Riina Kopti Euroopa Rahvapartei Tutvustus Euroopa Rahvapartei on paremtsentristlik Euroopa partei, mis ühendab kristlik- demokraatlikke ja konservatiivseid Euroopa parteisid. Rahvaparteil on 72 liikmes parteid 39 riigis. Eesti parteidest kuulub Rahvaparteisse Isamaa ja Res Publica Liit. Euroopa Rahvapartei fraktsioon on Euroopa Parlamendi suurim, sinna kuulub (2010. aasta augusti seisuga) 265 liiget. Euroopa Rahvapartei asutati 1976. aastal. Liikmed Täieõiguslikud liikmed, kellel on kõik õigused kõigis ERP organisatsioonides ja tegevustes, on Euroopa Liidu liikmesriigid. Assotsieerunud liikmed on tavaliselt ELi kandidaatriikide või EFTA liikmed, kellel on samasugused õigused nagu seda on ka täieõiguslikel liikmetel, kuid
Sotsiaaldemokraadid Mis on euroerakond? · Euroerakonnaks nimetatakse Euroopa Liidu liikmesriikide erakondade katusühendust. · Euroerakondade tegevus põhineb liikmeserakondade esindajate koosolekutel ja otsustuskogudel, poliitilisel juhtkonnal ja sekretariaadil. · Euroerakondi võib pidada liikmesriikide euroopastumise keskseks mõjutajaks. Liikmed ja koostöö korraldus · Alates Teisest maailmasõjast on sotsiaaldemokraadid mänginud olulist rolli valitsustes, asudes ülesehitama heaoluriiki. · Heaoluriigi kriisiga aastal 1970 hakkas sotsiaaldemokraatia aga liberaliseerumam väärtustades eneseteostust ja-väljendust, aktiveerimisele suunatud riigivõimu ja vähemuste õigusi. · ESP praegune president on Poul Nyrup Rasmussen Taani Sotsiaaldemokraatlikust Parteist. · ESP liikmeid võib leida kõikidest tähtsamatest Euroopa Liidu institutsioonidest. · ESP fraktsiooni liider on Martin Schulz Saks...
Vene Erakond Eestis (VEE) Stanislav Tserepanov Nikolai Maspanov Oleg Sidelnikov Nikolai Maspanov Eduard Sedasev Sergei Kuznetov 21.12.2002 - ... 05.06.1999 - 21.12.2002 08.05.1999 - 05.06.1999 09.03.1996 - 08.05.1999 03.03.1996 - 09.03.1996 01.10.1994 - 03.03.1996 logo: [ www.rusparty.ee ] vene vähemus Asutatud 01.10.1994. Peab ennast 1920. a. loodud Vene Rahvusliku Liidu õigusjärglaseks. 09.03.1996 ühineb VEE-ga Vene Rahvapartei (VRP). 25.10.1997 moodustavad rühm VEE-st lahkunud liikmeid Vene Ühtsuspartei (VÜP). 21.12.2002 ühinevad VEEga Vene Balti Erakond Eestis (VBEE), Vene Ühtsuspartei (VÜP) ja Erakond Eestimaa Ühtsus (EÜ). Oktoober 2007 kiidab erakond heaks ühinemise Konstitustioonierakonnaga (KP). Lõplik ühinemine peakskinnitatama ühisel kongressil 08.12.2007. Konstitustioonierakond (KP) kaalub samal ajal ka liitumist Eesti Vasakparteiga (EVP), kelleg aga liitumise välistab Vene Erakond Eestis (VEE).
ee Marika Tuus-Laul Eesti Keskerakonna fraktsioon Sotsiaalkomisjon [email protected] Jaak Valge Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon Kultuurikomisjon, Euroopa Liidu asjade komisjon [email protected] Viktor Vassiljev Eesti Keskerakonna fraktsioon Sotsiaalkomisjon [email protected] Mart Võrklaev Eesti Reformierakonna fraktsioon Keskkonnakomisjon, Euroopa Liidu asjade komisjon [email protected] Magdalena ADAMOWICZ Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Poola Independent Asim ADEMOV Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Bulgaaria Citizens for European Development of Bulgaria Isabella ADINOLFI Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed Itaalia Movimento 5 Stelle Matteo ADINOLFI Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon Itaalia Lega Alex AGIUS SALIBA Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Malta Partit Laburista Mazaly AGUILAR
Malta 2 4 Denmark 1 5 3 1 1 1 Estonia 1 1 3 1 United Kingdom 13 12 5 27 1 Kokku 275 194 85 58 56 35 Seitsmes ametiaeg Frakts. #Fraktsiooni nimetus 1 Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon 2 Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendi lõikes (veerg Max kohti); 3 Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon igas riigis. 4 Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon 5 Euroopa Konservatiivid ja Reformistid
[ 2 2 ] Euroopa Rahvapartei 2010, 29. Viktor Orbán Ungari Peaminister 1,95% Riiklik: Fidesz mai Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit 2014, 26.
aastal katsetas NSV Liit edukalt pommi. 1952. aastal proovisid Ühendriigid vesiniku- ehk termotuumapommi. See pomm oleks ulatuslikumalt kasutatuna ohustanud kogu maailma. Lääneriigid mõtlesid relvastumise kõrvalt ka kodanikele, kuid NSV Liit mitte. Tuumarelvade olemasolu hoidis ära kolmanda maailmasõja puhkemise. 1946. aastal alustati kodusõda Hiina ülejäänud territooriumi valitseva kodanliku Rahvusliku Rahvapartei vastu. Alguses oli ülekaal Rahvusliku Rahvapartei poolel, hiljem aga kommunistide poolel. Kommunistid said abi NSV Liidult. 1948. aastal toimus kodusõjas pööre. Kommunistid asusid pealetungile ja vallutasid suurema osa Hiinast. 1949. aastal taandus Rahvusliku Rahvapartei liider Kaishek koos sõjaväega. Võim läks kommunistide kätte. See võit tugevdas kommunistide positsioone kogu maailmas. Teise maailmasõja järel laienes demokraatia. Poliitilises elus sai osaleda ühe rohkem inimesi.
