· Ta käis päevas 110-125 haige juures, olles jalul kella seitsmest hommikul kuni ühe-kaheni öösel. · Faehlmanni põhimõte oli ,,parem saada kümme korde ajsata haige juurde kutsutud, kui üks kord liiga hilja". · Faehlmann oli üks õpetatud eesti seltsi loomise initsiaatoreid ning oli aastatel 1843-1850 selle esimeheks. · Töötas tartu ülikoolis lektorina. · 1839. aastal õpetatud eesti seltsis peetud ettekandes esitas ta rahvaluulest tuntud kalevipojast rahvuseepose loomise idee, mille teostas hiljem Fr. R. Kreutzwald. · Faehlmanni enda töödest on kõige enam tuntud lugu koidust ja hämarikust. · Suri tartus 22. aprillil 1850. aastal, maetud Tartu Jaani kalmistule. · Tema lemmiklauseks oli ,,Elu on lühike, ideaalid on igavesed." See on ka kirjas tema hauakivil. Friedrich Reinhold Kreutzwald · Fr. R
rahumeelselt. Ta andis õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest ja korraldas erinevaid üritusi. Tegi ettevalmistusi esimeseks üldlaulupeoks (1869 Tartus). Lydia Koidula oli Jannseni tütar. Perekond Jannsenite algatusel loodi 1865. a. laulu-ja mänguselts ,,Vanemuine", mis sai eeskujuks samalaadsetele seltsidele teistes eesti linnades. Jakob Hurt osales rahvuslikus liikumises, lõi kaasa ,,Vanemuise seltsi" töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. Püstitas eestlastele ülesande saada suureks vaimult. Korraldas rahvusliku liikumisüritusi, oli lühikest aega ,,Eesti Postimehe" lisalehe toimetaja. Kogus rahvaluulet. Oli Eesti Kirjameeste seltsi (loodud 1872) I president. Jakobson kirjutas kirju ajalehele ,,Eesti Postimees". Pidas isamaalise kõne ,,Vanemuise" seltsis. Oli Pärnu-ja Viljandi Põllumeeste seltsi president. Miks hääbus rahvuslik ärkamisaeg?
sakslaste võim; koiduaeg-kaasaeg, vabanemine võõrvõimust); ,,Sakala" (1878) arvustas ühiskondlikke olusid, astus kirikuõpetajate ja mõisnike vastu, poliitika toetus jõukale talurahvale. Jakobson nõudis inimestelt võitlust oma õiguste saavutamiseks. Uskus, et Vene valitsus taastab eestlaste õigused. J. Hurt (1839-1907) pärit Himmastest; lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Oli Otepää kiriku-õpetaja, pidas Vanemuises kõnesid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. Püstitas eestlastele eesmärgiks saada suureks vaimult, üritas rahvast kasvatada ja harida. Eesti Aleksandrikooli peakomitee, Eesti Kirjameeste Seltsi president. Esimene üldlaulupidu toimus 18.-20.juuni 1869; korraldati pärisorjuse kaotamise 50.aastapäeval Tartus; traditsioon pärines Saksamaalt; kokku umbes 1000 lauljat ja pillimeest üle Eesti; esinesid vaid mehed; peeti kõnesid, Hurt rõhutas hariduse tähtsust ja ustavust isamaale
Kirj ka loodust,mis nagu elustub ja hõõgub armastajate kirega kaasa. Tema elurõõm ja naudingutele avatus mõjusid tollasele lugejale ebamoraalsena. 1920.ndatel muutus luule temaatika tõsisemaks, algul kirjutas sõjavastaseid luuletusi,hiljem ühiskondlikest probleemidest,kujutab suurlinna masendavat keskkonda,aguleid- neid teemasid kajastab luulekogu "Hääl varjust". Under on ka Eesti ballaadimeister- sai ainest rahvaluulest, piiblist, oma fantaasiast. Kuj oskuslikult tegelaste hingeelu. Põhiteema ballaadides-inimese õnneotsingud,millele saab takistuseks nende enda või lähedaste inimlikud eksimused. Ballaad "Lapse hukkaja" räägib vallasemast, kes hukkab oma vastsündinud, põhjused-sotsiaalne hukkamõist. Vallasema tunneb pärast suurt süütunnet,uputab ka enda meelte segaduses. Eesmärk oli näidata, et vallasemasid ei tohiks jätta üksikuna,välja tõugata, hukka mõista, ballaadikogu "Õnne varjutus"
30.-ndatel aastatel saab Prantsusmaal alguse uus kunstistiil · Nimetus: "romantism" tuli kirjandusest üle kunsti. · Täielik vastand klassitsismile- ratsionaalsele maailma- käsitlusele. · Romantism taotles loomingu ja isikuvabadust, seadis esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemuse. · Uus teema maalidel oli surm (õilis on surra) · omane on kriitiline, arvustav suhtumine oma kaasaega; huvi ajaloo, religiooni ja kaugete maade vastu · ainestiku leidmine rahvaluulest, legendidest, saagadest jt kirjandusteostest. · Uus teema maalidel oli surm (õilis on surra) Romantismi maalikunstnikud Inglismaal - W. Blake · oli inglise luuletaja, graafik ja maalija. · Ta on loonud ekspessiivsed müstilisnägemuslikud illustratsioonid oma luuleteostele, Dante "Jumalikule komoodiale". Need on teostatud Blake'I enda leiutatud vase- ja tsingilõike tehnikas ja hästi koloreeritud. · Oli sügavalt usklik inimene, kes elas enda loodud fantaasiamaailmas.
