piirkondades. *Paabeli segadus-jumal segas keeled ära et omavahel ei saaks rääkida *Taavet ja Koljat- Taavet võitles hiiglase Koljatiga ja võitis kuna surus koljatile kivi otsaette ja surmas ta oma mõõgaga. *Kain ja Aabel-Eeva ja Aadama pojad. Kain ohverdas jumalale vilja ja aabel looma oma karjast. Kaini ohvrit ei võetud vastu ning kain vihastas ja tappis oma venna. Jumal tegi kaini kodutuks. *Käsulauad-kivilauad,kuhu oli kirjutatud 10 käsku *egiptuse vangipõlv-iisraeli rahval oli raske orjus,kuna vaarao arvas et nad on ohtikud kui neid nii palju on. Jumal saatis vabastaja. *kuldvasikas-rahvale kummardamiseks,kui moosest pole.Rahvas hakkas ohverdama ja mooses hävitas selle. *taaniel lõvikoerte koopas-taaniel ei kuulanud kuningat ja visati koopasse, ta palvetas 3x päevas ja ta päästeti ning asemele visati need kes teda süüdistasid *messias-preesterliku salvimisega pühitsetud isik *variser-silmakirjateener,andis käsu jeesuse risti löömiseks
Tänapäeval tundub, et rohkem pööratakse erakondade sisestele probleemidele tähelepanu, mitte riigikorraldusele. Igapäeva elus inimesed võib-olla ei mõtlegi, et see tegelikkuses neid ja nende tegemisi tugevasti mõjutab, kuid pikemas perspektiivis sõltubs sellest ühiskonna heaolu. Suureks probleemiks on rahvale silmajäänud kulutused, mis tehakse reklaami peale erakondade poolt. Suured reklaamplakatid iga tänava nurgal ei ole kohe kindlasti odavad.Parteide salajane rahastamine on rahval suureks kahtluseks. Erakonnad saavad riigi eelarvest aastas 5,4 miljonit enda reklaamimiseks. Kahtlustati ka Lasnamäe linnaosa vanemat maksumaksja raha eest plakatite riputamist Lasnamäe kanalisse, kuid tegelikult maksis ta hoopis oma reklaamikampaania eest ise. Minu arvates on see õige, reklaam on talle endale, mitte ei too kasu rahvale. Vahel tundub, et valitsemine ei toimu rahvaga kooskõlas, vaid hoopis valitsuse ja erakondade vahel
Demokraatia ja diktatuurid 1920. - 1930. Aastatel Demokraatia on valitsemisviis, kus kõrgeim võim on rahval. Seda iseloomustavad kodanikuõiguste olemasolu, kodanikuvabadus ja rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. Diktatuuri riigis on võim koondunud ühe isiku või partei kätte. Sellisele võimule on iseloomulikud kontroll inimeste mõttemaailma ja väljendamisvõimaluste üle, hirmu all hoidmine, ühiskonna ühtlustamine. Igati jõhker ja julm diktatuur ei pruugi kõigile meeldiv valitsemisvorm olla, aga siiski
Majanduskriisi tingimustes leidsid taolised avaldused rahva hulgas suurt toetus. 9. K. Päts ja J. Laidoner- vabadussõjalaste vastu 10. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, parlament saadeti ,,suvevaheajale" (vaikivasse olekusse), seadusandlus läks riigivanema kätte, demokraatlik riigikord asendus autoritaarse reziimiga. 11. Valitus võttis neilt võimu ära, selletades seda sellega, et rahval on psüühiline haigus valimiseelsest ägedast propagandast KONTROLLTÖÖ KORDAMINE1. Millal võeti vastu I Eesti Vabariigi põhiseadus ja millise riigikorra see kehtestas? 2. Kellele kuulus I põhiseadusega seadusandlik võim, kellele täidesaatev võim? 3. Kes oli riigivanem? 4. Mis probleemid tõi endaga kaasa erakondade paljusus? 5. Mis probleeme tõi suur kriis endaga kaasa põllumajanduses ja ettevõtluses? 6. Milles süüdistas rahvas Riigikogu ja poliitikuid kriisi aastatel? 7
Eestlane sõjas ja võõrvõimude all Teise maailmasõja ajal esitas Venemaa Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Võimaliku sõja vältimiseks otsustas Eesti valitsus järele anda ning kirjutas lepingule alla. Kuna Eesti on väike riik ning siinne sõjavägi ei oleks suutnud suurel määral vastu astuda kõvasti suurematele vägedele, oli vaja liitlasi leida ning Eesti nägi Venemaast natukenegi kasu. Peale lepingu sõlmimist nõudis Venemaa Eestilt valitsuse vahetamist. Kuna Venemaa sõjavägi oli tunduvalt suurem, siis ei olnud mõtet vastupanu ostutuda ning Eestist sai Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Kuna olukord riigis muutus- venelased hakkasid Eestlaste vastu relvi tõstma ning hakkasid toimuma massitapmised, siis otsustasid paljud Eestimaa pinna oma jalge alt pühkida. Palju lahkus koos tavainimestega ka kirjanikke ja luuletajaid. Nei...
