maandada. Nimeti samal ajal ametisse uus valitsus Imre Nagy juhtimisel., kes lubas üles ehitada demokraatia ja sõlmis kokkuleppe et nsvl väed viiakse budapestist välja.nsvl väed ründavad budapesti. Ungarlased pöördusid abi saamisekd ÜRO poole. Vastupanu suruti novembri kskpaigaks maha. Nagy poodi ülesse. 9.Mao Zedong ja Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine. 1 okt 1949-Hiina rahvavabariik. 1946-1949 hiina kodusõda. Kommunistid alustasid kodusõda kodanliku Rahvusliku Rahvapartei e Guomindangi vastu. Kommunistid saavutasid edu. Taivani saarel säilis Hiina Vabariik. Võim hiinas läks kommunistide kätte ning 1949.a kuulutas kommunistide liider Mao Zedong välja Hiina Rahvavabariigi. 10.NATO, Euroopa liit, ÜRO. VLO. vastandlikes sõjaliste liitude moodustamise(NATO, VLO), -1948.a sõlmisid suurbritannia, prantsusmaa,belgia, Holland, luksemburg lääneliidu. Neid oli liiga vähe, et NSVL vastu astuda. Seetõttu astusid 10 EU RIIKI koos usa ja kanadaga 1949
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL ...
erineda teistest inimestest, olla kuulus ja edukas, teha ise endale nime. Mengele oli korralik, kuulekas, ettearvamatu. Lapsepõlves põdes Josef mitmesuguseid haigusi ning elas üle õnnetusi, millest vaevu pääses eluga. Kooliajal oli tema lemmik õppeaineteks füüsika ja bioloogia. Samuti tundis põnevust antropoloogia kallal. Mengele lõpetas kooli 1930. aastal. Esialgselt tahtis ta saada hambaarstiks. Tema isa, Karl Mengele, kuulus " Teraskirvesse" ja oli Natsionaalsaksa Rahvapartei liige. Peale Adolf Hitleri võõrustamist võttis Josef "Teraskirve" üle ja sai automaatselt selle liikmeks. Mengele läks edasi õppima meditsiini Otmar von Verschueri käe all, kes ta hiljem ka Auschwitzi laagrisse suunas. Mengele oli liialt auahne. Ta vahetas oma arstikitli SS-i mundri vastu. Mengele abiellus Irenega. Nende koos viibimine jäi aga lühikeseks, kuna Mengele läks SS-i vabatahtlikuna sõtta. Ta tegutses idarindel, seal sai ta aga haavata ja saadeti Rassi ja Asutuse
1964 külastas Eesti Soome president Urho Kaleva Kekkonen 64.Hinnangud Kekkoneni Eesti visiidile Osad peavad tunnustuseks Nõukogude Liidu okupatsioonile, teised toetuseavaldusena Eestile 65.3 tunnust et Soome on tööstusriik 1.eriti kasvas metallitööstuse tähtsus, selle toodang jõudis ka välisturule 2.infrastruktuuri rajamine 3.ühineti EFTAga ja sõlmis leppe Euroopa majandusühendusega. 66.Soome juhtivad parteid Soome sotsiaaldemokraatlik partei,Rahvuslik Koonderakond,Keskusta, Rootsi rahvapartei 67.Soome parlament Eduskunta 68.Soome II MS järgsed presidendid Mannerheim, Paasikivi, Kekkonen, Koivisto, Halonen 69.NSVL loobus Soome pinnal olevast Porkkala sõjaväebaasist. 70.1995 liitus Soome Euroopa Liiduga
Maailm I maailmasõja järel · USA USAst sai maailma juhtivaim riik · Rahvasteliit riikidevaheline organisatsioon mis hoiab sõdu ära o Keskuseks oli Genfi linn (Sveits) o Jõuetu kuna: USA ei astunud rahvasteliidu liikmeks Rahvaste liitu ei võetud algul sõja kaotanud riike (saksamaa ja venemaa) · 1922 sõlmiti Rapallo leping (saksamaa ja venemaa liidu leping) · Itaalia ja jaapan pole rahul I maailmasõja tulemustega · 1923 sõjaärevusaasta (euroopas olid sel aastal mitmed väga olulised konfliktid) o Nt. Ruhri kriis · Dawesi plaan - saksamaale laenuandmine, kergendati reparatsioone · Komintern kommunistlik intermatsionaal (maailma kommunistlike parteide liit) o Eesmärk: maailma revolutsioon (kogu maailm muuta kommunistlikuks) · 1925 Locarno konverents esimest korda oli saksamaa teistega võrdne (lepiti kokku saksa-Prantsuse piir) ...
juhatus eesotsas Euroopa Parlamendi presidendiga. EP Eestist kuulub EP 6 saadikut: presidendiks on Siiri Oviir - liberaalid, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon Martin Schulz. Vilja Savisaar-Toomast – liberaalid, transpordi- ja turismikomisjon Tunne Kelam – Euroopa Rahvapartei, väliskomisjon Indrek Tarand – rohelised, põhiseaduse komisjon Kristiina Ojuland – liberaalid, väliskomisjon Ivari Padar – sotsiaaldemokraadid, majandus- ja 2. Euroopa Liidu Nõukogu • Euroopa Liidu Nõukogule kuulub ELi seadusandlik võim, esindab liikmesriike • EL Nõukogu on peamine otsuseid tegev organ • Nõukogu on põhiülesanneteks on: • 1. EL õigusaktide vastuvõtmine. Paljudes valdkondades võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. • 2
1. Riik 1.1. Rootsi Kuningriik - geograafiline asend Rootsi Kuningriik(Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. 1.2. Rootsi Kuningriigi kaart suuremate linnadega(a), vapp(b) ning lipp(c) (c) (b) (a) 1.3. Haldusjaotus Rootsi jaguneb 21 lääniks ja 289 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Keskvalitsust esindab regionaalsel tasandil maavanem (landshövding); valitav maavolikogu (landsting) ja läänivalitsus (länsstyrelse)koordineerivad peamiselt riiklikke teenuseid nagu arstiabi, politsei jms. Ülejäänud haldus- ja sotsiaalküsimused kuuluvad kommuuni volikogu pädevusse.)Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhil...
