Tartu Ülikool. Õppetöö toimus ladina keeles ja õppuriteks olid linnakodanike, kaupmeeste ja kirikuõpetajate pojad.Esialgu kandis ülikool kuninga järgi Academia Gustaviana nimetus. Maarahva laste jaoks leidus vaid üksikuid koole ja õpetus neis oli väga algeline. Rootsi valitsejad olid omaks võtnud ristiusu luterliku vormi ning püüdsid seda levitada kõigis oma riigi osades. Luteri usu kohaselt pidi iga inimene, ka talupoeg, suutma ise piiblit lugeda. Eesti rahvakoolide esimeseks rajajaks peetakse Bengt Gottfried Forseliust. Ta sündis 1660. aasta paiku Harjumaal kirikuõpetaja perekonnas. Ta pani tähele, et talurahvakoolides õpetati vananenud põhimõtete järgi.Nende põhimõtete järgi võttis lugema õppimine aega paar-kolm aastat. Asja tegi veelgi raskemaks see, et tolleaegne eesti keele kirjaviis oli saksapärane ja oli erinev hääldusest. Ta hakkas talupoegi õpetama omal viisil. Ta lasi tähti valjult hääldada ja silpide kaupa sõnu kokku veerida
· 18251848/49 a revolutsioon: reformiperiood (reformkor) Ungaris Kirjanduselu · sai selgeks, et probleemide lahendamine revolutsiooni kaudu on võimatu sellest alates: poliitiliste pürgimuste kaitsmine ja varjamine toimus kultuuri kaudu rahvusliku kultuuri arendamisest, ungari keele hooldamisest sai rahvuslik kohustus koos sellega tõusis vähehaaval juhtivamale kohale ilukirjandus Ungari keele olukord · XVIII-XIX sajandil kasvas märgatavalt emakeelsete rahvakoolide arv · János Sajnovics tõestas oma Lapimaa reisi tulemuste põhjal ungari keele soomeugri päritolu, võrreldes seda saami keelega, kesk- ja kõrgaadli, kõrgvaimulike ja keskkoolide raamatukogud kasvasid kiiresti , raamatute väljaandmine tegi tohutu hüppe · 1832 ungari keele ortograafiakogu ilmumine · 1844 ungari keelest sai riigi ametlik keel · Ungari rahvusliku kirjanduse uuendaja György Bessenyei Ungari valgustusajastu
Austria võimu vastu võitlejaid Ungaris nim. kurutsideks. Ungarlaste vabadusvõitlus toimus 1703-1711 Ferencz II Rakoczy juhtimisel. 1709 kuulutati vabaks need talupojad, kes osalesid vabadusvõitluses. 1711 sunniti vabadusvõitlejad alistuma. Absolutismi reformimine algas sõjaväest, loodi sõjaväeakadeemia- Therezianum. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, kaotati tollipiirid keisririigi sees. 1776 jõustus uus kriminaalkoodeks. Haridust laiendati rahvakoolide kaudu, loodi kutsekoolid1781 anti välja pantent alamates, millega kaotati suuremas osas riigis pärisorjus. Austria riigikorda on nim. ka valgustatud despootiaks. Parlamentarismi areng Inglismaal- koosnes kahest kojast: alamkoda (mis moodustas 1649 Kõrge Kohtu) ja Lordide koda ( mis kaotati 1649 veebruaris). 17. saj. puhkes parlamendi õiguste ümber võitlus (kodusõjad), mis mõjutasid Inglismaa sisepoliitikat. Inglise parlamentismi areng oli
Siin oli neli teaduskonda: usu-, õigus- arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Üliõpilaste arv Tartus oli keskeltläbi sajakonna ringis, Pärnus kahanes see sõja tingimustes 30-40 tudengini. Korraga oli Tartus ametis kümmekond professorit, kogu Rootsi-aegses ülikoolis tegutsenud õppejõudude arv ulatub üle poolesaja. Rahvakoolid Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Eestimaa provintsiaalid otsustasid 1655. aastal, et igas kihelkonnas peab olema ametis koolmeister. 1675 nähti ette koolimajade ehitamist, ent selleks puudusid veel 8 nii majanduslikud tingimused kui vastava ettevalmistusega inimesed. Hakati nõudma, et koguduste juures töötaksid ka kooliõpetajad. Seda nõuet oli aga raske täita, sest eesti keelt valdavaid kooliõpetajaid peaaegu polnud