Esinesid vaid mehed, peeti isamaalisi kõnesid. Esines noor Hurt, rõhutades hariduse tähtsust ja ustavust isamaale. „Mu isamaa on minu arm“, „sind surmani“ ja „Mu isamaa, mu õnne ja rõõm“. Laulupidu kasvatas eestlastes rahvuslikku ühtekuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks Jakob Hurt (1839-1907) Pärit Põlva lähedalt Himmastest. Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna (õppis 1860- 64). Pidas Vanemuises kõnesid Eesti ajaloost ja rahvaluulest ja lõi kaasa Õpetatud Eesti seltsi tegemistes. 1870 kõne Helmes, püstitas eestlastele ülesande saada suureks vaimult. Töötas Eesti Postimehe lisalehe toimetajana. Aleksandri kooli liikumine oli eestlaste ärkamisaja olulisemaid rahvaaktsioone, mille eesmärgiks oli rajada eestikeelne kõrgem õppeasutus enese rahaga. Eesti Kirjameeste seltsi liige 1871-93. Hurda peateeneks on olnud rahvaluule kogumine. Tänu sellele Eesti kirjandus muuseumis maailma suurim kogu
praegusel TÜ staadionil. Taktikeppi hoidsid nii Jannsen kui ka Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid. Esines esimest korda Jakob Hurt. „Mu isamaa on minu arm” ja „Sind surmani” – Kunileid, sõnad Koidula. „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” – Pacius, sõnad Jannsen. Paarkümmend tuhat inimest. Jakob Hurt (1839-1907) Rahvusliku liikumise liidriks tõusis. Huvi filoloogia, esmajoones eesti rahvaluule vastu. Lõi kaasa „Vanemuise” seltsi töös, pidades ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. 1870 peetud kõne, kus püstitas ülesande eestlastele saada suureks vaimult. Ta ei saanud luba oma ajalehte välja anda. Eesti Postimehe toimetajaks. Jakobsoniga sõps. 1872 kirikuõpetajaks Otepääl. Eesti Aleksandrikooli komiteed RL juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Jaan Adamson õhutas rahvast toetama kõrgema emakeelse kooli rajamist. Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogunesid kogu ärkamisaja Eesti ladvik. Summad tuli koguda annetuste teel. Selleks loodi
kaunid ja meeldejäävad. Eriline rõhk portreedel, eriti ilmekad suured ja sügava vaatega silmad. ,,Luik-tsaaritar" "Deemon" Auguste Rodin 1840-1917 Prantsuse kuulsaim kujur, kes klassitsistlikult siledad pinnad vormis impressionistlikult krobeliseks. Suurimaks eeskujuks oli Itaalia kujur Michelangelo. ,,Suudlus" RAHVUSROMANTISM 19.saj tekkinud kunstisuundumus (Põhjamaades rahvuslik ärkamisaeg), kus kasutatakse rahva ajaloost, rahvaluulest, mütoloogiast pärinevaid süeesid. Akseli Gallen-Kallela 1865-1931 Soome suurim kunstnik, keda inspireeris Karjala ürgne ja võimas loodus. Soome rahvuseepose ,,Kalevala" illustraator. Edvard Munch 1863-1944 Põhjamaade kuulsaim sümbolist, kelle väljendusrikas looming on olnud eeskujuks ekspressionistidele. Norra kunstniku loomingut mõjutasid lapsepõlvemälestused ja inimese hirmud. Eesmärgiks oli väljendada inimese sisemisi, sügavamaid tundeid.
Mida rikkan linn oli, seda rohkem oli ka vaeseid. Muutusid väärtushinnangud Väärtuseks pidas inimene seda, mis tõi kiiresti tulu. Rahaga sai osta staatust, mõjutada- rahavõim Ainuke, mis tegi kõiki võrdseks oli surm, siis ei lugenud ei rikkus ega vaesus. Manipuleerimine ehk demagoogia- eesmärk on lugejate hoiakute ja käitumise mõjutamine soovitud suunas, kuid seejuures kasutab kirjutaja ebaausat teed. Rüütlikirjandus- ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis trubaduuride esitusel. R.k on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja vooruste idealiseerimine. Lüürika on vormirikas, eepika on seiklus- ja fantastikaküllane. 12.-13.sajand. 12.sajandil sai Lääne-Euroopas juhtivaks aadelkonna kultuur. Suursugused lossid olid õukonnaeluks lausa loodud. Rüütel ei pidanud ainult võitlema, vaid ka intelligentne ja kombekas olema.
Kuuldused käivad. Ka sõbrad on mures, sest käivad jutud, et Puskinit saadetaks ära Siberisse või Valge mere saarele. Puskini sõbrad paluvad Aleksander I, et nii karmi karistust ei määrata. Ta heldib ja Puskin saadetakse Lõuna- Venemaale endistele Türgi aladele ja jäetakse selline mulje nagu ta läheks sinna tööasjus. Tegelikult on see pagendus. Enne kui ta sinna läheb ilmub tal 1820 esimene poeem ,,Ruslan ja Ludmilla". Fantastilise süzeega, ainet on võetud vene rahvaluulest. Seal on vürstitar Ludmilla, kelle isa on vürst. Isa tahab mehele panna. Tulevad kosilased peab abielluma kangelase Ruslaniga. Aga juhtub nii, et nõid Tsernomor (mees) röövib Ludmilla ära. Hakkab Ludmilla päästmine. Poeem lõpeb õnnelikult, pahad saavad karistuse. Kriitika tuli sellepärast, et Puskin põimis koomilise ja traagilise. Ja naljakatest asjadest kirjutas teeseldud tõsidusega. Keeras uue lehe vene kirjanduses.
19. sajandi algul Eestis alanud uuendused puudutasid ka hariduselu. Kirikuõpetajate eestvedamisel avati mitmeid koole ja anti välja eestikeelseid raamatuid. 1802. aastal avati Tartus taas ülikool . Enamik üliõpilasi pärines baltisaksa aadlike peredest. Ülikooli pääsesid siiski ka mõned eestlased. Enamik haridust saanud eestlastest saksastusid, kuid oli ka üksikuid noori, kes ei häbenenud oma eesti päritolu. Üks neist oli Kristjan Jaak Peterson, kes huvitus eesti keelest ja rahvaluulest. Tema sulest pärinevad esimesed eestikeelsed luuletused. K. J. Petersoniga seostatakse eesti rahvusliku ärkamisaja algust. 1838.a. loodi Tartusse Õpetatud Eesti Selts, millest sai eestialaste uuringute keskus järgnevatel aastatel. Üldiselt võib öelda, et 19. sajandi lõpuks oli talurahva elu muutunud paremaks. Seadustega anti talupoegadele juurde õigusi ja vabaneti pärisorjusest. Talud olid ilusasti välja arenenud. Ma arvan, et mulle oleks meeldinud elada 19.sajandi talus
Fourth level Fifth level v 1867. aastal ilmus temalt "Uus Aabitsaraamat, kust viiekümne päevaga lugema ja kirjutama võib õppida". v Teine õpik "Kooli Lugemise raamatu" I osa (II osa 1875, III osa 1876). See ilmus 40 aasta jooksul trükis tervelt 15 korda! Need sisaldasid näiteid rahvaluulest ja eesti kirjandusest, lugusid eri maade loodusest, geograafiast, kodu ja ajaloost ning poliitikast. v Tütarlaste lugemik "Helmed" (1880). See keskendus neidudest oskuslike perenaiste, abikaasade ja emade kasvatamisele. Õpikus arutles Jakobson õnneliku perekonnaelu, õige lastekasvatuse ja kodu korrashoiu üle; Seal olid ka luuletused ja jutud. Jakobson oli üks eesti hariduse suurimaid arendajaid. Tema kõrge