Asutati 08.10.1994 Tallinnas, registreeriti 19.12.1994. Kuni 11.02.2006 kandis nime Eestimaa Ühendatud Rahvapartei. Asutajate seas olid Venekeelse Elanikkonna Esindusassamblee, Eesti Vene Demokraatlik Liikumine, Eesti-Vene Ettevõtjate Koda ja Eesti Tsernobõli Komitee. Aastal 2000 eraldus osa liikmeid, kes 18.06.2000 moodustasid Vene Balti Erakonna Eestis. Aastal 2004 pidi toimuma ka ühinemine Vene Erakonnaga Eestis, Eestimaa Ühendatud Rahvapartei aga loobus, kuna Vene Erakond Eestis polnud nõus loobuma oma nimest. 27.03.2006 registreeriti nime muutus Konstitustsioonierakonnaks. Oktoobris 2007 tegi erakonnale ühinemisettepaneku Eesti Vasakerakond, samas peeti läbirääkimisi Vene Erakonnaga Eestis. 01.11.2007 kiitis erakonna volikogu põhimõtteliselt heaks ühinemist Vene Erakonnaga Eestis, ent otsustamine lükati kongressile. 08.12.2007 pidi toimuma Konstitutsioonierakonna ja Vene Erakonna Eestis ühinemine. Eelnevalt oli kõik
Riigi ametlik nimetus: Läti Vabariik Riigikeel: läti keel Kõrgeim riigivõim: Seim (Saeima), 100 liiget, valitakse neljaks aastaks, viimased valimised toimusid 05.10.2002. Praeguses, 8-ndas Saeimas on enim kohti parteil Uus Aeg (24 kohta), järgnevad Rahvapartei (20), Läti Esimene Partei (14), Roheliste ja Talunike Liit (12), Rahva Üksmeele Partei (9), Isamaale ja Vabadusele/LRSL (7), poliitiliste organisatsioonide ühendus Inimõiguste Eest Ühtses Lätis (6), Rahvapartei (20), Läti Sotsialistlik Partei (5) ja sõltumatud saadikud. President: Vaira Vie-Freiberga. President valitakse ametisse neljaks aastaks, Praegune president V. Vie-Freiberga on valitud ametisse kahel korral -1999.a. ja 2003.a. Valitsusjuht: Aigars Kalvitis (Rahvapartei) Välisminister: Artis Pabriks (Rahvapartei) Rahvuspüha: Iseseisvuspäev, 18. november Pindala: 64,589 tuh. km2 Elanikkond: Läti Läti rahvaarv 2005.a. juulis oli ca. 2 299 600 inimest, neist linnarahvastik
konservatiivid inimesed, kelle jaoks vabadus on tähtsaim väärtus, ent usutakse, et vabadus tähendab enamat kui vabadust raha teenida. peetakse tähtsaks ühiskonna sidusust, kultuuri, traditsioone IRL kuulub Euroopa Rahvaparteisse (European People's Party, EPP) katusorganisatsiooniks on Rahvusvaheline Demokraatide Liit (International Democrat Union, IDU) Euroopa Parlamendis esindab IRLi Tunne Kelam, kes kuulub parlamendi suurimasse, 277 liikmega Euroopa Rahvapartei ning Euroopa Demokraatide fraktsiooni (The Group of the European Peoples Party and European Democrats, EPP-ED). Liikmed ja juhtkond Riigikogu esimees Ene Ergmaa Erakonna esimees Mart Laar Ministrid Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Kaitseminister Jaak Aaviksoo Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
tihedalt sissekandeid postitab Kuni valimispäevani oli avatud ka Laari kohvik, kus näidati filmi `'Soviet story'', oli võimalik kuulata muusikat, osaleda viktoriinides ning jalutuskäigul Tallinna vanalinnas, kus ekskurssioonide juhiks oli Laar isiklikult Kohvik oli avatud kella 12-22.oo'ni, vajadusel ka kauemgi IRL-il on Euroopa Parlamendis suurim mõjuvõim. Isamaa ja Res Publica Liit kuulub Euroopa Parlamendis suurimasse, Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni ja omab seega ka suurimat mõjuvõimu Euroopas. Erakonna juhtimine Volikogu Eestseisus Erakonna kõrgeim esinduskogu erakonna suurkogude vahelisel ajal Koosneb erakonna eestseisuse Koosneb 24 liikmest liikmetest ja iga piirkonna esindajatest, kellest üks on piirkonna esimees ja kuuluvad suurkogu poolt valitud
Stalini soov kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle 3. Hinnake Trumani doktriini ja Marshalli plaani edukust. Marshalli plaan 17 riigile majanduslik ja tehniline abi, 13milj. Dollari väärtuses Rahvuslik toodang tõusis neljandiku võrra Trumani doktriin Vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissuhete vahel 4. Loetlege põhjusi, miks õnnestus kommunistidel Hiinas võim haarata. Kommunistid alustasid kodusõda Rahvusliku Rahvapartei vastu Esialgu ülekaal Guomindangi poolel, hiljem initsiatiiv kaldus kommunistidele Toimus kodusõja pööre, kommunistid asusid pealetungile, vallutasid enamus Hiina 5. Kas Ida-Euroopa minemist NSV Liidu mõjusfääri oleks saanud takistada? Põhjendage oma seisukohta. Ma arvan, et kui Ida-Euroopa riigid oleksid liitunud NATOga, siis oleksid teised NATO liikmesriigid Ida-Euroopat kaitsnud NVSLi kallaletungi eest. 6
Põllumajandustmaast tööstusriigiks Sõjahüvitised NSV Liidule. Soome ühines Euroopa Vabakaubandusühendusega(EFTA) ja sõlmis laialdase tollilepingu Euroopa Majandusühendusega. Pärast tööstuse uuendamist asuti 1950. aastatest alates rajama tootmist teenindavat võrgustikku (infrastruktruuri). Kasvas üldine heaolu ja vähenes sotsiaalne ning paikkondlik ebavõrdsus. 3.Sisepoliitika Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Rahvuslik Koonderakond, Keskusta ja Rootsi Rahvapartei. Kommunistlik partei, mida toetati Moskvast. Kommunistliku erakonna lõhenemine 1980. aastal kaotas kommunistlik partei endise tähtsuse Soomes. 4.Paasikivi-kekkoneni joon Soome üritas kindlustada oma iseseisvust. 1946. aastal Soome presidendiks valitud J.K. Paaskivi juhtimisel töötati välja välispoliitiline joon, mida hiljem jätkas Urho Kaleva Kekkonen. 1948. aastal sõlmiti kahe maa vahel sõpruse ja koostöö leping. Paasikivi-Kekkoneni poliitika pahupooled.
