MM-võistlustel laskmises võitis Eesti teist korda Argentiina karika ja tõusis parimaks laskurmaaks maailmas. Ilmumist alustas "Spordi suurraamat" 1940 Eesti Spordi Keskliit ühendas ligi 350 spordiliitu, klubi, seltsi ja osakonda. Eestimaal loendati 119 spordiväljakut, 63 võimlat ja 25 välisujulat.Lõpetati kõigi "töötava rahva huvidega vastuolus olevate" spordiorganisatsioonide tegevus, sealhulgas Eesti Spordi Keskliit, spordialaliidud ja -seltsid. Moodustati ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee. Eesti liikmeksolek ROKis katkes de facto. De jure pole Eesti ROK-i nimekirjast kunagi kaotatud olnud. Ilmumise lõpetas "Eesti Spordi Leht", mille asemel alustas ilmumist ajakiri "Kehakultuur". Lõppes ka teiste perioodiliste spordiväljaannete ja "Eesti Kehakultuuri Aastaraamatu" ilmumine. Asuti looma kehakultuurikollektiive. Asutati ÜKSÜ "Dünamo" Eesti Vabariiklik Nõukogu 1941 Asutati VKSÜ "Spartaki" Eesti Vabariiklik Nõukogu. 7
Mida kujutas endast Stalini isikukultus? Miks loobus Stalin NEPi-poliitikast ja algatas industrialiseerimise ning kollektiviseerimise? Milliste meetoditega need läbi viidi ja mida saavutati Stalin: oli elukutseline riigikukutaja/revolutsionäär, enamliku partei juhtiv tegelane Taga-Kaukaasias. Vangistati korduvalt. 1917 oktoobris sai ta Lenini valitsuses rahvusasjade rahvakommissariks. 1922-1953 ÜKP peasekretär. 1941-53 Rahvakomissaride Nõukogu esimees (peaminister). Stalin kõrvaldas oma poliitilised konkurendid. Paigutas omale ustavad isikud võtmepositsioonidele. Kasutas pealtkuulamist ja nuhkimist. NKVD võimu suurendamine, arestid, vangilaagrite süsteem (GULAG). Kohtuprotsessid suurettevõtete juhtide üle. Lasi tappa sõjaväelasei ja endisi riigitegelasi. Täieliku isikuvõimu ja isikukultuse kujunemine. Isikukultus- Stalini
6. augustil võeti ENSV NSVL koosseisu. Paar päeva varem ühendati samuti Läti, Leedu. Ümberkorraldused Esmalt lammutati senine riigiaparaat. Ametist tagandati kõrgemad ametnikud, politsei juhid, kohtunikud, maavanemad jne. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. Augustis 1940 kiitis Riigivolikogu heaks uue põihseaduse. Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (esimeheks Johannes Vares). Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu (esimeheks Johannes Lauristin). Linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, liikmed määrati kõrgemalt poolt. Kõigi astutuste peaülesanne oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega, Eesti politsei aga miilitsaga. Eesti sõjaväest kujundati Punaarmee laskurkorpus. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes ühiskonna juhtivaks jõuks. EKP- st sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon.
