Folkloor · FOLKLOOR - traditsioonilises tähenduses kõik lood, laulud, ütlused, salmid, mängud, tantsud. Pärandatud eelmiselt põlvkonnalt järgmisele ilma sõna vahenduseta. Pärimuslik ehk traditsiooniline looming. · RAHVALUULE talupojaühiskonnas levinud poeetiline sõnalooming. N: rahvalaul, rahvajutt (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused), mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud. Tänapäevane käsitlus lisab anektoodid, keerdküsimused, linnalegendid. Rahvaluulesse on ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Ühest küljest kajastab meie maailmapilti, kuid samas ka kujundab seda. Levis suuliselt nii horisontaalselt (ühest elukohast teise) kui ka vertikaalselt (põlvest põlve). Muutus ja varieerus, kuid arvatakse, et üldine süzee säilis, lisandus levitaja enda improvisatsioon. Lisandus indiviidi fantaasia ja kollektiivi pärimus. Vanimateks kirjalikeks...
Referaat rahvaluulest Rahvaluule on rahva vaimne traditsiooniline kunstilooming. Seega on rahvaluule kolm põhilist tunnust: · Ta on rahva vaimne looming. · Ta on traditsiooniline looming. · Ta on kunstilooming. Rahvaluule liigid võivad olla omavahel põimunud: lauluga kaasneda tants, jutustusega laulud, mõistatused ja kõnekäänd. Rahvaluule on : · Anonüümne · Kollektiivne · Suuline Vanemat rahvaluulet nimetatakse folklooriks ja uuemat poplooriks. Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele ja siis on teine esitaja seda natukene kohendanud. Tänapäeval täidab rahvaluule kohta uuem rahvalaul ehk poploor. Rahvakunst on see osa kultuurist, mida viljelevad mitteelukutselised kunstnikud. Rahvakunst jaguneb tarbekunstiks ja sõnaloominguks. Tarbekunsti alla kuuluvad majad, rõivad, ehted, lelud, tööriistad, mööbel jm. Sõnaloominguna mõistetakse rahvalaule, ra...
teadvustavad midagi. Muistendid õpetavad ka käitumisreegleid. Aardemuistendites peegeldub muinasjuttudest tuttav unistus igavesest rikkusest. Ajaloolised ja kohamuistendid jutustavad endisaja asustusest, erilistest looduslikest moodustistest, kiriku ehitamisest, vaenuaegadest ja sõdadest. Nn. isikumuistendid loovad pildi neist, kes talupojaühiskonnas on silmatorkavad- mõisahärrad, kirikhärrad, nimismehed jne. Pilt rahvaluulest muutub Alates Lönnroti "Kalevalast" on rahvaluulet soovitud näha ühe soome identideeti ja kultuurilise eneseväärikuse tugisambana. Praegused uurijad tahavad rahvaluulet näha tema kultuurilisel taustal, looduna ja kujundatuna Soome ja Karjala kohalike, küllaltki erinevate kultuuride poolt, mitte aga enam "kalevalalise" üldnähtusena. SOOME ROOTSIKEELNE RAHVALUULE Gun Herranen Huvi ärkab Soomerootslaste rahvaluule avastati suhteliselt hiljuti. Tähelepanu vääriv osa Soome
Mart Saar 1882-1963 Elulugu Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6- aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure- Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. Looming Pea kogu tema loomingu moodustavad väikevormid: umbes 350 koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala. Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik. Uudset lähenemist on tunda eriti tema soololauludes ja klaveripalades, aga ka mõnedes koorilauludes. Teisalt loetakse Mart Saart üheks eesti rahvusliku muusikastiili rajajaks. Saare looming kuulub aja...
tsükkel „Ossiani laulud”. Vastupidiselt tema väitele polnud need ehtsate keldi rahvalaulude tõlked, kuid igal juhul matkis ta meisterlikult vanade keldi saagade tundmusrikast ja paatoslikku laadi; mehised kangelased, armastus ja võimsad kired ürgse looduse taustal haarasid kogu Euroopa. Neid tõlgiti ja mugandati kõikjal. Klassitsism oli sestpeale murtud. Ka šotlase ROBERT BURNSi (1759–1796) looming oli mõjutatud rahvaluulest. Burns oli kirjanike seas erandlik oma talupoegliku päritolu poolest, tema kuulsaimad luuletused pärinevad ajast, mil autor maal talutööd tegi. Vaesusest ei pääsenud ta elu lõpuni, ehkki ta luule sai äärmiselt populaarseks. Elumured kallutasid teda alkoholismi. Burnsi luule räägib armastusest ja sõprusest, igapäevasest maaelust, loodusest, luuletused on näiliselt lihtsad, kuid väga lüürilised. Ta lähtub alama rahva vaatepunktist
stereotüüpsete rüütlite tekkeks õilsad härrasmehed. Rüütlid erinesid üksteisest varanduse ja võitlusoskuste poolest, mis andis neile ühtekuuluvustunde, millest edaspidi hakkasid tekkima rüütliordud. Rüütliks olemine ei tähendanud üksnes võitlusi ja jahiretki rüütel pidi olema rüütellik. Head näited rüütlikirjandusest on "Kuningas Artur", "Tristan ja Isolde". Zanrit iseloomustab kurtuaasne ja ilmalik kirjandus, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandus. Kujunes välja ka lüürika. Omased on ka armastusteemad, daamikultus, rüütlielu idealiseerimine. Lüürika on vormikas, eepika seiklus ja fantaasiaküllane. Saksa rüütliluule viljelejad olid minnesingerid, luulel oli kaks suunda rahvalaululähedane ja provanssaali trubaduurid. Tuntuim viljeleja on Walther von der Vogelweide. Trubaduur 14. sajandi provanssaali rüütlilaulik
korrale sajandivahetusel. Rahvusliku liikumise tähtsamad juhid... Jakob Hurt. . Rahvusliku liikumise tähtsamateks juhtideks olid Jakob Hurt, kellele isa andis range usulise kasvatuse. Hurda haridustee kihelkonnakool, kreiskool , Tartu gümnaasium ja Tartu Ülikooli usuteaduskond. Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema RLs. Huvitus filoloogiast ja rahvaluulest. Hurt lõi ka kaasa agaralt Vanemiuse seltsi töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. 1870 aastal pidas Hurt Helmes kõne, kus ütles, et eestlased peavad saama suureks vaimult. Carl Robert Jakobson. Carl Robert Jakobson- RL radikaalsema suuna juht, tänu tema ema mõjutustele kasvas Jakobson üles saksa vaimus. Jakobson lõpetas Cimze seminari, üritas töötada kooliõpetajana Tormas kuid oli sunnitud lahkuma tülide tõttu mõisnikega.