AASIA, AAFRIKA ja LADINA-AMEERIKA 1.Türgi Türgi iseseisvussõda Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu KEMAL PASA 1919-1923 Türgi Vabariik 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, sultan kukutati. Uueks pealinnaks sai Ankara Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides Mustafa Kemal Atatürk (1881-1938) Türgi vabariigi rajaja ja esimene president Kemalism-ametlik ideoloogia Kuus põhisammast: Vabariik Türgi rahvuslus Rahvalikkus, võrdsus Ilmalik riik Riigi juhtiv roll majanduses Revolutsiooniliste reformide elluviimine Atatürgi reformid Islami rolli vähendamine ühiskonnas Ilmaliku kohtusüsteemi kehtestamine Lääneliku riietumisstiili sisseviimine Naiste õiguste suurendamine (valimisõigus) Perekonnanimede panek Ilmalik koolisüsteem Ladina tähestiku kasutuselevõtt Gregoriuse kalendri kasutuselevõtt Atatürgi masoleu...
Ning erinevalt kõigist vasakpoolsetest peame vabadust tähtsamaks kui võrdsust. Koos teiste Euroopa konservatiivsete ja kristlik-demokraatlike erakondadega kuulub IRL Euroopa Rahvaparteisse (European People's Party, EPP), mis on suurim üleeuroopaline erakond. Meie ülemaailmseks katusorganisatsiooniks on Rahvusvaheline Demokraatide Liit (International Democrat Union, IDU) Euroopa Parlamendis esindab IRLi Tunne Kelam, kes kuulub parlamendi suurimasse, 265 liikmega Euroopa Rahvapartei fraktsiooni (The Group of the European Peoples Party, EPP). Isamaa ja Res Publica Liidul on üle 8900 liikme. Sellega oleme suuruselt kolmas erakond Eestis. Riigikogus oleme esindatud 19 saadikuga. Meie erakonda kuulub Riigikogu esimees Ene Ergma. Valitsuses on meie kanda viis ministrikohta. Isamaa ja Res Publica Liitu kuulub 80 omavalitsusjuhti. Oleme koalitsioonis 76 omavalitsuses. Riigikogu esimees, spiiker Ene Ergma Erakonna esimees Mart Laar SOTSIAALDEMOKRAADID
HIINA RAHVA- VABARIIK Getter Anett Arro 9A Ajalugu Üldist · 1912. aastani oli Hiina keiserriik, edasi vabariik. · Hiina kohalikuskeeles- - "Taevaalune" · Lipp Vapp- Riigist : Riigihümniks- YìyngjnJ ìnxíngq Pealinnaks Peking Pindala- 9640821 km2 Riigikeeleks hiinakeel Rahvaarv - 1339724000 President- HuJ intao Peaminister - WenJ iabao I seseisvus- 1. oktoober 1949 1945-1990 · 3 Hiina kodusõda (19451949) Kolmandas sõjas sõdisid omavahel Goumindoni valitsus(Rahvapartei) Pekingis ja Hiina kommunistlik partei. sõda lõppes kommunistide võimuga 1.okt. 1949kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. Partei juhiks :Mao Zedong õpetus "mauism" (Mao punane raamat) · Suurretk : LõunastPõhja 80 000 läkskohale jõudis 8000. Hiina Rahvavabariik · 1. Suur Hüpe 1958.aasta Eesmärgiks jõuda maailma esimeste riikide järele ning minna mööda . NT : Varblas...
Hiina Rahvavabariik Kristin Metsmaa 9.r klass Juhendaja Priit Ratassepp Tallinn 2012 Kommunistliku Hiina tekkimine 1911-1913 revolutsioon, kukutati monarhia ja kuulutati välja vabariik Rahvuslik Rahvapartei (Guomindang) ja Hiina Kommunistlik Partei 1945. aastal algas kodusõda, mille NSV Liidu toetusel võitsid kommunistid 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik Riigi kujunemine Võimule tuli Kommunistlik Partei, mille juhiks sai kommunistliku partei esimees Mao Zedong NSVL eeskujul hakati üles ehitama ,,sotsialismi" isikukultus, majanduses viisaastakuplaan ja riiklik sektor muutus juhtivaks Mao Zedong Hiina RV vapp Mauism
1930. aastate II poolel sai Udmurtiast tööstuspiirkond, selle kuulsaimad saavutused on Kalasnikovi automaadid ning sõiduautod ja mootorrattad IZ. Udmurdid jäid oma põlisel asualal vähemusse. Udmurdi keel tõrjuti avalikust elust kõrvale ja linnades seda hilisel nõukogudeajal eriti kuulda ei olnud, sest sotsiaalne keskkond oli vaenulik. Juba 1988 asutati Izevskis Udmurdi klubi, millest hiljem kasvas välja kultuuriühing Demen. Sügisel 1991 asutati Udmurdi Rahvapartei ning Izevskis tuli kokku Udmurdi Kongress, millel moodustati alaline Udmurdi Nõukogu. 1994 asutati traditsioonilise usundi pooldajaid koondav üleudmurtialine organisatsioon Vos´. Osa neist organisatsioonidest tegutseb siiani. Udmurtide peamine traditsiooniline elatusala on maaviljelus. Endiselt tegeletakse ka loomakasvatuse, jahinduse, kalanduse ja mesindusega. Kasutatud kirjandus: http://www.erm.ee/?node=639#1
Paasikivi Soome valitsuse istungil PÕLLUMAJANDUSMAAST TÖÖSTUSRIIGIKS Muutuste aeg Metalli tööstus Metsatööstus Euroopa Vabakaubandusühendus (EFTA) Euroopa Majandusühendus „Enne oli soo, Kõlbas ja Juss. – Nüüd on põld, pakid ja buss…“ Kari Suomalaise karikatuur SISEPOLIITIKA Sotsiaaldemokraatlik Partei Rahvuslik Koonderakond Keskusta (Keskpartei) Rootsi Rahvapartei Kommunistlik partei Roheliste erakond Soome parlamendihoone Sõjajärgsete aastakümnete majanduslikud ja ühiskondlikud muutused ei põhjustanud siiski suuri muutusi Alates 1944. a. kuni tänapäevani on Soomel olnud 7 presidenti: Mannerheim Paasikivi Kekkonen Koivisto Ahtisaari Halonen Niinistö PAASIKIVI-KEKKONENI JOON Paasikivi-Kekkoneni joon Soome iseseisvuse säilitamise nimel tehti kõik,