Tsaikovski loomingut. Paljuski on Tsaikovski loomingut mõjutanud tema meeleolu ja üleelamised. Tsaikovski ooperid nagu ka sümfooniad on dramaatilise karakteriga ja rajanevad psühholoogilisel konfliktil. Tegevuse tõukejõuks on mingi tugev emotsioon. Muusikaliselt on Tsaikovski ooperites esiplaanil vokaalne külg. 12 Milles seisneb Mart Saare tähtsus Eesti muusikas?: Mart Saar oli rahvuslike traditsioonide rajaja Eesti muusikas, ta kasutas oma loomingus tihti rahvaviise ning rahvaluulest pärit tekste. Saar oli samuti Eesti koorimuusika uuenduste edasiviija. 13 Kirjelda ühe 19. sajandi Lääne-Euroopa helilooja elu ja loomingut. Frédéric Chopin sündis 1810 Varssavi lähedal suri 1849 Pariisis. Chopin oli poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Noore Chopini muusikaline anne avaldus varakult. 1823-1826 õppis ta Varssavi lütseumis. 1826-1829
ja grammatika" (1936). Ta oli Noor-Eesti üks aktiivsemaid liikmeid, selle rühmituse albumites ilmusid tema keele- ja kirjandusartiklid, tõlked, värsikatsetused ja 1909. aastal estetistliku programmiga esseelaadne jutustus "Ruth" (varjunime all J. Randvere). Ta on avaldanud kriitilis-poleemilised tööd "Eesti luule viletsused" (1915), "Puudused uuemas eesti luules" (1922), saatesõnu tõlketeostele ja käsitlusi rahvaluulest. Välismaal tõlkis ta peamiselt soome (Aino Kallas) ja vene (Ivan Turgenev) kirjandust.” (Jänes, 1951) Keeleuuendused “Aavik väitis, et kui mingi uuendusega saab keelt ilusamaks teha, siis on see vaev, mida uuenduse äraõppimine nõuab, rikkalikult tasutud. Ilu all mõistis ta häälikulist kõlavust (mida segasid liiga sagedad s ja t, ainult esisilbil olev rõhk), lühemust (mis teeb keele energilisemaks, rütmika- maks) ning stiililis-psühholoogilist ilu, s.o
Lauldi laule ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani", ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". 2. CARL ROBERT JAKOBSON Carl Robert Jakobson on rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik ja õpetaja. Ta koostas kooliõpilastele huvitavaid ja sisukaid õpikuid, mis olid koolides kasutusel veel ka 20. 5 sajandi algul. Õpikutes leidus huvitavat lugemist nii erinevate maade geograafiast, koduloost, ajaloost, poliitikast, rahvaluulest, eesti kirjandusest kui ka loodusest. 2.1. Nooruspõlv Carl Robert Jakobson elas aastatel 1841-1882. Ta sündis 26. juulil 1841. aastal Tartus. C. R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga koos Tormasse. Tal oli 5 õde-venda. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas ta õppima kihelkonnakoolis ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Ta oli suur sõber Jakob Pärnaga
2.Kalmre, Eda 1995. See pikk lühike tee salmialbumist oraaklini. - Lipitud- lapitud. Tänapäeva folkloorist Toim. Mare Kõiva. Tartu: Eesti Keele Instituut, 161. 3.Kalmre, Eda 1999. Rahvusvaheline levik. Roos närtsib, marmor puruneb... Toim. Ants Haljamaa. Tallinn: Koolibri, 105. 4.Kalmre, Eda 2005. Laste- ja noortepärimus. Regivärsist netinaljadeni. Sissejuhatus rahvaluulesse. Toim. Mall Hiiemäe.Tallinn:Koolibri, 167. 5.Nahkur, Anne,Sokk, Maie 2001. Rahvaluulest. Sõna võlu Kirjanduse õpik 7.klass. Tallinn:Koolibri, 10. 6.Seljamaa, Elo-Hanna, 2012. Rahvaluulest folkloristikas, koolis ja ühiskonnas. Toim. Harro- Loit, Halliki, Tasa, Monika. Tartu: Kultuuriteooria tippkeskus, 71. 7. Valk, Ülo 2005. Mis on rahvaluule? Koost. Merili Metsvahi ja Ülo Valk. Tallinn: Koolibri, 911.
Mõiste tuleneb Robinson Crusoest. Enamasti on need teosed kirjutatud päevikuvormis. Alaliigiks peetakse dzunglijutte. 20.saj hakati kirjutama ka paroodiaid, kus tegevuspaik oli sama, aga kõik ei olnud enam nii idülliline. (D.Defoe "Robinson Crusoe", ("Chr. V. Schmid "Weikise Hanso luggu tühja sare peäl Kriminaalkirjandus kriminaalse sisuga romaan ja jutustused, mille aineks on kuritegu ja kus vastamisi on uurija ja kurjategija. Kriminaalset ainestikku võib leida juba rahvaluulest ja müütidest (Piibel, kreeka müüdid). Hea aeg oli 19.sajand, millal see ka kujunes zanriks. üks loojaid on Arthur Conan Doyle, edasiarendajaks ä0.sajandil sai Agatha Cristie (A.C.Doyle .(""Sherlock Holmes", A.Anvelt "Punane elavhõbe õuduskirjandus esimesi elemente võib märgata juba varases rahvaluules. Teadlikumalt hakati neid kirjutama romantismiajastul 19.sajandil. Populaarne zanr, sest iga inimene otsib alateadlikult oma ellu põnevust
1926), avaldas "Uute sõnade sõnastiku" (1919), "Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastiku" (1921), "Keeleuuenduse äärmised võimalused" (1924), "Eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatika" (1936). Ta oli "Noor-Eesti" rühmituse aktiivsemaid osalisi, selle albumites ilmusid tema keele- ja kirjandusalased artiklid, tõlked, värsikatsetused. Ta on avaldanud kriitilis-poleemilised tööd "Eesti luule viletsused" (1915), "Puudused uuemas eesti luules" (1922), saatesõnu tõlketeostele ja käsitlusi rahvaluulest. Välismaal tõlkis ta peamiselt soome ja vene kirjandust. Soome kirjandusest enamasti Aino Kallast ning vene kirjandusest peamiselt Ivan Turgenevit. Kogu tema tegevus vajas suurt julgust ning pealehakkamist, mida tal kindlasti kunagi väheks ei jäänud. 7 Mälestus Johannes Aavikust Peale tema surma oli inimeste igapäeva elus oluline roll temast. Kõiki tema teadmisi ja
Leoni kuningriigi esinduskogu Cortes, mille oli kokku kutsunud Alfonso IX, kui 17-aastasena võimule sai. Sõna ,,parlament" pärineb Inglismaalt aastast 1236. 15.Millal ja kelle vahel toimus Saja-aastane sõda? Toimus aastatel 1337 1453. Sõda oli konflikt Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. 16.Iseloomusta rüütlikultuuri. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, kõrgaeg oli 12. Sajand. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Rüütel oli laskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal. 17.Iseloomusta talupoegade ja maaisanda vastastikust sõltuvust. Maaisandad olid üha enam huvitatud, et talupojad tasuksid oma koormised rahas. See vabastas isanda tarvidusest talupoegade toodangut turustada, need pidid ise oma toodangu linnaturul maha müüma. Jõukamad talupojad ostsid end isanda käest vabaks. 18
