Selle päeva hommikul päikesetõusu ajal heisatakse Toompea tornis pidulikult riigilipp. Lipu heiskamise ajal lauldakse hümni. Ka kõikidel majadel lehvivad sini-must-valged lipud. Aastapäeva puhul toimub pealinnas sõjaväe paraad. Paraadi avab president. Õhtul korraldab president koos abikaasaga piduliku vastuvõtu. President tervitab vastuvõtul kõiki külalisi kättpidi. Külalised saabuvad pidulikes riietes. Vastuvõtul võib kanda ka eesti rahvariideid. Eesti rahvariided on väga ilusad. Naistel on peas tanu ja ees põll. Seljas on neil tikitud pluus ja triibuline seelik. Seeliku peale on seotud kirju vöö. Meestel on seljas pikk must kuub ja peas kaabu. Jalas võib kanda põlvpükse ja pastlaid. Pidulik õhtu lõpeb ilutulestikuga. 2. Sõnaseletusi: suitsupääsuke vapp (rahvuslind) (Eesti riigi sümbol) rukkilill (rahvuslill) heiskab lipu Toompea lossi torn
Retsensioon – emadepäeva kontsert Käisin pühapäeval 10.05.2015 kell 16.00 Vormsi saare rahvamajas emadepäeva kontserdil. Emadepäeva teemaks oli „ Puruvigased Vormsi flikkad“. Esinesid lasteaia lapsed ja põhikooli esimese osa õpilased ühislauluna „Kauges külas“ – Curly Strings. Lisaks esinesid rootsi-eesti keelse lauluga Vormsi Lasteaed- Põhikooli kaks eesti keele õpetajat Kadi Kivilo ja Annika Adams. Lauluga „Kauges külas“ oli ligikaudu 15 last, kes laulusid. Neid toetas kitarri saatel muusikaõpetaja Malle Hokkonen ja 8. klassi õpilane Annika Põder. Rootsi-eesti keelne laul on traditsioonidega vana Vormsi rannarootslaste laul, millel pealkiri puudub. Laul räägib kosjas käimisest. Kaks tüdrukut ootasid omale suurepäraseid kosilasi. Kui nad ei leidnud omale neid kosilasi ja tulid sellised, kes neile ei meeldinud teesklesid nad vigaseid – lonkasid ühte jalga, teesklesid pimedaid ja mängisid hulle. Laul „Kauges külas“ jäi minu arvam...
Laulev revolutsioon Referaat 5. klass 2011 Tallinn Laulev revolutsioon on nimetus Eestisaastail 19871988 toimunud sündmustele, mille algne eesmärk oli inimeste elu-olu NSLVL-i okupatsiooni tingimustes paremaks muuta. Kuid kui igale muutuse taotlusele järgnes impeeriumi juhtkonna vastus jõunäitamisena, siis seda rohkem olid tegevused Eestis suunatud Eesti Vabariigi iseseisvus taastamisele. Seda on tõestanud meie laulupeod, kus Virumaa rahvas seisab koos laulukaare all ja laulavad erinevaid laule. Väga populaarne oli ka laulev revolutsioon Nad laulsid laulu ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään,, ,,Eesti maa,,. Sellel fotol nad tantsivad ja laulavad seal oli umbes 150 meest ja 170 naist lapsed tantsisid ka, aga neid oli seal vähe. 14. mail toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo...
Paljud eestlased seda ei märka kuna on selle kõigega ära harjunud. Kust on eesti rahvas pärit? Paljud inimesed räägivad ,et eestlane on rännanud läänest ida poole ja siia paigale jäänud, kuna siin kandis oli viljakas muld, head mereteed ja piisavalt toitu. Teised räägivad et eestlane on rännanud lõunast põhjapoole koos igijää taandumisega. Eesti maalaste kultuur on isegi värvikam kui nende ajalugu. Kuid samas kultuur on osa ajaloost. Eesti rahvariided on värvilised ja erinevate mustritega. Ja pealegi on iga seeliku, vöö ja varruka muster mingi kindla koha looga seotud. Eestis puudub riigi usk. Aga siiski pole nad ateistid. Eestlane usub loodusesse ja iseendasse. See tõttu ongi eesti rahva kalendris nõnda palju pühasid, mis on suunatud looduse ja esivanemate austamisele. Kuid Eestis on ka teistelt rahvastelt ülevõetud pühasid : jõulud, näärid ja halloween.
Tartu Kutsehariduskeskus Kergtööstus ja kodu- ning iluteenindus **** **** **** ÄKSI KIHELKONNA RAHVARIIDED Referaat Juhendaja: *** *** Tartu 2017 SISUKORD ÄKSI KIHELKOND 2 ÄKSI NAISE RAHVARÕIVAD 3 Särk 3 Seelik 4 Vöö 4 Põll 5 Kampsun 5 Õlakatted 5 Pealisrõivad 6 Peakatted 6 Ehted 7 Aksessuaarid ...
Kuid ma ei taha väita, et see on halb. Vastupidi see teebki just eesti kultuuri huvitavaks ja mitmekülgsemaks. Näiteks on meie ehitised, eelkõige just kirikud nende riikide omadega väga sarnased ning ka näiteks mõnede luuletajate loomingutes kajastub venepärasust. Ka paljud pühad on nendest maadest meile tulnud nagu näiteks jõulud, mis on pärit sakslastelt. Aga see ei tähenda, et kogu meie kultuuris kajastub vene- või saksamaad. Vastupidi meil on ka palju eestlaslikku: näiteks rahvariided, -laulud ja palju muudki. Ühesõnaga me oleme küll maailmas väga väike rahvus, kuid meie kultuur ja keel on väga ainulaadsed ja huvitavad ning me võime olla uhked, et oleme eestlased.
