sotsialismileerile, USAst ja NSV Liidust kujunesid üliriigid sõjas laastatud riikide majandus oli segipaisatud langes inimeste usaldus demokraatliku korra ja selle institutsioonide vastu kadus usk inimkonna progressi 6. Mõisted: autoritaarne ja totalitaarne diktatuur, okupeerimine ja annekteerimine, uus kurss, totaalne sõda, industrialiseerimine, kollektiviseerimine. Autoritaarne diktatuur- kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur- lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte on ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Okupeerimine- võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese võimu kindlustamine.
Kuid samas olid Londoni linnas kiirelt arenenud avalikud teatrid, kus said sama etendust vaadata nii vaesed lihtkodanikud kui rikkam rahvas. Ehituselt olid selle aja Inglismaa teatrid ümmargused. Keskel asus katuseta plats vaesematele inimestele, samal ajal kui ääred, kus asusid istekohtadega rõdud said olla rikkamad inimesed. Seisukoht lava ees maksis üks penn, istekoht rõdul üks silling. Üks silling oli võrdne 12 penniga. Vaesemal rahval polnud sellist raha võimalik meelelahutusele kulutada. Esinejad olid laval, millel toimus etenduse tegevus. Kuna rõdud asusid ka esinejate kõrval ja seljataga ning tegelaste miimikat polnud võimalik kõigile näidata, siis oli suur osa sõnateatril, kasutati ülepaisutatud sõnu, häält ja ilustamist. Häälega pidi emotsioon tulema välja nii palju, et see mõjuks kõigile vaatajatele. See pidi panema inimesed hüsteeriliselt naerma, kui tegu oli komöödiaga või
Sõjategevus 1944. aastal hõlmab Saksamaa ja Nõukogude Liidu vägede ja Eesti iseseisvuslaste vahelisi lahinguid. Neid võitlusi on nimetatud ka Teiseks Vabadussõjaks. Kõik need sõjad on alguse saanud Nõukogude punaarmee pealetungiga. Sõjategevus oli osa Nõukogude vägede pealetungioperatsioonist Baltimaades. 1944. aastal olid tublid ja võimukad kümned tuhanded eesti mehed, kes relva järele haarasid ja ruttasid Eestit taas okupeerida tahtva punaarmee sissetungi tõkestama, sest rahval oli usk Eesti vabanemisse, oma riigi taastamisse ja sellest tulenev soov oma riigi piiri punaarmee sissetungi vastu kaitsta suurem, kui reaalsed tingimused seda võimaldasid. Nad kartsid, et 1918. aasta võib korduda. Neil oli muidugi veel soov kaitsta oma rahvast nende veriste kuritegude eest, mis kaasnesid Punaarmee sissetungiga. Punaväealste poolt toime pandud jõhkrused ja süütute tsiviilisikute tapmised põhjustasid neil päevil rindelähedastes külades suurt hirmu
Tema ülesanne oli keisrile ette kanda Timo olukorrast. Mõtted · ,,Armastus on kõigest vägevam." · ,,Üldse välismaale lähevad ainult need, kes tahavad iseenese eest kätte maksta. Kes tahab midagi tähtsamat, jääb koju." · ,,S u u r armastus peaks ju olema see, mis armastab armastuse nimel kas või surma!?" · ,,Oo Issand mängib Beethovenit..." (kõuemürina kohta). · ,,Valitsus, kes käsib rahval päevast päeva palvetada isikute eest, keda terve maailm endastmõistetavusega vihkab, asetab kiriku kahtluse alla, et polegi tegemist kiriku, vaid politseiteatriga..." · ,,Isegi keiserlikul võõrutamistaotlusel on rüütellikkuse helk..." · ,,Kes valetab, selle suu tapab tema hinge ära." · ,,Kindlaid ja käesolevaid väärtusi ei tohi ebakindlate tulevaste väärtuste nimel mängu paisata." · ,,Me pöörame kõik näo kõrvale, kui mingi asi on liiga selge."
1934. aasta puhastuse järel hävitati partei vasemradikaalide tiib, mis kindlustas Hitleri ainuvõimu. Siit algas kolmanda riigi tõus puhastuseks. Hitler ajas juudid vaeste linnaosadesse ning nende vara konfiskeeriti, lõpuks vangistati juudid laagritesse Pärast Hinderburgi surma 1934.aastal nimetas Hitler end Füüreriks. Belseni sunnitöölaager juutidele, nende massihaud. Hitleri tahe-Rahva tahe Rahval polnud sõnaõigust, Valitsus juhtis kõike. Füürer tegi kannapöörde majanduses, keskendudes sõjatehnika arendamisele. Samas tundsid lääneriigid end rahulepingute tõttu kindlalt. Hitler määras maaväeks 550 000 meest ning pidades ülejäänud Euroopat narriks, valmistus ta Teiseks maailmasõjaks. Hitleri tõus ja häving Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Ta tegi sellega algust 1938. kui okupeeris Austria.
ühesugused. Ükski religioon ei poolda konflikte või sõjalisi olukordi. Religioon pooldab rahu ja võrdsust. Mõnigates olukordades aitab religioon leida lahendust konfliktile või lahendada konflikti. Kuna ei ole olemas inimesi täpselt identsete ideaalidega, siis võib religioosseid lahkarvamusi loomulikeks pidada. Samuti võib öelda, et lõppu sellistele tülidele lähimal ajal ei tule. Pean õigeks arvamust, et igal rahval ja usul on omad plussid ja miinused - keegi pole ideaalne. Minu tähelduste kohaselt võin öelda, et usk ei ole konfliktide põhjustajaks. Ja isegi kui tänapäeval see nii on, siis seda võib lugeda fanatismiks, kuna tõeliselt usklikud inimesed teavad, et sõda ja konfliktid on patud. Religioon propageerib rahu ja armastust. Mingil määral võib usk intensiivistada tüli riikide vahel, kuid põhjuseks see olla ei saa.