Vene Erakond Eestis (VEE) Vene Erakond eestis on asutatud 01.oktoober 1994. Ise peavad nad ennast 1920. aastal loodud Vene Rahvusliku Liidu õigusjärglasteks. 1996 aastal VEE'ga Vene Rahvapartei (VRP). Hiljem ühinevad nendega veel Vene Balti Erakond Eestis (VBEE), Erakond Eestimaa Ühtsus (EÜ) ja Konstitustioonierakond (KP). Nende praegune esimees on Stanislav Tserepanov, kes sai selle koha aastal 2002. Nende ideoloogia on vene vähemus, konservatiivne. Kodanike põhiõigused ja vabadused Tuleks vähendada kodakontsuseta inimeste arvu riigis, teiseks riigi keeleks sätestada vene keel
· algatavad arutelu Euroopa Liidu valitsemiskulude vähendamiseks, juhtimisstruktuuride muutmiseks avatumaks ja tõhusamaks, kõrgemate ametnike privileegide vähendamiseks ning paberivaba asjaajamise sisseseadmiseks; · töötavad selle nimel, et Euroopa Liidu liikmesmaade tarbijatel oleksid võrdsed võimalused teenuste ja kaupade kättesaamisel IRL Euroopas · Isamaa ja Res Publica Liit kuulub Euroopa Parlamendis suurimasse, Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni ja omab seega ka suurimat mõjuvõimu Euroopas. · Koos teiste Euroopa konservatiivsete ja kristlik- demokraatlike erakondadega kuulub IRL Euroopa Rahvaparteisse (European People's Party, EPP), mis on suurim üleeuroopaline erakond. Meie ülemaailmseks katusorganisatsiooniks on Rahvusvaheline Demokraatide Liit (International Democrat Union, IDU) Euroopa Parlamendis esindab IRLi Tunne Kelam, kes kuulub parlamendi suurimasse, 277 liikmega Euroopa Rahvapartei
Monarhi esindab saarel kindralkuberner, kellel on riigipea roll. Vabariigi pooldajate arv on Jamaical viimasel ajal kasvanud ja tundub, et lähitulevikus monarhiast loobutakse . Jamaica parlament on jagatud kaheks kojaks Esindajatekojaks ja Senatiks. Esindajatekoja liikmed valitakse otse. Enamuse kohti saanud partei juht saab peaministriks. Senati koosseis nimetatakse peaministri ja opositsiooni liidri poolt. Jamaical on kaheparteisüsteem: kordamööda on võimul Riiklik Rahvapartei ja Jamaica Tööpartei. Vallad Jamaica on jagatud 3 maakonnaks (Cornwall, Middlesex, Surrey) ja need 14 vallaks: Clarendon Hanover Kingston Manchester Portland Saint Andrew Saint Ann Saint Catherine Saint Elizabeth Saint James Saint Mary Saint Thomas Trelawny Westmoreland Loodus Jamaica saare sisemaa on mägine. Mägesid ümbritseb kitsas rannikutasandik. Seetõttu asuvad kõik suuremad linnad rannikulal. Suuremad linnad on pealinn Kingston ja Montego Bay saare põhjaosas.
Hiina pärast II maailmasõda: Hiina jaguneb rahvavabariigiks ja hiina vabariigiks, tuntud ka kui Taiwan Hiina praegune president Xi Jinping Pealinn Peking, rahvarohkeim riik, suuruselt 4. Hiina teises maailmasõjas: Teise maailmasõja ajal toimus aastatel 1937-1945 Hiina-Jaapani sõda, mis lõppes Jaapani alistumisega Hiinas moodustus kaks vastandlikku jõudu: Lõuna-Hiinas Guomindang (Hiina Rahvuslik Rahvapartei) ja Loode-Hiinas HKP (Hiina Kommunistlik Partei) Kodusõda: 46-49 Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee haaras oma valdusesse Mandzuuria Veerand riigi territooriumist oli hiina KP 1049 oli Rahvavabastusarmee käes pealinn Nanking Chang Kaishekil, Guomindangi liidril ei jäänud midagi üle ja ta taandus Taiwani saarele, kus USA sõjajõudude kaitse all säilis Hiina Vabariik Kaasa võttis sõjaväe ja kulla Hiina Rahvavabariik: 1049 1.10 kuulutas HKP liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi Temast sai HRB diktaator (suur tüürimees) ...
Tema oli esimene, kes tuli välja ideega teha sinna rahvuspark. 1950. aastatel saadi aru, et Botswana,sellel ajal Bechunaland) ei saa enam kuuluda Inglismaa alla. 1952. aastal hakkasid Seretse Khama toetajad korraldama poliitilisi miitinguid, rahvuslik vaim tõstis pead isegi vanemates hõimupealikes. Ngwato hõim alustas läbirääkimisi vasekaevanduse avamiseks, mis lõppesid 1959. aastal nõusolekuga. 1961 aastal asutati peale piiratud valimisi asutav kogu. Bechuanaland'i Rahvapartei (BPP) asutati aastal 1960 ning Bechuanaland'i Partei (hiljem Botswana Demokraatlik Partei, BDP) - juht Seretse Khama 1962. 1965. aastal muutus Bechunaland autonoomseks riigiks, peaministriks sai Seretse Khama. 1966, 30. septemberil iseseisvus Bechunaland (nimi muudeti Botswana Vabariigiks.) Esimene president oli Sir Seretse Khama (tsvana Serêtsê a Sekgoma a Kgama; 1. juuli 1921, Serowes Botswanas - 13. juuli 1980, Gaborones Botswanas).