Kalevipoja teod tänapäeval. Tänapäeva ühiskonnas on väga palju probleeme, mille lahendamise või ära hoidmisega üks tavaline inimene hakkama ei saaks. Oleks vaja kedagi suurt ja kange isiksusega, kes jõuaks igale poole kuhu vaja ning kellel oleks jaksu kõigi nende probleemidega toimetulekuks. Selliseks tegelaseks võiks olla näiteks Kalevipoeg, eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane. Kalevipoeg on vägimees, kelle hiiglase tegudega on seletatud ka järvede jõgede päritolu. Esimeseks suureks probleemiks pean mina seda, et tihti hävib kellegi kodu, või hukkub keegi tulekahjus. Miks ei võiks olla nii, et Kalevipoeg tuleb ruttu ja kustutab tulekahju oma suure ämbriga juba siis, kui tulekahju on väike. Teiseks suureks probleemiks pean ma majanduskriisi. Inimesed jäävad töökohata, laenavad
Üks tõlgitumaid saksakeelseid autoreid Loomingut raske paigutada kindla kirjandusvoolu alla, sest oli iseseisev ning vormilt kui ka sisult suure ulatusega Lähtub romantismist, aga ületab hiljem selle tooni ja temaatika ehk nn romantismi viimane luuletaja ja selle ületaja Loomingus väljendub ka valgustuskirjanduse, Weimari klassikute, realismi ja sümbolismi elemente Teoste sisu/mõte eneseirooniline, lähtuvad rahvaluulest Muutis argikeele lüürikas kasutatavaks Tõstis följetoni (lühivorm, milles naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut) ja reisikirja kunstilisele tasemele Tõi saksa kirjandusse senitundmatu elegantse lihtsuse Kriitiline ja poliitikasse sekkuv ajakirjanik, esseist ja satiirik, keda imetleti ja kardeti Oma päritolu ja poliitiliste vaadete tõttu kiusasid teda pidevalt rahvuslased, see väljendub ka tema loomingus ja selle mõistmises
gruppi kuulub. Kui käsitleda veel eraldi alajaotusena rahvakeelt, rahvariietust ja rahvapärimusi, siis on selge, et etnilise identiteedi loobki folkloor, mida peetakse ka kultuurilise identiteedi kindlustajaks. Identiteedil endal on ka erinevaid määratlusi. Identiteedi puhul on oluline just küsimus ühe inimese suhetest teistega. Kas on siis tegemist rahvusliku või näiteks soolise identiteedi küsimusega. Identiteedi loomuse paremaks mõistmiseks on kindlasti palju abi rahvaluulest. Sooline identiteet on näiteks algusest peale määratud värvikoodiga ning folkloor toetab seda. Näitena võiks tuua rahvariiete värvuse või siis pärimustekstidest välja loetavad piirid, mis on tõmmatud kahe soo vahele. Tänapäeva noorte puhul on piirid rohkem laiali valgunud, sest päris täpselt ei määratleta enam riietuse või selle värvi järgi, kas on tegemist noormehe või neiuga. Siinkohal võib tuua välja ka selle, et folkloor võimaldab ka ajutisi identiteedimuutusi.
Mart Saar Mart Saar oli rahvuslike traditsioonide rajaja eesti muusikas. Kõige eredamalt väljendus see tema koorilauludes.Side rahveloominguga oli kahepoolne,sest Saar kasutas oma loominguslisaks rahvaviisidele sageli rahvaluulest pärinevaid tekste. ELULUGU Mart Saar sündis Suure-Jaani lähedal Hüpassaares.Talle meeldis seal väga ja ta võis väga kaua looduses kõndida. Tema isa oli külapillimees kes teadis noodikirja ja Mardile oli ta väga suureks eeskujuks.Tema isa oskas väga huvitavalt improviseerida. Suure-Jaani maakonnas ei leitud varsti paremat klaverimängiat kui Mart Saar. PETERBURI KONSERVATOORIUMIS Kuigi oli ta´l rahalisi raskusi otsustas ta siiski minna Peterburi.Ta kirjeldas oma päeva
Oetell. eksami. Tähtsamad Asutas 1857. aastal Lõi kaasa Kirjutas ,,Eesti ettevõtmised Pärnu nädalalehe ,,Vanemuise" seltsi Postimehes", pidas ,,Perno Postimees", töös. Hurt pidas isamaalisi kõnesid asutas 1864. aastal loenguid Eesti seltsis Tartu ajalehe ,,Eesti ajaloost ja ,,Vanemuine", Postimees" . rahvaluulest. Hurt samuti oli Jakobson Jannsen lõi koos töötas ,,Eesti Pärnu ning Viljandi perega 1865. aastal Postimehe" lisalehe põllumeesteseltside laulu- ja toimetajana ja president. 1878. mänguseltsi hiljem Otepää aastal asutas oma ,,Vanemuine". kiriku pastorina. ajalehe ,,Sakala"
Küsimused 1. Soome ja Nõukogude Liidu vaheline sõda. 2. Äsja väeteenistusse võetud isikud. 3. Vabadussõjalased. 4. Esimene USA president (perekonnanimi). 5. Liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel, I maailmasõja ajal. 6. Esimese üldlaulupeo toimumiskoht. 7. Mihhail Gorbatsovi algatatud uuenduspoliitika. 8. Poliitilised põgenikud. 9. Eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane. 10. Termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. 11. Rootsi keemik, tööstur ja dünamiidi leiutaja (perekonnanimi). 12. Õpetuste levitajat. 13. Võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine 14. Esimene Eesti president (perekonnanimi). 15
Prantsuse, Hispaania ja Saksa kangelaslaulud Kokkuvõte Kangelaslaulud kuuluvad kristliku-katoliku kiriku mõjuvõimu ja ristisõdade aega. Kuulsaimad Euroopa keskaegsed kangelaseeposed on prantslaste ´´Rolandi laul´´11 saj lõpp kuni 12 saj. algus, hispaanlaste ´´Laul minu Cidist´´ 12 saj keskpaik ja sakslaste ´´Nibelungide laul´´ 13 saj algus. Laulude päritolu ja autorid on teadmata. Kangelaslaulud kujunesid rahvaluulest. Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud, Prantsusmaal zonglöörid, Hispaanias huglaarid, Saksamaal spiilmannid, tõlkes mängumees. Mängumehed rändasid ühest külast teise ja esinesid peamiselt pühade ajal linna, külaplatsidel. Nii Rolandi kui Cidi on kirjutatud assonantsriimis. Laulud käsitlevad erinevate sajandite sündmusi. Rolandis ja Cidis võitlevad rüütlid mauridega. Rolandi laul 1100.a. Autoril on olnud soov olla ülistada prantslaste isamaa armas...
