) Vabariik Kõik roomlased moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Rooma riigi kord oli aristrokaatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Riiki juhtis üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeid. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. MAGISTRAADID Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Vältimaks üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist, valiti igasse riigiametisse korraga vähemalt 2 meest. Kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid olid juba läbitud. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikud palka ei saanud. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neile kuulus kõrgeim võim riigis. Kui oli sõda,...
· Viljasaak kehv viljahindade mitmekordne tõus tekitas rahutusi · Tsunftiusunduse kaotamine · Absolutism oli oma aja ära elanud, takistas riigi arengut Revolutsiooni algus ja ajend: 5. mai 1789. - algasid generaalstaadide1 istungid Versailles' 17. juuni 1789. kolmanda seisuse esindus kuulutas end Rahvuskoguks 9. juuli 1789. Rahvuskogu nimetab end Asutavaks Koguks (soovib uut korda) Pariisis: kogunesid rahvakoosolekud , asi väljub kontrolli alt. Kuningas koondab Pariisi lähedusse 20 000 (Saksa/Tsehhi) sõjameestest koosneva palgaarmee. Rahvas loobib kividega ja armee tulistab. 13. Juulil algas ülestõus loodi kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskaart, eesotsas La Fayettiga. Vallutatakse Bastille'. Loodi uued kohalikud haldusorganid minitsiipaliteedid ja Pariisi omavalitsus Pariisi kommuun. Asutava kogu tegevus: 4. 08. 1789...
Senati otsusega linn hävitati. 149 eKr liideti Roomaga Kreeka ja Makedoonia. Aastal 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga tema Väike-Aasias asunud riigi. Vabariigi valitsemine ja ametnikud. Senat koosnes endistest ja tegevatest magistraatidest. Nende ametiaeg kestis elu lõpuni. Kuna senatis old sarnaste vaadete ja kogemustega mehed, siis oli see ühtne ja tegevuses järjekindel. Senati käes olid kõik tähtsamad riigivalitsemisalad. Rahvakoosolekud kutsuti kokku, et hääletada koosolekut juhtiva magistraadi esitatud ettepanekute üle. Rahvakoosolek sai vastu võtta või tagasi lükata Senatis vastu võetud otsusi, hääletada magistraatide poolt või vastu, kuid rahvas ise seadusi algata ei saanud, samuti ei olnud neil õigust ka kandidaate esitada. Iga väeosa või piirkond andis ühe hääle. Lõpptulemuseks oli väeosade või piirkondade hääled kokku loetuna....
Vanemate nõukogu Senat: Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest ehk senaatorist. Hiljem see arv tõusis. Nende hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis olid nad eluaeg. Senat kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Rahvakoosolekud : Rooma riigis polnud ühtset rahvakoosolekut, eri asjade otsustamiseks kogunes rahvas erinevatel alustel korraldatud eritüübilistele koosolekutele. Koosolekutel valiti magistraate , otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Rooma õigus: Rooma riik toimis seaduslikul alusel. Seadused määrassid kindlaks nii riigikorra kui ka kohtupidamise. Kõik Rooma kodanikud oli readuse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohuta süüdi...
116 ,,Odakandja") ,,Laokooni grupp", korintose stiil (kapiteelid keerukamad), ilmalikud hooned. Riigikorraldus Demokraatia, polised, Piiramatu võimuga monarh, rahvakoosolekud , nõukogu, jumalikustamine, talupojad sõjavägi koosnes kodanikest, kes allutatud seisundis, linnad muretsesid ise endale varustuse, omavalitsus, sõjavägi koosnes türannide võimuhaaramised. palgasõduritest. Religioon Kindlad jumalad, Olümpose Segunemine e sünkreteism, uued...
