otsimine ja mõisa tagasisaatmine. Samuti uurisid kohtunikud väiksemaid kuritegusid ning määrasid karistusi. Maakondades loodi Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, nende vaadata jäid talupoegade ja mitteaadlike süüasjad. Kõrgeimaks kohtuks oli Põhja-Eestis Eestimaa Ülemmaakohus, Lõuna Eestis Liivimaa Õuekohus. Neis arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Rootsi riik pani suurt rõhku haridusele. Talupoegade tarbeks seati sisse rahvakoolide süsteem. 1655. Aastal võeti vastu otsus, et igas kihelkonnas peab olema koolmeister. Nõuti ka, et koguduste juures töötaksid kooliõpetajaid, kuid neid polnud veel piisavalt. Hariduse jagamise üheks eesmärgiks oli kindlasti luterluse levitamine. Eesti keelde hakati tõlkima palju vaimulikku kirjandust ning toimusid ka eestikeelsed jumalateenistused. Johan Skytte algatusel loodi 1630. Aastal Tartu esimene gümnaasium ning juba kaks aastat hiljem 1632. Aastal sai
Adolfi kasvataja. Tänu temale loodi esialgu Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu Gümnaasium ülikooliks. Järgmine aastal avatigi Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool, millest sai kõrgeim õppeasutus Eestis. Taru Ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritoluga tudengid, eestlastest üliõpilasi sel ajal veel ei olnud. Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteriusu põhiseisukohtadest. Arvati, et talupoeg peab ise olema suuteline läbi lugema piibli ja muu vaimuliku kirjanduse. 1655. aastal otsustati, et igas kihelkonnas peab olema ametis koolmeister. Nõuti ka, et koguduste juures töötaksid kooliõpetajad. Suurimaks probleemiks osutus sobilike koolmeistrite puudumine. Olukord muutus paremaks, kui Fischeri initsatiivil loodi 1684. aastal õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas B. G
tehes alghariduse võimalikuks kõikidele poistele ja tüdrukutele ja kaotades pärisorjuse aastal 1781, Ungaris aastal 1785. Valitsejad pooldasid rahva harimist. Varem arvati et haridus on privileeg, mida ainult kitsas ringkond väärib ja rahval pole seda vaja. Algharidus pidi kõigile võimalikuks saama, et rahvas suudaks lugeda ja arvutada, et ennast majanda. Valitsejad rajasid palju koole üle enda riikide. Maria Theresia laiendas rahvakoolide võrku ja rajas kutsekoole, Katariina II tegi hariduse võimalikuks naissoost isikutele. Friedrich II lasi töötada välja "Maakoolide reglemendi" luterlike (1763 ja katliiklike (1765) koolide jaoks (Preisi kuningriiki pidati kõige parema haridussüsteemiga riigiks pärast Friedrich II surma). Joseph II tegi alghariduse kohustuslikuks. Koole kas rajati selle pärast et saada mingit teatud tööjõudu mida oli riigis vähe, või tõsta lihtsalt rahva hariduse kvaliteeti. Enamasti
Müller pidas eestikeelseid jutlusi ja püüdis kogudusele selgeks teha, et seda on lihtne laulda. 16. Sajandil on välja kujunenud pillimeeste tsunftid. Muusikaelu 17. Sajandil 1632 avati Academia Gustaviana. Rootslaste rajatud. Jättis sügavaid jägi haridus- ja usuellu. Esimene läbinisti eesti keelde tõlgitud tekstidega lauluraamat ilmus 1656 "Uus Eesti lauluraamat". 1684 avati Tartu lähistel õpetajate seminar, kooli avas Forselius, mis koolitas köstreid, koolmeistreid ja rahvakoolide õpetajaid. 4 aasta jooksul 160 haritud meest, tekkis koolide võrk. Johann Valentin Meder, Eesti väljapaistvaim helilooja 17. Sajandil. Tegutses Tallinas 10 aastat. Säilinud 20 kantaati, ooper "Kindlameelne Argenia(?)", mille kandsid ette Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilased, esiettekanne 1680. 1700-1721; 18 sajand Toimus põhjasõda Rootsi ja Venemaa vahel. Sõja tagajärjel sai kannatada nii majandus-, ühiskonna- kui ka kultuurielu. Põhjasõjaga kaasnes katk
Essee ´´Emajõe kaldal asuvad mälestusmärgid´´ Kabina Lastelaulupeo mälestuskivi 02. juunil 1870. a. toimus Tartumaal Kabinas esimine ilmalik lastelaulupidu. Selle ürituse idee tekkis Tartu ümbruse koolmeistril, kes innustatuna esimese üldlaulupeo (1869) õnnestumisest soovisid aktiviseerida muusika õpetust koolides. Nii otsustatigi korraldada järgmisel aastal lastelaulupidu kõigi ümbruskonna rahvakoolide osavõtul. Lastelaulupeo üldjuhi kohustused võttis enda peale esimese üldlaulupeo peakomisjoni president, Tartu-Maarja kihelkona pastor A. H. Willigerode. Repertuaari küsimus lahendati: A.H. Willigerode võttis paarkümend saksa järelromantismi perjoodi laulukest, lõi nendele ilmaliku sisuga eestikeelsed tekstid ja avaldas need trükis. Luunja mõisa noorparun E. M. Nolcken lubas laulupeo korraldada oma Kabina mõisa pargis
raskemaid muutusi, mida üle tuli elada. See võis ka olla ainus asi, mis oli kas võrdne Vene ajal toimunuga või hullemgi. Üheks kaalukaimaks murranguks oli hariduse edendamise ja jagamise areng. Suurt rolli selles osas mängis J.Skytte, kelle eestvedamisel loodi Tartu Akadeemiline Gümnaasium, mis hiljem nimetati ümber Tartu Ülikooliks. Kuna eesti rahvusest õpilasi seal polnud, ei olnud ka eestlaste jaoks tol ajal see niivõrd oluline sündmus. Eestlaste jaoks oli palju olulisem rahvakoolide loomine - kui esimesed andmed koolidest pärinevad 1680. aastatest, siis tegeliku rahvakooli alguseks võib pidada hoopis 1686. aastat, sest siis hakati pakkuma haridust ka lihtrahvale. Hariduse jagamise kaugem eesmärk oli jällegi reformatsioon luteri usku. Selles valdkonnas mängis suurt rolli B.G.Forselius, kelle eestvedamisel loodi Õpetajate Seminar, kus hakati välja koolitama tulevasi koolmeistreid ja köstreid. Minu arvates on hariduse
levitamisel? Masing toimetas lühemat aega oma ajakirja „Marahwa Näddala-Leht“ ning Kreutzwald andis välja oma ajakirja mõni aeg hiljem „Ma-ilm ja mõnda, mis seal leida on“. Kreutzwald tõlkis ka raamatu „Wagga Jenowewa“. 19. Mis soodustas rahvusliku haritlaskonna kujunemist? Vennasteliikumine. Maltsveti liikumine. Seltsiliikumine. Kirjanduse areng. Estofiilide liikumine. Erinevad maalid. Rahvuseepos. Rahvakoolide õpetajad. 20 Millega tegeles estofiilide liikumine? Baltisakslastest eestihuvilised – estofiilid – uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse.
