2.3. Keisririigi aegne valitsemiskorraldus: Gaius Octavianuse valitsemisaja algul kujunes välja uus valitsemiskorraldus. Keiser, kes 27 eKr sai senatilt aunimetuse Augustus (ld k püha), oli ühtlasi ka princeps (ld k esimene; esimene senaator), kõigi provintside asevalitseja- imperaator (ld k käskija), eluaegne rahvatribuun ja ülempreester (pontifex maximus). Senat muutus nüüd keisrile nõuandvaks organiks ning rahvakoosolekud kaotasid oma tähtsuse. Ajapikku anti kõigile riigi vabadele meestele kodakondsus ning sellega kadusid ka kodakondsusega kaasnevad eesõigused. Keiser (tiitel tulenes Caesari nimest, mida kõik esimesed keisrid kandsid) määras ise enesele troonipärija, kuigi sageli sekkus troonipärimisprotsessi ka valitseja ihukaitsevägi- pretoriaanid, kelle poolehoiust sõltus tihti ka uue keisri isik. Keisririigi ajal muutus ka riigi välispoliitika. Kuigi 2
Rooma kodanikkonna moodustasid kõik roomlased, nii partiisid kui ka plebeid. Sellest ajast peale, kui plebeid olid saanud patriitsidega võrdsed õiguseid, olid Rooma kodanikud põhimõtteliselt kõik seaduse ees võrdsed. Kuid Rooma riigikord oli varase vabariigi ajal ikkagi aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ja vanemate nõukogu, mida kutsuti senatiks. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Juba enne varase vabariigi algust hakati foorumi sillutamise käigus rajama kuivenduskanaleid, millest sajandite jooksul arenes välja suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem, mis juhtis reoveed Tiberisse. Rajati avalikke käimlaid. Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. Avalikest saunadest- termidest- kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused. Elanikkonna suurenedes tõusis tarvidus eluruumide järele
Rooma oli väheste elanikega linnriik ii. Talupoegade ühiskond iii. Rahvakoosolekul valitaval kuningal poliitiline, religioosne, militaarne võim iv. Tavaõigus (mos maiorum) v. Õigus oli salajane ja osa religioonist b. Vabariigi aeg (510-27 eKr) - kuningatele kuulunud võim läks konsulitele i. Kuninga senine võim, v.a religioosne konsulitel ning senatil ii. Rahvakoosolekud andsid välja seadusi iii. XII tahvli seadused (451/450 eKr) iv. Tekkis preetoriamet (367 eKr) v. Rooma laienes vallutuste tulemusena vi. Õigus ius civile'le lisandusid ius honorarium ning ius gentium, lisaks erinevad kohalikud õigused c. Printsipaadi aeg (27 eKr - 284 eKr) i. Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps (esimene)
Ta tohtis oma algatuslikult kokku kutsuda rahvakoosoleku ja panna veto magistraatide ja senati otsusele. Rahvatribuune algselt valiti 2 ja hiljem nende arv suurenes 10. 12. Tahvli seadus- rahvatribuuni nõudmisel kirja pandud seadused, mis kaitsesid pleibeisid. See oli esimene Rooma seaduste kogu. Plebeide arvu suurendamiseks hakati tihedamini kokku kutsuma triibuutseid rahvakoosolekid 284. eKr. kehtestati kord, et tribuutsed rahvakoosolekud ehk komiitsid võivad võtta üldkohustuslikke seadusi. Sellega lõppes patriitide ja pleibeide seisuste tülid ja kaotati patriitside ja pleibeide vahel vahe tegemine. Selle tulemusena rikkad pleibeid sulasid kokku patriitsidega ja tekkis uus seisus nobiliteet. Rooma impeerium (Imperium Romanum) Kolm Puunia sõda
Elanikke oli maksimaalselt 30-40tuhat. Erandid olid vaid Ateena ja Sparta paarisajatuhande elanikuga. Riiki juhtisid kodanikud ehk kõik vabad põliselanikest mehed. Osades polistes nõuti kodanikult ka piisavat jõukust, et omada jalaväelase täisvarustus ja olla suuteline riiki kaitsma. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mille otsust loeti lõplikuks. Eksisteeris ka rikastest koosnev nõukogu. Rahvakoosolekud tegelesid viimase otsuste heakskiitmisega. Koosolekul valiti igal aastal riigiametnikud, kelle kohustus oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Ka nemad valiti rikaste kodanike seast. Sellist riigikorraldust kutsuti aristokraatlikuks. Sõja korral relvastuti vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Peaaegu alati oli põhijõuks raskerelvastuses jalavägi, mis paigutati pikadesse sirgetesse ridadesse üksteise selja taga faalanksisse.
Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus („Hannibal on väravate ees“- kui ähvardab suur oht ja on vaja midagi kiiresti ette võtta) Oma võitu ei osatud ära kasutada ning Kartaago kaotab sõja. 3) III Puunia sõda (146. eKr)- Kartaago riik lakkab olemast. („Ma arvan, et Kartaago tuleb lõplikult purustada“) (Rooma vallutab samal aastal ka Kreeka- Impeerium Romanus ) Rooma- vabariik: senat, rahvakoosolekud, riigiametnikudehk magistraadid (2 konsulit) Divide et impera!- Jaga ja valitse!- Rooma sõlmis vallutatutega igaga eraldi kokkuleppe. Roomavastase ühiserinde teket takistas: a) alistumislepingud sõlmiti kõigi rahvastega eraldi b) kõik rahvad alistusid eri tingimustel c) roomlased ei hakanud oma tavasid peale suruma Konsulid- juhtisid sõjaväge (12 auvahti) Preetorid- tegelesid õigusemõistmisega (Konsuli asendaja) Tsensorid- (5 a. )- korraldasid kodanike loendust
Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus (,,Hannibal on väravate ees"- kui ähvardab suur oht ja on vaja midagi kiiresti ette võtta) Oma võitu ei osatud ära kasutada ning Kartaago kaotab sõja. 3) III Puunia sõda (146. eKr)- Kartaago riik lakkab olemast. (,,Ma arvan, et Kartaago tuleb lõplikult purustada") (Rooma vallutab samal aastal ka Kreeka- Impeerium Romanus ) Rooma- vabariik: senat, rahvakoosolekud, riigiametnikudehk magistraadid (2 konsulit) Divide et impera!- Jaga ja valitse!- Rooma sõlmis vallutatutega igaga eraldi kokkuleppe. Roomavastase ühiserinde teket takistas: a) alistumislepingud sõlmiti kõigi rahvastega eraldi b) kõik rahvad alistusid eri tingimustel c) roomlased ei hakanud oma tavasid peale suruma Konsulid- juhtisid sõjaväge (12 auvahti) Preetorid- tegelesid õigusemõistmisega (Konsuli asendaja) Tsensorid- (5 a. )- korraldasid kodanike loendust
vanemate nõukogu (valiti spartiaadide seast), sõjale suunatud kasvatussüsteem oli riigi range kontrolli all, riigihuvid kõrgemal kui üksikisiku huvid, aristokraatlik linnriik. Ateena: hõlmas ühte suurt maakonda, kodanikud olid kõik vabad põliselanikest täisealised mehed, demokraatlik linnriik, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, aristokraatidel ei olnud riigi valitsemisel eesõigusi. Sarnasused: mõlemate puhul oli tegu linnriigiga, toimusid kodanike rahvakoosolekud, võõramaalastel polnud õigusi, funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele. 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? Muistsed kreeklased arvestasid aega esimestest olümpiamängudest, toimusid 776. a eKr. 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 338. a eKr kaotasid kreeklased Chaironeia sõjas oma iseseisvuse Makedooniale. 7
juurde tuua ning sarnane ülesanne oli tal järgneval sajandil veel mitmelgi muul korral. (JPEG) Tõsisem võitlus algaski 1905. aastal, mil lähtudes tsaari ukaasist usuvabaduse kohta hakati võitlema usuõpetuse vastu koolides (nt. Hans Pöögelmann), mis saigi toona kirikukriitika kõrval ateistliku tegevuse peamiseks tegevusalaks. Bolševistlikel kogunemistel nõuti usuõpetuse ärakeelamist otsesõnu, mõõdukamad rahvakoosolekud olid aga pigem usuõpetuse kui vabatahtliku aine poolt. Karjahärm ja Sirk on seisukohal, et “on päris selge, et rahvuslik ärkamine polnud mingi ühekordne akt, vaid esmajoones liikumine, mis uusi põlvkondi haarates vajas üha uute “äratajate” ilmumist. Rahva omaalgatused vajasid hooldamist ka pärast seda, kui 1880. aastatest alates hakkas rahvuslus eestlaste juures tärkama massiliselt”. Seda mõtet ateistlikus kontekstis interpreteerides võiks
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
13. Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud. Perioodide üldiseloomustus. Kreeka – eellugu? Vana-Kreeka seadusandjatest teame hilisematelt autoritelt (aristoteles, planton); linnriikide maa, suurim panus hilisemale Euroopale: polis, demokraatlik põhikord, nomos – hüvede õiglane jaotamine, kohut mõistab linn, omaabi taunitav, seadused kehtestab rahvakoosolek. PÕHIPERIOODID RIIGIKORRA JÄRGI 1. 753-510 kuningriik – senat + rahvakoosolekud (hääletusorgan, endamusotsus). Seadustest vähe teada. Arhailine, vormelid, haldasid preestrid 2. 510-31 eKr Vabariik 510 kihutati kuningas minema ja roomast sai res Publica – eeskuju kõigile hilisematele Euroopa vabariikidele. Vahetatav ametnikevalitsus ja õigus, mille autoriteet on inimeste omast kaalukam. Magistraadid: konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun, senat, plebistsiit. Ius civile (rooma kodanikele), ius gentium (teistele rahvastele), ius naturale (filosoofiline) 3
talupojad. Moodustasid enamuse jalaväest. Roomlased- Roomakodanikkond. Peale plebeide ja patriitside võrdsust said kõik Rooma rahvad põmst seaduse ees võrdseks. Tegelt oli Rooma riigikord siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud- magistraadid ja vanemate nõukogu- senat. Nendesse pääsesid aint piisavalt jõukad mehed. Riiki juhtis üsna kitsas perekondade ring- nobliteet (sealt pärines suurem osa riigi ametnika ja senaatoreid). Rahvakoosolekud võimadasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Riigi igapäevaelu juhtis 2 konsulit. Rahvatribuunid kaitsesid lihtrahva huve. Proletaarid (vaeseimad) olid sõjaväekohustusest vabastatud. Rooma vallutused ja vallutatud alade valitsemine Vabariigi periood möödus vallutussõdades, aastaks 264 eKr olid roomlased alistanud kogu Itaalia. Aastal 146 eKr hõivati foiniiklaste rajatud Kartaago riik Põhja- Aafrikas. Vabariigi lõpuks olid kõik Vahemere maad Rooma võimu all
Väeteenistusest vabad Kasu nende lastest Piiratud õigused kuid siiski kodanikud · Patroon Võttis vaesema hoolekande alla Andis maad kasutada, millelt võttis protsendi Kaitses · Klient Saatis sõjaretkedel Hääletas ta poolt Protsent · Patriitsid Jõukamad suguvõsed, kes võisid tegeleda riigi- ja preestriametitega · Plebeid Lihtkodanikud Võisid osaleda vaid koosolekutel · Kommitsid ehk rahvakoosolekud Kõik võisid osaleda Ajalugu Page 19 Kõik võisid osaleda Kinnitati kuningas Kandidaadid patriitside seast · Rahvatribuunid · Kaheteistkümne tahvi seadused Ajalugu Page 20 Vabariigi aeg 19. oktoober 2009. a. 14:58 510-30 Kaks kohustust: rahvakoosoleks ja armee. Preetorid-õigusemõistmine Tsenson- rahvaloendus ja maksud Konsulid- sõjavägede ülemjuhataja
reguleeritud avalikult sõnastatud ja ühiskonna enda poolt vastuvõetud seadustega. Kuna kreeklased elasid nn polis`tes, väikestes linnriikides, siis said nad oma ühiskondade väiksuse tõttu rakendada mitte esindusdemokraatiat, nagu tänapäeval juba ühiskondade suuruse tõttu paratamatu on, vaid otsest demokraatiat, kus kõrgemaks võimuorganiks oli polise täiskasvanud meessoost kodanikkonna koosolek. Niisugused rahvakoosolekud omasidki seadusandlikku võimu. Selline süsteem eeldab aga elanikkonnalt suhteliselt kõrget haridustaset – eelkõige oskust argumenteerida, et oma soove ja eelistusi sellise otsese demokraatia kaudu teostada. Just seda oskust lubasid sofistid oma õpilastes kujundada. Seejuures oli sofistide poolt osutatav teenus oluline nii igale inimesele individuaalselt kui ka ühiskonnale tervikuna. Ühelt poolt
Taanlaste retked Sihiks Inglismaa, Prantsusmaa, Vahemeri; Iirimaale rajati Dublini riik; Inglismaal asus Danelag; 911.rajati Põhja-Prantsusmaale Normandia; Rootsist lähtuvad retked Varjaagid rajasid Vana-Vene riigi; 23.09.16 Riikide tekkimine. Viikingiaja lõpp. Pikka aega valitses sugukondlik kord; Suur osa elanikkonnas olid vabad talupojad - bondid; Sugukonna juhtideks olid konungid; Rahvakoosolekud ehk tingid; Esimene riiklik moodustis oli 6.-7-sajandil Svea riik Mälari järve ääres; Taanis tekkis riigiaadne moodustis 8.sajandil, mil rajati Danevirke - kaitsevall frankide vastu; Taani ühendamine 940.aasta paiku ühendas Taani Harald Sinihammas; Jellingi kivi Taaniga ühendati Lõuna-Rootsi ning osa Norrat, samuti Põhja-Saksamaa; Knut Suur Oli 11.sajandil Taani, Inglismaa ja Norra kuningas; Norra rajamine
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max ...