324 päeva möödudes blokaad lõpetati. Võidurelvastumine külma sõja alguses oli NSVL-il ülekaal tavarelvastuses, USA-l aga tuumapomm. Varsti oli tuumapomm ka Stalinil. Tuumarelvade levik aitas ennetada sõjapuhkemist, kuna võitjat poleks olnud. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) ~ 1955, NL sidus oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, VLO kujutas endast NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendit. Hiina kodusõda 1946-49. Kommunistid sõdisid Rahvusliku Rahvapartei vastu. NSV Liit toetas kommuniste, RR-i omakorda veits USA, vaid majanduslikult. Lõppes kommunistide võiduga. Taivani saarel säilis Hiina Vabariik USA kaitse all. Korea sõda 1950-53. P-Korea kommunistid NSV Liidu ja Hiina abiga tungisid L-Koreale kallale. ÜRO tõttas appi L-Koreale, tungides edukalt vastase tagalasse. 53 sõlmiti vaherahu, jäi kehtima riigipiir, mis säilib tänaseni. Afganistaani sõda-~1979-88 NSVL tahtis 100%iliselt oma kontrolli alla saada, muu maailm, sh
arutada ELi ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat edendada jätkusuutlikku majanduskasvu seoses messiga Expo Milan 2015 toetada jätkuvalt tööstust, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEd) Itaalia eesmärk on tugevdada integratsiooni ja poliitilist liitu ELis, et saavutada pikemas perspektiivis tugev ja jätkusuutlik majanduskasv. Mitu liiget on hetkel Europarlamendis? 751 liige Nimeta 3 suuremat fraktsiooni. Euroopa Rahvapartei fraktsioon (218 kohta), Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon (191 kohta), Euroopa Konservatiivide ja reformistide fraktsioon (71 kohta). Kes on Europarlamendis tähtsaim tegelane ja kelle poolt ta ametisse valitakse? Tähtsaim tegelane president Martin Schulz, kes valitakse ametisse parlamendi liikmete poolt. Mitmeks aastaks valitakse Europarlamendi saadikuid ja kus seda teha saab? Liikmed valitakse 5 aastaks. Valimised toimuvad elukohajärgses valimisjaoskonnas ning valimised
ebastabiilsus, korruptsioon, omapojapoliitika, tribalism tribalism- võimusuhete eelisarvestamine ametikohtade määramisel, riiklike tellimuste jagamine jne. Ladina-Ameerika- olemus ja probleemid, struktuuriline ühekülgsus- majanduslikud raskused, ühekülgne majandus- kuuba-suhkur, kolumbia- kohvi, tsiili- vask, venetsueela- nafta Hiina- kodusõda 1946-1949 kommunistlik partei ja Rahvuslik rahvapartei vahel , kommunistid võitsid , Mao Zedong "suur hüpe",- 1958 eesmärk jõuda kommunismini võimalikult kiiresti.hakati kiirendama suurtööstuse rajamist ja ühismajandite moodustamist. kultuurirevolutsioon-koloostrite hävitamine, õppeasutuste sulgemine, kunstiteoste hävitamine. Haritlased ja teadlased saadeti koonduslaagritesse. Deng Xiaoping- pragmaatikute eesotsas Jaapan-majandusime-1950 II pool, Sõjapurustused likvideeritud,sõjatööstuse tellimused, minimaalne
Prantsusm ja saksam asutasid 1952.a Euroopa Söe.ja Teraseühenduse, millega liitusid Itaalia, Belgia, Lukemburg ja Holland.Maj.koostöö edendamine. 3.NSV Liit ja endast sõltuvate riikidega 1949.a. asutas Vastastikuse Majandusabi Nõukogu.(VMN).4.Nõukogude Liit sidus oma Kesk-ja Ida-Euroopa satelliidid ja moodustas Varssavi Lepingu Org. (VLO) 7.Hiina kodusõda-kontroll Kirde-ja Põhja Hiina üle käis kommunistidele, kes 1946.a. alustasid kodusõda Hiina ülejäänud territooriumi Rahvusliku Rahvapartei vastu. E. Guomindangi.Kommuniste tugevdas agraarreform, mille käigus jagati konfiskeeritud suurmaavaldused talupoegadele.Abi osutas NSV Liit.Guomindang sai väheke abi USA- lt.1948.a kommunistid asusid pealetungile ja vallutasid suurema osa Hiinast. 1949.a. april,said nad Nankingi ja lahingud kandusid edasi Lääne-Hiinasse.Guomindangi liider Chang Kaishek koos 200000-mehelise.sõjaväega taandus Taivani saarele, kus Ühendriikide kaitse all säilis Hiina vabariik.1.okt
Piirkondlike monarhiate kaotamine, liidumaade ehk administratiivüksuste teke. Püüe lämmatada piirkondlikku separatismi, riigi suunitlus unitaarriigi tekkeni ja halvakspanu eri osade autonoomiapüüdluste suhtes (Prantsuse mudel kui tsentraliseerituse etalon). Rahvahääletus kui uus võimuhoob presidendi jaoks (realiseerumatu, kasutatud vastupidiselt Hitleri poolt võimule tulemise ühe abimeetodina). Parteisüsteem: parempoolsed Saksa Rahvapartei (lib), Saksa Rahvuslik Rahvapartei (vanad kons.), Tsentrum (katol.), Saksa Demokraatlik Partei (end. Vabad kons), Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, Baieri Rahvapartei & vasakpoolsed Sotsiaaldemokraatlik Partei, Kommunistlik Partei (omakorda oponendid). Weimari vabariik kui parteide ohver. SAKSAMAA LIITVABARIIK (AL 1949): Perioodid 1945-1959 (Saksamaa jagatud II ms võitjate vahel okupatsioonitsoonideks), 1949- 1990 (SLV ja SDV) ja 1990 - ... (Bundesrepublik).
detsembril 1920 · Võim Eestis oli rahva käes · Rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu · Valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Poliitika · 1921-1931 vahetus 11 valitsust. · Kommunistide mässukatse 1. detsembril 1924 · 1930. aastal ülemaailmne majanduskriis · Eestimaa Kommunistlik Partei. Tegutses nii-öelda põranda all, salaja. Tähtsamad erakonnad parempoolsed · Põllumeeste kogud (K. Päts, J. Laidoner) · Eesti rahvapartei (J. Tõnisson) Tähtsamad erakonnad vasakpoolsed · Eesti tööerakond (O. Strandmann) · Eesti sotsialistlik tööliste partei (eesmärk oli kehtestada sotsialism rahulikul teel) Vapsid · 2 juuni 1929 loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliitiit · 1933 võeti vastu vapside poolt koostatud põhiseaduse eelnõu 12 märts 1934 · korraldasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöörde · Konstantin Päts kehtestas