Forseliuse tegevus- * oli eesti rahvakooli rajaja * töötas välja vana kirjaviisi, mis oli esimene süstemaatiline eesti keele kirjaviis * andis välja vanas kirjaviisis aabitsa * aitas arendada rahvaharidust ja rahvakoolide rajamist Rahvavalgustuslik kirjasõna- ilmaliku kirjanduse algusaeg. * hakkas ilmuma kalendreid, mis andsid infot maailmaasjade kohta *kalendrid sisaldasid veel praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja majandamiseks * Ilmus esimene valgustusliku iseloomuga ajakiri (Lühhike õppetus) Aavik * laenamine soome keelest * keelt võib vabalt täiendada ilu, omapära ja otstarbekuse põhimõttest lähtudes * laenata võib kõikjalt * tehissõnade loomine, laenamine * üle 300 tehistüve, üle
kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama. Lugemisoskus hakkas levima. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. Ilmus ladinakeelne eesti keele grammatika.1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool. Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. 11. Võrrelge Eesti linnade arengut Rootsi ajal (3 muutust). Sadamalinnade, eriti Narva ja Tallinna osatähtuse suurenemine, Tartu tähtsus vähenes. Väiksemad linnad kuulusid läänistatud aadliperedele. Riigivõim hakkas üha enam sekkuma linnade juhtimisse, tulid ettekirjutused. Vaid Tallinnal oli teistest linnadest suurem iseseisvus. 12. Hinnake Rootsi aja mõju eesti ala majanduslikule arengule. Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise
Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik teha rahvakoolide süsteemi. Esimesed kindlad andmed talurahvakoolide kohta Harjumaal pärinevad 1680. aastatest. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686. aastat, sest siis hakati kooliharidust andma ka lihtrahvale. Hariduse andmise kaugem eesmärk oli rahva pööramine evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema suuteline pühakirja ja muud vaimulikku kirjandust lugema. Koolide olukord paranes pärast õpetajate seminari loomist. Enamik koolidest
Esimese eestikeelse piibliväljaandena ilmus 1686. aastal lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkijateks olid Kambja pastor ning tema poeg. Eesti hariduselu edendas Johann Skytte, kelle ettevõttel loodi aastal 1630 Tartus Akadeemiline gümnaasium, mille õppekorraldus oli lähedane kõrgkoolide omale. Gustav II Adolfi nõusolekul muudeti gümnaasium Tartu Ülikooliks (1632). Põhiliselt olid õppuriteks sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Talupoegade jaoks alustati rahvakoolide süsteemiga (1696). Hariduse eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku. Vene aja algul ehk pärast Põhjasõda, jäi luteri kirik endiselt vaimuelu juhtfiguuriks. Sarnaselt Liivi sõja järgsele perioodile olid ka peale 1721. aasta sõja lõppu kirikuhooned rüüstatud ning kogudused ilma õpetajateta. Peale Põhjasõda levis kirikuõpetajate seas pietism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri
arstid, hiljem ka kaupmehed, vabrikandid ja manufaktuuritöölised. Loodi sõjaväeakadeemia Therezianum ja ohvitseriks saamiseks ei piisanud enam aadellikust päritolust. Finantsreform kaotas üldise tulumaksu. 1775.a kaotati tollipiirid keiserriigi sees ja kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele. 1776.a jõustus kriminaalkoodeks, mis kaotas piinamise. Oluline uuendus oli õigusmõistmine talupoegade üle. Hariduse edendamiseks laiendas M.T. rahvakoolide võrku. Loodi kutsekoole. 1773.a anti kontroll Viini ülikooli ja gümnaasiumide üle riigile. (Eesmärk oli saada paremaid arste ja ametnikke) Joseph II ajal anti välja 1781.a tolerantsuspatent (luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel rohkem õigusi), likvideeriti kloostreid, kaotati munga/nunnaordusid (vähendas katoliku kiriku mõju). Põllumajanduses algasid reformid 1770.aastatel kui teotööd vähendati 3-le päevale nädalas. 1781
aastal suurejoonelise ringreisi läbi Eesti- ja Liivimaa. Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi esindava Seadusandliku komitee, kuid see ei suutnud aadlike vastuseisu tõttu keisrinna poolt ettepandud reforme vastu võtta ning saadeti lõpuks ikkagi tulemusi saavutamata laiali. Üht-teist siiski saavutati. 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad, 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu (Smolnõi Instituut) asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. Samal ajal tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle. See tõi kaasa talurahva olukorra halvenemise ning sellest tuleneva pahameele, mida omakorda õhutasid kuulujutud, mille kohaselt hea tsaar Peeter III, kelle
· Tartu sai ka keskuseks Laulu- ja mänguseltsile 1865 · 1870 Eesti teatri sünd(Koidula kirjutab Sakslase eeskujul) esimese näidendi "Saaremaa onupoeg" · Carl Robert Jakobson peab Vanemuises oma tähtsad kõned · Rahvusliku ärkamisaja tippsündmus oli 1869 aastal Tartus toimuv 1. Laulupidu. · Selle korraldajad: Jannsen,Koidula,Willigerode · 1872 alustab tegevust Eesti Kirjameeste Selts, mille peamised ülesanded olid rahvaluule kogumine, rahvakoolide varustamine õpikutega, eesti keele ja kirjanduse arendamine · 1880 tekkib vastuolu rahvusliku ärkamisaja tegelaste endi seas. · Nad ei suuda enam võidelda ühise eesmärgi nimel · Tekkis lõhe rahvuslikku liikumisse ja hakkas toimuma allaminek · See hakkas lagunema tänu Jannsenile, Jakobsonile ja Jakob Hurdale · Jakobson-venemeelne · Jannsen-saksa meelne · Jakob Hurt-eestimeelne