1952 loodi majandusliku koostöö soodustamiseks Söe- ja Teraseühendus (Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Holland, Luksemburg). Sai Euroopa Liidu eelkäijaks. 1949 asutas Nõukogude Liit vastukaaluks Marshalli plaanile idabloki riikide Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). 1955 moodustasid nad Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) vastukaaluks NATO-le. Sõda igas eluvaldkonnas võidurelvastamisega, otsest sõjategevust ei toimunud. Hiina kodusõda Kodanlik rahvapartei Kommunistid Chiang Kaishek Mao Zedong Kommunistid saavutasid edu. Kaishek taandus Taiwani saarele, kus USA kaitse all säilis Hiina Vabariik. 1 oktoober 1949 kuulutas Mao Hiinas välja Hiina Rahva Vabariigi. Pommid 1939 avastati Saksamaal aatomituumade lõhustumisel tekkiv tohutu energia hulk. 1942-1945 USA-s projekt ,,Manhattan". Augustis 1945 Jaapanile esimene tuumapomm.
1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Luksemburg, Holland- majandust edendav Euroopa Liit. 1949 VMN- Vastasikuse Majandusabi Nõukogu- NSVL- aitab sotsialistlikel riikidel majandada 1955 VLO-Varssavi Lepingu Organisatsioon- NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikidega- ühendas relvajõudusid sots. riikide vahel. HIINA KODUSÕDA Aeg: 1946-1949 Osalejad: Kirde ja Põhja- Hiina (kommunistid)- NSVL abi vs kodanik Rahvuslik Rahvapartei (Guomindagi)- USA abi Põhjus: kommunistid tahtis ülimvõimu Hiinas Käik: *algselt ülekaal Guomindagi poolel *1947 initsiatiiv kommunistidel *agraarreform aitas kommunistidel tugevneda *1948 kodusõjas pööre *kommunistid vallutasid suurema osa Hiinast *1949 kommunistidel Naking, lahingud kandusid Lääne-Hiinasse *Guomindangi liider Kaishek taandusvägedega Taivani saarele *1 okt 1949 kuulutati välja Hiina Rahvavabariik eesotsas kommunistide liider Mao Zedong
KALAMAJA PÕHIKOOL 9. kl Stella Loodus Norra Kuningriik Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Norra Kuningriik (norra k. Kongeriket Norge (bokmål), Kongeriket Noreg (nynorsk)) asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning mitmetel rannikulähedastel saartel, omades maapiiri Rootsi (idas ja kagus, 1619 km), Venemaa (idas, 196 km), ja Soomega (idas ja lõunas, 727 km). Peale maismaaosa hõlmab Norra ka loodes asuvat Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Kuningriigi kogupindala on 385 199 km², millest 6% moodustavad siseveed. Tähtsaimad linnad Norras on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim, ja Stavanger. Ajalugu Kiviaeg Arvatakse, et Norra esmaasustus pärineb ajast umbes 10 500 eKr. Sel ajal oli Norra läänerannik juba jäävaba. Vanim teadaolev asulakoht on Hordalandis Øygardeni vallas Blomvågis. Sealsed esemed on dateeritud aega 10 500 eKr. Norra paleoliitikumi kultuuride seas on Fosna kultuur, Ko...
1. territoriaalsed muutused Saksamaa idapoolsed alad ja osa IdaPreisimaast läksid Poolale ja NSV Liidule, Itaalia pidi loobuma Aafrika kolooniatest, Albaania taasiseseisvus, Ungari ja Bulgaaria suruit tagasi 1938. aasta piiridesse, Rumeena loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga alasid juurde Ungarilt, NSV Liit võttis Soomelt olulisi piirkondi, inimesed pidid uute piiride tõttu ümber asuma. 2. raudne eesriie NSV Liidu tegevus liiduriikide poliitiliseks eraldamiseks võõrvõimude eest nt tsensuuri, teabevoolu takistamise jms, külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiku eluvaldkondi; otsest sõjategevuse asemel üritati kehtestada ülemvõimu majanduses, poliitikas jne, Trumani doktriin USA välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamisega nii sise- kui ka välissurve vastu, Marshalli plaan USA majanduslik ja tehniline abi 17 EU riigile 13mlrd USD väärtuses, Berliini blokaad ...