aasta põhiseaduse alusel. Valimiste võitjateks olid Keskerakond ja Koonderakond, kellega liitusid eelmistel valimistel kõrvale jäänud Maarahva Ühenduse moodustanud erakonnad. Alates 1995. aastast valitakse Riigikogu 4 aastaks. 7. märtsil 1999. aastal valis Eesti kodanikkond IX Riigikogu. Riigikogu valimise seaduses ettenähtud viie protsendi künnise ületas seitse erakonda - Keskerakond, Isamaaliit, Mõõdukad, Reformierakond, Koonderakond, Eesti Maarahvaerakond, Eestimaa Ühendatud Rahvapartei. 2. märtsil 2003. aastal valis Eesti kodanikkond X Riigikogu. Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ettenähtud viie protsendi künnise ületasid kuus erakonda - Eesti Keskerakond, Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Isamaaliit ja Rahvaerakond Mõõdukad (alates 10.02.2004 Sotsiaaldemokraatlik Erakond). 4. märtsil 2007 valis Eesti kodanikkond XI Riigikogu. Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise
Kommunistid said Ida- ja Kesk-Euroopas võimule tänu Nõukogude vägede ja eriteenistuste toele, mistõttu oli nende võim ebakindel. Poola Poolas teostas kommunistide valitsus mõisnikele kuulunud maade jagamise 1945.a. Maad said umbes 300 000 peret ning need, kes asusid Poola uutesse läänepiirkondadesse väljasaadetud sakslaste asemele. Riigistati tööstus ja pangad. 1945.a. septembris moodustati Rahvusrinne. 1948.a. lõpul loodi Poola Ühendatud Rahvapartei. Poola Töölispartei peasekretär Wladislaw Gomulka oli üldkollektiviseerimise vastu ning peagi kõrvaldati ta võimult. Parteid ja riiki määrati juhtima Moskvale kuulekas president Bierut. Tsehhoslovakkia Tsehhoslovakkias juhtis sõjajärgset ajutist valitsust sotsiaaldemokraat Fierlinger. Valitsus natsionaliseeris samuti suurtööstuse ja osaliselt suurmaaomandid . 1946.a. toimusid valimised, kommunistid said vaid kolmandiku häältest. 1948.a
Albaania; Bulgaaria; Poola; Rumeenia; Saksamaa DV; Tsehhi; Ungari NSVL sai enda kasutusse sots- riikide armeed (mida kasutati ära enda huvides) Kommu. Levik Aasias 1945: Põhja-Vietnam kuulutatakse kommu. Riigiks 1912: Hiinast vabariik - Suurem osa: Guomindangi võimu alla - Hiina kommunistliku partei eesotsas (HKP): Mao Zedong Pärast II MS HKP ja Guomingdangi koostöö enam ei laabunud 1946: Hiina kodusõda - Rahvapartei kaotas (pidi taanduma mandri Hiinast) - Kuulutatakse Hiina Rahvavabariik - (Taivaani saartele armee ja HV kullavaruga)
miljoni krooni (ehk u 960 tuhat eurot), siis parlamendivälised erakonnad alla miljoni krooni (kuni u 64 000 eurot). (Toots 2006) 21. sajandi alguseks oli Eesti parteimaastik enam-vähem juba välja kujunenud ning tõsiseid ümberkorraldusi pole viimastel aastatel toimunud. Selles protsessis oli vaid üks erand -- 2001. aasta lõpus otsustas kümmekond aastat tegutsenud parempoolne poliitiline ühendus Res Publica end reorganiseerida parteiks. Sama nimetusega paremtsentristlik rahvapartei kogus kiiresti populaarsust, saavutades 2003. aasta riigikogu valimistel võidu (28 kohta 101-kohalises parlamendis ja peaministri tool). Kaks aastat hiljem oli erakond mitmete erakonna liidreid puudutanud skandaalide ja ebaõnnestunud avalike suhete tõttu oma populaarsust oluliselt kaotanud, 2005. aasta kohalikel valimistel said nad 8,5% häältest. (Toots 2006) Tabel 1. 2005. aasta lõpus Äriregistrisse kantud tegutsevad erakonda. (Toots 2006) Parlamendis esindatud
1925. a. sai presidendiks Paul von Hindenburg, tal oli suur võim, mis kujunes talle hädavajalikuks, kuna tema pooldajatel riigipäevas polnud häälteenamust. Tähtsamad parteid: *Tsentristlik liberaalne erakond Tsentrum esindas SM Lõuna ja Läänealasid, katoliitlikke piirkondi, sai 15 % häältest. *Saksa Rahvuslik Rahvaerakond (DNVP) oli meelestatud monarhistlikult ning esindas rasketööstuse ja põllumajanduse huve 20% häältest. *Mõõdukalt parempoolne Saksa Rahvapartei (DVP) sai 1015% *Kommunistid 810% häältest *Hitleri partei ei ületanud aga 5% taset 19241928 õnnestus riigis luua valitsused, mis toetusid paremstsentristlikule või vasaktsentristlikule enamikule. Peaaegu kõikides selle perioodi valitsustes domineeris Stresemann. Tema eestvedamisel sõlmiti Locarno leping ning 1926. a sai SM'st Rahvasteliidu liige. 1920ndail oli SM'l kaks välispoliitikat: üks oli läänelik Stresemanni poliitika ja teine revansistlik, mida vaikides toetas president
Erakonna noortekogu nimi on Noored Sotsiaaldemokraadid. Liikmete arv 2015.a seisuga on u 6186. Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (lühend IRL) on maailmavaatelt konservatiivne, rahvaerakonna tüüpi partei, mis oma tänasel kujul sündis erakondade Isamaaliit ja Res Publica ühinemise tagajärjel. Erakonnal on üle 9700 liikme. IRL on Euroopa konservatiivseid, paremtsentristlikke ja kristlik-demokraatlikke erakondi ühendava Euroopa Rahvapartei liige. IRL on oma põhikirja järgi "Eestis tegutsev alalhoidliku maailmavaatega aatekaaslaste vabatahtlik liit." Traditsioonilisel parem-vasakskaalal peetakse IRLi paremtsentristlikuks erakonnaks, erakonna põhikirjas sätestatud alalhoidliku maailmavaate all peetakse üldaktsepteeritult silmas konservatismi. Esimees Margus Tsahkna, Ase-esimehed Kaia Iva, Marko Mihkelson, Siim Kiisler. Liikmete arv 2015.a seisuga on u 9508. Eesti Vabaerakond Eesti Vabaerakond (lühendatult EVA) on 2014
