ekspressionismist (soololaul "Must lind") ja impressionismist (klaveriprelüüdid). Klaveripalas "Skizze" võib leida isegi atonaalseid jooni. Saar on miniaturist, kes oma parima väljendab laulu kaudu. Tema loomingus ei puudu küll sümfooniline ja vokaal-sümfooniline muusika, kuid see jääb laululoomingu varju. Kaalukaim koht on koorilauludel (ca 350). Helilooja inspiratsiooniallikateks olid loodus ja rahvaviis. Rahvalaul Saare loomingus säilib võimalikult ehedal kujul. Teda köitsid arhailiste laulude vahelduvad meetrumid ("Läksin kõrtsi aega viitma"), assonants ja alliteratsioon ("Latse hällütamise laul"). Säilitas ka mittefolkloorsetes lauludes eesti rahvamuusikale omased laadid: dooria, lüüdia, miksolüüdia ("Kõver kuuseke"). Mõned Saare laulud on lihtsa tekstuuriga ja kuuluvad laulupidude raudvarasse ("Leelo",
litootes Polüsüneton isikustamine Kordused sümbol Retooriline hüüatus allegooria Retooriline pöördumine paradoks Retooriline küsimus oksüümoron Kliimaks sünesteesia Antikliimaks eufemism Antitees perifraas Parallelism Regivärsiline rahvalaul. Poiss lippas kui jänes. Metsa läksin ma ja metsa Häälikuline kokkukõla Konkreetne, meeleline läksid sa. Poodi toodi moodi Lausekonstruktsiooni taotluslik paigutus Kõnekujund hälbib harilikust Lausekujund hälbib lause Kõlakujund hälbib häälikute erineva, ülekantud tähenduse erilise struktuuri poolest tavatu esinemissageduse
liikumisega laule Setumaal. Laulik nimetati veel eesütleja, lauluinimene, laululine, sõnuline. Oli tavaliselt vaimurikas ja hea luuleanniga inimene. Teinekord tuntud rahvaarst või teadja. Laulik oli kommete täitmisel ja ka laulmisel sageli eestvedaja. Laulud võisid pärineda lauliku suguvõsast. Mitmestki laulikust kujunes nõ edasiandja ja kaasautor, kes jättis esitavatesse tekstidesse oma jälje. 1.4. Uuem rahvalaul riimiline salmilaul Levis 18. sajandil ja eelkõige linnade ümbruses ning saavutas olulise koha 19. sajandi lõpu muusikapildis. Uuema rahvalaulu eelastmeks oli suhteliselt väike laululiik, siirdevormiline laul, milles on vanemate laulude tunnused segunenud uuematega. Siirdevormilise laulu tekkimise üheks aluseks oli naaberrahvaste muusika ja luule tugev mõju eesti kultuurile. Siirdevormid levisid pigem lastelaulu- ja ringmängude hulgas. Eeldused:
· lõpeb puändiga ·sageli kasutatakse kahekõnet tegelaste välimuse, Rahvaluule ehk folkloor rahva suuline sõnalooming. Erineb ilukirjandusest selle poolest, et on anonüümne (puudub konkreetne autor) ja kollektiivne. RAHVALAULUD RAHVAJUTUD RAHVALUULE LÜHIVORMID regivärsiline rahvalaul muinasjutt rahvajutt, mis vanasõna pärimuslik rahvalaulu liik, mida pajatab väljamõeldud õpetussõna, lühike, terviklik, iseloomustab sündmustest piltlik ning tabav väljend · algriim algushäälikute · loomamuinasjutt mingi elunähtuse kohta (töö, kordus värsis (härrad jäid tegelasteks loomad, kes on lastekasvatamine, kodu jne).
peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö. Talle jäi alati vööraks kontsertlik hiilgav virtuooslikkus ja akadeemiline teoretiseerimine. Ta loomingu allikaks jääb just Viini mitmekülgne "tänavamuusika", seltskondlikud ja rahvatantsud, linna- ja rahvalaul ning intiimsete muusikaõhtute isetegevus. Õpinguaastad (1797-1813) Schumanni looming Schumanni looming on arvuliselt suur ja küllaltki mitmekülgne. 1. Palju klaveriteoseid kahele ja neljale käele, neist tähtsamad: a) kahele käele: "Liblikad" (op.2,1831), "Sümfoonilised etüüdi" (op.13, 1834), "Karneval" (op.9 1834- 36), sonaat fis-moll (op.11, 1835), Fantaasia C-duur (op.17, 1835) , "Davidsbündlerite tantsud" (op.6, 1837), "Fantaasiapalad" 8op.12,137), "Lastetseenid" (op
peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö. Talle jäi alati vööraks kontsertlik hiilgav virtuooslikkus ja akadeemiline teoretiseerimine. Ta loomingu allikaks jääb just Viini mitmekülgne "tänavamuusika", seltskondlikud ja rahvatantsud, linna- ja rahvalaul ning intiimsete muusikaõhtute isetegevus. Schubert ilmutas juba varakult hämmastavat andekust. Ta õppis ruttu mängima mitut pilli. Juba 11-aastaselt esines ta kirikukooris soolosoprani osas. 1808. a. asus ta õppima õukonna kinnisesse kooli- konvikti, kus valmistati ette kapelli artiste ja mis Salieri juhtimisel oli kujunenud pealinna peamiseks muusika õppeasutuseks. Ka siin etendab õpilaste muusikaline isetegevus Schuberti kasvatuses palju suuremat osa kui ametlikud õpingud