Eesti Vabariigi Sünnipäev- lühiartikkel Eestlased on omapärane rahvas, kes on läbi ajaloo üritanud tõestada oma rahvustunnet, olenemata meie väikesest rahvaarvust. Meie rahval on palju, mille üle õnnelik olla, samas on meid tabanud hädad ja raskused. Eestlased on ju tegelikult väga pika ajalooga rahvas. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asukoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Esimesed elanikud tulid siia kuskilt lõuna poolt, mida kinnitavad Pulli asulast leitud esemed. Selle pika ajalooga rahvas on läbi elanud alates muinasajast kuni tänapäevani nii raskemaid kui ka kergemaid aegu
Oidipuse traagika põhjusi Oidipusel oli traagiline elu. Algul ta põgenes kodunt, kuna sai oma saatuse kohta teada. Valitsejana olles oli ta rahval katk ning kõige tipuks tuli tõde temale määratud saatuse kohta välja. Miks just Oidipusel oli raske ja halva saatusega elu? Kas ta põhjustas oma traagilise elu ise või oli keegi teine selles süüdi? Oidipuse tragöödias oli suurelt süüdi tema pärisisa Laios. Laios kuulis oraakli käest, et ta saab poja, kes on talle mõrvariks. Ta ei arvestanud sellega ning kui tal sündis poeg, andis ta käsu poeg tappa. Kuid läks nii, nagu pidi minema. Oidipus tappis Laiose
Permikomid Pärimus Permikomid on komide teine põhirühm. Sürja- ja permikomisid on peetud ka üheks rahvuseks, ent tänu endise NSV pikaajalisele mõjule on tänapäeval tegemist erinevate rahvastega. Sürja- ja perikomi murded on üsna lähedased ja vastastikku arusaadavad, kui kummalgi rahval on oma kirjakeel. Asukoht Permikomid elavad Kaama jõe ülemjooksualal. Neil oli oma ringkond, kus nad moodustasid pea rahvastikust, ent 2005.aastal see liideti Permi kraiga. Pindala - 32 876 km² Elanikke - 127 200 (2010) Ringkond 1989. aasta andmeil elas ringkonnas 161 000 inimest, kellest 61,4% olid permikomid. Paljud on pärast II maailmasõda lahkunud paremat elujärge otsima. Näiteks 19591979 lahkus ringkonnast 79 000 permikomi, mis oli 1/3 ringkonna rahvast. Praegu on ringkonna elanikest 59% permikomid, 38% venelased, 0,8% tatarlased, 0,5% ukrainlased ja 0,5% valgevenelased. Tänapäev Permikomide arvukus on pärast NSV lagunemist pidevalt kahanenud n...
Kui Muistset Vabadusvõitlust poleks olnudki Kindlasti on paljud mõelnud, et mis oleks saanud, kui Muistset Vabadusvõitlust poleks olnudki, et milline oleks Eesti siis nüüd ja kas see oleks hea või mitte. Arvatavasti, poleks eestlased kaotanud vabadust 700'ks aastaks, eestlased poleks jäänud ilma oma eliidist, poleks nii palju inimesi hukkunud, poleks toimunud nii palju lahinguid, samuti oleksid maade piirid teistsugused ja kindlasti poleks ristiusk nii laialdaselt levinud ja palju muud sarnast. Kindlasti poleks toimunud nii palju erinevaid lahinguid. Suure tõenäosusega poleks muidugi jäänud muud lahingud tulemata, oleks leitud teised põhjused, miks võidelda. 1217. aastal toimus Madisepäeva lahing, mis oli eestlaste jaoks Muistse Vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi. Seega kui poleks olnud nii suuri ja nii palju lahinguid oleks hukkunute arv palju väiksem. Eestlased poleks kaotanud võimalust ise oma saatust ...
puudutasid riigi valitsemist. Kaheks suuremaks valitsuskorraks võib kutsuda demokraatiat ja erinevaid diktatuure. Aga mis need siis on? Demokraatia on valitsuskord, mille peamisteks tunnusteks on rahva iseseisvus, mitme partei süsteem ja riigivõimu kuulumine rahvale. Diktatuur on Demokraatia peamine vastand. Diktatuurid kõik polnud sarnased kuid neil oli ühiseid tunnuseid, nagu näiteks diktatuurses riigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem, rahval ei olnud võimalust riigi valitsemisele kaasa rääkida ja neilt võeti igasugused inimõigused ära. Pärast esimest maailmasõda, mis lõppes 11. novembril 1918. aastal Compiegne´s sõlmitud vaherahuga, oli demokraatia Euroopas valitsev. Enne sõda valitses Euroopas seitseteist monarhiat ja kolm vabariiki, aastaks 1919 valitses kolmteist monarhiat ja kolmteist vabariiki. Demokraatia maine tõusis pärast sõda, sest sõjas võitsid riigid, kus eelnevalt oli valitsenud demokraatia
"Lugu Igori sõjaretkest" 2014 Lugu Igori sõjaretkest 1185. ja 1187. aasta vahel tundmatu autori poolt. ,,Lugu Igori sõjaretkest" pole eepos. Algselt kirjutatud vana idaslaavi keeles. Tähtsal kohal rüütliau ja patriotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja nende osalejate hüperboliseerimine. Teos kutsub üles lõpetama vürstide omavahelised tülid ja ühinema ühtseks Venemaaks. Sisu Novgorodi - Severskis valitseb vürst Igor. Polevetside hõim tungib kallale. Igor alustab sõjaretke koos poja, venna ja vennapojaga polovetside vastu. Sõjakäik nurjub. Igor satub vangi, linn hävitatakse. Igor on Khaani Kontsaki juures, kes tahab kokkulepet sõlmida. Igor pole nõus ja põgeneb. Hiljem abiellub Khaani tütrega ja Khaanist ja Igorist saavad taas liitlased. Pärast võitlust polovetside vastu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase ...
Kõige rohkem inimesi läks USA-sse. Ühiskond hakkas taas ärkama, fosforiidikampaania, MRP-AEG, EMS jne, inimesed hakkasid meeltavaldama ja iseseisvust looma. Suveräänsusdeklaratsiooniga taodeldi sõltumatust NSV Liidust. 1989. aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega sai eesti keel riigikeele staatuse. Meeleavalduseks ja rahva tähelepanu tõmbamiseks tehti Balti kett, mis koosnes ligi 2 miljonit inimest. 20.augustil 1991. aastal Eesti iseseisvus. Eesti rahval tuli läbi elada väga ränki katsumusi, et saavutada iseseisvus. Nähti vaeva ja hoiti kokku, ning selle tulemusena saavutati taas Eesti iseseisvus ja kuulutati välja Eesti Vabariik.