· Provintside omavalitsused kaotati ja asjaajamine läks keskvalitsuse ametnike kätte. · Püüdis parandada talupoegade olukorda. · Kehtestas täieliku usuvabaduse. Katoliku kloostrid suleti, nende vara kulutati hoolekandele. Aja jooksul ühinesid aadelkonna esindajad, kirik ja väikerahvad. Tekib tugev opositsioon Joseph II poliitikale. Mässud L-Madalmaades, Ungaris. 1790. a. tekib Belgia Vabariik, mis samal aastal vallutati Austria vägede poolt. Laiendati rahvakoolide võrku. Oskustööliste ettevalmistamiseks tehti tehnilisi koole.
võttes kaasa kaks oma andekamat õpilast. Õpilased said kuninga juures ilusti hakkama ning reisi tulemusena saadi luba ehitada koolid Harju-Madise ja Risti kirikute juurde. See reis oli tähtis eestlaste kui rahvuse tunnustamisel, kuna need poisid kuningas Karl XI ees näitasid, et eestlane ei ole paandunud mats ning ka teda saab harida. Forselius oli oluline figuur hariduse leviku arendamisel. Kuid Eesti terriotooriumil ei piirdutud aint rahvakoolide loomisega. Johan Skytte oli oluline isik toomaks Eestisse kõrgharidust. Tema algatusel loodi loodi gümnaasiumid nii Tartusse kui Tallinnasse. Hiljem esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avatigi Gustav II Adolfi korraldusel Taru ülikool. Juba 1641. aastast on teateid seal esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Oluline samm lugemisoskuse arendamiseks talupoegade seas ning kuni Forseliuseni oli see peaaegu ainuke õppematerjal
V.Jannsen kasutusele mõiste ,,eestlane" ja hakkas Pärnus välja andma esimest järjepidevalt ilmuvat ajalehte ,,Perno Postimees". 1860.aastail levis Lõuna-Eestis ulatuslik palvekirjade liikumine, mida juhtisid ärksamad talupojad ja haritlased( J.Köler, A.Peterson jt). 1864.aasta novembris anti üle Peterburis suurmärgukiri keiser Aleksander II-le. Selles nõuti soodsamaid maa ostu-ja rendihindu, teoorjuse kaotamist, eesti keele kasutamise laiendamist, rahvakoolide allutamist Vene haridusministeeriumile, kirikuõp valimist koguduse poolt. Seejärel tabas talupoegi tagakiusamine. Tähtsat osa eestlaste rahvuslikus liikumises etendasid seltsid. 1865. aastal asutas Jannsen Tartus laulu-ja mänguseltsi ,,Vanemuine", mis pani aluse Eesti rahvusteatrile. Priiuse 50. aastapäeva tähistati 1869. aastal esimese Eesti üldlaulupeoga. See oli esimene kord, kui eestlased said ülemaailmselt kokku tulla. Sealt tuleneb ka Eesti hümn.
õppida saksa keelt, ajalugu, laulmist, instrumentaalset muusikat ja matemaatikat. Nagu eespool mainitud oli Lutheri südamesooviks ,et inimene võiks lugeda Piiblit oma emakeeles ammutades vahetult Jumalasõna allikast. Tänu tema piiblitõlkele muutus lugemisvara rahvale kättesaadavamaks ja hariduse omandamine kergemini mõistetavamaks. Haridusküsimus oli tema probleemiks, kuid loomaks protestantlik haridus oli tarvis tugevat süsteemset baasi. Sellal veel rahvakoolide võrgustikku ei olnud. Lutheri varaseim kommentaar hariduse kohta on 1523.aastal kirjutatud kirjas Eobanus Hessusele-humanist sõbrale Erfurtist, kus ta rääkis kirjanduslike õpingute vajalikkusest, mis oli reformatsiooni teoloogia eduks olulised. Olenemata olukorrast hindas Luther väga kõrgelt kooliharidust. Peale jutlustamise pidas ta kooliõpetaja ametit parimaks, suurimaks ja kõige kasulikumaks ametiks, mis olemas on. Kokkuvõte
teistes valdkondades. Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi 4 esindava Seadusandliku komitee, kuid see ei suutnud aadlike vastuseisu tõttu keisrinna poolt ettepandud reforme vastu võtta ning saadeti lõpuks tulemusi saavutamata laiali. Siiski üht-teist saavutati. 1763. aastal asutati vaeslaste varjupaigad, 1766. aastal pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. aastal rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. aastal Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. Eestis asutati tema heakskiidul kindralkuberner George Brown'i poolt Paldiski ja Võru linnad. Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsamini kauneid kunste, ka ise ilukirjandust harrastades, ning kuulutas välja ususallivuse peale juutide
II Rakóczy juhtimisel. Ülestõusnud talupojas lootsid vabandeda pärisorjusest aga varsti omandas liikumine rahvusliku vabadusvõitluse iseloomu. Valgustatud absolutismi läbiviijateks olid keisrinna Maria Theresia ja keiser Joseph II. Maria Theresia tegeles isiklikult iga päev riigi asjadega. 1775. aastal kaotati tollipiirid keisririigi ees. 1776. aastl jõustus uus kriminaalkoodeks, mis kaotas piinamise. Hariduse edendamiseks laiendati rahvakoolide võrku ja loodi kutsekoole. 1781. aastal anti välja patent alamatest, millega kaotati suuremas osas riigis pärisorjus.