01/11/2017 SAAREMAA Lühiülevaade Eesti suurimat saart, Saaremaad teatakse hea puhkekohana, kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljuski just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 01/11/2017 2 Linn ja kohalikud omavalitsusüksused Saare maakonnas on 14 omavalitsusüksust, sh 1 linn ja 13 valda. Saaremaa omavalitsused: Linn - Kuressaare Vallad - Kihelkonna, Laimjala, Leisi, Lääne- Saare, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Salme, Torgu, Valjala 01/11/2017 3
Esimesed üles tähendused ungari keeles juba 9. ja 10. sajandil Ungaris sai ungari keel ametlikuks 1844.aastal, enne seda oli ladina keel. a á b c cs d dz dzs e é f g gy h i í j k l ly m n ny o ó ö p q r s sz t ty u ú ü v w x y z zs. 18 käänet "Demonstratio. Idioma Ungarorum et Lapponum idem esse" (Tõestus, et ungari ja lapi keel on samalaadsed). Rõivad Värvirohked ja tikitud rahvariided. Rahvarõivad erinesid paikkonniti Arhailisem rõivas koosnes pikkseelikust ühes alusseelikuga, käiseist ning liistikust, peakatted on silmatorkavad, jalas kanti punaseid või musti saapaid või lihtsalt ummiskingi Teise rõivatüübi eripära oli mitu ülestikust alusseelikut pealisseeliku all, lühikesed avara kaelusega käised liistiku ning narmasservalise sõbaga. Kolmas variant koosneb seelikust ja pihtkuuest või jakist, millele
Kihnu Kihnu · Kihnu on saar Liivi lahes. · Kihnu kuulub Pärnu maakonda ja moodustab Kihnu valla. · 1994. aasta seisuga on praegu saarel 4 küla 570 elanikuga. Rahvariided · Naised kandsid Kihnus käiseid. · Seelik (kört) oli XIX sajandi esimesel poolel ühevärviline poolvillane valge, hall, must või sinine, allääres punastest villastest lõngadest palmitsetud kördipael. · Jalatsitena olid Kihnus iseloomulikud pastlad. Toit · Toitumisharjumused on Kihnus ka tänapäeval jäänud samaks, nagu olid 100 aastat tagasi. · Toidu valmistamise õppisid lapsed vanematelt. · Kihnus olid kindlad toidud, mis teatud
5. Mis oleks Eesti alal võinud juhtuda, kui meile poleks 13. sajandi algul tulnud valtisema sakslasi ja taanlasi? Võibolla Eesto oleks saanud oma riigiks, kuna maakonnad olid juba olemas. Siia oleksid tulnud siis hoopis venelased. 6. Mida halba ja mida head tõi eestlastele võõrvallutus? HEAD: Lääne-Saksa ja Taani kultuur tänu millele tekkis uus usk, hakkas arenema kirjaoskus, hakati koolis käima ja öpiti lugema, linnades oli haridus väga hea, enda kombed siiski jäid, rahvariided, rahvaluule ja regilaulud. HALBA: pärisorjus (teoorjus, sunnismaisus- säilitas mitmekülgsuse), maad vöeti ära, maa kästi tööga välja teenida, talupojad ei saanud teise kihelkonna tüdrukuga abielluda(mõisnikud ei lubanud) 7. Miks kujunesid teoorjus ja sunnismaisus? Mõisnikel on maad ja tööd palju, tänu millele sunniti talupojad tasuta tööle. Alguses 1 päev, siis juba 3 ja siis 6(ainult pühapäev oli vaba) Sunnimaisus tuli kuna muidu läheksid talupojad möisnike juurest minema
PAUL GAUGUIN (1848-1903) Eugene- Henri- Paul Gauguin sündis 7.juunil 1848.a. Pariisis.Tema isa, Orleansi ajakirjanik, emigreerus pärast 1951.a. riigipööret ja suri varsti.Pauli ema oli pärit vanast Peruu kreoolide suguvõsast. Lapsepõlve veetis Gauguin Limas. Lapsepõlvemälestused, eksootiline loodus, eredavärvilised rahvariided ja muretu elu onu mõisas sööbisid ta mällu terveks eluks ja tekitasid kustumatu rännuiha ja armastuse troopika vastu. Seitsmeaastasena tuli ta emaga tagasi Prantsusmaale. Pärast gümnaasiumi lõpetamist töötas Gauguin viis aastat Euroopa ja Lõuna-Ameerika vahet sõitvatel laevadel. Hiljem töötas börsikontoris. Abiellus hollandlannaga, kellega sai 5 last. Hea teenistus võimaldas hakata kunsti kollektsioneerima. Tekkis huvi maalikunsti vastu, eriti köitsid impressionis- tide tööd.