o keisrivõimu autoriteedi langus – õukond laostus moraalselt o rahulolematuse üldine kasv – üldine rahulolematus tingitud sõjalisest, majanduslikust ja moraalsest allakäigust - 2. Tabel 3.15 – Oktoobrirevolutsioon (1917) & Veebruarurevolutsioon (1917) Põhjus Tulemus Enamlaste soov haarata võimu kogu riigis Rahvakomissaride Nõukogu moodustami erakonda – enamlased ja esseerid) Ajutise Valitsuse madal autoriteet Enamlased kasutasid võimalust ära Rahva ükskõiksus Ei osutatud enamlastele vastupanu Põhjus Tulemus
perekonnaga.- Lenini käsk. Arvatakse, et Lenini viha sai alguse sellest hetkest, kui Lenini vanem vend hukati 17-a. tsaari tapmise eest. Vend ei palunud isegi armu. Juba noorena hakkas Lenin osalema poliitilistes rühmitustes. Lenin valitses 1917-1924. “Võim vedeleb tänaval, korjake see üles.” Asutas bolševike (kommunistliku) partei, rajas kommunistliku diktatuuri. Ametlikult moodustati NL 1922. a. Maailmarevolutsiooni idee. Saab selleks raha Saksamaalt. Rahvakomissaride Nõukogu esimees(peamin). Rajab komiterni (Kommunistlik Internatsionaal, ühendas kommunistlikke parteisid üle maailma). Kodusõja ajal suudab võimule jääda. Vangilaagrite süsteem. Vangid pidid tööd tegema, nt. metsatööd. NEP (uus majanduspoliitika) - eesmärk tugevdada töölisklassi ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu. 6 liiduvabariiki. Lenin tahtis, et riigid oleksid iseseisvad, aga moodustaksid liidu. 2. NSV Liidu lagunemine 1985
11. Kultuurautonoomia Rahvusvähemuse õigus omavalitsuslikuks kultuuritegevuseks, ilma et riigiorganid sellesse sekkuksid. 12. Kultuurkapital Eesti riiklik fond, millest määratakse toetusi kultuuri- ja kunstitegelastele. Nõukogude aeg (1940/44-1990) 1. Riigivõim ja -valitsus konstitutsiooni järgi · Kõrgeim võim EKP (NLKP) I sekretär · Riigivõimuorgan ENSV ülemnõukogu ja selle presiidium, esimees oli formaalne riigipea (1940-1992) · Valitsusorgan ENSV Rahvakomissaride nõukogu 1940-46, pärast 1946 ministrite nõukogu (+ plaanikomitee) Kohtadel TSN TK-d (Töölissaadikute nõukogu Täitevkomitee) ja nende osakonnad. 2. Miilits, sõjakomissariaat. KGB. NKVD, siseministeerium · Eesti sõjavägi tuli ümber korraldada Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks, Balti sõjaväeringkond, sõjakomissariaadid · Mere-sõjajõud liideti Töölis-talupoegade mere-sõjalaevastikuga
kuu järel, vaheajal teostab seadusandlikku võimu Nõukogude KTK. KTK moodustati ümber, hakkas koosnema esialgu 101 liikmest, nendest 59 olid enamlased, üle 30 oli vasakesseere ja 10kond kohta reserveeriti vähemlastele ja paremesseeridele. KTK uueks esimeheks valiti kongressil Lev Kamenev, mõne päeva pärast vahetati välja, tema asemele sai Jakob Sverdlov. Täidesaatvat võimu pidi hakkama teostama Rahvakomissaride Nõukogu (RKN). Ministrid olid Rahvakomissarid, etteotsa valiti Lenin. Lisaks temale veel 14 rahvakomissari. Ministrid olid kõik enamlased. Vasakesseere kutsuti kaasa, nood keeldusid. Trotski sai välisasjade komissariks, Rõkov sai siseministriks, Anatoli Lunatšarski sai haridusmin-ks. 26.okt II nõuk kongress lõpetas oma töö. 26.okt seisuga oli enamlastel õnnestunud võim üle võtta vaid Petr-s.
