Seal uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osalise surmaga nagu tragöödias. Henrik Ibsen, August Kitzberg, Eduard Vilde FILM 1895. detsembrikuus näitasid vennad Lumiere'id Pariisis esimest mängufilmi. 1927 - heli kasutusele võtt 1935 esimesed värvifilmid LAUL Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: vanaks ehk regivärsiliseks ja uuek ehk riimiliseks rahvalauluks. Regivärsilist rahvalaulu iseloomustab värsiridade rühmitumine parallelismigruppidekd, milles üht mõtet korratakse teiste snadega mitmes värsis. (sõna algustähe kordus ehk algriim) Kaashääliku kordust nim. alliteratsiooniks, täishääliku kordusr assonatsiks. Regivärsilised rahvalaulud jagunevad teemade ja eesmärkide järgi: töö-, orjus-, pulma-, kiige-,
õpetool. 1995 sai Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond Eesti Rahvaluule Arhiivi õigusjärglasena tagasi oma ajaloolise nime. Mõlemad institutsioonid tegelevad Eesti rahvaluule kogumise, uurimise ja publitseerimisega, samuti õppetööga. Rahvaluule on rahva sõnalooming: 1) Anonüümne 2) Pärimuslik 3) Kollektiivne Rahvaluule jaguneb 3-eks: 1) Rahvalaulud 2) Rahvajutud 3) Rahvaluule Lühivormid *Rahvalaulud jagunevad 2-ks: 1. Regivärsiline 2. Riimiline Regivärsiline Rahvalaul N: Igav on olla iluta Hale olla laulemata Kole käo kukkumata Raske rõõmuta elada. Parallelism ---------) Mõtteriim Alliteratsioon Kole käo kukkumata. Algriim Assonants Igav on olla iluta. *Riimiline Rahvalaul N: Saksad sõitsid saaniga, Talumehed tõllaga, Vabadikud vankriga, Mina, vaikne, kelguga! Kiri kuer õli kelgu ies, Ise istsin kelgu sies! ( Lüganuse ) Lõppriim --------) Häälikute kokkukõla värsi lõpul *Rahvajutud jagunevad 4-jaks:
Cream, Iiri kohv Hommikusöök Kartulikoogid ehk Boxty colcannon Iiri hajuhautis Iiri tants Riverdance ehk iirimaa stepptants. Jaguneb kaheks: kõvakingatants ja pehmekingatants Iirlased nimetavad neid jalanõusi `'Pumps'' Sai kuulsaks 1994 aastal Eurovisioonil http://www.youtube.com/watch?v=W22gpBv00gg Iiri muusika Iiri rahvalaul on :ühehäälne, meloodiline, muusikaliste kaunistustega Iirimaa rahvuslikuks sümboliks on iiri harf. Iiri rahvapillide hulgas on tähtsal kohal ka trumm bodhran Tuntuim iiri tants on kiiretempoline meeste soolo tants jig ( dziig) Iiri torupilli nimetatakse ka `'sõjasarveks'' ehk `'Warpipe'' http://www.youtube.com/watch?v=xviP4-z_iRY&list=PLGUCY-d0eWh2HXevs Oskar Wilde Colin Farrell Teater Gaiety George William Russell Tänan Kuulamast!
SUUR JA VÄIKEALGUSTÄHT Läbiv suurtäht: 1.isiku-ja olendinimed : Nt: Vanapagan,Peeter Esimene, Kalevipoeg. Sidekriipsuga kirjutatakse näiteks kirjanduslikud nimed, mille esimene pool iseloomustab teist: Sauna- Madis, Kupu-Kai, Kupja-Prits, Räpsi-Rein , Pläralära-Leenu, Kaval-Ants. 2.Koha ja ehitise nimed: nt: Virumaa, Kadriorg, Elva, Siver, Antarktis,Emajõgi, Teravmäed, Sõsarsaared,Metsakalmistu,Vabadussammas, Kolm Venda 3.Kohanimi täiendina , mis viitavad riigile,maale,territooriumile, mis märgivad kohakuuluvust: Eesti fosforiit,Eesti loodus, Saarema dolomiit,Siberi taiga,Leedu vapp, Aasia maad, Ungari saapad väikese algustähega kirjutakse: keeled,keelerühmad,rahvad,hõimud,kultuuri-jaühiskondlikud elu nähtusi märkivad ühendid : jaapani keel, läänemeresoome hõimud, eesti kirjanik, läti rahvalaul 4.taime-ja loomanimetused: jaapani seeder,prantsuse bokser,kaukaasia lambakoer, tori hobune, siiami kass, atlandi heeringas 5.toote-ja kauban...
Algriim- alliteratsioonil või assonatsil põhinev kokkukõla. N: härrad jäid härisemaie, möldreid mörisemaie. Allliteratsioon algriim, sarnaste konsotantide koruds sõnade algul värsis. N: venda kuulis, vasta kostis Antonüümid- vastandsõnad, mida seob vastandussuhe. N: madal-sügav Assonants algriim, sarnaste vokaalide koruds sõnade värsi algul. N: udu rikub uue kuue. Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Dialoog- kahekõne Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Kolm zanrit tragöödia,komöödia ja draama. Draamakirjandus kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste kahekõnel. Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks, stseendieks. Eepika- üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sõndmusi, tegelasi ja olukordi. Eepos- eepika suur...
13. saj sündmused tõid Eesti alede muusikasse vihjeid eestlaste laulmisest Läti Hendriku ,,Liivimaa kroonikast", tekkis palju kirikuid ja hakkas levima kirikulaul. Kirmes- on ilmalikud pidustused kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. Martin Lutheri uuendused Eestis: *ametisse määrati kohalikku keelt mõistvaid vaimulikke et usku rahvale lähemale tuua, *Püüti kaasa laulma panna ka kogudust. Linnamuusikute tegevus 16 saj: *Linnamuusikute ja magistraali vahel sõlmiti leping et nad üldse mängida võiksid*saj esimesel poolel olid linnarahva meelelahutamiseks ja häiresignaalide andjaks linnas, *saj teisel poolel poolel oli nende
o Zanrite tööjaotus; Erinevaid lähenemis zanritele: o Tekstipõhine vs esituspõhine(70ndatest Ameerikas); o Analüütiline vs rahvapärane (etic vs emic); o Liigutav vs tunnetuslik. Rahvalaul Rahavalaul on laul, mida õpitakse kogemuslikult mõnelt teiselt rühmaliikmelt. Õppimine toimub vabatahtlikult. Rahavalaulu jaoks peab olema mingi rühm, kellele meeldib laulda. 18.-19. Sajandil: o Rahvalaul kui lihtrahvalaul (vastandus kõrgkultuur vs rahvakultuur, professionaalne muusika vs rahavamuusika; kunstipoeesia vs ,,loomulik poeesia"). 20. Sajandil: o Esituse, muusika ja sõnade seotus (laul sünnib lauldes); o Laul ( ja selle juurde kuuluv) õpitakse pärimusrühma liikmena lauldes; o Eripärane kasutusviis ja esitustava; o Laulude seotus muude valdkondadega (mütoloogia, usund, kombestik).
algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul.) algusriim vt riim. allegooria mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. Allegoorilises tekstis kujutatud isikute, nähtuste, olukordade all tuleb näha teisi isikuid, nähtusi, olukordi. Näiteks: Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. (Juhan Lilienbach.) alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Venda kuulis, vasta kostis / / (Rahvalaul.) anafoor korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide alguses. Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra . Ilus on surra isamaa eest. (Friedebert Tuglas.) antitees vastuseade. Antiteesis kõrvutatakse vastupidiseid väiteid või seisukohti. Antitees on lähedane mõiste kontrastiga. ...
E. mus: vanem rahvalaul-regilaul(7,8 saj)Esitati naiste poolt,mehed samalajal tool,ühehäälne. Uuem rahvalaul 18.saj-puudus refrain.Fonograaf-helisalvestusseade. I laulupidu-1869,tähistati orjuse kaotamise 50ndat aastat, esinesid mehed. Tartus,18-19 juuni. esitati 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Ilmalikud :Aleksander Kunilaid Sind surmani," "mu isamaa on minu arm". lauljaid üle 800. Hakati looma eestimaiseid laule. Jakobson-Vanemuise kandle hääled. Võtsid osa esimesed puhkpilliorkestrid (väägvere, torma) Puudusid eestl. heliloojad. Oli Cimze seminar, koolitati õpetajaid. 19. saj. lõpul
Aleksandrikooli abikomiteed- ülemaaline rahakorjandus Peakomitee esimees Hurt. Järglane Eesti Aleksandri Kõrgemajärguline Alampõllutöökool. KALEVIPOEG ,,Kalevipoeg" Friedrich Robert Faehlmann. Kunsteepos. 1839- tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja- muistenditest. Pärast Faehlmanni surma jätkas ÕES palvel tööd Friedrich Reinhold Kreutzwald. Algul hakkas lugusid kirja panema proosavormis, hiljem otsustas regivärsilise vormi kasuks. Eesti vanem rahvalaul pigem lüüriline kui eepiline. 1853- algredaktsioon, 12 lugu. Hiljem juurde 8 lugu. Esimene rahvaväljaanne Soomes Kuopios 1862, 1000 eksemplaris. Kokku ilmunud 18 trükki. 2 sissejuhatust, värsse üle 19 000. Algus- Kalevipoja päritolu ja vanemate kirjeldus. Lõpp- Kangelase surm, vanaisa annab talle tööks põrguväravate valvamise. Skulptuurid- Tartus, Tallinnas Glehni pargis, Põltsamaal.
Rahvaluule liigid Kermo ja Karel 1/ Rahvaluule Rahvaluule jaguneb: rahvalaul: regivärsiline, lõppriimiline; Kukerpillid Unelaul https ://www.youtube.com/watch?v=dIy9134PA7k rahvajutt: muistend, muinasjutt, naljand, pajatus; rahvaluule lühivormid: mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. 2/ Rahvajutu tunnused Puudub kindel autor. Jutu sisu võib paikkonniti erineda. Peegeldavad vanarahva uskumisi ja tarkust. Tegelasteks on müütilised olendid, tegevuspaigaks müütilise tähtsusega kohad.
Sissejuhatus Eesti kirjandusse Animalistlik- loodus oli eestalse jaoks hingestatud. Usuti Taarasse , teda on kutsutakse ka pikse haldjaks. Eestlaste seal oli palju nõidasid. Tollel ajal olid nõiad ravitsejad, nad olid teistsugused. Nad erinesid tavapärasest eestlasest. Nõiad pidasid sidet haldjate riigi ja inimeste vahel. Vanad eestlased uskusid ka sellesse et kui inimene sureb siis ta hing elab edasi. 13.sajandil oli eestlaste rahvaarv 150 000 . Sellest ajast me võime lugeda rahvalauludest et õnnis aeg on läbi saanud ja hakkab orjaaeg. 1517 alustas Marthin Luther Saksamaal reformatsiooni. Sellel ajal kiriku mõju suurenes. Usuõpetus muudeti emakeelde. 1535 esimene eesti keelne raamat. Wanradt Koell 17.sajandil tuli näljahäda ja eesti rahvaarv langes 100.000-le 1608 a algas Poolas Rootsi sõda. Eestlaste jaaoks algas hea Rootsi aeg. 1632- tartu Ülikooli avamine 1700- 1721 Põhjasõda 1739 Piibli tõlkimine. A...
