tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on romantikud olnud esimesi kapitalismi kriitikuid. Kapitalismi kriitika oli enamasti ühekülgne, nähes ainult kapitalismi varjukülgi ja märkamata seda progressiivset, mida uue korra võit endaga kaasa tõi
Selts pidas silmas põhiliselt kahte eesmärki: rahva minevikumälestuste kogumine, õpetliku kirjanduse väljaandmine. 1843 valiti F ÕES presidendiks. 1842 sai TÜ eesti keele lektoriks. 30ndate aastate lõpuks hakkas kirja panema Kalevipoja lugusid. 1849 aastal lõpetas arstitööga. Valiti ka Soome kirjanduse seltsi auliikmeks. Kirjanduslik kujunemine: Suur osa antiikluulel, eriti Rooma kirjandus. Oli tuttav ka Goethe ja Schilleri loominguga. Siis tõuseb huvi rahvaluule vastu. Tutvub Ganaderi Soome mütoloogiaga ja kõigi nende huvide pinnalt sündisid 1838. Aastal tema sulest muinaslood Kalevipojast. 1839. Aastal esitas ÕES koosolekul oma muinaslood Kalevipojast ,,Sagen". Selles ettekandes fikseeritud oluline osa hilmisemast Kalevipoja sünmustikust. Esitas Kalevipoja jumalikku päritolu rahvusliku kangelasena. Oli arvamusele, et Kalevipoja lugudest on võimalik luua eepos. Muistendid ,,Emajõe sünd" ,,Keelte keetmine", ,,Koit ja Hämarik",
t�iendada Tartu �likooli looduskabineti kogusid. �ige vastus 2 punkti, vale vastus 0 punkti. 6. Kirjuta iga nime j�rele, millise teadusalaga teadlane tegeles. Hermann Asmuss � paleontoloogia/geoloogia Karl Ernst von Baer � embr�oloogia Wilhelm Struve � astronoomia Iga �ige teadusala nimetamine annab 1 punkti, vigane v�i vale vastus 0 punkti. Kokku on v�imalik saada 3 punkti. 7. Kes oli eesti rahvaluule kogumise algataja? Eesti rahvaluule kogumise algataja oli Jakob Hurt / Hurt. �ige vastus 2 punkti, vigane v�i vale vastus 0 punkti. 8. Mis teadusharu on muutnud arusaamu rahvaste ja keelte ajaloolistest r�nnuteedest? Arusaamu rahvaste ja keelte r�nnuteedest on muutnud arheogeneetika. �ige vastus 2 punkti, vale v�i poolik v�i vigane vastus 0 punkti. 1.2 Loe tekstid l�bi ja lahenda nende p�hjal �lesanded. Kokku on v�imalik 1.2 �lesande eest saada 12 punkti. 1. Nimeta Keskkonnaagentuuri korraldatud 2016
hinnatakse teatrit, kus klassitsismi tunnused kaua säilivad. Luule jääb tahaplaanile, sest esiplaanil on inimese mõistus mitte tunded. Lühiproosasse tuleb palju satiiri võimu ja poliitika näol. Johann Wolfgang Goethe Sündis Maini äärses Frankfurdis. Isa oli õigusteaduse doktor. Kunstianne päritud eelkõige emalt. Peres hinnati väga kõrgelt haridust ja vaimsust. Oli 16, kui astus juba ülikooli. Esialgu Leibzigi ülikoolis, hiljem suundus edasi Strassburgi. Seal kohtus rahvaluule teadlase Herderiga, kes jubatab Goethe rahvaluule juurde, kust Goethe saab hiljem inspiratsiooni. Herberilt on ilmunud kogumik ,,Maailma hääled lauludes" Tihedad sidemed ka Schilleriga. Nemad kolmekesi panevad Saksamaal aluse liikumisele Sturm und Drang (Tormi ja tuule liikumine). Goethe alustab oma loomingut luuletajana. Algusaastail kerged, rõõmsad värsid, peateemadeks loodus ja armastus. N: ,,Ränduri öö laul", ,,Mai laul" .
Jakob Hurda (1839-1907) monument valmis 1994.aastal, monumendi autorid on J. Soans ja R. Tomingas. Jakob Hurt (22.07.1839 13.01.1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane. Ta õppis Tartu ülikoolis usuteadust (teoloogiakandidaat aastast 1865) ja sai 1886. aastal Helsingi ülikoolis filosoofiadoktori kraadi. Osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Hurda teeneks on eesti rahvaluule kogumine ja publitseerimise algatamine. (ENE 3. kd. Tallinn 1988) Kalevipoeg Tartu vabadussammas KUS ASUB? 1950. aastal võeti okupatsioonivõimude poolt maha samal kohal paiknenud Amandus Adamsoni "Kalevipoeg" - mälestusmärk Vabadussõjas langenud sõduritele. 1952. aastal püstitati samasse kohta lauluisa Kreutzwaldi mälestussammas. Arutelud Kalevipoja kuju taastamise üle käisid alates aastast 1988, kuid alles 2002.
Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts (s.o teatriühing) "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870) ja korraldas 1869. aastal saksa eeskujul I üldlaulupeo, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat (tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse kinnitamisel).