Toetas katoliiklasi. Cromwell 1653 ajas parlamendi ja riiginõukogu laiali. Hakkas valitsejaks lordprotektorina. 1649 ründas Iirimaad (Drogheda kaitsmine, Iirimaa vallutamine) 1652 Iirimaa korraldamise seadus. 1650 vallutas Sotimaa. 1655 jagas Inglismaa 11 sõjaväeringkonnaks. Oli puritaan, independentite juht revolutsiooni ajal. 1658 suri, poeg ei sobinud valitsejaks. Milton kodanlane, ideoloog, luuletaja. Trükivabadus on inimõigus. Vabariigi pooldaja. Türannide võim on saatanast. Rahval on õigus astuda türanni vastu. Võim peab olema rahval. Abielulahutus. ,,Areopagitica" Hobbes kaitses absolutistlikku kunungavõimu. Inimene on loomult kuri. Kuningavõimu ei tohi miski piirata. Kuninga ja parlamendi koostöö viib kodusõdadeni. Revolutsioon on kuritegu. Jemalat ei ole võimalik kujutada kehaliselt. ,,Leviathan" Locke Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu, ülistas Kuulsat revolutsiooni. Kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile. Isiklik vabadus. Liberalismi esiisa
läänepiiri. · Briand-Kellogi pakt (Usa ja Pr) kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 15+48 riiki. 4. Milliseid edusamme tegi demokraatia pärast I maailmasõda? · Naiste valimisõigus (hääletamine, kandideerimine) · Uued demokraatlikud riigid 5. Millised on demokraatia nõrkused/puudused? Kas neid on võimalik kõrvaldada? · Otsuste langetamise protsess võtab kaua aega · Rahval pole eriti palju sõnaõigust (valimiste ajal vaid) · Kallis (valimiskampaaniad) · Annab võimu ka neile, kellel seda olla ei tohiks · Võimaldab rahvaga manipuleerida (lubadused) 6. Miks tekkisid 1920-1930. aastatel paljudes Euroopa riikides diktatuurid? Kas diktatuuride teke oli paratamatu? Miks mõnes riigis ei tekkinud diktatuure? · Uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine
majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus. Eesti majanduskasv oli neil aastail üsna kiire, kuid sellest ei piisanud varasema mahajäämuse tagasitegemiseks. Kokkuvõtteks võib öelda, et vaikiva ajastuga tulid kaasa paljud muutused nii et seda ajastut võib nimetada ka pöördepunktiks ajaloos. Sellest ajast sai Eesti riigipeaks president ning esialgu kadus rahval demokraatia puudumise tõttu võimalus osaleda otsustusprotsessis. Muutused majanduses olid aga positiivsed ning rahva majanduslik olukord paranes.
osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle Alaliigid: Eristatakse otsest Alaliigid: Diktatuurid jagatakse autoritaarseks - ehk vahetut demokraatiat - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja otsuseid teeb rahvas, ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku esindus- ehk vahenduslikku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad demokraatiat - rahvas valib valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit oma esindajad parlamenti, võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne võimuorganitesse Eesti vabariik 1934-1940), ja totalitaarseks diktatuuriks- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja
kuulus ikka veel Taani kuningale, kes plaanis Eesti hea raha eest maha müüa. Eesti rahval oli jäänud muistsest vabadusvõitlusest soov olla vaba, mitte rõhujate võimu all. Saksa suurvürst ja Poola Selleks, et säilitada Harju-Viru otsustati
1. Eesti poliitikas oli palju erakondi, erakondade paljususe tõttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning sellepärast juhtisid Eestit koalitsioonivalitsused. Kuid mida rohkem parteisid valitsuses oli seda suuremad olid ka vastuolud. Vastuolude tõttu olid valitsused ebapüsivad ja lagunesid kiiresti. Valitsuste pidev vahetumine ei olnud positiivne, sest nii lühikese ajaga ei jõudnud valitsused oma eesmärke ellu viia ja rahval ei olnud kellele loota, sest riigil polnud püsivat juhti, sellepärast majanduskriisi tekkimisel süüditaski rahvas valitsust, parteisid ja parlamenti ja arvati, et riigipea ametikoha loomine päästab olukorra. 2. 1920-1934.a. iseloomustatakse Eesti sisepoliitikat mitmeparteilise demokraatiana, sest kuna oli lubatud mitmeparteisüsteem, siis tähendab, et Eestis valitses demokraatia, mitmeparteiline sest Riigkogus oli esindatud palju
sajandi lõpus hakkas vaikselt edenema kultuurielu, hakkasid tekkima erinevad organisatsioonid,koolihariduse levik, tekkisid ka ühed esimesed ajalehed ning ajakirjad. Rahvusliku liikumise peamised eestvedajad olidki kas kiriku- või kooliõpetajad. Rahvustunne on toonud meid kokku kahel korral. Mõlemal korral oleme võidelnud vabaduse eest. Võib leida palju erinevusi ja sarnasusi, kuid kindel on see,et esimesel korral saavutati loodetud tulemus palju raskemalt. Varasemal korral polnud eesti rahval eelnevat riigi kogemust, kasutati oma relvajõudu, üritused toimusid illegaalselt ning polnud loota ka erilisele välisabile.Taasiseseisvumisel läks palju kergemini, oli võtta eelnevaid kogemusi, üritused toimusid legaalselt,sai loota välisriikide abile ning ei kasutatud ka relvajõudu. Ma arvan,et rasked pingutused mis viidi läbi iseseisvumisel ajal sillutasid teed parema ja mõningal määral ka kergema tuleviku nimel. Oli tegutsetud ühise eesmärgi nimel ning see ka saavutati.