''Õiguste deklaratsioonis'' määrati kindlaks kuninga ja parlamendi võimupiirid ning Inglismaast sai parlamentaalne monarhia, mis on seal püsinud tänapäevani. 4. Eesti 17. sajandil Liivi Sõja (1558-1583) jagunesid Eesti ja Läti alad mitme rig ivahel, kuni alles 1645. aastal läksid kõik alad Rootsi kätte. Sõdadega kaasnes rahvaarvu ning majandusliku heaolu suur langemine. 17. sajandi lõpus oli eestimaalastel põhjust rõõmustamiseks, kuna loodi rahvakoolide võrk kus sai õppida lugema ja kirjutama. 1632. aastal asutas Gustav II Adolf Tartu Ülikooli mis sai hiljem regiooni üheks tähtsaimaks teadus- ja haridusasutuseks. Vanast heast ajast arvas rahvas head, kuna toimus ka reduktsioon, ehk mõisate riigistamine ning talupoegade olukord leevenes. 5. Venamaa 17. sajandil Venemaal valitses 17. sajandi algul suur segadus, oli mitmeaastane näljahäda ning valitses
1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. RAHVAKOOLID Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Eestimaa provintsiaalid otsustasid 1655. aastal, et igas kihelkonnas peab olema ametis koolmeister. 1675 nähti ette koolimajade ehitamist, ent selleks puudusid veel nii majanduslikud tingimused kui vastava ettevalmistusega inimesed. Hakati nõudma, et koguduste juures töötaksid ka kooliõpetajad. Seda nõuet oli aga raske täita, sest eesti keelt valdavaid kooliõpetajaid peaaegu polnud. Esimesed kindlad andmed talurahvakoolide kohta Harjumaal pärinevad 1680. aastatest
Köler pani alusen nii portree- kui maastikumaalile. Sportslastest saavutas tulemusi Georg Lurich. Pilet 14 Talurahvaharidus ja eestikeelne kirjasõna 18.sajandil (Vene aeg) Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele. Peamiselt toetuti siiski Rootsi ajal loodule. Puudus oli koolmeistritest. Raskusi oli ka laste kooli saamisega. Koolis käimist nähti taluperedes kui täiendavat koormist. 1765.aastal Liivimaa maapäeval vastu võetud koolikorralduskava nõudis rahvakoolide rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. Kui lastel oli võimalik kodus saada lugemine selgeks, siis oli võimalik end mõisa koolis käimisest vabastada.Nõnda jäi koduõpetus tähtsale kohale kuni sajandi lõpuni.Kirjutamisoskus jäi 18.sajandil veel eesti talupoegade hulgas haruldaseks. 1739.aastal ilmus tervikpiibel põhjaeesti keeles toimetanud Anton Thor Helle. Suurenes oluliselt ilmalike trükiste
palveid kirikulaulu oskust Esimeste tegelike õppekavadena Eestis võib nimetada dokumente: „Liivimaa Lutheri usu maakoolide säädus“, „Maakoolide õpetuse plaanidega“, „Koolipidamise seadus Eestimaa Ewangeliumi Luteruse usu maakoolides“ - neil oli juba õppekava sarnane struktuur, kus sätestati: hariduse üldeesmärgid aineõpetuse eesmärgid ainesisu loendid õppetöö korraldamise juhised õpetajatele Üldhariduse õppekavad Eesti Vabariigis 1919 – Avalikkude rahvakoolide tunnikava ja õppekavad. 1928 – Algkooli sihid ja ülesanded; õppekavad; seletuskirjad õppekavadele. 1937 – Algkooli õppekavad; algkooli sihid ja ülesanded; õppekavad 1938 – Algkooli, keskkooli, gümnaasiumi õppekavad 1940 – Algkooli õppekavad Nõukogude Eesti programmid: Aineprogrammid ka lasteaedadele Tunnijaotusplaanid Programmid olid ühesugused kogu NSVL-s Eesti NSV-s õnnestus siiski üht-teist „kohandada“, eriti Ferdinand Eiseni haridusministriks oleku ajal.
vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kirikulaul. Tartus tegeles hariduse edendamisega jesuiitide ordu. 1585.andsid nad välja eestikeelse katekismuse, mis sisaldas esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik et koguni nootidega. Hävitati hiljem luterlaste poolt.Vasturef. oli lühike ja Eesti alad langesid luterlikule Rootsile. 1656. ilmus ,,Neu Ehstnisches Gesangbuch" (,,Uus eesti lauluraamat) Rahvahariduse edendamisel oli suur tähtsus esimesel rahvakoolide õpetajate seminaril Tartu lähedal (nn Forseliuse seminas, 1684-1688), juhatas Bengt G. Forselius. Muusika 17.saj eesti linnades Kantor tähtsaim kooli muusikaõpetaja, sageli ka kogu linna muusikajuht. Kantoril oli ka oma valikkoor e Kantorei. Johann Valentin Meder motetid jm teosed, vähe säilinud. Mederi 1680. ,,Kindlameelne Argenia" (,,Die beständige Argenia"), osalesid gümn.õpilased. Muusika 18saj Eestis
Pilet nr. 9 ; (2) Eestalste vaimuelu 17.saj oli kirik. Rootsi ajal pöörati suurt tähelepanu rahva haridusele ja eesti keelele. Sellel ajal takistati teiste usuvoolude jõudmist Baltikumi. Rootsi võimud pidasid luteri kiriku tugevdamist esmatähtsaks ülesandeks Euroopas. Luterluse levimiseks peeti vajalikuks õpetada siine talurahvas lugema ning teha neile selgeks usu põhitõed. Eesmärgi teostamiseks loodi 17.sajandi lõpuks rahvakoolide võrk, mis Liivimaal haaras peaaegu kogu talurahva. Et koolidesse õpetajaid saada asutati Tartu lähistel Piiskopimõisas, kus õpetajaks oli B.G. Forselius. See asutati 1684.a. Forseliusel õnnestus avaldada Uus Testament Lõuna- Eesti murdes. Ta suri Läänemere tormis 1688.a. 17.saj asutati Tallinnas ja Tartusesimesed gümnaasiumid. 1632.a. asutati Tartu Ülikool. Pilet nr. 10 ; (1) 1814.a.toimus Viinis rahvusvaheline kongress, kus arutati, mis saab
aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. Tallinnas avati gümnaasium 1631.a 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks.1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Rahvakoolid Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. 1655. Aastal võeti vastu otsus, et igas kihelkonnas peab olema ametis koolmeister. 1675 nähti ette koolimajade ehitamist, ent selleks puudusid veel nii majanduslikud tingimused kui vastava ettevalmistusega inimesed. Hakati nõudma, et koguduste juures töötaksid ka kooliõpetajad. Seda nõuet oli aga
lääneeuroopa rõivaste kasutuselevõtt. Katariina II (1729 1796) Valitses Venemaad 1762. 1796. aastani. Valitsemise ajal rajati Venemaal vaeslaste varjupaigad, asutati linnakoole, gümnaasiume ja Smolnõi (aadlineidude) Instituut. Pani aluse Ermitaazi kunstikogule. Laiendati aadlike privileege, talurahva olukord halvenes. Aleksander I (1777 1825) Tuli võimule 1801. a ja valitses kuni surmani. Viis läbi reforme: taasavati Tartu Ülikool (1802), andis välja rahvakoolide asutamise määruse(1803), võeti vastu Eesti- ja Liivimaa talurahvaseadused (kaotati pärisorjus). Aleksander II (1818 1881) Valitses Venemaad aastatel 1855 1881. Venemaal viidi läbi mitmeid reforme (pärisorjus). Tihenesid Venemaa sidemed USA'ga. Kapitalismi areng. Nikolai II (1868 1918) Venemaa viimane keiser. Valitses 1894-1917. Kutsuti kokku riigiduuma, teostati mitmeid reforme (kodanikuõiguste andmine inimestele, asustamata
Ametnikena eelistati töökaid (haritud) mitteaadlikke. b) Sõjaväereform · Keisririigi iga piirkond pidi andma kindla arvu nekruteid liisu heitmisega ja maksma. · Ohvitseride koolitamiseks loodi akadeemiaid. c) Rahandusreform · Kehtestati üldine tulumaks ka aadlikele. · Lukskaupade (vein, viin jne) kõrge maks. d) Kohtureform · Kaotati piinamine (vanglates). e) Haridusreform: · Laiendati rahvakoolide võrku ning loodi kutsekoolid. f) Usureform (Joseph II) · Kaotati ususallivus. g) Kergendati talurahva elu · Piirati teotööd (Maria Theresia) · Kaotati pärisorjus (Joseph II) Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal reformid katkestati. M. Theresia tugevdas õukonnas moraali, tal oli 16 last. Versailles' eeskujul ehitati Schörbrunni loss Viini läheduses. Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil 1. Saksa-Rooma keisririik
· Probleemid kodanluse ja aristokraatia vahel · Välispoliitikas tugev konkurents Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga · Bourbonide dünastia Louis XIII 1610-1643 (Henri IV poeg) Louis XIV valitsemine: · Absolutistlik: rõhutas monarhi jumalikku päritolu, tema kuulus lause ole- ,, Riik- see olen mina!" , ta nimetas ametisse riigiametnikke, andis välja seadusi, karistas ja andis armu. · Valgustuslik: laiendati rahvakoolide võrku, üldine tulumaks, loodi kutsekoolid, ohvitseriks tuli nüüd õppida. Louis XV valitsemine: · ta ei tundnud üldse riigiasjade vastu huvi. Tema valitsusajal süvenes armukeste pidamine veelgi. Absolutismis valitses sellel ajal täielik kriis. Louis XV meeldis korraldada orgiaid, mis olid siis jooma- ja söömapeod, kus osad inimesed, enamasti naised olid alasti. Pilet 9 *Keskaegne linn. Käsitöö ja kaubandus keskajal.
