1. Mis on Eesti Kultuurkapital? Ehk KULKA on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamine ja renoveerimise toetamine. Tegevuse aluseks on Eesti Kultuurkapitali seadus. 3. Nimetage Kultuurkapitali sihtkapitalid. 8: kirjandus, helikunst, kujutav ja rakenduskunst, arhitektuur, valdkondadevahelised projektid, näitekunst, audiovisuaalne kunst, rahvakultuur , kehakultuur ja sport. 3.1. Nimetage sihtasutusena tegutsevad etendusasutused (teatrid ja kontsertorganisatsioonid). SA Ugala, SA Eesti Draamateater, SA Vanemuine, SA Pärnu teater Endla, SA Vene Teater, SA Eesti Kontsert, SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, SA Eesti Filarmoonia Kammerkoor, SA Nuku, SA Rakvere 4. Kui pikk on Kultuurkapitali nõukogu ja sihtkapitalide volituste tähtaeg ning kes kinnitab Kultuurkapitali nõukogu koosseisu?...
sajandi teisel poolel Saksamaal. ◦ Kultuuriajalugu sünnib kriitilises dialoogis poliitilise ajalooga. Kui poliitilise ajaloo uurijad süüdistavad kultuuriajaloolasi ebaolulise ja frivoolsega tegelemises, siis viimased heidavad poliitilisele ajaloole ette üksikule ja pinnapealsele keskendumist. Kaks konkureerivat kultuurikäsitlust 19. sajandil • Kultuur – rahvakultuur , argielu, folkloor jne –Gustav Klemm, Allgemeine Cultur-Geschichte der Menscheit (10 kd., alates 1843) • Kultuur – kõrgkultuur, filosoofia, kirjandus, kunst jne –Jacob Burckhardt, Die Culture der Renaissence in Italien (1860) Jacob Buckhardt • Üldised vaated ajaloole: ◦ Ajalugu aitab mõista tänapäeva; meie olevik on välja kasvanud minevikust, uurida tasub ainult seda minevikku, mis kõnetab olevikku ja tulevikku....
☼ sisseelamine (Einfühlung)– vaatama seespool möödunud kultuure ☼ Herder oli esimene, kes hakkas väärtustama rahvaluulet ja rahvalaule ☼ noor Herder: kultuur ei allu progressi mudelile ☼ hiline Herder: kõik kultuurid pürgivad (=püüdlevad) täiuse poole ☼ kultuuriajalugu kui omaette teaduslik uurimisvaldkond sünnib 19. sajandi teisel poolel Saksamaal frivoolne = kergemeelne, inetu Kaks konkureerivat kultuurikäsitlust 19. sajandil: 1. Kultuur – rahvakultuur , argielu, folkloor jne 2. Kultuur – kõrgkultuur, filosoofia, kirjandus, kunst jne → domineerib siiamaani Jacob Burckhardt (1818–1897) – šoti ajalooline Berlin - ajalooline keskus ☼ kunstiajalugu ☼ pessimist “Kõik hea on juba olnud” ☼inimühiskonna kujunemist ja arengut mõjutavad kolm faktorit ehk jõudu [Potenzen]: riik, religioon ja kultuur. ükski neist ei eksisteeri iseseisvalt, vaid ainult kolmekesi koos ja seotuna....
tervik, mis hõlmab teadmist, usku, kunsti, kõlblust, kombeid ning kõiki muid oskusi ja 1 harjumusi, mida inimene ühiskonna liikmena omandab.” Paralleelselt antropoloogilisele kultuurikäsitlusele tähistas kultuur ka inimvaimu kõrgemaid, täiuslikuks ja peeneks peetud saavutusi. Vastanduvad kõrgkultuur ja rahvakultuur , eliit suhtub põlglikult lihtrahvasse. Kultuur on vähemuste hoida ning tuleb ära hoida nn masside mässu, mille anarhistlik jõud häsitaks kõrgkultuuri (Matthew Arnold). Elitaarse kultuurikonseptsiooni kriitika suuna eestvedajaks sai peale II MS Birminghami koolkond, kes andis kultuurile laiema tähenduse. Koolkond seadis eesmärgiks uurida kõiki kultuurivorme. Kultuur sai igasuguse (tähendusliku) inimtegevuse üldnimetajaks. Kultuur muutub “tavaliseks”. 1970.-1980...