detsember 2007. Ta oli eesti teenekaim kirjanik ja Nobeli kirjandusauhinna kanditaat. Sõnum videost: Ta on kirjutatud hästi rahvalaululikult. Peaaegu kogu muusika vältel on ahelhingamine. toimub hääle juurde liitumine mitte sisse astumine. Tuleb laulda energiliselt. Teha võimalikult vähe pause. Kõla ei tohi katkeda. Sõnad tuleb öelda hästi selgelt välja ,et sõnum inimesteni jõuaks. Laulu seletas lahti dirigent Ants Soots. Minu arvamus: Maailma avastamine on rahvalaul. Laul on hästi energiline ja lõbus. Kui aus olla siis mulle see laul ei meeldi . Selles laulus on midagi mis mulle vastu hakkab. Kaunimad laulud Muusika: Friedrich Saebelmann sündis 29.septembril 1851 ja suri 7.mail 1911. Ta oli eesti helilooja, koorijuht, kirikuorganist ja pedagoog. Sõnad: Peeter Ruubel sündis 1859. aastal ja suri 1929. aastal. Ta oli advokaat. Sõnum videost: Laulus on väga hästi punkteeritud rütmid. Väga pingsalt peaks jälgima koodat ,sest seal ei
· muinasusund o teke 7000 eKr o erinevad kalmed (algselet maeti asula territoorimile, maasse süvendatud haudadesse, seejärel tulid kivikirstk, laevk, tarandk, põletusmatused, kääpad), hauapanused o animism o looduse hingestamine o esivanemate kultus o totemism o ohverdamine, kultutpaigad o ravitsemine o rahvakultuur rahvalaul, töölaulud, muistendid, muinasjutud, vanasõnad jne · ristusu sissetung o misjonäride tulek 11-12 saj (mungaordude liikmed ristisustatud maadest) o uute ristiusutunnuste teke (matmiskommete muutumine, risti kasutuselevõtt, saksa nimede levimine, laensõnad, pühakutele ohverdamine, rahvakalendritähtpäevade seondumine katoliiklike pühakutega) o vägivaldne ristiusustamine 13. saj (vabadusvõitlus)
.." ilmumine, kus muuhulgas 21 publtisteeriti mõndagi otseselt eesti etnograafiasse puutuvat (nt. talupojakalender Saaremaalt) (Vahtre, 2000). Rahvusromantika oli tolleaegse Euroopa moevool ja seda ei esindanud Eestis mitte eestlased ise, vaid estofiilsed balti- või riigisakslased. Eriti rahvaluule uurimise ajalugu võime samuti mõõta sellest ajast, mis Johann Gottfried von Herderi mõjutusel hakati eesti rahvalaulule juba sihikindlamalt tähelepanu pöörama. Rahvalaul oli tollal veel algriimiline ja regivärsiline, ehkki lõppriimiline rahvalaul oli trükikirjanduse (eriti lauluraamatute) mõjul juba tekkimas. Lauluviisid kasutasid endiselt vanu helilaade, ent suured muutused olid tulekul vennastekoguduses oli algust tehtud mitmehäälse koorilauluga. Mitmehäälsus oli seni vaid iseloomustanud Lõuna-Eesti, täpsemini Setumaa laule, millel olid pikaajalised kontaktid vene rahva- ja kirikumuusikaga
1930ndad – Eduard Tubin, Ed. Oja, Eugen Kapp. Riigi toel heliloomingu tutvustamine välismaal. Bariton Tiit Kuusik võitis lauljate konkursi Viinis. Üldrahvalkud üldlaulupeod. Omariiklusaastatel eranditult Tallinnas, kuna nii palju publikut (1923, 1928, 1933, 1938) Üldjuhid Juhan Aavik ja Juhan Simm. Ka kohalikud laulupeod. Avalike kontsertide kõrval Riigi Ringhääling. Ringhäälingu ühendatud sümfooniaorkester – kõrge tase. Arenes edasi lihtsa meloodiaga rahvalaul, võõrmõjudega. Lõpptulemuseks rahvalikud laulud. Tuntuks nende lauludega Artur Rinne. 9 1920ndatel jõudis eestisse džäss, kohviku ja restoraniorkestrid. Džässist inspireeritud laulud –noor Raimond Valgre. Teater ja kino Teatri keskus Tallinn. „Estonia“, Draamateater, Tallinna Töölisteater. Tartu Vanemuine. Kuni 1920 keskpaigani impressionism, sümbolism, ekspressionism. Lavastaja Paul Sepp. Vaataja tüdines katsetustest
levikut mõjutasid? o Siirdevormilsed laulud o Lõppriimilised laulud: Ebajärjekindel vanema ja uuema laulu Olustikulised laulud; stiilielementide kasutus Sõjateemalised laulud; Sentimentaalsed armastuslaulud; Mängu- ja tantsulaulud; Vaimulikur rahavalaulud (rahvakoraalid). Uuem rahvalaul kujunes välja Euroopa (eelkõige saksa, aga ka rootsi, soome ja slaavi) muusikast. Nad on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisemad ja neid on esitatud ka pillisaatega. 49. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises. · Tüübi mõiste kasutusel arhiiviteksRde süstemaRseerimisel · Tüüp on üldistus, abstraktsioon (tüüpi koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased teksRd e variandid) · TeksR võime hoida alal (paindlikult
