Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"rahvaluule" - 501 õppematerjali

rahvaluule – sõnalooming, mille tunnuseks on a) Suuline looming b) Traditsioonilisus c) Kollektiivsus d) Varieeruvus e) Anonüümsus Rahvaluule jaguneb: a) Rahvalaulud b) Rahvajutus c) Väikevormid Rahvaluule tunnused a) Rõhuline ja rõhuta värsisüsteem b) Parallelism (sama mõte teiste sõnadega) c) Algriim (algustähe kordus) Rahvajutud jagunevad a) Muinasjutud – algul võidutseb kurjus, ent õnnelik lõpp; õpetlik eesmärk.

Õppeained

Rahvaluule -Tartu Ülikool
thumbnail
2
docx

Jakob Hurt

Järgnevatel aastatel pani Hurt paika rahvusliku liikumise alused ning kuulutas: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!" Tema eesmärgiks oli eestikeelse kultuuri ja rahvahariduse viimine kõrgele tasemele. Jakob Hurt oli juba üliõpilasena ühiskondlikus elus väga aktiivne, ta võttis osa ka "Vanemuise" seltsi üritustest. 1872 sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi (ÕES-i järglane) president. Seda ametit kasutas ta ära rahvaluule kogumise forsseerimiseks. Lisaks rahvaluule kogumisele tegeles ta ka eesti keele ning kultuuri uurimisega. Sama kümnendi lõpul tekkisid Hurdale vastuolud C. R. Jakobsoniga. Vastuoludel arvatakse olevat mitu põhjust. Esiteks arvas Hurt, et Jakobson alahindab kiriku osa kultuurrahva kujunemisel ning suurt osa mängis ka see, et Hurt oli siiski suhteliselt sakslaste sõbralik, aga Jakobson oli oluliselt radikaalsem. Kuigi Hurt oli lõpuks siiski...

Eesti keel
45 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti 19 saj. lõpp ja 20. saj algus

Ta püüdis oma artiklitega üleval hoida eestimeelsust. Eestluse poolt võitleja oli veel Kolga-Jaani kirikuõpetaja Villem Reiman. 1883. aastal alustas Tartus tööd Hugu Treffneri Eragümnaasium, mis oli tähtsaks hüppelavaks Tartu Ülikooli püüdlevatele Eesti noormeestele. 1884. aastal õnnistati Otepää kirikus sisse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. 1888. aastal kuulutas Jakob Hurt välja Eesti rahvaluule kogumise. EESTI ÜHISKONDLIK-POLIITILINE ELU 20. SAJANDI ALGUSES UUS SAJAND 20. sajandi alguse Eesti oli hoopis midagi muud kui sajand varem. Nüüd oli talupojad pärisorjusest priid ja Eesti oli just üleelanud venestamise. Just venestamise ajal kasvasid üles 20. sajandi alguse tähtsamad ühiskonna- ja poliitikategelased, kellest nii mõnestki sai tähtis isik hiljem tekkinud vabariigis. Rahvuslik liikumine sai uuesti hoo sisse kui 1896. aastal lahkus "Postimehe" toimetaja kohalt Hermann...

Ajalugu
150 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eestlane laulab ja pajatab

Morska ei tohi lükata välja liikuvast lennukist. Morsale ei tohi pakkuda alkoholi. 3. Kus on kõige rohkem jäneseid? ­ Bussides, trammides, trollides. 4. Miks blondiin ei taha arvutiga töötada? ­ Sest ta kardab hiiri! 5. Kuidas sisustada blondiini päeva? Tuleb talle anda paberileht, mille mõlemale poole on kirjutatud: ,,Vaata teisele poole!" Mõistatus on rahvaluule lühivorm, milles antakse mingist asjast rida tundemärke, mille põhjal tuleb see ära arvata. Mõistatus koosneb küsimusest ja vastusest. 1. Kurjalt kõnnib metsa mööda, otsib kõike, mis on söödav. Kihvad tal on teravad, silmad öösel säravad, ta ei pelga hädaohtu, ainult kütti nähes kohkub. (Vastus: Hunt) 2. Paigal seisavad kaks venda minul ja ka sinul endal. Ühte nägu, ühte tööd teevad nemad päevad, ööd. (Kõrvad) 3...