· 17.45 toimuvad traditsioonilised mängud, mille pulmaisa on välja mõelnud. · 18.30 algab järgmine tantsublokk. · 19.00 toimuvad järgmised mängud. · 20.00 lõikan koos oma mehega pulmatordi lahti. · 20.30 peab peigmees puid lõhkuma ja pruut(mina) nukku mähkima. · 21.00 tantsib pruut(mina) oma äiaga ja peigmees oma ämmaga. · 21.15 algab uus tantsublokk. · 21.45 uued seltskonnamängud, et rahval ikka lõbus oleks. · 22.30 viimane tantsublokk peale mida värske abielupaar(meie) suundub lennujaama, et minna pulmareisile. · 23.00 minnakse kõik koos pulmarongkäigus lennujaama. · 23.30 ollakse lennujaamas toimub head aega ütlemine jms. · 00.00 mängitakse pruudipärg maha. · 01.00 lendame pulmareisile Pariisi, kus veedame kaks järgmist nädalat.
Veebruar 2011 Meedia väljaannetest selgub, et iga aastaga väheneb sõjaväkke minevate noormeeste arv. Mis on sellise kõrvalehoidmise põhjuseks? 1944. a suvel ilmus ajalehtedes üleskutse noortele lennuväe abiteenistusse astumiseks ning sinna ilmus pea 700 noort, kes saadeti väljaõppele. Miks olid noormehed nõus Eesti eest välja minema, kuid nüüd mitte? Kas see oli nende soov seista vastu Eesti taasokupeerimisele või ehk hoopis noorte poiste suur seiklushimu? Ilmselt on rahval 1944. a kaitsjate saatus silme ees. Kõige õilsamad ja vapramad mehed läksid mulda ning neid jäid leinama tuttavad ja perekonnad. Tõenäoliselt on inimestel siiamaani kartus, et midagi sellist võib jälle juhtuda. Ja juhtubki, sest sõda on halastamatu. Pole mingeid vastuargumente. Asi pole tänapäeva noortes, nii on see alati olnud--sõda on tahetud vältida ning sellest kõrvale hiilida. Seda tehti minevikus, tehakse praegu ja hakatakse tegema ka tulevikus
Rahvustunne Igal rahval peab olema ühtne tunne, sest nii nagu on öelnud Mu`ammar al-Qadhdhf: ,,Rahvad, kelle rahvustunne on kadunud, varisevad kokku." Minu arvates on see väga õige mõte, sest kui sa ei tunne, et sa kuulud rahva hulka, siis sa ei oska ka seda hinnata. Suured rahva kogunemised on väga olulised rahvustunde puhul. Laulupeod ning tantsupeod on selle jaoks imelised näited. Olen ise käinud mitmeid kordi nii tantsupeol kui ka laulupeol ning kui sa laulad tuhandete kaaslastega ,, Eestlane olen ja eestlaseks jään, eestlane olla on uhke ja hää.. ,, siis mina isiklikult tahaks tõusta väga kõrgele ja hõisata rõõmsalt kõigile : ,, Mina olen eestlane, ja seda ei võta minult keegi." Meie maad on rüüstanud paljud nii venelased, poolakad, rootslased, sakslased jne. Kuid tänu rahvustundele ja sellele, et me tunneme eestlaseks olemisest rõõmu, oleme saanud jagu kõigest halvast ja kurjast. Ajalugu jätab haavu meie südamesse, meid o...
Kolmanda põhiseaduse järgi jagunes Riigikogu kaheks: Riigivolikoguks, kus olid enamuses Pätsi poliitikaga nõustuvad kodanikud ning Riiginõukoguks, kus olid peamiselt Pätsi poolt ametikohale määratud kodanikud. Kolmanda põhiseadusega süvendati autoritaarset korda. Põhiseadusega piirati kodaniku vabadusi. Autoritaarse riigikorra aega nimetatakse vaikivaks ajastuks. Vaikival ajastul ülistati presidenti ning teda kutsuti koguni rahva isaks. Vaikiv ajastu oli Eestile pigem halb kui hea. Rahval kadus võimalus osaleda otsustusprotsessis. Eestil vähenes võimalus leida endale liitlasi välispoliitilisel tasandil, rahvusvahelised suhted pingestusid, Eestisse toodi nõukogude sõjaväebaasid. Autoritaarne diktatuur aitas Eestis kergemini kehtestada nõukogude võimu. Dita Donatella Henriette Kadak
*Iirlastest võeti ära maa, anti ohvitseridele. 2. Cromwelli ei austatud, teda vihati. *Pühapäeviti olid teatrid ja kõrtsid kinni. *Jõuluajal ei põlenud ühtegi kollet. *Inglismaa=pühakute maa, inglastele oli see vastuvõetamatu. *Cromwell suri 1658. aastal. STUARTID TULEVAD TAAS VÕIMULE(1660). 1. Stuartite tagasitulek. *Cromwelli poeg Richard sai uueks valitsejaks Inglismaal. *Loobus valitsemisest, toetust ei olnud sõjaväel ega rahval. *1660. aastal krooniti kuningaks Charles II (1660-1685). 2. Püüd anda usuvabadus katoliiklastele. *James II (troonil peale CharlesII 1685-1688) anda usuvabadus katoliiklastele ja puritaanidele. *Kuninga ja parlamendi tüli laabus. * Jagati ametid riigi, kirikus ja armees katoliiklastele. KUULUS REVOLUTSIOON(1688). 1. Oranje Willem Inglismaa võimul. *1688. aastal saabus Hollandi valitseja Oranje Willem Inglismaale. *James II põgenes Prantsusmaal.