kaubavahetuseks. 1. Rahvastik Haridus Vaimuelu 17.saj I poolel u Tähtis tegelane oli J. Levitati luteriusku, 100 000 inimest, liiguti Skytte, 1630- Tartu kirikutes hakati saartelt mandrile, 17.saj Akadeemiline jumalateenistusi pidama lõpuks u 350 000 Gümnaasium, 1632- eesti keeles, hakati inimest, 1695-1697 suur avati Tartu Ülikool, seati talupoegadele nälg, suri 20% sisse rahvakoolide katekismust ja kirikulaulu inimestest. süsteem, 1686- õpetama, hakkas levima kooliharidust hakati lugemisoskus, igas andma ka lihtrahvale, 41 kihelkonnas tuli palgata talurahvakooli, 1684- köster, kes tegeles rajati õpetajate seminar. talupoegadele katekismuse
aastast ,,Eesti Postimees" Korraldas esimesed suured kultuuriüritused 1860a-il. Levis Lõuna-Eestis laiaulatuslik palvekirjadeliikumine Ees otsas ärksad haritlased ja talupojad (J.Köler, A. Ja P.Peterson, J.Adamson, M.Jakobson) Peterburi patriootide ehk rahvasõprade toetusel õnnestus üle anda suur märgukiri Aleksander II-le Märgukirjas taotleti soodsamaid maa ostu- ja rendihindu, teoorjuse kaotamist, eesti keele kasutamise laiendamist, rahvakoolide allutamist vene haridusmin-ile ning, et kogudus saaks endale valida kirikuõpetaja ise Eesti Aleksandrikooli rajamise katse, eesti keelse õppega kõrgem rahvakool Kooli jaoks raha korjamise kommiteedest kujunes ülemaailmne organisatsioon mille ees otsas oli peakomitee president Jakob Hurt Komitee tegeles rahvuslike ideede levitamise ja kultuuriürituste korraldamisega 1865 asutas Jannsen Tartus laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" Sellega sai aluse eeesti rahvuslik teater
tasandil: pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine- hernhuutlus. Rahvusliku eneseteadvuse tõus, mõisnike eestkostes vabanemine, rahva haridustaseme tõus- stabiilne koolivõrk ja üldine 3-aastane koolikohustus, kommunikatsioonivõrgu avardumine- ajakirjandusseltsid, baltisaksa eeskujud (haridussüsteemid,, ajakirjandus ja ühistegevus) 3. Mil viisil jõudsid rahvuslikud ideed ja algatused maarahvani? Ajakirjandusväljaannete ja seltside kaudu koos rahvakoolide ja rahvuslikult meelestatud koolmeistritega. 1857.ilmus Perno Postimees. 4. Kuivõrd võtsid eestlased oma rahvuslikus liikumises eeskuju baltisakslastelt? Eestlased võtsid eeskuju baltisakslastelt nt hästikorraldatud haridussüsteemi, mitmekülgse ajakirjandusmaastika ja vilka ühistegevuse traditsiooni kujult. 5. 20.PTK 1. Võrdle Jakobsoni Sakalat Jannseni ajalehtedega. Sarnane: Mõlemad rõhutasid eestlust, kritiseerisid baltisakslasi. Erinev:
Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. Jakob Joan Köleri poolt. Aastal. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud.Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Vaatamata Põhjasõja poolt tekitatud tagasiläägile hakkas alates 18.sajandi teisest poolest tasahiju edenema ka talurahvale hariduse andmine. Vähehaaval taastus koolivõrk. 1802. Aastal avati Tartus jällegi ülikool, mis tegutseb tänaseni, 19, sjandi esimesel poolel oli Tartu Ülikool kõige suurem ülikool kogu Vene riigis. Tänu Rootsi ajala arenes haridus märkimisväärselt Eesti aladel, tänu selle saadi üldse vene ajal mingi alus panna ja koolid uuesti avada.
loomaarst, üldhoolekandekolleegium (kreisiarst, kreisiämmaemand, priihospidal). Iseseisva ülevenemaalise süsteemi moodustasid Aleksandri ja Maria vaestekoolid ja lastekodud Suur osakaal oli erainitsiatiivil (näit. Hilfsverein) Üldhoolekande kolleegiumid kubermanguasutused, mis tegelesid hoolekande, meditsiini ja haridusküsimustega. Esimeheks oli kiberner ja liikmeteks kuberangu seisuslike kohtute esinajad. Ülesanded: rahvakoolide, hospidalide, haiglate, vaestemajade, hullumajade, lastekodude, töö- ja parandusmajade asutamine, hoolejanne ja järelvalve. Kreisiarst- maakonnaarst. Igas kreisis pandi ametisse arst ja kirurg abilisega. Kreisiarst allus kubermangu tervishoiuvalitsusele a teostas järelvalvet maakonna tervishoiuasutuste üle ning osales maakonna hoolekandeasutuste, koolera- ja rõugepanemise omiteede tegevuses..
