Poliitika ja valitsemise alused Kordamisküsimused 2005 Hindrek Lootus Märkus. Arvestusküsimused erinevad kordamisküsimustest, sest arvestus toimub testi vormis Punase värviga on tähistatud iga teema kesksed küsimused, mis on aine omandamise seisukohalt võtmetähtsusega ja mis tulevad suurema tõenäosusega käsitlusele ka arvestusel. NB! Arvestusel ei tule käsitlusele ainult punasega tähistatud küsimused, vaid võib tulla ka teisi küsimusi; samuti ei tule ühes arvestuse variandis käsitlusele kindlasti mitte kõik punasega tähistatud küsimused!!! Seega tuleks aine täielikuks omandamiseks ja arvestuse 100%-kindlusega läbimise soovi korral kindlasti selgeks teha kõik (k.a. mustaga tähistatud) küsimused. (1) Sissejuhatus ainesse, põhimõisted 1 Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on poliitika võimuvõitlusena( ...
omavalitsusorganid. Eestis linna/valla volikogu ja valitsus abiorganitega. KOV võib olla ühe- või mitmetasandiline. KOV mudelid ® Suurbritannia ja Saksamaa detsentraliseeritus, omavalitsuse suur otsustusõigus ® Prantsusmaa tsentraliseeritus, KOV keskvalitsuse haruna Lähimus e. subsidiaarsus e. täiendavus otsustamine võimalikult madalal otstarbekal tasandil KOV tavategevusalad Euroopas n üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, n avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, n planeerimine, ehitus, hoonestus, kohalik liiklus, teed ja veondus, n elekter ja soojus, veemajandus jm. kommunaalvõrgud, n avalik kord ja heakord, kodanikukaitse ja päästeteenistus, tuletõrje, keskkonnakaitse, jäätmemajandus, turism, erifunktsioonid (kaitsealad jm) Mitmetasandiline valitsemine n Poliitika ja valitsemine keerulistumine postmodernses
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega TALURAHVA TOIDUD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 5 TOIDUSSE SUHTUMINE....................................................................................................................... 6 VANAD SÖÖGITRADITSIOONID.......................................................................................................... 7 TERAVILJATOIDUD.........................................
(aja)loole? uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu Kultuur > hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset, keelelist ja kujutluslikku mõõdet; totaalne minevikukäsitlus (ühiskond, majandus, kirjandus, poliitika, teadus, igapäevaelu); Eesmärk anda minevikust mitmekesisem pilt, näidata, et pisiasjadki võivad omada tähtsust; Problematiseerib sotsiaalajaloos juurdunud vastandpaare, nagu eliidikultuur vs. rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. Fiktsioon Vanem eesti kirjanduslugu > mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja –käitumine, hoiakud, väärtused 6 Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja ruumikujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid
eelkõige organisatsioonide juhte. 1950. aastate lõpul hakati Eestis kehtiva korraga harjuma. Ühiskond stabiliseerus, lõppesid repressioonid, inimesed hindasid reziimi teatavat pehmendamist ning elatustaseme tõusu. Enamus eestlasi paraku leppis valitseva olukorraga. Julgemad siiski vahetasid keelatud kirjandust, protesteerisid avaliku venestamise vastu, eksponeerisid rahvussümboolikat, levitasid riigivastaseid lendlehti ja osalesid meeleavaldustel. Paremas olikorras oli rahvakultuur. Aktiivselt viljeldi rahvuslikku käsitööd, võimude toetusel korraldati laulu- ja tantsupidusid. Vaatamata usuvastasele propagandale tähistati kogu okupatsiooniperioodil jõulusid. 1960. a. tugevnesid eestlaste kontaktid läänega, kus otsiti vastukaalu nõukogude ideoloogiale. Põhja-Eesti elanikele avas akna maailma Soome televisioon. Eestis hakkasid käima välisturistid ning lojaalsetel kodanikel õnnestus käia välisreisidel. Eesti kultuurielu lahutamatuks osaks on üldlaulupeod