SAAREMAA Nii põnev meretagune paik! MIKS MINNA SAAREMAALE? Eesti suurimat saart, Saaremaad teatakse hea puhkekohana, kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljuski just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. SAAREMAA SUUREMAD SAARED: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi. PEALINN: Kuressaare RAHVA ARV: 36 366 PEAMISED USUTUNNISTUSED: Luterlus, õigeusk ja baptism. LOODUSLIKUD VAATAMISVÄÄRSUSED SÕRVE POOLSAAR PIRETI KIVI ANIKAITSE PANK VÄKRA OHVRIKIVI PANGA PANK VÕLLA RAHN ÜÜGU PANK VILSANDI UNDVA PANK RAHVUSPARK SUURIKU PANK ODALÄTSI ALLIKAD MULLUTU-SUURLAHT HARILAID
tänapäeval palju tähtsamaks kui sisemist. Inimesega ei räägitagi, kui ta näeb teistest erinev välja, selline, mis pole tänapäeva mõistes ,,ilus". Teoses ,,Dorian Gray portree" oli samuti Dorian kogu elu noor ja ilus, samal ajal kui portree temast iga patuga vananes. Ka rahvariiete ja koolivormi kandmine on tänapäeval ära kadunud. Enamik noori tunneb piinlikkust kui nad koolivormi või rahvariideid kandma peavad, ent vanasti oli see täiesti normaalne kui koolivorm või rahvariided seljas olid. Ka meikima hakatakse tänapäeval väga varakult ning arvatakse, et ilma meigita ei ole inimene ilus. Inimeste vaated ja ellusuhtumine on ajaga väga palju muutunud, seda soodustab ühiskond ja ka meedia. Vanasti kasutati nii noorena vaid hügieenilist huulepulka, kui sedagi. Eetika- ja hariduskriis on tänapäeval väga suureks probleemiks. Näiteks laste kombed on väga palju muutunud. Nõukogude ajal ei julgenud lapsed vanematele ega õpetajatele vastu hakata.
keskuse poole laienes ja moodustas omakorda väljaku. Väljakul asus reeglina kirikukene ja ka nn külanõukogu. Tänapäeva Slovakkia küla on kompaktne, küllalt suur. Umbes 5000 elanikku. Slovakkias on olnud ka hajali taludega külasid. Tänapäeval on need muutunud puhkebaasideks. (2) 4.3 Rahvakunst Rahvuslikud traditsioonid on väga tugevad. Imepärane tikand iga regioonil on oma. Kohe, kui turistid tulevad, pannakse rahvariided selga. Väga populaarne on puulõige, igasugused puunõud ja nad ka kasutavad neid tänaselgi päeval hapupiima lass. Metallitöötlus kannud, taldrikud; regioonile omase mustriga. Väga peetakse kinni kalendripühadest ja perekondlikest traditsioonidest. Populaarsed on rahvalaulud ja tantsud, need on mitmehäälsed. Moes on folkfestivalid ja laulupeod. (2) 4.4 Söök Slovakkia köögi põhikomponendid on piim, kartul ja kapsas. Piima kasutatakse nii värskelt kui hapendatult
Merepiiga lasteaed Piia Kreitsman Jaanika Press Annika Päev Tallinn Maja üldiseloomustus Õlgkatus Kolmekordne Palkmaja Maast laeni aknad Terass Spordisaal, saun, bassein Soklikorruse iseloomustus Lift Köök Töötuba Ladu Esimene korrus Kamin kaitseklaasiga Eesti kunstnike maalid (Valter, Pärn) Rahvuslikud kaltsuvaibad Raamatukogu koos laenutusega ja internetiga. Saal koos valge Estonia klaveriga Laste riietehoid koos kuivatuskappidega Juhtkonna kabinetid Teine korrus Rühmades perepildid Looduslik valge ruloo Sisselükatavad voodid Riiulid, toolid puidust Õhuniisutaja Magamisosas on tähed, mis pimedas helendavad Mängukeskused Nõudepesumasin Kolmas korrus Vaatega terass merele Akvaarium Puhketuba Lamamistooli...
aasta novembrist ning esimene avaüritus toimus 26.detsembril. Igapäevaselt muuseum veel avatud ei ole, kuid soovijatel on võimalus muuseumiruume ja olemasolevaid eksponaate uudistama tulla vastavalt kokkuleppele muuseumijuhi Liina Kääriga. Kihnu Kooduloomuuseum Aadress: Kihnu vald, Pärnu maakond Telefonid: 44 69 933, 44 69 983 Avatud: 1.juuni - 30.september 10.3015 / muul ajal etteteatamisel Kihnu koduloomuuseum tutvustab kihnlaste eluolu läbi aegade. Välja on pandud Kihnu rahvariided ning näidatud nende arengut ja valmistamise lugu. Tähtsal kohal on Kihnus käibel olnud peremärgid, mida tehti kodust "väljaskäivatele" esemetele, nt viljakottidele, piimanõudele, saagidele, kirvestele jm. Nurgake on pühendatud tuntuimale kihnlasele kapten Enn Uuetoale ehk Kihnu Jõnnile. Muuseumis on ka Kihnust pärit naivistide maalide kogu, sealhulgas kuulsaimaKihnu naivisti Jaan Oadi teosed. Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum
infosüsteemide osakonnas, foto pealkiri oli "See ei ole veel lõpp". Samalt autorilt oli pilte ka suvel Viljandis toimunud Folki üritusest, kus oli tabatud tuntud näitleja ja muusik Marko Matvere laval kitarri mängimas. Teet Malrooselt oli tabatud suvel toimunud laulupeo pilt, mis oli väga võimas. Pilt oli sooritatud Oru väravate nõlvalt nii, et rahvahulk, mis pildile jäi oli tohutu. Pildil paistsid ka kenad Kihnu mustriga rahvariided. Järgmisena hakkasid sagedamini esinema pildid loodusest. Mari Teede, parlamendiinfo keskusest oli näitusele näitamiseks pannud kolm enda poolt tehtud pilti. Kaks neist piltidest olid loodusest ja üks pilt taimestikul paiknevatest mardikatest. Viimane oli äärmiselt värvikirev. Üks kõige naljakamaid ja ehk imekspandavamaid pilte oli riputanud näitusele üles Karl Kallavuse poolt. Karl Kallavus töötab näituse osakonnas. Temalt oli näitusele pandud tervelt kuus pilti oma
Linnade arengu 3 etappi: I Põhjariigid olid selles etapis 18. ja 19. saj. Lõunariigid (Ladina-Ameerika, Lõuna-Aasia) on kaasajal. Demograafiline plahvatus- maalt tuleb linna palju inimesi. Tekib juurde uusi linnu, olemasolevad linnad, eriti pealinnad, kasvavad kiiresti. Linnades elab 40% elanikest. Tänapäeval Lõunariikides ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. II Põhjariigid 20. saj. I pool. Seoses rahvastiku vananemise etappiga rahvaarv kasvab aeglaselt. Kaovad kolkakülad, väikelinnade kasv seiskub. Keskmised ja suured linnad kasvavad aeglaselt. Tekivad ja arenevad linnastud. III Põhjariigid 20. saj. II pool. Postindustriaalne ühiskond. Rahvaarv jääb samaks. Linnades elab 80-90% elanikest. Linnade kasv on väga aeglane. Jätkub eellinnastumine. Ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. Ülelinnastumise probleemid: linnaservades pilpakülad- ebasanitaarsed ela...
Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks - soikola, hevaha (heva), alamluuga ja oredezi murre. Esimest kõneldakse peamiselt Soikola poolsaarel, teist Hevaha jõgikonnas, kolmandat Luuga alamjooksul ja Kurgola poolsaarel. Neljandat räägiti Leningradi oblasti lõunaosas, mõnes Oredezi jõgikonnas asuvas külas (Novinka, Tsastsa). Tänaseks on see hääbunud. Näiteid isuri keelest: eglen eile kagra kaer tedri teder Rahvariided - isuri meeste riietus oli venelaste rõivastega sarnane ning naiste oma erinev. Tüdrukud ei katnud pead kuni laulatuseni, millega samal päeval panid nad pähe saban'i peaaegu jalgadeni ulatuva rippuva osaga pearäti. Isuri naised
Kes on rahvas? Folkloristika kui teadus hakkas tekkima 19. sajandil. ,,Folkloori uurimine oli väga tihedalt seotud romantismi ja rahvuslikkusega ning selle algatasid ärksad inimesed, kes tundsid nostalgiat mineviku järele ja vajadust jäädvustada rahvusliku teadvuse või identiteedi olemasolu." 19. sajandil arvati, et rahvas on kirjaoskamatud talupojad, kes elavad maal. 19. sajandil puudus sõnal rahvas sõltumatu tähendus. ,,Rahvast määratleti vastandina mõnele teisele elanikkonna rühmale. Rahvast mõisteti kui inimeste hulka, kes moodustasid alamkihi. Samuti vastandati rahvast tsivilisatsioonile see oli tsiviliseeritud ühiskonna tsiviliseerimata osa. Rahvast mõisteti ka kui kirjaoskusega ühiskonna kirjaoskamatut rühma." Folkloori võidi hakata koguma sellepärast, et eliit huvitus väga oma päritolust ning siis püüti koguda lähedal asuva rahva pärimusi. ,,On olemas ka uurimisviis, folkloristika, mis kogub ja võrdleb eelmistega sarnase...
Kadaka- ja sarapuu-lood, liigirikkad puisniidud ning allkasood on saaremaale iseloomulikud. Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaosas. Hea puhkekohana teatakse Eesti suurimat saart ehk Saaremaad , kus on ilus loodus ning nii mõningaid vaatamisväärsusi.Oma asukoha ja eraldatuse tõttu on säilitanud Saaremaa oma ainulaadsuse.Saaremal leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on rahvariided ning nende teistsugune keelepruuk. 3 Kirev ajalugu. 8000 aastat tagasi pärinevad Saaremaal esimesed märgid inimasustusest. Taani ja Saksa ristisõdijad alistasid Saaremaa aastal 1227 , siis kui muistne vabadusvõistlus lõppes. 1645. aastal mil Saksa ülemvõim sai otsa , müüdi saar Taani kuningale. 1645. aastal läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusse. 1710
Eesti seltsi tegemistes. 1870 kõne Helmes, püstitas eestlastele ülesande saada suureks vaimult. Töötas Eesti Postimehe lisalehe toimetajana. Aleksandri kooli liikumine oli eestlaste ärkamisaja olulisemaid rahvaaktsioone, mille eesmärgiks oli rajada eestikeelne kõrgem õppeasutus enese rahaga. Eesti Kirjameeste seltsi liige 1871-93. Hurda peateeneks on olnud rahvaluule kogumine. Tänu sellele Eesti kirjandus muuseumis maailma suurim kogu. Etnograafilise materjali ( rahvariided, õllekapad) kogumine oli tema idee. 1872 aastast Otepääs pastor . 1884. Aastal pühitseti otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge lipp. 10 kroonisel rahatähel. 1870 a poliitilised vastased Jakobsoniga. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu lõpetas ka oma kaastööde saatmise Sakalale. 1880 lahkus Eestist ja asus tööle Peterburi Jaani kirikus. Carl Robert Jakobson (1841-1882) Sündis Tartus, lapsepõlve veetis Tormas. Lõpetas J
Ka Vabadussõjas ei tohtinud meie võitlejad külmetada, abiks jälle soojad lambanahksed kasukad! 7 . Kalevlaste Maleva 5. roodu pealikud teevad suitsu puhkehetkel Senno külas Irboska väeliinil 1919. aasta veebruaris. 8 Mõned nahast rõivaesemete leiud e-kultuuripärandi portaalist. Eesti ala etnograafilised esemed Audru mehe rahvariided ERM-i püsinäitusel. Nahkpüksid eest täispikkuses. 9 Haljala mehe rahvariided ERM-i püsinäitusel. Nahkpüksid eestvaates. Tuletõrjuja kiiver. Nahk. Läänemaa Muuseum 10 Jalanõud Pastlad- kingad, Hiiumaal- vanukad, lõunaeesti murdes- tsuvva Ühest nahatükist valmistatud kerged kontsata jalanõud, mis seotakse jalga nende serva tehtud tärkmeist läbiaetud paelaga