26. Missugused keeled on eesti keele arengut mõjutanud? Kui kaua? (3) Alamsaksa ja hiljem saksa keel. Saksa mõju kestis 700 aastat. Vene keel mõjutas umbes 3 sajandi vältel. Inglise keel alates 20. sajandi lõpust. 27. Millal algas eesti kirjakeele arendamine? - 16. sajandil 28. Millal ilmus esimene eesti keele grammatika? - Üle 400 aasta tagasi, 16. sajandil. 29. Millal ilmus eestikeelne piibel? Mis abi sellest oli? (2) 1739. aastal. Kogu rahval puudus ühtne kirjakeel. 30. Millal hakkasid eestlased ise eesti kirjakeelt arendama? Mis oli tähtsamaks kirjaviisi uuenduseks? - 19. sajandi alguses. Otto Welhelm Masingu kasutusele võetud õ-täht. 31. Millal võeti kasutusele uus kirjaviis? Kes esitas põhimõtted, kes sai ellurakendajaks? - 19. sajandi teisel poolel. Põhimõttet esitas E. Ahrens ning ellu viis F. R. Kreutzwald. 32. Millal otsustas Emakeele Selts luua keeletoimkonna? Missugune jõud on toimkonna otsustel
minna.) 5. Kirjelda Jeesuse imetegusid (LK 318...) - Muutis vee veiniks, tegi palju süüa, tervendas pidalitõbiseid,halvatu,pimeda ja äratas surnuid ellu, kõndis vee peal jne 6. Mis vahe on Uuel ja Vanal Testamendil? - Vana Testament on kirjutatud enne Jeesuse sündi ja Uus testament on peale Jeesuse sündi. 7. Mida tähendavad "Egiptuse nuhtlused" ja keda need tabasid? Egiptuse nuhtlused tabasid egiptuse rahvast, kuna egiptuse vaarao ei lasknud Iisraeli rahval lahkuda Egiptusest ja selle eest sai Egiptus 10 rasket nuhtlust jumalalt. 8. Mis juhtus Loti naisega? Miks? Milline väljend on sellest tulnud? - Jumal tahtis hävitada Soodoma ja Comorra linna, kuna seal olid pahad inimesed. Lott aga oli ustav jumalateenija ning seepärast lubas jumal tal oma perega enne linnast lahkuda, ent mahajäänud varale ei tohtinud nad tagasi vaadata. Loti naine aga tundus puudust varast ning vaatas siiski tagasi, ning muutus siis soolasambaks. 9
mitmepäevase kokkutuleku vastu. Laulupeol olidki ainult meeskoorid. Mõnigi laul tuli seetõttu meeskooride jaoks ümber seada. Segakoore ei olnud ka teisel laulupeol (1880), küll aga kolmandal (1881). Seal võtsid nad osa üksnes võistulaulmises. Teine oluline problöeem korraldajatele oli laulupeo majanduslik pool, sest mingit tegevuskapitali ei olnud. Koidula algatusel laulupeo toetuseks korraldatud loterii jäi vähese osavõtu tõttu ära. Rahval lasus veel mõõdunud näljaaastate koorem. Toimkond pidi teostama ehitusi, hankima rinnamärgid, trükkima noodid ning majutama lauljad. Reisi- ja toidukulud jäid osavõtjate kanda, kortereid saadi tartlaste kodudest jm. Pileti hinnad määrati võimalikult madalad: 20- 50 kopikat, kolmandal päeval ainult 10 kopikat. Laulupeo noodikogu trükiluba saadi alles kuus nädalat enne pidu ja trükikulu jäädi algul võlgu.
Kellele rajaksin ausamba? Ausammas ehk monument, mis on püstitatud kellelegi austuse avaldamiseks. Sellise ülistuse väärilisteks ei saa kõik inimesed, vaid üksikud, kes on millegi väga erilisega silma paistnud ja inimestele meelde jäänud. Need rajatakse tavaliselt nende kodumaale, lubades austusväärsetel inimestel oma rahva hulgas edasi olla. Igas riigis on ausambaid, mis pühendatud oma maa parimatele. Ameerikas on üks kuulsamaid monumente Thomas Jeffersoni ausammas. Jefferson oli Ühendriikide kolmas president ja üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid. Ameeriklased hindavad teda kõrgelt ja on rajanud ausamba pealinna, Washingtoni. Eestis on kindlasti kõigile tuntud kirjanik Kristjan Jaak Petersoni monument Toomemäel. Peterson oli esimene eestlane, kes väärtustas eesti kultuuri. Mälestusmärke on Eestis kokku üle kolme tuhande ja mina soovin lisada veel neli. K...