Võidu saavutus Stalini ning 1927. Aastal toimunud XV ÜK(b)P kongressil heideti parteist välja Stalini peamised rivaalid Trotski, Zinovjev ja Kamenev. 5. Fasistide võimuletulek Itaalias. 1920.aasta augustis haaras Põhja- ja Kesk-Itaaliat üldstreik. Streikivad töölised eesotsas vasakpoolsete sotsialistidega hõivasid ettevõtteid. Külasid loosungid ,,Teeme nii nagu Venemaal!". Neid ihkasid oma toetajate hulka saada vasakpoolsed, enda poole üritasid neid meelitada ka vastloodud Rahvapartei, mida toetas katoliku kirik. Kuid võitluses nende häälte pärast osutus võitjaks Benito Mussolini endine vasakpoolne, kes oli nüüd astunud natsionalistliku ja sõjaka fasistliku partei etteotsa. Mussolini propaganda oli rajatud põhimõttele lubada kõigile kõike. Tema loodud sõjaväelistesse rühmadesse (Fasci di Combattimento) kuulus peaaegu 300000 demobiliseeritud sõjameest, kes ei suutnud tööd leida. Nende abil klaaris ta arveid oma
Eestil on oluline täiel määral toetada, sest see aitab Euroopal muutuda teadmistel põhinevaks konkurentsivõimeliseks majandusruumiks. (2) "Meid kõiki mõjutavad praegu ülemaailmne finantskriis ja kasvav töötus, ning paljud pered on keerulises seisus. Kuid sellisest olukorrast ei paku väljapääsu võltsoptimism ja tühjad lubadused, vaid õiged otsused ka hariduspoliitikas. Isamaa ja Res Publica Liit pakub õigeid otsuseid raskel ajal". (2) Tema sõnul on IRL Eestis ja rahvapartei Euroopas võtnud eesmärgiks edendada karjääritingimusi, suurendades teadustegevuses osalevate naiste ja noorte arvu. Ta toetab Euroopas ka teadlaste ühtse tööturu loomist, mis tagab paremad karjäärivõimalused ning atraktiivsed töötingimused ka noortele eestlastele. (2) Tsahkna sõnul ei tohi põhimõtetes kokkuleppimise kõrval unustada ka nende rakendamist reaalsesse ellu. (2) ,,Ainult nii saame tagada teaduse ja reaalmajanduse koostoime, kõrvuti teadlaste
riikide monarhistlikud valitsejad. Luuakse liidumaade administratsioonid. Algavad Liidumaade parlamentide loomise aeg. Weimari Vabariigi parteiline süsteem Parteiline süsteem hakkab sarnanema Prantsusmaa ja Inglismaaga; suur killustatus, eriti liberaalide, konservatiivide. Saksamaa on hea näide, kuidas toimub kiire radikaliseerumine. 1930ndatest on Riigipäev halvatud- kommunistide ja natside koostöö. Paremtiib: - Saksa Rahvapartei (liberaalid), - Saksa Rahvuslik Rahvapartei (vanad kons.), - Tsentrum (katoliiklik), - Saksa Demokraatlik Partei/Riigipartei (end. Vabad kons.), - Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, - Baieri Rahvapartei, Vasaktiib: Omavaheline vastasseis ja pooldavad pigem natse, kui see i kahjusta sotsiaaldemokraate. - Sotsiaaldemokraatlik Partei, - Kommunistlik Partei, Saksamaa Liitvabariik (alates 1949) Perioodid
Feminism naisõiguslaste liikumine Füürer Saksamaa rahva juht http://www.abiks.pri.ee G7 suur seitsmik (USA, Kanada, Saksa, SB, Jaapan, Prants., Itaalia+Ven=G8 Gastapo riiklik salapolitsei Saksamaal Hitleri ajal Globaalprobleem kogu maailma puudutavad probleemid Guomindang rahvuslik rahvapartei Hiinas Hallsteini doktriin SLV ainuke Saksa riik pärast II ms Heaoluühiskond ühisk., kus on tagatud kõrge elustandard, maj heal järjel, suur tarbimine (1960) Hitlerijugent natside noorsoo organisatsioon Ideoloogia isiku, inimgrupi või rahvuse veendumisi ja huve väljendav poliitiliste jt ideede süsteem, mis mõjutab inimese käitumist
1. Külma sõja kujunemine Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizhivõitluses. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. ajavahemikus märts 1945-veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millise...
HIINA Hiina suurimateks jõgedeks on Tiibeti mägismaalt alguse saavad põhjapoolne Huang He ja lõunapoolne Jangtse. Kollasesse merre suubuv Huang He (e Kollane jõgi) on oma nime saanud selle järgi, et veevool kannab endaga kaasa kollase värvusega rammusat pinnast – lössi, mis muudab kevadiste üleujutuste ajal maa viljakandvamaks. HIINA Kui alguses kasvatati peamise teraviljana hirssi, siis koos tammide ehitamise algusega sai peamiseks põllumajanduskultuuriks riis. Riisi külvati üleujutatud põludele, mille tõttu tuli hiinlastel ehitada palju tamme ja kanaleid. Koos rahvaarvu kasvuga hakati põllumaade laiendamisel kasutusele võtma ka mäekülgi, ehitades neile põldude niisutamiseks ja veetagavara säilitamiseks terrasse. HIINA Sõdivate riikide ajastuga jäi Hiinas alles seitse tugevamat vürstiriiki, millest igaüks püüdis vallutada ...