parempoolsetest erakondadest, sest nende seas kehtib reegel, et riik ei sekku inimeste ellu ning ta toetab rohkem ärilise tegevuse laienemist. Minu arvates on selline mõtteviis just kõige parem ning sobib kokku Isamaa ja Res Publica Liiduga (edaspidi IRL). IRL on just minu arvates kõige parem, sest see on erakond, mis esindab hästi parempoolseid vaateid mis on minu arvates kõige parem. IRL juures meeldib mulle ka see ,et nad tegutsevad selle nimel ,et eesti lastel ning eesti rahval läheks elus hästi. Nad tahavad Eestit näha maana kus inimestel oleks tore elada ning see ,et eestlased hoiaksid oma kodu. Kindlasti nad pürgivad ka selle poole, et eestlane tunneks end turvaliselt ning teda ei ohustaks kuritegevus. See kõik on minu arvates väga hea ning see on ka põhjus, miks ma liituskin IRL-ga. Eestis on ka teise parempoolseid erakondi näiteks Eesti Reformierakond, mis on ka hetkel valitsues enamuses. Reformierakond oleks mu teine valik, kuna see erakond on
sajandi sügaval venestusajal rahvusliku varjundiga ja suurte massidega üritused. Lehvisid küll punased lipud, aga eestlane tundis, et on eestlane. Kõigi soov oli, et Eesti saaks jälle vabaks. Seda hakati kutsuma laulvaks revolutsiooniks. Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987– 1988. Eesmärk oli uutmine, avalikustamine, isemajandav Eesti ja liidulepingu sõlmimine. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon, mis toimus verevalamiseta. Alo Mattiiseni nimi heliloojana sai eesti rahval üldtuntuks protesti- ja isamaalaulude kaudu. Alo Mattiiseni poolt ja Jüri Leesment´i sõnadele loodud laul "Ei ole üksi ükski maa" oli Fosforiidisõja "hümniks" ja esimeseks lauluks Ärkamisaja laulude tsüklist. 14. mail 1988 toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo Mattiiseni „Viis isamaalist laulu“ (1988). Need loodi rahva võitlusvaimu
millal öelda või kuidas ette nähtud mängud käivad! (Võimalusel tee kõik läbi) Nõuanded Valmista ette ports anekdoote või nalju, sest kui miski valesti läheb või tekkib piinlik vaikus oleks midagi öelda. Prindi need endale välja ja hoia enda lähedal! Nõuanded Räägi alati rahva poole näoga seistes ! Nõuanded Julgusta ja innusta publikut ning ära unusta neid kiita kui toredad ja mõnusad nad on! (Aitab rahval head meelt hoida) Nõuanded Ära tee kellegi kulul isiklikke nalju VÄLJA ARVATUD oma kaas õhtujuhil, keda viisakuse piires tögada on alati mõnus Nõuanded Aita paariline alati hädast välja ! Kui ühel jookseb juhe kokku võtab teine sujuvalt juhtimise üle! Nõuanded Astu julgelt inimestele ligi ja küsi nende meeleoldu kohta, toidu kohta jne. Nõuanded Räägi kõva ja selge häälega! Nõuanded
“Meie viimane lootus: Hitler” „Naised! Päästke saksa perekonnad - hääletage Adolf Hitleri poolt!“ Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid • Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid võib jagada kahte rühma: autoritaarsed ja totalitaarsed. Autoritaarsed riigid • Enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte. • Poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud. • Rahval puudub võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. • Ei propageerita vägivalda kui universaalset lahendust. Totalitaarsed riigid • Võimu koondumine ühe isiku ja tema sõltlaste kätte. • Kontroll inimeste mõtteavalduste ja tegevuse üle. • Massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkond – hirmuvalitsus. • Näited: Hitleri Saksamaa, Stalini NSVL, Mussolini Itaalia. Raamatute põletamine natslikul Saksamaal 1933 Avalik hukkamine Itaalias
Nõiaprotsessid kadusid, kohtumõistmisel kaotati karmid karistused nagu piinamine. Seadused muudeti selgemaks ja täpsemaks. Ka talurahva olukorda hakati parandama.Vaieldes mitmesuguste riigikorralduste üle, valmistasid valgustajad ette seisusevahede kaotamist ning valitsusviiside demokraatlikumaks muutumist. 4. Harimata inimene ei tea midagi ja ei oska langetada õigeid otsuseid. Harimatu rahvahulk, kes langetab vale otsuse, võib kaotada kõik, mis sellel rahval on. Nii hukub maa, vara ja võib-olla isegi rahvas ise
surnud. Vastupidavus on üks põhjustest, miks ma arvan, et eesti keel peab veel mitmed aastakümned vastu. Mind teeb murelikuks see, et teistest keeltest on väga palju sõnu üle võetud. Me puutume igal pool kokku inglise kelega. See on tulnud sellest, et internetimaailmas on igal pool inglise keel ja ka raamatud ja filmid on enamikus inglise keeles. Samuti on inimesed hakanud sõnu lühendama. Osaliselt on selles süüdi internet ja kindlasti ka see, et rahval on vähe aega sõnade välja kirjutamiseks. Ma arvan , et sellised asjad on inimestele juba harjumuseks saanud ja on väga raske inimeste harjumusi muuta. Sellepärast peaksidki nad lihtsalt jälgima, et nad eesti keele mugavdamisega üle piiri ei läheks. Seda jälgides ei tohiks eesti keelega midagi hullu juhtuda. Eesti keele kaitsmiseks on mitu viisi. Minu arust on tähtsaim neist eesti keele levitamine infotehnoloogias. Kuna inimesed veedavad internetis olles väga palju aega, peaksid
oled juba enesele suure nime teinud nagu nt Apple või Microsoft, sest kui sa arvad kohe alguses, et sul on nii hea kaup et inimesed peaksid seda niisama ka tahtma, siis keegi ilmselt ei teagi, et sinu toode üldse olemas on. 6. Paljud Eesti ettevõtted järgivad turunduskontseptsiooni asemel ,, ikka veel" toote- või Müügikontseptsiooni. Miks? 3p Võib-olla sellepärast, et Eesti turg on liiga väike selleks, et rahval oleks võimalik valida. Nad peavad ostma seda, mis on saadaval.