Vennaskoguduste liikumine: kuidas mõjutas Inimestevahelisi suhteid: koostöö, võrdsus, vendlus Jumalateenistuse korda: ei löönud luteri kirikust lahti, aga pidasid omi koosolekuid, rajasid palvemaju jne Ühistegevust: tõlkisid usulisi tekste, püüti ise kirjutada (talupojad õppisid ühise edu eest ühiselt seisma ja selle nimel töötama) Väärtushinnanguid: suur rõhk lugemis- ja kirjaoskuse levikule Kombeid ja tavasid: põlu alla pandi ehted, rahvariided, rahvalaulud ja-peod §16 pärisorjuse kaotamine Eestis seadus Peamised muutused 19 saj alguse · Õigus vallasvarale seadus 1802-1804 · Õigus talu kasutusõigust pärandada · Loodi valla- ja kihelkonnakohtuid Pärisorjuse · Luuakse vallaomavalitsus kaotamise 1816-1819 · Kogu maa jääb mõisnikule
raamidest ning hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi, mistõttu valitsus keelustas liikumise · Liikumine ei tegelenud hävitustööga · Hävitati kõike, mis oli seotud vanade kommetega. Näiteks ohvrikohti, torupille, kandled, viiulid, rahvariided · Said alguse Saksamaalt ja levisid Baltikumis 19. sajandi 20.-40. aastateni · Mõlemad propageerisid usuvabadust, alandlikkust, kõlblust. Sellega kaasnes nt. paljude kõrtside sulgemine. · Püüdsid rahvale usutõdesid selgitada · Suurt rõhku pandi lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse arendamisele Hernhuutlaste tegevuse tähtsus: · Rahvas tuli religioonile lähemale · Talurahva eneseteadvus kasvas
Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium Saaremaa Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus
Õigus mõisnike peale kaevata Teokoormiste kasv Pärisorjuse kadumine riigistatud mõisades Teotöö rakmetegu, jalategu, abitegu, mõisavoor talvel, loonusrent Talurahva koolide loomine (Forseliuse Eraldatus kõrgkultuurist seminar) Rahvaarvu kasv sisseränne, rahu aeg, Piirangud ametites polnud epideemiaid ega nälga, positiivne iive Grammatika ja eestikeelne kirjasõna Tartu ülikooli asutamine Barokk - rahvariided 4. Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon.Olulist osa etendasid jesuiidid.Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja-Euroopa tagasivõitmiseks katolikule usule.1583. aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium.Gümnaasiumi kõrvale asutasid jesuiidid tõlkide seminari,mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.Kui rootslased 1625
Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium Saaremaa Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus
Tartus nn õnnepalee ees, september 2012. Läti pulmakombed · Tänapäevane Läti pulm on olemuselt üsna sarnane eesti pulmale. · Alustatakse kirikus või perekonnaseisuametis, vahetatakse sõrmused ja antakse vanded. Abielusõrmust kantakse parema käe neljandas sõrmes. · Paar on enamasti riietunud valgesse, lisaks traditsioonilisele kleidile pruudi seljas kannab ka mees valget smokingut. · Pärast ametlikku osa paneb pruutpaar selga rahvariided ning läbi erinevate tuleproovide hakkavad nad külalistele oma suhte- ja armastuse tugevust tõestama. · Nende hulka kuuluvad: · Pruudirööv -- täpselt nagu Eestis! · Kui pruut on õnnelikult peiu juures tagasi, siis peab mees oma naisukest lausa seitse korda üle silla kandma, sest vaid nii kaotatakse suhtest "sina" ja "mina" ning saabub "meie". Samuti kinnitatakse silla külge tabalukk, mille
Tallinna Arte Gümnaasium Referaat Fryderyk Chopini elu ja looming (1810-1849) Autorid:Rait Raidma Roger Puks Klass: 11a Tallinn 2008 2 3 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................4 Sissejuhatus....................................................................................................................5 Fryderyk Chopini elu..................................................................................................... 6 Fryderyk Chopini looming.............................................................................................8 Kokkuvõte......................................................................................................................9 Kasutatud kirjand...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Fryderyk Chopini elu ja looming (1810-1849) Autor: Evelyn Landing Klass: 12c Tartu 2012 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Frederic Chopini varajane elu........................................................................................ 4 Väikevormid......................................................................................................... 7 Suurvormid........................................................................................................... 7 Kokkuvõte.............