Surm tähendas hinge jäädavat kehast lahkumist (inimene "heidab hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena). TAIVE SÄRG HINGESANTIDE LAULUDEST Võrreldes mardi- ja kadrisantidega on sanditamiskombestikus haruldasemad hingesandid, rahvapärase nimetusega hinged, kes olid vähemalt rahvaluule kogumisperioodil tuntud peamiselt Mulgimaal. Laulutekstid on lühikesed ja pigem naljatlevad, neis mainitakse Paistu kabelivahti Kella-Ritsu. Nagu mäletavad kohalikud elanikud, olevat ta surnud möödunud sajandi lõpul. Niisiis vähemalt need konkreetsed laulutekstid (võib-olla ka ebatavalise kujuga viisid) on uuemad ja pärit pigem Paistu poolt. Karksi hingesandilaulude teadjad on sündinud aastail 1883-1893, nii võib olla tegemist lauludega, mis olid tuntud küllaltki
Koidula kõige suurema tuntuse oma kui su nime suhu võtan, luuleloominguga, millest kõige mõjukamaks sai isamaaluule. püha Eesti isamaa! Jakob Hurt 1839 Põlvamaa - 1907 Peterburg Väikese rahva peamine jõud võib seisneda üksnes tema vaimsuses. J.Hurt oli Eesti Aleksandrikooli asutamise eestvedajaks. Kool pidi kujunema kõrgeimaks eesti õppekeelega kooliks ja vajatav raha loodeti kokku saada korjanduse teel. 1888.a. algatas J.Hurt rahvaluule suurko- gumise.Kogumistööl osales ligi 1 400 ini- mest. Selle töö tulemusena anti välja kogumik "Vana Kannel". Carl Robert Jakobson 1841 Tartu - 1882 Kurgja Kirjutas kooliõpikuid. Tegi kaastööd "Eesti Postimehele". Pidas Vanemuise seltsis "Kolm isamaakõnet". Ajalehe "Sakala" toimetaja. Mõisnikud nimetasid
Mälestusmärk püstitati tema 100. sünniaastapäevaks 1987.aastal. On maetud Pauluse kalmistule. Oskar Luts oli spontaanselt loov kirjanik. Tema jämekoomikast melanhooliani küündivat loomingut iseloomustavad aine- ja keelepädev tüübi- ja olustikumaaling ning ligimeslik, vestmisosav nn väikese inimese teema käsitlemine. Teine on aga pühendatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldile. On sündinud 1803 aastal, kuid suri 1882.a. Oli eesti kirjanik ja ka arst. Tema peateos on eesti rahvaluule aineline eepos ,,Kalevipoeg". Oli rahvusliku liikumise jaareneva eesti kultuuri teerajajaid. Aastal 1952, 28.12. avati monument Tartu vabadussamba ajaloolisest asukohas. Sündis Kadrina kihelkonnas, aga suri Tartus. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu "Viru lauliku laulud", poeem "Lembitu"), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus. Looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Kreutzwald oli Õpetatud
1.1082/04-talurahva reformid.(õigus vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise, ning et talu ei tohi ära võtta ja et seda saab pärandada.) 2.1816/19 nende seadustega kuulutati talupojad pärisorjusest vabaks st. talupoegadele anti perekonna nimed e. Priinimed. Reaalselt jäi talupoeg ikkagi mõisaga seotuks, sest maa jäi endiselt mõisniku omandiks ja kui ta tahtis talus edasi elada pidi ta mõisnikuga sõlmima rendilepingu ja põllul edasi töötama. 1. Eesti rahvaluule kogumist algatas J.Hurt. C.R.Jakobson oli rahvusliku liikumise radikaalne tegelane. Ta kritiseeris balti sakslasi ja oli vene valitsemise suhtes sõbralikum. Kriitiseeris ka lutri kirikut. Tegutses peamiselt Viljandis, kui asutas oma ajalehe Sakala. Läks tülli Hurda ja Jannseniga. 1866 aasta vallaseadus. Selle seadusega vabanes valla kogukond mõisniku eeskoste alt ja muutus täielikult iseseisvaks. Talupoegade omavalitsus koosnes nüüd mitmetest üksustest
Muinasaeg ..ehk ka esiaeg. Puuduvad kirjalikud allikad. Allikad : arheoloogilised, dendroloogilised, etnoloogilised, rahvaluule. Arheoloogiline kultuur on ühe piirkonna sarnaste tunnuste põhjal dateeritav muinaskultuur. Kiviaeg (X-II at eKr) Esimese ilmaasustuse jäljed u 11 000a vanused. Pulli küla või Reiu jõe asula on vanim, kuulusid kunda kultuuri rahvale ( see on nime saanud ühe varem avastatud asukoha järgi Lammasmäel). Seda aega nim keskmiseks kiviajaks e mesoliitikumiks, mis kestis 5 at eKr. Tööriistasi valmistati kivist, luust, sarvest ning ka puust. Koduloomaks koer, elatusid jahist ja kalapüügist
katsetades igasuguseid vahevorme. Looming erakordselt terviklik, on kõnelnud looduslähedasest vaatepunktist ja taotlenud endas ning maailmas rahu ja tasakaalu. Kirjeldab luules üsna sageli ja neutraalselt oma lähimat ümbrust. Tema luules kaovad ära ranged erinevused luule, proosa ja esseistika vahel. 2 lühiromaani ,,Silm", ,,Hektor", debüütkogu ,,Jäljed allikal" 10. Runneli loomingu iseloomustus Meeldib kajastada maaelu ja algusest peale tunneb huvi rahvaluule väljendusvahendite vastu. Isamaaluuletaja, teemadeks eestluse kestmine ja seda varitsevad ohud. Kirjutas ka armastusluulet, värsivormilisi, filosoofilisi mõtisklusi, sõnamänge. Laululisus ja rahvuslikkus tingisid selle, et palju Runneli tekste on saanud lauludeks. Luuletuste toon on sageli murelik või salvavalt irooniline. Teravuste ja kibeduste kõrvale ilmub ajapikku harrast ja pühalikku tooni. Suurem kuulsus tuli koguga ,,Avalikud laulud". Järgnesid ,,Mõru ning mööduja",
Harimisviis 3väljasüsteem. Käsitöö ja kaubandus enamus ise, raskemad lasti valmistada. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatöötluskohad. Heal tasemel oli ka relvasepp. Valmistati ka pronksehteid. Head suhted liivlaste, kurelaste ja karjalastega. Tülid latgalite ja leedulastega. 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Muinasusund PÜHA kõik seletamatu. Allikad: rahvaluule, kirjalikud allikad, kalmed, naaberrahvaste käest. Esivanemad HING magamise aeg võis hing kehast ajutiselt lahkuda mõnda teise olendi sisse. Surma puhul lahkus jäädavalt. Valitses seisukoht, et surnud inimese hing siirdus putukatesse, seepärast ei tohtinud putukaid tappa. Hing andis inimesele isikupära ja esivanemate austamine hingede ajal. Maagia Ravimaagia, kaitsmine, ennustamiskunst.