Pärimuse järgi lõi Rooma linna Romulus, kes kasvas koos kaksikvenna Remusega emahundi hoole all. Nad olevat hakanud linna ehitama, kuid läksid tülli ning Romulus tappis venna. Nii nimetati Rooma Romuluse järgi. Kuigi see müüt oli roomlaste jaoks oluline, on see siiski puhtalt mütoloogia. 3. Rooma riigiorganiteks olid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks ning igasse ametisse vähemalt 2 inimest korraga. Kõrgemad magistraadid olid 2 konsulit, kes eeskätt juhtisid sõjaväge. Tsensorite ametiaeg aga kestis 5 aastat nemad tegelesid kodanikuloendusega jms. Äärmisel juhul valiti kuueks kuuks piiramatu võimuga diktaator. Senatile kuulusid kõik tähtsamad riigialad välispoliitika, sõjandus, rahaasjad...
aastal eKr esimene Rooma seadustekogu- 12 tahvli seadused. Need olid algselt plebeide suhtes karmid, kuid need muudeti hiljem leebemaks. Aastal 287 eKr kehtestati kord, et plebeide koosolekul saab vastu võtta ühiskohustuslikke seadusi. See lõpetas patriitside ja plebeide seisustevahe ja kõik roomlased moodustasid populus Romanus ehk rooma rahva. Ühiskonnakorraldus Roomlased nimetasid oma riiki res publica. Riigiorganiteks olid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud- magsitraadid. Magistraadid, kes valiti üheks aastaks olid kollegiaalsed ning peamiselt rikkad kodanikud, sest selle eest tasu ei saadud. Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusmõistmisega, kes võisid vajadusel konsulit asendada. Tsensorid valiti ametisse viieks aastaks. Nad korraldasid tsensust ehk kodanike loendust, koostasid senaatorite nimekirja ja kandsid hoolt kodanike elukommete eest...
Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Neid mõlemaid valitsesid kodanikud. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mis oli riigi kõrgeid võimuorgan. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud . Erinev.Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia. Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid, polise suurim rikkus oli Pireuse sadam. Sparta seevastu oli teistele kultuuridele suletud. Seal olid kauplemine välismaaga ja välisreisid täielikult keelatud.otalitaarses. Spartas keskenduti lahingukunsti, eriti inimese kehalise võimekuse täiusele. Demokraatlikus...
1860. aastate algul asutati Eestimaa Aiandusseltsi dendroaed ja arboreetum, kus katsetati eksoote ja paljundati ilupuude istikuid. Dendroaia rajamist soodustas sobiv mikrokliima. Ka pargile nime andnud hirved elasid siin 1930. aastatel. Hirvepark sai sjas vhe kannatada ja on silinud liigirikka puistuna. 1980. aastate lpul, Laulva revolutsiooni ajal, toimusid siin kuulsad rahvakoosolekud , mis taotlesid Eesti vabanemist Nukogude vimu alt ja muutsid Eesti maa ja rahva ajalugu. Hirvepark on nii Tallinna kui ka Eesti parkide hulgas puittaimestiku koosseisult ainulaadne. Paljud puud pargis on thelepanuvrsed oma vanuselt, mtmetelt ja haruldusastmelt. Kige haruldasemaks puuks pargis vib lugeda pesajate lehtedega harilikku vahtrat Cucullatum, mida kohtab vaid ksikutes kollektsioonides ja mille Hirvepargi isend kuulub Euroopa suurimate hulka. 2007. a. sgisel kasvas...
Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
2)Kuidas loodus mõjutas kreeklaste elu? Kreeka on mägine ja väga liigendatud maa paljude ps-te ja saartega. Tasandikke on vähe ja neid eraldavad raskesti läbitavad mäeahlikud. St oli Kreeka tugevalt killustunud ja väiksemateks sõltumatuteks riikideks jagunenud. Meritsi suheldi omavahel ja oldi suhtes ka naabermaadega. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. 3) Vana Kreeka ajalooperioodid · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati, rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis...