· Kui kutsel on märgitud , et nõutav on formaalne riietus, peaksid mehed kandma smokingut ning naised kokteilikleiti. · Teatrisse ning ooperit või balletti vaatama minnes on meestel soovitatav kanda pintsakut ja lipsu, naistel kleiti või seelikut. · Esietendusele minnes ei pea enam üliametlikult riietuma. Meestel piisab tumedast ülikonnast ning naistel kleidist või elegantsetest pükstest. · Rootsi rahvariided, mis on nii populaarsed reisiplakatitel, kantakse ainult Lapimaal või festivalidel. Toidud ja joogid Toidud Hommikusöök- 7.00-8.00, väljaarvatud maal, suvilates, kus hommikust süüakse kell 10.00, kui kõik on üles tõusnud. Pakutakse kohvi või teed, juustu, saiakesi ning mett ja erinevaid moose. Lõunasöök- 12.00-13.00 koosneb kas soojast toidust või võileibadest. Kõrvale juuakse mineraalvett, mahla, veini või õlut
murretel tänapäevale. Või on tegemist üksnes oma aja ära elanud minevikuigandiga, mis ei ole kohane haritud ühiskonnale ja mis sobibki pigem naljaheitmiseks? Murded on meie ühisvara, aare, mida iga enesest lugupidav rahvas on kohustatud hoidma, kaitsma ja tulevastele põlvedele säilitama, nii nagu me teeme seda oma arheoloogia- ja kunstimälestistega, nagu me peame au sees oma esiemade värvikaunid rahvariided ja võtame kaitse alla loodusobjektid. 7 6 Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keel http://www.eki.ee/murded/ http://www.avita.ee/pdf/eesti%20keel%207%20_lk14-15.pdf http://www.emakeeleselts.ee/esa/ESA_48_pdf/murded.pdf http://www.annaabi.com/materjal-45201-eesti-keele-ajalugu-%28murded http://www.annaabi.com/materjal-2845-mulgi-murre http://www.murre.ut.ee
* Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ja hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi, mistõttu valitsus keelas liikumise. * Liikumine ei tegelenud hävitustööga. * Hävitati kõike, mis olid seotud vanade kommetega: ohvrikohad, muusikainstrumendid, rahvariided ehted. * Said alguse Saksamaal ja levisid Baltikumi 1820.-1840. aastail. * Propageerisid usuvabadust, alandlikkust, kõlblust, sellega kaasnes nt paljude kõrtside sulgemine. * Püüdsid rahvale usutõdesid selgitada ja arusaadavaks teha. * Suurt rõhku pandi lugemisoskuse levitamisele. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus: 1) Aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele. 2) Andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas.
Andrei Mihnevits oma tantsu ja nende võimsate efektsete tiibadega lõi kõleda atmosfääri, tuues lavale ärevust ja saatanlikk, ust. Tema punakas pea ja suured puhmas kulmud tõid välja selle, mis on iseloomulik kurjusele ning tema tegelaskuju karakterile. Eriti kenad nägid välja baleriinid oma imeilusates valgetes kleitides (tutudes) Väga värvikirevad ja ilusad olid ka : Ungari, Hispaania, Napoli ja Poola rahvariided. Lavastuse kostüümide jaoks läks vaja · 7600 kalliskivi, ainuüksi regentprintsessi kleidis on 230 kaunistuskivi · 900 g litreid ehk umbes 45 143 litrit · Umbes 500 m tülli (balletiseeliku riiet) · Umbes 2000 m kuld- jahõbepaela ning pitsi · 231 km niiti · 50 m² nahka Kostüüme on kokku 134, nende hulgas 35 luigekostüümi. Jalanõusid valmistati 90 paari.
FREDERYK CHOPIN Esimesed kakskümmend aastat (1810-1830) kujutavad helilooja õnnelikku elu kodumaal. Teine üheksateist aastat (1830-1849) täis sisemisi vastuolusid, hingelist rahulolematust ja pettumusi välismaal. Kontrastid olid teravad. Chopini isa oli oma nooruse veetnud Prantsusmaal. Ta oli seal sündinud, 16-aastaselt aga Poolasse rännanud, abiellunud poolatariga, õpetajana oma elu poola haridusele ja kultuurile pühendanud. Chopini sünnipaigaks on Varssavist 54 km eemalolev väike külake Zelezovo Wola. Chopini isa oli siinse maavalduste omaniku juures kuvernaatoriks. Peagi kolis Chopin'ide perekond Varssavi. Suvekuud veetis helilooja maal, kus erilist huvi pakkusid talle talupoegade koosviibimised, rahvapilliorkestrid, värvikad rahvariided, toredad tantsud: poloneesid, masurkad, krakovjakid. Chopini esimeseks loominguliseks katsetuseks oli ka polonees, mille ta kirjutas 7-aastaselt ja viimaseks teose...
LOOVTÖÖDE KIRJUTAMISE JUHEND ÕPILASELE 1. SISSEJUHATUS Miks peab kirjutama loovtööd? Loovtööd tehes harjutab õpilane nii iseseisva õppimise oskusi kui ka koostööd oma juhendajaga. Lisaks nõuab loovtöö kirjutamist ka uus riiklik õppekava. 2. LOOVTÖÖ LIIGID 2.1. Uurimistöö Uurimistöö on kirjalik tekst, kus õpilane keskendub mingile uurimisprobleemile. Õpilase eesmärgiks on saada täpsemat teavet uuritava teema kohta, leida vastuseid töö sissejuhatuses püstitatud uurimisküsimustele. Uurimistöös tuleb oma mõtteid edasi anda loogiliselt ning korrektses keeles. Uurimistöö ei ole referaat. Kuigi teistele autoritele võib viidata, peaks töö iseloom olema valdavalt analüüsiv, kus olulisel kohal on autori enda järeldused, tõlgendused ja üldistused. Uurimistöö põhiosa maht on 6 -10 lehekülge. Peale uurimistöö teema ja juhendaja selgumist tuleb õpilase teha järgmist 1) koostada koos juhendajaga töö koostamise ajakava; 2) tutvuda juhendaja pool...