Iseloomusta Egiptuse hauakambreid nõuandjad. Kivist. Alguses mastabad (ülikutel), pärast püramiidid (vaaraodel), Sõdurid- osalesid vallutussõdades, kaitsesid riiki. siis kaljukoopad (Kuningate org). Vaaraode hauakambrid pidid Kirjutajad- kontrollisid töötajate tegevust, kirjutasid üles kõigi kõrged olema, et saaks peale surma oma rahval silma peal hoida. kohustused, jälgisid töö kulgu. Püramiidid olid massiivsed kiviplokkidest ehitised, kõige suurem Talupojad- harisid riigi maad, niisutussüsteemide ehitamine, on Cheopsi püramiid (232m, 2300 kiviplokki, à 2,5 tonni) Usuti sõjaväes teenimine. surmajärgsusesse, seega pandi hauakambrisse kaasa toitu,
Essee Demokraatlik ning mittedemokraatlik riik ja nende vahe Koostaja: Klass: Demokraatlikus riigis on alati kõrgeim võim rahval, kes valivad endale esindajad parlamenti ja parlamenti saanud poliitilised parteid(erakonnad) moodustavad valitsuse, parlament valib veel omakorda presidendi, aga mõningates riikides valib presidendi ka rahvas. President on tavaliselt rahva esindaja teistes riikides kuid ta omab ka veto õigust st. ta on võimeline kehtestama keelu mingile seadusele mis ei sobi tema arvates sellele riigile. Demokraatlikus riigis on kõigil kodanikel õigus sõnavabadusele,
lihtne manipuleerida. Lisaks polnud demokraatia end ära tasunud. Loodeti, et demokraatia toob riigi õitsengu, kuid kuna demokraatia püsimiseks on vaja nii tugevat rahvast kui ka tugevaid juhte, ei jõutud seda õitsengut ära oodata. 29. oktoobril 1929. aastal Ameerika Ühendriikidest alanud majanduskriis mõjutas paljusid riike. Ennekõike aitas see totalitaarset võimu ihkavate Hitleril ja Mussolinil rahvamasse enda poole võita. Kuna rahval on kergem süüdistada midagi lähedalolevat, arvati, et riigi valitsus on majanduskriisis süüdi. Tulevased diktaatorid oskasid seda aga osavalt ära kasutada ja lubasid rahvale paremat, majanduslikult kindlustatud tulevikku. Diktatuuride sisepoliitika teravnemine oli paljuski seotud majandus- ja demokraatia kriisiga. Enne diktatuure võimul olnud valitsus ei suutnud rahuldada rahva vajadusi ning rahvas hakkas tahtma riigi etteotsa tugevat juhti, kes lahendaks kõik probleemid
eeldusteks olid sise- ja välistegurite positiivne koostoime maailmamajanduses, samuti krooni väärtuse langetamine. Seega paranes ka rahva heaolu: kasvasid sissetulekud ja vähenes tööpuudus. Järelikult tõi vaikiv ajastu ka eestlastele positiivseid muutusi. Vaikivat ajastut võib rohkete muutuste tõttu nimetada ka pöördepunktiks Eesti ajaloos. Sellest ajast sai Eesti riigipeaks president, kuigi otsustusprotsessides osalemise võimalus rahval alguses peaaegu puudus. Muutused majanduses aitasid aga eestlased paremale elujärjele, kuigi mahajäämine maailmamajandusest oli siiski suur. President ja talle alluv
ümbritsesid ja sellepärast ta tegigi usinasti tööd, et muuta koos Andresega Vargamägi nende unistuste koduks ja kindlasti heaks taluks oma järeltulijatele. Tema rolliks oli Vargamäel olla teistele naistele eeskujuks ja minu arvates seda ta ka oli. Teda hindas isegi Pearu, kes tihti end teistest paremaks pidas. Seda, et Krõõdal oli Vargamäel väga tähtis roll näitas ka see, et peale tema surma jäi ta siiski teosesse edasi kajastuma. Ta oli Vargamäe rahval alati meeles. Kõige õnnetum tegelane oli minu arust Mari, kes sai peale Krõõda surma Mäe talu perenaiseks. See, et ta aitas Andrest laste kasvatamises ja talu pidamises peale Krõõda surma ning ei jätnud teda üksi, tegi temast tööka ja abivalmis inimese. Kuid minu arust oli ta oma õnnetuses ka ise süüdi. Ta oli mingil määral ahne, sest ta tahtiski ju perenaiseks saada, ta ei tahtnud olla lihtsalt talus tüdrukuks
Samuti diktatuuri kehtestamise ennetamine- Prantsusmaal Rahvarinde loomine. Kõige arenenum poliitiliselt oli Suurbritannia, sest tal oli kõige vanem ja paremini toimiv demokraatlik riigikord. Temaga pea võrdne oli Prantsusmaa, kus oli kehtinud samuti pikk demokraatlik kogemus. Diktaatorlikke riike nagu fasistlik Itaalia, Suur-Saksamaa ning Nõukogude Liit ei saa eriti arenenuks pidada, sest rahvas ei saanud osaleda riigi juhtimises ning neid hoiti pidevalt hirmu all. Riik, kus rahval pole mingit võimu ei saa olla arenenud, sest poliitiliselt arenenud peaks tähendama hästi korraldatud ja toimivat riigikorda, kus rahvas ja kodanikud on kõige tähtsamad.