suursaadik krahv von Schulenburg palub end vastu võtta kiire teate edasiandmiseks. Suursaadiku vastuvõtmine tehti ülesandeks V. Molotovole. /.../ Mõne aja pärast sisenes V. Molotov kiiresti kabinetti lausudes: "Saksa valitsus on kuulutanud meile sõja". J. Stalin istus vaikides toolil edasi ja jäi sügavalt mõttesse. Tekkis pikk ja rusuv vaikus" 1) Mõni tund pärast Saksamaa saadiku Schulenburgi poolt Saksamaa välisministeeriumi noodi üleandmist (22. juunil 1941) esines Rahvakomissaride Nõukogu esimehe asetäitja ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissar V. Molotov raadios, pöördudes nõukogude rahva poole. Molotov kuulutas kogu maailmale, et Saksa valitsus esitas N. Liidule memorandumi ja et see anti üle Molotovile. Enamgi veel. Molotov teatas ka memorandumi sisu: "Saksa valitsus otsustas astuda sõtta NSV Liidu vastu seoses Punaarmee väeosade koondumisega Saksamaa idapiirile." 2) Kellel oli siis õigus
Ülemnõukogu tegevuse juhtimiseks moodustati ülemnõukogu presiidium President oli riigipea, kellel oli esinduslik Presidendi ametikoht kaotati, seati sisse ülesanne ülemnõukogu presiidiumi esimehe ametikoht (Johannes Vares-Barbarus) Kõrgeim täidesaatev võim kuulus valitsusele Rahvakomissaride Nõukogu eesotsas peaministriga (Jüri Uluots) Kohalikku võimu teostasid valla- ja täitevkomiteed linnavalitsused, mille valis rahvas Mitmeparteisüsteem Üheparteisüsteem, võim kuulus EKP-le, mis täitis Moskva käske. EKP esimeseks sekretäriks oli Karl Säre. 2. Ümberkorraldused majanduses (TV lk 33 ül 6) 3
Kamenev. Ööl vastu 26. Oktoobrit rünnati Talvepaleed, arreteeriti AV, ainult Kerenski sai põgenema. Samal ajal toimus Smolnõis II Nõukogude Kongress, bols. teatasid kongressil, et AV on kukutatud. Kongressil olid enamuses mens. ja esseerid, kes sealt uudise peale lahkusid, allesjäänud bols. ja nende toetajad kiitsid riigipöörde heaks, vormistati võimu üleminek, loodi valitsus, mis oli üheoparteline, ainult bols. Valitsust nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks RKN, liidriks Lenin, välisasjade komissar Trotski ja rahvusasjade komissar Stalin. Võeti vastu: 1. Rahudekreet kõikidele sõjaajal olevatele riikidele tehti ettepanek sõlmida rahu ilma annektsioonide ja kontributsioonideta. 2. Maadekreet kogu maa läks üle nõukogudele ja maakomiteedel. Pangandus ja suurtööstus natsionaliseeriti. 2. novembril anti välja Rahvaste Õiguste deklaratsioon, tunnistati kõigi võrdsust, enesemääramisõigust, Soome sõltumatust ja
Septembri lõpuks Poola purustatud - maa jagati vastavalt 28.09.1939 NSVL-Saksa lepingule; ühine võiduparaad Varssavis Katõn Soome Talvesõda 30.11.1939 NSVL alustas sõda Soome vastu (Talvesõda) - kuni 12.03.1940 Moskva rahulepinguga: ● Soome kaotas Karjala alad koos Viiburi linnaga ● Soome pidi loovutama mereväebaasi Hanko poolsaarel Saksamaa Nõukogude Liidu vastane sõjakäik ● 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSV Liitu – Barbarossa plaan. Rahvakomissaride Nõukogu kuulutas sõja Saksamaaga Nõukogude rahva Suureks Isamaasõjaks. ● Saksa armee hõivas 1941.a. sügiseks suure osa NSVLiidu Euroopa osast, sealhulgas Baltimaad, vt atlas kaart 142, lk 82 ● Rünnak rauges 1941.a. sügiseks – ei suudetud vallutada L eningradi, algas blokaad ● Detsembri alguseks olid saksa väed jõudnud Moskva alla, P unaarmee suutis alustada pealetungi – saksa vägede esimene kaotus, sest:
● 21. juuni meeleavaldus, mis kasvas üle mässuks; ● Ametisse J. Vares- Barbaruse valitsus; ● Nõukogude valimised– üks kandidaat; ● 21. juuli ENSV; ● 6. aug võeti Eesti NSVL liikmeks– anneksioon. Ühiskondliku elu sovjetiseerimine: ● Kogu elu allutamine Moskva korraldustele; ● NLKP– EKP; ○ I sekretär K. Säre. ● Ülemnõukogu- parlament; ○ presiidiumi esimees J. Vares-Barbarus. ● Rahvakomissaride Nõukogu- valitsus; ○ esimees J. Lauristin. Ümberkorraldused: ● Maareform– taludel ei tohtinud olla maad üle 25 ha; ● Ettevõtete natsionaliseerimine– riigistamine; ● Rubla kasutuselevõtt– röövellik vahetuskurss; ● Tsensuur; ● Propaganda; ● Mälestusmärkide hävitamine– üritati hävitada kõik, mis viitas Eesti Vabariigile. Repressioonid: ● NKVD – arreteerimiste korraldamine; ● Poliitilise ja majandusliku eliidi hävitamine;
tuld avada - Hoolimata parteisisestest lahkarvamustest, otsustasid bolsevikud võimu võtta - Ööl vastu 26. oktoobrit arreteeriti Ajutine Valitsus, kuna oli soodne poliitiline aeg ja võim läks nõukogule - Võimu ülemineku vormistas 26.oktoobri öösel II nõukogude kongress üheparteilise nõukogude valitsuses - Valitsuse liikmed olid rahvakomissarid ning valitsus ise Rahvakomissaride Nõukogu - Rahudekreet tähendas rahu sõlmimist ilma vägivallata, maadekreet tähendas mõisnike suuromanduse tühistamist, maa üleminekut nõukogudele jne Nõukogude võimu esimesed kuud - Relvastatud võitlus vaheldus parteide rahulikuma poliitilise konkurentsiga - Venemaa majandus oli 1917. aastal paljusektoriline - a) naturaalne talumajandus, b) väikekaubatootmine, kuhu kuulus enamik käsitöölisi ja talumajapidamisi,
oma sõjajõud Punakaart kasutasid ära üldist rahulolematust sõjaga Propaganda - Rahu, leiba, maad! Kogu võim nõukogudele! Saksa keisririigi rahaline toetus Sündmused 1917.a. sügisel: Oktoobrirevolutsioon 25. oktoober 1917.a. Petrogradis Ajutine Valitsus (Kerenski) kukutati, võim bolsevike käes V.I. Lenin (Uljanov) II ülevenemaaline nõukogude kongress kuulutati välja nõukogude võim, moodustati esimene nõukogude valitsus Rahvakomissaride Nõukogu (RKN), rahudekreet, maadekreet. 5. Diktatuuri kujundamine 5.1. Proletariaadi diktatuuri teostamine: - Kontrrevolutsiooni vastu võitlemiseks moodustati Tseka (Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon), eesotsa F.Dzerzinski. - ajakirjandusvabaduse piiramine - kirik lahutati riigist ja kool kirikust, - loodi uued revolutsioonilised kohtud - politsei asemele miilits. - 1917. a. nov.- dets. Asutava Kogu valimised - AK olnud kogu rev
27.07.1940 - Uus riigivolikogu otsustas: 46 Võeti vastu uus põhiseadus, mis sarnanes Nõukogude Liidu omale. Eesti Vabariigi nimetus asendada Eesti Nõukogue Sotsialistliku Vabariigi nimetusega. Konstanti Päts taandati presidendi ametist. Natsionaliseeriti eraomandus. NSVLiidult paluti ENSV enda koosseisu arvata. Kõrgeimaks parlamentaarseks organiks sai ENSV ülemnõukogu, mille esimeheks sai Johannes Vares- Barbarus. ENSV Rahvakomissaride nõukogu esimeseks komissariks (peaministrik) sai Johannes Lauristin. Hakati arreteerima Eesti Vabariigi riigi tegelasi, kõrgemaid ohvitsere punaarmeelaste ja kommunistide poolt. Nad viidi Venemaale. Algas punane terror. 06.08.1940 - NSVLiit inkorporeeris ENSV oma koosseisu. Eesti Vabariik jäi püsima USA- s saatkonnana. Suursaadik Ernst Jaakson esindas Eesti Vabariiki, kuni selle taassünnini. Eesti Vabariik lakkas olemast. Tekkis NSVLiidu uus liitriik ENSV.