kehtestanud siis oma ainuvalitsuse demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine Soloni reformid- ehk peale Soloni ümberkorraldustmuutus Ateena demokraatlikuks (oli aristokraatlik). 6 saj eKr. Ta kaotas võlaorjuse, muutis inimesed seaduste ees võrdseks ja lasi õigusaktid üles kirjutada(keegi ei tohtinud kedagi orjastada, rahvakoosolekud hakkasid tulema) 10 strateegi- ehk kõige tähtsamad riigiametnikud. Neid oli 10, sest võim pidi olema jaotatud. Ateena mereliit- see tekkis võitluses pärsia vastu, mis algul oli küll vabatahtlik, kuid peagi allutasid ateenalased tänu sellele liidule liitlased oma ülemvõimule, sõjaline liit, mida juhtis ateena miks, kelle vastu? Peloponnesose sõda- 431- 404 eKr, sõda, mis haaras tervet Kreekat,
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis? Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub. Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Universaalne ja partikulaarne õigus...
Kuni märtsi lõpuni toimus mõisates ca 120 ülesastumist. Mõnel pool tehti järeleandmisi, mõnes kohas mitte, mõnes üksikus kohas jõuti ka üsna vägivaldsete tegudeni (nt Alatskivil peksti mõisavalitseja maja segi, ja süütati mõisale kuuluvaid küüne). Oluliseks päevaks revolutsiooni laienemise teel oli 18.02. Nikolai II kirjutas alla manifestile, millega lubas kõigil riigiametnikel pöörduda reformiettepanekutega valitsuse poole. Manifestiga sisuliselt legaliseeriti rahvakoosolekud. Vesi revolutsiooniliste jõudude veskile. Üle kogu maa algasid rahvakoosolekud. Juhtivad Eesti ajalehed soodustasid poliitika imbumist rahvasse (avaldasid näidispalvekirju). Esimesena tegi seda, küll üsna tagasihoidlikult, Postimees (haridusteemaline). Mai lõpus avaldas oma tüüppalvekirja ka Tartu ajaleht Uudised. Selles pöörati põhitähelepanu maareformile. Jaanipäeva paiku avaldas palvekirja ka Teataja (selles nõuti muudatusi ka ülevenemaalises mastaabis)
10 kuuriat moodustasid triibuse, ehk hõimu (3 triibust). * Roomlastel olid eesnimed, aga nende valik oli piiratud, sest neid oli kas 19 või 20. -) Pärast eesnime oli suguvõsanimi. -) Lisandus veel lisanimi. * Naised said nimeks suguvõsa nime, kus lõpus oli a täht ning pandi veel lisa nimi (mõnikord lihtsalt nummerdati) * Tsenturiaatsed komiitisid varanduse järgi. (kõrgeme astme ametnike valimine) * Tribuutsed komiitsid elukoha järgi. (alama astme ametnike valimine) * Rahvakoosolekud käisid koos suhteliselt harva. * Suuremat rolli etendas Rooma riigis senat, kus algselt oli 300 liiget. * Senati liikmeks said endised magistrandid ja seda eluks ajaks. * Iga viie aasa järel täiendati senati liikmeskonda. * Senat kontrollis ametnike tegevust, juhtis välispoliitikat, rahandust, majandust, valvas usukultuse üle. Tegelikkuses oli senat see, mis Roomat juhtis. * Magistraatide kollegiaalsus ametnikke oli alati paaris arv ja üks ametnik võis oma
Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Enne kui kehtestati demokraatlik režiim, koges Ateena linnriik ka türanniat, mis aga kukutati pärast paarikümne aastast eksisteerimist. Demokraatliku korraga kaasnesid rahvakoosolekud ehk ekleesiad, kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Rahvakoosolekuid oli aastas umbes 40 korda. Rahvakoosolekud algasid päikesetõusuga ning lõppesid päikese loojanguga. Koosolek algas küsimusega „Kes on president?“. President valiti ainult tolleks päevaks ning üks inimene ei saanud president 2 korda olla. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel (samas ei ole see kindel!!). Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat. Kuigi eklesia toimus põhimõttel õigus sõna võtta, oli olemas ka õigus võtta ära sõnaõigus juhul, kui keegi midagi rumalat ütles või tegi
lepitamises ja sõnakuulmatuse karistamises. Õiguslik eneseabi oli tülitsevate naabrite esimene samm.See eneseabi toetus ühiste õiguslike kohustuste eitamisele ning oli seni võimalik, kuni võõrad grupid õnnestus ühise õiguse alla tuua. Kui keegi oli teisele midagi laenanud ja seda enam tagasi ei saanud, pidi ta minema koos tunnistajatega ta maiia ja ettekirjutatud vormelit kasutades asja tagasi nõudma. Rahvakoosolekud oli ka kohtupidamised.Kohtupidamistel toimis tervendav vägi ja see oli kooskõlas muude pühade toimingute, ohverdamiste ja kultustega. Iga kohtie olnud pühitsevate tegude jaosk sobiv.Germaanlastele olid esivanemate hauad perekonna kultuse ja kohtupaik.Koht tunti ära loodulike märkide järgi. Kohtupidamiseks oli oluline koguneda lageda taeva alla.Kokku tuldi avalikus kohas, mäel või künkal. Pühadusele võis osutuda suur kivi, puudiring. Koht tuli pühitseda eriliselt
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte või kolme rahvagruppi, vaid...
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
2 saj – Kartaago oli sõjaliselt nõrk riik, roomlaste käed olid vabad sekkuma ida poole, hakkas süsteemselt segama end ida poolsete riikide asjadesse, oli mõjukas.146 langes Makedoonia ja Kreeka Rooma võimu alla. Hellenistlike riikide sisemine korraldus Linnaelu domineeris, linna arhidektuur omandas seniolematu suurjoonelise, mitmekordsed majad, kreeka pärased. (Aleksandria). Need kreeka linnad nii Kreekas kui ka idamaades oli jätkuvalt linnriigid, nõukogud juhtisid, mõnel pool ka rahvakoosolekud ja riigiametnikud. Need linnriigid polndu reeglina enam iseseisvad vaid allusid hellenistlikule monarhiale, ja need olid absoluutsed monarhiad, ainuke erinevus oli Makedoonia . Kuningal oli oma kaaskond philoi.Need kuningad hakkasid oma alamatel laskma ennast jumalikult asutama, ühelt poolt kreekas polnud see tundmatum Ptolemaiosed Egiptuses ja Seleokiidid. Egiptuses mängis rolli ka see et Ptolemaiosed olid Egiptuse kuningad, ja pidid käituma vana kombe kohaselt, olid jumalikustatud.