kõikjaleulatuva ja ammendamatu printsiibi või väljana Eepos lugulaul , värsivormilineteos maailma loomisest ,jumalates , kangelastest Antiikkirjandus Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus (8-5. Saj ) Piibel Kristlaste pühakiri , jaguneb Vanaks ja Uueks testamendiks Keskaja kirjandus Ajavahemik antiigi ja renessansi vahel Koraan Moslemite pühakiri , koosneb suuradest Rüütlikirjandus rüütlikirjandus oli rahvaluulest lähtuv , kuid ülikutele mõeldud viljeleti põhiliselt lüürikat , seda kandsid edasi trubaduurid ja minnesingerid ,Rüütlieetikas oli rõhutatud seisuseuhkus , truudus ja ustavus senjöörile . Rüütlivoorused kehtisid ainult oma seisuse suhtes . Allegooria - Mõistukõne , kahe tähendustasandiga proosa või värsslugu . Müsteerium 14.saj vaimulik näidend , mida etendati kirikus pühade eel . Renessans kirjandus - Kõigi poeetiliste väljendusvahendite muutmine , pöördumine
· arvukalt vabadussõja monumente ''Kalevipoeg'' antiiksete Heraklese kujutiste sarnane · Kuninga kuju 20. sajand · hoogustus rahvuskultuuri areng eestimeelne haritlaskond + majanduslik edenemine · näitustegevus, kunstiharidus, organisatsioonid, kriitika, muuseum · Kristjan Raud ·oma ateljees kunstikool, Tartus 1904 ·uuenduslik looming võrreldes realismiga sümbolims ja juugendstiil ·teemad rahvaluulest ''Kalevipoeg'' illustratsioonid · mõisteti avalikult hukka, Pariisis maailmanäitusel Grand Prix 1937 ·söejoonistus ja graafika ·''Puhkus rännakul'', ''Kandlemängija'', ''Ohver'', ''Millal?'' ·''Kalevipoeg põrgu väravas'' · Ants Laikmaa ·oma ateljees kunstikool, Tallinnas 1903 arvukalt õpilasi N. Triik, O. Kallis ·reisis palju mitmesugused kunsti mõjud ·loomingus juugendstiil eredad värvid, kontuurid
JUGENDSTIIL 19 sajandi lõpul tärkas soov vabaneda juba poolsajandit kestnud kunstistiilide segust. Vastandika eklektikale sooviti luua uus omapärande kunstistiil. Juugendkunstnike eesmärkideks oli: · soov vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust; · soov luua stiil, mis kujundaks keskkonda. Kõige enam õnnestus neid eesmärke saavutada arhitektuuris, sisekujunduses, tarbekunstis ja vähemal määral maalis ja skulptuuris. Juugend taotles eelkõige dekoratiivsust, kaunistamisel kasutatai looduslikke kujundeid- taimi, linde, putukaid, inimfiguure. Juugendlikjoon väljendab stiili põhiolemust- see on laineline, kerge ja graatsiline. ARHITEKTUUR. Kui klassitsislikud arhitektid mõtlesid enne välja hoone väliskuju ja siis jagasid sisemuse üksikruumideks, siis juugendiajal pandi hoone kokku erikujuga ruumidest. Antonio Gaudi- elutööks kirik Sagrada Familia MAALIKUNST. Gustav Klimt- kasutas palju kuldset ornamenti. ,,Juudit", ,,Suud...