aastal sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt hävitas balti-saksa institutsioonid Eestimaal. Enamik EKÜ liikmeid asus ümber Saksamaale ja ühing lõpetas tegevuse. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal kuulutas Nõukogude võim kõik muuseumid riigistatuks. Provintsiaalmuuseumile kuulunud loodusteaduslike varade säilitamiseks loodi Riiklik Loodusteaduste Muuseum. Soovitavaks peeti, et uus muuseum oleks eeskätt pedagoogilise suunitlusega ja rakendataks laiemate rahvahulkade teenistusse. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega loodi 1. jaanuaril 1941 Riiklik Loodusteaduste Muuseum Tallinnas. Selle esimeseks teaduslikuks töötajaks ja muuseumi juhataja kohusetäitjaks sai 1940. aastal ülikooli lõpetanud zooloog Eerik-Madis Kumari. Provintsiaalmuuseumi kogudest sai loodusmuuseum geoloogilist materjali ca 19 500, botaanilist 55 500 ja zooloogilist 15 000 säilikut. 1942. aastal hävis pommitabamuse tõttu sellest üle 10 000. Iseseisva loodusmuuseumi tegevus algas pärast sõda 1945. aasta lõpus
aastal sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakt hävitas balti-saksa institutsioonid Eestimaal. Enamik EKÜ liikmeid asus ümber Saksamaale ja ühing lõpetas tegevuse. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal kuulutas Nõukogude võim kõik muuseumid riigistatuks. Provintsiaalmuuseumile kuulunud loodusteaduslike varade säilitamiseks loodi Riiklik Loodusteaduste Muuseum. Soovitavaks peeti, et uus muuseum oleks eeskätt pedagoogilise suunitlusega ja rakendataks laiemate rahvahulkade teenistusse. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega loodi 1. jaanuaril 1941 Riiklik Loodusteaduste Muuseum Tallinnas. Selle esimeseks teaduslikuks töötajaks ja muuseumi juhataja kohusetäitjaks sai 1940. aastal ülikooli lõpetanud zooloog Eerik-Madis Kumari. Provintsiaalmuuseumi kogudest sai loodusmuuseum geoloogilist materjali ca 19 500, botaanilist 55 500 ja zooloogilist 15 000 säilikut. 1942. aastal hävis pommitabamuse tõttu sellest üle 10 000. Iseseisva loodusmuuseumi tegevus algas pärast sõda 1945. aasta lõpus
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni – serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli – Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august – Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august – Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober – Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember – Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar – Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõd...
NSV Liidu koosseisu. 3.3. Nõukogude okupatsioon 1940-1941: NSVL konstitutsiooni eeskujul võeti 1940 augustis vastu Eesti NSV põhiseadus, mille järgi: Institutsioon Uus nimetus Juht (esimees) Seadusandlik võim Ülemnõukogu Johannes Vares Täidesaatev võim Rahvakomissaride Nõukogu Johannes Lauristin Ainupartei Eestimaa Kommunistlik Partei Karl Säre (EKP) Linna- ja Täitevkomiteed vallavalitsused Politsei Tööliste ja Talupoegade miilits Eesti armee Punaarmee 22.territoriaalne laskurkorpus
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõd...
Tulemus: 10000 in. küüditati Siberisse Nõukogude okupatsiooni ajal algas ka aktiivne vastupanuliikumine ehk metsavendlus. Vastupanuliikumine Eestis sai arvestada rahva laia enamuse toetusega. Kaasajooksjaid uue korraga oli vähe ja need sattusid üldise põlguse ning viha alla. Okupatsioonireziim: · Sõjavägi, politsei, kohtuasutused likvideeritakse · Kehtestatakse nõukogude liidu konstitutsioon ja seadused · ENSV ülemnõukogu(parlament) · ENSV Rahvakomissaride Nõukogu(valitsus) Repressioon-surve avaldamine, mahasurumine, karistamine. Vangistatakse poliitilised liidrid, politsei-ja väejuhid, tähtsamad majandustegelased. SAKSA OKUPATSIOON Aeg:1941-1944 Tagajärjed: moodustatakse kindralkomisarjaat, Eesti omavalitsus (Hjalmar Mäe). Hukati juute, sakslasi. NSVL II OKUPATSIOON Aeg: 1944-1991 Muudatused: Suur põgenemine eestist (ca 80 000 in) 18. sept. Eesti valitsus- ebaõnnestus Võeti ära Narvatagused alad
Albaania erandlikkus üritas Moskvale mitte kuuletuda ning soovis Praha Kevade näitel iseseisvust taastada, lootes et see võimalik ka vägivallatut teed minnes 9. Mis toimus NSVLis II MS järel? Mis oli GULAG? Mis juhtus pärast Stalini surma, kes võitlesid võimu pärast? Mõni iseloomustav sõna Lavrenti Beria kohta. GULAG NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite Peavalitsus, oli algselt 1930. aastal loodud NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse struktuurüksus, mille alluvusse kuulusid vangilaagrid Nõukogude Liidus. Peavalitsuse ülesandeks oli tagada Nõukogude Liidu riiklike majandusülessannete täitmiseks nõukogude kohtute ja Erinõupidamiste alusel vabaduskaotusliku karistusega kinnipeetute valve ja töö nõukogude "rahvamajandusobjektidel" ning NSV Liidu ääremaadel.