Vallal oli oma eelarve, valla eesotsas seisis vallavanem. 5. See oli kirjutatud lihtsas, piltlikus ja rahvapärases jutustusviisis. See pani püsiva aluse perioodiliselt ilmuvale eesti ajakirjandusele. 6. Tähistati pärisorjuse kaotamise 50.aastapäeva. Laulupidu kasvatas eestlastes rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. 7. Hariduse väärtustamine 8. Hurt osales agaralt kõigis seltsi tegevusvaldkondades ning tegi erii suure töö ära eesti rahvaluule kogumisel ja avaldamisel. 9. Enajeekse rahvahariduse edendamine. Rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine, kutseoskuste omandamise soodustamine. 10. kes olid rahvusliku liikumise juhid ja nende tähtsamad tegemised? -J.V.Jannsen(1819-1890): asutas `Pärnu Postimehe (1857) Eesti Postimehe (1864) vanemuise seltsi. Organiseeris esimest üldlaulupidu. Pani aluse Eesti Põllumeeste seltsile. Pani aluse laulu- ja mänguseltsile Vanemuine. -J
Romantism 1.19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani · 2. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik · Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule · Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust 3. Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti
Ajalugu Kontrolltöö küsimused: 1. Mõiste muinasaeg 2. Ajalooline aeg 3. Kes uurivad muinasaega ? 4. Kuidas jaguneb muinasaeg ? 5. Kunda kultuur 6. Narva kultuur 7. Kammkeraamika kultuur 8. Nöör keraamika kultuur 9. Pronksiaeg 10. Rauaaja perioodid 11. Loetle eestlaste naabreid 12. 1930a Muinas usund Ühtset eestlaste muinas usundit pole olemas. Usulised vaated muutusid, kuna muutusid elatus alad ja mõjutasid naabreid. Usundid kajastavad allikaid: 1) Kirjalikud 2) Pärimused, rahvaluule(regivärss) 3) Arheoloogia Muinasusundi põhimõisteks oli vägi. Vägi oli eriline jõud, mida omasid kõik elusolendid ka inimesed aga ka paigad, asjad taevas. Vägi oli ka sõnades. Üleloomulike jõududega oli paremates suhetes tark (nõid). Tema oli erilise väega inimene, kes tundis hästi loodust, ravis inimesi ja ennustas tulevikku. Usuti hinge. Austati loo...
Palvekirjade aktsioon-1864. Aastal alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Johann Köhleriga palvekirjade kampaaniat,millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. Uus vallaseadus-kehtestatti aastal 1866.Sellega vabanes nii vallavalitsus kui ka vallakohus lõplikult mõisniku kontrolli ja eestkoste alt.Valla kõrgeim võim vallavolikogu.Vallal oli oma eelarve,maksud jagati volikogu poolt taludele laiali.Valla eesotsas seisis vallavalem,kes kontrollis et seadusi täidetakse.JohannVoldemar Jannsen-Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai ajalehe asuta-mine, loa taotlemine nõudis üle kümne aasta enne kui, 1857 sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht "Perno Postimees".Majanduslikud raskused sundisid teda Tartusse tulema, kus ta lõi ,,Eesti Postimehe''.Suureks abiks oli töödes Lydia Koidula.Jannseni perekonna algatusel loodi 1865.a ,,Vanemuine''. Esimene üldlaulupidu-Seoses läheneva priiuse 50 aastapäe...
Mis on muusika? Muusikalised väljendusvahendid: * Rütm- helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. * Meloodia- helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku. See on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte. * Harmoonia- õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest. * Dünaamika- muusikas kitsamalt õpetus muusika kõlajõu muutustest ning laiemalt muusikas toimuvatest muutumisprotsessidest. * Tempo-kiirus * Tämmer-kõlavärving * Faktuur-materjali pinnakoe või -töötluse iseloom või krobelisuse määr. Mitmehäälsuse liike: * Heterofoonia- lihtsa mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid. * Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas. * Polüfoonia- mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. ...
Rüütlikirjandus ja rüütlikultuur Rüütlikultuur Keskaja ideaalne rüütel oli mees, kes võitles kiriku eest ning paganate vastu, kaitses nõrku, naisi ja orbe. Iseloomult õiglane, vapper ja helde. Rüütlieetika tähendas seisuseuhkust, truudust ja ustavust oma senjöörile. Kuid nende voorused kehtisid vaid oma seisuse raames, võõraste ja alamate suhtes olid need kehtetud. Sünnist kuni 7. eluaastani kasvasid noored rüütlid kodus. Kui nad olid saanud 7 aastaseks siis anti nad patroonidele kasvatada. Seal olid nad kuni 15 eluaastani. Neid kutsuti paasideks. Vanematele tutvustati ka relvi. Kui noored 15 aastaseks said siis hakkasid nad rüütlite kannupoisteks. Nad õppisid käsitsema relvi. 21 aastaselt löödi nad rüütliks. Rüütli reeglid: au ja õiglus Kuuletumine vanematele rüütlitele ja vennalik sõprus omasugustega Mitte minna mitmekesi ühe vastu ega rünnata maas lamajat. Truudus ja ustavus ...