loomulikkus. Autor kujutab ka idaeurooplaste alaväärsus tunnet ja teesklust ning lapselikku imetlust lääne maailma ees, mis võib muutuda lausa lömitamiseks(orjameelseks), mis oli omane tollele ajajärgule. Tegelikult tuli erinevus ida ja lääne vahel meie raskest ajaloost ,mitte saamatusest. Emil Tode toob välja Eesti puudused, kuigi siiski suhtub peategelane Eestisse armastavalt ja kaitsvalt. Andrus Kivirähk Romaan ,,Rehepapp". Romaan kasutab rahvaluulest pärit legende, kuid kujutab nende abil ikkagi tänapäeva probleeme. Peategelane on kaval rehepapp, kes aitab külaelanikel tüssata nii vanapaganat kui ka mõisnikku. Kuigi Eduard Vilde on väga värvikalt kujutanud eesti rahva kannatusi teoorjuse ajal teoses ,,Mahtra sõda", aga Andrus Kivirähk kujutab eestlasi osavate varastena, kes kõik mõisniku varud hoopis tühjaks tassivad. See ei ole tõepärane, aga näitab
Jahimeeste samm on pikk ja väsinud, raske tööpäev on seljataga. Nad mööduvad suure lõkke juures toimetavatest inimestest, kes asjalikult kohendavad lõkkepuid ja on harjunud igapäevaelu rutiinse rütmiga. Kauguses, rohetaval tiigijääl, tiirutavad aga uisutajad, kes ei taha ilma jääda oma pühapäevastest lõbustustest. Bruegheli maal "Jahimehed lumes" on melanhoolne, igavikuline, kosmiliselt kõikehaarav. Sageli leidis Brueghel oma tööde jaoks ainestiku rahvaluulest: vanasõnadest, kõnekäändudest, legendidest, mängudest. Maal "Laste mängud" on justkui lastemängude entsüklopeedia. Brueghel mõistis, et mäng ei ole lapsele mitte ainult lõbu, vaid tõsine tegevus rangete reeglite ja nõudmistega. Kunstnik maalis üldtuntud rõngaveeretamis-mängu: rõngas on maalitud kahekordselt, et saavutada näilist liikumist. Veel võib näha vurrkanni keerutamist, teise seljas ratsutamist, pimesikku, sabatantsu, tasakaalumänge
tasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. 1867. aastal ilmus temalt "Uus Aabitsaraamat, kust viiekümne päevaga lugema ja kirjutama võib õppida". Samal aastal andis Jakobson välja ka teise õpiku - "Kooli Lugemise raamatu" I osa (II osa 1875, III osa 1876). See ilmus 40 aasta jooksul trükis tervelt 15 korda! Lugemikes püüdis ta õpilasele luua "tervet ja korralist pilti kõigest maailma elust ja olemisest". Need sisaldasid näiteid rahvaluulest ja eesti kirjandusest, lugusid eri maade loodusest, geograafiast, kodu- ja ajaloost ning poliitikast. Tütarlastele koostas Jakobson eraldi lugemiku "Helmed" (1880), mis erines "Kooli Lugemise raamatutest" selle poolest, et ei andnud üldisi õpetusi, vaid 7 keskendus neidudest oskuslike perenaiste, abikaasade ja emade kasvatamisele. Õpikus arutles Jakobson õnneliku perekonnaelu, õige lastekasvatuse ja kodu korrashoiu üle; rohkesti ruumi oli jäetud ka
Didaktilisus tasakaalus kunstilisusega. Looming: ,,Mõru kook", ,,Telepaatiline lugu", ,,Lugu lendavate taldrikutega", ,,Helikopter ja tuuleveski", ,,Sipsik", ,,Naksitrallid" NÕUKOGUDE EESTI JUHTIVAD LASTELUULETAJAD Kersti Merilaas- suhe lapsega on lihtne ja loomulik, emotsionaalselt rikas. Dialoogiline suhe, selgitab küsimuste ja vastuste kaudu elu tõdesid. Looming: ,,Päikese paistel", ,,Kallis kodu", ,,Lumest lumeni" Felix Kotta- humoristlik, rahvaluulest laenatud aspektid. Looming: ,,Räägib Mati", ,,Kaheksas sügis", ,,Tublid loomad" Ralf Parve- konkreetse sisuga, aktiivne elutunnetus, kohati liiga õpetlik. Looming: ,,Teguderohked päevad", ,,Meie maja poisid", ,,Lõbusad värsid", ,,Tahan ruttu kasvada" Leelo Tungal- ,,Karune lugu" Ellen Niit- ,,Karud saavad aru"; ,,Suur maalritöö", ,,Suur suislepapuu" Eno Raud- ,,Kilul oli vilu"
· Ühised omadused: moodustub piiratud kindla struktuuriga üksus värsirida, mille formaalne struktuur kordub. Tuntuimad värsijalad v trohheus; v jamb ; vv daktül; vv anapest; spondeus; v v amphibrahh; v kretikus. Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või siis sõnaosade reeglipärases kordumises, nende häälikulises kooskõlas. Riimimise vanimaks vormiks peetakse algriimi (alliteratsiooni ja assonantsi). Selle kasutust tunneme eriti eesti rahvaluulest. Traditsioonilistes värsivormides leiab seevastu kasutust eeskätt lõppriim. See riimivorm on väidetavalt jõudnud Euroopasse idamaadest, erilist osa mängisid siin kirikulaulud ja muud just sakslastest juhuluuletajate mõjutused. Lõpp ja algriimi eristus põhineb seega riimsõnade asendil värsis: eristatakse seega alg-, sise- ja lõppriime. Lisaks sellele võib riime klassifitseerida vastavalt riimsõna silpide arvule. Sellel alusel
Elu muutub kõigis oma avaldusvormides ja seda pidevalt. Ja kui muutub elu, peab muutuma ka rahvaluule või -- rahvaluule kaotab oma otstarbe ja kaob. Seega, traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi. Traditsioon hoiab alal püsivaid mõtlemis-, väljendus- ja toimimisviise. Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.2. Pärimusrühm Küsimus, mis on traditsioon, tingib ühtlasi küsimuse, kelle traditsioon - see on küsimus pärimusrühmast. Ilma pärimusrühmata rahvaluulest rääkida ei saa. Kuid kuidas määratleda pärimusrühma, sedagi on tehtud erinevalt klassikalise ja tänapäeva pärimuskultuuri uurimise puhul. Rahvaluuleteaduse tuumtekstidest on tuntud näide: kas linnamaja üksteist mittetundvad inimesed saavad moodustada pärimusrühma; kas bussipeatuses koos bussi ootavad inimesed võivad moodustada pärimusrühma jne. Põhimõtteliselt ei ole vastus esitatud küsimustele üheselt eitav. (Vt: Alan Dundes. Kes on rahvas? - Alan Dundes, "Kes on rahvas
Sai algul suflööriks esimesed rollid (arvatavasti polnud ta väga hea näitleja, sest ta ei saanud peaosi) Hea näitekirjanik (enne LAVAL - siis paberile) Tema kirjateoste kohta on kaks teooriat: 1) Nende tegelik autor oli hoopis Elizabeth ise. 2) Teoste autoriks oli hoopis Marlow SHAKESPEAREOLOOGIA TEADUSHARU uurib Shakespeare'i loomingut LOOMING: I periood: 1590-1600 optimistlik periood: Ajaloolised draamad, ajaloo kroonikad, süzee rahvaluulest Komöödiad ,,Palju kära ei millesti", ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees" Tragöödiad ,,Romeo ja Julia" II periood: 1600-1608 ,,Hamlet", ,,Othello", ,,Kuningas Lear" inimese/ühiskonna vastuolu, kõik tragöödiad III periood: 1608-1612 - helgem periood ,,Talve muinasjutt" ,,Torm" !! Shakespeare on kirjutanud ka sonette! Tema sonette kutsutakse Inglise sonetiks!!