ÜHISKONNAÕPETUS 9.klass Paldiski Gümnaasium Mis on ühiskond? Enne kui hakkame õppima ühiskonda, tuleb aru saada, mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste kooselu vorm Ühiskond on korrastatud vorm Ühiskonnas elavad inimesed erinevad jõukuse, maailmavaate ja elulaadi poolest Ühiskond võib olla suur või väike Ühiskond areneb ja toimib pidevalt (valdkonnad, kommunikatsioon, tehnoloogia) Ühiskonnas on olemas kindel struktuur ÜHISKOND + ÕPETUS = ÜHISKONNAÕPETUS Mille poolest erineb ajalugu ühiskonnaõpetusest? Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÕPPIJA jaoks Identiteedi kujundamine Orienteerumine ühiskonnas Sotsiaalne eneseteadvus Toimetuleku võime arendamine Enesekehtestamise oskus arendamine Õppida otsustama oma valikute üle Kriitikavõime arendamine Väärtuste õppimine Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÜHISKONNA jaoks Noorte sotsialiseerimine Patriotismi ja väärtuste kujundamine Demokraatia õppimine ...
Muuseumis on püsiv näitus (maalid, joonistused, fotod, puulõiketööd, tikandid ja Muusika- ja Kunstikooli õpilaste kunstitööd). Varnja elava ajaloo muuseum on avatud 2002.a Varnja Perekonna Seltsi juhatuse otsusega ja 2005.a on samas majas avatud ka Varnja kalameeste muuseum.Muuseumi ekspositsioon annab ülevaate vanausuliste elulaadist XIX sajandi lõppust - XX sajandi alguseni. Seintel ripuvad vanausuliste tikanditega rahvariided, perekonnapildid. On sisustatud tüüpiline vanausuliste elutuba voodite, laua, kummuti ja peegliga.Toas on tikanditega linikuid, tekke jms. Erilisel kohal asub Jumala nurk. Teine tuba on naise töötuba, kus asub kangastelg,mannekeen, vokid jms. Muusiumis on eksponeeritud ka mitmeid vanausuliste tööpraktikas kasutusel olnud tööristu.Armastusega loodud muuseum annab kulastajale voimaluse tunda sajanditevanust hongu.Ettetellimisel
Virulaste haridus 20. sajandi algul..............................................................................................2 1918-1940................................................................................................................................... 2 Haridusreformid................................................................................................................... 3 Koolimajad ja keskkond....................................................................................................... 3 Õppimine............................................................................................................................. 4 Koolivalitsus ja õpetajad...................................................................................................... 5 Nõukogude aeg.........................................................................................................................
poolatariga, õpetajana oma elu poola haridusele ja kultuurile pühendanud. Kui perekond Varssavisse kolis, sai temast Varssavi Lütseumi õppejõud. Suvekuud veetis helilooja maal, kus erilist huvi pakkusid talle talupoegade koosviibimised, rahvapilliorkestrid, värvikad rahvariided, toredad tantsud: poloneesid, masurkad, krakovjakid. Chopini esimeseks loominguliseks katsetuseks oli ka polonees, mille ta kirjutas 7-aastaselt ja viimaseks teoseks masurka. Tema muusikaline anne avaldus varakult, teda on võrreldud imelaps Mozartiga. Esimene avalik esinemine toimus 8- aastasena ühel Varssavi heategeval peol. Järgnesid õpiaastad Varssavi Lütseumis (1823-
Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos Nagu vanema venna Oskar Lutsu panus eesti kirjandusse, on niisama oluline noorema venna Theodori osa eesti filmiloos. Filmioperaator ja -lavastaja Theodor Luts sündis 14. augustil 1896 Kuremaal. Tema lapsepõlv möödus Palamusel. Õppinud Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, lõpetas ta Peterburi kommertsgümnaasiumi. Hiljem õppis Tartu ülikoolis keemiat ja majandust, lisaks käis Tallinna Sõjakoolis. Vabadussõjas tegi Theodor Luts Julius Kuperjanovi partisaniüksuse koosseisus kaasa nii Paju kui Võnnu lahingus; temast sai suurtükiväe ohvitser. Edasisele ohvitserikarjäärile sai takistuseks sõjaväes saadud seljapõrutus. Olles käinud Berliinis uuemaid moetantse õppimas, hakkas Theodor Luts koos oma naise Aksella Lutsuga salongitantsu kursustega elatist teenima. Peagi haaras noort abielupaari filmivaimustus. Theodor Luts oli iseõppija nagu teise...