Nende kooskäimise kohaks ehitati palvemajasid. Neil koosolekutel kerkisid esile nn prohvetid, kes selle käigus sattusid ekstaasi, hakkasid nägema ilmutusi, sellest kokku kukkund jms, pärast rääkisid, mida nad selles seisundis nägid. Hernhuutlus asus ka võitlusesse vanade kommetega värvilised rahvariided põlu alla (kandsid tumedat), ehteid pole vaja, mõned pillid nagu torupill, kandled, viiulid põlu alla, samuti ka vana rahvalaul. Säilinud ohvrikohti hävitati. Suurt tähelepanu pöörati karsklusele, kõrtse tuli kinni panna, sest keegi ei käinud. Tauniti varastamist. On teada, et Saaremaal 1740-45 ühtegi kuritegu ei toimunud hernhuutlaste mõju tõttu. See liikumine samas õpetas talupoegi koostööd tegema, nt palvemajade ehitamiseks, kõik olid võrdsed sõna võtma, rahvalaulu asemel lauldi koosolekutel vaimuliku sisuga laule, tekkis ka mitmehäälne laul
· Eesti lipp ja vapp · eesti rahvamuusika · Eestimaa · eestimaine (ne-liiteline tuletis) · Eesti loodus (riigi osa) · üle-eestiline (line-liiteline tuletis) · Eesti film (toodetud Eestis) · eesti film (eesti filmikunst) · Vene võim · vene rahvalaul Polüseemia, homonüümia, sünonüümia, välted, astmevaheldus Välde ·Välde väljendab rõhulise silbi pikkust. ·Rõhutud silbid on välte suhtes määratlemata. ·Väldete jagunemine: -I välde sõna (häälik või häälikuühend) on lühike ehk iga häälik esineb ühekordselt, v.a k, p, t olemasolul esisilpides ning häälikuühendi puhul rõhulistes silpides: kala, kanala, sõdima, lagunema.
puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö. Talle jäi alati vööraks kontsertlik hiilgav virtuooslikkus ja akadeemiline teoretiseerimine. Ta loomingu allikaks jääb just Viini mitmekülgne "tänavamuusika", seltskondlikud ja rahvatantsud, linna ja rahvalaul ning intiimsete muusikaõhtute isetegevus. Schubert ilmutas juba varakult hämmastavat andekust. Ta õppis ruttu mängima mitut pilli. Juba 11 aastaselt esines ta kirikukooris soolosoprani osas. 1808. a. asus ta õppima õukonna kinnisesse kooli konvikti, kus valmistati ette kapelli artiste ja mis Salieri juhtimisel oli kujunenud pealinna peamiseks muusika õppeasutuseks. Ka siin etendab õpilaste muusikaline isetegevus Schuberti kasvatuses palju suuremat osa kui ametlikud õpingud
1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vana vara arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Termini tõi kasutusele Fr.R Kreutzwald 1861. a, laialdaselt tõi kasutusele Jakob Hurt. Rahvamälestised käsitlusele tõi Jakob Hurt 1870.aastatel; käsitles rahvaluulet osana ajaloost. Folkloor termini tõi käsitlusele William John Thoms 1846. aastal; Eestis kasutusel alguses toorlaenuna. ingl k. folklore = folk + lore Rahvaluule folkloori tõlge. Termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878. aastal artiklis ,,Sõnakene luuldest". Laiemalt defineeris Mathhias Johann. 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Uuema folkloorikäsitluse kohaselt ei pea rahvaluule olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus. Tänapäeval võib ta olla ka kirjalik, läbi netiavaruste, ajalehtede, ajakirjade, graffiti kaudu leviv. 3. Nimeta vähemalt kolme rahvaluul...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium 20. sajandi heliloojad Referaat Helina Daniel 12a klass Tartu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus.....................................................................3 Veljo Tormis......................................................................................4 Arvo Pärt...........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski...................................................
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt iluki...
Tegelastevahelise konflikti sealhulgas kirjeldava ja jutustava olemus. Luuletuse vorm: salm. teksti. Valmi tunnused. Koomiline ja mittekoomiline. Esitamine Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja mida?) Esitamiseks kohase sõnavara, tempo, hääletugevuse ja intonatsiooni valimine; õige hingamine ja loomamuinasjutt, kehahoid. Luuleteksti esitamine luule, peast. Rollimäng, rolliteksti rahvalaul, esitamine. seiklusjutt, tekkemuistend, Omalooming seletusmuistend, Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste valm ja iseloomulike tunnuste esitamine. Eseme, olendi, inimese, tegevuskoha, looduse, tunnete kirjeldamine. Jutustamine. Jutustuse ülesehitus. Ajalis-põhjuslik järgnevus tekstis. Sidus lausestus. Otsekõne rollitekst jutustuses. Minavormis jutustamine.