Cavere, mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine st eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel Respondere. Juristide vastused üksikisikute järelepärimistele vaieldavate juriidiliste küsimuste kohta Agere, nõuded hagide koostamiseks ja protsessi ajamiseks. Rooma juristid kohtus ei osalenud. Printsipaadi ja absoluutse monarhia aeg Imperaatorite seadusandlik tegevus. Edictum perpetuum. Juristide tegevuse õitseng Rahvakoosolekud kaotavad igasuguse tähenduse. Õiguse peaallikateks kujunevad imperaatori ainuisikulised korraldused. Imperaator oli seadustest kõrgemal. Constitutiones- imperaatori korraldused esialgu Korraldusi oli 4 liiki: 1. Edicta-üldkorraldused kogu impeeriumi rahvastikule. 2. Mandata- instruktsioonid mitmesugustele ametiisikutele , peamisel provintside valitsejatel 3. Rescripta- üksikud korraldused konkreetsete küsimuste kohta. Nt vastused imperaatoritele
ühiskonnast kõrgemal seisvat, vaid selle orgaanilised osad. Kommuuni seadusandlik ja täideviiv funktsioon ühendati. Vaeste jaoks avati sööklad, jagati küttepuid ja sütt. Võeti üle lahkunud rikkurite majad ja hotellid. Religioon, mida seni hariduses ja ühiskonnaelus peale oli surutud, muudeti eraasjaks. Haridust hakati andma universaalselt ja tasuta. Okupeeritud kirikutes ja teatrites toimusid pidevalt massilised rahvakoosolekud. Alatine sõjavägi asendati rahva üldise relvastumisega. Naistele anti valimisõigus ja asutati Kommuuni poolt rahaliselt toetatav Naisühing, millel olid osakonnad kõigis Pariisi kahekümnes rajoonis ja mis propageeris jõuliselt ja edukalt feministlikke algatusi. Legaliseeriti abielulahutus. Kaotati legaalne erinevus abieluväliste ja "seaduslike" laste vahel. Külmutati sõjatingimustes kasvanud üürivõlad ja inimeste olukord muudeti mitme dekreediga tunduvalt talutavamaks
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega ...
Oli lootusetult hilja. Kuramaaliivlaste etnilisi järeltulijaid on kusagil 100-150 ringis, emakeele kõnelejaid kümmekond. Tänaseks päevaks hävinenud, üldiselt. Läti ühiskond oli 12 saj lõpuks diferentseerunud, enne kõike olid tekkinud juhid ehk vanemad.Seisund päris selge polnud. Olid autoriteetsed mehed, kes juhtisid teatud piirkonda, samas on ka andmeid sellest et on säilinud varasemast ajast rahvakoosolekud, siis järelikult võim piiratud, nad elasid linnustes, mitte taludes ja külades nagu ülejäänud rahvas. Teatud piirkonna tippjuhi kõrval oli ka teised jõukamad, või sõjaliselt osavamad mehed tema ümber kitsama tuumiku, mis samamoodi osales . Põllupidajad oli tavarahvas, koondunud talud küladeks. Keraamika arenemine , mingi osa olid inimesed kes tegid tööd oma peremehele.sõjakäikudel võetud vangidega, arv pisike.sai vabaks abielludes või välja ostes
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad...
omavalitsuse volikogu täiendavad valimised ja valimised kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise tõttu. ________________________________________________________________________________________________________ § 7. KOHALIK OMAVALITSUS JA DEMOKRAATIA PRINTSIIP ____________________________________________________________________________________________________ NB! kindlasti põhitõed üle korrata (poolvahetu demokraatia rahvakoosolekud, küsitlused) Sissejuhatav osa 1. Riiklik enesemääramisõigus, õigusriigi ja demokraatia põhiseaduslikud printsiibid Rahvusvaheliselt üldtunnustatud rahva riiklikust enesemääramisõigusest tuleneb õigus omariikluse rajamisele ning selle olemuslike tunnuste kujundamisele nii riigi rajamise algjärgus kui ka kogu järgneva arengu jooksul (vrd MSKÕP art 1). See õigus
enampehmemast "revolutsioo-nilise" võitluse vormist parlamendis ja Riigipäevas, seda vähem valmisolevaiks osutusid nad olevat, et minna tagasi rahva laiadesse kihtidesse ja teha taas palju ohtlikumat valgustustööd. Massilised rahvakogunemised jäid üha enam tahaplaanile, seega ka see ainus tee, mis annab võimaluse massidele vahetu mõju avaldamiseks ja sellega ka rahva-hulkade tuntava osa oma poole võitmiseks. Parlamenditribüün tõrjus ikka rohkem ja rohkem rahvakoosolekud saalis tahaplaanile. Selle asemel, et rääkida rahva-ga, olid saadikud koormatud tunnete väljendamisega niinimetatud valitute ees. Kõik see viis selleni, et Saksa rahvuslik liikumine lakkas aina enam olemast rahvalik liikumine ja langes enam-vähem tavalise klubi tasemele, kus toimusid vaid akadeemilised vaidlused. Press levitas parteist kõige halvemat ettekujutust. Partei esindajad ei püüdnudki enam suurtel rahvakogunemistel tõde taastada ja näidata partei tegelikke eesmärke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