põrguväravas" rahvusromantism Edvard Munch Viktor Vasnetsov ,,Elutants". "Bogatõrid" rahvusromantism rahvusromantism Rahvusromantism üritas vastanduda niiöelda vanadele Euroopa rahvustele otsides rahvaluulest, -kunstist ja -pärimustest ainest päris "oma" rahvusliku kunstistiili väljatöötamiseks Fovism ja ekspressionism, kubism ja abstraktsionism* Daniel Alonso "Paternidad" abstraktsionism Natalia Plachta Fernandes "Where are you I." abstraktsionism Peggy
1881 - Liberaalsete vaadetega keiser Aleksander II tapmine, keisriks saab slavofiil Aleksander III; 1882 - C. R. Jakobsoni surm. 2. Nende perioodide sarnased ja erinevad jooned 2. Rahvusliku ärkamise elitaarse, haritlaste, seltsiliikumise ja poliitilise liikumise etappide juhid ja põhjendus, miks just nemad. Jakob Hurt- tuli rahvuslikku liikumisse Vanemuise seltsi kaudu, kus ta pidas ettekandeid eest ajaloost ja rahvaluulest. Tõdedes, et eestlased on väike rahvas oma arvult, püstitas ta rahvale ülesande saada suureks vaimult. Võitles emakeelse kooli eest, oli Eesti Kirjameeste Seltsi juht, 1. Laulupeokõne pidas. · Carl Robert Jakobson- sai tuntuks 1868. aastal Vanemuise seltsis peetud isamaakõnega valguse, pimeduse ja koidu ajast. Koostas õpikuid, ,,Kolme isamaakõne" (ajalookäsitluse) autor, tõi mõiste ,,ärkamisaeg", parandas majanduslikke olusid
RÜÜTLIKIRJANDU S Iseloomulik: ◦ Prantsusmaalt ◦ Ilmalik ◦ Rahvaluulest lähtuv ◦ Aadliseisusele mõeldud ◦ Armastusteema ◦ Daamikultus ◦ Rüütlielu- ja vooruste idealiseerimine ◦ Lüürika on vormirikas ◦ Eepika on seiklus- ja fantastikaküllane RÜÜTLILUULE Rüütliluule: ◦ teise nimega Provanssaali luule ◦ Frangi riigi aladel kujunenud uutest rahvastest lõid endale pisut teise kirjakeele ◦ Sealsete vabade rüütlite vaim pani aluse ka provanssaali rüütliluulele ◦ Provance’s hinnati vaimset sõltumatust ja väärikust ◦ Kõrgaeg 12
klass 19. sajandi lõpu Eesti muusikaelus valitses saksamõjuline romantism ja koorilaulus eeskätt Liedertafel'i-stiil (sks Liedertafel-laululaud). Liedertafel'i-stiil tähistas tundelist mitmehäälset meestelaulu, mis levis 19. sajandi Saksa lauluseltsides. Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Rahvusromantism = rahvuslikud + romantilised ideed Rahvusromantismi tunnused: Tundeline Rahva ajaloost Folkloorist ehk rahvaluulest Rahvamuusikas hakati nägema kunstmuusika algmaterjali ning see ajendas heliloojaid koguma ja tundma õppima oma rahvaviise. Eesti heliloojate esimese põlvkonna silmapaistvamad esindajad olid vennad Aleksander Kunileid, Friedrich Saebelmann ning Karl August Hermann. Kõik kolm heliloojat kirjutasid eestikeelseid koorilaule, mis olid tõhusaks repertuaaritäienduseks kooridele ning kõlasid ka laulupidudel. Aleksander Kunileid:
10. Rahvaluule lühiliigid : Vanasõnad, kõnekäänud ja mõistatused. üks hani, kaks kaela ( püksid) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) üks ema, üheksa last ( kartul ) veest lukk, puust võti ( sild) mees kaheteistkümne näoga ( aasta ) valge poiss , must nina ( uba ), roheline mehike, rohelised jalad ( rohutirts), kaks korda sünnib, üks kord sureb ( lind ), vana hobune, kuus küljeluud ( lootsik )) 11. Mida tead rahvaluulest tänapäeval ? Anekdoot, lauluparoodia, linnalugu, tänapäeva mõistatused, killud. 12. Mis on Anekdoot ? Anekdoot on lühike vaimukas üllatava lõpuga naljalugu.
Rahvuslik liikumine on rahvuslikult mõtestatud tegevus , mis taotleb rahvuslikkuse kehtestamist Rahvusliku liikumise eeldused rahvusvaheliselt olid Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine Euroopas, huvi teiste rahvaste kultuuri vastu, vabadusliikumised, rahvuste poliitiline ühendamine. Eeldused eesti tasandil : pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine, rahvuslikkuse teadvustamine, rahva haridustaseme kasv, kommunikatsiooni arenemine. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid: emakeelne haridus ning üleüldiselt riigikeel, silmaringi laiendamine, Rahvuslikul liikumisel oli kolm suunda: Saksameelne suund – J.V. Jannsen, eestimeelne suund – J. Hurt, venemeelne suund – C.R. Jakobson Jannsen pani püsiva aluse eestikeelsele ajakirjandusele, 1857 andis välja pärnu postimehe, õhutas eestlasi oma talusid ostma, kirjutas hariduse vajalikkusest ning 1865 tegi laulu ja mänguseltsi Vanemuine ...
Keskaeg 1. Keskaja kuulsad kangelaseeposed, maad. ,,Rolandi laul" - Prantsusmaa ; ,,Laul minu Cidist" - Hispaania ; ,,Nibelungide laul" - Saksamaa 2. Kirjelda keskaja teatrit. Keskaja teater oli väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid. Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu. 3. Nimeta keskaegseid draamazanre. Draama, narrimäng. 4. Rüütlikirjandus Ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine 5. Prantsuse esimene naiskirjanik. Marie de France 6. Tema tuntud lee. ,,Kuslapuu" 7. Moodsa prantsuse luule eelkäija. Francois Villon 8. Kirjelda tema luulet. Ta kirjutas pilkavat ja satiirilist luulet. Renessanss 1. Kus, millal sai alguse renessanss. Itaalias 14.sajandil. 2. Mida see tähendab? Taassündi.
Rahvusromantism, Stiili esiletõus oli seotud rahvusliku Eriti levis Põhja- T. Kittelsen (1857- ,,Must surm" 19.saj II pool ja eneseteadvuse tärkamisega. ja Ida Euroopas. 1914) ,,Kosilased" , ,,Allmaa 20.saj algus Rahvusromantism üritas vastanduda nö G. Munthe (1849- hobune" vanadele Euroopa rahvustele otsides 1929) rahvaluulest, -kunstist ja -pärimustest ainest H. Sohlberg (1869- ,,Talveöö Rondanes" päris "oma" rahvusliku kunstistiili 1935) väljatöötamiseks. E. Saarinen (1873- Helsingi raudteejaama 1950) hoone.