järgi võivad uute sõidutautode CO2-heitmed ulatuda keskmiselt 95 grammini kilomeetri kohta. See nõue kehtib tootjate autopargist 95 protsendile. Hetkel on autopargil lubatud keskmiselt emiteerida süsinikdioksiidi 160 grammi kilomeetri kohta. "Meie eesmärgiks oli saavutada hea kokkulepe nii autotootjate, tarbijate kui keskkonnakaitse jaoks. See on hea tulemus kõikidele osapooltele," ütles EP raportöör Thomas Ulmer, kes esindab Saksamaad ja Rahvapartei fraktsiooni. Hetkel annavad autod ühe viiendiku ELi heitkogustest, ajavahemikul 19902008 suurenes transpordisektori heitkoguste hulk 26 protsendi võrra. 1.1Keskkonnasõbralikumad automudelid 4 Alla Rajur Tööohutus Kohustus vähendada autopargi heitkoguste hulka tähendab, et vanemate ja keskkonda
Natsionaalsotsialistide sisepoliitika. Majanduspoliitika. Välispoliitika Riigipäeva valimistel ei saavutanud Hitleri partei 5%-gi häältest. Kriisiaastad Saksamaal lõppesid tragöödiaga: langes Weimari vabariik ning Hitleri Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei kehtestas totalitaarse diktatuuri. Brünningi valitsus jäi võimule, ilma, et tal oleks olnud Riigipäevas enamust. Loodi nn Harzburgi rinne, kuhu kuulusid Rahvuslik Rahvapartei, Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei ja ühendus Teraskiiver. 30. Jaanuaril 1933, määras president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. Pärast Hindenburgi surma omastas Hitler kõik riigipea funktsioonid, koondas enda kätte seadusandliku, täitev-, kohtu-, tsiviil- ning sõjalisevõimu ning nimetas enda Saksa rahva füüreriks. Sisepoliitikas: Keelustati Kommunistlik Partei (SKP), seejärel ka teised parteid ning kehtestati
a. valimistel) • 15 aastaga Euroopa 5 rikkama riigi hulka (Andrus Ansipi 2007.a. valimislubadus); • Küttepuude ja kartuli jagamine Vabaduse väljakul 2009.a. septembris (Tallinna linnapea Edgar Savisaare korraldus); • Tasuta ühistranspordi teemaline rahvaküsitlus ja selle kehtestamine Tallinnas 2013. aastal • Indrek Tarandi Euroopa Parlamendi 2009.a. valimiste loosung „Vali inimene, mitte partEi“ • Eesti Konservatiivse Rahvapartei valimislubadus 2019.a. kahekordistada pensionid 4.8. Populismi levik maailmas • Donald Trump- ainult mina esindan tõelist rahvast, ameeriklasi, „America first“ • Hugo Chavez ja Nicolas Maduro- „Minuga valitseb rahvas“ • Recep Erdogan- „Loeb ainult see, mida minu rahvas ütleb“ ka opositsiooni ja surmanuhtluse suhtes Binyamin Netanyahu- viiekordne võitja, parim mõistukõneleja ja musklirahvuslane
ülesehitamisel võtab eeskujuksSaksamaa. Kasut ära olukorda, et sellel ajal on Saksamaal võimul sots-dem Sakslaste kohalolek sakslaste pol süst hisp vormistatakse selle kaudu , et saksa sots-dem hakkavad abistama hispaania sots-dem partei taastamist. Provintsidesse moodustatakse saksa sots-dem esindused, tuuakse sisse saks annõunike , kes aitavad seda üles töötada. Kuninga eestvedamisel hakati ka üles töötama parempoolset tiiba USA eeskujul . Franco parteist moodustab parempoole -> tp rahvapartei ( vms) .78 konsitutsioon valmib ja on v sarnane saksa konstitutsioonile. Tugev peaminister, kes selgelt kontrollib parlamenti , kuid samas näeb see ette ka tugevalt väljatöötatud parteidesüs. Teineteise tasakaalustamine. Oluliseks ka 1981 viimane riigipöördekatse kus Antonio Molina`se riigipööre , tugevneb kuninga positsioon. Hisp ülesehit jõuliselt lööb kaasa USA , Ger, Falangi partei , kuningakoda ja sots partei Saksa sotsdem eeskujul
aastal langes Poolas kommunistlik reziim. Külm sõda oli lõppenud. Sellise situatsioonis loobus Itaalia Kommunistlik Partei 1989. aastal kommunistlikust ideoloogiast ning pärast reformenimetati ta 1991. Vasakpoolseks Demokraatlikuks Parteiks. 7 1994 võtsid kristlikud demokraadid oma erakonna uueks nimeks Partito Popolare Iraliano ehk Itaalia Rahvapartei. Riigivõla vähendamiseks rakendatud kokkuhoiuprogramm põhjustas vastasseisu nii valitsuse ja opositsiooni kui ka valitsuspartnerit enese vahel ja valitsuskriisi. Peaminister Giulio Andreotti (1989 1992) astus tagasi ja uueks peaministriks sai Giuliano Amoto (1922 1933). Et leevendada piirkondade erinevustest tulenevaid majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme, tugevndati juunis 1997 põhiseadusreformiga regioonide täitevorganeid ning
Berliini varustamise ning 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama. 4. Mao Zedong, Hiina Kodusõda. Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oli II MS'i lõppedes haaranud võimu Mandzuurias, saades Punaarmee käest endale jaapanlastelt võetud relvastuse. Kontroll Kirde- ja Põhja-Hiina üle läks seega kommnistidele, kes 1946.a. alustasid kodusõda Hiina ülejäänud territooriumi valitseva kodanliku Rahvusliku Rahvapartei e. Guomindangi vastu. Esialgu oli ülekaal G poolel, 1948 a. toimus aga kodusõjas pööre. Kommunistid asusid pealetungile ning vallutasid suurema osa Hiinast. Võim Hiinas läks kommunistide kätte ning 01.10.1949 kuulutas kommunistide liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi. 5. Läänebloki riigid külma sõja ajal. USA tõusis Läänemaailma võimsaimaks riigiks. Suutsid kiirelt demobiliseerida oma armee ning taastada rahuaegse majanduse. Selle
Selles terroriaktis sai surma 191 ja haavata 1460 inimest. Peale selle mõjutas see õudus ilmselt ka plahvatustele järgnenud rahvuslikke valimisi 14. märtsil. Madriidi rongiplahvatustel oli väga ebasoodus mõju toona valitsenud konservatiivsele Partido Popularile, kellele küsitlusfirmad olid ennustanud tõenäolist valimisvõitu. Seega aitasid pommitamised kaasa Zapatero parteile Partido Socialista Obrero Espa?ol (PSOE). Peale valimisi toimus kahel ööl intsidentse rahvapartei juures, seal süüdistasid PSOE ja teised parteid PP-d, et nad olid võltsinud ja valetanud, kuna püüdsid pommitamises süüdistada ETA-t, ehkki asitõendid viitasid moslemite rünnakule. Nende juhtumite üle vaieldakse ja arutletakse siiani. 14. märtsil 2004, 3 päeva pärast valimisi, nägigi Hispaania oma uut peaministrit presidente del Gobierno Rodr?guez Zapaterot, kes on valitsusjuht siiani.