Kaasaegne eesti luuletaja Kristiina Ehin Ta on sündinud 18 juuli 1977 Raplas ja on eesti luuletaja ja proosakirjanik. Ta on õppinudTartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja on spetsialiseerunud rahvaluulele. 2004 omandas magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Osalused Ta on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond Töötanud Vodja koolis õpetajana Ta on ka laulnud ansamblis Sinimaniseele. Esindas eestit Londoni 2012 olümpiamängudel satelliitüritusel "Poetry Parnasuss" Tunnustused 2006 Gustav Suitsu stipendium luulekogu "Kaitseala" eest
..............................................................................................................10 5. HARIDUS................................................................................................................... 11 6. TEADUS..................................................................................................................... 12 7. KIRJANDUS...............................................................................................................13 8. RAHVALUULE..........................................................................................................14 9. KUNST .......................................................................................................................15 9.1 MAAL.................................................................................................................. 15 9.2 GRAAFIKA...........................................................................................................15 9
Jannsen, C.Jakobson, J.Hurt: Jannsen Ajaleht Eesti Postimees Jakobson Tegi kaasa Eesti Postimehele, propageeris karskusideid, astus välja liigse usuõpetuse vastu, nõudis haridusolude parandamist, pühendus ka põllumajandusele, ajaleht Sakala, nõudis eestlastele ,,poliitika õigust" , sihiks oli jõukama talupoegkonna huvide eest seismine Hurt Tundis huvi rahvaluule vastu ja pani aluse rahvaluule kogumise kampaaniale. Temast sai tuntud kõnemeister, oli 3 isamaakõne autor. Seisukohalt ütles, et eestlased peavad vaimult suureks saama. 5) Rahvusliku liikumise tagajärjed: 14. Venestusperiood, poliitilised suundumused XX saj algul. 1) Venestuse mõiste ja põhjused Venestusperiood reformid, mille eesmärk oli baltisaksluse mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes
Tekkis vastuseis baltisakslaste ja vene võimu vahel. Osteti talusid päriseks, kaotati pärisorjus, hakati turustama ülejääke saagist. Eesti haritlaste I põlvkonna teke, koolihariduse levik. Ettevõtmised: esimene pidev ajaleht Perno Postimeees1857. palvekirjade aktsioonid 1864 tsaarile. Esimene üldlaulupidu 1869, 1865 alustab tööd laulu- ja mänguselts Vanemuine, Isamaalised kõned, Rahvaluule kogumine. Liidriteks olid: Johann Voldemar Jannsen, koolmeister, kelle eestvedamisel tehti Laulupidu ja Perno Postimmes. Jannsen oli ettevaatlik ja üritas läbi saada baltisakslastega ja vene võimuga. Jannsen oli väga eesti meelne ja õhutas rahvuslikule liikumisele. C. R. Jakobson oli õpetaja haridusega isamaaliste kõnede autor, tema suhtumine kirikusse ja võimudesse oli kritiseeriv. Jakob Hurt oli
*Rütm *jagunemine vaatusteks ja Zanrid: *Jagunemine värssidesse stseenideks Eepos,valm,lühijutt, Zanrid: Luuletus, novell,jutustus,romaan Haiku,sonett,ood,pastoraal, Zanrid: *Lüroeepika-poeem,ballaad Tragöödia,draama,komöödia Rahvaluule RAHVALAUL RAHVAJUTT VÄIKEVORMID *Regilaul *muinasjutt *vanasõna *muistend *kõnekäänd *naljand *mõistatus *pajatus Mõisted: EEPOS: lugulaul,lüroeepika, ulatuslik,jutustava sisuga värssides kirjutatud teos,mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel
· 12. saj Provence suur luuleõitseng · Edasi hisp keelne kirjandus ja luule, kastiiluakeelne kirjandus · Hispaania kirjanduse aluseks ,,Contar de Mio Cid": vastamisi kristlased ja maurid, kanti lauldes ette, vahetu minevik, pole müüdistunud, võitlus araablastega, I osa: võitlused, vallutan Valencia, II osa: perekonnaasjad, jätab pere maha ja saab Valencia isandaks, 18. saj ilmus ,,Laul minu Cidist" · algkeel on rahvaluule, sellele pühenduti keskajal · Pimera crónica general jutustas ümber kangelaslule · 14. saj ,,Cantar de Rodrigo" · Corneille näidendiga ,,Cid" algas hisp draama · 12. saj oli Hisp veel feodaalosades · 13. saj rekonkista peaaegu terve maa tagasi Hispil · ,,Poema de Fernán Gonzales" sõdis mauride vastu · Petrus Alfonsi ,,Disciplina clericalis" ristiusku astunud juut, arst, diplomaat, õpetlikud lood · romansside saatel tantsiti
Suurte raskustega õnnestus tal veenda ka rahapuuduses vaevlevat Jokobi isa. 1855. aasta astus Jakob Hurt Tartu gümnaasiumi, mille 1858. aasta detsembris cum laude lõpetas. Hariduse omandamine sai võimalikuks tänu Oetteli toetusele, kes andis poisile peavarju, organiseeris talle tasuta lõunad ja stipendiumi, millele J. Hurt eratundidega lisa teenis. Gümnaasiumi perioodil konkretiseerusid ka J. Hurda huvialad- keeleteadus ning selle raames eesti rahvaluule. Suurt mõju avaldas Hurdale eriti Kreutzwaldi "Kalevipoeg". 1859. aasta jaanuaris astus ametivõimude poolt "täiesti varanduseta isikuks" tunnistatud Hurt Tartu ülikooli. Kui algu plaanis Hurt õppima minna keeleteadust, siis isa ja Oetteli mõjul langes noormehe valik hoopiski usuteaduse kasuks. Selle kõrvalt jätkus tegelemine filosoofiaga. Avastuslikeks kujunesid J. Hurda jaoks soome rahvaluuleteadlaste tööd. Samal ajal liitus J
Nii kunstiloomingus kui ka kunsti tajumises on romantikule esmatähtis üksikisiku sisetunne. Seetõttu on romantismil palju tunnuseid, kuid enamasti on ainult mõni nendest vajalik, et mõnda kunstiteost romantiliseks nimetada. Romantismi piir ja mõiste päritolu on samuti keerulised ja ebaselged. On mitmeid seletusi, mis üksteist täiendavad: keskaegne Lõuna-Euroopa sõna ,,romanss" romaanikeelsete rahvalaulude ja muinasjuttude kohta; huvi kasvamine keskaegse rahvaluule vastu; Saksamaal kirjanduslik ,,tormi ja tungi" liikumine jne. Romantism viitab keskaja imetlusele, Saksamaal ja Sotimaal otsitakse rahvuslikku identiteeti. Keskaja, aga ka teiste kaugete ajastute või eksootiliste maade imetluses väljendus aga ka rahulolematus kaasajaga. Saab öelda, et kui klassitsist peab olemasolevat maailma parimaks (õigeimaks), siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus.