Henrik Visnapuu 1890-1951 Pärit Helmest.Õppis kooliõpetajaks Narvas,hiljem Tartu Ülikoolis klassikalisi keeli.Jättis ülikooli pooleli ja hakkas tegelema kirjandusega. Oli "Siuru" liege, Gailiti sober. Abielus Hildaga, keda oma loomingus hüüdis Ing-iks. Temale on pühendatud Visnapuu kauneimad armastusluuletused. Hiljem teguseski ta kutselise kirjanikuna ja toimetas kultuuriajakirja Varamu. Lahkus II maailmasõja lõpul algul Saksamaale, hiljen New Yorki, kus elas püsivalt. Väliselt tunti teda valge krüsanteemiõie järgi pintsakul. Tema luules on 2 suunda: a) julge,sokeeriv,elus vihaselt pettunud b) õrn,tundeline,hell,unistav Noorusaja luule oli kõigepealt futuristlik, rääkis tehnikast ja linnast. "Siru"-aegset luulet peeti vulgaarseks, sealhulgas leidub tegelikult ka kaunist armastusluulet ja julget siirust. Tema luule oli emotsionaalne ja sisendusjõuline, ...
Ainekursuse "Folkloristika alused" eksami kordamisküsimused (2013) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19.sajandi terminoloogia: Fr. R. Kreutzwald võttis kasutusele termini ,,vanavara" ka ,,vana vara", kutsus üles selle vastu huvi tundma ja seda väärtustama. Mõistis rahvaluulet kui midagi vana ja väärtuslikku. Seda mõistet propageeris edasi Jakob Hurt, kuid võttis ise veel kasutusele mõiste ,,rahvamälestused", käsitledes rahvaluulet kui ajaloo osa. Termin ,,folkloor", tuleneb inglise keelest folklore, mis oli William John Thomsi kasutusele võetud. Eesti keeles oli esmalt kasutusel toorlaenuna. Rahvaluule - eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman. Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin laiemas tähenduses 20.sajandi terminoloogia: Pärimus, kasutusel osaliselt rah...
Vene kangelaslaul "Lugu Igori sõjaretkest", tundmatu autori poolt loodud 12 saj lõpus, eesti keelde 1965. Tähtsal kohal rüütliau ja patriotism, ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja nendes osalejate hüperboliseerimine. Paganate rollis on polovetsid. Kirjutatud vahetult peale sündmusi ja ainult neile, kes ise sündmuses osalesid või neist teadsid. Teos esindab suulist malevaeepost. Tekstis hulgaliselt motiive ja kujundeid rahValuulest. Teoses esinevad vanavenejumalad, kosmogoonilised sümbolid, hingestatud loodus. 8. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis trubaduuride esitusel. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja vooruste idealiseerimine. Lüürika on vormirikas, eepika on seiklus ja fantastikaküllane. Rüütliluule kõrgaeg oli u 12.13.sajandil
Brahms · Brahms ja mõttekaaslased- tagasi Viini klassikute juurde · Nad olid ka programmilise muusika, kui ka muude tehtud uuenduste vastu(Wagner, Liszt, Berlioz) · Brahmsi ideaaliks oli rahvalaul · Kui Wagner pööras tähelepanu ooperile, siis Brahms ei loonud oopereid · Kirjanudsega on tal kokkupuuteid ainult koorilauludes ja soololauludes, mida ta lõi Schuberti ja Schumanni eeskujul · Populaarseim ,,Hällilaul", pärit saksa rahvaluulest · Oli silmapaistev pianist, kirjutas rohkem klaverimuusikat HECTOR BERLIOZ(1803-1869) · On kirjutanud ühe sümfoonia ,,fantastiline sümfoonia", mis oli esimene romantiline sümfoonia, mis jõudis kuulajateni · Uued kunsti pooldajad tervitasid ,,fantastiline sümfoonia"-at kui esimest kunstiküpset sümfoonilist portreed romantilisest kangelasest · ,,fant.sümf" alapealkiri on ,,episood kunstniku elust", see on monotemaatiline teos, kus esimene
kasutatav". Inimene vajab kogu aeg aina enam ja enam paremat. Calderon-dramaturg. hisp. Teatri tippaeg. ,,Nähtamatu daam" komöödia, ,,Armastusega ei naljatleta" Sünge meeleheide ja maailma eitamine iseloomustavad teda. Näitekirjanik. Laul ja tants põimusid näidendiga. ,,Armastus, au ja võim". 17. saj algus. Vaimulik. Ülistab sisemist vabadust. Moraliseerimine. Ei huvita ajaloofaktid. Vabadusiha, optimism, süzeed- tolleaegsete tuntud rahvaste elust, rahvaluulest, antiikmütoloogiast. Eesmärk: publikule meeldida ja neil naudingut pakkuda. Sageli kõrvutatud Shakespeare'iga, teatris laienes vaatemängulisus,rikkalikud/uhked dekor. Ühiskondlik allakäik-kriisitingimustes sünnib religioosne ja eksistentsiline draama. 1651 pühitseti preestriks Gongora- 16.-17 saj. Preester. Gongorism- kujundirikas väljendus, keeruline, viimistletud. Luuletaja. Poeem ,,Üksindused"- looduse kirjeldamine, ähmasus. Metafoorid. Quevedo- 16.-17. saj. Kõrgaadlist pagendusse
otsimine, kangelaslikkus, mis seda ajajärku iseloomustavad, kajastus ka kunstis. 19. sajandi esimese poole vaimuelu suunaks oli romantism, mis ilmnes nii kunstis, kirjanduses kui muusikas. Vastukaaluks valgustusaja liigsele mõistuspärasusele rõhutasid romantikud tunnete tähtsust, hindasid vabadust ja isikupära. Romantismile on omane kriitiline, st arvustav suhtumine oma kaasaega; huvi ajaloo, religiooni ja kaugete maade vastu; ainestiku leidmine rahvaluulest, legendidest, saagadest jt kirjandusteostest. Kujutav kunst. Romantism avaldub eelkõige maalikunstis ja graafikas, vähem skulptuuris. Romantism hülgas klassitsistliku kunsti korrapära, lihtsuse ja selguse. Kuid romantismil pole rangeid vormitunnuseid, tähtsaim on tundeväljendus, mille meeleolud ulatuvad õrnast nukrusest üleva kangelaslikkuseni. Enamasti õhkub romantismiaja maaliteostest rahutust, jõudu ja liikumist. See