Euroopa Liidu kaasmõju, vaid ülemaailmse protsessiga. Käimas on üleilmastumine nähtus, mille vastu eestlastesugune väikerahvas üksinda midagi märkimisväärset ära teha ei või. Seega oleks ka siin EL meile pigem toeks kui takistuseks kui pisikese Eesti hääl ei kõla maailmas kuigi kaugele, siis eurooplaste häälte ühine koor on selgelt kuulda ka teisel pool maakera. Ajalugu on näidanud, et oma riigita on ühel rahval, olgu ta siis suur või väike, väga raske toime tulla. Nii on ka eestluse püsimise aluseks ennekõike tugev Eesti riik. Mis teeb aga ühe riigi tugevaks? Teisi eluvaldkondi alahindamata arvan, et tänapäeval on riigi tugevuse aluseks suures osas tema stabiilne ja arenev majandus. Ilma selleta pole võimalik luua kaitsevõimelist armeed, ka riigi sisepoliitiline olukord on sügavalt tema majandusega seotud. Üks inglise luuletaja on öelnud: "Keegi pole patrioot tühja kõhuga
Majanduse poole pealt oli USA Venemaast vägagi arenenum. Raudteid oli rohkem. Põllumajanduslikke saaudis oli miljonites tonnides rohkem, kui Venemaal. Ka rahvatulu oli oluliselt suurem USAs kui Venemaal. b)Miks oli arengutempo erinev? USA oli läänemaailma suur tööstusriik, kus oli vaba voli ise majandada, mis tõenäoliselt võimaldasgi sellist majanduslikku arengut. Venemaa seevastu oli sotsialistlik riik, kus majandus oli suuresti riigikontrolli all, rahval puudus võimalus ise majandada ja see pidurdasgi majanduslikku arengut. Teatavasti sõltub ju rahva areg ja kasv majandusest ja inimeste majanduslikust heaolust. Ja sellest ka Venemaa mahajäämine kõigis muudes valdkondades. Eluolu suure sõja ajal 1.Loetlege muutus, mida Esimene maailmasõda tõi kaasa majanduses, ühiskondlikus ja inimeste igapäeva elus. Tekkis üldine töökohustus, toidupuudus ja hakkasid levima epideemiad. Mõned riigi
Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid Maailmavaade: Eesti on usaldusväärne, haldussuutlik, turvaline ja kodanikusõbralik õigusriik. 1. EKD tegevuse vaimulik alus on Jumala Sõna. Sellest lähtuvalt ka erakond tegutseb ning hindab ühiskonna arenguid. 2. Riigivõimu teostamine peab lähtuma eelkõige riigi ja rahva huvidest. Rahva juhid peavad olema rahvale eeskujuks nii rahva teenimisel kui ka seaduskuulekusel. 3. Rahval peab olema võimalus valida presidenti ning algatada seaduseelnõusid. 2 4. Meie eesmärgiks on optimaalse suurusega, hästimotiveeritud ning hästitasustatud ametnikkonna kujundamine. 5. Näeme vajadust riigi osaluseks nendes valdkondades, mida turg ei suuda reguleerida. 6
Maailm kahe maailmasõja vahel õpikust lk.74-98,110-114. Versailles´i rahuleping- 1919-1920 Keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Rahulepingu järgi pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Saksamaa pidi vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele. Seal ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust. Keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Tuli maksta reparatsioone. Rapollo- 1922, Saksamaa ja Venemaa vahel sõlmitud Versailles´ süsteemi vastane koostööleping. 1917. aasta Venemaal: Kriis- Rahutused sõjaväes- deserteerumine (lahkumine rindelt) Kaos majanduses tööjõu, tooraine, toiduainete puudus, kütuse kriis. Langes keisrivõimu autoriteet. Selle vastu olid ka osa aadlikke. Neil tekkis plaan muuta Venemaa ...
Organisatsiooni Public Safety in Canada andmetel on viimase 150 aasta jooksul Kanadat mõjutanud loodusõnnetusteks lumetormid, maavärinad ja tsunaamid, üleujutused, rahe, igikelts, merejää ja udu (takistab kalastamist ja navigatsiooni veekogudel), maalihked ja laviinid,tornaadod ja vulkaanid. 1. 2. Rahvastiku üldiseloomustus Kanada rahvaarv 2009 aasta seisuga on 33 487 208. Suurima osakaaluga on briti päritoluga rahval (28%), järgnevad prantsuse (23%), muudest Euroopa riikidest pärinevad rahvad (15 %), Ameerika indiaanlased (2%), segunenud rahvusi (26%) ja teisi, peamiselt Aasiast, Aafrikast ja Araabiast pärineviad rahvaid (6%). Hoolimata sellest, et riigis elab koos väga palju erinevatest rahvustest inimesi räägitakse siiski peamiselt kahte keelt. Inglise keel(59,3%) ja prantsuse keel(23,2%). Teised keeled moodustavad 17,5 % Kõige levinumaks usuks on riigis katoliiklus (42,6%)
Pettuti Versaille süsteemis, kehtestati riigipiirid, mis ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Majanduskriis Terav riigisisene võimuvõitlus Valimiskünnise puudumine palju erakondi oli parlamendis. · millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks (lk 44), · Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte ka kontrill inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Taotleb seda, et elu oleks ühtlustatud ja reeglitele allutatud. · diktatuuridele iseloomulikud jooned (lk 45-46). Võimul üks partei ja ideoloogia
külgedest. Jah, neid tõesti on mitmeid. Näiteks võib sellega kaasneda inimeste sõnavabaduse vähenemine, valimistel võib juhtuda, et ühte parteid tsenseeritakse ning teist mitte, see tähendab, et ühe hääl neist jõuab rahvani ja teise oma mitte. Pole vaja palju edasi mõelda ja võib juba oletada, mida selline olukord endaga kaasa võiks tuua. Internetitsensuuri puudumisel või vähesusel on rahval võimalik oma arvamust internetis välja öelda. See on küllaltki positiivne külg, kuid väga palju on inimesi, kes lihtsalt internetis ennast välja elavad, teisi sõimavad või maha teevad. Samas kui sellist võimalust ei oleks, siis oleks näiteks erinevate ürituste planeerimine märksa aeganõudvam, kuna tuleks kõik kutsutud läbi helistada. Praegu on ju lihtne, teed Facebooki (5) lahti ning lood ürituse,
KULTUUR IDEOLOOGIA Mitu parteid Ühepartei süsteem 10. Mis olid diktatuuride tekkimise põhjused? (4) · Demokraatiakogemuse puudumine laiadel rahvahulkadel · Pettumine Versailles' süsteemis · Pettumne demokraatias · Majandus raskused 11. Selgita, mis on autoritaarne ja mis totalitaarne valitsemine. Autoritaarne valitsemine võim ühe isiku käes, rahval puudub vimalus poliitikas osaleda, pole vägivaldne. Totalitaarne valitsemine võim koondunud ühe isiku või partei kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuste üle, massireparatsioonid, rikutakse inimõigusi. 12. Leia kolm sarnasust ja erinevust Stalini ja Hitleri diktatuuride vahel. HITLER (Saksamaa) STALIN (Venemaa)
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Sõna ,,demokraatia" tulenes kreekakeelsetest sõnadest, mis tähendasid rahvast ja võimu, seega oli tegemist rahvavõimuga. Esimese maailmasõja tagajärjel teisenes tunduvalt maailma poliitiline kaart ning siseriiklik maailmakorraldus muutus paljudes maades. Demokraatlikud riigid tõestasid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana väljuda. Võitjate eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord, kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult ning seda on nimetatud ka demokraatia kriisiks. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Diktatuur kujutas endast mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatut ja jõule toetuvat võimu. Mitmes riigis, kus pärast Esimest maailmasõda o...