Inimene ei oska olla kirgedest vaba. Valgustuslikud ideed teoses 1)Kunst peab olema ilustamata. 2)Kõige tähtsam on ühiskondlik hüve. 3)Pole mõtet sebida tühiste asjade pärast. · J. G. Herder romantistlik saksa kirjanik ja filosoof, tänu temale sai muu maailm esmakordselt aimu Balti rahvaluule varamust. ,,Torm ja tung" 1)ühiskondlik kriitika. 2)nõudis võrdsust, vabadust inimestele. 3)ülistasid loovisiksusi. 4)allikad rahvaluulest Valgustuslikud ideed teoses 1)Rõhutas, et ühed kultuurid pole rohkem arenenud kui teised, vaid eri aegadel ja eri rahvastel lähtub kultuur erinevatest lätetest. 2)Rahvaluules peegeldub rahva algkeel ja rahvavaim. 3)Iga kultuur on eripärane.
vanemaid abistama. Hariduselus 19. sajandil toimus ka muudatusi. Kirikuõpetajate eestvedamisel avati mitmeid koole ja anti välja eestikeelseid raamatuid. 1802. aastal avati Tartus taas ülikool . Enamik üliõpilasi pärines baltisaksa aadlike peredest. Ülikooli pääsesid siiski ka mõned eestlased. Enamik haridust saanud eestlastest saksastusid, kuid oli ka üksikuid noori, kes ei häbenenud oma eesti päritolu. Üks neist oli Kristjan Jaak Peterson, kes huvitus eesti keelest ja rahvaluulest. Tema sulest pärinevad esimesed eestikeelsed luuletused. K. J. Petersoniga seostatakse eesti rahvusliku ärkamisaja algust. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Püsiv talurahvakoolide võrk kujunes Lõuna-Eestis siiski välja alles pärast pärisorjuse kaotamist. Talurahvaseadused panid aluse kindlamalekoolikorraldusele. 1838.a. loodi Tartusse Õpetatud Eesti Selts, millest sai eestialaste uuringute keskus järgnevatel aastatel. 1840
11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis rüütlilaulikute esitusel. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine. Rüütlilaul on segapäritoluga, tema juured ulatuvad klassikalisse ladina luulesse, see on mõjutatud keskladina vaimulikust luulest, vagantide ladina- või segakeelsest luulest ning rahvalikust laulust. Ränd- ja rüütellaulikud olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks
Enn Vetemaa ,, Kalevipoja mälestused" Inimesed, tegelased: · Kalevipoeg- Eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane · Olevipoeg- Kalevipoja sõber · Sulevipoeg- Kalevipoja sõber · Linda- Kalevipoja ema, kes tuli tedremunast · Triinu, Leenu- külaneiud · Vana Kalev-Kalevipoja isa · Soome tuuslar- tuuslar, Soome tuuletark · Saarepiiga- neiu kelle Kalevipoeg ära võrgutas ja selgus, et ta on tema õde Mõisted: · Anonüümne- salajane · Vaimutegevus- mõtlemine · Dimensioon- ulatus, mõõde
· Regivärss · Alliteratsioon · Assonants Lüroeepika jaotus: · Eepos: - Enamasti luulelises vormis, räägib maailma loomisest, jumalate ja kand´gelaste vägitegudest, müstilistest ja reaalsetest ajaloo sündmustest. - Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" · Värssromaan: -Aleksander Puskin ,,Jevgeni Onegin" · Ballaad: - Lüroeepiline teos ehk jutustava sisuga luuletus - Tunnused: - teema põhineb rahvaluulest - on kurva lõpuga - tihti kasutatakse kahekõnet -Marie Under ,,Porkuni preili" · Poeem: -Debora Vaarandi ,,Saaremaa valss" · Valm: - Valm on mõistuluuletus või -jutt, mis naeruvääristab inimeste pahesid (ahnus, rumalus, kadedus jne.) - Koosneb kahest osast: loost ja moraalist - Tegelasteks on loomad - Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" Kõnekujundid:
Muistendite kirjutamisel võttis ta eeskuju soome mütoloogiast ja antiikmütoloogiast Olulise osa oma muistenditest seob autor Tartuga ja selle ümbrusega. Need kujundasid sakslaste seas positiivse suhtumise eesti kirjandusse-rahvaluulesse. Müüdid panid aluse eesti rahvusmütoloogiale, mõjutades eesti kirjanduse, laiemalt kogu meie kunstiloomingu arengut.Need läksid saksa keele vahendusel ringlusse ning neid avaldati teistes keeltes kui kauneid näiteid eesti rahvaluulest. Faehlmann kirjutras ÕE seltsis mõned valgustliku iseloomuga ja humoristlikud jutud. Need olid suunatud maarahvale ning olid teatud määral ühiskonnakriitilised. Nt "Tühi jutt, tühi lori, tühi asi, tühi kõik"{ ,,Tühhi jut, tühhi lorri,tühhi assi,tühhi kõik"(1842) } Kalendrites jagas Faehlmann arstina ka tervishoiualaseid nõuandeid. Oma eluajal kirjutas ta vähesel määral ka luuletusi. Need olid omamoodi tõestuseks, et eesti keel on paindlik ja arendatav
otsimine, kangelaslikkus, mis seda ajajärku iseloomustavad, kajastus ka kunstis. 19. sajandi esimese poole vaimuelu suunaks oli romantism, mis ilmnes nii kunstis, kirjanduses kui muusikas. Vastukaaluks valgustusaja liigsele mõistuspärasusele rõhutasid romantikud tunnete tähtsust, hindasid vabadust ja isikupära. Romantismile on omane kriitiline, st arvustav suhtumine oma kaasaega; huvi ajaloo, religiooni ja kaugete maade vastu; ainestiku leidmine rahvaluulest, legendidest, saagadest jt kirjandusteostest. Kujutav kunst. Romantism avaldub eelkõige maalikunstis ja graafikas, vähem skulptuuris. Romantism hülgas klassitsistliku kunsti korrapära, lihtsuse ja selguse. Kuid romantismil pole rangeid vormitunnuseid, tähtsaim on tundeväljendus, mille meeleolud ulatuvad õrnast nukrusest üleva kangelaslikkuseni. Enamasti õhkub romantismiaja maaliteostest rahutust, jõudu ja liikumist. See
Ärkamisaeg- oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Venestamine- Vene keel ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele. Aleksandrikool- oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. 2. Friedrich Reinhold Kreutzwald- Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst.Eepose "Kalevipoeg" autor. Johann Voldemar Jannsen- oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857. aastal andis välja nädalalehe Perno Postimees, õhutas eestlasi talusi ostma, 1864.aastal asutas uue ajalehe Eesti Postimees, tema algatusel loodi mänguselts Vanemuine ja Eesti Põllume...