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Füürer -Saksamaa rahva juht Isolatsionism -USA välispoliitika 30.-ndatel aastatel NEP -uus majandus poliitika Venemaal Guomindang -rahvuslik rahvapartei Hiinas Intrerventsioon -ühe riigi pealetung mingile riigile Neutraliteedi seadus -USA ei tohi müüa relvi sõdivatele riikidele Maailmarevolutsioon -kommunistide unistus võimu haaramisest kogu maailmas Sõjakommunism -Nõukogude Venemaa majandus poliitika kodusõja ajal Kodusõda -sõda ühe riigi sees, erinevate grupeeringute vahel Idustrialiseerimine -tööstuse arendamine NSVL-s
Prantsusm ja saksam asutasid 1952.a Euroopa Söe.ja Teraseühenduse, millega liitusid Itaalia, Belgia, Lukemburg ja Holland.Maj.koostöö edendamine. 3.NSV Liit ja endast sõltuvate riikidega 1949.a. asutas Vastastikuse Majandusabi Nõukogu.(VMN).4.Nõukogude Liit sidus oma Kesk-ja Ida- Euroopa satelliidid ja moodustas Varssavi Lepingu Org. (VLO) 7.Hiina kodusõda-kontroll Kirde-ja Põhja Hiina üle käis kommunistidele, kes 1946.a. alustasid kodusõda Hiina ülejäänud territooriumi Rahvusliku Rahvapartei vastu. E. Guomindangi.Kommuniste tugevdas agraarreform, mille käigus jagati konfiskeeritud suurmaavaldused talupoegadele.Abi osutas NSV Liit.Guomindang sai väheke abi USA- lt.1948.a kommunistid asusid pealetungile ja vallutasid suurema osa Hiinast. 1949.a. april,said nad Nankingi ja lahingud kandusid edasi Lääne-Hiinasse.Guomindangi liider Chang Kaishek koos 200000-mehelise.sõjaväega taandus Taivani saarele, kus Ühendriikide kaitse all säilis Hiina vabariik.1.okt
Euroopa Parlament Erakonnad Euroopa tasandil on tähtis integratsioonitegur liidu piires. Nad aitavad kaasa eurooplaseks olemise teadvustamisele ning liidu kodanike poliitilise tahte väljendamisele (EÜL art 191 lg 1). Sel põhjusel ei moodusta liikmesriikidest valitud parlamendisaadikud fraktsioone mitte rahvuse (kodakondsuse), vaid poliitiliste vaadete alusel. Euroopa Parlament Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide ja Euroopa Demokraatide fraktsioon 268 kohta (37%) Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon 200 kohta Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon 88 kohta Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon 42 kohta Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon 41 kohta Fraktsioon Iseseisvus/Demokraatia 37 kohta Fraktsioon Liit Rahvusriikide Euroopa 27 kohta
Taani parlament muudeti ühekojaliseks - Folketing Trooni sai pärida ka naisliinis Christiansborgi loss -> valitsus, parlament, kohus Bonni protokoll 1955 kirjutati Saksa LV ja Taani vahel alla kokkuleppele taanlaste huvide kaitse kohta Lõuna-Schleswigis Margarethe II (1972-) Kuninganna 1973 sai Taani Euroopa Liidu liikmeks Tähtsaimad parteid: Sotsiaaldemokraatlik partei Venstre Taani Rahvapartei Sotsialistlik Rahvapartei Konservatiivne Rahvapartei Kehtivad kõrged ja keerulised maksud Tagasimaksed toimuvad fondide kaudu Taani tähtsamaks majandusharuks on põllumajandus - ¾ maast on haritav Taanile kuuluvad 2 territooriumi: Fääri saared ja Gröönimaa 1979 sai Gröönimaa autonoomia Taani koosseisus 1985 astus Gröönimaa Euroopa Liidust välja Fääri saared 1948.a lepinguga seoti Taaniga
- Välissuhted duolistlikud: aktsepteerib suhtluspartnereid, kuid samas tahab saada suurriigiks - Said mandaate kaotajatelt riikidelt- Saksamaa valdused Vaikses ookeanis - 1918 1922 sõdis Jaapan Kaug Idas kommunistide vastu, talt nõuti Mere konverentsil, et ta oma väed välja viiks. - 1925a. Pekingi leping . Jaapan ja NSVL, Jaapan viib oma väed välja. - Jaapan kontrollib ka münda Hiina ala. Hiina: - Guomindang - valitsus Rahvuslik rahvapartei. Juht: Sun-Yat- sen - Valmistati ette Hiina ühendamist - 1925a. Presidendiks Chiang Kai-shek - 1926 kodusõda - 1928a. Hiiina ühendamine lõpule viidud va Lõuna-Hiina( osa jäi kommunistide kätte) Türgi: - 1923a Vabariik, president: Mustafa Kemal Atatürk - viiakse läbi euroopalikke muutusi - islami usk kaotab oma senise tähenduse - kohtud muudeti avalikuks - ladina tähestik - riidemoe muutus - haridus allutati ilmalikule võimule
1946: Hiinas uus kodusõda. Hiinas 2 valitsust: Guomindangi valitsus (abi USA'lt) ning kommunistlik valitsus Mao Zedongiga. (abi NSVL't) 1945: Põhja-Vietnam kuulutatakse kommu. Riigiks 1912: Hiinast vabariik - suurem osa: Guomindangi võimu alla - Hiina kommu. Partei eesotsas (HKP): Mao Zedong Pärast II ms HKP ja Guomingdangi koostöö enam ei laabunud 1946: Hiina kodusõda - Rahvapartei kaotas + pidi taanduma mandri Hiinast - Kuulutatakse Hiina Rahvavabariik - (Taivan'i saartel armee ja HV kullavaruga.)? 2 Jagatud riigid pärast II MS (Millal ja mille alusel jagatud) 4 Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. 4 Pariisi rahulepingud (1947) 4 Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo
Ida-Euroopas VLO Lääne-Euroopas NATO Berliini blokaad- 1948-1949. Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi vahel. 1949 mais kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, liidukantsleriks Konrad Adenauer. 1949 okt kuulutati Saksamaa idaosas välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik. Saksamaa oli lõhestatud kuni 1990-aastani. Hiina kodusõda- 1946-1949. 1911 kukutati Hiinas keisrivõim. Pääses võimule Guomindangi e Rahvuslik Rahvapartei. Lääne tüüpi demokraatlik erakond. Pärast keisri kukutamist võim selle kätte. 1920 kujuneb välja Kommunistlik Partei- juht Mao Zedong. Sündis 1893, suri 1976 aastal- 20.saj üks julmemaid diktaatoreid. Pärast II MS 1946 puhkes Hiinas kodusõda. Ühel pool Kommunistlik Partei (toetas NSVL), teisel pool Rahvuslik Rahvuspartei (toetab USA). Lõplik lahendus: Mandri Hiinas võitsid kommunistid, hakati kutsuma Suureks Hiinaks. 1. Okt 1949 kommunistid vallutasid Bekingu.