..“ – No ma arvan, et sellises olukorras läheksin mina ikka päris kurjaks. Mina olen inimene, kes absoluutselt ei talu teise inimese mõnitamist ja diskrimineerimist. 23) „Reisiplaanide koostamisel lähtusin turismibrošüüridest ja ajalooloengutes saadud teadmistest...“ – Kui aus olla, siis kes ei lähtuks. Muidugi on inimesi, kes ei lähtugi, kuid enamus ikka lähtuvad. See on kindlasti kõige mõtekam ja effektiivseim viis. 24) „Eesti rahvariided ja Jaapani hamburger“ – See pealkiri tuli koheselt siia kirja kuna mina olen hamburgeri fänn. Ohjumal, olen Eestis proovinud ja söönud igal pool hamburgereid. See siin on muidugi ka väga omapärane võrdlus riideeseme ja maailma kõige kuulsama söögi vahel. Väga ilmekas. 25) „Istusin jälle rongile, millega loksusin nüüd teises suunas, reisisihiks seekord Ōsaka.“ – Kurb, et ei ole täpsustatud millisele rongile. Kas kiirrongile või tavalisele
anti teised nimed, ümber kohalike inimeste kombeid (Yohannes Jaan, Antonius - Tõnis, Katharina - Kadri jne). Oli tekkinud uus nähtus - linnakultuur. Õitsev Eesti linnade keskajal kaasa Hansa; kontakt Euroopaga tõi uus euroopa elulaadi, nii vaimne kui ka materiaalses kultuuris. Selle aja jooksul domineerib gooti stiil.Varsti suundumused Kesk-ja Lääne kunsti algas leida kajavad talupojakultuuris. Külaelanikud hakkasid kasutama gooti ehteid kaunistades rahvariided ja tarberiistad. Peamisteks kultuurikandjateks keskajal olid vaimulikud asutused. Eesti alal tekkisid esimesed koolid ilmselt just kloostrikoolidena, tõenäoliselt juba 13. sajandil. Üheks silmapaistvamaks õppeasutuseks oli Tallinna toomkool. Kõige enam tegid vaimuelu edendamiseks ära dominiiklased, kelle kloostrid olid Eesti ala Tallinnas, Tartus ja Narvas. Dominiiklased pidasid pikki eestikeelseid jutlusi nii linnas kui ka maal ja sattusid tihti vastuollu kogudusevaimulike,
Mulle selle intervjuu eest antakse 5000 krooni tunnis puhtalt kätte. Juhul, kui otsustatakse pronksõdur Urvastesse teisaldada, kas olete nõus? Kas pronksõduri kohta luuletus ka tulemas on? Ei ole tulemas küll luuletust praegu. On tulemas hoopis vastus sellele küsimusele. Päris maja ette küll pronkssõdurit ei tahaks, aga kuhugi ikka nurgakese leiaks. Kas oled Paganamaa kandi elust midagi kuulnud ja mis sa arvad, et kui ma elan nüüd välismaal, kas vöiksin selga ajada setukeste rahvariided ja ehted (tunnen kuidagi lähedaseks), ilma et ma kedagi solvaksin ja pealegi Röuge kandi rahvariided mulle ei meeldi? Ei saa keisist täpselt aru, aga setukesi sa küll sellega ei solva, et nende rahvarõivad selga ajad ja pealegi on neil respekt igaühe vastu, kes enanst setuks kuulutab 12 Mida arvate varastamiset maakohtades, mul on suvila Krabil, sealt varstatakse aknad
Oma toodangu müümiseks ja mõne vajaliku asja ostmiseks tuli vahel sõita turule. Mõisa veokohustus sundis lühemate retkede kõrval sõitma kaugemalegi, näiteks Riiga ja Peterburgi. Mõisast ja linnast omandas talurahvas käsitööoskusi, rõivamoode, ehteid ja elamusisustuse elemente. (Eesti Rahva Muuseum, 2010) Omavahel suheldi kõrtsis, vallamajas ja kirikus. Kõrtsis said kokku ühe küla, vallamajas ühe mõisa ja kirikus ühe kihelkonna inimesed. Sellepärast ongi eesti rahvariided kihelkonniti erinevad. Talurahva paiksus oli läbi sajandite siiski suhteline - nii poliitilised kui majanduslikud olud tingisid rahva ümberasumist. Alati on olnud avatumaid ja suletumaid piirkondi. Teistest liikuvamad olid randlased ning nende maailmapilt selletõttu ka avaram. Üldiselt liikusid mehed rohkem kui naised, eriti hooajatöödel. (ibid) Pärast Liivi sõda 1558-1583 oli rahvaarv Eestis kahanenud vähemalt poole võrra. 17. Sajandi alguses oli 75% taludest maha jäetud või tühjad
grupeeringute omavaheline võitlus, mis kestis kuni 1969. aastani. 1960-1965 oli juba purustatud 80% Tiibeti 6000-st kloostrist ja templist, nüüd tehti maatasa ülajäänud, jättes alles vaid mõned "näidised".1976. aastaks, s.t kui Mao Zedongi suri, oli Tiibeti identiteedi väline osa täielikult hävitatud, vaimulikud, kes moodustasid haritlaskonna, olid kas tapetud või pagenduses, põllumajandus ja karjakasvatus oli surutud kommuunidesse. Tiibeti rahvariided ja tiibetikeelne haridus olid keelatud jne jne. Keelatud oli isegi tiibetikeelse sõna kasutamine Hiina kohta.Vastupanuliikumise uus laine algas 1987. aastal ja kestab tänini. Rahulolematuse kasv viis 5. märtsil 1988 suurte rahutusteni. Asi muutus veelgi tõsisemaks 1989. aasta märtsi alguses. 8. märtsil 1989 kuulutati TAR-is välja sõjaseisukord, mis kehtis kuni 1. maini 1990. Sõjaseisukorra ajal tapeti vähemalt 300 ja arreteeriti umbes 2000 inimest. 21. septembril 1987
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: · Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile · Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine · Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) – kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...
Eesti 18. sajandil (Aastast 1721 Põhjasõja lõpp) Pärast Põhjasõda ja katku oli siia jäänud arvestuslikult 120 000-170 000 inimest. Sajandi lõpuks oli Eesti aladel 500 000 inimest küllaltki kiire rahvaarvu kasv. Massilist sisserännet ei toimunud, rahvaarvu kasv toimus loomuliku iive arvelt, laste üleskasvamist soodustas suhteline sõjategevuse puudumine ning Eesti aladelt ei võetud ka mehi Vene sõjaväkke. Ka suuri epideemiaid pärast katku sel sajandil enam ei olnud. Balti erikord Eesti ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Suures osas eksisteeris see läbi 18.saj, arvestati siinsete baltisaksa aadlite huve. Vene võimud kartsid, et nende riik pole püsiv kardeti Rootsi uut pealetungi, et baltisakslased pole riigitruud, aga nende järeleandmiste tulemusena saavutati see, et baltisaksa aadel oli Vene riigi truu. Balti erikord sisaldas endas restitutsiooni riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele. Enne oli vaja dok...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