1.OSA Kirjanduse põhiliigid ja zanrid EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA -eepos -sonett -dragöödia -romaan -haiku -komöödia -novell -luuletus -draama -jutustus -valm -epopöa -poeem Rahvalule põhiliigid ja zanrid RAHVAJUTT RAHVALAUL VÄIKEVORMID -muinasjutt -regilaul -vanasõna -muistend -riimilised -kõnekäänd -eepos -mõistatus -naljand -pajatus ANTIIKKIRJANDUS vanakreeka ja vanarooma kirjandus mis on vanimaid euroopas tekkinud kirjadused, on maailma kirjanduse aluseks KREEKA EEPOSED ,,Ilias" aluseks on Trooja sõda, sõjani viinud sündmused said alguse jumalate tülist. Pulma ei
näiteks muinasjutu žanri (vt mida kirjutasin unenäolisuse kohta Novalise juures). Saksa romantismis eristatakse 3(?) koolkonda: Jeena romantikud Heidelbergi romantikud ???? grimmid äkki? Heidelbergi koolkonnast on oluline Clemens Brentano. Valdavalt luuletaja aga kirjutanud ka mõningaid jutte ja osalenud rahvaluule kogumisel. Oma romantilise meelestatuse sai ta jeenast. Ta kirjutas üliromantilisi asju – näiteks romaan „Godwi“. Saksa rahvalaul paelus Brentanot suuresti. Sellega tegelesid veel varem ja hiljem ka Goethe ja vennad Grimmid – see oli populaarne. Rahvaluule kogumise tulemuseks Brentanol oli kogumik „Poisi võlusarv“. Rahvalaul hakkas väga Brentano luuletusi mõjutama. Samal ajal hakati nende luuletuste sõnadele tegema viise -> tekkis nähtus lauldav värss ehk Lied. Peamine Brentano kirjutamise teema oli armastus. Samal ajal on tema luule ka patriootiline. Tema armastusluule on tihedalt seotud kannatustega
tetrameeter. Kirjandusteaduslike põhiliikide järgi eksisteerib lüro-eepilisi ja lüürilisi regilaule. Lüro-eepilised laulud harilikult pikemad, jutustavamad,. kuid läbi põimunud lüürilise hinnangulisusega. Põhinevad tihti mingil vanemal lugulaulul või müüdil. Lüürilised laulud harilikult lühemad, neid rohkem, pigem midagi manifesteerivad kui jutustavad. 14. Ballaadikultuur ning sellega seotud mentaliteedimuutused. Uuem rahvalaul, selle tunnused Müüt eepika ballaad. Lüroeepiline. Oksitaania L-Prantsusmaal - trubaduuride kõrgkultuur, millega hakati ülistama ka inimest (mitte ainult eetikat ja religiooni), oli Euroopa kultuurikeskuseks 11-12. saj. Renessaansi ajal (13-14 saj) Itaalias, Provence... Järgnes loogiline lüürika areng sealkandis, ballaadikultuuri areng. Kultuuriuuendused (nt ballaadid) tulid äärealadele (nt Eestisse) u 300-400 aastat hiljem, nii et umbes 17
Kirjandusteaduslike põhiliikide järgi eksisteerib lüro-eepilisi ja lüürilisi regilaule. Lüro- eepilised laulud harilikult pikemad, jutustavamad,. kuid läbi põimunud lüürilise hinnangulisusega. Põhinevad tihti mingil vanemal lugulaulul või müüdil. Lüürilised laulud harilikult lühemad, neid rohkem, pigem midagi manifesteerivad kui jutustavad. 14. Ballaadikultuur ning sellega seotud mentaliteedimuutused. Uuem rahvalaul, selle tunnused Müüt eepika ballaad. Lüroeepiline. Oksitaania L-Prantsusmaal - trubaduuride kõrgkultuur, millega hakati ülistama ka inimest (mitte ainult eetikat ja religiooni), oli Euroopa kultuurikeskuseks 11-12. saj. Renessaansi ajal (13-14 saj) Itaalias, Provence... Järgnes loogiline lüürika areng sealkandis, ballaadikultuuri areng. Kultuuriuuendused (nt ballaadid) tulid äärealadele (nt Eestisse) u 300-400 aastat hiljem, nii et umbes 17
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt ...
Regilaulu traditsioon on oma olemuselt suuline, lauludel puudub identifitseeritud autor. Noodistuse ja esituse vahelisest dihhotoomiast regilaulus rääkida ei saa. Regilaulu muusikalist kuju määratletakse sageli värsirea standardse esituse kaudu neljajagne kaheksasilbik; teksti ja viisi vahekord on süllaabiline . igale tekstisilbile vastab üks noot. Regilaulul on kolm põhitunnust : algriim , värsiridade parallelism, trohheiline neljajalaline värsimõõt. Eesti vanem rahvalaul kui süsteem. Keel (kõne), muusika ja värsimõõt kui selle süsteemi kolm komponenti. Värsirida kui rahvalaulu algüksus. Rahvalaulu süllaabilisus (ühele silbile vastab üks noot) ja isokroonsus (silpnoodid on üldiselt sama pikkusega). Trohheiline värsimõõt ning neli värsijalga reas. Kvantiteet ja rõhk kui värsijala tugevat ja nõrka positsiooni vastandavad tegurid. Regivärsilise rahvalaulu puhul on keelelist komponenti tavapäraselt peetud olulisemaks kui muusikalist.
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt ...