kunstimuuseumi rajamist. 2. Millal toimusid esimesed eesti kunsti ülevaatenäitused? Esimene eesti kunsti ülevaatenäitus toimus 1906. aastal Tartus. 3. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? KRISTJAN RAUD eelistas sümbolismi ja juugendstiili. Ta viljeles söejoonistust ja graafikat. 4. Millised teemad olid olulised Raua loomingus? KRISTJAN RAUA loomingus liitusid sümbolismile omaste üldinimlike teemadega rahvuslikud, eelkõige rahvaluulest ja „Kalevipojast“ leitud teemad. 5. Kus oli võimalik õppida kunsti 20. saj alguse Eestis? 20. saj alguse Eestis oli võimalik õppida kunsti ANTS LAIKMAA ateljeekoolis. 6. Millised ajaloosündmused põhjustasid mitmete eesti kunstnike jõudmise Pariisid? Mida nad seal õppisid? Eesti kunstnikud jõudsid Pariisi, kuna 1905. aastal toimus Venemaal revolutsioon. Pariisis õppisid nad postimpressionismi ja fovismi. 7
· Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865. aastal laulu- ja mänguselts Vanemuine. · Jannseni õlul oli ka esimese eesti üldlaulupeo korraldamine 1869. aastal Tartus. Jakob Hurt · . Rahvusliku liikumise etteotsa tõusis peale laulupidu Otepää kirikuõpetaja Jakob Hurt (1839-1907), kes juhtis kõiki olulisemaid rahvuslikke ettevõtmisi 1870. aastatel. · Hurt tuli rahvuslikku liikumisse Vanemuise seltsi kaudu, kus ta pidas ettekandeid eest ajaloost ja rahvaluulest. Tõdedes, et eestlased on väike rahvas oma arvult, püstitas ta rahvale ülesande saada suureks vaimult. · 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts, kuhu koondus eesti soost haritlaste kõrval ka ärksama vaimuga taluperemehi. Seltsi põhiülesandeks said eestikeelse kirjasõna väljaandmine, millest erilist kohta omasid kooliõpikud. · Eesti rahvaluule kogumisel tegi suure töö seltsi esimeseks presidendiks valitud Jakob Hurt.
hakati korraldama näitusi, rajati kunstikoolid, kunstielu kodumaal kujuneb välja, luuakse kuntsnike organisatsioonid 14.mis mõjutusi võib täheldada Ants Laikmaa loomingus? nim mõni tema tuntud teos. imprssionism, post-impressionism, kõndimine jala riiga, rajas kunstikooli. teos: Portree Marie Underist 15. Keda võib pidada 20 saj alguses väljapaistvaimaks Eesti loodusmaalijaks ? Konrad Mägi 16.kust ammutas oma loomingulisi ideid Kristjan raud ? Kalevipojast, eesti rahvaluulest, 17. mis iseloomustab Kristjan Raua loomingut ? too näide loomingust nurgelisus, eeskuju eesti mustritest ja kujunditest, "kalev kojas";"kalevipoja surm" 18.Mis on jaan Koorti tuntuim skulptuur ? "metskits" 19.mis on kubismi iseloomulikud jooned ? püüti asju kujutada geomeetrilistel kujunditel, esemeid püüti ette kujutada mitmest vaatepunktist, värvid ei olnud intensiivsed 20. keda võib pidada kubismi rajajaks ? kust sai ta oma eeskujud? Picasso, eeskuju sai Cezanne käest 21
Kriminaalkirjandus Seikluskirjandusega on tihedalt seotud kriminaalse sisuga romaanid ja jutustused, mille aineks on kuritegu ja kus vastamisi on uurija ja kurjategija. Kriminaalset (lad k criminalis süütegu, roim) ainestikku võib leida juba rahvaluulest ja müütidest (nt Kaini ja Aabeli lugu piiblist; kreeka müüt "Tantalos", kus nimitegelane tappis oma poja ja püüdis seda jumalate eest varjata). Eriti viljakaks ajaks seikluskirjanduse loomisel oli 19. sajand. Sel ajajärgul, romantismi aegadel, hakati viljelema põnevus- ja õudusjutte. Veel tänapäevalgi köidavad lugejate meeli Ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe novellid ("Usheri maja langus", "Must kass", "Ovaalne portree", "Mõrv Rue Morgue`il" jt) või M
Muinasusund kui muistsete eestlaste elu- ja mõtteiviisi peegeldus. Muinasaeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik, mis hõlmab aega 9000 a.e.Kr kuni 13.sajandini. Mis on aga muinasusund ning kuidas ja tänu kellele meil on võimalik rohkem teada saada muistsete eestlaste elust? Muinasusundist saame teada: Henriku Liivimaa kroonikast, rahvaluulest, ja ka arheoloogia vahendusel, midagi muutub usundis koguaeg, samuti on see piirkonniti väga erinev. Muinasusundi all mõistame muinasajal valitsenud uskumuste kogumit. Eestlaste usund oli oma põhiolemuselt loodususund e.animism. Loodususund oli seotud metsa ja veekogudega, pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat, palju austamisobjekte ja ka esivanemate austamine oli väga tähtis. Usuti, et elava ja surnu vahele jääb vastatikune suhe
Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning peronifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Viimased tööd Kristjan Raua viimased tööd olid suured monumentaalsed joonistused, mis valmisid suviti Pedaspeal ja Riguldis. Taotuslikult lakoonilisel ning jõulistel söejoonistustel on kujutatud vanu taluõuesid, kaugusesse suunduvaid teid metsatukkadega, maastikke rukist lõikavate maainimestega. Motiivid eeposest ning rahvaluulest jäävad kunstnikule südamelähedasteks kuni surmani. Eksliibrid Muuhulgas on Kristjan Raud valmistanud ka eksliibriseid: "suuremate tööde vahele nagu puhkus". Teadaolevatel andmetel on ta loonud üle 91 eksliibrist ja eksliibrisekavandit, mis on enamasti vabalooming. Kristjan Raud oli 20 saj alguskümnenditel peaaegu ainus eesti eksliibriliste viljeleja. Nikolai Triik (1884-1940) Ta on Eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. Kus õppis Õppis Laikmaa ateljeekoolis.