tutvustama tema loomingut üle kogu maailma. Tema muusikas on sageli mõjutusi eesti rahvamuusikast. Eduard Tubina loomingus on kaks ooperit: ,,Barbara von Tiesenhusen" ja ,,Reigi õpetaja". Tema esimene töö muusikateatrile oli ,,Kratt". Ühtlasi oli see ka Eesti esimene ballett üldse. 6 Kratt ,,Krati" kirjutamist alustas Tubin 1938.a. maikuus otsides balleti jaoks rahvaluule viise Eesti Rahvaluule Arhiivi viisikogu läbi töötades. Sama aasta suvel sõitis ta Muhusse ja Hiiumaale rahvaviise koguma. Tegevuse eesmärk oli osa võtta Estonia teatri poolt väljakuulutatud võistlusest. Esialgselt oli ,,Kratt" vaid ühevaatuseline ning oma lühiduse tõttu ei võetud seda arvesse. Täispikk teos valmis 1941. aastal, libreto palus kirjutada abikaasa Erikal. Ballett "Kratt" tuli lavale 31. märtsil 1943
joones // Absurditeater- räägib inimese seisundist tähenduse minetanud maailmas, teke Pr.m-l, eelistatakse keha-ja ruumiskasutusel põhinevaid kujundeid, peateema- inimese olemisseisund maailmas- universaalne; ei jutusta lugusid, puudub konflikt, tegevus hääbub, karakter laguneb //Beckett, Jonesco, Genet Realism Eestis- 1890-1905, naturalismi mõjud, venestamine, tugev tsensuur, muusika- Tobias, Härma; kunst- Raud, Laikna; Estonia ja Vanemuine, rahvaluule kogumine (Hurt), "Postimees"(eestluse teadvustamine), linnastumine, "Teataja", palju raamatuid ilmus, realism läks üle romantismiks // zanrid: proosaeepika, jutustus, romaan, novell // kriitika: pealiskaudne, pinnapealne // Vilde, Särgeva, Tammsaare, Tuglas, Metsanurk, Luts Eduard Vilde- (1865-1933) lai kirjanduse silmaring, teatripisik, üle 20a ajakirjanik, töötas ka Berliinis, 1905 põgenes Eestist, 1.kutseline kirjanik, teda kritiseeriti palju //
Talurahvaasjade komissarid Tsensuuri kehtestamine Õigeusu pühamute rajamine 1887 muudeti vallakoolid venekeelseks 1893 muudeti Tartu Ülikool venekeelseks ja nimetati ümber Jurjevi Ülikooliks Uus rahvuslik tõus Venestamisajal jätkus Tartus Postimehe väljaandmine ja seltsid tegutsesid edasi Omaalgatuslike tegevuste mahutamiseks loodi karskusseltsid, kutseühingud, tuletõrjeseltsid. 1888 Jakob Hurda üleskutse rahvaluule kogumiseks 1890.ndatel korraldati taas laulupidusid Villem Reiman Sündinud 9.Märts 1861 Suure-Kõpu vallas Õppis Viljandis ja Pärnus, 1882 aastast Tartu Ülikooli usuteaduskonnas Üks Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) asutajatest 1890 aastast Kolga-Jaani kirikuõpetaja Uue põlvkonna liider, karskusseltside eestvedaja Toimetas paljusid rahvuslikke väljaandeid Majandus ja linnad 19.sajandil Mõisamajandus
Rahvavalgustuslik tegevus: ,,Viina katk" teos lõpetamaks joomarlust rahva seas, ÕES-tegi ettepaneku jätkata Faehlmanni tööd, ,,Maarahva Kasuline Kalender", Eesti I populaarteaduslik ajakiri ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on", ajakiri ,,Maa ja mere pildid", ajakiri ,,Sipelgas", arstiraamatud ,,Lühikene õpetus tervise hoidmisest","Kodutohter". Tähtsus: kirjutas eepose, palju didaktilist loomingut, valgustas iseseisvumisaja ja rahvaluule avamisega, muinasjutud käsitlesid tolleaegset maaelu, ennemuistsed jutud on kaasa aidanud ka Eesti kunstipärase proosa/sisu- ja vormikäsitluse arengule, tõi luulesse keerukaid värsisüsteeme, stroofistruktuue, I populaarteaduslik ajakiri, rikastas meie sõnavara. 7. Koidula osa eesti kirjanduse kujunemisel (ka teater): oli Eesti Postimehe asutamise juures (toimetaja), ,,Vanemuise" seltsui asutamisejuures, rahvuslik teater vanemuine aastal 1870 ja üldlaulupeol oli abiline.
Jakob Hurt (22.juuli 1839 13.jaanuar 1907) Mida teavad inimesed Jakob Hurdast? 1. Ta on Eesti kümne kroonise peal 2. Eesti kirjanik ja luuletaja 3. Hurda monument asub Vanemuise pargis Tartus Jakob Hurt sündis 22. juuli 1839 Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal, vaesesse külaperre, tema isa oli vaene koolmeister, kes aitas Hurta tema haridusteel. Jakob oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, Vaimulik ning ühiskonna- tegelane Jakob Hurt õppis nooruspõlves Isa ja vanaisa juhendamisel enda, Lepa talus, kus tema isa õpetas talviti külalapsi. Peale seda viis Jakobi Hurda isa Jaan teda Põlva kihelkonnakooli aastal 1849, ja ta õppis seal kolm talve. Peale seda asus Hurt õppima Tartu kresikiooli aastal 1853. kus ta pidi algselt olema isa soovi järgi ühe aasta, ja siis kodu naasema, teda külalaste õpetamisele aitama. Kui üks kooli aasta läbi sai, ei tahtnud kooliinspektor Hurda lahkumisest midagi kuulda, ja käskis tal veel aasta koolis...