Vene muusikaajaloo võib jagada kolme perjoodi: I Vana aeg (ürgkogukondlikust ajast kuni 10. Saj) rahvamuus. Teke. kõige vanem laulud tekkisid ürgkogukondlikul ajal. Need on seotud slaavlaste tegevusaladega- karjakasvatuse, põlluharimisega & samuti usuga loodusjõududesse (nn paganausk) Peamiselt on 2 ja 3 osalise taktimõõdu vaheldumine aga on ka 5 7 11 osalist taktimõ. Rahvalaul. esitati mitmehäälselt, eeslauljaga liitusid hääled mis hargnesid ja sulasid kokku. II Keskaeg (10.saj-17.saj I pool)- Arenes rahva- ja kiriku muus. 1) rahvamuus.areng &teke Keskaj. alguses tekkis laululiik bõliina( on jutust. sisuga vene kangelaslaul (vabadusvõitl. kangel.teod,kangel.) Tekst oli muusikast tähtsam.) mille kõrvale tekkis hiljm lüürilised laul (tundeküllased,nukrad,murelikud. Eeslaul
Uuem laul kõlas ajaviiteks puhkeajal, vanem aga saatis tööd ja tegevust. · meestelaul sõjad, meremehe elu, jahimeeste pajatused, pilkelaulud. · naistelaulud vähem levinud.armastus, sunnitud lahkumine, surnud kallim, õnnetu armastus, õnneaeg. · ringmängu- ja tantsulaulud noorte peamine ajaviide 19.-20. sajandi vahetusel oli ringmängude mängimine ja tants, mis omavahel ühendatuna täitsid tihti puhkehetki. Vanem rahvalaul ehk regilaul Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: tekst, viis, esitus Regilaulu teksti aluseks on regivärss:iga laulurida koosneb kaheksast silbist Regilaulu tekstile on omane samade mõtete kordus ja algriim Regilaulu viis on lühike, väikese ulatusega, kõnelähedane. Ühe viisiga lauldi paljusid erinevaid tekste. üherealised üks alustab, teine kordab kaherealised eeslaulja laulab esimese rea, koor kordab teise rea
luuletustena. Lisaks lõid religioosse alasisuga tekste Euroopas elavad juudid. Lisaks kirikule lõid religioosseid tekste ka näidendikirjutajad, kes etendasid rändteatrites piiblistseene. Ilmalik kirjandus piirdus põhiliselt kroonikate ja rüütlilugudega. Eraldi võib veel mainida naiskirjanike teoseid. Nad olid põhiliselt nunnad, kes lõid kristliku sisuga tekste. Tihti kuulutati need nunnad pärast surma pühakuteks. Ka muusika jagunes suuresti kaheks- ilmalik rahvalaul, nagu näiteks regilaul Eestis (kuigi keskaeg jõudis siia tuhatkond aastat hiljem kui mujale) ja ilmalik kirikulaul. Need olid tihti mitmehäälsed. Gregoriuse koraalist sai vorme ja zanreid ühendav üldnimetus, mis hiljem taandus kindlale häälerühmale. Lauluteemad olid rangelt vaimulikud. Vaimulikust muusikast kujunes välja noodikiri ja ka kogu ülejäänud tänapäeva muusikateooria alus. Kirik oli keskaegse kultuurimaailma üldmõjutaja. Lihtrahvas puutus muusika ja
Eesti pärimusmuusika 1. Eesti heliloojatest on kasutanud rahvalaulu oma loomingutes ja teostes : Mart Saar (1882-1962) Rahvalaulud : ,,Kõver kuuseke'', ,,Tudu- tudu tuvikene'' , ,,Jaan läheb jaanitulele'', ,,Tere kuusi, tere petäj '', ,,Sii om leelo liinast tuodo'', ,,Leelo'', ,,Luule, see ei tule luulest'' , ,, Üks suu'' , ,Tipa- Tapa hällilaul''. Cyrillus Creek (1889-1962) Teosed: ,,Sirisege, sirisege sirbikesed'' , ,,Meie Err ehk meie härra'', ,,Meil aia äärne tänavas'', ,,Ma kõndisin vainul''. Veljo Tormis (1930-2017) rahvalaulud: ,,Rahvalaul ja meie'' , ,,Eesti kalendrilaulud'' alaosadega : ,,Mardilaulud'' , ,,Kadrilaulud'', ,,Vastlalaulud'', ,,Kiigelaulud'' ja ,,Jaanilaulud''. ,,Kust tunnen kodu''. Miina Härma (1864-1941) vanad viisid : ,,Lauliku lapsepõli'' , ,, Ei saa mitte vaiki olla'' , ,,Kus on kenva kodu''. 2. Pärimusmuusikat mängivad ansamblid: Naised Köögis, Curly Strings, Torupilli Juss...
Al Saebelmann-Kunileid 1845-75 "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm" (Koidula tekstidele). Eesti heliloomingu rajaja. II üldlaulupidu Tartus 1879 osalesid meeskoorid, pasunakoorid. (Juhid Kleimann, Willigerode, D.O. Wirkhaus, Hermann) III üldlaulupidu Tallinnas 1880 oli vähem osavõtjaid Lõuna Eestist 14-st laulust juba 7 eesti laulu. Osavõtjad veel ainult mehed. I päev proov II päev kontsert III võistulaulmised (ka segakoore). Vanem rahvalaul Rahvalaulus on esikohal sõnad, seejärel viis. Regilaulu aluseks on mõttekordus, algriim ja värss (8-silbiline, igale silbile vastab üks noot). Põhiliselt lauldi esilaulja ja koori vaheldumise põhimõttel. Viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Tihti kasutatakse pikendatud lõppheli ja refrääni, mis on tavaliselt 1-2 sõnalised (nt. kaske-kaske). Eesti rahvalaul on tavaliselt ühehäälne, välja arvatud Setu rahvalaulud. Liigid: · Töölaul
Kahte rahvalaulu eristab ka teks, vanemal esines algriim, uuemal lõppriim. Mida aeg edasi, seda kindlamaks muutus ka vorm: enam ei olnud laul pikk joru,vaid eristas refrään.Temaatika oli vanasti igapäevane elu,luldi kõigest mis puudutas inimese toimetusi, ühiskonna probleeme jne.Hiljem lauldi inimese tunnetest(armastus,kurbus,igatsus) Vanema rahvalaulu liigid olid kahendilaulud,itkud ja jutustavad laulud. Uuemal ajal lauldi rohkem tantsulaule,külalaule ning tekkis uus-vaimulik rahvalaul. Funktsioon eesti rahvalaulus on vastavalt ajale erinev. Näiteks vanemas rahvalaulus ilmneb lihtsus e. helletused ja hüüded, mida kasutati kutsumise või ohu korral. Palju lauldi itkusid e. nutulaule. Sama oli ka pillidega-varem kasutati ühehäälseid lihtsaid käepäraseid pille, takti löömiseks, hiljem aga laulude saateks.Need pillid, mis teevad ise häält (parmupill,käristi) olid idiofonid.Eestlased tegid pille kõikvõimalikest nahkadest-membranafonid(trummid,põsepill)
Võrdlus on kõnekujund, milles kõrvutatakse kedagi või midagi ühistunnuse alusel. Värss on luuletuse rida. Algriim on sõnade algushäälikute kordamine värsi piires. Anekdooti iseloomustab kokkusurutud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Anekdoot lõpeb tihti püändi ja vabastava naeruga. Kõnekäänd on rahvapärane piltlik väljend. Kõnekäänu lõplik tähendus selgub alles lausest. Lauluparoodia on luuletuse või poplaulu uus, koomilise sisu või vormiga teisend. Lõppriimiline rahvalaul tekkis 18 sajandil ja seda eristab regilaulust sõnade riimumine värsside lõpus. Muinasjutt on rahvajutt milles on vaba fantaasia kaudu väljendatud inimese lootusi ja soovunelmaid. Muistend on rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega. Tänapäeval kutsutakse kõlakaks, kuulujutuks. Mõistatus on sõnaline peitepilt. Sisaldab küsimust, millele peab vastama. Naljand on lühike, koomilise või satiirilise sisuga rahvajutt.