keel. Ida-Soome aladel, enne Rootsiga liitmist, oli riigikeeleks vene keel. 17. sajandil mindi üle rootsi keelele. Talupojad olid pooled rootslased ja pooled soomlased. Esialgu soomlased ei osanud rootsi keelt, aadlikud oli rootsikeelsed. 17. saj alguses algas fennofiilia liikumine. Daniel Juslenius oli see mees, kes tahtis tõestada, et soome keel on lausa heebrea keele järglane. Järgmine tõsisem fennofiil oli Portan. Ka teda huvitas nii soome keel kui ka rahvakultuur. Talle tehti Soome esimene ausammas. Portan siiski arvas, et soome keel kaob lõpuks, sest Lääne-Soomes läksid haridust saavad soomlsed üle rootsi keelele. Mati Klinge (elab), ajaloolane, Soome elanikud olid barbaarsed metslased- soomlased, ranniku haritlased. 1890 sai Soome iseseisvaks üksuseks Vene Keisririigi osana. Siiski rootsi keele positsioon säilis, aga vaikselt hakati arendama soome keelt. Venemaa oli huvitatud sellest, et Soome kaugeneks Rootsist
Millised on kirjandusteadlase/kriitiku kompetentsid? kirjanduskaanoni tundmine süvateadmised kaanoni autorite loomingust, bio- ja kultuuritaustast keelteoskus (lugeda teoseid originaalkeeles) süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, -praktikatest ja -zanritest võime tajuda intertekstuaalsust analüüsimeetodite tundmine võime tajuda tekstide süntaktilisi ja semantilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Kirjanduskriitika ja teooria erinevus. Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega. Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis? Kuidas t...
mugandatud rahvajutud XIX sajandi II pool eestikeelse kõrgkirjanduse sünd, rahva- ja tarbekirjandus kaob Kirjandusloo kirjutamine kui rahvuslik projekt. Kirjandusajaloo kirjutamine on alati olnud rahvuslik projekt. Seostub kõrgkultuuri või ka selle aseaine rahvakultuuriga (kui kõrgkultuuri pole kusagilt võrra). a) Alus saksa klassikalisele kultuuriloole kultuur = kõrgkultuuri vaimsed ja kunstialased saavutused b) Rahvakultuur kui ,,oma" kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. 34.Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu, selle rakendamise võimalusi eesti kirjandus(aja)loole Mis on uus kultuuriajalugu? UKA keskendub ainult eliitkultuurile. UKA hoiab selgelt lahus erinevaid kultuurisfääre UKA rõhutab erinevusi distsipliinide vahel: ajaloolasel pole asja kirjandusse ja vastupidi. Kirjanduse uurimises taotleb UKA luua ühe ühtse kirjandusloo. Peter Burke ,,Mis on kultuuriajalugu?"
nagu puhta kunstina, olid vanasti tihedalt seotud igapäevase olmega, aga ka inimeste mütoloogilise maailmapildi ja maagiliste toimingutega. Näiteks eesti talurahva ornament, mida kasutati vöökirjades ning muude kudumite kaunistuses või tikandites, aga ka õllekannudel ja paljudel teistel esemetel, ei olnud meie esivanematele ainult kaunistus, ainult dekoratsioon, vaid ka sümboolne side inimesele ja maailmale oluliseks peetud põhimõtetega. Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajandeid püsinud külaühiskond ladestanud need välismõjud soomeugrilikule aluspinnale nõnda, et on et on säilitanud eesti rahvakunsti omapärane ilme. Kujutav kunst keskajal
Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aa...
b) Sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik suruti peale NSV kommunistlikku ideoloogiat, rahvaste sõprust, näidati, et NSVLs on hea elada, rahvuskultuuri võis kasutada (rahvariided jm.), aga sisu pidi olema sotsialistlik c) Kodanliku ühiskonna pärand kultuuris EV kultuuripärand, sellega koos Vabadussõja ausambad, mälestusmärgid jm. d) Internatsionalismi, NSV patriotismi ja rahvaste sõpruse vaimus tekkis mõiste NSV rahvakultuur e) Sotsialistlik realism stiil kunstis ja kirjanduses, kus ülistati NSV võimu
mõisakohad ja mõisad, mõisapargid, alleed, kõrtsikohad ja ajaloolised teed, veskid, kalmistud, kabelid ja looduslikud pühapaigad, kooli- ja seltsimajad, söepõletuskohad, lubjaahjud, telliselöövid- ja tehased, piirded ja kiviaiad, põlised kohanimed, sisemaakülade ja rannakülade ajaloolis-kultuurilise ja arhitektuurilise väärtusega hoonestus ja põlised talukohad ning traditsiooniline asustusstruktur. Lahemaal on kaitse all ka rahvakultuur. Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse kontekstis on tähtis piirkonnaga seotud unikaalse vaimse pärandi ja rahvakultuuri säilimine kohapärimus, töötraditsioonid, käsitööoskused, vaimne pärand. Piirkondlik kinnispärand ja traditsiooniline elulaad säilib tänu sellega seotud oskuste ja tavade tundmisele. Kultuuripärandi kaitse peab rakenduma nii pärandmaastike, pärandkoosluste, ajaloolise
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hilje...
Tunnused: Territoriaalsus, autonoomsus, otsene demokraatia, demokraatlikult valitud esinduskogu, legaalsus, suhteline vabadus moodustada ise esindus- ja täitevorganite süsteem, õigus kehtestada oma eelarve, kohalikud maksud tuluallikana ja koormised, subsidiaarsuspõhimõte, detsentralisatsioon üldhariduses, riigi ja KOV suhted põhinevad seadusele/lepingule, keskvalitsusel üksnes seaduslikkuse järelevalve õigus. Tavategevusalad Euroopas: üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, planeerimine, ehitus, hoonestus, kohalik liiklus, teed ja veondus, elekter ja soojus, veemajandus jm. kommunaalvõrgud, avalik kord ja heakord, kodanikukaitse ja päästeteenistus, tuletõrje, keskkonnakaitse, jäätmemajandus, turism, erifunktsioonid (kaitsealad jm). 85. Mida tähendab põhiseaduslikkus (konstitutsionalism)?
Kordamisküsimused eksamiks Eksamil tuleb vastata kolmele küsimusele neljast, mis on kõik valitud siinsete küsimuste seast. Vastus peaks olema ammendav, mis ilmselt seab vastusele vähemalt üheleheküljelise mahunõude. Autorite teadmine ei ole kohustuslik vaid soovitatav. Siin on need esitatud kordamise hõlbustamiseks. 1. Mida peavad Appadurai (1986) ja Kapytoff (1986) silmas ,,asjade kultuurilise biograafia" all? Nende tees on, et asjadel on sotsiaalsed elud. Seega ta ütleb, et kaubaks olemine ei ole ainult majanduse osa, vaid ,,moraalse majanduse" osa. a. asjad omavad erinevaid väärtusi oma erinevatel eluetappidel, olenevalt sellest, kes on tema omanikud, kontekstist, kasutusest jne viies asjade kultuurilise biograafiani. b. objektiklassidel ajaloolised ja pikemaajalised muutused nende väärtuses. Näide: orja (ehk asjastatud inimene) muutmine vabast inimesest orjaks käis keskkonnamuutuse, suhete lõhkumise ja taa...