demokraatia, oli pandud alus poliitilisele autonoomiale. Baskimaal eksisteeris mõõdukas baski natsionalism koos radikaalset natsionalismi toetava terrorirühmituse ETA-ga. 1982. aastal tuli võimule Hispaania Töölispartei PSOE see oli esimene vasakpoolne partei 43 aasta jooksul. 1986. aasta 1. jaanuaril ühines Hispaania Euroopa Ühendusega, millest sai EL. Töölispartei asemel sai 1996 üldvalimistel võimule PP - rahvapartei, selleks ajaks olid PSOE olnud valitsenud 14 aastat. 21. sajand 1. jaanuaril 2002 lõpetas Hispaania oma ajaloolise rahaühiku peseeta kasutamise ning asendas selle euroga. Sellega kaasnes majanduse kiire kaasajastamine. 2004. aasta 11. märtsil plahvatas Madriidi metroos terve pommiseeria. Selles terroriaktis sai surma 191 ja haavata 1460 inimest. Peale selle mõjutas see õudus ilmselt ka plahvatustele järgnenud rahvuslikke valimisi 14. märtsil. Madriidi rongiplahvatustel
poliitilisele autonoomiale. Baskimaal eksisteeris mõõdukas baski natsionalism koos radikaalset natsionalismi toetava terrorirühmituse ETA-ga. 1982. aastal tuli võimule Hispaania Töölispartei PSOE see oli esimene vasakpoolne partei 43 aasta jooksul. 1985. aastal, tänu Hispaania liitumisega Euroopa Ühendusega, avati Gibraltari piir. 1986. aasta 1. jaanuaril ühines Hispaania Euroopa Ühendusega, millest sai EL. Töölispartei asemel sai 1996 üldvalimistel võimule PP - rahvapartei, selleks ajaks olid PSOE olnud valitsenud 14 aastat. [redigeeri] 21. sajand 1. jaanuaril 2002 lõpetas Hispaania oma ajaloolise rahaühiku peseeta kasutamise ning asendas selle euroga. Sellega kaasnes majanduse kiire kaasajastamine. 2004. aasta 11. märtsil plahvatas Madriidi metroos terve pommiseeria. Selles terroriaktis sai surma 191 ja haavata 1460 inimest. Peale selle mõjutas see õudus ilmselt ka plahvatustele järgnenud rahvuslikke valimisi 14. märtsil
Sõjajärgne maailm II Maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Etteotsa said USA ja Nõukogude Liit. Trumani doktriin- 1947- Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. (kommunistlike võimuhaaramiskatsete vastu) Harry Truman- USA president, demokraat, võimekas ning kaugelenägev poliitik. George Marshall- USA riigisekretär Marshalli plaan- 1947- ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti parandada Euroopa majanduse olukorda ning nõrgestada kommunistide mõju. Stalin keelas selle Nõukogude mõjusvääris, kuid Jugoslaavia ignoreeris keeldu. Berliini blokaad- 1948- NL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast. (elektrist, kütusest, toiduainetest), et linna alistuma sundida ning seda endaga liita. USA tagas õhusilla abil Lääne- Berliini varustamise ning NSVL oli sunnitud 324 pä...
Euroopa liit. II maailmasõja ajal said aru, et kui erinevaid riike siduda, kõige targem on siduda majandusega ja selliste majandusharudega mis on strateegilised. Euroopas leiti, Saksa ja Prantsusmaa vahel seoti, söe ja terasevedu, selle kaudu oleks ka turvalisus tagatud. 1950 loodi, 51 6 riiki loovad söe ja teraseühenduse. Kõike korraga ei saa, kõik riigid on erinevad ja sõjapurustused alles andsid ennast tunda. esites 57 kirjutati alla rooma lepinule, aastal 2007 tehti euroopa liidu tippkohtumine. Euroopa aaotimi ühendus ja majandus ühendus loodi Rooma lepinguga. 1967 euroopa ühendused, erinevad insitutsioonid ühinevad, loodi e parlament, nõukogu ja komisjon. 89ndal aastal jõuti nii kaugele, et euroopa liidu lepingu vajadus on suur, 1992 Maastrichi lepinguga loodi Euroopa Liit, 12 liikmesriikide parlamendis ratifitseeriti ELi asjad. 2002 võetakse vastu euroopa raha ja mündid. 2003 rahaliit, 2004 10 riiki liituvad eesti kaasaarvatud. ...
Poliitiline süsteem: Laos on sotsialistlik vabariik. Riigipea on president, kelle valib viieks aastaks ametisse parlament. President nimetab ametisse või vabastab ametis peaministri ja ministrite nõukogu, kuid selleks peab tal olema parlamendi toetus. Seadusandlik nõukogu (Eesti näitel riigikogu) koosneb 115 liikmest, kelle valib rahvas ametisse viieks aastaks. Korruptsiooniindeks jääb maailmas 111. kohale. Ajalugu: 1975.aastast valitseb riiki Laose Revolutsiooniline Rahvapartei, kes alistas pikas kodusõjas USA toetatud kuningriiklased. Vietnami sõja ajal pommitati Laost rohkem kui Vietnamit ennast, Laost peetakse enimpommitud riigiks maailmas. Sinna heideti miljoneid tonne pomme, arvatavalt 0.5t iga inimese kohta. Tsitaat reisikirjast: "Erinevalt Kambodzast ei ole Laoses probleeme maamiinidega tekitatud surmade ja vigastusega, siin teevad selle töö ära lõhkemata lennukipommid." Elu-olu:
Taanit on pikka aega juhtinud sotsiaaldemokraatlikud valitsused. Sügisel 2001 tuli aga võimule tsentristlik-liberaalne koalitsioon Anders Fogh Rasmusseni juhtimisel. Pärast 11. septembri terrorirünnakut tõusid sotsiaalküsimuste asemel päevakorrale julgeolek, immigratsioon ning islam. Pärast 2005. aasta parlamendivalimisi jäi jõudude vahekord Folketingis praktiliselt samaks. Taani valitsusse kuuluvad liberaalne partei Venstre ning paremtsentristlik Konservatiivne Rahvapartei.Valitsuskoalitsiooni toetab tugeva rahvusliku kallakuga Taani Rahvapartei. Peamised opositsiooniparteid on Sotsiaaldemokraadid, Sotsialistlik Rahvapartei ja Radikaalne Venstre. Anders Fogh Rasmusseni valitsus on püüdnud viia ellu liberaalsemat majanduspoliitikat, muuhulgas piiratakse maksukoormuse kasvu. Samas püüavad valitsusparteid muuta ühiskonna suhtumist liberaalsemaks ja individualistlikumaks. Kultuurivõitlus puudutab ka keskkonnakaitset ning immigratsiooni. Senine vastasseis
vähemalt seitsmest liikmesriigist. Fraktsiooni moodustamiseks nõutav minimaalne parlamendiliikmete arv on 25. Fraktsioonid peavad osaistungjärgule eelneval nädalal ja osaistungjärgu toimumise nädalal regulaarselt koosolekuid ning seminare, et määrata kindlaks oma tegevuse peamised põhimõtted ühenduse raames. Mitmed poliitilised rühmitused on Euroopa tasandil asutanud erakonnad, näiteks Euroopa Rahvapartei, Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Euroopa Roheliste Erakond ning Euroopa Liberaaldemokraatlik ja Reformistlik Erakond. Parteid teevad tihedat koostööd parlamendi vastavate fraktsioonidega. 1.2.4. Euroopa tasandi erakonnad Euroopa tasandi erakondade tähtsust eurooplaseks olemise teadvustumise ning Euroopa Liidu kodanike poliitilise tahte väljendamise suhtes on tunnustatud Maastrichti lepinguga EÜ asutamislepingule lisatud artiklis 191
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