Ei ole paremaid, halvemaid aegu on hetk, milles viibime praegu. Kunagi kui Eesti oli Venemaa koosseisus oli meie rahval palju raskeid ja ka helgeid päevi. Selles suhtes oli vene võimu all hea olla, et oli selline ühistu nagu kolhoos, mis võimaldas inimestele palju töökohti. Elu toimis ka sellistes kohtades, mis on praeguseks juba seisavad mitukümmend aastat tühjadena. See oli selline aeg, kus naaber tundis naabrit, aga tänasel hetkel see päris nii pole. Maainimestel oli tol ajal minu arust parem elu kui linnainimestel, sellepärast et põllumajandus oli üsna kõrgel tasemel
baare, alkoholism süveneb veelgi Toimub küll moraalne allakäik, aga endiselt peetakse meeles ka olulisi tähtpäevi, sündmusi. Kokkuvõtteks võib öelda, et kultuur on ajaga palju muutnud. Kultuur on vaid edasi arenenud, mille on tinginud teaduse ja tehnika areng. Areng on muutnud kultuuri mitmekülgsemaks ja laialdasemalt võetavaks. Võib küll öelda, et viinakultuur on palju süvenenud ja arenenud ja on toimunud moraalne allakäik, aga samas on rahval endiselt meeles ka vanad kombed ja tavad. Pigem süveneb ajaga rahvuskultuur ja hinnatakse seda aina rohkem, sest just see ju üht rahvust ühendabki.
DEMOKRAATIA 1. Mõiste: Ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad: · rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises · kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu · Enamuse võim vähemuse üle 2. Demokraatia alaliigid: Eristatakse · otsest ehk vahetut demokraatiat - otsuseid teeb rahvas, referendum- rahvahääletus (jah või ei) · esindus- ehk vahenduslikku demokraatiat - rahvas valib oma esindajad parlamenti 3. Demokraatia tunnused: · Kehtib võimude lahususe põhimõte (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) · Rahva iseseisvus · Mitmeparteisüsteem · Riigivõim kuulub rahvale · Mitu ideoloogiat ( mõtteviis) · Vaba ajakirjandus · Juhikultus puudub ( ei ülistata) · Võim on rahvale lähedal · Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu · Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Riigid: · Suurbritannia · Prantsusmaa · USA Hinnang demokraatiale: + Rahvas on ise...
Lääne piiskopkond, Saksa ordu, Tartu piiskopkond ja Taani kuninga hertsogkond. Seega ei valitsenud seal ühtset võimu. Kõik valdused tegelesid oma asjadega ega suhelnud teiste maaisandatega. Üritati pigem teistelt maavaldusi juurde saada, mistõttu käisid võõrvõimude vahel pidevalt sõdimised ja võitlused. Selle all kannatasid aga kõik inimesed kes seal elasid. Palju raha pandi sõjatehnika alla, mitte selleks, et rahval oleks hea ja kõlbulik elada. Ka ühe piirkonna linna ja maa vahelised suhted ei olnud kooskõlas. Näiteks võisid talupojad maaisandate eest linnamüüride vahele põgeneda ja kui nad olid suutnud ennast seal varjata üks aasta ja üks päev, oli talupoeg vaba. Kui aga maaisand avastas oma talupoja linnast, ei olnud tal õigust teda linnamüüride vahel karistada ega tappa. Talupoja seisukohalt vaadates oli selline seadus kindlasti hea, kuid maaisadad sellega rahul ei olnud
kultuuriloos? ,,Kalevipoega" hakkas algselt kirjutama F.R Faehlmann, kes pani aluse algsele versioonile Kalevipojast. Ta jättis eepose kirjutamise hoopis pooleli ning selle võttis üle F.R Kreutzwald, kes hakkas ,,Kalevipoega" täiendama arstiameti kõrvalt. Kirjandus- ja rahvaluuleteadlaste ringides seoti üsna pikka aega eeposte sündi kirjaoskuse tekkimisega mis tähendabki seda, et alles eeposed tegid võimalikuks kultuuri tekkimise ja arengu. On öeldud, et kui rahval pole eepost, siis pole rahvust ennastki olemas. Ka ,,Kalevipoeg" oli esimene kultuurilise väärtusega teos eesti ajaloos. See rajas omakorda aluse eesti rahvuslikule kirjandusele ja samas kuulub see ka maailmakirjanduse hulka. Miks aga väidetakse, et ,,Kalevipoeg" on laenatud teos, ega mängi suurt rolli meie kultuuris? Arvatakse, et ,,Kalevipoeg" on lihtlabaselt maha kirjutatud küll soome ,,Kalevalalt", ,,Hamletilt" ja ,,Oidipuselt", samas ei saa me täiesti nii väita
Jõustsu mitu seadust millega piirati juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi. Enamus juute lahkusid Saksamaalt. Kes ei jõudnud seda teha saadeti surmalaagrisse. Diktatuuri loomulikuks toeks olid julgeolekuametnikud ja relvastatud rühmitused. Ebapiisav ustavus sai saatuslikuks rünnak-rühmlaste juhtidele : nad tapeti Hitleri käsul. Natsionaalsotsialistid tulid võimule ajal mil Sakamaa vaevles majanduskriisis. Hitler püüdis kriisi ületada majanduse riikliku juhtimisega. Kogu maal ja rahval oli üks eesmärk- tõsta riigi sõjalist võimsust. Rajati tehaseid, kilomeetrite kaupa kiirteid. Taoline majandustõus võis olla vaid ajutine.