2. Parlament Taanis on ühekojaline parlament. Parlamendi 179 saadikut valitakse otsestel valimistel reeglina iga nelja aasta tagant, kuid valitsus võib nõuda erakorraliste valimiste korraldamist. 2 saadikut valitakse Fääri saartelt ja 2 saadikut Gröönimaalt. Parlamendi praegune koosseis valiti 13. novembril 2007. aastal. 2.3. Valitsus Liberaalide ja konservatiivide vähemusvalitsusel on parlamendis 64 kohta 179-st. Koalitsiooni toetavad parlamendis Taani Rahvapartei ja 2007. a. aastal loodud Uus Allianss. 5 3. SEADUSANDLIK KESKKOND 3.1. Kohtusüsteem Taani kohtusüsteem on kolmeastmeline. Esimese astme kohtuid (byret), mis lahendavad kriminaal- ja tsiviilvaidlusi, on 24. Ringkonnakohtuid (landsret) on kaks, mis asuvad Kopenhaagenis ja Viborgis. Kopenhaageni ehk idaringkonnakohtu alla kuuluvad ka Fääri
Soomluse kultuuri kiire areng. Ka Aleksander III valitsusperioodil jätkub Soome kiire areng. Põhiseadusliku perioodi uuendused: Uus riigipäevaseadus (1869) - I ainult Soome jaoks jõustunud põhiseadusliku kaaluga seadus. Parteide algus: 1)1863 Soome partei ja Rootsi partei 2) 1882 Liberaalne partei (hääbub varsti) 3)1894 Noorsoomlased (lahkusid vanasoomlastest) 4)1899 Töölispartei (Sots.dem.partei 1903) 5)1906 Agraarpartei (Maaliit) ja Rootsi rahvapartei. Oma rahaühik (algus 1860-65). Omavalitsusreform maapiirkondades (1865) ja linnades (1872) Algkoolimäärus (1866). Algkool vabatahtlik. Kirikuseadus (1869). Ettevõtlusvabadus ja tööstuse kiire areng (1879). Sõjaväendus (1878). Uus kriminaalkoodeks (1889). Autonoomia periodiseerimine Venestusperiood (1899-1914/17). Taust: Saksa oht Läänemere regioonis ja slavofiilide mõju Nikolai II´le. Soome kindralkuberneriks Nikolai Bobrikov (1898-1904), kelle prioriteediks oli
Euroopa Komisjoni ettepanekutest. Parlament täidab seda ülesannet koos Euroopa Liidu Nõukoguga. Parlament ja nõukogu vastutavad ühiselt ka ELi 115 miljardi euro suuruse aastaeelarve kinnitamise eest. Parlamendil on õigus Euroopa Komisjon umbusaldusavaldusega laiali saata. Euroopa Parlamendi liikmed (MEPid) ei moodusta rahvuslikke fraktsioone vaid kaheksa üle-euroopalist poliitilist fraktsiooni. Suurim neist on keskparempoolne Euroopa Rahvapartei (kristlikud demokraadid), järgnevad sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja rohelised. Parlamendiliikmete vaated Euroopa integratsiooni küsimuses on väga erinevad, föderalismi tulihingelistest pooldamisest avatud euroskeptitsismini. Enamik parlamendi istungitest toimub Strasbourgis, osa Brüsselis. Parlamendil on nagu kõigil teistelgi ELi institutsioonidel 23 ametlikku töökeelt. Parlamendiliikmed valivad Euroopa Ombudsmani, kes tegeleb kodanike
privileegidest. Hiina kommunistide jätkuv toetamine ja mitteloobumine tsaariaegsetest õigustest Hiina Idaraudteele viisid 1929. a. suhete katkemisele kolmeks aastaks Nõukogude Venemaaga. 1931. a. tungisid Kirde-Hiinasse (Mandzuuriasse) Jaapani väed, 1932. a. ründasid Jaapani sõjalaevad Shanghaid. 1935. a. Loode-Hiinas moodustunud eritsoonis aktiviseerus Hiina kompartei tegevus. Siin pürgis võimule Mao Zedong. Ka Rahvusliku Rahvapartei ridades puudus üksmeel. Pahempoolsed rühmitused pooldasid läbirääkimisi kommunistidega. Mingi kokkulepe saavutatigi, kuid see oli võrdlemisi habras. Mao Zedongi rühmitus jäi truuks riigivõimu haaramise eesmärgile. Kui Jaapani väed tungisid 1937. a. suvel Põhja-Hiinasse ja algas Jaapani-Hiina sõda (1937-1945), siis tuli vastupanu pearaskus võtta endale Nankingi valitsuse vägedel. Tunda andis hilinemine armee moderniseerimisega, relvastuse vähesus ja Hiina Punaarmee
Vabadussõda Konstantin Päts andis 24. veebruaril 1919. aastal esimese traditsioonilise kõne iseseisvuspäeva paraadil. Nõrk esindatus vasakpoolses domineerivas põhiseaduskogus jättis Konstantin Pätsi vähe võimuga maareformi seaduse ja 1920. aasta põhiseaduse koostamisel . Päts asutas Eesti Kaitseliidu, et pakkuda kaitset areneva Punaarmee eest . 28. novembril 1918 vallutasid Nõukogude Vene väed Narva , mille tulemuseks oli Eesti Vabadussõda . Valitsuse koosolekul põrutas Konstantin Päts oma rusikat lauale ja keeldus kommunistidega kompromissist. See veenis teisi valitsuse liikmeid alustama sõda Nõukogude Venemaa vastu. 1919. aasta jaanuaris sundisid eestlased bolsevikke taganema ja 24. veebruariks 1919 oli kogu Eesti territoorium ajutise valitsuse kontrolli all. Oma 1919. aasta iseseisvuspäeva paraadil toimunud kõnes ütles ta: "Me peame kindlustama oma majanduse, et saaksime muutuda vähem sõltuvaks meie liitlastest. Selleks, et vältida ...
