Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö osakond Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816 Referaat Autor: Andra Pant NT-12 Tallinn 2010 SISUKORD 1 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis käsitletav ajajärk hõlmab sada kakskümmend aastat Eesti ajaloost...
1784. aastal rajas August Friedrich Kotzebue esimese asjaarmastajate teatri Tallinnas. Lisaks näidenditele esitati ka laulumänge ja ballette. 1804. aastal asustati Tallinnas proffessionaalne teatritrupp. 1860. aastal toimus esimene eesti publikule mõeldud ooperietendus. Baltisakslaste seas oli laialt levinud kodune musitseerimine. 18. sajandi teisel poolel tekkis tõsisem huvi Eesti rahvakultuuri vastu, levinud oli eesti keelsete laulude esitamine saksa viisiga. Viiul hakkas torupilli välja tõrjuma. Johann August Hagen (1786 1877) pani aluse Eesti laulukoorile, avaldas eesti keelseid muusikaõpikuid, laulukogumikke ja koraaliraamatuid. (7) 14 Kasutatud kirjandus 1. Talve.I (2004) ,,Eesti Kultuurilugu" Tartu: ,,Ilmamaa" 2. http://www.estonica...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ OSAKOND ELIKO ROOMET NT-13 EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990 Referaat Juhendaja: Margus Abel TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. NÕUKOGUDE ARGIKULTUURIST ÜLDISELT...
SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat puudutab Eesti rahvakultuuri arengut aastatel 1700 1816. Referaat puudutab Eesti ajaloos kahte etappi milleks on Rootsi aeg ja Vene aja esimene sajand. Referaadis puudutan Eesti kirjatrüki arengut, sealhulgas piibli tõlkimist emakeelde, talupoja kalendrid ja juturaamatud. Lisaks püstitan eesmärgi saada teada rohkem talurahva haridusest, Tartu ülikooli taasavamisest, rahvakunstist, talumajandusest ja maakäsitööst. Samuti on oluline rääkida eestlaste pärisorjusest vabastamisest selle ajastu lõpus. 2...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT-11 Maarika Tungal EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1200-1500 Referaat Tallinn 2010 SISUKORD 1 ÜLEVAADE............................................................................................................................................................3 2 KESKAJA ARHITEKTUUR..........................................................................................................................4 3 KUJUTAV KUNST KESKAJAL...
a Tallinna Konservatooriumi reorganiseerimine Muusikute saatused · Mobiliseeriti NSVL armeesse (1942 moodustati Jaroslavis ENSV Riiklikud Kunstiansamblid, kuhu koondati suurem osa Venemaale sattunud heliloojatest / muusikutest /nt:/G.Ernesaks, E.Kapp jt) · Kodumaale jääjad. Saksa okupatsiooni ajal püüti jätkata elavat kultuurielu. Jätkus laulupäevade traditsioon. · Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944. Minejate seas olid /nt:/ Eduard Tubin, pianist Peeter-Paul Lüding, lauljatar Meliza Korjus, kontrabassivirtuoos Ludvig Juht. Siinsed sündmused · 9.märts Estonia maja pommitamine · 1950.a I Nõukogude laulupidu (pidanuks olema XIII laulupidu). Eesti kooriklassika kõrval kõlasid nõukogulikud laulud. · Maatasa tehti senised rahvusliku heliloomingu saavutused. ·...
Kuivõrd sai Eesti riik ja rahvas oma saatuse üle otsustada? Toimusid ülemnõukogu valimised. Eesti rahvale ei antud valida ning teistmoodi kandidaate ülemnõukogu valimistele ei lubatud. Oli vaid üks valimisblokk, uutele võimudele kuulekas Eesti Töötava Rahva Liit. Vaikiv ajastu algas 1934. aasta riigipöördega, mille peamised korraldajad olid riigivanem Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner. Päts oli koondanud võimu oma kätte. Näiteks tema otsustas, et tuua baasid Eesti sisse.(valis ennast ise ka presidendiks) Eesti ei oleks saanud kuidagi oma saatuse üle otsustada, sest NL ja Saksamaa olid sõlminud MRP. Nad jaotasid Euroopa mõjusfäärideks. Selle tulemusena jäid Eesti alad nõukogude mõjuvõimu alla. NL viis 1939. aastal baasid sisse, mis kaitsesid läänerannikul ning mis tõttu Eesti oli juba seespoolt haavatav.(...