Nad pressisid kodanikelt raha välja. Plebeide õigused- neil oli lubatud osaleda rahvakoosolekutel, oli õigus valida enda seast rahvatribuunid, kes tohtis keelata seaduseid, mis olid neile kahjulikud, nad nõudsid ka seaduste kirjapanemist. Nii avaldati 450eKr esimene Rooma seadustekogu- 12 tahvli seadused. Need olid plebeidele karmid. Nobiliteet- kuhu kuulusid jõukamad plebeid ja patriitsid, kes juhtisid riiki. Res Publica-Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid-, kes valiti üheks aastaks, igasse ametisse valiti korraga 2 inimest. Kõrgeimad magistraadid olid kaks konsulit, kes pidid eeskätt juhtima sõjaväge, neid saatis 12 auvahti. Diktaator- valiti siis kui riiki ähvardas oht kuni 6 kuuks. Vallutussõjad tõid kaasa talupoegade laostumise. 2 nobiliteedi hulka kuuluvadt riigimeest, vennad gracchused, püüdsid olukorda reformide teel muuta. Nende eesmärk oli kehtestada maavalduste suuruse ülempiir ja sundida...
vankrisõiduks tänavad,avalikud pargid,kuningalossi ala,suur sadam, tuletorn,lossi süvendatud sadam,teater,templid,suur kaubasadam,kalmistu,amfiteater,staadion, monumendid ja pühamuid,kohtu, hipodroom, Museion-muusade pühamu,suure raamatukoguga,Pergamon väike-aasias oli kultuuri keskuseks.Kogu eluolu kreekapärane, rajati templeid,teatreid,väljakuid,staadione, gümnaasiume, kaubandus vahemerel, rikastumine, orjapidamine, linnanõukogud, igal aastal riigiametnike, mõnes linnas rahvakoosolekud , välisküsimustes alluti maa omanikule Kultuur-valitsejad soosisid näidates oma tarkust, suuremeelsust, rajati uhkeid ehitisi, kutsuti õukonda õpetlasi ja poeete,kirjandus- silmapaistvaim zanr oli luule eesmärk valitsejatele meelelahutust pakkuda mitte arutleda ühiskonna probleeme, aines mütoloogiast, karjuste armastus,valitsejate perekonna ülistus, tähtsal kohal teater, eelistati komöödiaid argielu temaatikaga Filosoofia-juureldi üksikisiku...
Teiste allikate alusel 21.04 753 eKr ja rajajaks Romulus. Legend räägib, et Romulus ja Remus visati korviga Tiberisse. Kaldale uhutud poisid sattusid emahundi hoole alla, kes neid imetas. Hiljem aga kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks saades kukutasid nad oma vanaisa võimult ja asusid uut linna rajama. 2) Iseloomusta lühidalt I, II ja III Puunia sõda! I Puunia sõda 264-241 eKr. Tänu tugevale laevastusele ja merelahingute sportlastele saavutasid roomlased mitu võitu ja Kartaagol tuli oma valdusi roomlastele loovutada. II Puunia sõda 218-201 eKr. Kartaagolaste väepealik Hannibal purustas küll Rooma väe Cannae lahingus kuid roomlased sundisid ta kodumaale taanduma ja Põhja- Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. III Puunia sõda 146 eKr. Tänu eelnevale k...
Hoopis vähem toimusid muutused linnaelus, kus säilisid kreeklaste vanad kombed ja harjumused. Hellenismiperioodi linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused, kus oli suurenenud orjapidamine. Linnades kehtis linnriiklik poliitiline korraldus - linnanõukogud, iga-aasaste ametnike valimine ning rahvakoosolekud . Nende võim piirdus aga ainult kohalikku igapäevaelu puudutavate küsimustega. Kõik linnad pidid alluma valitseja tahtele. Sõjavägi ei koosnenud enam oma riiki kaitsvatest kodanikest vaid värvatud palgasõduritest. Nende jaoks oli rajatud ka eraldi mõningaid sõjaväeasulaid. Kodakondsusel polnud riigielu ja riigikaitse korraldusest mingit tähtsust. Kultuur Hellenistlik kultuur edenes suuresti tänu valitsejate soosingule. Aleksandriasse rajati muusade...