Mussolini kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning alustas fasistliku diktatuuri kehtestamist. Poliitiliste vaenlaste kaitseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiaramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk duce. Natsionaalsotsialistlik partei tuli võimule Saksamaal siis, kui seal olid vähga suured majandusprobleemid. Hitleri soov oli sama mis rahval tõsta sõjalist võimsust riigis. Et eesmärke täita, võttis Saksamaa suurettevõtjatelt ja pankadelt laenu, lubades selle tagasi maksta peale vallutusi. Kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja sõjavarustuse tootmiseks, ehitati kiirteid, mis võimaldasid sõjaväge kiirelt transportida. Kõik see andis rahvale palju töökohti. Tänu sellele paranes Saksamaa elanike majanduslik olukord ja Hitleri valijaskond suurenes.
Tartu ülikool asutati 1632.aatal, mille eesotsas on praegu Alar Karis. Linnade teke on mõjutanud tänapäeva elu kulgu üsna tugevalt, sest asutati ülikoolid, milleta ei kujuta tänapäeva elu ette. Haritud inimesed on kõrgelt hinnatud. Majanduselu poolelt oli tähtis Hansa Liit ühisorganisatsioon, mis jälgis merel kauplemist. Mina pean tähtsaks ülikoolide teket. Inimkond vajab haritud inimesi, kes teevad tarku otsuseid, mis aitavad riigil ja rahval püsida õigel kursil. Liisa Olev 11b
arvestada rohkem ka teiste inimestega. Me oleme tavaliselt ükskõiksed enda ümber toimuva suhtes ning ei vaevu midagi muutma. Eestlaste suhtumine meie riiki ja ühiskonda on minu arvates küllaltki halb ning seetõttu noored siit lahkuvadki. Riik omaltpoolt ei tee selle suhtes aga samuti midagi ning tänu sellele kaotab nii riik kui ka ühiskond. Eesti pole see riik, kus ma tahaksin elada. Pigem otsiksin endale mõne muu riigi, kus alustada iseseisvat elu. Meie riigil on vigu, samuti rahval, aga polegi olemas täiuslikku riiki. Eestit pole võimalik muuta selliseks, et mina siin elada tahaksin, seega on lihtsam siit lahkuda ja mujal oma elu elada.
sest sõna ,,usk" seostub eesti keeles millegi võõra ja kummalisega. Kuid aastatega on end maausuliseks tunnistanud inimeste arv jõudsalt kasvanud. Maausulised on ka mitmed tuntud inimesed nagu näitleja Merle Jääger, Tartu Ülikooli professor Ago Künnap, kunstnik Peeter Laurits ja paljud teised. Maausuliste uskumisest lähtudes tuleb hoida häid suhteid inimeste, esivanemate ja loodusega. Ühtki suhet ei tohiks kurnata või ära kasutada. Head suhted ei lõppe ning lubavad rahval paiksena, kooskõlas esivanemate ja loodusega, elada tuhandeid aastaid.
ajaks. Filmis selgub ka tõsiasi et tehnika pole veel eriti arenenud ja maa piirkondades toimivad asjad samamoodi nagu vanasti sest tehnika käsi jõuab maale väga aeglaselt. Filmis on sellised huvitavad ja täpsed detailid nagu kui talu põles vedasid küla rahvas käsitsi ämbritega vett kaevust, et tuld kustutada ja kui siis tuletõrjujad kohale jõudsid, tollase ajatruu pritsu varustusega oleks maja ammu maha põlenud, kui küla rahval kiireid käsi poleks olnu. Filmi kõige suurim häda ongi selles et kui ei keskendu filmile siis ei saa filmi mõttele pihta. Kuid ma mõistsin, et Toomas Nipernaadi rändab mõõda ilma ringi otsides tõelisi ideid raamatule, midagi, mis on reaalne. Selle asemel , et asju välja mõelda. Kuid põhiline on, et meil kõigil on oma tee käija, ja seal on nii head kui halba. Toomas Nipernaadi –Tõnu Kark Milla – Viire Valdma Peetrus – Paul Poom
Prantsuse revolutsioon (põhjused, tulemused) Napoleoni tõus ja sõjad (kaitsesõda, vallutussõjad, lüüasaamine) Sõjajärgne Euroopa Prantsuse revolutsioonil oli päris mitu erinevat puhkemise põhjust. Üks neist oli vilets majanduslik olukord (majanduskriis), rahval asusid peal suured maksud, kuningakoda raiskas meeletult raha ülimalt luksuslikult eluviisile, suur tööpuudus ning riigi suured võlad. Teine neist oli seisuste vaheline ebavõrdus. I ja II seisusel olid ainult õigused ning neil puudusid täielikult kohustused riigi ees. Samas asus III seisuse peal suur maksukoorem ning neil puudus ka sõnaõigus riigi asjades. Revolutsioonil oli palju nii positiivseid kui ka negatiivseid tulemusi. Positiivsetest
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur ja demokraatia on kaks täiesti erinevat valitsemisviisi. Diktatuuriks nimetatakse valitsemisviisi, kus juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuur jagatakse ka autoritaarseks ja totalitaarseks. Demokraatia on valitsemisviis, kus suurim võim on rahval. Üheks diktatuuririigiks sai Itaalia. Itaaliale tekitas Esimene maailmasõda suuri raskusi ning neisse ei suhtutud kui võrdväärsesse partnerisse. See tegevus solvas Itaaliat. Selle tagajärjel tekkis rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mida hakkas juhtima Benito Mussolini, kes 1922. aasta sügisel määrati Itaalia peaministriks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