Eesti aladel. Mille poolest erines ränd- ja linnamuusikute tegevus? V: Rändmuusikud olid lindpriid. Linnamuusikud aga olid palgatöölised. Neil oli kindel aastapalk, millele lisandusid tulud pulmades ja pidustustel mängimise eest. Linnamuusikute sisekord oli tsunftilik: peamuusikul oli tavaliselt 4-5 selli ja kuni 3 õpipoissi. Suuremate kloostrite ja kirikute juures peeti jumalateenistuse järel ilmalikke pidustusi, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. 4) Missuguseid seoseid võiks leida varase vaimuliku muusika ning eesti vanema rahvamuusika vahel? V: Katoliiklus on kõikjal maailmas püüdnud rahvalikku ja isegi paganlikku pigem oma õpetusega kohandada kui hävitada. Kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab ka kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus eesti folkloori hulgas. Lisaks on lihtsam ja tekstikesksem osa gregooriuse laulust regilaulule vormiliselt õige lähedal.
folkloorifestivalidele, laulu- ja tantsupeole, või ka lihtsalt toredas seltskonnas viibides rahvamuusikat kuulata. Samuti võib ka ise üksinda looduses või kodus rahvamuusikat viljeleda, mis sageli täidabki inimese esmase vajaduse muusika järele. Eesti vanem rahvamuusika võib tänase inimese kõrvale tunduda harjumatuna, eriti kui see kõlab suures kontserdisaalis, sest tegelikult pole selline muusika sellise olukorra jaoks mõeldud. Rahvalaul oli rohkem kaasalaulmiseks, kui ainult kuulamiseks. See võimaldas inimesel erinevate meeleolude ja sündmuste puhul täiel rinnal hõisata, kogu südamest halada, sõnajõuga manada või laulu saatel rütmiliselt ringis sammudes ühtekuuluvust tunnetada. Pillimuusika hõlmas karjapasuna tuututused küngaste vahel, lõbusad või unelevad kandlehelid aidatrepil, torupilli kaasakiskuva, läbitungiva hääle kirmasel. Laul või pillilugu on omal kohal, kui see
· Suurim rahvalaulude kogum on ,,Carmina Burana". · Ilmalik muusika on tihedalt seotud ränd-ja rüütellaulikutega, kes olid rõõmutoojaks. · Nende temaatika oli väga lai. · Rändlaulikuid nim. nt. hulgaarid, zonglöörid, speilmannid. · Kirikutegelased kiusasid neid. · Rüütlilaulikud on kõige enam säilinud (õukonnaluule). · Laulude peamised teemd olid: armastus, kangelased, Neitsi Maarja teemad. · Motett tekkis 12-13 saj. See on mitmehäälne rahvalaul. · Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse motetil vastu 13. saj lõpul tõrjuti kirikust välja. Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet-kanda liturgilist teksti. · Põhimeloodiaks oli rahvaviis, kuna see meeldis rahvale, üritati seda jäljendada. · Populaarseks seltskonnalauluks sai naljamotett. · Tekkis vajadus olulised laulud kirja panna. · 7
„Rindeteed“ – patriootiline laul, aktiivsem meloodia. „Kaluri laul“ – elurõõmus ja kaasakiskuv valsiviis, Kõrveri loomingus hakkas esmakordselt järjekindlamalt kajama rahvusmuusikast väljakasvavad intonatsioonid. „Traktoristide laul“ – valsil põhineval rütmil, millega kaasnes ka rahvamuusika. Kogus kiirelt populaarsust rahva hulgas. „Kerjuse laul“, „Kui õitseb sirel“ - filmimuusika, „Maasaunas“ – humoristlik rahvalaul, „Kadriorg“ , „Meie koolielu“, Tallinn mu Tallinn“. Looming: Operetid "Ainult unistus" (1955) "Laanelill" (1959) "Teie soov palun?" (1962) Muusikalid: "Mees pisuhännaga" (1968) "Kapsad ja kuningad" (1971) "Raha paneb rattad käima" (1978) "Kuskil Montparnasse'il" (1980) Laule: "Kui sa traktorile korraks puhkust annad" "Mis sina maamees merest tead" "Kadriorg" "Kui õitseb sirel" "Kalurilaul" "Põhja valge naine" „Karulaane jenka“
Regilaul koosneb 8- silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi.Esitus on regilaulu kõige püsivam osa: eeslaulja poolt esitatud värssi kordas koor, nii said laulda ka need, kes sõnu ei teadnud. (UNl METSA!Uni pääle mul tulessa,laiskus pääle mul lamessa! Kus ma pea uni panerna või ma pea laiskus ajama? Uni mõtsa hundi selga,laiskuskarjalaste pääle! ), uus e. Riimiline rahvalaul- Riimiline rahvalaul hakkab kujunema 18. sajandil. Riimilise rahvalaulu olulisemaks tunnuseks on lõppriim. Värsid ei koondu enam paralleelrühmadesse, vaid lõppriimi alusel stroofiks. Ka keelelisi arhaisme esineb vähe.(KAS ON MEIE HÄRRAL MURET?Kas on meie härral muret,kust ta saab, mis ta süöb,kas täma nälga sureb?Täma luodab tüöliste pääle,prassib sääl, balli pääl,tõstab rõemsast hääle!) 2. Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika
1. Rahvaluule liigid, alaliigid : Rahvajutud: Muinasjutt, muistend, naljand, pajatus. Rahvalaulud: Regilaul, riimiline rahvalaul. Rahvaluule väikevormid: Vanasõnad, konekäänud, mõistatused. 2. Muinasjutt - tunnused, liigid, 6 näidet : Muinasjutt on rahva väljamõeldud jutustust (hea ja halva vahel) millel on traditsiooniline algus ja lõpp (elas kord, kuni nad veel õnnelikult elavad). 7 pöialpoissi, 3 põrsakest, 12kuud, 7õde, punamütsike, tuhkatriinu. 3. Muistend - tunnused, liigid, 4 näidet : Muistend on mingi asja või eseme ajalooline rahvausunduline tekke-seletus.