(juudid, mustlased, slaavlased), kommunistid. Vaenlased tuli hävitada. 2. Diktatuur: diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43): Diktatuur - valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks (lk 44): Autoritaarses riigis oli kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarses diktatuuris koondus võim ühe isiku või rühma kätte, oli kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Rikuti inimõigusi ja inimesi hoiti pideva hirmu all. Ühiskonna elu pidi olema pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. diktatuuridele iseloomulikud jooned (lk 45-46): Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (lühend IRL) on erakondade Isamaliit ja Res Publica ühinemise tagajärjel tekkinud erakond. Algselt väljapakutud nimi oli Erakond Eesti Eest. Ühinemiskavatsusest teatati 4.aprillil 2006. aastal ning ametlikult registreeriti uus erakond 15.novembril 2006. Erakond kehastab konservatiivset maailmavaadet. Res Publica (M.Laar) on palju liberaalsem, Isamaliit (J.Parts) aga rahvuslik-konsrvatiivne. Isamaa ja Res Publica Liit tegutseb selle nimel, et eesti rahval ja meie lastel läheks elus hästi. Nad tahavad näha Eestit maana, kus inimestel on tore elada: maana, kus meid ümbritsevad sõbralikud inimesed, kus kultuur õitseb ning kus keegi ei pea toimetuleku pärast muretsema. Erakonna programmi kuuluvad pereväärtuste arendamine, isikuvabadus, turumajandus ja vaba ettevõtlus, madalad ja proportsionaalsed maksud. Eesmärgiks on saavutada nn. õhuke riik. Tegemist on parempoolse erakonnaga. Eestimaa Rahvaliit (ERL) asutati 2000
Tunnusjooned:1) uute kergemini manipuleeritavate e suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu 2)pettumine Versailles süsteemis 3)pettumine demokraatlikus riigikorralduses, igatsus kõva käega valitsuse järgi 4)majanduslikud raskused, elujärje parandamine. Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada, riigid tähtsustavad konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. Totalitaarne riigikorraldus on diktatuur, lisaks võimu koondamisele ühe juhi ja tema sõltlaste kätte iseloomustab totalitarismi kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse üle, massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkonna tõttu võib totalitaarset diktatuuri
õnnestus ja kõik lõppes õnnelikult. Irooniline on see, et nende pantvangis olemise ajal nägi netiportaalides üldiselt ainult positiivselt meelestatuid kommenteerijaid, sooviti õnne ja sooviti, et nad tagasi tuleks, nüüd tagantjärele võib aga lugeda palju negatiivset kaja, et jalgratturid olid ise lollid, et nad sellisesse piirkonda läksid. Selliseid sündmusi ei juhtu tihti meiesugusel väikese koosseisuga rahval ja on suur õnn, et seekord jõudsid ohvrid turvaliselt oma perekonna juurde tagasi. Kuigi käesolevat aastat jätkub veel kaheks kuuks, ei tea me, mida põnevat võib veel juhtuda ja mis kõik võib selle aja jooksul muutuda. Tulevikust võib oodata parimat ja loota, et tulev oleks Eestile helde.
Marie Udam Ajakirja Kultuur ja Elu numbri 3/2011 retsensioon Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2012 Käesolev retsensioon annab ülevaate rahvusliku suunitlusega kultuuriajakirja Kultuur ja Elu sügisnumbri 3/2011 kvaliteedist ja mõjust. Ajakirja kvaliteeti on käsitletud visuaalsest, ülesehituslikust, stiililisest ning sisulisest aspektist. Väljaande sisu hindamisel on lähtutud ajakirja teemade ja probleemide mõjust lugejale ja ühiskonnale laiemalt. Visuaalse külje pealt on käsitletav ajakirja number traditsiooniline. Väljaanne on tavapärases A4 formaadis. Klantspaberist kaant ilmestab suur foto 90-aastaseks saanud Raudristi Rüütliristi kavaler Harald Nugiseksist. Tiitellehel on välja toodud üheksa pealkirja numbris avaldatud artiklitest. Kolme pealkirja juures on väiksemad pildid. Kaane värvigammas ...
endale õiguse sekkuda inimeste eraellu. Juute kiusati taga, natside propaganda väitis, et juutide valduses on pangad, kaubandus ning muud tähtsad ühiskonnaelu valdkonnad. Juute süüdistati vandenõus kommunistidega. Suur osa juutidest oli sunnitud Saksamaalt lahkuma. Need kes ei lahkunud, saadeti surmalaagritesse. Inimesed, kes astusid Hitlerile vastu, tapeti salapolitsei poolt (Gestapo, SS) Majandus: kogu maal ja rahval oli üks ainus eesmärk tõsta riigi sõjalist võimsust. Riik võttis laenu suurtöösturitelt ja pankuritelt, lubades neile maksta pärast tulevasi vallutusi. Kehtestati plaanimajandus. Rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja varustuse tootmiseks, ehitati kiirteid. Need meetmeid andis miljontele tööd. Rahva majanduslik olukord paranes, mis aga suurendas natside mõjuvõimu. Kuid majanduslik tõus võis olla vaid ajutine, seetõttu vajas Hitler võidukat sõda.
Peagi aga nähti, et majandusliku õitsengut ei ole ning kaotati usk demokraatiasse. See pettumus aitas kaasa aga mittedemokraatlike liikumiste tekkele ja levikule. Väideti, et vaid diktaktuuriga on võimalik kindlustada majanduslik õitseng. Diktaktuursed riigid jaotuvad kaheks: autoritaarsed ja totalitaarsed. Autoritaarses riigis on kogu võim koondatud ühe isiku või rühma kätte, kes tegutsevad vaid oma tahtmiste järgi. Rahval ei ole aga mingit sõnaõigust, mis on veidi karm, kuid diktaktuurile väga põhiline. Totalitaarses riigis oli aga võimul kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Hirmutati pidevalt inimesi küüditamiste või surmalaagritega. Peale esimest maailmasõda oli Itaalia suurtes raskustes. Sõja-aastatest oli järgi jäänud suur välisvõlg, rinnetel oli surma saanud tuhandeid inimesi ning sõjakulud olid suureks koormaks.
veeuputus". Juba täna hoiatavad teadlased meid selle eest, et noorte tulevik on tume ja pensionipõlveks tuleb omale varusid ise teha, sest riik ei suuda sotsiaalfondide arvelt tulevikus pensione maksta. On mõistmatu, miks ei mõtle tänane noor poliitik iseenda homsele päevale. Iga inimene tahaks elada, töötada ja lapsi kasvatada omaenda kodumaal. Eesti on ju nii väike, võrreldes maailma mastaapidega ja kõik, mis siin toimub, on nagu peopesal. Vaatamata kõigele on rahval ikka veel lootus ja unistus paremast tulevikust. Kas peab ikka kõik asjad kohe ära tegema või võiks enne üheksa korda mõõta ja alles siis lõigata? See küsimus on neile, kes täna Eesti elu juhivad. 3 KASUTATUD KIRJANDUS Alkoholiseadus (28.01.2015) Kasutamise kuupäev: 11.12.2017 Allikas Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/120022015005 Alkoholiseadus (01.09.2015) Kasutamise kuupäev: 11.12.2017 Allikas Riigi Teataja
Suurema tulu saajatel kõrgemad maksud. Riik domineerib kodanikuõhiskonna üle. Töölisklass. Vasakpoolsus. Rohelised keskkonna kaitse ja säästlik majandamine. Selge klassiorientatsioon puudub, kodanikuideoloogia. Tsenter. 7. Demokraatlik ühiskond: demokraatia jagunemine (esindusdemokraatia, osalusdemokraatia, eliitdemokraatia); dem tunnused (3-4), siirdeühiskond. Esinedusdemokraatia – rahvas valis endale esindajad. Osalusdemokraatia – rahval on võimalik otse läbi teatud võimaluste valitsemisasjadesse kaasa rääkida, nt referendum ehk rahvahääletus. Need kaks ei asenda teinetesit, vaid täiendavad. Eliitdemokraatia – tegelike otsuste tegemine riigis on läinud väikese grupi poliitikute ja majandusinimeste kätte. Siirdeühiskond – diktaduuririik muutub demokraatlikuks või vastupidi. Demokraatia tunnused: vabad ja õiglased valimised, konkurents võimu
peavad demokraatlike väärtuste eest seisma ja milliseid sanktsioonimeetmeid rakendama, kuigi tegelikkuses võivad need jääda pikaks ajaks lihtsalt sõnadeks paberil. Aga juba see on kõik hea ja vajalik! See võib küll lihtsalt jutt olla, aga süstib mingilgi määral enesekindlust ja näitab järjekordselt kogu maailmale millise poole me oleme valinud ja milliste väärtuste eest seisame. Kuigi need vaated võivad olla näilised, ei ole rahval mingit reaalset põhjust rahulolematu olla, kui ollakse diplomaatiliselt konkreetsed ja seistakse sõnadega oma riigi eest. Sest mida muud on meil hetkel teha? Kui olukord peakski kunagi kõige katastroofilisemad pöörded võtma, siis on suurim eeldus eduks juba see, kui me oleme kõik ühel poolel ning usume ja teame, et seisame sama eesmärgi eest. Riigid, nagu inimesedki, võivad õppida minevikus tehtud vigadest. Paljuräägitud 1939. aasta
Referaat Eesti iseseisvumine Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3 Iseseisvumisele eelnevad sündmused ....................................................................................... 4 1917. aasta esimene pool .......................................................................................................... 4 1917. aasta teine pool ................................................................................................................ 4 Iseseisvuse väljakuulutamine .................................................................................................... 5 Saksa okupatsioon ..................................................................................................................... 6 Vabadussõda .............................................................................
1. Ühiskonna komponendid - nimeta! Püsiv territoorium, ajalugu, täienemine laste sündimisega ja/või immigratsiooniga, arenenud kultuur ja rahvuslik indentiteet, poliitiline sõltumatus 2. Ühiskonna jaotuvus tootmisviiside järgi: nimeta +kirjelda AGRAAR: põhiliselt tegeletakse põlluharimise/karjakasvatuse/kalastusega TÖÖSTUS: tööstus kui tööhõive peamine valdkond (pikk tööpäev, konveier), linnastumine, väikepereline leibkond,maj.jõukuse jagunemine (rikkad ja vaesed) NÜÜDIS: tööstuslik kaubatootmine, demokraatia (rahvas osaleb ÜK korraldamises),vabameelsus inimsuhetes, heaoluühiskond, inimõigused, ÜK sektorite eristatavus ja seotus 3. Tööstusühiskonda käsitlevad teooriad: nimeta kuulsamad teoreetikud ja kirjelda nende teooriat4tk · Adam Smith vabaturumaj; rõhutas et väärtusi loob majanduses inimtöö.Indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupa või tööjõudu. · Karl Marx ...
ja aadlikud kes ei pidanud makse maksma ning kolmandaks seisuseks kellele langes kogu maksukoorem. See polnud minu arvates just parim ja oli ebaaus, et teatud inimesed pidid makse maksma kuid ,,tähtsamad" mitte. Prantsuse revolutsiooni põhjusteks olid suured riigivõlad, kehv viljasaak, kolme seisuse erimeelsused, kuningakoja kergemeelne eluviis jne. Ma arvan, et need olid piisavad põhjused revolutsiooni tekkeks kuna kindlasti ei olnud rahval hea elada riigis, kus ametnikud on hea elu peal ja rahvas ise vaevleb majanduskriisi käes. Kuna tekkiski majanduskriis, siis selle lahendamiseks kehtestas kuningavõim maksud ka aadlikele ja vaimulikele, kes polnud harjunud makse maksma. Kokku kutsuti seisuste esinduskogu, ehk generaalstaadid, nad kohusid Versailles's. Nad aga ei saanud üksmeelele ja tekkisidki vastuolud seisuste vahel. Siis lahkusid kolmanda seisuse esindajad ja kuulutasid
1934. aasta puhastuse järel hävitati partei vasemradikaalide tiib, mis kindlustas Hitleri ainuvõimu. Siit algas kolmanda riigi tõus puhastuseks. Hitler ajas juudid vaeste linnaosadesse ning nende vara konfiskeeriti, lõpuks vangistati juudid laagritesse Pärast Hinderburgi surma 1934.aastal nimetas Hitler end Füüreriks. Belseni sunnitöölaager juutidele, nende massihaud. Hitleri tahe-Rahva tahe Rahval polnud sõnaõigust, Valitsus juhtis kõike. Füürer tegi kannapöörde majanduses, keskendudes sõjatehnika arendamisele. Samas tundsid lääneriigid end rahulepingute tõttu kindlalt. Hitler määras maaväeks 550 000 meest ning pidades ülejäänud Euroopat narriks, valmistus ta Teiseks maailmasõjaks. Hitleri tõus ja häving Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Ta tegi sellega algust 1938. kui okupeeris Austria.
Nendest kaks on näiteks demokraatia ja diktatuurid. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. Diktatuur on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei ja üks ideoloogia, kodanike demokraatlikke õigusi ja vabadusi piiratakse ning rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Demokraatiat saab jagada veel kaheks, otseseks ehk vahetuks demokraatiaks, kus otsuseid teeb rahvas, ja esinduslikuks- ehk vahenduslikuks demokraatiat, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Diktatuuri määratlemise keerukusest tulenevalt on keerukas ka nende liigitamine. Siiski võib eristada autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure. Alates 20. sajandi keskpaigast tekkisid mitmetes riikides sõjaväelised diktatuurid
Kuna soldatid asuvad ühel, Kristi ja Indrek teisel küljel, siis aitab poiss tüdrukul kõrgemale tõusta, sest ta tahab tingimata näha kui palju soldateid on. Samal silmapilgul käivad esimesed paugud ning kõik langevad maha. Mõne aja pärast tõuseb sokis Indrek ning hakkab kodu poole kõndima, kuid tunneb, et keegi hoiab temast kinni. Indrek mõistab lõpuks, et see on haavata saanud Kristi ning viib ta süles koju. Seal hukkus või sai haavata palju inimesi ning rahval tekkis uus usk, usk vendade veresse, ning otsustati, et nii ei või see jääda. Vaesed ei saa veel leinamagi hakata, sest kõik ei ole veel omakseid surnukuuridest ja haigemajast jõudnud ülesse leida, kui jõuab teade, et nõutud õigused ja vabadused on kuulutatud. Nii mõnedki on aga arvamusel, et raskemad päevad on veel ees. Mõne päeva pärast asubki valitsus lubatud vabadusi seletama ning kõik mõistavad, et miski ei muutu, ainult sõnad on teised.
keegi selles süüdlane oleks leitud. Ka siis , kui nad alles paganad olid ja Jumala sõnast midagi ei teadnud on nad abieluseisust au sees hoidnud.“ J.Chr.Petri kirjutab: „ Kõigetähelepanemise peale vaatamatta ei või ma ühtegi juhtumit meelde tuletada, et abikaasa teise vastu ustavust oleks murdnud. Abieluvoodi on neil püha ja abieluvoodi hoiavad nad määrimatta.“ Märt Raud kirjutab: „Eesti rahval ei olnud tüdrukute ja poste ühesmagamine ja liiderlik elu mitte üks ja seesamma. Ei käinud ühesmagamine kõlbulise elu nõuete vastu ega olnud häbiasi. Ehalkäimine oli pea igas eestimaa nurgas ühesugune. Preester K.Usstav kirjeldab seda järgmiselt: „Poiste ööhulkumist tuleb praegu niisamma ette nagu vanasti. Õhtul koguvad külapoisid kõik ühte talusse kokku. Sealt minnakse lauluga kuhugi talusse, kust tüdrukuid leiab. Seal viidetakse üheskoos natuke aega
rahuldavat seletust, pealegi mängib ka ajaloosündmustes lisaks üldistele seaduspärasustele oma osa faktor, mida me nimetame «juhuseks», ja sageli on määrav just see faktor. Kui jätta valik tegemata, siis tuleb triivida juhuste voolus. Vahel võib hea juhuse korral väga hästi minna, kuid samas ei pruugi seda head võimalust tulla. See on risk, kui jätta asjad juhuse hoolde. Valimise võlu seisneb selles, et kui on olemas valikud, siis on hea inimesel või rahval kaalutleda, mis variant kõige parem on. Sõltumata sellest, kuidas mõjutavad ajalugu konkreetsete inimeste konkreetsed valikud, võib ometi küsida, kuivõrd on ühel väikesel riigil või rahval üldse võimalik oma saatust ise kujundada. Enamasti sõltutakse siin vägevamatest naabritest, kellel on oma huvisfäärid, mida püütakse hoida kontrolli all, ja nõnda on paljude väikerahvaste ja riikide omariikluski saanud võimalikuks tänu naabruses asuvate suurriikide
liiga suur võim (saab valitsuse laiali saata) põhiseadus oli liiga demokraatlik, riigipea puudus- nii tekkis oht, et seadusandlik võim domineerib täidesaatva võimu üle. Riigivanem ei saanud olla kahe võimu vahel,sest puudus õigus Riigikogu laiali saata ning valitsuse umbusalduse korral tuli tagasi astuda. Parlamendi tähtsus Eesti riigi juhtimisel muutus suuremaks. Esimene põhiseadus toimis kuni1930aastate algul vallandunud kriisini. Hea: Rahval suurem osalus poliitikas, kohalikud omavalitsused iseseisvad. Majanduselu Esimene samm radikaalne maareform, mille aluseks10,okt1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa. Kokku loodi 35000 uut asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõja sõjamehed, seejärel teised soovijad. Asunike põli polnud kerge, sest alustati mittemillestki,kuid tänu maaomanike töökusele jõudsid uued talud kiiresti järjele. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega
D Aleksander Suur A. kreeklaste kangelane A Herakles B. vanimaid asulakohti Eestis B Kunda C. saar Vahemeres D. Makedoonia valitseja 10. Mille poolest erinesid hellenistlikud riigid Kreeka polistest? Nimeta kolm erinevust ja seleta nende erinevuste sisu. (6 p) a) Valitsesid kuningad. Nad olid endised väepealikud. b) Kuningatel oli suur võim. Neid austati kui jumalaid. c) Rahval puudusid õigused. Nad ei saanud otsustamisel osaleda. 11. LISAÜLESANNE See ülesanne täida alles siis, kui teised ülesanded on tehtud. Kirjuta vähemalt 6 lausest koosnev jutuke. Kasuta järgmisi sõnu: Sparta, aristokraatia, rahvakoosolek, polis, kodanik, agoraa. Ülesande eest võib kokku anda 6 punkti, kui laused on sisult õiged ja omavahel sisuliselt seotud. AJALOO TASEMETÖÖ 6. KLASSILE
rahvuskeeled hääbuvad. Keele ja kultuuri säilitamise relvana on Kivirähk leidnud kujundliku väljundi Põhja Konna näol. Vanade eestlaste salarelv Põhja Konn magas ürgkoopas ning tuli oma rahvale appi kui kümme tuhat meest teda üheskoos ussisõnadega kutsusid. Sellega on väljatoodud rahva ühtne jõud, mis võimaldab jõuda eesmärgini. Seega sümboliseerib Põhja Konn kollektiivset tahet, mida iga rahvas on otsustaval hetkel võimeline etendama. Igal rahval on oma ussisõnad, millega Konna kutsuda, kuid igal rahval peaks olema oma Põhja Konn, keda vajadusel äratada. Viimati äratasid eestlased oma Põhja Konna laulva revolutsiooni ajal ning nüüd mälestavad seda ühtse grupina Üldlaulupidude ning Öölaulupidudega. Teost läbivaks probleemiks on ka viimaseks jäämine. Leemet, kes on sündinud enda generatsiooni uueks ja viimaseks lüliks on alati viimane, kes midagi teeb või näeb, olgu
Rahvapsühholoogia algab keelest, mida me kõneleme. Iga keel kaardistab vaimumaailma omamoodi ehk maailma erinevad keeled annavad erisuguse pildi asjadest, mida meeltega tajume (kuigi igas teadaolevas keeles on sõnad, mis tähistavad pindade värvust, pole nende hulk ega tähendus ühesugune, nt on keeli, kus värvinimetusi on ainult kaks- must ja valge; on keeli kus ei tehta vahet rohelisel ja sinisel). Sõltumata nendest arvamustest, mida keel peale surub, on igal rahval oma tüüpiline arvamus mitmete inimese hinge- ja vaimuelu nähtuste kohta (nt paksud inimesed on heatahtlikumad kui kõhnad, lõunamaalased on keevalisemad kui põhjamaalased, lapse iseloomu kujunemisel on kõige olulisem roll sellel, milline on kodune distsipliin ja vanemate nõudlikkus, et psühholoogi ülesanne on anda vastus, miks inimene ühel või teisel viisil käitus, eriti kui see on mingil viisil veider, erakordne või erineb kehtivatest normidest jne).
12. Westminsteri statuut võeti vastu 1931.a. Briti parlamendi poolt. Muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. 13. Rahvarinne sõlmiti prantsuse kommunistide ja sotsialistide vahel 1934.a. Pidi hoidma ära äärmusliikumiste tõusu võimule. Avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega. 14. Autoritaarne diktatuur riigis enamik võim on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte. Rahval puudub võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Tähtsad on konservatiivsed väärtused ning vägivalda ei propageerita. 15. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku ja tema sõltlaste käes. Kontroll kogu inimeste elu üle. Hirmuvalitsus. Näiteks Hitleri diktatuur Saksamaal ja Stalini diktatuur NSV Liidus. 16. Fasism - autoritaarne liikumine ja ideoloogia, mis valitses Itaalias 19221943 Benito Mussolini juhtimisel. 17. Duce fasistide juht. Mussolini Itaalias. 18
1918.a. novembris koondas Punaaremee Eesti piiridele suured jõud. Teiste seas toodi kohale ka Venemaale põgenenud eesti kommunistid. Eestis ei suudetud moodustada enda kaitseks piisavalt jõude. Eesti Vabadussõda algas 28. novembril 1918. Detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eesti pinnal ja enamlaste kätte langes palju Eesti linnu. Sõda oli eestlastele väga raske, kuna vastasel oli tugev ülekaal nii arvuliselt kui relvastuses ja siinsel rahval oli raske uskuda, et nn "väike Eesti" midagi "suure Venemaa" vastu teha suudaks. Narvas tekkis Eesti Töörahva Kommuun, mille eesmärgiks oli jätta välismaailmale mulje, et toimub kodusõda. Kuid tegelikult allus see kommuun Moskvast lähtuvatele korraldustele. 1919.a algul toimus murrang, saabus välisabi ja see ergutas eestlasi võitlema, sõjaväega liitus rohkem vabatahtlikke. Kevadeks oli Eesti pind võõrvägedest puhastatud ning lahingutegevus oli kandunud Läti ja Vene aladele
Reformi iseloomustavad tunnused: · algatab valitsev partei, sageli opositsiooni nõudel · osalevad poliitikud ja ametnikkond · planeeritud kulg ja oodatav tulemus · rahumeelne · võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks Olen kuulnud, et Eestis toimus nn. ,,laulev revolutsioon". See oli nagu rohkem revolutsioon, samas ei kasutatud vägivalda. Algatasid küll dissidendid, aga kaasa aitasid ka tolleaegsesse võimuladvikusse kuulujad. Kogu rahval oli ühine unistus oma riigist, kuigi mõni uskus selle võimalikkusse rohkem, teine vähem. Vägivallatsemse asmel hoopis lauldi ja see liitis veel rohkem eri ühikonnakihtidest inimesi üheks.rahvaks. Siirdeühiskonna reformidele ongi iseloomulik, et need kujutavad endast midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset. Ühest küljest avaldavad massid võimulolijaile pidevalt survet, teisest küljest on reformide kulg ikkagi legitiimne(tugineb parlamendis vastuvõetud seadustele ning valitsuse
Kirjanduse KT I 1. kirjanduse eeldused on inimlik mõtlemine,mõistus,keel,kiri,materiaalsed vahendid,vabadus,aeg,lugejad. 2. kirjanduse algus. Inimene hakkas märkidega infot edastama,et teada kus on sõbrad,toit,oht. Edastati ka infot suhetest vaimsete jõududega. Tekkis mitmetes piirkondaded korraga: Euroopa,Ameerika,Aafrika, Esimeseks neist Mesopotaamia. Kirjandus on seotud mõistega kultuur, mõiste kultuur tuleb sõnadest kultus ja kultiveerimine Meie jaoks on kõige olulisem suulisel teel leviv rahvaluule,mida edastatakse järgmistele põlvkondadele ning elab tänases päevas. 3. müüt alglugu, jutustav tekst,ürgtekstid. Algselt edastati suuliselt. Müütide kaudu saame näha tsivilisiatsiooni alguse aja inimeste kogemusi. Müütide teadust nim. Mütoloogiaks. 4. Kreeka mütoloogia. Kogum lugusid, mis räägivad antiik-kreeka jumalatest ja kangelastest. Kajastavad kreeklaste arusaama oma maailma olemusest, müüdid selgitavad rit...
"Vaid vaimsus kui organism on vastava kultuurkonna süntees kõigest sellest tõusude ja mõõnadega ringlevast ehk tsükliliselt keerlevast arenguprotsessist, mis lade lademelt on aegade jooksul sünkreetiliselt kogunend rahva hinge ja iseloomu, temperamenti ja elutundesse, maailmavaatesse ja eetikasse, usku ja elutarkusse, luuleloomingusse ja ühiskondliku elu korraldusse, teotsemistaktikasse ja suhtlusnormidesse, huvide ja harjumuste ringi. Alles tervikuna on see igal rahval ainulaadne ja mitte ainult ei õigusta, vaid otse kohustab iga rahvast oma olemasolu eest hoolitsema kogu inimkonna kultuuripildi mitmekesistamiseks ja rikastamiseks." (Oskar Loorits "Eestluse elujõud") Muinasaja inimeste vaimse elu tähtsaimaks koostisosaks oli usund, mis kivi-, pronksi- ja rauaaja jooksul tegi läbi mitmeid muutusi, kuna muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Nad arvasid, et mitte inimene üksi pole jumala ainuesindaja siin maa peal, vaid kõik
jõuab meie ettevõtlus välisinfestorite kätesse. See aga pikemas persvektiivis lööb majanduse konkurentsi võimest välja, kuna välisinvestoreid Eesti elu eriti ei huvita. Tänasel päeval ongi ettevõtetest enamik Eesti mastaabis suurtest tegijatest on välismaise kapitali all. Ja siinne rahva heaolu ei huvita kedagi. Inimeste palgad jäävad samaks, samas kui riik laseb ettevõtetel massiliselt hindu tõsta ja rahval pole enam tagavarasid millele toetuda. Selle põhjuseks on majanduskasvu jahenemine ja inimeste suur maksukoormus.. Nüüdseks elatakse peost suhu. Ons see siis jätkusuutlik areng? EL kohustused, mida peaks täitma riik suratakse järjest enam rahvale selga. Tugevam jääb ellu, kuid tekib küsimus, et milleks siis EV on, võiks selle ümber nimetada näiteks: "Kasusaamis OÜ"-ks. Kas tõesti on riik nii suures rahanäljas, et kui
Niimoodi ongi eeposesse lisatud Eesti rahvale vägagi omaseid tunnuseid. Eepost ei tasu alahinnata ka meie ajaloo kajastajana. Natuke rohkem süüvides ,,Kalevipoja" sisusse, võib sealt leida mitmeid viiteid Eesti kaugema mineviku kohta. Raamatu läbiv motiiv on sõjakas ning rahutu. Ühele vaenukatsumisele järgneb teine ja niimoodi verd valades möödub aeg. Sarnaselt Eestile on ka eeposes vahepeal rahulikumaid aegu, kuid needki on üürikesed. On vähe sellist aega, millal rahval on võimalus nautida priiust. Isegi kui on vabadusemaiku tunda, siis tavaliselt reaalsus on midagi muud, sest alati on mingi võõrvõim, mis kontrollib kas otseselt või kaudselt. Nii oli ka ,,Kalevipojas", kui oli lõppenud sõda ja taplus, siis riigis ringi liikudes tuli tal pidada uusi võitlusi nii sortsidega kui ka Vanapaganaga. Seega tõelist vabadust ei ole on vaid näilisus. See iseloomustabki nii ,,Kalevipoja" sisu kui ka Eesti minevikku, olevikku ja ilmselt ka tulevikku.
KUNST Arhitektuuri materjal: valge kivi Hauakambrid: Hauakambrite materjaliks oli püsivaim materjal kivi. Alguses ehitati mastabasid, hiljem ruumide arvukus kasvas. Peale püramiidide ehitamise lõpetamist viidi matmispaigad kaljuhaudadesse, millesse viisid pikad koridorid, mis olid peidetud sissekäikude taga. Lähedal kaljusisene tempel. Püramiidid: Vaaraode hauakambrid pidid olema kõrged jumalale lähemal ning, et vaarao saaks edaspidigi oma rahval silma peal hoida. Imothep konstrueeris ja ehitas esimese astmikpüramiidi. Vaaraodele ehitatud püramiidid koosnesid sarkofaagiga hauakambrist ja hauainventari ruumidest + 2 õhukanalit. Püramiidid kaeti kiviplaatidega ning ümber ehitati ,,surnute linn": kuningannade püramiidid, mastabad õukondlastele, templid ning alleed. Suurimad 26. saj eKr ehitatud Cheopsi püramiid Giza püramiidide seas. Ehiamine lõpetati rüüstamiste ja kulukuse tõttu.
vaid võõrad. Eesti ühiskonna püramidi tippu kuulunud inimesed langesid talupoegadega samale tasemele või omandasid uue keele ja identiteedi ja sulasid valitsejate sekka. Ühiskonna tipu moodustasid nüüd võõra keele ja kultuuri inimesed, kes elasid eraldatult .Selline olukord takistas eestlaste kultuurilist eneseteostust ja arengut rahvana. Positiivsed tagajärjed: Eestlased olid nüüd katoliikliku Euroopa osa ja Eesti rahval tekkis võimalus lähemalt tutvuda Lääne-Euroopa kultuuriga AITÄH! Varbola linnuse müüri varemed.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