Parlament on 200-kohaline. Viimased parlamendivalimised toimusid 18. märtsil 2007. aastal. Parlamendis esindatud parteidest on Keskparteil (Keskusta) 51 kohta, konservatiividel (Kookomus) 50 kohta, Sotsiaaldemokraatlikul Parteil (SDP) 45 kohta, Vasakliidul 17 kohta, Rohelistel 15 kohta, Rootsi Rahvaparteil 10 kohta, Kristlikel Demokraatidel 7 kohta ja erakonnal Tõelised Soomlased (Perussuomalaiset) 5 kohta. Valitsuskoalitsiooni moodustavad Keskpartei, Kokoomus, Rohelised ja Rootsi Rahvapartei. Valitsusjuht: Peaminister Matti Vanhanen (Keskpartei Suomen Keskusta, al. 24.06.2003) · Valitsus (Valtioneuvosto) koosneb 20 ministrist, kes töötavad 12 ministeeriumis. Peaminister on Matti Vanhanen (Keskpartei). Ministrid on ühtlasi parlamendi liikmed. Kohus: Soome kohtusüsteem on kolmeastmeline. · Esimese astme kohtuid (käräjäoikeus) on 64. Teise astme kohtuid (hovioikeus) on 6 ja need asuvad Helsingis, Kuopios, Kouvolas, Rovaniemis, Turus ja Vaasas
VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: · Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. · Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. · Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid "saladuses", siis 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W...
Vaenulikkus valitsuse sekkumise vastu. Keskkonnaliikumine e. rohelised n Parteiperekondadest noorim. Von Beyme arvates hõlmatakse laia ideedehulka vasakust paremale. Siiski on tänaseks pöördutud üsna selgelt vasakule. n Kaks keskset põhjust roheliste vasakpoolsusele: n Paljusid nende algatusi saab vaid teostada riigi sekkumisel n Vasakliberaalse sotsiaalpoliitika tõttu. Rühmad Euroopa Parlamendis n Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon - 277 n Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon - 218 n Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon - 105 n Fraktsioon Liit Rahvusriikide Euroopa eest -44 n Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon - 42 n Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/ Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon - 41 n Fraktsioon Iseseisvus/Demokraatia - 24
1 II. KÜLM SÕDA: Külma sõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1945 Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks Potsdami konverentsi otsuste alusel. Kommunistliku Vietnami Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine Põhja-Vietnamis. 1946 Külma sõja osapooled deklareerivad avalikult vastastikuste pingete olemasolu. Hiina kodusõja algus. Indo-Hiina sõja algus Prantsusmaa ja Vietnami kommunistide vahel. 1947 Trumani doktriini rakendamine USA poolt Kreeka ja Türgi abistamiseks. 1948 Marshalli plaani hakkas USA andma Euroopa riikidele majanduslikku abi. Berliini blokaadi algus. Korea Vabariigi ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ...
ÜL: võtab vastu seadusi koos ministrite nõukoguga;võib kaasa rääkida eelarve küsimustes;järelvalve eelarve üle;EU komisjoni liikmete ametissepanemine. Ametisse nimetamise ja vallandamise võim. Järelvaataja roll. Eelarve menetleja ja otsustaja roll. Fraktsioonid on piiriülesed, parlamendi komiteed. Paljudes poliitikates kaasotsustusmenetlus, mis teeb EP-st väga olulise partneri nõukogule õigusloome kujundamisel.. Fraktsioonid: Euroopa Rahvapartei, Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon, Euroopa Konservatiivid ja Reformistid, Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Ühendatud.Vasakpoolsete liitfraktsioon 20 alalist komisjoni (Välisasjad (sh Inimõigused, julgeolek ja kaitse), ArengRahvusvaheline kaubandus, Eelarve, Eelarve kontroll,
2009 Esimesed valimised EL-27: 736 saadikut 2014 Lissaboni lepingu kohaselt 750 + 1 (president) saadikut. · Igast liikmesriigist maksimaalselt 96 ja minimaalselt 6 saadikut. · Ametnikkond (peasekretariaat + fraktsioonid): ca 6500 teenistujat Euroopa Parlament- kohatde jaotus Euroopa Parlament fraktsioonid 30 · Kohtade jaotus erakondade vahel: (sügis 2004) kevad 2013 Euroopa Rahvapartei (kristlikud demokraadid) (EPP) (268) 270 Sotsiaaldemokraadid ja demokraadid (S&D, end. PES/PSE) (200) 190 Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit (ALDE) (88) 85 Rohelised / Euroopa Vabaliit (Greens/EFA, end. Verts/ALE) (42) 59 Euroopa Konservatiivid ja Reformistid (ECR) () 53 Vaba ja Demokraatlik Euroopa (EFD) () 36 Eur. Ühend. Vasakpoolsed / Põhjamaade Rohelised Vasakpoolsed (GUE/NGL) (41) 34 Mitteühinenud (fraktsioonilise kuuluvuseta) saadikud (NI) (29) 27
euroopalisse poliitilisse fraktsiooni. Parlamendiliikmete vaated Euroopa integratsiooni küsimuses on väga erinevad, föderalismi tulihingelistest pooldamisest avatud euroskeptitsismini. 2007. aasta jaanuaris valiti Euroopa Parlamendi presidendiks Hans-Gert Pöttering. Kohtade arv poliitilise fraktsiooni kohta seisuga 2. juuni 2005 Poliitiline fraktsioon Lühend Kohtade arv Euroopa Rahvapartei (Kristlik-Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide EPP-ED 267 fraktsioon Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon PES 201 Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu fraktsioon ALDE 89 Roheliste/Euroopa Vaba Liidu fraktsioon Greens/EFA 42
India Rahvavabariik pärast II maailmasõda Sissejuhatus Rahvaarvult teine riik maailmas saavutas iseseisvuse 1947. aastal. India piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeim tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb ainult lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk- ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne-Ghatid, idaserval aga Ida-Ghatid. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik. Maavarasid on palju (kivisüsi, nafta, maagaas, rauamaak, mangaan, boksiit, vilgukivi, värviliste metallide maagid, kuld, teemandid). Areneva ja kaasaegseks muutuv...