välja. Esimene laul oli ühehäälne ning laulsid ainult mehed. Mõtlesin siis et, ei tea kas nad laulavadki ainut ühehäälselt, kuigi väga puhtalt. Õnneks ei pidanud ma pettuma, kuna järgmine lugu kõlas juba mitmehäälselt. See lugu oli Arvo Pärdi ,,Alleluia-Tropus" ning jättis väga hea mulje. Huvitav teos Arvo Pärdi poolt. Mind pani selle laulu puhul kohe imestama meeste vokaalsed võimed. Mõnes kohas lauldi väga kõrgelt. Teiste laulude seast paistis silma Gruusia rahvalaul ,,Seien romelman", kus üks laulja laulis soolot ning teised lauljad laulsid ainult tausta. Soololauljal oli väga tugev madal hääl ja laul oli üpriski rõõmus ja energiline. Üldiselt sai ansambel kõigi lugudega suurepäraselt hakkama. Lauludes oli väga palju keerutamist ühe noodi ümber, kuid lauljad suutsid kõik keerutused väga puhtalt laulda. Ka lugude dünaamika oli suurepärane, vahepeal vaikne, siis jälle vali. Mind pani imestama ka
väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti regilaule? Elavas kasutuses (esimene elu) ja väljaannetes ja arhiivis (teine elu) – tekstide väliste tunnuste e vormi alusel, teksti sisemiste tunnuste e teema ja sisu alusel. Vanem rahvalaul: hüüded, loodushäälendid, loitsud, lastelaulud, itkud, täälaulud, kalendrilaulud, mängulaulud, pulmalaulud, jutustavad laulud ja lüürilised laulud. Uuem rahvalaul – olustiku, sõja, armastus, mängu ja tantsulaulud ning vaimulikud laulud. Vanem rahvalaul (regilaul ja selle maailmapilt) ja uuem rahvalaul (uus inimene, meelelahutuslikkus, päevakajalisus). 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Äärealadel, Kihnu saarel ning Eesti õigeusklikus kagunurgas, Setumaal. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). M. Sarv „Regilaul – loodud või saadud?“; Eesti rahvalaule viisidega I-V. 48
Siis tuleb lavale ansambel koos dirigendi Aivar Mäega. Esimene pala oli Bachi sümfooniast, teine pala oli Boccherini menuett, kolmas pala oli Griegi ,,Hommik", neljas pala oli samuti Griegi ,,Mäekuninga koopas", viies pala oli Schuberti ,,Ave Maria", kuues pala oli Tsaikovski ,,Pähklipureja" avamängu üks osa, seitsmes pala oli (Tsaikovski) ,,Krepak", kaheksas pala oli Leone ,,Adadzo", üheksas pala oli Tõnu Kõrvitsa ,,Mu süda ärka üles", kümnes pala oli Karuse rahvalaul ,,Maga, maga matsikene, üheteistkümnes pala oli Andersoni ,,Fill water" ja kaheteistkümnes pala oli Sibeliuse ,,Vaikus üle maa". Üldiselt jäin kontserdiga rahule, kuigi kuulsin mõnes esitatud palas ebakõla. Aivar Mäe oli tasemel ja mulle meeldis eelkõige Mäe oskus hästi dirigeerida. Muidugi ei puudunud Mäel kontserdi ajal huumorisoon ja üsna kontserdi lõpus õnnestus tal publik ja korraldajad panna uskuma, et see pala, mis ta äsja oli esitanud on viimane
Elulugu · Veljo Tormis sündis 07.08.1930 Kuusalu kihelkonnas ja üles kasvas Vana- Vigalas. · Tema isa oli köster, kes juhatas kirikukoori ning organiseeris viiuldajana pillimängu. · Tormise kodus lauldi rahvalaule ja hinnati uudset rahvuslikku kooliloomingut- Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule- mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. · 1943. aastal hakkas ta Tallinna Konservatooriumis orelit õppima. · 1948. aastal pidi ta aga oma erialast loobuma, kuna konservatooriumis oreliklass suleti, sest see oli liiga palju seotud kirikuga. · Ta proovis ka koorijuhi ametit, aga see talle ei sobinud. · 1950. aastal hakkas ta õppima heliloomingut, esmalt Tallinna Konsernatooriumis , kus õpetas teda Villem Kapp ja järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. · Paljug heliteosed olid keelatud, samas aga olid noodid raamatukogus saadaval ning eb...
loomisel; 3. Folkloori avastamine väljastpoolt: – Väljastpoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elemente; – Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama; Nt väärtuslik regilaul vs “saunanaiste lori” 4. “Õige” folkloori määratlemine: – Toimub uurija ja uuritava koosmõjus; – Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine Nt regilaul vs uuem rahvalaul, vanade vs noorte folkloor, naiste vs meeste pärimus 10. Iseloomusta kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Lauri Honko Folkloori “teine elu”: – Arhiveeritud pärimusainese liigutamine uude konteksti, uude ringlusse, uutese žanritesse; - Nt folkloorifestival Baltica ja Viljandi Folk; - Folklorismi mõiste; 14. Pärimusrühma sõltuvusest või kitsendustest vabanemine (emantsipatsioon):
tarbekunstiks ja sõnaloominguks. Rahvalaul on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes. Rahvaluule - folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb rahvalauludeks (regivärsilised ja riimilised rahvalaulud), rahvajuttudeks (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused) ja rahvaluule lühivormideks (vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused). Realism - kirjandus- ja kunstimeetod, mis taotles tegelikkuse tõepärast kujutamist. Regivärsiline rahvalaul - rahvalaulu liik, mida iseloomustab algriim (algushäälikute kordus värsis) ja parallelism (värsside jaotumine mõtteriimi alusel rühmadesse, milles üht mõtet korratakse ja süvendatakse teiste sõnadega mitu korda). Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Regivärsilisel rahvalaulul on palju liike: hälli-, töö-, kiige-, pulma-, tähtpäeva-, mängu-, sõja-, matuselaulud jt. Regilaulu nimetatakse murdekeeles leeluks ja laulmist leelutamiseks.