Erandid olid vaid Ateena ja Sparta paarisajatuhande elanikuga. Riiki juhtisid kodanikud ehk kõik vabad põliselanikest mehed. Osades polistes nõuti kodanikult ka piisavat jõukust, et omada jalaväelase täisvarustus ja olla suuteline riiki kaitsma. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mille otsust loeti lõplikuks. Eksisteeris ka rikastest koosnev nõukogu. Rahvakoosolekud tegelesid viimase otsuste heakskiitmisega. Koosolekul valiti igal aastal riigiametnikud, kelle kohustus oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Ka nemad valiti rikaste kodanike seast. Sellist riigikorraldust kutsuti aristokraatlikuks. Sõja korral relvastuti vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Peaaegu alati oli põhijõuks raskerelvastuses jalavägi, mis paigutati pikadesse sirgetesse ridadesse üksteise selja taga faalanksisse....
Kartaago kaotas kogu oma laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühtlasi oma sõjalise tähtsuse. III Puunia sõda Kartaago, vana vaenlasena ja püsivalt jõuka kaubalinnana, tekitas roomlastes jätkuvalt umbusku. Roomlased päästsid valla III Puunia sõja. Kartaago vallutati ja hävitati 146 eKr. 5) Millised olid Rooma vabariigi ajal peamised riigivõimuorganid? Kirjelda nende tegevust ja rolli. Senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magstraadid, kes valiti igal rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed (st igasse ametisse vähemalt 2 inimest korraga). 6) Kuidas muutus riigikorraldus keisrivõimu ajal? Rooma riik oli ametlikult endist viisi res publica. Väliselt jätkus kõik nii nagu enne igal aastal seati ametisse magistraadid, senat pidas oma korrapäraseid istungeid. Ent tegelik võim kuulus nüüd siiski vaid ühele isikule....
Usuti, et igal taimel, loomal, kivil jne on oma nuumen. Laarid - majade kaitsevaimud. Kehastasid esivanemate hingi. Geenius - maokujuline vaim, kaitses abielu ja edendas soojötkamist. Igal perel oli oma geenius. Pontifeksid - preestrid (ülempreestrid) Flaamen - hoolitses pühamute ja rituaalide eest. Augur - preester, kes lindude käitumise järgi kuulutab jumala tahet Sibülliraamat - ennustusel võis appi võtta. Sibüll oli kreeklasest naisennustaja. Bacchus - roomlased tundsid Dionysost Bacchuse nime all. Isis - kujunes Vahemere piirkonna kõige armastatumaks jumalaks JUMALAD Janus - uste,piiride, lõpu ja alguse Jumal. Sõjajumal. Kahe näoga. Jupiter - taeva, pikse ja tormijumal Juno - abielukaitsja, taevajumal Minerva - tarkuse ja sõjajumalanna Neptuunus - merejumal Vulcanus - tulejumal Mercurius - teekäijate kaitsja Apollo - valgusejumal Venus- ilu, armastuse ja viljakuse jumalanna Diana - jahijum...
Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
Aristokraatia koosnes patriitsidest ja plebeidest. 450 eKr pandi kirja Rooma seadused 12 pronkstahvlile, et vältida omavolilist suusõnade tõlgendamist. 22.RIIK,ÕIGUS,ARMEE. Res Publica-avalik asi-vabariiklik korraldus. Rooma rahvas-populus romanus-rooma kodanikkond. Riigiametnikud- magistraadid ja senat-vanemate nõukogu juhtisid riiki, kuigi riigikord oli aristokraatlik. Ametitesse pääsesid piisavalt rikkad=kitsas perekondade ring-nobiliteet(nobilis-tuntud), rahvakoosolekud lasid lihtrahval ka osaleda. 1.Magistraadid(1-aastased,et mitte võimutseda,igale ametile 2 meest,riigi teenimine kui aukohus seega palka nietu,astmeliselt ametid): Konsulid- 2-kõrgeim võim-armee juhid. Preetorid-8-asendasid konsuleid,õigusemõistmine,sõjaväejuhid. Tsensorid-endised konsulid 5.aastaks-senaatorite nimekirjad,loenduste korraldamine, eakad autoriteetsed mehed. Diktaator-konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas oht,pool aastat ametis-...