Pärnu Raeküla Gümnaasium Bengt Gottfried Forselius Uurimustöö Juhendaja: Aili Näär Autor: Laura Tael Pärnu 2009 Forseliuse elutee ja seminar Bengt Gottfried Forselius (1660 1688) sündis Harju-Madise pastori Johann Haquinus Forseliuse pojana. Õppis Tallinna gümnaasiumis ja sai juristihariduse Wittenbergi ülikoolis aastatel 1679-1683. Peale Eestimaale naasmist õpetas ta algul oma kodupaigas Ristil, seejärel asus ta koos Harju-Risti kirikuõpetaja Gabriel Herliniga viimase asutatud talurahvakoolis lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. 1684. aastal organiseeris Forselius Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari, et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid ehk nii nimetatud Forseliuse seminari, mille juhataja ja õpetaja ta oli. Haridustee selles koolis kestis 2 aastat ja tublimad õpilas...
bassilaulja. Ta oli üks saksa rahvusliku muusika arvestatavamaid uuendajaid. Oli tüüpiline hansamuusik. Tallinnas oli 10 aastat gümnaasiumi kantor ja juhtis Oleviste kiriku muusikaelu. "Kindlameelne Argenia" kanti koolidraamana ette Tallinna gümnaasiumi õpilaste poolt, seda võib pidada 1. ooperietenduseks Tallinnas. 1. Milline oli Forseliuse osa Eesti hariduselu arengus? Asutas seminari, kus hakati ette valmistama köstreid-koolmeistreid, rahvakoolide õpetajaid, sealt sai alguse eesti maakoolide võrk, mis pani tegelikult aluse ka eestikeelsele kirikulaulule. Sajandi lõpus tegutsesid juba peaaegu kõigis kihelkondades köstrikoolid Academia Gustaviana- Rootslaste rajatud eesti esimene gümnaasium , millest 1632 sai protestantlik ülikool, rajati vastukaaluks katoliiklikule õppeasutusele Koolidraama- õppekavastik, mille eesmärk oli arendada õpilaste kõneosavust ning tutvustada neid värsiõpetuse ja erinevate retoorikastiilidega.
"Usk on kultuuri süda" esitas 1521. aastal esimese luterlaste usu süstemaatilise esituse teose Loci communes (ühised mõisted) Abistas Piibli tõlkimisel Print shows Luther burning papal bull of excommunication, with vignettes from Luther's life and portraits of Hus, Savonarola, Wycliffe, Cruciger, Melanchton, Bugenhagen, Gustav Adolf, & Bernhard, duke of Saxe-Weimar. 1 print : lithograph, color. Lutheri panus haridusse Reformatsioon tõi kaasa rahvakoolide laia leviku ja koos sellega kirjaoskuse kasvu Luther leidis, et andekatele tuleb anda rohkem haridust. Nt lõi kirjaoskuse levik eelduse nii mõnelegi andekale noorele läbimurdeks kõrgemate haridusastmete juurde. Pärast reformatsiooni hakati laiemalt andma haridust ka tütarlastele, peamiselt oli küll siiski tegemist vaid algharidusega Inimeste võrdsuse idee levik Luther avaldas lastele õppimiseks mõeldud, piltidega Katekismuseid
Curriculum Vitae Täisnimi: Vladimir Iljits Uljanov Sünniaeg: 22.04.1870 Sünnikoht: Venemaa, Simbirsk(praegu Uljanovsk) Vanemad: Isa Ilja Nikolajevits Uljanov, päritolult kalmõkk, töötas rahvakoolide inspektorina. Tänu tööalasele edukusele sai ta pärusaadliku tiitli, seega oli see ka tema pojal Vladimiril.1886. aastal suri Vladimiri isa ootamatult. Ema Marija Aleksandrovnal (sündides Blank) : tema isa oli vene õigeusku läinud juut ja ema Anna Grossopf aga saksarootsi päritolu. Ilja Uljanov kui ka tema naine Maria olid väga töökad ja hariduslembelised. Ilja vaid ülimalt ebapraktiline- nael tuli naisel seina lüüa. Õed,vennad: Dmitri Uljanov- tema oli arst, kes ravis haigeid, ka neid, kes kaotasid oma tervise sokist, mille tekitas vanema venna Vladimiri organiseeritud oktoobriputs. Anna Uljanova-Jelizarova, Marija Uljanova Aleksandr Uljanov- Vladimiri vanem vend-oli väga hea õpilane, lõpetas Simbirski ...
1585. aastal andis Tartus tegelev jesuiitide ordu välja eestikeelse katekismuse, mis sisaldas ka esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik et koguni nootidega. Neid tõlkeid võtsid eeskujuks hilisemad eesti lauluraamatud, katekismus ise aga hävitati järgneval Rootsi ajal luterlaste poolt. Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikeelses tõlkes Heinrich Stahl- raamatud olid mõeldud kodu ja koolitarbeks, samuti kirikus lauldavad. Saksapärane kirikulaul levis ka rahvakoolide kaudu- nt. Forseliuse seminar. Tallinnas ja Tartus olid juba 16. sajandil võimekad kirikukoorid, kelle tarbeks telliti Lääne- Euroopast kirikumuusika trükitud kogumikke - nii jõudis Eestisse oma aja väljapaistvaimate heliloojate looming. Linnakoolides oli muusikaõpetus väga tähtsal kohal ja linna tähtsaima kooli muusikaõpetaja, kantor, oli sageli ka kogu linna muusikajuht. Õpilased pidid osalema kõigil jumalateenistustel ja nende järgi laulis koraale terve kogudus.