esimene Austria sõjajärgne kantsler oli Karl Renner, kes kohe seejärel 1945-1950 oli Austria president. Ka järgnevad valitsusjuhid olid väga neutraalsed. Austrias lõppes okupatsioon ametlikult juulis 1955. Austria pidi jääma neutraalseks, see tähendas eemalejäämist NATOst ja teistest läääneriikide sõjalistest ning poliitilistest organi- satsioonidest.9 Samas sai Austria osa Marshalli plaanist ja NSV Liidu mõjusfääri see maa ei kuulunud. Suuremad poliitilised parteid on Austria Rahvapartei (konservatiivid) ja Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei (vasakpoolsed), nende kõrval on olulisim mõni aasta tagasi natsionalistlikuks tembeldatud Austria Vabaduspartei, kuhu kuulus Jörg Haider. Bundesrepublik Deutschland 1949-1990 23. mail 1949 jõustus läänetsoonide Saksamaal uus põhiseadus, mille alusel loodi Saksamaa Liitvabariik. Uus põhiseadus rõhutas rohkem inimõigusi ning võimude lahusust (et välistada Ermächtigungsgesetzi võimalikkust tulevikus)
seletada parteiorganisatsiooni suhtelist tugevust. Esimese parteina tekkis Venstre, teisena Høyre. Stortingis on esindatud järgmised parteid: Töölispartei ehk Tööpartei (Det norske Arbeiderparti, Arbeiderpartiet; Ap/DNA) Progressipartei (Fremskrittspartiet; Frp, FrP) Norra Konservatiivne Partei ehk Parempartei (Høyre; H) Norra Kristlik-Demokraatlik Partei ehk Kristlik Rahvapartei (Kristelig Folkeparti; KrF) Keskpartei ehk Tsentrumipartei (Senterpartiet; SP) Sotsialistlik Vasakpartei (Sosialistisk Venstreparti; SV) Norra Liberaalne Partei ehk Vasakpartei (Venstre; V) Inimareng Norra on ÜRO inimarengu indeksi poolest maailma riikide seas esikohal. Aastatel 2001–2006 oli ta esimesel kohal (arvestatud 1999–2004 andmete põhjal) ning 2007. ja 2008. aastal (andmed 2005. ja 2006
Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt I Loeng: Kuidas uurida poliitilist süsteemi? 5 võimalust, kuidas uurida poliitilist süsteemi: 1. Institutsionalistlikult 2. Behaviouralistlikult 3. Pluralistlikult 4. Strukturalistlikult 5. Ratsionaalse valiku teooriaga Institutsionalism Antud skeemi kese võib olla eri paigus NB! Avalikkus=valijate kogum · Vaade kehtib Demokraatlikus ühiskonnas · Uurimisteooriad erinevad teineteisest sihtmärgi poolest ehk uuritavast. Institutsionalism uurib institutsioonide vahelist tasakaalu · Probleemid tasakaalu puudumisel: o Kas tegu on demokraatliku korraga? o Mida peavad institutsioonid dem. Tagamiseks tegema? o Kas demokraatiat on liiga palju?(Omane institutsionalismile) · Institutsionalism aitab analüüsida/seletada aeglasi muutusi. Eeldab pikaajalist uurimist. · Näide eestist valitsuse rolli kasv parlamendi otsuste juures 20. A...
• Parlament koosneb poliitilistest gruppidest, mis on organiseerunud Euroopa Liidu tasemel. • Parlament võib asutada uurimiskomiteesid EL kodanikelt laekunud kaebuste uurimiseks. Euroopa Liidu lepinguga on moodustatud ombudsman’i (ametlik lepitaja) ametikoht. • Parlament koos Euroopa Nõukoguga moodustab eelarveorgani, Parlament kinnitab aastaeelarve ja jälgib selle täitmist. Parteid/fraktsioonid Euroopa Parlamendis • Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon • Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis • Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon • Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon • Euroopa Konservatiivid ja Reformistid • Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/ Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon • Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsioon EUROOPA LIIDU NÕUKOGU 6
1)seab sisse ilmalikud kohtud eraldas kohtud usust ja loobus sariaadist 2)viidi läbi haridusreform, suleti usuteaduskond 3)püüti suunata riik ilmalikule suunale *sultan kõrvaldatakse võimult (nii vaimulik , ilmalik võim kuulub sultanile) *1923 a kuulutatakse Türgist Vabariik *1928 a kaotati islami kui riigiusundi staatus *Riietus, perekonnanimed, naised võisid töötada riigiasutustes, mitme naise pidamine *mitme partei süsteem - valitsevaks Rahvapartei (juht Mustafa Kamal) Demokraatlikuks muutuvad: Saksamaa, Austria, Prantsusmaa, Inglismaa, kogu Euroopa peale Venemaa, kes on totalitaarne ja Ungari. USA W.Wilson (1913-1921) DP H Hoover (1929-1933)VP F.D. Roosevelt (1933-1945) 1 Ms andis USA-le majandusliku võimsuse. USA oli muutunud nn. Maailma töökojaks 40% maailma terasest
Euroopa komisjoni president Jose Manuel Barroso Eesti vabariigi esindaja euroopa komisjonis Siim Kallas Seni asepresident, kandideerib transpordi voliniku kohale Eestist valitud euroopa parlamendi saadikud I.Tarand, S.Kallas (roheliste fraktsioon), Vilja Savisaar(keskerakond), Ivari Padar, Indrek Tarand, Siiri Oviir ja Tunne Kelam, kristina ojuland Euroopa deokraatide ja liberaalide liidu franktsioon ojuland, oviir, savisaar Euroopa Rahvapartei T.Kelam Padar Euroopa parlamendi sotsiaal demokraatide fraktsioon Kordamisküsimused: 1. Mille poolest erinevad parlamentaarne, presidentaalne ja poolpresidentaalne valitsemine üksteisest? Presidentaalne rahvas valib nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust täites ka peaministri ül. Poolpresidentaalne rahvas valib presidendi ja parlamendi, parlament hääletab valitsuse, president juhib seda, president nimetab peaministri kes juhib ka valitsust.