tollal oli see seoses alamkihiga, vastandudes eliidiga (tsiviliseeritud ühiskonna tsiviliseerimata osa). Selles mõistest tulenevalt määratleti ka folkloori kui midagi metsikut, barbaarset, kirjaoskamatut jne. Veel siiamaani piiritletakse rahvamuusikaks ja rahvakunstiks Euroopast/Euroopaga piirnevaid pärimuskultuure, ent kas austraalia aborigeenide kunst pole siis rahvakunst? Kui jätkata sellist definitsiooni tänapäevalgi, siis oleks rahvakultuur hukkumas. Dundes defineerib rahvast nii: tähistab mis tahe inimeste rühma, kellel on vähemalt üks ühine tunnus (nt elukutse, keel, religioon). Tähtis on, et oleks mõned siduvad traditsioonid. Kuna varem arvati, et folkloor = kirjaoskamatus, siis leiti, et tehnoloogia areng viib folkloori hukuni. Ometi on tehnoloogia areng folkloori levikut kiirendanud. Ka tehnoloogia ise on muutunud folkloori osaks (eksperimentaalteadus, näiteks). Luuakse uut folkloori, kasutades vana
see seoses alamkihiga, vastandudes eliidiga (tsiviliseeritud ühiskonna tsiviliseerimata osa). Selles mõistest tulenevalt määratleti ka folkloori kui midagi metsikut, barbaarset, kirjaoskamatut jne. Veel siiamaani piiritletakse rahvamuusikaks ja rahvakunstiks Euroopast/Euroopaga piirnevaid pärimuskultuure, ent kas austraalia aborigeenide kunst pole siis rahvakunst? Kui jätkata sellist definitsiooni tänapäevalgi, siis oleks rahvakultuur hukkumas. Dundes defineerib rahvast nii: tähistab mis tahe inimeste rühma, kellel on vähemalt üks ühine tunnus (nt elukutse, keel, religioon). Tähtis on, et oleks mõned siduvad traditsioonid. Kuna varem arvati, et folkloor = kirjaoskamatus, siis leiti, et tehnoloogia areng viib folkloori hukuni. Ometi on tehnoloogia areng folkloori levikut kiirendanud. Ka tehnoloogia ise on muutunud folkloori osaks (eksperimentaalteadus, näiteks).
Antropoloogia on inimese tegelev teadus. Füüsiline antropoloogia – uuritakse inimese keha. Folkloristika on antropoloogilises kontekstis esteetiline antropoloogia. Kõik on suhteliselt üks ja sama, lihtsalt erinevates riikides võidakse seda nimetada erinevalt. Mõningane erinevus: etnoloogia on kujunenud rahvusluse produktina. Etnoloogia hakkas arenema teadusena välja 19.saj lõpus. Kõrgklassid arvasid, et eestlastel kultuuri ei ole. Rahvakultuuriuurijad ütlesid, et rahvakultuur on koguaeg olemas olnud, selle pinnalt me saame arendada välja omapärase rahvuse. See oli palju ka ida-Euroopas. Etnolooga kasvas üles rahvusluse põhjendamise kontekstis. 1918 – mis põhjendab eesti riigi tekkimist? Iseseisvuse deklaratsioonis on toodud 2 põhjendust. EV luuakse ajaloolisel ja etnograafilisel asualal. Kas setud on eestlased? Eeskätt uuriti oma rahvast ja selle alamklassi, püüdes leida kultuurialgeid, millele üles ehitada rahvuskultuur.
Popkult. elamisviis. Massikult. Probleem kuidas käitutakse töölisklassidega.m Tänap. Pole see teema, on lihtrahvas. p.k. massik. on midagi valesti. Teeb alati kellegile halba, kuna temaga tegeletakse. Teoreetiliste mudelite uurimisel on näha distantsi. Me oleme selles sündinud. Seda vaadeltakse kõrvalt. T. Kahu seda ei tee, ta tegeleb sellega. Distants ei ole alati akadeemiline ega ka ideaalne. Midagi on vaja parandada, midagi ühisk. on valesti. Kandub murest kuidas inimestega käitutakse. Kommerts/mass ei ole alati ajupesu. P.k. mõiste (on hägune) (need 6 väidet on teooriad, mis ei ole popkult) 1) seda armastavad paljud mõõdetakse kvantitatatiivselt (massiliselt). Argumentidelt enamus demokraatlikus ühisk kõneoskus ja kõnevõime on vaba, seal kus pole, see lämmatab teda. Tähtis on enamust kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühisk. vaid mingit sektorit sellest. Me ei uuri miks, fikseeritud on see enamusel...