valmis 1962. aastal. LOOMING: Heliloojana on Ernesaks kirjutanud peamiselt koorimuusikat. Koorilaule on 200 ringis, üle poole neist on meeskoorile. Pidas meeskoori kõige paremaks oma võimsa kõla poolest, kuigi on kirjutanud laule kõikidele kooriliikidele. Erakordse populaarsuse on Ernesaksa loomingus saavutanud meeskoorilaul "Hakkame, mehed, minema"(1933). See laul viis Ernesaksa 1938. a ka esimest korda üldlaulupeo dirigendipulti. https://www.youtube.com/watch? v=TZ2jHSlGwxk Tekst rahvaluulest, laulus puudub s-häälik. 1944, kui Ernesaks asutas RAM-i, valmis ka koorilaul "Mu isamaa on minu arm", mis kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks, vabadusihaluse sümboliks. Seda on nim. ka laulupidude hümniks. Esimest korda laulupeo kavas 1947. a ei jätnud laul veel erilist muljet, oli märke, et võimud nõudsid selle esitamist vene keeles. Järgneval kolmel üldlaulupeol oli laul võimude poolt keelatud. 1960
keel või religioon-, tähtis on, et sel mis tahes põhjusel formeerunud rühmal oleksid mõned traditsioonid, mida ta peab omaks. Teoreetiliselt peab rühm koosnema vähemalt kahest inimesest, kuid üldiselt koosneb enamik rühmi paljudest inimestest. Rühma liige ei tarvitse tunda kõiki teisi liikmeid, kuid ta peaks tundma rühma traditsioonide põhilist osa, neid traditsioone, mis aitavad rühmal tajuda oma identiteeti." Varem oli arusaam rahvaluulest selline, et rahvaluule sai olla vaid rahval ning rahvaks peeti haritud ühiskonna harimata inimesi. Samuti arvati, et rahvaluule saab olla maarahval, ning seda ei saa olla linna elanikel või metslastel/tsivilseerimata maailmas. Talupojad olid kuskil metsiku(primitiivse) inimese ja tsiviliseeritud inimese(eliidi) vahepeal. 6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga?
keel või religioon-, tähtis on, et sel mis tahes põhjusel formeerunud rühmal oleksid mõned traditsioonid, mida ta peab omaks. Teoreetiliselt peab rühm koosnema vähemalt kahest inimesest, kuid üldiselt koosneb enamik rühmi paljudest inimestest. Rühma liige ei tarvitse tunda kõiki teisi liikmeid, kuid ta peaks tundma rühma traditsioonide põhilist osa, neid traditsioone, mis aitavad rühmal tajuda oma identiteeti." Varem oli arusaam rahvaluulest selline, et rahvaluule sai olla vaid rahval ning rahvaks peeti haritud ühiskonna harimata inimesi. Samuti arvati, et rahvaluule saab olla maarahval, ning seda ei saa olla linna elanikel või metslastel/tsivilseerimata maailmas. Talupojad olid kuskil metsiku(primitiivse) inimese ja tsiviliseeritud inimese(eliidi) vahepeal. 6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga?
Ajakroonika, poeetiline päevik Pikk sündmusterohke ajavahemik Väljenduslaadilt vaheldusrikas Luule muutub modernistlikumaks, irooniliseks ERNST ENNO (1875 1834) · Sündinud 8. Juunil 1875 Tartumaal Rannu kihelkonnas · Lapsepõlv möödus Soosaare talus Rõngu kihelkonnas · Lapsea kiindus kodukohta ja loodusesse · Pere oli sügavalt usklik. Vanaema jutustatud pärimuslood panid teda huvituma rahvaluulest · Peres oli peale Ernsti veel kolm last: Leopold, Emilie ja Ernist 17 aastat noorem Paul. · Õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja reaalkoolis, hiljem Riia polütehnikumis kaubandusteadust · Ülikoli ajal erinevate üliõpilasliikumistega, kuid oli siiski väga passiivne (Riias korporatsioon Vironia) · Töö mitmete ajalehtede toimetuses (Tartu Postimees, ajakiri Linda jt) · 1905.a kaitses lõputöö kaubanduseteaduste alal · 1906
kirjeldamiseks, veidike ülepakutud - 1920ndate algus ,,Verivalla" ja ,,Pärisosa"- ühiskonnakriitilised ja ekspressionistlikud, suure emotsionaalsusega kujutatakse sõda. - 1927 ,,Hääl varjust" elu varjuküljed nt ,,Agulis" - ,,Rõõm ühest ilusast päevast"- helgemas meeleolus luuletused, meeldejäävad looduspildid. - 1929 ,,Õnnevarjutus" ainus ballaadikogu Underilt, ainet nendeks sai rahvaluulest, piiblist oma fantaasiast. Kirjutab tegelaste hingeelust, maalib süngeid ja karme pilte, tunneb kaasa neile, keda elu pole hellitanud. Ta e loe moraali vaid laseb kujunditel enda eest rääkida. Ballaadid räägivad önnetust armastustest nr ,,Porkuni preili" - 1935 ,,Kivi südamelt"- sisaldab mõtteluulet, kujundid loodusest nt ,,Looduses" - 1942 ,,Mureliku suuga"- meeleolud, mida tekitavad sõda ja vägivaldm
Varaseim antiikteemaline keskaegne romaani on Aleksanrdi romaan. Teose populaarsust näitab see, et romaani värsimõõt aleksandriin kujunes väga palju kasutatud mõõduks. Antiikainelistest armastusromaanidest on tuntumad Vergiliuse eepos 'Aeneis' ainel loodud 'Aenease romaan' ja 30 000 värssi hõlmav 'Trooja romaan'. Kurtuaassestest romaanidest on kõige rikkalikumalt esitatud bretooniainelsied teosed, mille süzee lähtub keldi rahvaluulest ja mida autorid on täiendanud erootiliste ning fantastiliste elementidega. Bretooniaineline rüütlieepika jaguneb laadilt nelja sarja: 1) värssnovellid nn bretooni leed 2) Tristani ja Isolde romaanid 3) Arturi romaanid 4) Püha graali romaanid Bütsantsi romaanid jõudsid Euroopasse ristisõdijate vahendusel. Bütsantsi kirjanduse tõusuaeg oli 12. sajand. Levinud oli tava luua eepilisi laule hiliskreeka lemberomaanide ainestikul, millele lisati