Kirjandus
37 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Antiikaja kirjandus

pentameeter), kurvatooniline luuletus o Maailmakirjandus ­ eri rahvuskirjanduste väärtuslikem osa, mida tunnustatakse kogu maailmas o Müüt ­ vanade rahvaste muitend, mis edastab rahva hulgas levinud traditsioonilisi ja fantastilisi kujutlusi elu ja maailma tekkest, jumalatest ja kangelastest o Mütoloogia ­ müütide kogum; teadus, mis tegeleb müütide uurimise ja süstematiseerimisega o Rahvaluule ­ anonüümne, traditsiooniline ja kollektiivne sõnakunst, mis on tekkinud ja levinud suuliselt o Platooniline armastus ­ vaimne hingeline seksuaalsuseta armastus o Bukoolika ­ jutustava sisuga karjaseluule, mis kujutab karjuste elu idüllilise looduse taustal o Sofist ­ rändasid ringi ja õpetasid raha eest retoorikat o Logograaf ­ kõnede kirjutaja o Aoid ­ lauliks, looja/improvisaator...

Kirjandus
245 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Villem Grünthal-Ridala elu ja looming

Värsikogud ,,Villem Grünthali Laulud" (1908) ja ,,Kauged rannad" (1914) paistsid silma uudse looduslüürika ainesega, rannamaastike impressionistlike kirjeldustega. Minevikuromantikast on kantud poeemid ,,Ungru krahv ehk Näckmansgrund" (1915) 5 ja soomemõjulises regivärsis kirjutatud ,,Merineitsi" (1918). V. Ridalale iseloomulikust rahvaluule harrastusest kasvas välja pikem eeposetaotlustega regivärsiline poeem ,,Toomas ja Mai" (1924). Ta kavandas seda uueks rahvuseeposeks, kuid see ei küündinud Kreutzwaldi ,,Kalevipoja" tasemeni ning vajus unustusehõlma. Autor on avaldanud ,,Kalevipoja" ümberjutustuse (1921) ja lugulaulu "Kullervo" tõlke (1921). Temalt on ilmunud antropoloogiline essee ,,Tõu küsimus" (1914) ning kirjandusloolised esseed ,,Anna Haava" (1914-1915) ja ,,Ernst Enno" (1925). Samuti...

Kirjandus
73 allalaadimist
thumbnail
4
doc

18-19saj vene aeg eestis

Talurahvaasjade komissarid Tsensuuri kehtestamine Õigeusu pühamute rajamine 1887 muudeti vallakoolid venekeelseks 1893 muudeti Tartu Ülikool venekeelseks ja nimetati ümber Jurjevi Ülikooliks Uus rahvuslik tõus Venestamisajal jätkus Tartus Postimehe väljaandmine ja seltsid tegutsesid edasi Omaalgatuslike tegevuste mahutamiseks loodi karskusseltsid, kutseühingud, tuletõrjeseltsid. 1888 Jakob Hurda üleskutse rahvaluule kogumiseks 1890.ndatel korraldati taas laulupidusid Villem Reiman Sündinud 9.Märts 1861 Suure-Kõpu vallas Õppis Viljandis ja Pärnus, 1882 aastast Tartu Ülikooli usuteaduskonnas Üks Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) asutajatest 1890 aastast Kolga-Jaani kirikuõpetaja Uue põlvkonna liider, karskusseltside eestvedaja Toimetas paljusid rahvuslikke väljaandeid Majandus ja linnad 19.sajandil Mõisamajandus...