Köstrist kooliõpetaja sai üldiseks alles sajandi lõpus. 1641. aasta paiku andis Eestimaa piiskop Ihering välja esimese kindlalt dateeritava eestikeelse aabitsa. Lugemisoskus edenes tasapisi ka väljaspool koole, koduõpetuse teel. 1669 hakkas taas tööle eesti kool Tartu Jaani koguduse juures, mis oli sellal ainus talurahvakool Põhja-Liivimaal. 1680. aastail võib rääkida koolivõrgu algmete loomisest. Pöördeliseks sai rahvakoolide õpetajate seminar, mis asutati 1684. aastal Tartu lähedale Papimõisa ja oli esimene seesugune Rootsi riigis. Seda juhtis rootsi päritoluga Bengt Gottfried Forselius, kes oli töötanud varem kooliõpetajana Ristil. Papimõisa seminaris said õpetust 160 eesti talupoissi, kellest hiljem said kösterkooliõpetajad. Forseliusel on teeneid ka pedagoogikas. Tema meetodiga, mis seisnes tähtede valjus hääldamises ja nende silpide
(nt hakati kodudesse ehitama ahjusid); paljud mõisad siiani kasutuses. 3. Asutasid Õpetatud Eesti Seltsi ja Eestimaa Kirjandusliku Ühingu, mille eestvedamisel ilmus „Kalevipoeg“. Kahe valdkonna suurimad kultuurisaavutused 19.sajandil: 1. Haridus – Tartu Ülikooli taasavamine; anti välja aabits; rajati seminare rahvakoolide õpetajate koolitamiseks. 2. Eestikeelne kirjasõna – anti välja eepos „Kalevipoeg“; koostati uus grammatika; anti välja ajakirju ning ajalehti. 14. Esimesed eesti haritlased: Faehlmann – õppis ülikoolis arstiks; hiljem sai temast eesti keele lektor. Tema eestvedamisel loodi 1838.aastal Tartus ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts.
Linnades elas umbes 23 500 inimest ehk 5%. Uue halduskorralduse sisseseadmisega said kõik Eesti- ja Liivimaa mõisnikud ühesugused õigused, ükskõik kas nad siis kuulusid rüütelkonda või ei. 1775. aastal vastu võetud kubermanguseaduse rakendati ellu Liivi- ja Eestimaal alles asehalduskorra sisseseadmise järel. Reformiti kubermanguvalitsused, loodi kroonupalatid ja kubermanguvalitsuste juurde asutati Eestimaa ja Liivimaa üldhoolekande kolleegiumid, mille ülesannete hulka kuulus rahvakoolide (1802. aastani), haiglate ja hoolekandeasutuste (vaestemajad, vaimuhaiglad, lastekodud, töö- ja parandusmajad jne) asutamine ja järelevalve. Balti kubermangudes asutati üldhoolekande kolleegiumid seoses asehalduskorra sisseseadmisega, ehkki kubermanguseadus oli kinnitatud juba 1775. aastal. Venemaa keisrinna Katariina II 5. juuni 1783 ukaasiga moodustati Tallinna kubermangu endise nelja maakonna asemel viis maakonda, selleaegse saksa asjaajamiskeele kohaselt
alguses, kui troonile tuli Aleksander III, algas venestamine ning Eesti rahvuslik liikumine lõhestus. Internetist (1850-1918. Ärkamisaeg, detsember 2008) leiame aga ärkamisaja perioodiks 18501918. Mida uskuda? Ühtset ja tõest vastust ilmselt pole ja õigeks võib lugeda mõlemat. Kõige aktiivsem ja jõulisem periood rahvustunde äratamisel oligi kuni 1880-ndate algusaastateni tänu Aleksander II-le, lubas vabam tsensuur välja anda rahvuslike joontega ajalehti, rahvakoolide areng aitas kaasa haridustaseme tõusule, tänu millele suurenes ajalehtede lugejaskond ning sõna võtsid estofiilid, kes sisendasid eestlastesse ühtekuuluvust. 1881 astus troonile Aleksander III, algas venestamine ja tsensuuri tõttu lihtsalt polnud võimalik oma rahvuslikku sõna nii vabalt levitada. Ometi ei kadunud see võitlusvaim ja ühtekuuluvustunne ka siis - seltsid tegutsesid edasi, ajalehe toimetajad pidid küll
mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad, kuid pastor pidi tõdema, et talupojad ,,ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest. Nende pimedus, ebausk, ebajumalad ja nõidus ületavad igasuguse piiri." 16. Rahvakoolide õpetajate seminari asutamine, tegevus ja tähtsus, kuulsamad õpilased. Forselius. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga talupoeg lugema piiblit. Kuigi, et juba 17.sajandi keskpaigast on märke koolide olemasolust, jäi nende tegevus lühikeseks või juhuslikuks. Selle põhjuseks oli ilmselt sobivate koolmeistrite puudumine. Johann Fischeri algatusel avati 1684.aastal Tartu lähedal Forseliuse seminar, kus koolitati õpetajaid rahvakoolidele.
Katariina II Saksamaalt Venemaale Katariina, sünnijärgselt AnhaltZerbsti printsess Sophia Frederike Auguste, sündis Stettinis 21 aprillil 1729.a. Haiglasest ja kõverdunud selgrooga plikast sirgub pärast piinarikast ravi ilus neiu. Tema kasvatus on luterlikult kasin, kuid süstemaatiline. Huvi raamatute, vaimse elu vastu võtab ta kaasa lapsepõlvest. Enne trooniletõusmist oli Katariina saksa väikevürsti tütar, Anhalt Zerbsti printsess Catharina. Tema isa teenis ohvitserina Friedrich Suure sõjaväes, kuna ta riik oli niivõrd väike, et seisusekohaseks eluks selle sissetulekutest ei piisanud. Ka tema tütar tahtis paremat elu ning nii haaras ta kohe kinni Venemaa tsaarinna Jelizaveta pakkumisest abielluda Venemaa troonipärija, HolsteinGottorpi hertsogi Peteriga. 1744. a. asus elama Venemaale. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ris...