Beowulf tapab küll lohe ja võitleb oma rahvale kätte tema varanduse, kuid sureb ise haavadesse. 2.Rüütlieeposte ehk kangelaslaulude iseloomustus. 11-13. saj. hakkab algkujul avalduma rahvateadvus.Sel ajal suureneb krislik- katoliikliku kiriku mõjuvõim, toimuvad ristisõjad.Sama perioodi lõpupoole pöörati ristiusku viimased paganad-balti rahvad. Laulude päritolu ei ole seniajani selge ega teata ka nende autoreid.Arvatakse, et kangelaslaulud kujunesid o rahvaluulest o lühematest eepilistest lauludest o muistsetest proosapärimustest o saagadest Kõik need ühendati mahukateks eeposteks.Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud, kes saatsid end tavaliselt mõnel muusikariistal. Zanri nimetus tulebPrantsusmaalt. Kangelaslaulud 1. peegeldavad kaugemat ja lähemat ajalugu 2. kujutavad ajalugu kas faktidele või müütidele tuginedes 3. kujuneva rahvustunde kujunemist 4
Hurt 1868. aastal oma heategija C. Oetteli temperamentse tütre Eugeniega. Abielu oli õnnelik elu lõpuni. J. Hurda abikaasa mõistis mehe rahvuslikke taotlusi ega teinud neile takistusi. Kõik neli last ( pojad Max ja Rudolf ja tütre Mathilde ja Linda" kasvatati üles eestlastena. Tartusse astudes liitus Jakob taas aktiivsemalt rahvusliku liikumisega. Ta lõi kaasa "Vanemuise" seltsi töös, esinedes nii seal kui mujal ettekannetega loodusteadustest, eesti ajaloost ja rahvaluulest. J.Hurt kuulus I üldlaulupeo organiseerimiskomiteesse. Teisel laulupeo päeval 19. juulil pidas ta programmilise kõne, kus manitses rahvast ustavaks jääma oma rahvusle ja kutsus teda ühistööle kõrgema kultuuritaseme saavutamiseks. Järgnevalt lõi J. Hurt juhtivalt kaasa EÜS-i eelkäija, nn. Kalevipoja-õhtute organiseerimisel, töötas välja EKmS-i põhikirja uue redaktsiooni, uuris eesti ajalugu, tegeledes samal ajal rahvusliku ideoloogia väljatöötamisega.
Vaatamata kodumaast eemalviibimisele, ei võõrdunud Thomson oma rahvast. Mitmel suvel käis ta Eestis rahvaviise kogumas ning kasutas neist paljusid oma koorilauludes. Thomsoni looming piirdubki ainult koorilauludega, umbes 70 laulust on säilinud 40. Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus Thomson püüdis lihtsa harmoniseeringu asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteks imitatsiooni ("Ketra, Liisu"). Tekstid võttis enamasti rahvaluulest, aga kasutas ka kaasaegsete luuletajate värsse: Koidula, Jakobson, Faehlmann. Temaatika piirdub peamiselt armastus- ja looduslüürikaga. Lüüriline tundelaad valitseb ka isamaalistes lauludes. -Friedrich August Saebelmann (26. IX 1851 Karksi - 7. III 1911 Paistu), Helilooja, koorijuht ja pedagoog. Sündis Karksis köster-organisti perekonnas. Vanema venna (Aleksander Kunileid) eeskujul hakkas ta üsna noorelt klaverit õppima. 1871
ja grammatika" (1936). Ta oli "Noor-Eesti" rühmituse aktiivsemaid osalisi, selle albumites ilmusid tema keele- ja kirjandusalased artiklid, tõlked, värsikatsetused ja 1909. aastal estetistliku programmiga esseelaadne jutustus "Ruth" (varjunime all J. Randvere). Ta on avaldanud kriitilis-poleemilised tööd "Eesti luule viletsused" (1915), "Puudused uuemas eesti luules" (1922), saatesõnu tõlketeostele ja käsitlusi rahvaluulest. Välismaal tõlkis ta peamiselt soome (Aino Kallas) ja vene (Ivan Turgenev) kirjandust. ELMAR MUUK-1920-26 õppis Tartu ülikoolis,olles J.V.Veski õpilane.Arreteeriti Nõukogude okupatsiooni alguses ja ta suri Tseljabinski vangilaagris 1941.a nov.Tähtsaim töö "Väike õigekeelsus-sõnaraamat",anti välja 10 trükki.Sõnaraamatu populaarsus oli tingitud autori oskusest leida keeleliste vaadete erisuses kuldne kesktee.Sõnaraamat oli hästi koostatud ja mugav kasutada
Romantism Romantismi iseloomustus lk 79- 80 18.sajandi lõpp ja 19.sajandi I kolmandik oli Euroopa kultuuris romantismi- valgustuskultuuri rüpes idanenud võimsa vaimse liikumise aeg. Romantismi algeid leidus juba Richardsoni , Sternei , Rousseau ja Goethe romaanides. Nii prantsuse filosoofi Rousseau üleskutse püüelda loomulikkuse ja looduse poole kui ka saksa suurvaimu Herderi vaimustus rahvaluulest sobisid hästi romantikute aadetega- parema ja vabama ühiskonna ning terviklikuma inimese ideega. Iga uus kirjandusvool vastandab alati vanale, asub selle asemele. Romantismi vastandus üldjoontes nii klassitsismi vormirangusele ja antiigilembusele kui ka valgustuse liigsele mõistuspärasusele. Romantikud läksid tagasi keskaega ja renessanssi ning mõnigi autor seadis endale Shakespearei loomingu. Siiski ei olnud romantism
peitub rahva algkeel, rahva vaim; ,,Kriitilised metsad". J.W. Goethe (1749-32)- kunstiküps näidend ,,Götz von Berlichingen"; looming algab V, jõuab romantismi; romaan ,,Wilhelm Meister"- esinduslik kujunemis- ehk arengu-,ka isikuromaan; proosatragöödia "Egmont"- insp Madalmaade revolutsioonist 16.s; ,,Faust"( I osa 1808; II osa 1833)- tragöödia, tugines saksa levinud legendile, peateos, elutöö, kirj 60a, Faust- ajal isik; luuleloomingus sai mõjutusi ja inspiratsiooni rahvaluulest ja Shakespeare'ilt, ballaad "Metsavaim", "Rooma eleegiad". J. C.F von Schiller(1759-05)- näidend ,,Röövlid" (81); Don Carlos (1787) ta esimene värssdr, keskendub vägivalla ja türannia vastu; ,,Salakavalus ja armastus"- silmapaistev saksa kaasajadr; tema loomingut läbib vabaduse-teema Sentimentalism- tunne, tajumine, mõistus; Sentimentaalne in- tundlik, südamlik, usaldav& valmis enda üle naerma. Berkeley avaldas "Traktaadi inimtunnetuse aluste kohta", jätkas