Muusikaelu ja haridus Eestis 12.-18. sajandil Eesti rahvalaulu kõrval hakkas alates 12. sajandist Eestis kõlama ka mitmesuguste võõraste kultuuride kunstmuusikat. 13. sajand, kui toimus esimene suurem ristiusustamise laine, jõudis koos Saksa ordu ja katoliku usuga siia ka gregooriuse laul. Gregooriuse laul Rooma katoliku kiriku laul, ühehäälne, laulavad mehed, ladinakeelne, keerulise meloodiaga, vaba rütmiga. Nii linnadesse kui ka maale hakati ehitama kirikuid ja kabeleid ja rahvas pidi hakkama regulaarselt missal käima (esialgu käidi vastutahtmist ja püüti säilitada vana usku ja kombeid). Kirikute juurde hakati rajama kiriku- ja kloostrikoole. Muude ainete hulgas õpetati laulmist ja orelimängu. Alates 13. sajandust levis linnades vaimuliku muusika kõrval ka võõraste maade ilmalik laul ja pillimuusika. Mängiti neid avalikel pidustustel ja laadaplatsidel. Võõraste maade muusikud sattusid Eestisse peamiselt koos kaubalaevadega. Aga 1...
juristid, insenerid, arstid, keeleteadlased, ajaloolased. · Peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool, kus töötas rida rahvusvahelise mainega teadlasi. · Tollane ülikool pööras vähe tähelepanu Eesti maa ja rahvaga seotud rahvusteadustele. Need arenesid tänu ülikoolivälistele teadusasutustele, millest olulisemad olid Õpetatud Eesti Selts ning Eesti Kirjameeste Selts. · 1907. a. loodi Eesti Kirjanduse Selts. Selle ülesandeks oli rahvaluule kogumise jätkamine ning eesti keele, kirjanduse ja ajaloo uurimine. · 1909. a. loodi J. Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati eesti rahva aineline ja vaimne vanavara. ERM Arhiivraamatukogus hoiti Eesti ainelisi trükiseid. · Eesti rahvusliku kirjanduse areng sai alguse rahvusromantilisest isamaalüürikast, milles kerkisid esile Lydia Koidula, Mihkel Veske, Ado Reinvald ja Friedrich Kuhlbars.
suutsid pakkuda Euroopa äärealade rahvad, sealhulgas meie naabrid Põhjamaades. Lääne Euroopa uusromantism soosis individualismi ja kunstniku originaalsust, Põhjalas aga põimus uusromantism rahvuslusega. See tõi kaasa sümbolistlike teemade asendumise rahvusromantilistega. Sümbolismile olid tähtsad kordumatu üksikisiku elamused või hoopis ajatud, üldinimlikud, kosmopoliitilised teemad. Rahvusromantism aga tahtis väljendada kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolitena. PõhjaEuroopas levis rahvusromantism eriti nende rahvaste kunstis, kellel tollal veel polnud iseseisvat riiki, seega norra ja soome kunstis. Norra maalikunstnikud tahtsid esialgu rahvuslust teenida realismi vahenditega. ERIK WERENSKIOLD (18551938) ja tema mõttekaaslased püüdsid võimalikult täpselt edasi anda Norra looduse ja inimeste omapära. 1890
Eesti kihelkondades loodi komiteed, kes tulid iga aasta kokku, arutades tähtsamaid küsimusi, valiti Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja president. Peakomiteesse kuulusid 1871. aastast Hurt, Jakobson, Jannsen, Kreutzwald, Köler jt. Koolile osteti maja juba 1874. aastal. Teiseks tähtsaks organisatsiooniks sai 1872. aastal Eesti Kirjameeste Selts, mille põhiülesandeks sai eestikeelse kirjasõna väljaandmine, tegeleti eesti rahvaluule ja vanavara kogumisega. EKmS otsusel mindi 1872. aastal üle uue kirjaviisi kasutamisele. 1878. aastal sai Jakobson loa asutada oma ajaleht ,,Sakala", mis sai kiirest loetavaimaks eesti leheks, aga varsti Vene valitsus sulges lehe mõneks kuuks. 1878. aastal tekkis Hurda ja Jakobsoni vahele nn. suur lõhe. Põhjuseks olid Jakobsoni teravad artiklid luteri vaimkonna vastu. Sellepärast astus Hurt ,,Sakala" kaastööliste seast välja. 1880. aastal
· spordis 1920.aastatest hakkasid eestlased olümpiamängudel osalema, tuues kuulsust Eestile 8. Väljapaistvad tegelased: · Ernst Öpik- astronoom · Paul Kogerman- põlevkivikeemik · Ludvig Puusepp- neurokirurg · Teodor Lippmaa- botaanik · Edgar Kant- majandusgeograaf · Johannes Aavik- eesti keele uuendaja · Johannes-Voldemar Veski- õigekeelsuse korrastaja · Andrus Saareste- eesti murrakute uurija · Oskar Loorits- rahvaluule uurija · Julius Mark ja Julius Mägiste soome-ugri võrdleva keeleteaduse uurijad · Harri Moora- tuntuim eesti arheoloog · Hans Kruus, Hendrik Sepp ja Peeter Tarvel- ajaloolased · Fridebert Tuglas ja August Gailit- novellikirjanikud · Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Kristjan Raud- eesti kunstnikud (vanameistrid) · Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen ja Ado Vabbe- uue põlvkonna kunstnikud · Jaan Koort, Anton Starkopf ja Voldemar Mellik- skulptorid