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aas...
Võib avaldada komisjonile umbusaldust. Otsesed valimised toimuvad iga 5 aasta järel kõigis liikmesriikides. Mandaatide arv igast riigist sõltub rahvaarvust (väikeriikide kasuks on igale riigile kindlalt antud mingi arv kohti). Parlament kohtub Strassbourgis või Brüsselis. ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II7 Fraktsioonid on ideoloogiate mitte rahvuse põhjal. Suuruse järjekorras: Rahvapartei (Tunne Kelam), sotsiaaldemokraadid (Ivari Padar), liberaaldemokraadid (Kristiina Ojuland, Siiri Oviir, Vilja), rohelised (Indrek Tarand), konservatiivid ja reformistid, ühendatud vasakpoolsed ja Põhjamaade rohelised, vaba ja demokraatlik Euroopa, fraktsioonitud (liikmeid vast ei pea teadma). Euroopa komisjon on sisult Euroopa valitsus e. täitevvõim. See on alaline organ, mis tegutseb Brüsselis. Sellel on 26 volinikku (+president Barroso)
AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldus...
kuid sellest ei tulnud kasu ning sõda puhkes. KOmmunistid hakkasi juhtima, kasutati uut strateegiat, KOmuunistid võitsid, kehtestati Hiina vabariiki. Enamasti heidetakse Guomindangile ette, et nad ei olnud võimelised andma väärilist vastupanu Jaapani võimudele. Peale teise maailmasõja lõppu hakkas kohe Hiinas kodusõda. Paljud vaatlejad välismaalt, ei tegelnud Jaapani okupatsiooni vastu võitlemisega piisavalt tõsiselt. Ja see ka põhjus miks Rahvapartei populaarsus vähenes. Kumbki partei väitis olevat võitnud sõja jaapanlastega. Tegelikult ilma välisabita ei oleks olnud see võimalik, isegi kui parteid oleks teinud tol hetkel koostööd. Oluline moment 26. Juuli 1945 aastal, siis kui Briti peaminister, Inglismaalt Harry Truman ja Chiang Kaishek andsid välja Potsdami deklaratsiooni. Jaapani kapituleerima. Deklaratsiooni teatavaks Potsdami konverentsi ajal, seal polnud fookus Aasia riigid kindlasti. Selle eesmärk oli korrastada
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastast...
Esimene toimus 1946. a ning seisnes selles, et üritati ringititulleerida kolooniad, mida hakati kutsuma meretagusteks departemandugeks jms. Koloniaalriigid kasutasid ka sõjalisi vahendeid vastupanu mahasurumiseks, Troopilises Aafrikas nt umbes 30 korral. Dekoloniseerimine Sub-Sahara Aafrikas Arvuka liikmeskonnaga parteid hakkasid Aafrikas tekkima alles 1940. aastatel. Neil oli aga väga oluline roll iseseisvumisprotsessis. Tähtsad olid nt Konvendi Rahvapartei Ghanas, mis viis koloonia kiire iseseisvumiseni või Keenia Aafriklaste Liit. Esimese ametiühinguorganisatsioonide streigid toimusid 1945. a Nigeerias ja Kongos, veidi hiljem Tanganjikas ja Rodeesias. 1952-56. a toimus mau-mau ülestõus Keenias. See liikumine algas just 1947. a ning oli religioosse põhjaga ning algas talurahvaliikumisena. Selle nimetuse päritolu pole täiesti selge. Aafriklased ise seda ei kasutanud, see oli valgete kolonisaatorite pandud nimi. See võib tuleneda
Alates aastast 2003 on see nimetus. Ja 2006. aastal iseseisvus Montenegro. 2008. aastal iseseisvus Kosovo, mis on nende albaanlaste riik. NATO sekkus kuna oli otseselt liiga lähedal liitlasriikidele. 15.03.10 Hiina 20. sajandi alguses aastal 1912 kukutati Hiinas keisrivõim ja sai vabariik. Võimu pärast asusid võitlema rivaalitsevad kindralid. Kujunes välja terve rida parteisid ja esialgu oli kõige olulisemaks Guomindang. Esialgu 1920. aastatel tegi Rahvuslik Rahvapartei koostööd NSVL-ga. Sealt saadeti nõunikke ja müüdi relvi Hiinale. NSVL käsitles Guomindangi kui võimalusena kommunismi levitada ka Hiinasse. 1927. aastal toimus parteis antikommunistlik pööre ja igasugused sidemed NSVL-ga katkesid. Kogu Hiinat nad ei kontrollinud, 20.-30.aastael oli endiselt Hiinas kodusõjaga tegemist. 1931.aastal tungisid nõrgenenud Hiinasse jaapanlased, toimus sissetung Mandzuuriasse. Sellest alast loodi Jaapanist sõltuv Mandzukuo ala
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