ÕUESÕPPE PEDAGOOGIKA KUI TEADMISTE ALLIKAS LÄHIÜMBRUSEST SAAB ÕPIÕU ÕUEKESKKOND- ÕPIKESKKONDADE ROHKE VÕIMAS KLASSITUBA (Anders Szczepanski) Kui tahame eelkooliealiste ja kooliealiste õpetamise efektiivsemaks muuta, on oluline nad loodus- ja kultuurinähtustega otsekontakti viia. Õpetajatel ja õpilastel tuleks sagedamini formaalsest õpikeskkonnast lahkuda ning suunduda elavasse maastikku vahetuid kogemusi hankima. Maastik unustatud teadmisteallikas Arvestades sellega, et ligikaudu 85% meie suhtlemisest toimub haistmis-, maitsmis-, kompimismeele ja kehakeele kaudu, on oluline, et õppeprotsess arvestaks seda. Kui õppimine põhineb vaid tekstidel, on tagajärjed kasinad. Õuesõppe pedagoogika on selline tegutsemisviis, kus õppeprotsess hõlmab nii olukordade, kui kogemustel põhinevaid elamusi, kus- õppimise ruumi nihutatakse ka ühiskondlikku ellu, loodus-ja kultuurimaastikele; peetakse oluliseks meeleliste elamuste ja raamatuhariduse...
Esimeste tegelike õppekavadena Eestis võib nimetada dokumente: "Liivimaa Lutheri usu maakoolide seadus" koos selle juurde kuuluvate "Maakoolide õpetuse plaanidega" 1874 ja "Koolipidamise seadus Eestimaa Ewangeliumi Luteruse usu maa-koolidele" 1878, kus sätestati: · hariduse üldeesmärgid · aineõpetuse eesmärgid · ainesisu loendid · õppetöö korraldamise juhatused õpetajale Üldhariduse õppekavad Eesti Vabariigis · 1919- Avalikkude rahvakoolide tunnikava ja õppekavad (kokku 28 lk) Nt:kodulugu Siga- tuhnija ja kõige sööja... Kana- siblijalg. Part- elav lootsik veel. Tui- teraotsija · 1928- Algkooli õppekavad - algkooli sihis ja ülesanded - õppekavad(õppesisu) - seletuskirjad õppekavadele(õppeviis, metoodika) · 1937- Algkooli õppekavad(algkooli sihid ja ülesanded, õppekavad) · 1938- algkoli keskkooli gümnaasiumi õppekavad(lähtusid esimestest
Vaimulike ettevalmistamisel oli haridusel määrav roll. Erineva tasendi sõjakoolid olid olulised hariduse andmisel. Kadetikorpused kujunevad õppeasutusteks, mis pakuvad süstemaatilist haridust. Suur hüpe oli 1755, kui tegevust alustas esimene ülikool Vene impeeriumis Moskva ülikool. Käivitumine oli raske suur prolbeem oli õppejõudude leidmine, suure panuse panid välismaalased. 1786. aastal võetakse vastu üleriiklikut tähtsust omavad ja haridust puudutavad seadusandlikud atkid, rahvakoolide määrustikud. Esimest korda püüdis paika panna võimalikku haridusasutuste võrku impeeriumis, kuid selle ellurakendamine kulges vaevaliselt. Kõige olulisemaks takistuseks oli vastava kaadri, õpetajate, puudumine. Tulemuslikud muutused leiavad aset 19. sajandi I veerandil, täpsemalt Aleksander I valitsusaja alguseks. 1802. aastal loodi riigi hariduselu juhtimiseks rahvahariduse ministeerium. Vene impeerium jagati ka õpperingkondadeks
Nekrutikohustusest olid vabastatud aadlikud, vaimulikud, ametnikud, arstid, kaupmehed, vabrikandid ja kvalifitseeritud manufaktuuritöölised. Nekruteid anti liisuvõtmise alusel. Sõjaväelaste ettevalmistamiseks loodi sõjaväeakadeemia Therezianum. Ohvitseri amet tuli selgeks õppida. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, mis polnud aadliseisusele meeltmööda. Kaotati ka tollipiirid keisririigi sees. 1776 jõustus uus kriminaalkoodeks. Maria Theresia laiendas ka rahvakoolide võrku. Tööliste ettevalmistamiseks loodi kutsekoolid. Prantsuse valgustus Valgustusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. 18. Sajandit nimetetakse valgustussajandiks. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis tõstis esile inimmõistuse. Descartes astus välja Aristotelese loogikate vastu ning rõhutas, et teadmiste aluseks on mõistus. Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks oli tema sõnul vaja kahelda kõiges. Sellest lähtuvalt
ning luteri usust Rootsi riigivõimu oluline tugi. Seetõttu oli kuningavõim huvitatud usuõpetuse levikust rahva hulgas, mis omakorda lõi soodsa pinnase hariduse edendamiseks ning kohalikes keeltes trükisõna avaldamiseks. Karl XI aja Rootsi kirikupoliitika agaramaks elluviijaks Liivimaal sai kindralsuperintendent Johann Fischer, kes alustas tõhusat tegevust läti- ja eestikeelse Piibli väljaandmisel ning pani aluse rahvakoolide võrgule Liivimaal, olles ühtlasi Bengt Gottfried Forseliuse juhitud seminari ellukutsujaks. Rootsi aja lõpuks oli kogu Lõuna- Eesti rahvakoolidega kaetud ning talurahva lugemisoskus tähelepandavalt kõrge (Laur, 2003). Koos rahvahariduse edendamisega paranes suhe rahva ja kiriku vahel. Pastorid olid Rootsi aja lõpuks ülikooliharidusega ning pidid oskama eesti keelt. Koguduse majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse talurahva hulgast pärit vöörmündrid.
Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi Pärnusse 1699-1710(venelased vallutasid linna). Nad taasavasid ülikooli alles 1802. Vene ajal Peale Põhjasõda rahvahariduse allakäik. Hariduse arendamine jäi pastorite teha (rehetubades, halbades tingimustes). 1739. koolikorralduskava: kohustus 7-12 aastastele, kel pole võimalik kodus lugema õppida, miinimum: katekismuse lahtiseletamine, piibli lugemine, lauluraamatu kasutamine. Puudus oli koolmeistreid. 1765. uue kavaga nõudis rahvakoolide loomist kõikidesse mõisatesse. Kui laps sai kodus õpitud, ei pidanud käima. 18. saj II pooleks oskas lugeda üle poole eesti talurahvast. Vene ühtluskool 19. saj algul sätestatud ümberkorraldustega neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreisikool maakondades, gümnaasium kubermangudes ja ülikool. Talurahva haridustee vallakool, kihelkonnakool. Püsiv süsteem kujunes välja pärast pärisorjuse kaotamist. Ilmalik eestikeelne kirjasõna
1645. aastal kehtestati kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu anti raamatuid välja eraldi lõunaeesti ja põhjaeesti keeles. Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. Rahvakoolid Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Eestimaa provintsiaalid otsustasid 1655. aastal, et igas kihelkonnas peab olema ametis koolmeister. 1675 nähti ette koolimajade ehitamist, ent selleks puudusid veel nii majanduslikud tingimused kui vastava ettevalmistusega inimesed. Hakati nõudma, et koguduste juures töötaksid ka kooliõpetajad. Seda nõuet oli aga raske täita, sest eesti keelt valdavaid kooliõpetajaid peaaegu polnud. Esimesed kindlad andmed talurahvakoolide kohta Harjumaal pärinevad 1680. aastatest
paralleelselt kulges ilmalikustumisprotsess ja usuleiguse levik ühiskonna kõrgkihtides. Ka baltisaksa kontrolli all olev luteri kirik võttis valgustusajastul omaks teoloogilise ratsionalismi, mis lähtus piibli tõlgendamisel inimmõistusest ja redutseeris kristluse pelgaks moraaliõpetuseks. ·Hariduselu- Talurahva harimist mõjutasid mitmed ülevenemaalised määrused, mille tulemusel kujunes välja rahvakoolide võrk. 18. sajandi lõpuks hakkasid paiguti koolis käima ka tütarlapsed. Toimus murrang ka koduõpetuses: lapsi hakkasid lugema õpetama peamiselt emad. Pilt ketravast naisest, kelle kõrval tähti kokkuveeriv laps, muutus tavaliseks. Majanduse areng ergutas talupoegi iseõppimisele, mille tagajärjel tõusis lugemisoskus. ·Lühhike öppetus...- oli esimene eesti keeles ilmunud perioodiline väljaanne. See
Moodsad olid rahvusliku mustriga tennised. • Taluturism tõi ka palju muutusi ja andis ideid, kuidas muuta talu ja küla atraktiivsemaks. ( meisterdati puust kiike, puukultuurid ehk siis loov elukeskkonna kujundamine pärimuskultuuride toetamiseks). • Kallinenud ravimid elavdasid pärilikku rahva meditsiini. Pidev õpe- vajadus sotsiaalse järelaitamise tundide järgi, uute oskuste ja teadmiste arendamine tingis täiskasvanute rahvakoolide tekke ka arvuti, keelte toimetuleku kursused. Oma algatuslik haridustegevus kohalikes õpiringides/õpitubades. Vaba hariduse valdkonnaks sai ka pärimuskultuuri süvendatud tundma õppimine. ( Puidu käsitöö koolitused, lilltikandid, keraamika õpitoad, looduslikest materialidest värvide tegemine). • Viimase paari aasta jooskul on taas süvenenud Eestlaste huvi traditsioonilise pärimuskultuuri vastu, see on tingitud eelkõige kartusest kaotada oma identiteet, selles
Ta valitses ise, kuid toetus ametnikele. (Riigikantselei) Sõjaväereform. Iga kroonimaa pidi maksma riigile sõjaväe ülalpidamiseks teatud summa ja tagama kindla hulga nekruteid. Aadlikud, vaimulikud, ametnikud ja arstid vabastati sõjaväekohustusest (hiljem ka kaupmehed, vabrikandid). ° Loodi sõjaväeväeakadeemia Therezianum ohvitseriamet õpitavaks. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, kaotati ka tollipiirid. Jõustus uus kriminaalkoodeks. Hariduse edendamiseks laiendas rahvakoolide võrku, loodi kutsekoolid. 1780-1790 Joseph II Valgustatud depotism. 1781 tolerantsuspatent, mis lubas luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel moodustada oma kogudusi ja andis neile teisi õigusi. Piirangud jäid kehtima juutidele ja moslemitele. Agraarsuhetes anti välja patent teotöö piiramise kohta. 1781. patent alamatest, millega kaotati suuremas osas riigist pärisorjus. Kõik reformis viidi läbi ülaltpoolt, kohalikud esinduskogud neis kaasa ei rääkinud nende
kõrvalt olid lubatud ka teised usud. tolerantsuspatent (seadus ususallivuse kohta), mille kohaselt oli peamine usk katoliiklus ja ka teised olid lubatud. haridus Jätkus koolihariduse areng, ehitati hulgaliselt uusi Edendati rahvakoolide võrku, loodi tööliste koolimaju, kehtestati üldine koolikohustus 1717. aastal ettevalmistamiseks ka kutsekoolid, riiklik kontroll + hariduse reglementeerimine. Sellest kõigest polnud ülikoolide ja gümnaasiumide üle. Kiriku osatähtsus reaalselt kasu, sest puudus süsteeem õpetajate hariduse andmisel vähenes. ettevalmistamiseks. õigus Lihtsustati protsessikorraldust: kirjalik kohtuprotsess 1776
külaskäik. Tartu ülikooli uuesti avamine aastal 1802 oli Baltikumi kultuuriloos sündmus, mille tähtsust on raske üle hinnata. Ülikoolgi läks aeglaselt käiku ja jõudis arvestatavale tasemele alles järgmisel perioodil, kuid katkenud sidemed Euroopa, eeskätt Saksa teaduseluga olid siiski taastatud. Ülikooli olemasolu pakkus ka, kui mitte otsest, siis ometi kaudset tuge kõigele, mida kultuuriliseks tegevuseks võib nimetada, kaasa arvatud eestikeelne kirjandus. Vaatamata rahvakoolide allakäigule 18. sajandil olid kirik ja pastorid oma kohusetruu töö ja nõudmistega suutnud hoida rahva lugemisoskuse suhteliselt heal järjel ka koduõpetuse abiga. Lugemisoskus oli aastal 1790 olnud 40 % tasemel, kuid langes aastaiks 1800-21. 15. EESTIKEELSE AJAKIRJANDUSE SÜND Eesti omakeelne ajakirjandus saab alguse Peter Ernst Wilde nädala-ajakirjast ,,Lühhike Öppetus", mis ilmus Põltsamaal 1766. aasta lõpust kuni 1767. aasta oktoobrini
Tõlkijana süvenes ta väga põhjalikult uude kirjaviisi. Hurt mõistis, et vähegi sisukam haridus algab keelest. ,,Vanemuise seltsis" esines Hurt rea loodusteaduslike ning ajalugu, rahvaluulet jms käsitlevate ettekannetega . Tema tähendusrikkamaid esinemisi oli esimeselüldlaulupeol 1869. Aastal, kui ta peokõnega sõnastas rea rahvusliku liikumise põhiülesandeid. Hurt määratles meil esmakordselt emakeele asendi ja põhisisu küla- ja kihelkonnakoolis ning maakonnakoolis, mida pidas rahvakoolide kolmandaks astmeks. Toonitas veendalt, et õpetus emakeeles hoiab alal sideme rahvaga, aga saksakeelsete koolide eestlastest õpilased lähevad rahva tulevikule kaduma. Samas juhtis ta saklslastest gümnaagiumiõpetajate tähelepanu sellelegi, et ülipüüdlik saksastamine võib kaasa tuua venestamise. Hurt oli veendunud, et ka saksakeelsetes koolides tuleb õpetada eesti keelt sest siin tegutseda sooviv inimene peab möödapääsmatult keelt oskama.
millel oli kirjalik vorm. Sellega koos hakkasid kohamurded aeglaselt nivelleeruma. Eestis hakkasid tekkima tugevad sotsiaalsed eeldused traditsiooniliste dialektide kadumiseks 19. sajandi teisel poolel. Sel ajal sündis eestlaste kui rahvuse ühisidentiteet, mis nõrgestas lokaalse identiteediga seotud dialekte. Laialt hakkas levima kirjalik kultuur (ajakirjandus, ilukirjandus jne), mis seostus kirjakeelega. Kiiresti arenes rahvakoolide võrk. 1860. aastatel said talupojad võimaluse vabalt liikuda. Suurenes ka sotsiaalne mobiilsus, st ameti ja elulaadi vahetamise võimalus, mis soodustas talupoja laste muutumist töölisteks, väikekodanlasteks, haritlasteks jne. Samal ajal algas ka eestlaste kiire linnastumine, 32 millega on seotud ka sotsiaalne diferentseerumine ja mobiilsus. Samuti hakkas sellal vana
Eesti õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muut...