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid pr...
kindluskirikute, endiste kuningate ja aadlike losside ning maaliliste Transilvaania Alpidega, mille tipud ulatuvad kohati kahe ja poole kilomeetri kõrguseni. Muljet avaldavad võimsad keskaegsed linnad Sinaia, Sighisoara, Sibiu ja Brasov. Käänulised ja kitsad tänavad peegeldavad ehedalt keskaja hõngu. Rumeenia Dracula oma tegudega on hoopis teistsugune mees kui iiri kirjaniku Bram Stokeri oma. Nauditav on rahvakultuur transilvaania rahvamuusika ja hoogsad tantsud. Pealinna Bukaresti ei saa samastada Parlamendipaleega, ehkki see maailma suuruselt teine ehitis on vaieldamatult tähtsaim vaatamisväärsus pealinnas. Bukarest, mida ka IdamaaPariisiks peetakse, võlub roheluse ja mitmesugustes arhitektuuristiilides hoonete ning väljakutega. Kõige romantilisem paik linnas on Vana Bukarest ehk Dracula linnaosa. Kava: 1.päev, 09.06. Väljasõit varahommikul kell 07.00 Tallinnast, Sakala parklast
muinasusk/paganausk, kuid pärast sõda sai Eesti üldiseks usuks kristlus ning kõik eestlased ristiti kohustuslikus korras, kuigi kuna puudus sisuline õpetus, segunesid pagana usu jooned tänase kristlusega. * Linnade teke - Varalinnalistest asulatest kujunesid linnad täpsemalt 9 tükki ning seal toimus käsitöö ja kabandus. Eestlased olid ka linnas alamkiht. * Kultuur/haridus enne sõda oli lihtsalt traditsiooniline rahvakultuur ning püüti elada loodusega kooskõlas, kuid nüüd mindi Lääne-kultuurile üle, kus tuli Eestisse Lääne-kunst. ehitus ja tekkisid ka esimesed koolid, mis olid peamiselt mõeldud selleks, et kasvatada uusi vaimulikke. Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal. * Uus usk katoliikluse miinus oli see, et see oli ladina keelne; plussiks oli aga külakatoliikluse eksisteerimine ehk paganlik mõtteviis säilis. Reformatsiooni plus oli
antropoloogiaks saab see kui sellele lisatakse teoreetiline üldistus, lõppeb mingi teoreetilise mõtisklusega. Samuti nähakse folkloristikat kui üht antropoloogia osa. Esteetiline antropoloogia. Kõik on peaaegu üks ja sama. Olemuslik vahe, kuida need on kujunenud. Etnoloogia on kujunenud rahvusliku produktina. Laiem poliitiline, sotsiaalne funktsioon oli näidata, et arenevatel rahvastel on eneseteadlikus, põhjendati mingit rahvust. Uurijad ütlesid, et mingi kultuur on rahvakultuur, nt Eestis, eeskätt levis taoline käsitlus Ida-Euroopas. Kasvas välja eelkõige rahvusliku põhjendamise kontekstis. 1918, kui Eesti Vabariik loodi, tekkis küsimus, kuidas määratleda Eesti Vabariiki. Mis põhjendab Eesti riigi tekkimist, olemuslikult? Isegi põhiseaduses öeldakse, et Eesti riik on eesti rahva ajaloolisel ja etnograafilisel asualal. Etnograafia on nagu üks põhjendus, kus on üks rahvas, kus tõmmatakse üks piir
0 Eesti sotsiolektide seisund Tiit Hennoste Tartu Ülikool Tartu 2003 1 Sisukord Sissejuhatuseks 2 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 3 1. Sotsiolektid teoreetiliselt 3 2. Sotsiolektide uurimine maailmas 4 3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1. Keel ja sotsiaalne klass/kiht 7 3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4. Keel ja aktsent 15 5. Normikeel ja sotsiolektid 16 II. Eesti sotsiolektid ...