1784. aastal rajas August Friedrich Kotzebue esimese asjaarmastajate teatri Tallinnas. Lisaks näidenditele esitati ka laulumänge ja ballette. 1804. aastal asustati Tallinnas proffessionaalne teatritrupp. 1860. aastal toimus esimene eesti publikule mõeldud ooperietendus. Baltisakslaste seas oli laialt levinud kodune musitseerimine. 18. sajandi teisel poolel tekkis tõsisem huvi Eesti rahvakultuuri vastu, levinud oli eesti keelsete laulude esitamine saksa viisiga. Viiul hakkas torupilli välja tõrjuma. Johann August Hagen (1786 1877) pani aluse Eesti laulukoorile, avaldas eesti keelseid muusikaõpikuid, laulukogumikke ja koraaliraamatuid. 19. sajandil asustati väga palju mitmehäälseid koore. Georg Julius Schuls-Betram oli baltisaksa ajaloolane, kes töötas Peterburis tsensorina, oli eesti kultuurist väga vaimustatud ja huvitatud. 1857 toimus Tallinnas I Baltisaksa Laulupidu...
Paspartuu pilti raamiv kartong. Perspektiiv (ladina keeles läbi vaatama, vaatlema) kujutise projitseerimine pinnale ühest, nn silmapunktist lähtuvate mõtteliste kiirtega Primaarvärvid esimese astme ehk põhivärvid: kollane, punane, sinine Rahvusromantism 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses levinud kõiki kunstiliike hõlmav kunstisuund, milles väärtustati rahvakultuuri . Realism kunstimeetod, mis püüdleb tõetruu kujutamise poole, ilma idealiseerimata ja steriliseerimata. Sekundaarvärvid teise astme ehk seguvärvid: oranz, violetne ja roheline. Skits vt. eskiis Stiil ühelaadseid vormielemente kasutav ning kindlapiirilisest terviknägemusest lähtuv kujutamisviis. Steriliseerimine vormi üldistamine, detailidest loobunud kujutusviis või mingi stiili nõuete kunstikavatsuslik rakendamine Struktuur süsteemielementide korrastatud kogum...
1960. aastatel, sula-ajal, olid vabamad olud ("kuldsed kuuekümnendad"). · valitses loosung "kultuur peab olema sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" · Eesti Vabariigi aegset kultuuri halvustati, hävitati · valitses infosulg Lääne suunal, vene ja nõukogude kultuuri ülistati Eesti kultuur oli lõhenenud kaheks: 1) Kodu-Eesti ja 2) Välis-Eesti kultuur Teistpidi võib eristada ka kõrgkultuuri ja rahvakultuuri . Sõja järel sai kõrgkultuur ränga hoobi (EK(b)P VIII pleenum!), 1960. aastatel hakkas taastuma. Rahvakultuur (=isetegevus) oli peale sõda elav, hakkas tasapisi hääbuma, kui maale hakkas tungima linlik eluviis. Tähtis on, et laulupeod jätkusid. Tähtsal kohal olid televisioon (algas Eestis 1955) ja raadio. Haridus Haridussüsteem ühtlustati NSV Liidu omaga. Tase kõrgkoolides polnud madal, kuid valitses tugev ideoloogiline surve. 1970...
Kunsti areng määras side kodumaaga, osavõtt kultuurielust, huvi määras side kodumaaga, osavõtt kultuurielust, huvi määras side kodumaaga, osavõtt kultuurielust, huvi määras side kodumaaga, osavõtt kultuurielust, huvi määras side kodumaaga, osavõtt kultuurielust, huvi määras side kodumaaga, osavõtt kultuurielust, huvi rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum). rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum). rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum). rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum). rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum). rahvakultuuri vastu (eesti talurahva muuseum)....
4) Loome kohaliku taastuva energiaressursi (biomass, raps jt teraviljad) kasutamiseks kompleksprogrammi. 5) Toetame erametsandust ja sellega seotud organisatsioone ning muudame ka tulumaksuseadust. LOOV RAHVAS (kultuur) SOTSIAALDEMOKRAATLIK KULTUURIPOLIITIKA: on loovuse demokraatlik toetamine, kultuuritöötajate panuse õiglane hindamine, kultuuripärandi hoidmine ja kättesaadavuse suurendamine, tippkultuuri ja rahvakultuuri käsitamine ühe terviku eri tahkudena. Me taotleme huvihariduse riikliku rahastamist ning kultuuriürituste piletihinna käibemaksu langetamist. Peame kultuuridevahelist suhtlust eluliselt vajalikuks nii Eesti siseselt kui piiriüleselt. Asutame Eesti kultuuriesindusi maailma tähtsamates keskustes, aitame maailma kunstisaavutustel jõuda Eestisse. ASTUME LOOVA RAHVA TOETUSEKS 5 SAMMU: 1) Suurendame kohati kultuuritöötajate palku....