ja teistes valdkondades. Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi esindava Seadusandliku komitee, kuid see ei suutnud aadlike vastuseisu tõttu keisrinna poolt ettepandud reforme vastu võtta ning saadeti lõpuks tulemusi saavutamata laiali. Siiski üht-teist saavutati. 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad ja ämmaemandate kool, 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu (Smolnõi Instituut) asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine, esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval, edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. Armukirjaga andis ta aadlike omandusse kõik maad, mis olid nende valduses ja omandisse (pärisorjusesse) nendel elavad talupojad. Aadlikud said
14.10.2013 30.10.2012 17. sajandi lõpp 17. saj lõpp kirjakeele arengus murranguline: § oli tegeldud ligi 100 aastat piibli tõlkimisega, § suurem osa uuest testamendist põhjaeesti keelde tõlgitud, § olemas lõunaeestikeelne vana testamendi tõlge, 1680 suur pööre: Bengt Gottfried Forseliuse (1660 1688) § ettepanek - rahvahariduse arendamise ja rahvakoolide arendamiseks kergem kirjaviis, vana kirjaviis ehk Forseliuse kirjaviis kasutas oma aabitsas (1685 pole säilinud), põhjustas keelevaidlusi piiblikonverentsidel (1686, 1687), süsteemsuse ja lihtsuse pärast võeti kasutusele nii põhja- kui lõunaeestikeelsetes usutekstides, lähtus täishäälikute pikkuse märkimisest (eeskujuks saksa ja rootsi kirjaviis, mistõttu ei erista veel piisavalt kaashäälikute pikkust).
sotsialistlike revolutsioone mitmel maal, poleks olnud sotsialismileeri ega sotsialistlikku maailmasüsteemi.Tähendab kogu elu sel sajandil oleks olnud täiesti teistsugune ilma Leninita. Järgnevas referaadis olen püüdnud anda väikese ülevaate sellest, kes oli Lenin. Lenini noorus ja perekond: Vladimir Iljits Uljanov (e. Lenin) sündis 22.aprillil 1870 Simbirskis.Tema isa Ilja Uljanov oli kalmõkk, kes oli lõpetanud Kaasani ülikoooli ning töötas Simbirski kubermangu rahvakoolide inspektorina ja peale seda direktorina. Kuna Ilja Uljanov oli tööalaselt edukas sai ta pärusaadliku tiitli, seega oli see ka Vladimiril.Ema Maria oli arsti tütar,sai koduhariduse,valdas mitut võõrtkeelt ja armastas muusikat.Leninil oli ka kaks venda vanem Aleksandr ja noorem Dmitri ning kolm õde Anna,Olga ja Maria.Kõik olid loomulikult revolutsionäärid.Vladimir lõpetas 1887. aastal Simbirski gümnaasiumi.Sel samal aastal astus
EESTI ÄRKAMISAEG EESTI ROMANTISM Rahvusliku liikumise eeldused 1849. aasta talurahvaseadusega said talupojad võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu. 1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus. 1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed. Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid raamatuid. Tekkis eestikeelne ja meelne haritlaskond, kes tahtis teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks. ÄraTUS Click to edit Master text styles Ärkamisaja tulekut Second level kuulutas Johann Third level
lk 6 Kasutatud kirjandus.........................................................................................lk 7 2 1. Eellugu ja päritolu Vladimir Iljits Uljanov ehk Lenin sündis 22. aprillil 1870.aastal Simbirskis Venemaal. Tema isa, Ilja Niko- lajevits Iljits (päritolult kalmõkk), töötas rahvakoolide inspektorina. Tal oli kaks õde ja kaks venda. Vladimir oli kõigest kuueteistkümne aastane, kui tema isa oota- matult aju verevalumi tõttu 1886.aastal suri. Vladimiri emapoolne vanaisa oli juudi rahvusest, vanaema aga rootsi-saksa suguvõsast Anna Grosshopf. 2. Haridus ja jõudmine poliitikani
1656. aastal ilmus "Neu Ehstnisches Gesangbuch" (Uus eesti lauluraamat), kus kirikulaulud olid tõlgitud juba riimitud värssidesse ning seega kirikus lauldavad. Pigem olid sellised raamatud mõeldud siiski kodu ja kooli tarbeks. Koraalide laulmine eestikeelsetes kogudustes sõltus eelkõige kohalikust vaimulikust. 17. sajandil viidi aga mitmel pool sisse ka köstri amet ja kirikulaulude õpetamine jäi sageli tema hoolde. Rahvahariduse edendamisel oli suur tähtsus esimesel rahvakoolide õpetajate seminaril Tartu lähedal (nn Forseliuse seminar, 1684-1688), mida juhatas rootslane Bengt Gottfried Forselius (1660-1688). Nelja aasta jooksul sai tema seminaris õpetust 160 eesti talupoissi. Paljudest neist said hiljem kösterkooliõpetajad. Rahvakoolide kaudu levis eestlaste hulgas ka saksapärane kirikulaul. Muusika 17. sajandi eesti linnades Tallinnas ja Tartus olid juba 16. sajandil võimekad kirikukoorid, kelle tarbeks telliti Lääne-
teaduslikke seltse. - Liitusid ka eesti haritlased: Fr. R. Kreutzwald, D.H.Jürgenson, Fr. R. Faehlmann. · Õpetatud Eesti Selts- 1838.a Tartu ülikooli juures, Faehlmanni eestvedamisel. - Eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist. · Eestimaa Kirjanduslik Ühing- loodi 1842 Tallinnas, estofiilne suurorganisaktsioon. · ,,maa sool" rahvakoolide õpetajad, kellest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises. RAHVUSLIKU LIIKUMISE EELDUSED JA SIHID. · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus- koolihariduse levik jms. · Rahvusliku ideede levik-> rahvakooliõpetajad. · Rahvusliku Liikumise eesmärgid emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omansamise soodustamine. RAHVUSLIKU LIIKUMISE ALGUS. · ,,eeslane olla on uhke ja hää"