,,Talvine teekond", ,,Luigelaul". Johannes Brahms Saksa helilooja, Hamburgis möödus lapsepõlv, isa vabakutseline muusik mängides erinevaid pille. Huvitus ajaloos, kunstist, kirjandusest omandas väga hea klaverimängu oskuse, põhiteadmised teoorias komposisatsioonist. 16a klaveril oma loodud teose. Reisis palju, alates 1862 oli seotud Viiniga. Looming: jääb Beethoveni klassikalise orkestri koosseisu juurde. tema teoste teemad luulelised. Aluseks rahvalaul, klaveriteosed üsna tähtsal kohal, vokaalteoseid üle30. loonud 4sümfooniat, 2avamängu, vokaalsümf ,,saksa reetja", reekviem elusatele, saksa keeles piiblist. 1857-68 reekviemi 10a, alustas enne ema surma, 7osaline. Hakkab huvituma Ungari rahvamuusikast, mille ajal kirjutab nii mõnedki teosed ungari rahvaviisidele ,,Ungari tantsud"; pole abiellunud, õnnetu, 15lapse ristiisa, väljapaistvaim helilooja, sümfoonik. Robert Schumann Saksi provintsilinnakesest Zwickaus
ESITÄHTEDE KOKKUKÕLA ALGRIIM NT: MÖLDERID MÖLISAMAIE VASTAND TÄHENDUSLIKUD SÕNAD ANTONÜÜM NT: ILUS-KOLE VOKAALIDE KORDUS SÕNADE ALGUL ASSONANTS NT: UDU RIKUB UUE KUUE PIKK JUTUSTAV LUULETUS, TRAAGILISE SÜNGE SISUGA BALLAAD JAKOB TAMM ,,ORJAKIVI" NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK TÄHTSAMAD ZANRID:DRAAMA DRAAMA KIRJANDUS TRAGÖÖDIA KOMÖÖDIA PÕHINEB DIALOOGIL JUTUSTAVAS VORMI...
· oksümooron - vastandväljendus (kuum lumi, elav surnu) Kõlakujundid · Onomatopöa - loodushäälte jäljendamine haukuma, haugatus · Assonants - täishäälikuline algriim Anu armastab õunu, ema eemaldus minust · Alliteratsioon - kaashäälikuline algriim koer kükitas kamina ees, memm maiustas meega Rahvaluule · Rahvajutud: muinasjutud muistendid naljandid pajatus · Rahvalaulud: regilaul uuem rahvalaul laulumängud · Väikevormid: vanasõnad mõistatused kõnekäänud Stiilikujundid · anagramm - ühe sõna tähtedest saab teise sõna (isa-asi-sai-ais) · palindroom - eest taha/tagant ette lugedes sõna sama (issi, piip, kirik) Lausekujundid · retoorilised pöördumised - "Olge tervitatud, Eesti mehed!" · parallelism - mõttekordus "karjapoiss on kuningas, teise valla valitseja"
Dream Bigband. Aastast 2005 on ta G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli pop-jazz suuna juht ja juhatab Otsakooli bigbändi ja Eesti Piirivalve Orkestri bigbändi. Kontsert algas Laurentiuse kirikuõpetaja Antti Toplaane kõnega. Seejärel hakkasid solistid kordamööda esitama erinevaid lugusid. Esitati lisaks jõululauludele ka eesti rahvalaulu, gospelit ja solistide omaloomingut. Näiteks esimene lugu oli T. Terase kirjutatud "Kyrie" ja Eesti rahvamuusikast olid esindatud Paistu rahvalaul "Pühade ootamine" ja Miina Härma kirjutatud lugu "Ei saa mitte vaiki olla". Anna-Liisa Supp esitas oma kirjutatud laulu "Üle muru". Kõik laulud, olenemata sellest, et olid gospel või rahvalaulud, olid pandud jazz stiili. Esimese loona kõlas T.Terase "Kyrie", mida esitas Anna-Liisa Supp. Lugu oli osaliselt eesti keelne ning ka ladina keelne. Mulle tundus, et see kuulus gosepl muusika hulka, kuid oli muudetud jazz stiili.
vaimulikud laulud. Inglise asunike esiisadena mainitakse tavaliselt siiski neid neljakmmend ht puritaani (isadpalverndurid), kes 1620. aastal koos perekondadega purjekal M ayflow er saabusid Massachusettsi rannikule ja rajasid seal Uus- Inglismaa. Tulnukad olid emamaal valitseva anglikaani kirikuga vastuollu linud. Oma rangeid usuphimtteid ja kombestikku jrgisid nad ka Ameerikas, surudes neid peale teistelegi. Puritaanide muusikaelust olid vlja llitatud kik ilmalikud vormid, kaasa arvatud rahvalaul. Seda pidid asendama vaimulikud laulud- koraalid. Need omandasid ajapikku olustikulise iseloomu, klades ka lahus kiriklikest talitlustest ja levides koos rahvalauludeta suust suhu, plvest plve. Sel moel muutus koraalide muusikaline klg tunduvalt rahvalikumaks. Kui Uus- Inglismaal arenesid laevaehitus, terasetstus, maakide kaevandamine, siis lunas silus feodaalne maaharimine, mis tugines orjade tle. Puritaanide tkusele vastandus lunaaristokraatide jude-elu ja pillamine
Rahvaluule liigid ja zanrid * rahvalaul on ainult see, mis on uuritav kirjandusteaduse kaudu. 3 jaotust: 1)lüüriline 2)eepiline 3)dramaatiline * lüüriline teemaarendus: põhjendus puudub, miks midagi tehakse * eesti rahvalaul jaguneb lüüriliseks ja lüroeepiliseks * Rutt Mirov jagas Laugaste terminid kaheks: l (laulud) j (jutud) lv (lühivormid) ning mäng, tants --> rahvaluule kitsamas tähenduses ___________________________________________________________ u/k (usund/kombestik) --> rahvaluule laiemas tähenduses (tänapäeval kitsamat ja laiemat tähendust ei kasutata) 20. sajandil: * humanitaarteadused liiguvad sotsiaalteaduste suunas. Muutus ka laulude süsteem. * rahvapärimuses olemas zanritunnetus