Ajalugu
142 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Erinevate ajastute iseloomustused

Romantism­ tav piiritletakse 1789-1830; sai alguse Sks& Ing ning levis sealt ka Ida-Eur; looduskultus sai romantismis kultuseks; Suurest Pr Rev tulenenud pettumustes sugenes kirjanike loomingusse maailmavalu, pessimism, skepsis, mis välj põgenemises (muinasaega, loodusesse); idealiseeriti kaugemaid maid ja rahvaid; teadl rahvaluule tallet; R- tundeline kultuur; Kirj esiplaanile lüürika; R kangelased- erakordsed; prohvetlike omadustega, salapärased; levis religioosne elukäsitus; Luule- W.Blake (1757-27) ühtlasi ka kunstnik, söövitas paljud tekstid koos joonistustega vaskplaadile; mässas luules kristluse& seniste filos ning tradits vastu; ,,Süütuse laulud", ,,Kogemuse l". F. Hölderlin ülistas inimsuhteid, mis loomulikud, siirad, puhtad; ,,Hyperion"...

Maailmakirjandus
249 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Juhan Liiv

Ilmeka tõepärase elukujutajana oli Liiv sajandivahetuse eesti kriitilise realismi eelkäija. Hilisproosat koondab miniatuurikogu "Elu sügavusest" (1909). 1885. a. hakkas Liiv ajakirjanduses avaldama luuletusi. Püsiväärtuslikuna on tuntuks saanud hilislüürika. Seda iseloomustavad siirus, erakordne tundeintensiivsus, piltlikult mõjukas kujundlikkus, rahvalikkus ja rahvaluule võtted, näiteks värsside musikaalsust suurendavad kordused. Eriti tähenduslikud on rõhutud rahva valu ja lootust väljendavad isamaalaulud, looduslüürika ja isikliku traagika sõnastused. Liivi eluajal ilmus ainult üks värsikogu "Luuletused" (1909, kordustrükk 1910). Tema luule sai tähelepanu ja tunnustust eelkõige "Noor-Eesti" rühmituse kirjanikelt, nii ta elu- kui ka loomingut on enim tutvustanud F. Tuglas. Liivi looming, eeskätt luule, on mõjutanud hilisemat eesti kirjandust ....

Eesti keel
100 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ajaloo põhjalik konspekt eesti ajaloo kohta gümnaaisumile

Esindas 1870­83 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872­81 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu saksa kirikuõpetajate ning radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Aastast 1871 avaldas ta ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset rahvaluule kogumiseks. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist zanritest), kokku 122 317 lehekülge. 1888­1906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet...

Ajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Eesti muusika

sajandi esimesel poolel Juba 18. sajandi lpus hakkas krgklassi haritum osa terves Euroopas tundma tsisemat huvi rahvakultuuri vastu. See huvi trkas ka baltisaksa intelligentsi hulgas, niteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. Hupel saatis nited eesti rahvalauludest koos noodinidetega ka Saksamaale, kus Johann Gottfried Herder need 1779. aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas saksakeelses tlkes avaldas. 19. sajandi alguses svenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mned baltisakslased proovisid luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksaprase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste lhenemist...

Muusika
148 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Muinasaja konspekt

Muinasaja uurimine ja ajaloo abiteadused Muististel viiakse läbi arheoloogilisi kaevamisi. Väikeste kühvlite ja pintslitega kaevatakse välja ja puhastatakse ehituste jäänused, erinevad konstruktsioonid, maetud inimeste luustikud. Avastatut pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse. Omakroda on ka abiks täppis ja loodusteadused. Ajaloo abiteadusteks on veel dendrokronoloogiline skaala. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad rahvaluule ,keel janaabrite vanemad kirjalikud allikad, nt Läti Henriku kroonika. 3. Muinasaja periodiseerimine (koos aastaarvudega) Muinasaeg hõlmab kogu Eesti ajaloost üle kaheksa ja poole aastatuhande pikkuse perioodi. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud materjali, millest valmistati peamised töö- ja tarberiistad. Kiviaeg, mesoliitukum (9000-4900 ekr) Neoliitikum (4900-1800 eKr) Pronksiaeg (1500- 500 eKr) Rauaaeg Varane rauaaeg 6. sajand eKr ­ 1. sajand Vanem e...