Esialgu kasutati asekroone. Päris kroonid otsustati valmistada 5-, 10-, 50-, ja 100 paberrahadena. Otsustati erineva rahaväärtusega rahatähed teha ise värvi. Põhjuseks, et see pidi kaitsma rahatähti järeletegemise eest ning piiriäärsed rahvad pidavat olema harjunud vahet tegema rahadel just värvi järgi. 6 2. KROONID RUBLADEKS Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Esimees Johannes Lauristin 1940 aastal esines Kremli poliitikateatri laval riigikukutajana. N Liidu Ülemnõukogu langetas otsuse võtta Eestis vastu N Liidu koosseisu 16. liiduvabariigina. Otsusele kirjutas alla üliagar pugeja Mihhail Kalinin. Eestlased olid kaotanud kõik oma lipu ja hümni. Mindi üle Moskva ajale ning sügisest korjati käibelt Eesti kroon. Rubla võeti Eestis kastusele 1940. aasta novembris. Kroonid ja kroonihoiused vahetati
· Eriti oluline oli enamlastele ülekaalu saavutamine Petrogradi ja Moskva nõukogus. Oktoobripööre · Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. · 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla · Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.oktoobil 1917 II nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekteedi. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Enamlaste võimu laienemine 1917-1918 · Asutava Kogu valimistel said ülekaaluka võidu esseerid. Asutav Kogu tuli kokku 1918.aasta detsembris ja võttis enamlastevastase hoiaku. · 1918
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 EESTI AJALUGU MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 M U I N A S A E G MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 1201 rajati Riia linn. 1202 asustati Mõõgavendade Ordu 1210 eestlaste ebaõnnestunud Võnnu piiramine, taganemisel Ümera jõe lahing. 1212 Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub. 1222 taanlased üritavad alistada Saaremad. Saarlased saavad edust innustust ja seav...
556 32 600. Aastatel 1974-1979 tuli sisserändajaid keskmiselt 4800 inimest aastas, 1980 ja 1981 oli neid 7000, aga siis langes arv jälle 5000 kanti. 1989 olid liiduvabariigi elanikest 26% mujal sündinud. Eesdased ise olid väga paiksed. 1979. aastal elas kogu Nõukogude Liidu eestlastest 92,9% Eestis. Sõja-aastad vähendasid meeste arvu kogu elanikkonnas. Veel 1959. aastal oli saja mehe kohta 127,8 naist, aga 1989. aastal vaid 114,1. Nõukogude Eesti perekonna suurus oli NSV Liidu väiksemaid: 3,5 inimest 1959., aga 1979. aastal vaid 3,1. Lahutuste arv kasvas 1953- 1980 jõudsalt - 8-st 47,3-ni saja sõlmitud abielu kohta. Nõukogude Eesti elanikkond vananes aeglaselt, kuid kindlalt. 1959. aastal kuulus vanu- serühma 0-14-aastased 22,7%, 15-59-aastased 62,2% ja 60- aastased ja vanemad 15,0%. 1989. aasta lõpuks oli teise va...