Kreutzwald. 18401852 ilmus ÕES-i toimetistes Faehlmanni kaheksa saksakeelset kunstmuistendit ("Loomine", "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik" jt.; eesti keeles 1866, 3. trükk 1986), milles eesti rahvamuistendite motiive kasutades (eriti "Emajõe sünnis" ja "Keelte keetmises") ning soome mütoloogia ("Kalevala") ja antiikmütoloogia eeskujul on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Need muistendid äratasid ka muude maade kultuuriringkondade huvi eesti rahvaluule vastu ja mõjutasid viljastavalt nii eesti kirjandust kui ka kujutavat kunsti. Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes värsimõõtudes luuletust (Asklepiadese stroofis ood "Suur on Jummal so ram", ilmunud 1852, eleegilises
E.Griegi teos PEER GYNT. Romantismi ajal sndis OPERETT. Esimese opereti ORPHEUS P6RGUS kirjutas 1858.a Prant- susmaal J.Offenbach. HELILOOJAD-ROMANTIKUD olid: Niccolo Paganini, Franz Schubert, Robert Schumann, Frederic Chopin, Ferenz Liszt, Pjotr Taikovski, Edward Grieg. Ooperiheliloojad Giuseppe Verdi ja Richard Wagner. Moodi lks RAHVAMUUSIKA kasutamine oma teostes. EESTIS oli 19. Saj. II pool rahvusliku 2rkamise aeg! Huvi hakati tundma meie maa ajaloo, rahvamuusika, rahvaluule vastu. 1861.a. ilmus meie eepos KALEVIPOEG, mille rahvamuis- tendite jrgi seadsid kokku F.R.Kreutzwald ja F.Faelmann. 1869.aastal toimus Tartus Eesti I uldlaulupidu. Meie esimesteks heliloojateks olid Aleksander Kunileid, Karl August Hermann ja Miina Hrma. KESKAEG 10-14. sajand HISKOND: Vim hiskonnas kuulus kirikule. Kirikutegelaste otsustega pidid nus olema ka kuningad ja muud valitsejad. Kiriku mju ulatus ka kunsti ja muusika le- ehitati uhkeid kirikuid ja
Regivärsis kõneldes me ei räägi argikeelt, vaid pühakeelt. Regilaul on keel, mis on võimeline kõnetama nii ümbritsevat, kuid mis veelgi olulisem -- meid ennast. Selles keeles saavad kokku hingamist korrastav rütm; elundeid ja aju mõjutavad häälevibratsioonid; kujundiloomet toitvad sümbolid; emotsioonide, mälestuste, unistustega mänglevad värsiread. See on Looja keel. Selles keeles saavad meist endist Loojad. Tagasivaatena peetakse regilaulu meie rahvaluule kõige algupärasemaks ja imetlusväärsemaks osaks. Enamasti on laulud üles kirjutatud naistelt, sest meeste laulud olid ilmselt kangemate sõnadega ja neid oli piinlik naissoost üleskirjutajatele laulda. Kõige üldisem regilaulu esitusviis Eestis näikse olevat koori ja eeslaulja hingamispausideta ahel- laulmine: eeslaulja laulis värsi, mille viimase silbiga ühines koor, kes kordas värssi; koori lauldud värsi viimasel silbil
samale perekonnanimele ei olnud nad sugulased). Aastatel 1883–1890 õppis ta Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi Miina Peterburi, sest Eestis oli raske sobivat tööd leida Et õpingute ajal end ära majandada, andis ta klaveritunde peamiselt jõukate mereväeohvitseride perekondades. Seltskondlikult käis ta sel ajal eriti läbi dr. J.Hurdaga, kes tegeles innukalt rahvaluule kogumisega. J.Hurda entusiasm nakatas ka M.Härmat. Konservatooriumi lõpetas Miina Härma 1890.a. orelierialal.. Alles 1894. aastal, mil toimus viies eesti laulupidu, tuli ta Tartusse ning moodustas siin oma Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Hiljem esines tema koor ka Peterburis, Pihkvas ja Riias . Aastal 1903 siirdus Miina finantsprobleemide tõttu Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest Esimese maailmasõja ajal ei
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...
Rõõmustab mind muidugi ka see, kui mul on aega lugeda, reisida ja veeta kvaliteetaega oma tütre ja sõpradega." Viide : http://eestielu.delfi.ee/raplamaa/elu/kohilast-sirgunud-noorte-tegemistest? id=59007628 Pärnu keskraamatukogu suurde saali tuleb sel teisipäeval lastega kohtuma Reeli Reinaus. Nii lastele, noortele kui suurtele raamatuid loonud kirjanik esineb Pärnus algklassilastele. Reeli Reinausil on magistrikraad Tartu ülikoolist eesti ja võrdleva rahvaluule erialalt. Oma raamatutes teeb ta välismaiste vampiiride lugudest küllastunud lastele ja noortele põnevaks omamaise pärimuse. See tuleb tal hästi välja, sest nõiad ja kummitused köidavad teda ennastki. Reinausi sulest pärinevad raamatud "Detektiiv Triibik loomaaias", "Aguliurka lapsed", "Tavalised hambahaldjad", "Täiesti tavaline perekond" ja "Saladuslik päevik". Triloogia "Nõidkapteni needus" on äsja saanud värske järje raamatu "Poisid Mustalt Hobuselt" näol.
Kirjanduse KT kordamine 1/2)Renessanss (pr. keeles renaissance 'taassünd') nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumist eelkõige LääneEuroopas(Itaalias) XIVXVI sajandil. Kunst: peamine huviobjekt antiikkultuur Kirjandus:filosoofid, kunstnikud, kirjanikud asusid võitlema inimese õnne eest Teadus: uuriti Kreeka & Rooma teadust, kirjandust, filosoofiat, püüti taaselustada, jäljendada; kompass maade avastamine; relvad, püssiroht Inimesele endale: taastus inimese usk endasse, põhiolemuselt inimene hea, mitte patune; oluliseks sai inimese maapealne õnn ja harmoonilisus; humanism inimesekeskne elutunnetus; inimsuse idee(1) kõrgeim väärtus, mitmekülgselt arenenud inimene, haritud, kõlbeline. Ütlus:"Hobuseks sünnitaks...