Ajalugu
98 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti luule 1945-2005

uuenemine (vabavärss, arbujate tagasitulek, kassettipõlvkond) *uus põlvkond luules, kes uskus paremasse tulevikku, vabadusse *isikupära *luule teisenemine, luulebuum (1963-68) *luule arenes modernismini *optimistilik eluvaade *rooma maailma avastamisest *assotsiatiivne (ühendav) luule Tähtsamad esindajad: vanem põlvkond: D.Vaarandi: ISEL: *tugev lürism *"lihtsate asjade" teema *tundeline armastuslüürika *kasutab sageli rahvaluule kujundikeelt *vabavärss *mitmekihilised luuletused *luules kujunes keskseks kõige selle mõtestamine ja kuulutamine, mis on inimväärne ja oluline *käsitleb ka elu varjupoolt LK: *Unistaja aknal *Selgel hommikul *Rannalageda leib (inimväärse kujutamine) *Tuule valgel *Eestimaa mullad B.Alver ISEL: 1)inimlikkus, elutarkus (elu ja inimeseks olemise põhiküsimus) 2)eetiline, kõlbeline, esteetiline luule 3)inimlikkus, kannatused, rõõm, mure 4)Stiil: väga...

Kirjandus
59 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Keskaeg, muusikas

· Sümbolite süsteem ­ rõhutati tohutult mingeid numbreid, näiteks 7, 3, 2 ja 4. · Koolisüsteemi väljakujunemine ­ 7 vabakunsti (trivium, quadrivium). · Tekkisid Euroopa vanimad ülikoolid. · Kunstide areng. · Kultuur keskajal on suures osas anonüümne. Kirjandus 4 põhisuunda · Kiriklik ­ piibel, religioon. · Rahvaeeposed ­ kangelaslaulud, näiteks Nibelungide laul (Germaan), Rodrigo (Hispaania), Edda laul (Skandinaavia). · Rahvaluule . · Rüütlikirjandus. Trubaduuride ajastu. Trubaduurid ja truväärid ­ Prantsusmaal. Minnessinger ­ Saksamaal. Rüütliromaan, paralleelselt eepostega. Kultuur · Rooma laguneb. · 1. Frangi kuningriik 7.-8. sajand ­ valitseja Karl Suur. · Euroopa territoorium suureneb. · 12. sajandil ülikoolid. · Kodanlus ­ keskklassina. Keskaja kujutav kunst ja arhitektuur · 2 põhilist suunda (Varakristlik, Bütsants). Romaani ja Gooti. · Romaani stiil 10.-12. sajand....

Muusika
26 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Rahvuslik liikumine

Kreutzwald (1803 ­ 1882) Kalevipoja koostaja, Eesti keele terminite kasutuselevõtt, rahvavalgustuslikud teosed ( ,,Viinakatk"), eesti rahva kultuuripärandi jäädvustamine ( Eesti rahva ennemuistsed jutud) Faehlmann (1798 ­ 1850) Kalevipoja idee looja, Õpetatud Eesti Seltsi loomine, müütilised muistendid( Koit ja hämarik, Vanemuise laul) 1846. Kirjutas uues kirjaviisis luuletuse ,,Püha jutt". Peterson( 1801 ­ 1822) Ühendas antiikluule ja rahvaluule elemendid, tõi eesti kirjandusse oodi ja pastoraali. Koostas rootsi keele grammatika, tõlkis Soome "Finnische Mythologie", mütoloogia rootsi keelest saksa keelde. 1835 ­ ,,Kalevala"/ 1853 ­ alg ,,Kalevipoeg" ideena 1857 ­ anti välja teaduslik ,,Kalevipoja" väljaanne / 1862 ­ anti välja rahva ,,Kalevipoja" väljaanne 1857 ­ Perno Postimees, J.V.Jannsen / 1864 ­ Eesti Postimees , Jannsen 1869 ­ esimene üldlaulupidu 1870 ­ ,,Saaremaa onupoeg" esimene näidend, Koidula...