saj III veerandil kasutati sõnu ,,rahvaluule" ja ,,folkloor" nii uurimisainena kui seda uuriva teadusena, praegu hoitakse neid aga lahus: aines on ,,rahvaluule" ja ,,folkloor" ning teadus, mis seda uurib ,,rahvaluuleteadus" ja ,,folkloristika". 2. Rahvaluule e folkloori mõiste ja uurimine rahvusvahelises kontekstis. Saksamaal oli nn teadus rahvast volkskunde. Venemaa geograafia, etnograafia Inglismaa folklore rahva teadmised 20 saj lõpul kesk/põhja-euroopas rahvakultuuri uuriva teadusena üldmõistet etnoloogia. Saksakeelses tehakse vahet euroopa etnoloogia ja etnoloogia vahel. Inglise k teaduskirjanduses võib folkloristika hõlmata sama ala, mida mujal käsitatakse etnoloogiana. Eestis on need lahus. Ingl k folkloristika erijoon kultuurantropoloogiliste meetodite eelistamine. 19. Saj II pool iseseisvate teadusharude väljakujunemine Euroopas Folkloristika eellugu kultuuriuurimise raames: 2 suunda...
Suured muudatused nii poliitilises, ühiskondlikus kui usulik-kiriklikul tasandil. Tugevad pinged mitte ainult eestlaste ja vallutajate vaid ka eestlaste endi vahel. Uued ühiskondlikud ja õiguslikud mõisted. Keskaeg hilisema totalitarismi üks eelkäijaid paavsti ja monarhide ühistöö vabaduste kitsendamises, ka mõttevabadus. Tänu linnadele kaalud, mõõdud, raha (kaubandus). Kõik see mõjutas rahvakultuuri . Sellele suur mõju ka kirikul (nii ristiusu kui hariduse vahendajana). Rahvakalendris kajastuv. Sünkretistlik protsess assimilatsiooni suunas. Kirik tõi kaasa kirjaliku kultuuri, 15. saj alates trükitud tekstid. Vaimulikke koolitati toomkoolides. Ka klootrite koolid, millest tulid hiljem esimesed linnakoolid. Teaduse algete teke. Kloostrite kaudu vahendati arstimiseoskust. Haiglate, apteekide, arstide teke linnades. Kirik suurimaks kunsti vahendajaks: kirikuarhitektuur, skulptuurid, maalid...
Võlu ja väge hoovab maalilistest Transilvaania Alpidest, mille kaljuseinad kõrguvad kohati kahe ja poole tuhande meetrini ning viljakad on nende jõgederohked orud. Helde loodus ja külalislahke rahvas moodustavad maagilise terviku. Despootia kiuste on külad säilitanud rahvakultuuri , mille keskele sattudes võib ennast tunda ajas sada aastat tagasi olevat. Emalt tütardele ja isalt poegadele on antud edasi käsitööoskusi ja muusikat. Kui leidub lahkeid rahastajaid, saab ehedat transilvaania rahvamuusikat kuulata ja nende meeletuid tantse õppida-vaadata Eestiski. Kerti Tergem METSATAGUSEL MAAL Autor: Marko Kaldur (02.11.2005) SIIN ELAS JA TÖÖTAS KRAHV DRACULA: Brani loss Transilvaania piiril...
klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida va...
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...
§18-19 (lk. 81-88): · riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital (1915), kultuuri professionaliseerumine, kultuurikontaktid (valitsevaks sai Põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon), rahvakultuuri arengu uus tase, negatiivsed nähtused "vaikival ajastul" · hariduselu ühtluskooli põhimõte (koolisüsteemi üksikasju ja reforme pole vaja), kutsehariduse arendamine, Tartu ülikooli muutumine rahvusülikooliks, teised kõrgkoolid (osata nimetada veel mõnda!) · teadus Teaduste Akadeemia loomine, rahvusteaduste areng, "Eesti Entsüklopeedia" väljaandmine", maailmanimega teadlased (Ernst Öpik, Ludvig Puusepp, Edgar Kant),...
SISSEJUHATUS ETNOLOOGIASSE Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites...
Muusikaelust Eestis 19. sajandi esimesel poolel Juba 18. sajandi lpus hakkas krgklassi haritum osa terves Euroopas tundma tsisemat huvi rahvakultuuri vastu. See huvi trkas ka baltisaksa intelligentsi hulgas, niteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. Hupel saatis nited eesti rahvalauludest koos noodinidetega ka Saksamaale, kus Johann Gottfried Herder need 1779. aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas saksakeelses tlkes avaldas. 19. sajandi alguses svenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mned...