lauljat ja pillimeest, ainult mehed, peeti isamaalisi kõnesid ning esimest korda sai sõna ka suurema avalikkuse ees J. Hurt, kes rõhutas hariduse tähtsust ja ustavust isamaale. Laulude hulgas olid isamaalise tähendusega tähtsad lood, millest üks on nüüdisaja riigihümn. Minu arvates oli üldlaulupidu väga hea mõte, kuna see kasvatas rahva ühtekuuluvust ja andis jõudu, julgust tulevikuks. Jakob Hurta tunti kui kõnemehena. Ta pidas palju kõnesid Vanemuises Eesti ajaloost ja rahvaluulest. Tema üks kuulsamaid kõnesid oli "Helmes", millega ta püstitas ülesande saada suureks vaimult, sealt ka tema ütlus: "eestlased ei saa suureks arvult vaid vaimult". Lisaks töötas ta Eesti Postimehes toimetajana ning oli ka aastatel 1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi president. Hurt toetas eestimeelset suunda rahvuslikus liikumises. Tema tegi üleskutse Eesti rahva vanavara korjamiseks. Ta pidas kõike minevikus toimuvat tähtsaks. Minu meelest on väga tark küsida inimestelt, et
2. ,,Läti Henriku Liivimaa kroonika" 1227. a. Autor: Henrik Saksa Ordu kroonikakirjutaja/misjonär. 13. saj. alguses toimus Eestis ristiusustamine, mille eesotsas oli piiskop Albert, Henrik oli saatjaskonnas. Sealt sai Eesti nimeks Maarjamaa maa, mis oli pühendatud Neitsi Maarjale. ,,Läti Henriku Liivimaa kroonika" on kirjutatud saksa keeles ning räägib eestlaste kommetest, elust-olust, rahvaluulest, toitudest jne... Mõned kroonikast pärinevad eestikeelsed sõnad: odempe Otepää, Sackala Sakala, Tarbata Tartu, Viliende Viljandi, maleva malev, wanem vanem, kylekunda kihelkond, Lembitus Lembitu Esimene eestikeelne lause: ,,Laula, laula, pappi!" ,,Taani hindamisraamat" 1241 a. Taani munkade poolt kirja pandud kroonika, sisaldab Eesti asulate nimekirja: ~500 kohanime + isikunimed. Näiteks: Jeeleth Jõelähtme, Lyneus
Kunsti kontrolltöö 1. Millal toimusid esimesed eesti kunsti ülevaatenäited? - 1906a. Tartus põllumajandus näituse osakonnas, iseseisvad ülevaatenäitused 1909a. Tartus ja Tallinnas. 2. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? - eelistas sõejoonistus ja graafika tehnikat. 3. Millised teemad olid olulised K. Raua loomingus? - loomingus liitusid sümbolismile omaste üldinimlike teemadega rahvuslikud, eelkõige rahvaluulest ja ,,Kalevipojast" leitud teemad. 4. Kus oli võimalik õppida kunsti 20.saj. alguse Eestis? - Tallinna ja Tartu Kunstikoolis. 5. Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? - valiku aluseks polnud aga vormiline sarnasus või ühtnme stiil, vaid võimalikult rabav uudsus. 6. Mis loodi teoseid eelistasid dadaistid luua? - ( Dadaistidele oli traditsiooniliste, püsivast materjalist kunstiteoste loomine tegelikult kõrvaline ). Olulisem oli
5. Eestlaste muinasusund Inimene on mõtlev olend, kellel on sisemine vaimne elu. Muinasaja inimese vaimse elu tähsaim osa oli usund. Nende usund ei olnud kindlate põhimõtete ja kommetega usk nagu ajaloos hiljem tekkinud usundid - kristlus ja islami usk. Muinaseestlaste usund muutus aja jooksul, mida mõjutas nende elutegevuse muutumine. Küttide ja kalastajate usk erines hiljem tekkinud põlluharijate ja karjakasvatajate usust. Usku mõjutas ka läbikäimine naaberrahvastega. Selle aja usundist ei teata kuigi palju – kirjalikes allikates on sellest vähe juttu ning mõningaid järeldusi tehakse suusõnalistest pärimustest ja rahvaluulest. VÄGI. Muinasusu üheks tähtsamaks mõisteks oli VÄGI. Arvati, et inimestel ja loomadel on peale füüsilise (musklite) jõu veel vaimne jõud. Usuti, et väge omavad objektid, näiteks puud, kivid, allikad, paigad (hiied – püha mets) ja taevas. Vägi võis olla ka sõnades. Sõnadega sai loitsida (n...