EESTI KIRJANDUSE TEKE JA ARENG XX SAJANDINI Kes me oleme? 1. Tänaste eestlaste geenipärandi eaks arvatakse olevat enam kui 18 000 aastat. Kes olid soome-ugri hõimud ja kes olid meie esivanemad? V: Meie esivanemad olid soome-ugri hõimude hulka kuuluvad küttijad ja kalastajad, kelle ürgkodu oli Uurali mäestiku lähedal ja kes aastatuhandete jooksul rändasid järk-järgult lääne poole. 2. Mõtesta lahti väide: eestlust pole päästnud hukkumisest mitte üksikute rahvuskangelaste vägiteod, vaid kogu rahva meelekindlus ning läbi aastatuhandete kestnud kultuurilooming. V: Eesti eest võitlesid kogu rahvas ühiselt ja sihikindlalt, ega vannutud alla. Jäädi truuks oma kommetele ja uskumustele. 3. Nimeta seitse fakti või sündmust, mida tead eestlaste muistsest või hilisemast vabadusvõitlusest. Jüriöö ülestõus Nimetati ametisse uus piiskop 1201 – Väina jõe alamjook...
Ajalooline jutustus käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor kasutab küllaltki vabalt. Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskkonnas. Algriim-sõnade algushäälikute korgamine värsi (või muu mõttelist tervikut väljendava ühiku) piires. Anekdooti iseloomustab kokkusurutud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Lõppeb tihti puändi ja vabastava naeruga. Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Dramatiseerimine on proosa või luuleteksti muutmine draamatekstiks Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjalnduse 3 põhiliigist Draama on dramaatika põhizanr, teda iseloomustavad dialoodivorm, olevikulusus, tegevuse keskendatus ja pingeline arendus ning tegelasvahelised vastuolud. Epiteet on omadussõna, kirjeldavpoeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Elulood on elukäigu kirjeldused, omamoodi minevikumälestused Haiku on jaapani klassikaalne väike luulevorm. Haiku koosn...
· Tartu sai ka keskuseks Laulu- ja mänguseltsile 1865 · 1870 Eesti teatri sünd(Koidula kirjutab Sakslase eeskujul) esimese näidendi "Saaremaa onupoeg" · Carl Robert Jakobson peab Vanemuises oma tähtsad kõned · Rahvusliku ärkamisaja tippsündmus oli 1869 aastal Tartus toimuv 1. Laulupidu. · Selle korraldajad: Jannsen,Koidula,Willigerode · 1872 alustab tegevust Eesti Kirjameeste Selts, mille peamised ülesanded olid rahvaluule kogumine, rahvakoolide varustamine õpikutega, eesti keele ja kirjanduse arendamine · 1880 tekkib vastuolu rahvusliku ärkamisaja tegelaste endi seas. · Nad ei suuda enam võidelda ühise eesmärgi nimel · Tekkis lõhe rahvuslikku liikumisse ja hakkas toimuma allaminek · See hakkas lagunema tänu Jannsenile, Jakobsonile ja Jakob Hurdale · Jakobson-venemeelne · Jannsen-saksa meelne · Jakob Hurt-eestimeelne
hilisemat elutööd. Oma meditsiinialaste põhiõpingute kõrval kuulas Kreutzwald ka humanitaarainete loenguid ja luges rohkesti kirjandust. Ülikooliaastail kujunes välja tema valgustuslik maailmavaade. Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks. Tema kui rahvaluule ja -keele hea tundja maine ulatus ka kaugemate asjahuviliste ringkondadeni. 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks, 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks. Laialdane oli Kreutzwaldi kirjavahetus nii estofiilsete baltisaksa literaatidega kui ka teadlastega Peterburis, Helsingis ja Berliinis, samuti eesti haritlaskonna nooremate jõududega. Arstiametist Võrus vabanes Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse. Aktiivse kaastöölisena toetas ta C. R. Jakobsoni
Rahvusliku ärkamisaja raskusi ja rõõme XIX sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eestlaste rahvuslik ärkamine algas XIX sajandi keskel ning kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida- Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Rahvusliku ärkamisaja all mõistetakse ühe rahva eneseteadvustamise algust, kus hakatakse mõistma oma keele, kultuuri ja ajaloo eripära ning hakatakse ennast ühtsena tundma. Muidugi pole lihtne läbida selliseid muudatusi kultuuris. Kogu Eesti kujundati modernseks ja euroopalikuks peaaegu ühe inimpõlve jooksul. Sellega kaasnes eesti rahvale palju raskusi samuti ka rõõme kuid kumba rohkem? Kiirelt muutuvad ühiskondlikud olud ning 1840. aastatel maad tabanud vapustused (väljarändamine, rahutused, eriti aga usuvahetusliikumine), sundisid rahvast senisest sügavamalt juurdlema ...
Suurbritannia riigihümn. Sentimentaalset suunda laiendas nn kalmistuluule, mille peateema oli mõtisklemine elu kaduvuse üle, siinpoolse ja hauataguse vahekord, inimese hingelis-religioosne kogemus (nt Edward Young, filosoofiline poeem „Öömõtteid”, Thomas Gray luuletus „Külakalmistul kirjutatud eleegia”). Kalmistupoeedid kujutasid kannatusi, surmaängistust, igatsust jumala järele, idealiseerisid puhast ja looduspärast maaelu. 18. saj 2. pool algas muistse rahvaluule taasavastamisega. Šotlase James MACPHERSONile (1736–1796) tõi kuulsuse 1760. a ilmunud lüürilise proosa 1 satiiriline – pilkeline, isikute või ühiskonna pahesid naeruvääristav; 2 groteskne – veider, kentsakas, pentsik; kummaline, tõelisust naeruväärsuseni moonutav; 3 rokokoo – barokist arenenud elegantne ja toretsev stiil arhitektuuris, kunstis, muusikas; tekkis 18. saj, õitseaja saavutas Prantsusmaal Louis XV õukonnas; 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