· 10 000 e. m.a. taimede ja loomade kodustamine · 3000 e. m. a. kirja teke Sumeritel Kultuuri mõiste Mis on ,,kultuuri" vastand? · Kultuur vs kultuuritus (barbaarsus) · Kultuur vs loodus a. ,,kultuur" inimeste poolt aretatud taim (kultuurtaim) · Kultuur vs teised ühiskonna osad a. Majandus tootmine, äri b. Poliitika seadused, valitsemine, õigussüsteem c. Kutluur kunts, rahvakultuur, meedia, sport, religioon Loomade kultuur · Paljudel loomaliikidel esineb käitumisviise, mis on levinud vaid ühe populatsiooni piires ja ei tulene otseselt geenidest ega looduskeskkonnast a. Linnulaulu dialektid b. Toiduhankimise viisid simpansitel Ühiskonna komponendid Talcott Parsons: · Sotsiaalne süsteem - Majandus - Poliitika - Meedia - Kogukond · Kultuuriline süsteem - Normid - Väärtused
- etnotsentrism: teist kultuuri hinnatakse oma kultuuri standardite põhjal. - kultuurirelativism: igat kultuuri hinnatakse selle kultuuri enda standardite põhjal. - universalism: kõiki kultuure hinnatakse mingite universaalsete standardite põhjal. Kultuur kui üks ühiskonna komponent Tihti öeldakse et ühiskond koosneb kolmest komponendist: 1. Majandus – tootmine, äri 2. Poliitika – õigussüsteem, valitsemine, bürokraatia 3. Kultuur (kitsamas tähenduses) – kunst, rahvakultuur, massimeedia, sport, religioon Kultuuri (kitsamas tähenduses) võib omakorda jagada järgmisteks komponentideks: 1. Materiaalne kultuur – tööriistad, olmeesemed, hooned, riided, toit jms. 2. Vaimne kultuur. Seda võib omakorda jagada sellisteks komponentideks: 1) Sümbolid e. märgid – objektid mis tähistavad midagi; nt. keel, diskursus 2) Sotsiaalsed normid – ettekujutused õigest käitumisest
Olulised kasvatajad: maakoolide õpetajad (1840.aastatest alates), rahvusülikoolid (1860.aastatest alates), pooldavad 19.sajandi lõpus venstret. Rahvuspüha 17.05 veetmine alates 1820.ndatest 11 Kokkuvõte Varieerumine: ühtsus/lõhestatus; turvalisus/muutus; minevik ja olevik/tulevik arenes sisekonfliktide kaudu. ,,Ehtnorralik" tuumik: vana talupojakultuuri keel, kombed, traditsioonid, rahvakultuur ja selle edasiarendamine moodsal kujul. Rahvuse ühendajaks poliitilised institutsioonid, ,,ajalooline kodumaa" ja kultuuriline ühtekuuluvus. 12 Norra iseseisvumine 1905 Norrakate suhtumine uniooni 19.sajandi lõpus: I parempoolne höyre: pooldasid jätkamist riigikaitse tõttu. II Liberaal ,,vasakpoolne" venstre: kriitiline suhtumine (Oscar II ja võidurelvastumise vastu) I Tõsine unioonikriis 1890
Võib olla peaks kul. mõistest loobuma. Kui rääkida kul. kui millesti stabiilsest diskreetsest tervikust, siis on seda võimalik ära kasutada poliitlist eesmärkid saavutamiseks. Meie riik, meie kultuur, kõik mis kokku ei sobi sellega ei ole meie ühiskonnas vajadust. Suur hulk teoreetikuid leiavad, et kui kult. ei sobitada totaliseerivat rolli on definitsioonist siiski abi. Meie oma kul.definitsioonid: · kõrgkultuur- kirjandus, kontserdid, filmid, mida keegi ei vaata. · Rahvakultuur - tantsud, laulud, ühendab ajaloolise traditsiooniga. Kõrg ja rahva kul eksisteerivad küll koos, aga ühisosa on väike. · Olmekultuur - Kultuur kui olmeline ja igapäevast elu iseloomustav nähtuda kogum. Keegi on kultuurne, keegi on kultuuritu. Kultuur kui enese-määratlemise alus: see on meie kultuur, meie harjumused. See eristab meid kõikidest teistest. Kõrg, rahva, olme-kultuur, enesemääratluse alus, eristavad märgid (kultuuri sokk).