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 2...
19. sajandi teisel poolel hakati panema kandle serva saate mängimiseks juurde bassikeeli. Arvatavasti 19. sajandi lõpul hakkas Kagu-Eestis kujunema spetsiaalne saatekannel duurkannel akordide mängimiseks. Viiulit (kiik, kiigepill) tunti linnades juba 17. sajandil, laiemalt levis ta 18. sajandil. Eesti vanemas viiulimängu stiilis on märgata torupillimuusika mõju, levinud oli näiteks torupilli imiteerimine ühel või kahel viiulil. Viiuli tuntus suurenes ka rahvakoolide vahendusel. Viiul sobis paremini uute kiirete tantsulugude (eriti polka) mängimiseks, tõrjudes tasapisi välja seni valitsenud torupilli. Külameistrite pillid ei erinenud oluliselt klassikalistest pillidest. Viiul oli soolopill, kuid sobis ka ansamblisse koos kandle ja lõõtsaga. Hiiu ehk rootsi kandle korpus koosneb harilikult nelinurksest, mõnikord ka viiulit meenutavat kõlakastist, mille ülaosas on nelinurkne keerdpulkadega raam. Keeli on kolm-neli
Asutas rahvakoole ja kõrgkoole. Alustas üle venemaalse seadustiku koostamist. Soovis asutada parlamendi ja kegendada lihtrahva elu. Aadli vastuseisu tõttu oma plaane teostada ta ei saanud ja talurahva olukord valvenes veelgi. Austria Olulisemad valitsejad keisrinna mariatheresia ja tema poeg joseph 2. valitsus asutuseks sai riigi kantselei. Loodi välisministeerium ja tugevndati sõjaväge. Asutati sõjaväe akateemia kehtestati sõjeväe maks ja tulumaks. Keelati piinamised, laiendati rahvakoolide võrku ,asutati kutsekoolid. Kuulutati välja usuvabadus va juudid ja moslemid. Vähendati teotöö kolmele päevale nädalas ja kaotati suures osas riigis pärisorjus. Rootsi Kuningavõim oli nõrk. Võimutsesid 2 õukondliku parteid. 1. kübarad- kõrgaadel vanelaste suhtes vaenulikud. 2. mütsid alamaadel soovis venega sõbralike suhteid. Valgustatud absolutism hakkas levima gustav 3manda ajal 18saj lõpul. Oli hea haridusega elas kaua
kasulike näpunäidete andmine jutluse ajal. Nt Masing olevat oma jutluse ajal ka sõnniku kasulikkusest rääkinud. Kui hernhuti liikumine oli paljuski tugeva liikumise saavutanud, oli ka kiriku enda reaktsioon uutesse oludesse passitamine ratsionaalsuse tulek kirikuellu. Hariduselu 18. sajandil Koolide võrgustik hävib Põhjasõja käigus. Lisaks hoonete puudusele oli puudus ka õpetajatest. 1710. aasta kapitulatsioonides nähakse ette, et ka hariduselu tuleb säilitada ja luua uus rahvakoolide võrgustik. 1711. aastal olevat Peeter I andnud ka vastavad korraldused. Esialgu Peeter I tõsiselt tundis ka huvi siin olnud rahvakoolide 40 võrgustiku vastu, et kantida seda edasi Venemaale, kus ilmalikku haridust sel ajal üldse polnud. Vaikselt hakkab meil rahvakooli võrgustik kosuma. 1713. aastal viiakse Liivimal ja Eestimaal 1715. läbi kirikuvisitatsioon. Vaadatakse eelkõige kiriku ja koolide
Selline Preisi idee sai ka eeskujuks Balti rüütelkonnale. Õiguslikus mõttes tähistavad selget piirjoont, alagas uus etapp talurahva tsiviilõiguslikes suhetes. Õigusvõime muutus justkui kõrgemate inimestega võrdseks. Keskse tähtsusega muudatused olid seotud maaomandi suhtega. Olulised muudatused toimusid ka ühiskondlikus elukorralduses. Talurahvale anti omavalitsus- moodustati vallad, vallakogukonnad, samuti kaasnesid muudatused rahvahariduses- rahvakoolide asutmine. Talurahva perekonnanimed- Perekonnanimede panek Algas pmst pärast vabastamist, algas Liviimaal 1820nendatel aastatel, eestimaal jäi põhiosas 1830nendate algusesse. Jõudis lõpule 1835 aastal. Seaduse järgi oli talupojal endil kaaasarääkimisõigus ka selels osas, põhislisteks otsutajateks olid siiski kohalik pastor ja mõisnik. Mõisa ja talu rendisuhted- Kogu maa kuulus pärast vabastamist mõisnikele. Talupoja seisukohast olid need seadused