katekismust ja kirikulaulu õpetasid köstrid. Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Alustati Piibli tõlkimist eesti keelde, kuid täismahus ilmus see alles 1739. Hariduse edendamise oluline tegelane oli Johan Skytte. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium, mis aastal 1632 avati kuninga korraldusel Tartu Ülikoolina. Tartu Ülikool oli esimene kõrgeim õppeasutus Eestis.Talupoegade jaoks seati sisse rahvakoolide süsteem. Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Peale Põhjasõda olid tingimused hariduse edendamiseks halvenenud. Tartu Ülikool oli suletud, koole oli vähe, kool asus enamasti mõnes taluhoones ning tegutses vaid talvekuudel ja õpetajaks oli enamasti kiriku köster. 1765. aasta Liivimaa maapäev võttis
Riigikantseleisse; asutati välisministeerium; reformiti sõjaväge (kaotus Austria pärilussõjas) iga regioon pidi maksma sõjaväe ülalpidamiseks ja tagama kindla arvu nekruteid; loodi sõjaväeakadeemia; kehtestati üldine tulumaks; kaotati riigisisesed tollid, kuid kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele; kaotati piinamine, kohtute kompetentsi läks õigusemõistmine ka talupoegade üle; laiendati rahvakoolide võrku; loodi kutsekoole; riigil kontroll Viini ülikooli ja gümnaasiumide üle (enne jesuiitidel); piirati teotööd. Joseph II (1780-1790): lubati luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel moodustada kogudusi, neil võimaldati saada linnakodanikeks; pidada tsunftimeistri jne ameteid; kaotati nunna- ja mungaordud ning likvideeriti osad kloostrid; suures osas riigis kaotati pärisorjus. 4. Venemaa 17. 18
absolutistliku monarhia huvides. Absolutismi reformimine algas sõjaväest. Sõjaväekohustusest olid vabastatud aadlikud, vaimulikud, ametnikud ja arstid, hiljem ka kaupmehed, vabrikandid ja isegi kvalifitseeritud manufaktuuritöölised. Ülejäänud elanikkonnakihid andsid nekruteid liisuvõtmise alusel. Rajati sõjaväeakadeemia Therezianum. Hariduse edendamiseks laiendas Maria Theresia rahvakoolide võrku. Tööliste ettevalmistamiseks loodi kutsekoole, riik said kontrolli Viini ülikooli ja gümnaasiumide üle. 1775. aastal kaotati tollipiirid keisririigi sees, ühtlasi kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele, mille hulka arvati ka viin ja vein. · Venemaal sai 1762. aastal troonile Katariina II. Ta sai tuntuks kui valgustatud monarh. ( Katariina II soontes ponud tilkagi vene verd, vaid ta kuulus Romanovite
Siiski üht-teist saavutati. 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad. 1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. Teiste hulgas vangistati ka Rostovi metropoliit Arseni, keda hoiti Tallinna kindluse Harju väravatornis asuvas vanglas.1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. Samal ajal tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle. See tõi kaasa talurahva olukorra halvenemise ning sellest tuleneva pahameele, mida omakorda õhutasid kuulujutud, mille kohaselt hea tsaar Peeter III, kelle
J.Skytte - Liivimaa kindralkuberner, üks oma aja haritumaid rootslasi, kes asutas 1632 a Tartu ülikooli Gustav II Adolf - Gustav II Adolf oli Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa. Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutusürikule. J.Fischer - kuulsaim kindralsuperintendent Rootsi ajal, kes pööras suurt tähelepanu rahvakoolide rajamisele, rahva kirjanduse väljaandmisele ja Liivimaa kiriku organisatsioonilisele kindlustamisele. A.T.Helle - Jüri kirikuõpetaja, kes tõlkis täielikult piibli 1739.a 6. Tartu Ülikool: millal ja millise nime all avati, teaduskonnad, õppetöö vormid, tegevuse lõpp. 1632-1656 ülikool Tartus 1656-1665 ülikool Tallinnas 1665-1690 suletud 1690-1699 taasavati ülikool Tartus 1699-1710 ülikool Pärnus Teaduskonnad: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond
1856 Eestimaa * talud müüdi päriseks talupojale Hariduselu : 1802 Taasavati Tartu ülikool. Sajandi algul asutati kubermangulinnadesse gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreisikoolid. Talurahva haridustee algas vallakoolist , sellele järgnes kihelkonnakool 1806 Hakkas Tartus esimese eestikeelse ajalehena ilmuma ``Tartu maa rahwa Näddali-leht'' Eesti soost haritlaskonna põhituumiku moodustasid rahvakoolide õpetajad , kellel oli hiljem rahvuslikus liikumises suur tähtsus. 2. Venemaa 19. sajandi I poolel. Venemaa keisrid koos valitsuaaja ja tegevuse kirjeldusega. Haridusreformi sisu, uued koolitüübid. Detsembri-ülestõus: aeg, teostajad, põhjused, ajend, tagajärjed. Slavofiilid ja läänlased. Venestamispoliitika Venemaa keisrid koos valitsusaja ja tegevuse kirjeldusega :
seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi esindava Seadusandliku komitee, kuid see ei suutnud aadlike vastuseisu tõttu keisrinna poolt ettepandud reforme vastu võtta ning saadeti lõpuks tulemusi saavutamata laiali. Siiski üht-teist saavutati. 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad, 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu (Smolnõi Instituut) asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. Samal ajal tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle. See tõi kaasa talurahva olukorra halvenemise ning sellest tuleneva pahameele, mida omakorda õhutasid kuulujutud, mille kohaselt hea
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