Vigala Sassi kurjuse maailma esindajaks, Luciferi kaastööliseks Eestis. Maausust räägitakse kui mingist alam-usust, mis pole võrdväärne maailma suurte uskudega. Samas, kas kirikuteener või keegi teine Kristuse kuju ees kummardades, tema jalgu härduses suudeldes ja sümboolselt ka kannibalismiga tegeldes (ihu süües ja verd juues) ilmutab ,,arenenud" usu tundemärke? Rahvausund: Tänapäevaks erisuundadesse liikunud ja eraldi seisvad pärimuskandjad rahvalaul, -tants, 10 -pillimäng, -usund, -käsitöö jne olid kunagi üks terviklik nähtus esivanemate hingestatud ilmapildis. Rahvausundi seotus teistega on paarisaja aasta jooksul erinevate vahenditega valitsevate ringkondade ja kiriku poolt pea kõrvaldatud. Eestis on praeguseks küll olemas tugev folkloristikateadus, kuid ükski üdini kristlik riik ei toetaks kunagi meie rahvausundit ja pühakohtade korrashoidu (Elo Liiv 2002)
KES HAKKB LOOGU VÕTMA? KAS, ARMAS SÕBER, TAHAD SA KA MEIE SELTSI HEITA? REFR. ME LÄHME LILLI NOPPIMA, KES HAKKAB PÄRGA KÖITMA? KAS, ARMAS SÕBER TAHAD SA KA MEIE SELTSI HEITA? REFR. *Noodid ja muusika: Liivak, M. Kaks sammu sissepoole. Ringmängulaulud ja CD. 2000 46 KUS KLAPERDAB VESKI SAKSA RAHVALAUL · KUS KLAPERDAB VESKI JA KOHAVAD VEED, KLIPP-KLAPP, SEAL JÕE ÄÄRES MÖLDER TEEB ÕHTUNI TÖÖD, KLIPP-KLAPP. ME RUKKID KÕIK JAHUDEKS JAHVATAB TA, ET LEIVAJÄRG SALVEDEST OTSA EI SAAKS. KLIPP-KLAPP, KLIPP-KLAPP, KLIPP-KLAPP! · KUI KEERLEVAD RATTAD, SIIS TÄHENDAB SEE, KLIPP-KLAPP, ET KOTTI SAAB PÜÜL NÕNDA VALGE JA PEEN, KLIPP-KLAPP. SIIS SAIAPÄTS LAUAL ON LÕHNAV JA SOE,
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhisea...
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhiseaduse § 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õi...
o. põllumees oma taluga, mis saab jääda põliselt temale ja tema suguvõsale ainult Eesti rahvusriigis. Sellest tõmmatagu konsekventsid. Rahvusliku kultuuri probleem. Rahvuslik — see on omapärane, rahva hingest võrsunud ja suuteline sügavasse rahva hinge tungima. Sellisena mõtleme rahvuslikku kultuuri. Omapärast saame siingi luua esijoones vaid maast. Meie senise vaimukultuuri loomingu kandvam ja püsivam osa ongi nii kujunenud: keel, rahvaluule, rahvalaul, rahva rakendusteadus (põllumajanduse alal) ja -kunst. Neid stiliseerides ja moderniseerides hoiame neid kultuuritraditsioonidena rahva seas ja nendele ehitab võimelise eliidi looming kõrgemaid tippe. Seda ehitamist ei saa muidugi mõelda mingis kinda-kirja või rahvaluule värsimõõdu edasikandmises, vaid rahvast võrsunud ja rahvas kajastuvat eestlase vaimu vaba algupärast loo- mingut. Rahvuskunst on see, mis suudab panna meie inimese — tänase või homse — südamed liikuma
a) töölaulud (5) karjuselaulud, lõikuslaulud, karjuselaulud b) perekondlike tähtpäevadega seotud laulud (3) pulmalaulud, peiulaulud, orjalaulud c) kalendritähtpäevade laulud (5) mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud d) muud laululiigid (3) itkulaulud, kiigelaulud, mängulaulud 2. Millistes piirkondades on regilaulude laulmise traditsioon tänapäevani säilinud ? Lõuna-Eestis, saartel 5. Millal hakkas levima uuem rahvalaul? Miks? 19.sajandil, Euroopa muusika mõjutusel. 6. Millest jutustasid uuemad rahvalaulud? meeste teemad- Mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud, Sõjalaulud, Meremehelaulud, Jahimehelaulud, Kõrtsi- nalja- ja pilkelaulud naiste teemad- Külakroonikad, Armastuslaulud 7. Regilaulu ja uuema rahvalaulu võrdlus: a. Värsside asemel tekkisid salmid b. Algriimi asemel kujunes välja lõppriim c
alt leitud mees, kes langetab tamme kolme päevaga. "Kalevalas" ilmub mees merest ja raiub puu maha kolme hoobiga. "Kalevalas" kukub puu tüvi ida poole ja oksad langevad põhja poole. "Kalevipojas" langeb kaheharulise tamme üks latv Vene randa ja teine Soome randa. Teisest harust tekib "Soome sild." "Soome silla" mõistet kui eestlaste ja soomlaste kujundlikku ühendajat üle Soome lahe, on hiljem kahe maa kultuurisuhtluses korduvalt kasutatud. Mitme folkloristi arvates on rahvalaul Suurest Tammest rännanud ükskord kaua aega tagasi Soome lahe lõunakaldalt põhjakaldale. F. R. Kreutzwald Eestis ja E. Lönnrot Soomes korjasid kumbki oma maa rahvalaulikute suust loo üles ja põimisid rahvuseeposesse. Eesti ja soome pärimuskultuuris seostub tamm mõnigi kord Kuradiga. Läänemeresoomlaste suuline traditsioon seostab tamme ja Kuradit järgnevalt. Nimelt on mõlemalt poolt Soome lahte rahvasuust talletatud muistend sellest, miks tammel talvel lehed küljes püsivad