Igapäevases kõneviisis on see nagu hinnanguline termin, mille all peetakse silmas midagi head. Teaduslikus kontekstis on kultuuri vastand pigem loodus. ,,Kultuur" inimeste poolt aretatud taim (kultuurtaim) esialgne tähendus. Kultuur vs teised ühiskonna osad. Kultuur on osa ühiskonnast. On kitsam ja spetsiifilisem nähtus kui üldine ühiskond. Levinuim klassifikatsioon, et ühiskond koosneb: majandus (tootmine, äri); poliitika (seadused, valitsemine, õigussüsteem); kultuur (kunst, rahvakultuur, meedia, sport, religioon). Loomade kultuur. Paljudel loomaliikidel esineb käitumisviise, mis on levinud vaid ühe populatsiooni piires ja ei tulene otseselt geenidest ega looduskeskkonnast, nt linnulaulu dialektid, toiduhankimise viisid shimpansitel. 20 Ühiskonna komponendid Talcott Parsons eristab: sotsiaalset süsteemi (majandus, poliitika, meedia, kogukond) ja kultuurilist süsteemi (normid, väärtused, eneseväljendused (kunst), ideed).
Kõik need kriteeriumid üldiselt problemaatilised (näiteks ...), terminil tugev halvustav tähendus (parem nt. populaarkultuur) * esteetilised kriteeriumid: süvamuusika <-> pop, kirjanik <-> grafomaan, jne. Mõnikord püütakse neid nihutada: Dzäss/rahvatants/koomiksid on ka kultuur, aga hierarhiline struktuur jääb alles. Oluline on kultuurinähtuse ja selle looja suhe kultuurielu defineerivatesse institutsioonidesse. => seega enamasti ,,päris" kultuur = professionaalne, lisaks on nt. rahvakultuur, harrastusk jne. # vrd. Pierre Bourdieu: ka kõrgkultuuri saab analüüsida kui osalejate vahelise võistluse välja (nt. Haute côuture ja kõrgkultuur). Osal vanadel olijatel on juhtiv positsioon juba saavutatud; nad püüavad takistada uute tulekut ja muutusi valitsevas hierarhias. Uued tulijad püüavad muuta hierarhia aluseks olevaid kriteeriume, et selle kaudu nõrgendada vanade positsioone. Nt. funktsionalismi tulek arhitektuurisse: kuulutati vana esteetika aegunuks ja vana
Bakalaureusetöö. Tallinn: Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut. Kulmar, Tarmo (1991). Eesti kiviaja asukate ettekujutus hingest. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool. Paenurm, Peeter (1995) Luterliku matusetalituse kord ja praktika Eestis. Diplomitöö EELK Usuteaduste Instituudis. Tallinn Torp- Kõivupuu, Marju. Hinged puhkavad puudes. Raamatu käsikiri töö autori valduses. Kasutatud trükised: Berg, Eiki. Hiiemäe, Mall (1998). Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Bruce-Mitford, Miranda, tõlkinud Vahtre, Lauri (1997). Kogu maailma märgid ja sümbolid. Tallinn:VARRAK. Eisen, Matthias Johann (1996). Esivanemate ohverdamised. Tallinn:Mats. Hansen, Hans (2002) Luterlased, õigeusklikud ja teised. Usuühendused Eestis 1934-2000. Tallinn:Teabetrükk. Heintalu, A. (2001). Estide (tsuudide) hingestatud ilm: teadaandmise raamat, Tartu : Greif. Heintalu, A. (2006a)
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad...
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopot...
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