sees. Pärimuse spetsialistide (preestrid, teadjad jt) oluline roll teadlikkuse loomisel. 1. Folkloori avastamine väljastpoolt. Väljastpoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi. Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama (nt väärtuslik regilaul vs ,,saunanaiste lori"). 2. ,,Õige folkloori määratlemine. Toimub uurija ja uuritava koosmõjus. Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omandamine (nt regilaul vs uuem rahvalaul, vanade vs noorte folkloor). 3. Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel. Uurija ja uuritva vahelise distantsi vähendamine ning koos loodud tõlgendused. Kogukonna aitamine ja kaastööliste leidmine pärimusrühma seest. Nt uurija ja uuritava rollid (õpipoiss ja spetsialist). 9. Iseloomusta kolme folklooriprotsessi "teise elu" etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. 1. Folkloori "teise elu" algus: arhiveeritud pärimusainese liigutamine uude
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Eesti rahvapillid Kordofonid Lühitutvustus 04.04.2001 2 Kõige nooremaks pillirühmaks peetakse kordofone ehk keelpille. Ometi algas nende areng juba iidsetel aegadel, siis, kui inimene hakkas tähele panema pinguldatud kõõluse helilisi omadusi. Kõige algelisem keelpill oli vahest nöör või väät, mille üht otsa hoiti hammaste vahel ja teist pingutati käega. Järgmine etapp on juba vibupingutus, mida tunnevad paljud eksootilised ja ka Euroopa rahvad. Edasi tulid mitmesugused arenenumad vormid. Enam arenenud keelpillidest väärib esmajoones nimetamist kannel. Eesti rahvatraditsioonis anti sellele kõlarikkale pillile õigusega aukoht. Üks vana rahvalaul ("Kannel") ja samuti muinasjutt kõnelevad, et kandlepuu olevat kasvanud ülekohtust surma saanud vaeslapse südamest. Seepärast kõlab kannel nukralt. Setu pruugis n...
Bedrich Smetana (1824-1884) *Tsehhi romantik *Musikaalsuse päris isalt *Praha Akadeemiline Gümnaasium *1840 I teosed *1848 avati Prahas muusikakool (algatus) *töötas klaveriõpetajana ja pedagoogina *1856 läks Rootsi *Praha Ajutine teater 1866, töötas dirigendina, lavastati oopereid *1874 süüfilis *suri vaimuhaiglas *Tsehhi rahvusooperi rajaja LOOMING *Tsehhi ajalugu *rahvapärimused (laulud) *6-osaline sümf. poeem ,,Minu kodumaa" (Schubert, Verdi, Wagner) *klaverimuusika *kopeerinud Schumanni ja Liszti *9 ooperit *3 sümfooniat *mõned kammerteosed Antonin Dvorak (1841-1904) *Tsehhi romantik *isa oli kõrtsmik *puutus kokku Tsehhi rahvamuusikaga *tänu vanematele kokkupuude muusikaga *viiul *külakool *Praha konservatoorium *Austria stipendium (Brahms) *reisis (Saksa-, Inglis-, Prantsusmaal) *töötas Pariisi konservatooriumis *1892 kutsuti Ameerikasse New Yorki konservatooriumisse LOOMING *kõik zanrid *eeskujud: Mozart, Beethoven *10 ooperit ...
,,Kus valitseb ehtne, algeliselt hõimuteadvust peegeldav folkloor" (Jüri Talvet, lk 886), kusjuures ,,Kalevipoega" peab ta esmajärjekorra kirjandusteoseks. Autor peab Kalevipoega täisväärtuslikuks eeposeks. Jüri Talvet on öelnud ,,Kalevipoja rahvuslik mõõde nähtub kõigepealt Kreutzwaldi eepose värsivormist."(Talvet, lk 887). Artiklis on välja toodud kui hästi on Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg" küllastunud lüürilistest metafooridest ja poeetilisest kirjanduslikkusest kui ehtne rahvalaul. Paljud silmapaistvad luuletajad on üritanud luua suurejoonelisi eepilisi teoseid. Prantslane Pierre de Ronsard jõudis valmis kirjutada vaid neli laulu rahvuseepose ,,Franciade" plaanitud 24 laulust, ka inglise Spenseri ,,Haldjate kuninganna" jäi lõpetamatta. ,,Need on tulemuslikult pigem värssromaanid, kui ehedad eeposed." (Talvet, lk 887). Autor kütab ,,Kalevipoega" kui rahvust ehitav eepos, mis laseb jõuliselt välja paista patriootilistel ideaalidel.
8Eesti muusika Rahvalooming Puhkpillid pasunad, sarved, vilepillid, torupillid, roopill, parmupill Keelpillid kannel, rootsi kannel Löökpillid jauram, lokulaud, Lõõtspill Rahvatantsud labajalavalss, polka, pikk ingliska Ristiusu tulek Eestimaale sai alguse 12. sajandil. Esimesed vihjed eestlaste laulmise kohta, pärinevad Taani ajaloolase kroonikast (1172) 13. sajand tõi kaasa ulatusliku risti usustamise ja sellest perioodist pärinevad vihjed Läti Hendriku Liivimaa kroonikast. Alates sellest perioodist hakati ehitama kirikuid, mis tõi kaasa pillide levimise (orel). Esimesed andmed kirikuoralitest pärinevad aastast 1329. Mil määral ladina keelne kirikulaul võime vaid oletada. Kloostrikoolides õppis ka eesti poisse. Suuremate kirikute ja kloostrite juures peeti pärast jumalateenistust kirmeseid. Võeti linnamuusikud palgale. 1585. sai alguse Eesti esimene kõrgem kool - Jesuiidi kolleegiu...