hoopis viljakõrtest peotäis lakke, et proovida tulevase aasta viljaõnne - mida rohkem kõrsi laeparte külge jäi, seda paremad olid lootused uue aasta viljasaagiks. Ennustamisõigus oli eeskätt peremehel ja perenaisel. Vanemast ajast on veel teada õlgedele või erilisele toanurka asetatud viljavihule jõulukahja sortsutamist. Sellist viljavihku on peetud vilja(kus)haldjaks. Jõulukuusk "Kui kuulukse pühad tulema, tuuakse kuldsed kuused tuppa, kased valged kambrisse," teatab Kadrina rahvalaul. Jõulukombestikus jaguneb kõik avalikuks ja privaatseks ehk selleks, mida ainult oma kodus tehakse. Kui väljakukuused on kogu maal üpris sarnased, siis vaevalt leiab kahte ühesuguse jõulupuuga kodu. Täna, nii nagu varemgi, ei ole kõigis kodudes kuuske. On neid, kes on selle asendanud oksapärja, laekrooni või lihtsalt mõne oksaga. On neid, kelle kodus on kunstpuu. On neid, kes on jõulupuu toomisest loobunud, ja neid, kelle peresse pole seda kunagi toodud
kadunud algteksti põhisisu. · Thomas Hjärne ,,Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geschichte" 17. sajandist. Selle kaudu selgub mõndagi toonaste eestlaste rahvausundist, kommetest, keelest. · Christian Kelchi ,,Liefländische Historia" (1695). Arvestab varasemaid kroonikaid, linnaarhiividest leitud materjale ning esitab oma tähelepanekud eestlaste lootusetust olukorrast. Tema kroonika kaudu pääseb esmakordselt trükki eesti rahvalaul. Läti Hendriku ja Balthasar Russowi kroonikad: · Idee. · Sakraalsus mõlemad Jumala auks. · Mis on võim? · Kolonisaator? Sakslased. · Suhtumine türklastesse kui ristiusu pärisvaenlastesse BR. · Mis on sõda, mis on vägivald? · Hendrik lihtsalt kirjeldab. · BR taunib seda, sest on ise selle sees. · Tekstide muutumine hilisemates interpretatsioonides? Mõlemaist saavad 19. sajandil tüvitekstid. Kolonialism: · Kõrgaeg 15
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhiseaduse § 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õig...
Hjärne mitmeköiteline "Ehst-, Lyf- undn Lettlaendische Geshichte". T. Hjärne kaudu selgub mõndagi toonasest eestlaste rahvausundist, kommetest, keelest. Kaalukamaks tuleb pidada koduõpetaja ja Järva-Jaani pastori Christian Kelchi kroonikat "Liefländische Historia" (1695). C Kelch arvestab varasemaid kroonikaid, linnaarhiividest leitud materjale ning esitab oma tähelepanekuid eestlaste lootusetust olukorrast. Tema kroonika kaudu pääses esmakordselt trükki eesti rahvalaul ("Jörru!...), mida hiljem on mitmes teoses maailmas uuesti avaldatud. Kelch kirjutas oma kroonikale lisa "Continaution" (trükis 1875), mis käsitleb Põhjasõja-eelseid ja- aegseid olusid aastani 1707. · Keskaegne luule vaimulik luule (nt. Marienlied) 15. saj; ilmalik luule: minnelaulud, Spruchdichtung (sentensid) (Meister Stephan'i Schachgedicht, 14. Saj) 1431 luulekogu "Livländische Handschrift", autor Johannes in Livonia (nt. "Studentenglück") . ·
Tähelepanu: Mäng on kiire, kiirelt peab reageerima. Kes "magama jääb", peab oma "magama jäänud" käe mängust eemaldama. 6.2 Meeskonnamäng: teki keeramine Vaja läheb: väikest tekki ja kahtekümmet mängijat. Mängijad peaksid teki peal seisma suhteliselt kitsalt; teki suurust ja mängijate arvu saab alati varieerida. Nüüd on mängijate eesmärgiks tekk tagurpidi pöörata, ilma tekilt maha astumata või maad puudutamata. 6.3 Kassi ja hiire mäng. Regivärsiline rahvalaul. Laulumäng Mängijad on ringis, hiir keskel, kass aga väljaspool ringi. Mängijad laulavad: Meil on kaval kassikene, hiirekene, Intsukene, püüab hiired põllu pealta, ajab rotid aida pealta, vesihallid vilja seesta, küidud külmasta kambrista.
ABJA GÜMNAASIUM 2009 AASTA LAULUPIDU Referaat Koostaja: Karl Puidet 8a klass Juhendaja: Siirius Sikka Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa...................................................................................................................................5 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.......................................................................................................5 Tuljak.......................................................................................................................................
Felix Mendelssohn, kelle "Sõnadeta laulud"(1829-45) on romantilise laulva klaveristiili parimad näited. Lied tähendas esialgu lihtsat salmilaulu, mida lauldi kodudes klaveri või kitarri saatel sõprade seltsis, harva kontserdisaalides. Lied oli intiimse karakteriga, sageli kasutati 10 moesolevat pseudofolkloorset stiili, mille eeskujuks oli rahvalaul nelik- värsilise ülesehitusega, sisuks idülliline maaelu looduse taustal. Lied´is ühineb poeesia ja muusika. Luuletustes on oluline mõte või tunne ridade vahel, mida ainult muusika suudab sõnadeta esile tuua. Luuletustest tulenes ka lauluvorm. Lihtsa stroofilise ülesehituse kõrval kasutati varieeritud salmilaulu ja läbikomponeeritud laulu, kus muusika muutus vastavalt sõnadele ja korduvaid osi oli vähem. Kõrgromantism 1830-1850 Hector Berlioz 1803-69
1.Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüdi määratlusi · ÕS (2013): pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm · Ülo Valk (2001): Müüt on sakraalne lugu, milles tegutseva jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. · Peeter Espak (2015): Kujundlik maailma, inimeste ja jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil. Müüdi määratlemise kriteeriumid L. Honko järgi · Vorm sõnadesse pandud lugu saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana võib elustuda unenägudes, käitumises · Sisu varieerub, ühendab loomisaja sündmuste vahendamine kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra alguse...
Ühistöörütm oli ka kalendrisse sisse kirjutatud. ,,Mis peremees see on, teised juba külivad, tema ei tee midagi!" Tähtis oli muinaseestlasele loodus, folkloor, sõna targalt kasutamine. Iga sõna oli tähtis: valetamine, kurja ligi kutsumine, tühja jutu rääkimine, vandumine, vande murdmine olid väga tähtsal kohal. Luulelooming oli suuline, kuna ei teata, et eestlased oleks kirja kasutanud. Kirja algne tähendus on hoopis muster, kaunistus. Luule tähtsaim erivorm oli regivärsiline rahvalaul. Vanapagan oli kurjuse kehastus. Sepp = maag. Tuli, vesi ja raud ei ole mitte kui tööriistad vaid tapariistad. Muinaseestlaste usund oli eelkõige loodususund. See tähendas inimtegevuse pidevat kooskõlastamist looduse arvamusega. Loodust ja looduslikke objekte käsitleti elusolendeina. Tähtsal kohal on sõnamaagia. Paljud loitsud ja rahvalaulud on maagiaga seostatud. Eestlastel oli ilmselt välja kujunenud ka kõrgeimad jumalad. Tarapitat nimetab Läti
edendavana teiste uurali rahvaste maailmanägemise kontekstis. Taarausk · Taarausulised tunnistavad 1930.ndatel loodud omausu, rõhk on Muinas-Eesti maailmanägemisel põlvest põlve edasi antud salateadmised ja nende nägemuslikul lahtiseletamisel kohalikus ja läänemeresoome kontekstis ning edasiarendamisel Eesti Vabariigi tegeliku iseseisvusaja jooksul. Rahvausundi kajastused folklooris · Rahvalaul · Kombekäitumine · Kohapärimus · Muistendid(seletus- ja tekke; hiiu-; raha-augu ajaloolised; katkumuistendid jpt) · Müüdid · Legendid(sks ja angloameerika kontekstis) · Memoraadid · Kronikaadid- inimese enda poolt jutustatud oma elulugu Kokkuvõte Tugev seotus loodusega, esivanemate hingega, sõnamaagia, targad;samaanid, ei ole kindlat religiooni loojat, Judaism Sissejuhatus Mõisted:
Das Opernhaus, -’’er – ooperimaja Die Oper, -n – ooper Das Musikinstrument, -e – muusikainstrument Die Schulplatte, -n – vinüülplaat Die Musikkassette, -n – kassett Der CD-Player – cd mängija Die CD, -s – cd Die Sammlung, - en – kogu, kollektsioon De Kassettenrecorder, - - kassettmakk Die Rockband, -s – rokkbänd Das Klavier, -e – klaver Die Gitarre, -n – kitarr Die Geige, -n – viiul Die Ziehharmonika, -s - lõõtspill Das Volkslied, -er – rahvalaul Das Lied, -er – laul Das Volk, -’’er – rahvas Klassisch – klassikaline Der Jugendlicher – nooruk Das Mussikstück, -e – muusikateos Das Theaterstück, -e – etendus Das Schauspiel, -e – näidend Das Stück, -e – tükk Der Titel, - - pealkiri Der Tect, -e – tekst Leer – tühi Voll – täis Schade! – kahju Der Schausspieler/in, -/-nen – näitleja Der Hobbybastler, - - hobimeisterdaja Die Werkstatt, -’’e – töökoda Das Modell, -e – mudel
Inglise asunike esiisadena mainitakse tavaliselt siiski neid neljakümmend üht puritaani (isadpalverändurid), kes 1620. aastal koos perekondadega purjekal "M ayflow er" saabusid Massachusettsi rannikule ja rajasid seal Uus-Inglismaa. Tulnukad olid emamaal valitseva anglikaani kirikuga vastuollu läinud. Oma rangeid usupõhimõtteid ja kombestikku järgisid nad ka Ameerikas, surudes neid peale teistelegi. Puritaanide muusikaelust olid välja lülitatud kõik ilmalikud vormid, kaasa arvatud rahvalaul. Seda pidid asendama vaimulikud laulud-koraalid. Need omandasid ajapikku olustikulise iseloomu, kõlades ka lahus kiriklikest talitlustest ja levides koos rahvalauludeta suust suhu, põlvest põlve. Sel moel muutus koraalide muusikaline külg tunduvalt rahvalikumaks. Kui Uus-Inglismaal arenesid laevaehitus, terasetööstus, maakide kaevandamine, siis lõunas säilus feodaalne maaharimine, mis tugines orjade tööle. Puritaanide töökusele vastandus lõunaaristokraatide jõude-elu ja pillamine
mõistatustest liitub Rootsi vahendusel Lääne-Euroopa kultuuritraditsioonidega. · Kogumispiirkonnad, kogujad, väljaanded Tähtsamad kogumisalad paiknevad peamiselt väljaspool Soome piire- eelmisel sajandil talletatud "soome rahvaluule" on tegelikult soome-karjala rahvaluule. Põhjapoolseim kogumispiirkond oli Viena-Karjala; lõuna poole edasi liikudes järgnesid Aunus ja Laadoga-Karjala ning Soome lahe kagusopiga piirnev Ingeri. EEPILINE RAHVALAUL · Teemad ja kronoloogia Kalevalamõõduliste jutustavate runode ainestikku on rühmitatud: 1. Müüdirunodes jutustatakse alg-aja loomistöödest, maailma ja selle eri nähtuste - ka ainelise kultuuri esemete- sünnist. Paljud müüditeemad osutavad ürgsele , eelkristlikule kultuurile. 2. samaanirunode kangelased on vägevad teadjad ning loitsijad ja neis kirjeldatakse samaani teekonda Toonelasse. ainestikku raske dateerida. 3
(isad- palverändurid), kes 1620. aastal koos perekondadega purjekal "Mayflower" saabusid Massachusettsi rannikule ja rajasid seal Uus- Inglismaa. Tulnukad olid emamaal valitseva anglikaani kirikuga vastuollu läinud. Oma rangeid usupõhimõtteid ja kombestikku järgisid nad ka Ameerikas, surudes neid peale teistelegi. Puritaanide muusikaelust olid välja lülitatud kõik ilmalikud vormid, kaasa arvatud rahvalaul. Kui Uus- Inglismaal arenesid laevaehitus, terasetööstus, maakide kaevandamine, siis lõunas säilus feodaalne maaharimine, mis tugines orjade tööle. Puritaanide töökusele vastandus lõuna- aristokraatide jõude-elu ja pillamine. Kuigi nende perekonnad harrastasid muusikat, jäeti ajaviitemuusika eest hoolitsemine sageli orjadest moodustatud ansamblite hooleks või kutsuti pidustuste puhul laulma ja tantsima ümbruskonna valgeid kehvikuid.
Piret Raud.............................................................................................................................................67 Kristiina Kass.......................................................................................................................................67 3 Eesti rahvalaulud lastele Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Lastelaulud on tavaliselt kas laste või vanemate enda loodud. Hällilaul- „Uinu mu väsinud lind, unele suigutan sind...“ Mängitamislaul Hüpitamislaul- „Sõit sõit sõtsele, üle oja onule... Valuvõtu laul- Liisusalmid- Näpunimetused- Õpetuslaulud- Naljalaulud-
aladel peeti lahinguid (toit hävis). Esines sugude ebavõrdsust. Lauludes kajastub naise alistatus mehele. Rahvalauludest saab lugeda, elu ei olnud kerge palve emale: “Emakene, ennekene, panna ära tütart paiga tõttu, anda ära aseme tõttu, kinki kirju karja tõttu! Pane ta mihel meele tõttu, kaasal kalli armu tõttu.” Rahvalaul Helmest EESTI VANASÕNU MEHEST, NAISEST JA PEREELUST • Töökus on enam kui rikkus. • Võta naine võrgujäält, mitte kirikust ega kõrtsuteelt. • Ilus naine on silma paradiis, hinge põrgu, rahakoti puhastustuli. • Paremb võta noor ja vaene ku vana ja rikas. • Ei saa kõik kanad õrrele, ei ka kõik neiud mehele. • Ennemb aus vanatütrik ku viletsa mehe naine. • Kaks lindu ehitavad pesa, üks lõhub. • Hopen osta rikkast, naine võta vaesest perest.
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. Maailma Kaubandusorganisatsioon (World Trade Organisatzion – WTO) – rahvusvaheline organ, mis tegeleb kaubanduseeskirjadega, Eesti sai liikmeks 1999.a., vaata lisaks http://www.europarl.europa.eu/ftu/pdf/et/FTU_6.2.2.pdf Ülemaailmse Intellektuaalse omandi organisatsioon (World Intellectual Property Organisation – WIPO) – on ÜRO asutus. Eesti sai liikmeks 1994.a. ning WIPO asutamise konventsioon on seega Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigu...
aladel peeti lahinguid (toit hävis). Esines sugude ebavõrdsust. Lauludes kajastub naise alistatus mehele. Rahvalauludest saab lugeda, elu ei olnud kerge palve emale: "Emakene, ennekene, panna ära tütart paiga tõttu, anda ära aseme tõttu, kinki kirju karja tõttu! Pane ta mihel meele tõttu, kaasal kalli armu tõttu." Rahvalaul Helmest EESTI VANASÕNU MEHEST, NAISEST JA PEREELUST · Töökus on enam kui rikkus. · Võta naine võrgujäält, mitte kirikust ega kõrtsuteelt. · Ilus naine on silma paradiis, hinge põrgu, rahakoti puhastustuli. · Paremb võta noor ja vaene ku vana ja rikas. · Ei saa kõik kanad õrrele, ei ka kõik neiud mehele. · Ennemb aus vanatütrik ku viletsa mehe naine. · Kaks lindu ehitavad pesa, üks lõhub. · Hopen osta rikkast, naine võta vaesest perest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