ja kooliraamatuid ning asutasid teaduslike seltse. Kreutswalt, Jürgenson, Faehlmann. 1838a Tartus loodi Õpetatud Eesti Selts Faehlmanni poolt mis seadis eesmärgiks arendada eesti ajaloo ja tänapäeva keelekäsitlust. 1842a loodi Tln Eestimaa Kirjanduslik Ühing – „Kalevipoeg“ Eesti rahvusliku liikumise üheks kandvamaks jõudks said eesti rahvakoolide õpetajad. ESIMENE ÕPIK LÕPPENUD- PUUDU „IIISÕDADE AJAJÄRK LK 93-107“ JA PRGRF 14-15 LK 71-80“ ÄRKAMISAEG JA RAHVUSLIK LIIKUMINE (1860.-1870. AASTAD) ÄRKAMISAJA EELDUSTE KUJUNEMINE ¤ 19. saj püüdlesid Euroopa impeeriumide ikestatud rahvad vabanemise ja rahvusriikluse suunas ¤ kõikjal oli see seotud muudatustega sotsiaalpoliitikas ja majanduskorralduses ¤ Eestis läksid rahva meeled liikvele 19
vallas- eelkõige Vladimir Uljanov- Lenin, ka Tsederbaum (Martov). Genfis kaks jõudu said kokku, koostööst sündisid mõlemad häälekandjad. Eelkõige kujunes oluliseks Uljanovi roll. Uljanov sündis 1870, Genfi jõudes 30 a-ne, Volga ääres, Simbirski linnas, uurijad vahel rõhutanud, et suguvõsa oli pärit tatarlaste hulgast. Olulisem oli see, et oli pärit kõrgest sots kihist- isa oli Simbirski kubermangu rahvakoolide inspektor. Teinud edukat ametnikukarjääri, sai isikliku mittepärandatava aadlitiitli, tagas lastele korraliku hariduse. Rõhutatud kujunemisteel vanema venna, Aleksander Uljanovi rolli, kes ühines narodnikutega, plaanis grupiga Aleksander III mõrva, paljastati, arreteeriti, anti kohtu alla ja poodi üles. Väidetavalt venna märtrisurm olevat olnud Uljanovi edasi tegutsema õhutav tuli. Simbirskist läks Kaasani ülikooli, seal sattus osalema revol
Umbes kolmandik kloostritest sekulariseeriti. Vähendati ka kirikupühade arvu. Nagu paljudes teisteski katoliku maades ei pälvinud kiriku mõju piiramine rahva hulgas poolehoidu. Kohtureformiga kaotas keiser Austrias piinamised ning surmanuhtluse. Sarnaselt Preisimaale korraldati ka Austrias kogu kohtusüsteem ümber ning alustati uue seaduskogu koostamist. Suurt tähelepanu pööras Joseph II hariduse edendamisele. Kehtestati seitsmeaastane koolikohustus, mille tagamiseks rajati rahvakoolide võrk üle kogu maa. Koolides kehtestati riiklikud õppekavad. Joseph II majanduspoliitika lähtus füsiokraatlikelt alustelt. Austrias kehtestati üldine maaomandi maks (impôt unique), mis laienes ka aadlile ja vaimulikkonnale. 1785. aastaks kaotati riigis pärisorjus ning mindi üle teorendilt raharendile. Kuningamaadel elavad talupojad said õiguse talusid päriseks osta. Linnades kaotati tsunftisundus. Samas andis Joseph II välja ka kameralistlikke
1637 andis Heinrich Stahl välja esimese Eestis trükitud eestikeelse raamatu kirikutalituste jaoks, millel oli paralleeltekst saksa keeles. Sama mees andis samal aastal välja ka esimese eesti keele süstemaatilise grammatika. Esimene ilma saksakeelse paralleeltekstita teos on 1686 Riias trükitud "Wastne Testament" väga kaunis ja rahvapärase keelega, tolleaegse Eesti trükisõna suursaavutus. Raamatuid pole mõtet trükkida, kui keegi neid ei loe. Rahvakoolide eest seisis aktiivselt Forselius, kes 1684 Piiskopi mõisas Tartu lähistel koolmeistrite seminari asutas, tema koostas ka esimese aabitsa 17. sajandi lõpul. Raamatuid levitasid raamatuköitjad, kuna trükiseid transporditi (peamiselt mereteid mööda) lahtiste poognatena ja köideti kohalike köitjate poolt. Veel enne piibli tõlget hakkasid 1700. a-te alguses ilmuma PLAKATID kuberneri käsud ja korraldused, mis olid kaunistatud suurte puulõikeinitsiaalidega, mida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