Esimene ajaleht, mille asutas, oli ,,Perno Postimees". Soovis eesti rahva eluolu rahumeelselt edendada kehtivate tingimuste raames. Asutas peale kolimist ,,Eesti Postimehe". Tal oli rahvamehe tunnustus, võttis pea kõigest osa. Tema perekonna eestvedamisel asutati selts ,,Vanemuine". Jannsen võttis I Üldlaulupeo kõik ettevalmistused enda kanda. Jakob Hurt Oli väga hea haridusega, võttis agaralt osa ,,Vanemuise" seltsi töös, kus pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. Püstitas eestlastele ülesande saada suureks vaimult. Ta ei saanud valitsuselt luba oma ajalehte asutada. Oli ,,Eesti Postimehe" lisalehe toimetaja. Tema ajalookäsitlus ei meeldinud baltisakslastele ja Jannsen oli sunnitud ta eemaldama toimetusest. Sai kirikuõpetajaks Otepääle, mis tugevdas tublisti tema ühiskondlikku seisundit. Carl Robert Jakobson - Oli radikaalsema suuna eesotsas. Tema kirju avaldati ,,Eesti
19. sajandi esimese poole vaimuelu suunaks oli romantism, mis ilmnes nii kunstis, kirjanduses kui muusikas. Vastukaaluks valgustusaja liigsele mõistuspärasusele rõhutasid romantikud tunnete tähtsust, hindasid vabadust ja isikupära. Romantismile on omane kriitiline, st arvustav suhtumine oma kaasaega; huvi ajaloo, religiooni ja kaugete maade vastu; ainestiku leidmine rahvaluulest, legendidest, saagadest jt kirjandusteostest. Kujutav kunst. Romantism avaldub eelkõige maalikunstis ja graafikas, vähem skulptuuris. Romantism hülgas klassitsistliku kunsti korrapära, lihtsuse ja selguse. Kuid romantismil pole rangeid vormitunnuseid, tähtsaim on tundeväljendus, mille meeleolud ulatuvad õrnast nukrusest üleva kangelaslikkuseni. Enamasti õhkub romantismiaja maaliteostest rahutust, jõudu ja liikumist. See
harmoonia ja rahvalikkus. Olles tuttav Tobiase ja Kapi loominguga, taotles temagi rahvalikkust, kuid tegi seda väga lihtsate vahenditega. Autentset rahvaviisi kasutas ta vähe, selle asemel rahvaviisi intonatsioone. Tema teoste faktuur on valdavalt homohfooniline, esineb ka polüfoonilist arendust. Koorilaulud on lüürilise kallakuga, üldises rahulikus laadis leidub ka tugevamaid tundepuhanguid. Laulude tekstid on enamasti eesti luuletajate looduslüürikast ning rahvaluulest. Näiteks · " Koit" ( F. Kuhlbars ) · " Kiigelaul" (rhvl.) · " Ühest vaiksest pühast hiiest" ( A. Haava ) · " Põlismetsa järv" ja " Mets" ( K. E. Sööt ) Sümfoonilised teosed on komponeeritud peamiselt " Vanemuise" orkestrile. · Avamäng-fantaasiat ( 1.-1906 ; 2.-1945 ) · Süit " Lembitu" ( 1909 ) · Sümfooniline poeem " Jaaniöö" ( 1910 ) · 2 Ballaadi tsellole ja sümfooniaorkestrile ( 1.-1945 ; 2.-1958 ) · Süit eesti rahvaviisidest ( 1955 )
keeled romaani keeled (prantsuse, itaalia, hispaania, rumeenia, portugali). Germaani keelte(inglise, saksa, hollandi, rootsi, islandi) piirkonnaks jäi Saksamaa, Skandinaavia ja osa SBR. · baskid on säilitanud oma rahvuse ja keele · keldid baskimaa, sotimaa, wales · Keskaja kirjanduse arenemist mõjutasid: o rahvaluule o ristiusk o antiikkultuur · kirjanduse areng algas jälle algusest rahvaluulest · Kuidas mõjutas ristiusk kirjandust? o Eelmistes uskudes oli tähtsal kohal tempel, preester ja ohver, kuid nüüd otsene kontakt hingega. · 14. saj oli kirik kaotanud oma moraalse prestiizi · ??vande all kiriklikke toiminguid läbi ei viidud (nt jumalateenistus, pulmad, ei maetud kiriklikult) · Augustinus (IV V saj) traktaat ,,Jumalariigist" (,,De evitate Dei"): 2 riiki 1. ,,maine riik" ja 2
RUDOLF TOBIAS(1873-1918) · 1914 saab saksa kodakondsuse ning saab täieõiguslikuks kompositsiooni õppejõu professoriks. · R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. Rudolf Tobiasel on suur · Berliinis kirjutas Kalevipoja teksti põhjal üksikuid muusikalisi episode, nagu tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" esikteosed eesti muusikas. · 1915 mobiliseeriti sõjaväkke, kuid 1916 pöördus tervislikel põhjustel berliini · ...
3. Mida tead piiblist (2 osa)? Piibel on kristlik pühakiri, mis on ristiusu õpetuse aluseks olevate tekstide kogumik. Kaks osa: vana Testament ja Uus Testament. Vana Testament koosneb lugudest, peamiselt juudamaa ja Iisraeli ajalugu ning usundi arengut. Uus Testament koosneb neljast evangeeliumist, Apostlite raamatust, 21 kirjast ning Ilmutusraamatust. 4. Mis iseloomustab varakeskaega? Varakeskaega ilmestas barbaarsus. Suur osa kultuurist, paganlikust rahvaluulest ja rahvaeepikast hävis. Kultuuri areng seiskus, sest rändamiste ja võitluste ajal polnud mahti aktiivseks kultuuriloomeks. 5. Nimeta kõige mahukam/kuulsam Euroopa kangelaseepos varakeskajast, millest see räägib? ,,Nibelungide laul" on kõige traagilisem, süngem ja mahukam eepos. Selle aluseks on suure rahvasterände aegsed sündmused (V-VI saj) ja tollane rüütlielu: kuningapoeg Siegfriedi kangelasteod, abielu, tema tapmine ja kättemaks. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