Eesti keel
69 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kristiina Ehin - Luulereferaat

Kristiina Ehin Luulereferaat Koostaja: Klass: 2008 Luuletaja elu Kristiina Ehin sündis 18. juulil 1977 Raplas ning on eesti luuletaja ja tõlkija. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele . Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist". Ta on töötanud loovtantsuõpetajana ja looduskaitseala valvurina. Kristiina on kuulunud ka Erakkonda, kus ta hakkas koos kaaskondlastega avaldama luuletusi. Vabal ajal tegeleb ta tai-chi, kung-fu ja puidutööga. Luuletaja looming Luulekogud :...

Kirjandus
249 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti Pank ja kroon

Sisukord 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Eesti Panga ja krooni ajaloost 3-4 4. Eesti Pank tänapäeval 4 4.1 Eesti panga ülesanded 5 5. Isikud Eesti rahatähtedel, kes nad olid ning mida on kujutatud raha tagaküljel 5 5.1 Mündid 6 5.2 Turvaelemendid 2007. aasta 500-kroonisel 6-7 5.3 17. detsembrist 2008. aastal tollivormistustel kasutatav Eesti krooni kurss välisvaluutade suhtes...

Majandus
85 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Haridus Eesti kultuuris

1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks....

Euroopa tsivilisatsiooni...
435 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muusikaelu ja haridus Eestis 12-18 sajand, kultuurielu Eestis 19-20 sajand

-18. sajandil Eesti rahvalaulu kõrval hakkas alates 12. sajandist Eestis kõlama ka mitmesuguste võõraste kultuuride kunstmuusikat. 13. sajand, kui toimus esimene suurem ristiusustamise laine, jõudis koos Saksa ordu ja katoliku usuga siia ka gregooriuse laul. Gregooriuse laul ­ Rooma katoliku kiriku laul, ühehäälne, laulavad mehed, ladinakeelne, keerulise meloodiaga, vaba rütmiga. Nii linnadesse kui ka maale hakati ehitama kirikuid ja kabeleid ja rahvas pidi hakkama regulaarselt missal käima (esialgu käidi vastutahtmist ja püüti säilitada vana usku ja kombeid). Kirikute juurde hakati rajama kiriku- ja kloostrikoole. Muude ainete hulgas õpetati laulmist ja orelimängu. Alates 13. sajandust levis linnades vaimuliku muusika kõrval ka võõraste maade ilmalik laul ja pillimuusika. Mängiti neid avalikel pidustustel ja laadaplatsidel. Võõraste maade muusikud sattusid Eestisse peamiselt koos kaubalaevadega. Aga 1...

Muusika
72 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Karlssoni õpik

Siiski on keeled endistviisi erineva struktuuri ning sõnavaraga. Keelekollektiivile kultuurinähtused kodeeruvad juba keele sõnavarasse, see avaldub iseseisvate sõnade või mitmetähenduslike tüvisõnade tähendustes. Paljud kultuurilise käitumise vormid eeldavad loomulikku keelt, nad väljenduvad loomuliku keele kaudu. Nendesse teise astme sümbolisüsteemidesse kuuluvad nt huumor (naljad), rahvaluule , kõnekäänd, legendid, jutustused, uskumused, laulud, vanasõnad, rituaalid jm, mida ei oleks olemas, kui neid ei saaks loomuliku keele abil väljendada. Kõike eelnevat kokkuvõttes võib öelda, et inimesed elavad külluslikus ja kihistunud sümbolkeskkonnas, mille raamid loob loomulik keel. Keelel on tähtis osa ka indiviidi identiteedi paljude parameetrite kujunemisel. Nt Eesti keele saamine rahvuskeeleks ja sellena püsimine...

Keeleteadus
113 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon ­ märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad ­ sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks ­ põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis ­ näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend ­ intonatsioon jms;...

Keeleteadus
295 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun