Selts (esinaine Tatjana Jefimova). Joonis 3 Joonis 4 Kokkuvõte Tore on teada saada, et noored inimesed väärtustavad oma keelt ja kultuuri, kuigi neid on nii vähe järgi jäänud. Minu arvates ei peaks vadjalasi lugema ,,Suure Venemaa" alla, sest nad tahavd säilitada oma kultuuri. Neil lihtsalt ei ole selleks eriti võimalusi ja see on kurb. Ma arvan, et igal rahval, olgu see siis kui väike tahes, peaks olema võimalus rääkida oma keeles ja õpetada oma lapsi just selles keeles, mida nad ise kõige rohkem hindavad. Igal inimesel peaks olema vaba voli rääkida oma emakeeles. Kasutatud kirjandus 1. http://www.fennougria.ee/index.php?id=10525 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Vadjalased 3. http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/vadja/keskuskas.htm 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Vadja_keel
Uue sajandi väljakutsed Meedias saab sageli lugeda fraase,,Eelarvet tuleb kärpida, et minna üle eurole", ,,Tuleb luua uusi töökohti", ,,Peab turgutama majandust", ,,Kehtestada tuleb uusi makse" , ,,Peab looma uusi töökohti".Nii riigivõimul kui ka rahval on teada, mida tuleb teha, et riik oleks edaspidigi jätkusuutlik.Miks ei ole siiani suudetud kokku leppida otsustes, et toimuks areng ja oleks näha muutusi? Poliitika on kurioosne valdkond: tuleb teha kokkuleppeid teiste poliitikutega, leida toetajaid ning suhelda meediaga.Lisaks on poliitikutel põhitööks riigijuhtimine.Kas muude kohustuste täitmiseks läheb nii palju energiat, et lõpuks kannatavad kodanikud? Otsuste tegemine võtab
Iseseisev töö 9 klass Töö sisu 1) Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2) Diktatuur on autokraatlik valitsemiskord, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Diktatuuril puuduvad seadused, mis piiravad diktaatori tegutsemis ala. Diktatuurid jagunevad kaheks: autoritaarne ja totalitaarne. 1.2) Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätte, seaduseid muudavad valitsejad oma tahtmise järgi ning rahval ei ole sõnaõigust ning nad ei saa osaleda riigi juhtimises. 1.3) Totalitaarset riigi iseloomustavad lisakas võimu koodnumisel ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega rikuti aga ka inimeste õigusi ning neid hoiti pideva hirmu all. See saavutati näiteks küüditamisega, surmalaagritesse saatmisega jne. 2) Too välja põhjused, miks Euroopas paljudes riikides 30-tel pääses võimule diktatuurid. 2
Tõsi on, et rikkad, kes vajavad sõda (kas siis oma ülemvõimu kinnitamiseks või rikkuse taastamiseks/kogumiseks), ei osale otseselt sõjas. Nemad on nukumeistrid, kes tõmbavad turvaliste eesriiete tagant nööre. Sellised juhtumid on levinud üle kogu maailma. Ma ei arva, et on olemas mandrit, mis pole kannatanud taoliste ülekohtu käes. Kuid mida ometi teha? Kas rahvusvahelised organisatsioonid peaksid kasutama jõudu? Ma arvan, et igal rahval jõuab kätte aeg, kus seistakse vastu repressioonidele. Viimased aastad on näidanud, et isegi ,,araabia erandi" ning ebademokraatlikuse all kannatavad maad, on tõusnud üles ning levitanud sõna vabadusest ning õigustest, mis peaksid olema meile garanteeritud. Seetõttu arvan, et pole olemas rahvamassi, kes varem või hiljem ei tegutseks. Otseloomulikult on mõju ka rahvusvahelistel organisatsioonidel selle propageerimisel, kuid inimestesse on justkui kodeeritud, et enda
Tingimused - üldine kirjaoskus, meedia laialdlane levik, kodanikuühiskond, omavalitsuse kujunemine Tugisambad- rahva suveräänsus, enamuse võim, vähemuste õigused, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduste ees, korrakohane seaduse mõistmine, sallivus, koostöö Püsimise võrdlus diktaktuuriga Demokraatia Diktaktuur Riigivõimu alus Põhiseadus Võimulolijate tahe, soov Kõrgeim võim Rahval Diktaatoril Võimuorganid Parlament D+ ainupartei Võimule saamine Vabad valimised Haaratakse jõuga Rahva õigus sõltub Põhiseadusest, sellega Diktaatori tujust/ tahtmisest kooskõlastatud seadustest 3. Valimised Ülesanded tagada võimu regulaarne vahetumine, vahendada valijate ja poliitikute nõudmisi, hariv (saab teada, mida pakutakse)
Maanõukogu otsus::15nov 1)eesti tulevase riigikorra määrab eesti austav kogu 2)kuni austava kogu kokkusaamiseni on ainuke kõrgema võimu kandaja Eesti maanõukogu 3)eestis kehtivad maanõukogu kinnitatud seadused. Saksa pealetung algas 18veb1918 Vene armee riismed eelistasid Vastupanule kiiret oõgenemist,enamlaste Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk Päästekomitee 19veb maanõukogu otsusega. Oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes Oludes,iseseisvuse väljakuulutamiseks.Kuulusid Päts,Jüri Vilms.Konstantin konik.21ven.kiitis vanem- Nõukogu heaks iseseisvusmanifsti-manifest kõigile Eestimaa rahvustele.Juhan kukk ja Ferdinad Peterson. I korda avanes võimalus selleks pärnus 23veb kell 8 õhtul kus hugo Kuusner iseseisvusmanifesti ette luges endla teatri juures. 24.veb õhtul moodustati eesti vabariigi ajutine valitsus,koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajadest.peaministriks Püts,asetäitja Vilms. Eesti iseseisvuse I ohver Joh...
Teine maailmasõda algas 01. 09. 1939ndal aastal, kui saksa väed ründasid Poolat. USA ja NSVL tõmmati sõtta 1941l aastal. Tähtsamad lahingpiirkonnad olid Euroopa Kaug Ida koos Vaikse ookeaniga ja Põhja Aafrika. II maailmasõda lõppes 02. 09. 1945-ndal aastal, kui alistus Jaapan. 20. sajand oli Eestile raske, kuna riik kaotas oma iseseisvuse ning inimesed kannatasid saksa ning nõukogude okupatsiooni all. Sellel perioodil tüli Eesti rahval teha valikuid, mis olid väga rasked. 23.08.1939-ndal aastal sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel Molotovi-Ribbentropi pakt (lühend MRP), millega kaks riiki jagasid Ida - Euroopa. Mittekallaletungi lepingule kirjutasid Moskvas alla Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomisaar Vjatseslav Molotov ning Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop. Salajase lisaprotokolliga läks Eesti NSVL- le. 24.09.1939-ndal aastal estias V. Molotov Eesti välisministrile Karl Selterile nõude
Seal oli kirjutatud, et iga 3. töötav Eesti inimene on stressis. Ma pean ennast üheks nendeks inimestest ja tunnen pidevat survet rabeleda. Sellise valitsuse tõttu, nagu meil on, peavadki kõik rabelema ja virelema ja kannatama depressiooni all. See on praegu ainult süvenemas, sest ettevõtted panevad toodetele samu hindu, mis mujal maailmaski, kuid palgad meil ei tõuse. Riik ei sekku kuidagi majandusse. Ma oleksin sellise käitumise poolt, kui meie riigil ja rahval läheks sellise tegutsemisega hästi, aga näha on, et ei lähe. Midagi peab muutuma. Asjad on kontrolli alt juba väljumas, kui inimesed on hääbumas. Fakt on ka see, et stressi all inimesed ei tööta nii hästi, kui rõõmsad inimesed ja pikaajaline tööstress toob kaasa ka palju terviserikkeid nagu näiteks luu ja lihaseprobleemid. Sellest võib teha järelduse, et tegelikult kaotavad ettevõtted meeletuid summasid raha, kui nende töötajad on stressis ja pinge all.
kergemini valitsetavad ja seetõttu ei käitutud nendega nagu baltlastega. Järeldub, et valitsetavate piirkondade lähedus teineteisele ei ole määrav võrdsete reeglite ja õiguste koostamisel valitsejavõimudele. Samuti tuleb välja, et Baltikumi rahvastest rahuarmastavam ning ettevaatlikum on Leedu, mis võib olla ka põhjus, miks praegu too riik on Eestist ja Lätist arengult mahajäänum. Kindlasti on aga kõigil neljal rahval: Soomel, Eestil, Lätil ja Leedul ajaloost palju õppida! Kasutatud kirjandus: 1) M.Laar, L.Vahtre Lähiajalugu I 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Soome#Ajalugu 3) http://et.wikipedia.org/wiki/Baltimaad
,, Nii valitseti Eestit demokraatlikul ja autoritaarsel perioodil ( 1920-1939/40 ) " Demokraatia Eestis kehtis ajavahemikul 1918-1934, see tähendas, et antud perioodil kontrollis võimukasutust rahva tahe. Aastal 1934 viidi Eestis läbi riigipööre Johan Laidoneri ja Konstantin Pätsi poolt, mille tulemusena lõppes demokraatia Eestis ja alguse sai autoritaarne periood. Autoritaarsel kursil oli Eesti aastatel 1934-1940, sel perioodil oli võim riigijuhi käes ja rahval puudusid peamised poliitilised õigused. Demokraatlikul perioodil võeti vastu kaks põhiseadust (15.06.1920 ja 24.01.1934). Kuigi teine põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel, sisaldas see ebademokraatlikke jooni.12.03.1934 viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner läbi sõjaväelise riigipöörde, mille tulemusena kehtestati kaitseseisukord ja keelustati Vabadussõjalaste liikumine. Kui demokraatlikul perioodil rakendati
Ajutine Valitsus asus taas tööle 11. novembril 1918. 2) VABADUSSÕDA (1918-1920) · Sündmused: Punaarmee vallutas Ida-Kagu-Eesti. Polnud eestile edukas, sest : vastaste ülekaal ja rahvameeleolu. Valitsusel polnud algul kedagi Punaarmee vastu saata. Saksa okupatsiooni võimed olid eesti rahvusväeosad laiali ajanud, alustanud kaitseliit oli nõrk, sõjaväe loomist takistas relvade, laskemoonade ja muu varustuse nappus. Rahval puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse, arvati et eesti on nii väike, et ei suuda end kaitsta, üldine sõja tüdimus. · Punaarmee tõrjuti välja, kuidas?: soomlaste ja Briti laevastik tuli appi, kooliõpilased kuulusid vabatahtlike hulka, valituse lubadus viia läbi maareform-ehk mõisamaade riigistamine, korraldati ümber rahvaväe juhatus(laidoner), soomusrongid · Eesti Töörahva Kommuun- ,,omaette riik", juhiks- Jaan Anvelt
Miks rahvas ei toetanud O.Cromwelli lordprotektorina? Kuna cromvell keelas kõik lõbustused ja peod pühapäeviti ning kehtestas karmid seadused. Miks sutartite võimuletuleku järel pinged ühiskonnas ei vaibunud? Millised on Õiguste deklaratsiooni olulisemad põhimõtted? Kuningas ei tohtinud uusi makse ja seadusi kehtestada ilma parlamendi nõusolekuta. Milliste riikide võimu alla jäi Eesti pärast liivi sõda? Rootsi võimu alla. Kuidas õnnestus eesti rahval 17.sajandi esimesel poolel pääseda välja suremis ohust? Kuna eestisse hakkas sisse rändama palju võõraid rahvaid, kes omandasid kiirelt uue keele ja kombed. Mida tähendab sunnismaisus? Et talupoeg koos oma maaga kuulus aadlikule/omanikule, ning nad ei tohtinud elukohta vahetada. Miks ühinesid Balti aadlikud rüütelkondadesse? Et mitte oma võimu kaotada. Mis oli mõisate reduktsiooni eesmärk? Et mõisnukud jäid oma mõisadesse kui nad pidi osa oma maast riigile tagastama.
Tuntuks sai Marat praktilise arstina. Newcastle linna poolt valiti ta aukodanikuks, märkides sellega tema teeneid võitluses haigustega. Edinburghi ülikool andis talle audoktori kraadi meditsiini alal. Inglismaal ilmus ka tema esimene teaduslik töö silmahaigustest. 1774. aastal ilmus Londonis tema esimene poliitiline teos "Orjuse ahelad". Pealkiri märkis mõtet, et despootlik riigivõim on hukatuslik rahvaste heaolule. Võitluses türannia vastu on rahval vaieldamatu õigus ülestõusule. Ülestõus pidi olema üleüldine, kõik sellest osavõtjad pidid tegutsema kooskõlastatult, otsustavalt ja kindlalt. Inglismaal olles pidas ta ka läbirääkimisi Katarina II esindajaga, kes oli saadetud läände, et värvata sealt Venemaale silmapaistvaid teadlasi. On oletatud, mis oleks juhtunud, kui oma aja üks parimaid ja andekamaid revolutsionääre oleks läinud Venemaale. Arvatavasti oleksime tema nime kohanud vaid teadusloo
Loomastik Saksamaa loomastik on vastupidiselt taimestikule vähem mitmekesine. Seal pole säilinud põlisliike. Metsades võib kohata selliseid imetajaid nagu näiteks metssiga, hirv, mäger, nirk, kobras, põder, hunt, metskits ja rebane. Varem elasid Saksamaa metsades veel sellised imetajad nagu karud, ilvesed ja metskassid (ja mõned veel), kuid nüüdseks on nad hävinud. Rahvastik Sakslased on kujunenud germaanlaste hõimuliitude segunemisel. Igas piirkonnas on kohalikul rahval oma kombestik ja eneseteadvus, kuid neid seob tugev saksa rahva ühtsustunne. Viimastel aastakümnetel on Saksamaale rännanud inimesed Türgist, Itaaliast, Balkanimaadest ja Hispaaniast. Suurem jaolt on sakslased luterlased ja katoliiklased, kuid on ka islami-ja juudiusulisi. 86% riigi elanikest elavad linnas. Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik[1]. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal[viide?]
tunnuseks on rahva osalemine poliitikas. Demokraatia otsene vastand on diktatuur, mis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil e. diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuur jaguneb kaheks: autoritaarne ning totalitaarne diktatuur. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval puudub õigus osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koonumisele ühe isiku kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimete üle, mille kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näiteks küüditamisega. Peale I maailmasõda oli Itaalias ja mujal maailmas olukord ränk. Valitsus vahetus, puhkesid mässud ja linnades valitses tööpuudus. Samuti oli sõda laastanud majanduslikult ja seepärast
Muinas-Hiina, kehtestades ranged seadused ja seades sisse ühtse kirja. 1974. a. märtsis avastasid kaevukaevajad vaikiva armee, kes valvas Qin Shi Huangdi hauda. 1. kaevikus oli üle 3000 elusuuruse jalaväelase ja sõjavankrite meeskondi. Hani dünastia Riigiametnik Liu Bang saavutas võimu ja rajas Hani dünastia, mis kestis üle 400 a. Hani keisrid tugevdasid Qini valitsemissüsteemi ja laiendasid Hiina riigi piire. Hani ajastul kästi rahval kaevata kanaleid linnade ühendamiseks. Need siseveeteed lihtsustasid kauplemist, maksukogumist ja nälja ajal toidu jaotamist. Osa perekondi elas paadis. Väikelaste külge seoti tihti ujukeid kuni nad õppisid ujuma. Tangi dünastia Tangi dünastia valitses Vana-Hiinas 300 a. Sel ajal arenesid kunst, käsitöö, muusika ja kirjandus ning inimesed nimetasid seda kuldajastuks. Riik laienes jälle, sest Tangi sõjaväed võitlesid edukalt korealaste
kordama. Praeguseks oleme iseseisvad olnud 17 aastat. Eelmine vabariik püsis 21 aastat. Mul tekkis siis loomulikult kurb küsimus - kui kaua on meile siis seekord õnne antud olla iseseisev? Siinkohal unistasin ma põhikoolis tõesti paremast minevikust, millest leiaksin tuleviku suhtes rohkem kindlustunnet. Eesti mineviku ja tuleviku üle juurdlemine ei andnud mulle tükil ajal rahu. Elu peaks ometi olema ilus, miks siis eesti rahval pole üldse õnne olnud või kui ka on, siis seda ainult lühikest aega. Mõeldes tulevikule, unistasin ma mõnes mõttes paremast minevikust. Uurides minevikku, näib mulle nii mõnigi kord paratamatusena, et ka meie praegune iseseisvusaeg ei kesta igavesti. Siiski olen ma positiivne ning võtan asju teistmoodi. Meie rahvas on vaatama raskele ajaloole suutnud jääda püsima. Paljud rikkaliku kultuuripärandiga rahvad on ajaloost kadunud. Me oleme läbielanud
Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik? Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik? Tänapäeval mõistetakse jätkusuutlikut arengut kui säästvat arengut, millega rahuldatakse nii tulevase põlvkonna, kui ka praeguse põlvkonna vajadused. Et seda tagada tuleb rahuldada kõik neli suunda, milleks on heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja Eesti kultuuri elujõulisus. Probleeme tuleb lahendada üksikasjaliselt, ehk ühte probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Tekib küsimus, kas Eesti ühiskond areneb jätkusuutlikult? Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Mis on ühiskonna jätkusuutlikkus? Loodusliku keskkonna ja ressursside, inimressursside, sotsiaalse kapitali ja kultuurilise kapitali jätkusuutlikkus. Eesti jätkusuutlikkusega on seotud paljud ohud. Esiteks Eesti inimkapitali ain...
Seetõttu hakati müüride ette ehitama uut tüüpi muldkindlustusi, mis kaeti tellistega. Palgasõdurid Palgasõdurid ei sõdinud enesekaitseks või mingite ideede nimel, vaid olid alati valmis parema pakkumise peale leivaisa vahetama.Et väljaõppinud sõdurid vaenlase teenistusse ei astuks siis hakkasid valitsused neid ka rahu ajal ülal pidama. Nii tekkisid alalised armeed. Palgasõdureid süüdistati sageli patriotismi (inimeste positiivne hoiak isamaa vastu)puudumises. Arvati, et igal rahval on oma eriline iseloom, mis avaldub nende sõdimisoskustes. Mägirahvaid peeti üldiselt väga headeks sõdalasteks. Põhjapoolsetel rahvastel arvati olevat külm veri, mis voolab aeglaselt. Seetõttu olevat nad rumalad, aga kartmatud. Vene talupoegi peet ratsanikena lootusetu- teks, ent samas väga headeks ja vastupidavateks jalaväelasteks. Musketärid Esialgu oli suureks probleemiks tulirelvade kohmakus ja pikk laadimisaeg.1600.
1. MÕISTED 1) JUHIKULTUS – riigijuhti tuleb igal võimalusel ülistada 2) KÄSUMAJANDUS – majandus, milles riik kontollib kogu majandussüsteemi 3) ÜHEPARTEISÜSTEEM – poliitiline süsteem, milles kontrollib üks partei poliitilist võimutäiust ning omab õigust luua valitsus. 4) TSENSUUR – riiklik järelvalve raamatute ja ajalehtede üle; ükski väljaanne ei või trükki minna enne kui vastavad ametnikud pole seda üle vaadanud 5) MAAILMAREOVOLUTSIOON – ülemaailma pidi töölisklass üles tõusma ja võtma võimu enda kätte 6) MUSTSÄRKLASED – fašistlid kes hakkasid kõikjal Itaalias relvastatud salke looma ning oma tunnusena kandsid musta särki 7) PRUUNSÄRKLASED – Hitleri julgeoleku üksus, Hitleri toetajad(kandsid pruuni rõivastust) 8) GESTAPO – riiklik salapolitsei Saksamaal 9) HITLERJUGEND - oli Saksamaal teise maailmasõja eel ja ajal eksisteerinud Natsionaalsotsialistliku ...
mõjuni. See tõttu jääb kogu teema arendus poolikuks. Oleks oodanud autori poolt näiteid Araabia kevadest, kuid seda ei tulnud. Minu arvades on Araabia kevad palju parem näide, kuidas kirjeldada ja analüüsida meeleavalduse algust, käiku ja mõju riigile ning tavakodanikule. Sellest sündmusest oleks saanud selgemad ja lihtsamad näited tuua lugejale. Ma nõustun autoriga selles osas, et meeleavaldused pevad olema selgelt suunatud kindla probleemi vastu. Meeleavadusel peab olema kogu rahval üks eesmärk ja probleem, millele lahendust saada loodetakse. Samuti ma usun, et ühtsuses peitub jõud ehk mida rohkem on inimesi väljas meelt avaldamas, seda tugevam on nende sõnum. Iga meeleavaldus suudab oma sõnumi edasi anda rahumeelselt ja puudub vajadus vägivallale. Vägivallatsevad meeleavadajad ei jätta endast mõistlike inimest muljet ja neid lihtsalt ei võeta tõsiselt. Autor nimetab ühe kõrvalnäitena Balti ketti 1989. Aastal. Paraku jääb segaseks, miks selline
maa soostumine, võsastumine ning maastike vähenemine. Ning igal pool Eestis pole võimalik tegeleda põllumajandusega. Kõik oleneb mullastikust ning pinnamoest. Eestis on väga palju metsasid, niitusid ning ka soostunud alasid, ning natuke on ka asustatuid alasid- (majad ehitatud, nt Tartu). Suurem osa kasutuses olevaid masinaid ja seadmeid on vanad ega vasta tänapäeva nõuetele, uued ja kaasaegsemad maksavad aga väga palju, ning Eesti riigil ega rahval pole sellist raha kuskilt võtta. Maha jäämine arenenud riikidest iseloomustab meie sordi- ja tõuaretust, mis mõjutab otseselt põllukultuuride saagikust ja loomade produktiivsust. Põllumajanduse kaasajastamiseks ja tehniliste taseme tõstmiseks oleks vaja suurel hulgal raha, mida praegune põllumajandus ise ei suuda teenida. Eestis on põllumajanduses hõivatud ligi 7% kogu tööjõust. Põllumajanduse riiklik toetus
meditsiin areneb järk-järgult. Rahvastik on noor (4). 2.4. Rahvastikupoliitika Rahvastikupoliitika on riigi tegevus rahvaarvu, demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel (3). Kamerunis peaks lähtuma eesmärgist vähendada sündide arvu. Selleks sobiks rasestumisvastaste vahendite kasutamise ja kättesaadavuse hõlbustamine, tõstes inimeste teadlikkust ning näiteks teha need riigi poolt soodsamaks, st riik maksab mingi protsendi, et rahval oleks lihtsam soetada. Sündimust mõjutab ka suure pere poliitika. Tuleks inimestele rääkida ja sisendada või neid teadvustada, et väiksema pere eest on lihtsam hoolitseda ning nii elatakse parema kvaliteediga elu. Tutvustada juba noortele pereplaneerimise meetodit. Kui usulistel põhjustel ei saada lapsi väljaspool abielu, tuleks tõsta abiellumisiga (4). Teine siht peaks olema inimeste tervishoid. Riigis levib nakkushaigusi ning arstiabi ei ole nii hõlpsalt kättesaadav
Filosoofia. Ratsionalism- tunnetuse aluseks on mõtlemine.(Rene Descartes) Empirism- tunnetuse aluseks on kogemus (vaatlus, eksperiment ja induktsioon). (Francis Bacon) Sai alguse Inglismaal, kus oli vabam õhkkond. Voltaire- võitles katoliku kiriku vastu. Peamiseks eesmärgiks seadis inimõiguste vabastamist. Russeaux ei poolda parlamenti sest arvas, parlament lähtub pigem enda huvidest kui rahva omadest. Ta pooldas vabariiki. Idealiseeris riigieelset ühiskonda. Rahva suveräniteet- rahval on õigus otsustada riigivalitsemiskord, rahvas on võimu kandja ja võimuallikas.
mõjuni. See tõttu jääb kogu teema arendus poolikuks. Oleks oodanud autori poolt näiteid Araabia kevadest, kuid seda ei tulnud. Minu arvades on Araabia kevad palju parem näide, kuidas kirjeldada ja analüüsida meeleavalduse algust, käiku ja mõju riigile ning tavakodanikule. Sellest sündmusest oleks saanud selgemad ja lihtsamad näited tuua lugejale. Ma nõustun autoriga selles osas, et meeleavaldused pevad olema selgelt suunatud kindla probleemi vastu. Meeleavadusel peab olema kogu rahval üks eesmärk ja probleem, millele lahendust saada loodetakse. Samuti ma usun, et ühtsuses peitub jõud ehk mida rohkem on inimesi väljas meelt avaldamas, seda tugevam on nende sõnum. Iga meeleavaldus suudab oma sõnumi edasi anda rahumeelselt ja puudub vajadus vägivallale. Vägivallatsevad meeleavadajad ei jätta endast mõistlike inimest muljet ja neid lihtsalt ei võeta tõsiselt. Autor nimetab ühe kõrvalnäitena Balti ketti 1989. Aastal. Paraku jääb segaseks, miks selline
investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani toetas Suurbritannia ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. 5. Autoritaarne: · Riigis on enamik võimust koondunud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte. · Poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud. · Rahval puudub otsene võimalusoma juhtide otsuseid mõjutada. · Sedalaadi riigid peavad tähtsaks konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. 6. Demokraatlikud riigid: a) Majandus: Riigi osakaal ei ole domineeriv; Vaba konkurents. b) Ühiskondlik elu ja poliitika: Puudus valitsuse suunav ja juhtiv jõud; Mitmeparteilisus, demokraatlik pluralism;
meesterahvad, ja abielluvad nendega. Vanemad on sellistele asjadele üldiselt ikka vastu, kuid nemad ei hooli sellest. Raha nimel öeldakse oma perekonnast lahti, tahetakse olla vaid oma rahaga ja elada luksuslikku elu. See on minu jaoks täiesti vale. Eelkõige tuleks leida endale kaaslane kellest hoolida, justnimelt kellega õnnelik olla ning koos elada ja võimalik ka, et abielluda. See on õnn. Omamoodi perekondlik suhe oli pansioni rahval. Pansionis elab härra Vautrin, kes on kaua politsei poolt tagaotsitav põgenenud sunnitööline. Need nii-öelda perekondlikud suhted pansioni inimeste vahel hävitab preili Michonneau, kes laseb ennast politseinikul ära osta, et too Vautrini paljastaks. Preili Michonneau reedabki väikese summa eest oma peaaegu, et perekonna liikme. Sellega satub ta terve pansioni rahva põlguse ja viha alla, kuna ta on salakuulaja. Täna oma teole on preili sunnitud pansionaadist lahkuma.
1. Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1) Ühiskonnasektorite eristatavus. (avalik sektor, turundus ehk erasektor, kodanikuühiskond ehk mittetulundussektor) 2) Kõik sektroid on vastastikku seotud ( üksikisiku tulumaks ja käibemaks, avalik sektor peab tagama atraktiivse majanduskliima, kodanikuühiskond teenib raha) 3) Tööstuslik kaubatootmine 4) Rahva osalemine ühiskonnaleu korraldamisel (nt. Eesti Vabariigis on rahval võimalus osaleda rahvahääletustel ja riigikogu valimstel, mittekodanikud saavad kaasa rääkida kodanikuühiskonna kaudu) 5) Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes (nt vabaabielud, samsooliste isikute kooselu) 6) Inimõigused (universaalsed-õigus elule ja vabadusele, sotsiaalsed-õigus toidule, joogiveele, kasvatusele jne, kultuurilised-õigus keelele, haridusele jne, majanduslikud-õigus tööle ja tasule) 2. Ühiskonna arenguetapid, nende iseloomustus ja tähtsamad sündmused.
Kuigi nagu tänapäevalgi on inimeste vaated poliitikale ja filosoofiale erinevad, oli valgustajatel üldiselt ühine mõtteviis astuti vqälja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla ning katoliku kiriku vastu, kasutati loodus- ja täppisteaduste saavutusi ning kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus. Valgustuse tekke aluseks olid kindlasti maadeavastused, tehnika ning teaduse areng, hariduse levik, humanism ning rahulolematus feodaalkorraga. Mida rohkem oli rahval võimalik haridust omandada, seda rohkem hakati analüüsima ning kahtlema kiriku tegevuses. Mida haritumaks inimene sai, seda rohkem uskus ta mõistusesse, seda kriitilisemalt ta asju analüüsis ning seda olulisem oli talle vabadus. Lõpuks hüljati ka autoriteedid ning traditsioonid. Oluliseks isikuks oli Inglismaa ajaloolane, matemaatik ning filosoof, Thomas Hobbs, kes väitis, et kuningavõim ei lähtu Jumalast. Tema meelest oli õige koondada kõik võimud ühe monarhi
Talveöö 28. detsembril 2017 käisin Tallinnas Estonia kontsertsaalis vaatamas Tõnis Mägi ilusat ja hingestatud aastalõpukontserti "Talveöö". Kontserdil esitati loomulikult Tõnis Mägi enda loomingut, ent veidi teistsuguses võtmes, kui tavaliselt oleme harjunud kuulma. Temaga koos oli laval Riivo Jõgi oma orkestriga, kes oli Tõnise lauludele seaded loonud, ning loomulikult ei puudunud tollelt kontserdilt ka väike üllatus: Tõnise kõige noorem tütar Mirt Mägi esitas kontserdisaalis isalt talle pühendatud klaveripala. Kontsert oli kahes osas, ühe vaheajaga, ning kokku kestis umbkaudu kaks tundi. Ülesehituselt oli see hästi ja loogiliselt paika pandud: esimene osa oli rohkem tutvustav, Tõnis Mägi suhtles rahvaga ja ka orkester sai publikule omasemaks. Teises osas aga kõlasid nii Mirdi kui ka dirigendi enda klaveripalad. Kontsert lõpetati rahva palaval soovil Tõnise ühe tuntuima looga ,,Koit", mis...
Sõja alla loen mina ka kodumaa kaitsmise võõraste sissetungi ning võõra võimu vastu. Seega saab rääkida ka ärkamisajast ning siinkohal võime arutleda armastatud Emajõe Ööbiku – Lydia Koidula üle. Patriootlik Lydia ei olnud kunagi otseselt sõjaga seotud, kuid armastus kodumaa ning selle kaitsmise vastu pani teda looma eestlastele niivõrd hingeminevat luulet, et tema loomet hinnatakse ilmselt ka veel sajandeid pärast tema surma. Usun, et Koidula püüdis oma luuletustega rahval eestlust ning kodumaad hinges hoida. Ei taha ju keegi, et nad enda juuri unustaksid ning Koidula tegeles sellega püsivalt enda elu lõpuni. Tema armastus Isamaa vastu oli nii tugev ja magusvalus, ilmselt ei kahelnud ta kunagi Eesti võimekuses ühtseks ning tugevaks riigiks jääda. Usun, et ka Koidula kartis võõrast võimu, kuid ta oli valmis vastu seisma sellele kasvõi üksinda. Vähemalt nõnda loen ma välja tema luuletustest. Koidula luule on äärmiselt
Jeltsin ( Venemaa) . Mida siis võib järeldada sellest kronoloogia ülevaatest ? Kindlasti on märgata ,et Eesti rahvus rebis ennast lahti NSV Liidust , hetkel kui viimane oli nõrgenenud. Seda tegid ka teised Baltikumi riigid ( Läti ja Leedu). Kas Eesti oli neile eeskujuks või vastupidi on raske öelda. Mingit mõju avaldas ka Ameerika president pöördumises NSV keskvõimu poole lootuses ,et Baltikumi mured lahenevad rahulikult. Igal juhul ei oleks see võimalik olnud kui rahval ei oleks olnud sellist kannatust ja hirmutundetust minnes vastu NSV- le. Pean ka vabandage et arutlus jõuab teieni paljuvõrd hiljem, kunas tervise paranemise protsess sujub aeglasemalt kui oletada võisin . Erich Jagomägis 11B. Klass
Kui keskklass nõrgenes, siis tööliskont tugevnes, mõjutades riigis toimuvaid protsesse. Vilets majanduslik olukord, rahvaarvu kasv ning USA-sse sisserände piirangud tõid tulemuseks sotsiaalprobleemide ning tööpuuduse suurenemise, lisaks veel sõjas kaotanud riikide raskused (inflatsioon). Rahvas eelistas tsentraliseeritud riigivõimu. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalik osaleda riigi valitsemises. Totalitarismi iseloomustab peale tugevasti tsentraliseeritud riigivõimu ka kontroll kodanike mõttevabaduse ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine (nt. fasistlik Itaalia, natsionalistlik Saksamaa, kommunistlik NSV Liit). Mitmeparteisüsteem oli asendatud juhikultuse, ühepartei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga
Viis liikmesriiki: Gambia, Ghana, Guinea, Nigeeria ja Sierra Leone, plaanivad 1. detsembrist 2009 moodustada rahaliidu, võttes kasutusele ühise valuuta eco. Seitsmes liikmesriigis on kasutusel Kesk- Aafrika frank (XOF). Ühine vaaluta aitab kindlasti ühtlustada ja suurendada turgu. Tänu erinevatele maailma majandusorganisatsioonidele on riikidel võimalik teha edukat koostööd ja arendada oma riiki täiuslikkuse poole. Kui riik on maailma mõistes heal tasandil on ka rahval seal riigis hea elada. Praegusel hetkel, kus Eestil on majanduslangus on kindlasti hea kuuluda erinevatesse majandusorganisatsioonidesse, mis aitavad riigil võimalikult kiiresti raskustest üle saada. Minagi arvan, et Eesti võiks tulevikus kuuluda veelgi rohkematesse organisatsioonidesse ja see aitaks Eestil püsida heal majanduslikul tasandil.
magistraadid ja vanemate kogu e senat, 2at ekr tungisid It. Room esivanemad. pääs jõukad ja pühend R juht kitsas 1at ekr vanim asula. 8-5saj ekr allus perekondade ring e nobileet. kesk- ja N- It etruski liinriikidele. 753- Rahvakooso võimal rahval R asjadest 509 kunnide aeg- samal ajal osa võtta. Mag valiti 1a, vältida võimu etruskide hiilgeaeg. 1. kunn romulus tugev, igasse riigia 2meest, ar kolleegi kooku 7 kuni. Valdused linna arv, R teen peeti aukohuseks seega palk lähiümbrus tiberi suudmeni. 3 viimast puudu. 2 konsulit kõrg riigiam,kõrg kunni etruskid, siis muutus rooma võim ja juht sõjaväge. Preetorid 8 tõeliseks linnaks.510
nt. Üles ustavust juhile. Peale pruunsärklastelt relvade äravõtmist, muutus hirmuvalitsuse tugisambaks SS. Algselt oli see Hitleri ihukaitsevägi, mida juhtis H.Himmler. SS-le allutati riiklik salapolitsei Gestapo. Selle kõrval jälgis korda ka riiklik politsei, mis ei allunud otseselt natside parteile. Majanduse riiklik reguleerimine Natsid tulid võimule majanduskriisi ajal. Hitler püüdis seda lahendada majanduse riikliku reguleerimisega. See tähendas, et kogu rahval ja riigil oli 1 eesmärk- tõsta riigi sõjalist võimsust. Võeti suurtöösturitelt ja pankadelt laenu, kehtestati plaanimajandus neliaastakute kaupa. Rajati sõjatehnika ja varustuse tehaseid, ehitati kiirteid, mis võimaldasid sõjaväge kiiresti liigutada riigi 1 otsast teise. Miljonid inimesed said tööd. Paranes rahva majanduslik olukord, suurenes Hitleri ja ta pooldajate mõjuvõim. Kuid selline majanduskasv sai olla ajutine, seega vajas Hitler tulevikus võidukat sõda.
perekonna ja kõik loomaliigid Noa laevas. Ent nendest inimestest ei jäänud maha kirja pandud moraalikoodeksid. Nad on lihtsalt head ja halvad käitumiseeskujud, kuid üheski religioonis pole konkreetset osutust, kuidas nende tegusid tõlgendada. Islam peab Aadamat ja Noad prohvetiteks ning peab ka teiste rahvaste seadusandjaid Kong Fuzi, Hiawatha) prohvetiteks, kui nad ei kuuluta iseennast jumalaks. Judaism on ajalooliselt aktsepteerinud, et igal rahval on oma jumal, kellest nende oma on lihtsalt kõige vägevam. Paljud kristluse suunad kuni 20. sajandini on pidanud mõningaid või kõiki usundeid lihtsalt ebajumalakummardajateks, paganateks, ketseriteks, jumalateotajateks või lihtsalt eksinuteks. Seega on õigem öelda, et Aabraham ei ole mitte religiooni rajaja, vaid esimene tegelane 1. Moosese raamatus, 1) kes ei ole selgelt jumalikku päritolu, nagu Aadam ja Eeva väidetavalt
üksikisiku vabaduse ja turvalisuse kaitse demokraatliku riigi ja õigussüsteemi kaudu, vabaturumajanduse põhimõtete rakendamine ja ettevõtlikkuse ergutamine, loova töö ja inimese eneseteostuse väärtustamine, elu- ja looduskeskkonna kaitse, eesti rahvuse kestmajäämise tagamine.Erakonna üldine eesmärk on demokraatliku rahvusriigi edendamine, mis põhineb isikuvabadusel, hoolivusel ja traditsioonidel ning erakond tegutseb selle nimel, et eesti rahval ja meie lastel läheks elus hästi. Tahetakse näha Eestit maana, kus inimestel on tore elada: maana, kus meid ümbritsevad sõbralikud inimesed, kus kultuur õitseb ning kus keegi ei pea toimetuleku pärast muretsema. SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND SDE on parempoolne erakond.Erakonna põhiväärtused on tööd väärtustav majandusmudel, võrdsus, õiglus ja solidaarsus. Erakond määratleb end vasaktsentristliku parteina. Eesti
Esimesed sissetungikatsed löödi tagasi veel siia jäänud saksa vägede poolt. 28.novembril 1918 vallutati Narva ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan Anvelt. Eestlastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enamlikku poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti edasi ning detsembriks olid vallutatud Ida ja LõunaEesti. Eestlaste üks ebaedu põhjusi oli see, et rahval puudus kaitsetahe, sest arvati, et Venemaad ei ole võimalik võita, pealegi oli I msst sõjatüdimus ja majanduslik kriis. Puudus oli relvadest ja muust sõjavarustusest. Meeste võitlusmoraal oli madal, selles oli omajagu süüd sõjatüdimusel. Murrang sõja käigus toimus 1919.a. algul, mil Eesti väed alustasid vastupealetungi ja veebruaris oli kogu Eesti taas vaba. Väga hea näide minu arvates siinkohal on 31
· Valmiskünnise puudumine 5.Diktatuuri tunnused: · Diktaatori määrav osa · Juhi kultus · Vabu valimisi ei toimunud · Rahva hirmutamine · Palju vaenlasi · Julgeoleku teenistused · Propaganda · Inimesi kiusati nende arvamuste ja veendumuste pärast. 6.Diktatuurid tekkisid- demokraatia kriisi tõttu 7.Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. 8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9. duce- diktaator Itaalias , rahva juht vozd- füürer-diktaator 10
See tähendab, et kõrgeim võim kuulub suveräänile, kelleks on rahvas. Rahvas aga teostab oma võimu mitmesuguste institutsioonide kaudu. Tänapäeva demokraatlikes riikides on otsustusõigus riiklikult tähtsates küsimustes rahva poolt valitud esindajate kogul. Demokraatlikus riigis pääsevad pärast valimisi tavaliselt võimule erakonnad, ühendused vm, kes said enim hääli, st kelle võimulepääsu rahvas kõige enam soovis. Rahval on kindel arusaam poliitikast. Selle aluseks on .poliitikute demokraatia., mis eirab paljuski demokraatia ja juhtimise põhimõtteid, ent on meisse tugevalt juurdunud. Poliitikud kasutavad maksimaalselt ära kaht asja: rahva usaldust ja passiivsust. Demokraatia toimib, kui: a) võimu kuritarvitamine on tõkestatud; b) riiki valitsetakse vaid rahva huvides ja lähtuvalt tema tahtest; ning c) rahvas saab öelda oma sõna riigivalitsemise kohta.
teha leidsid Saksamaal suurt poolehoidu. 2) I MS-s Antandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud MS-s osalemise eest piisavalt asumaid. Otsustati need asumaad jõuga haarata. 3) Pärast I MS kehtestatud riigipiirid põhjustasid palju pingeid. Paljudes riikides arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita. 4) Rahvasteliit ei jõudnud lahendada kriise, kus osalesid suurriigid. Demokraatlik ük: rahval määrav osa ük-a tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu. Totalitaarne ük: võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle(kaasnesid inimõiguste rikkumine, hirmu all hoidmine, küüditamine, surmalaagritesse saatmine). Inimeste meelsuse pidev töötlemine e propaganda. Ühiskonna elu pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud
muutunud. Eesti demokraatlikust vabariigist oli saanud autoritaarse diktatuuriga riik, mida juhtis Konstantin Päts. Kuna eestlastel ei olnud võimalik midagi otsustada ja K.Päts pidas eestlasi heigeteks inimesteks, kes ei suuda enda eest otsustada, siis 1939. aastal sõlmisid Eesti ja Nõukogude Liit omavahel Baaside lepingu, ehk Nõukogude Liidu ja Eesti Vabariigu vaheline vastastikuse abisamise pakti. Kuna Eesti ei olnud enam demokraatlik vabariik, siis seega ei olnud rahval mingit õigust otsustada selle üle, kas see leping saab alkirjastatud või mitte. Kõige üle otsustas K. Päts. Kui eestlastele oleks antud rohkem võimalusi selle üle otsustada, siis arvatavasti oleksid eestlased võidelnud selle eest, et seda lepingut poleks alkirjastatud. Tänu Baaside lepingule tõi Nõukogude liit Eestisse sisse oma baasid. 17. juuni varahommikul aastal 1940 tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Eestis algas Nõukogude okupatsioon
Oma mõtisklustes erinevate riigikordade üle jõuab Hobbes lõpuks järeldusele, et parim lahendus oleks absoluutne monarhia, kuna ainuvalitseja isik suudaks kõige paremini inimeste egoistlikke tunge alla suruda ning ühiskonda unifitseerida, sest suveräänses kogus võivad tekkida tugevad erahuvid, mis riigi hävingusse tõukaksid. Alamate ja valitsejate üksmeel on aga riigi püsimise puhul peamine, seetõttu peab ka suverään seda alati taotlema, rahval tuleb talle aga samal põhjusel alati alluda. Hobbesi absolutismiteooria ei rõhu seega riigivalitsemise osas otseselt ainuvalitseja (absoluutse monarhi) isikule, vaid hoopis inimeste põhimõttelisele võrdsusele ning nende tungide ohjeldamise vajadusele. Seetõttu sattus ta traditsiooniliste monarhistide tugeva kriitika alla, eriti seetõttu, et tema teooriast võis välja lugeda ka seda, et kuna Oliver Cromwell oli võimu Inglismaal juba enda kätte haaranud,
Saksamaa laienemine: 1) peatab reparatsiooni maksud 2) versaillesi punkti rikumine 3) hitler saab võimule 4) wehrmakti (sõjaväe)loomine 5) Inglise saksa mereväekokkulepe, suur britannia asub rikkuma pariisi rahu konverentsi ja lubab saksamaal 45% allvelaevastikke ja 35% sõjalaevastikke. 6) Saksakontrolli alla põhja meri läänemeri 7) Inglismaa kontrolli alla kõik maailma mered NSVL-i laienemine Mis vahe MRP-l ja 28. Sept täiendatul kokkuleppel? 23. august 1939 Moltovi-ribbentropi pakt ehk 1) 1)mittekallaletungileping lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata 2) ega oselada teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus 3) Salajane protokoll, kus dikraatorid jagasid Ida-euroopa 1) NSVL - soome, eesti, läti ning bessaraabia anastamine 4) 2) poola jagati pooleks Lisaprotokoll, sõlmiti kuuaega hiljem, kus müs saksamaa NSVL-le ka Leedu saades osa algul NSVL-i mõjusfääri kuulunud poola territoriumist. Millal algas II ms., millal ...
pidulikel kokkutulekutel. Et need kõned olid oma laadilt ülistuskõned, hakati Rooma keisriigi ajal panegüürikaks nimetama kõiki kiidukõnesid. 4.saj lõpul eKr tekkis kreeka filosoofias suund, mida nim skeptitsismiks. Skeptikute koolkonna algatas Pyrrhon, kes pani oma filosoofiale aluse ajal, mis ta teenis Aleksander Suure vägedes ning käis Indias. Seal märkas ta, et inimeste veendumused on erinevad ning ei saa kuidagi öelda, et ühel rahval oleksid need õigemad kui teistel. Vastukaaluks kõigele, mida ühes kohas usutakse, on mujal inimesi, kes usuvad vastupidist, ning enamasti on mõlema poole argumendid võrdselt head. Ühtki seletust ei saa pidada teistest tõesemaks. Skeptikud arvasid, et mitte millegi kohta ei saa öelda, et see on tõesti olemas, mitte ühtegi tunnetamisviisi ei saa pidada tõeseks või vääraks. Retoorika Vana-Roomas Cicero
2. SLAID Inimõigused on iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta, õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõigusi saab teistest, nö tavalistest, õigustest eristada kolme asjaolu tõttu: · Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; · Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; · Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Ini...
Näited Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa, Belgia, USA, Jaapan, Eesti (?) Suurbritannia Prantsusmaa Põhimõte Universalism (kõiki Tööpanuse arvestamine Tõestatud vajadusel kodanikke hõlmav) sekkumine Finantseerimine Astmeline Sõltub kindlustatu Madalad maksud => rahval maksusüsteem (kõrged sissemaksust => palgast raha käes maksud) => ametist Vabatahtlik kindlustus Firma kindlustab spet-sialiste Lapsed ja vanurid Tasuta riiklik süsteem Pere vastutus Pere hoolitseb + minimaalselt riik 3. Demokraatia
elujärje paranemist ja lahendada riigi kitsaskohad. Totalitaarne diktatuur tähendas seda, et võimul oli 1 parteid või üks isik, valitses üks mõtteviis. Oli palju hukkamisi ja ka koonduslaagreid. Pidevalt rikuti inimõigusi, oli totalitarismi kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse, tegelikult kogu nende elu üle. Autoritaarne diktatuur oli pisut leebem, sest seal oli vähem hukkamisi. Poliitiliste erakondade on kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Lääne-Euroopas tekkis kõige esimesena diktatuur Itaalias, täpsemini fasistlik diktatuur. Tekke põhjusteks oli see, et Itaalia oli esimeses maailmasõjas kandnud raskeid kaotusi ja seetõttu ka pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes, sest see ei tunnustanud Itaalia panust sõjas. Olukorda teravdasid majanduslikud raskused ja kasvav tööpuudus, mille all kannatasid eriti noored mehed, kes olid sõjast tagasi pöördunud
poeg tammi igal aastal lõhkus, sama järjekindlalt ehitas Pearu ka selle igal aastal üles. Väga pikalt kajastuv teema oli ka Andrese ja Pearu pidev kohtusaaga. Kui lõppes üks, algas teine ja lõppu neil ei tundunud nägevatki. Mõlemad ajasid oma õigust taga ja hoiti kinni oma arvamusest ja nägemusest ega hoolitudki, et ei olnud kord ühel õigus, kord teisel, kuid kangekaelseks jäid mehed alati. Kaastundlikkus. Parimaks iseloomuomaduseks on meie rahval oskus kaasa tunda. Kui sureb mõne tuttava lähedane, tunneb eestlane kasvõi vihast hoolimata tema vastu kaastunnet oma hinges. Nii oli ka Pearuga. Kui suri Andrese naine Krõõt, pühkis Pearugi tülidest Mäe peremehega hoolimata pisaraid ja tundis Andresele sügavalt kaasa ning oli kahju, et naabrimees nii hinnalisest perenaisest ilma jäi, kes oli Oru peremehelegi oma heleda häälega südamesse jäänud. Uudishimu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