Rahvaluule ehk folkloor on laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Rahvaluule uurimisega tegeleb folkloristika ehk rahvaluuleteadus. Jaguneb: Rahvalaul- regivärsiline, lõppriimiline. Rahvajutt- muistend, muinasjutt, naljand, pajatus. Rahvaluule väikeliigid- mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb liikumine või tants, jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi. Iseseisvaid rahvaluuleteoseid nimetatakse tüüpideks. Tüübid avalduvad teisendeina ehk variantidena. Mõnest tüübist on jäädvustatud sadu teisendeid, aga leidub ka tüüpe, millest on kirja pandud ainult üks-kaks teisendit. Mida laialdasemalt rahvaluuleteost tuntakse, seda rohkem...
laiem = rahva elutarkus, kombestik, usk jne 1965 Ülo Tedre Rahvaluulena ainult suuline looming, jagunedes neljaks: rahvalaul, rahvajutt, vanasõnad(kõnekäänud) ja mõistatused 1986 Eduard Terminid rahvaluule ja folkloor on Laugaste vaimse loomingu tähenduses
Hämarik", ,,Emajõe sünd" aega. Rahvaluule ehk folkloor rahva suuline sõnalooming. Erineb ilukirjandusest selle poolest, et on anonüümne (puudub konkreetne autor) ja kollektiivne. RAHVALAULUD RAHVAJUTUD RAHVALUULE LÜHIVORMID regivärsiline rahvalaul muinasjutt rahvajutt, mis vanasõna pärimuslik rahvalaulu liik, mida pajatab väljamõeldud õpetussõna, lühike, iseloomustab sündmustest terviklik, piltlik ning tabav · algriim algushäälikute · loomamuinasjutt väljend mingi elunähtuse kordus värsis (härrad jäid tegelasteks loomad, kes on kohta (töö, härisemaie) isikustatud lastekasvatamine, kodu jne).
Ande Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu - Ooper Ooper saab alguse Prantsusmaalt, kuid ülemvõimu saavutab Itaalias. Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes, heliloojatel oli suur tööpinge ja koormus, kujunesid kohvriaariad e. esinemiste käigus esitatavad suvalised, hästi välja tulevad aariad, jagunes koomiliseks opera buffaks ning tõsiseks opera seriaks, levis primadonna-kultus, tuntuimad heliloojad on Rossini, Donizeti, Bellini ning verdi. Saksa ooperis kasutatakse retsitatiivis kõne, toetus läbinisti Itaalia ooperi traditsioonidele, esimesed saksakeelsed ooperid olid pigem laulumängud, armastatakse kujutada deemoneid jne, süzee muinasjutulise sisuga, tuntuimad heliloojad on Hoffman, Weber ning Wagner. Prantsuse ooperis pidi olema koomikat, eksootikat, midagi k...
Realism Eestis ja mujal maailmas: Realism tekkis 1830. aastatel. Kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Stendhal romaaniga "Punane ja must u 18901905, Eesti realism on hilistekkeline, temas ilnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud, Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Eestis tõusis realismiajajärgul juhtivaks kirjandusliigiks proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani- ja novellizanr. Keskne kuju eesti realismis on Eduard Vilde oma suuremahulise ja tasemelt silmapaistva loominguga. Eesti realismi esimene tippteos on Vilde ,,Külmale maale"(1896). teine teravalt kriitilise eluvaatega realist Ernst Peterson-Särgava N. Tammsaare, FR. Tuglas, M. Metsanurk, O. Luts 20. sa...
Ristiusutamine tõi kaasa kirikute, kloostrite ja kabelite ehitusbuumi. Arvatavalt lauldi ühehäälselt Gregoriuse koraali mida lauldi mujalgi Euroopas. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute juurde loodud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Andmed selliste koolide kohta pärinevad Haapsalust, Pärnust, Tartust ja Tallinnast. Varaseim teave orelist on meieni jõudnud 1389, Paistu ja Helmes. Pärast jumalateenistusi toimusid ilmalikud ehk kirmesed, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. 13. Sajandist pärinevad teated rändmuusikute kohta, kes olid lindpriid. Turbekirjad(?) tagasid teenistuse rändmuusikutele, aastapalk 12 marka. Muusikaelu 16. Sajandil Saksamaalt levis Liivimaale Lutheri usu-uuenduslik liikumine. Kirikureform pidi usku rahvale lähendama. Jumalateenistusel püüti kaasa haarata ka kogudust. Reformide käigus hävitati kirikute vara. Tartus avati 1583 Jesuiitide residents ja Aalkide(?) seminar, 1585 sai sellest Eesti esimene kõrgem kool
meelespidamisele.Regilaule ei ole saanud saatuslikuks rahvastikukatastroofid, saatuslikuks sai hoopis talurahva elustiili muutus 19. sajandil. Regilaulutraditsiooni püsimiseks ei olnud vaja palju laulikuid. Tähtis oli see, et laulikul ja laulul oli palju kuulajaid, oli neid, kes just seda laulutraditsiooni vajasid. 1500.aasta eelse eesti keele ainukese mõeldava säilinud näiduna tuleb arvesse küll 19. ja 20. sajandil dokumenteeritud eesti regivärsiline rahvalaul, mille värsimõõt ja muu vormisund on võinud säilitada varasema perioodi keelendeid. Paljud uurijad, kes on kokku puutunud regilaulu traditsioonilise esitusega, on eesti regilaulu esituslaadi nimetanud domineerivalt sõnarõhuliseks. Sõnarõhu kaalukus eesti regilaulu esituses oli üks oluliste seisukohtade tekkimise põhjuseks nii 1920.-30. aastate skansioonipoleemikas kui H. Tampere viisiantoloogia viisimeetrumi määratluste kriitikas.
Teame, et hiljemalt 6. saj. tegutsesid kutselised õue- ja rändlaulikud (keltidel bardid, germaanlastel skopid, skandinaavlastel skaldid), rahvalik laul on kõikjal oluliselt suunanud kirikulaulu arengut, alates 8.-9. saj. näeme vaimulikke laule selgelt jäljendamas rahvalikke lauluvorme ning on võimatu tõestada, et nad seda varem pole teinud. Arvestades, kui palju on esimeste rahvakeelsete kirjandusmälestiste hulgas kristlikke lugulaule ja kui levinud on kõikjal vaimulik rahvalaul, tundub vaimuliku ja ilmaliku range eraldamine keskaja kultuuri käsitlemisel mõttetu. 11 saj. keskel kujunesid Euroopa arenenumates maades (Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal, Inglismaal) täielikult välja feodaalsuhted. Kujunes rüütelkond ja 12. saj. võib rääkida juba õukonnakultuurist . Järjest haritum ilmikaadel võtab aegamööda juhtiva rolli ja sellega algab ka kultuuri ilmalikustamine. Iseloomulik on, et samal ajal algas võitlus paavsti- ja keisrivõimu vahel,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