Jakobson oli üks eesti hariduse suurimaid arendajaid. Tema kõrge-tasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. 1867. aastal ilmus temalt "Uus Aabitsaraamat". Jakobson andis välja ka teise õpiku samal aastal mille nimeks oli - "Kooli Lugemise raamatu" 1. osa, sellele järgnesid ka 2. ja 3. osa. Lugemikes püüdis ta õpilasele luua "tervet ja korralist pilti kõigest maailma elust ja olemisest". Need sisaldasid näiteid rahvaluulest ja eesti kirjandusest, lugusid eri maade loodusest, geograafiast, kodu- ja ajaloost ning poliitikast. Tütarlastele koostas Jakobson eraldi lugemiku "Helmed" (1880), mis erines "Kooli Lugemise raamatutest" selle poolest, et ei andnud üldisi õpetusi, vaid keskendus neidudest oskuslike perenaiste, abikaasade ja emade kasvatamisele. Õpikus arutles Jakobson õnneliku perekonnaelu, õige lastekasvatuse ja kodu korrashoiu üle; rohkesti ruumi oli jäetud ka luuletustele ja juttudele. Ta
liigile- maagiline minimalism · 1970. Aastail kujunes välja soome-ugri folkloorile, eriti eesti regilaulule toetuv autoristiil · põhiliselt koorihelilooja- säilitab rahvaviiside eheduse ning arendab neist põnevaid kooriseadeid · ,,Liivlaste pärandus" Koorimuusika · G. Ernesaks tema koorilaule on läbi aegade palju esitatud, RAM · Enamik tekstidest pärit rahvaluulest või J. Liivi, D. Vaarandi, K. Merilaasi, J. Smuuli sulest · Looming jaotub kolmeks: · a) lüürilised laulud (,,Sireli, kas mul on õnne" ,,Helin" ,,Sinu aknal tuvid") · b) loodusteemalised laulud ( ,,Laine tõuseb, laine vaob" ,,Päike vajus pärnapuule") · c) humoorikad laulud ( ,,Mind kutsuti pulma" ,,Näärisokk") · Kõige tuntum on sügavalt isamaaline ,,Mu isamaa on minu arm" laulupidude repertuaari lõpus 1960ndate aastate lõpust saati · V. Tormis
Tema kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli. 1867. aastal ilmus temalt "Uus Aabitsaraamat, kust viiekümne päevaga lugema ja kirjutama võib õppida". Samal aastal andis Jakobson välja ka teise õpiku - "Kooli Lugemise raamatu" I osa. See ilmus 40 aasta jooksul trükis tervelt 15 korda! Lugemikes püüdis ta õpilasele luua "tervet ja korralist pilti kõigest maailma elust ja olemisest". Need sisaldasid näiteid rahvaluulest ja eesti kirjandusest, lugusid eri maade loodusest, geograafiast, kodu- ja ajaloost ning poliitikast. Ühiskondlikust tegevusest lahutamatud on Jakobsoni luulekogu "Lauliku C. R. Linnutaja laulud", mis sisaldas isamaalisi luuletusi, loodus- ja armastuslüürikat ning lastelaule (sisaldas ka tõlkeid - peamiselt saksa luuleklassikast, ilmus aastal 1870) ja paljumängitud näidend "Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aja inimesed" , mis võitles seisusliku kõrkuse, eelarvamuste ja rumaluse vastu
Kes on rahvas? Folkloristika kui teadus hakkas tekkima 19. sajandil. ,,Folkloori uurimine oli väga tihedalt seotud romantismi ja rahvuslikkusega ning selle algatasid ärksad inimesed, kes tundsid nostalgiat mineviku järele ja vajadust jäädvustada rahvusliku teadvuse või identiteedi olemasolu." 19. sajandil arvati, et rahvas on kirjaoskamatud talupojad, kes elavad maal. 19. sajandil puudus sõnal rahvas sõltumatu tähendus. ,,Rahvast määratleti vastandina mõnele teisele elanikkonna rühmale. Rahvast mõisteti kui inimeste hulka, kes moodustasid alamkihi. Samuti vastandati rahvast tsivilisatsioonile see oli tsiviliseeritud ühiskonna tsiviliseerimata osa. Rahvast mõisteti ka kui kirjaoskusega ühiskonna kirjaoskamatut rühma." Folkloori võidi hakata koguma sellepärast, et eliit huvitus väga oma päritolust ning siis püüti koguda lähedal asuva rahva pärimusi. ,,On olemas ka uurimisviis, folkloristika, mis kogub ja võrdleb eelmistega sarnase...
CARL ROBERT JAKOBSON Carl Robert Jakobson on rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik ja õpetaja. Ta koostas kooliõpilastele huvitavaid ja sisukaid õpikuid, mis olid koolides kasutusel veel ka 20. sajandi algul. Õpikutes leidus huvitavat lugemist nii erinevate maade geograafiast, koduloost, ajaloost, poliitikast, rahvaluulest, eesti kirjandusest kui ka loodusest. Ta sündis 26. juulil 1841. aastal Tartus. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas ta õppima kihelkonnakoolis ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Ta oli suur sõber Jakob Pärnaga. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitlema, aga tal puudus selle vastu huvi. Noorena hakkas ta huvi tundma
Vürst Igori lugu peegeldab autori jaoks Kiievi-Vene killustamise tagajärgi ja leinab taga ühtset Venemaad, kutsub vürste ühinema välisvaenalste vastu ja taastama kaotatud ühtsust. Selles teoses peitub ka kriitiline suhtumine vürst Igorisse kui ühtsuse lõhkujasse, kuid samas ülistab autor Igori rüütliomadusi ja teeb temast terve Venemaa eest võitleja. Igatsus kaotatud ühtuse järele toob teksti hulgaliselt motiive ja kujundeid rahvaluulest, tollal juba taunitavast paganlikkust. Teoses esinevad vanavene jumalad, kosmogroonilised sümbolid, hingestatud loodus. 2 N. Lukina Nii ühendab autor Igori konflikti polovetsidega kõrgesihiliseks üleüldiseks võitluseks ning paneb seda võimendama looduse ja loomad. Autor hindab teoses sündmusi, tutvustab vürstide suguvõsa, ennustab
Oetell. eksami. Tähtsamad Asutas 1857. aastal Lõi kaasa Kirjutas ,,Eesti ettevõtmised Pärnu nädalalehe ,,Vanemuise" seltsi Postimehes", pidas ,,Perno Postimees", töös. Hurt pidas isamaalisi kõnesid asutas 1864. aastal loenguid Eesti seltsis Tartu ajalehe ,,Eestiajaloost ja ,,Vanemuine", Postimees" . rahvaluulest. Hurt samuti oli Jakobson Jannsen lõi koos töötas ,,Eesti Pärnu ning Viljandi perega 1865. aastal Postimehe" lisalehe põllumeesteseltside laulu- ja toimetajana ja president. 1878. mänguseltsi hiljem Otepää aastal asutas oma ,,Vanemuine". kiriku pastorina. ajalehe ,,Sakala" Jannsen oli esimese Hurt oli Eesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