ülekaalu saavutamine Petrogradi ja Moskva nõukogus Oktoobripööre: · sügiseks AV autoriteet väga madal---> kasutasid ära enamlased · Lenini arvates esiteks võim Petrogradi ümbruses ja seejärel vastuhakk pealinnas · 25. okt 1917 Petrograd oma kontrolli alla, pealinlased suhtusid toimuvasse üsna ükskõikselt · 26. okt II nõukogude kongress vormistas võimu ülemineku enamlastele, moodustas esimese nõukogude valitsuse e Rahvakomissaride Nõukogu enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsus, esimeheks Lenin · kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi: pöörduti maailma riikide poole rahuläbirääkimiste ettepanekuga õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus Enamlaste võimu laienemine 1917-18: · riigipööre ei toonud veel siiski täielikult võimule, pidid jätkuvalt arvestama teiste vasakpoolsete parteidega
ülekaalu saavutamine Petrogradi ja Moskva nõukogus Oktoobripööre: sügiseks AV autoriteet väga madal---> kasutasid ära enamlased Lenini arvates esiteks võim Petrogradi ümbruses ja seejärel vastuhakk pealinnas 25. okt 1917 – Petrograd oma kontrolli alla, pealinlased suhtusid toimuvasse üsna ükskõikselt 26. okt II nõukogude kongress – vormistas võimu ülemineku enamlastele, moodustas esimese nõukogude valitsuse e Rahvakomissaride Nõukogu – enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsus, esimeheks Lenin kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi: pöörduti maailma riikide poole rahuläbirääkimiste ettepanekuga õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga livkideeriti mõisnike suurmaaomandus Enamlaste võimu laienemine 1917-18: riigipööre ei toonud veel siiski täielikult võimule, pidid jätkuvalt arvestama teiste vasakpoolsete parteidega
läksid järk-järgult kommunistide kätte. Ainsaks poliitiliseks organisatsiooniks EKP. Annektsioon. Saadeti laiali juuli alguses Riigikogu, ennetähtaegsed valimised. Ebademokraatlikud valimised, üks kandidaat jms. Miiting, kus nõuti esmakordselt Eesti ühendamist NSVLiga. Alustuseks nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. 6. augustil 1940 rahuldati Eesti palve. Seadusandlikuks võimuorganiks sai Ülemnõukogu. Selle esimeheks Barbarus. Täidesaatev oli Rahvakomissaride Nõukogu. Johannes Lauristin. Kõike juhiti Moskvast tegelikult. EK(b)P esimeseks sekretäriks sai Karl Säre. Teiseks sekretäriks Nikolai Karotamm. Seaduste asendamine NFSV seadustega. Majanduses ümberkorraldused: 1) natsionaliseerimine 2) majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele, käsumajandus 3) tööstuse eelisarendamine 4) agraarreform riiklik maafond 5) suurmajandid, sovhoosid 6) rahareform novembris rubla. Defitsiit.
alustel ning salajased. 7. novembril 1917 viisid bolševikud läbi riigipöörde ning kukutasid Ajutise Valitsuse. Pärast võimuhaaramist kinnitas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Ajutise Valitsuse määratud Asutava Kogu valimise tähtajad. Kuna valimiskomisjoni juhiks oli kadettide esindaja, kes keeldus koostööst riigipöörde teinutega, siis 23. novembril vahistati valimiskomisjoni liikmed Rahvakomissaride Nõukogu otsusega neljaks päevaks. Neid süüdistati sabotaažis. Komisjoni esimeheks määrati nüüd bolševik Mihhail Uritski. 28. novembril keeldusid ülejäänud komisjoni liikmed koostööst temaga ja järgmisel päeval saadeti valimiskomisjon laiali. Suure osa endise Venemaa Keisririigi läänealade (Poola, Leedu, Läti ja Ukraina) okupeerimise tõttu Saksamaa vägede poolt ei toimunud valimised kõigis ringkondades õigeaegselt ja andmed tulemuste kohta on erinevad Iseseisvumine
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matuse...
neid toetas Saksamaa ajutise valitsuse ebaõnnestumised Oktoobripööre või oktoobrirevulutsioon bolševikud moodustasi tööliste relvastatud salku – Punakaart 25.okt oli Petrograd enamlaste konttrolli all 26.okt arreteeriti Ajutise Valitsuse liikmed Nõukogude võimu dekreedid ehk otsused Dekreet võimust – moodustati esimene üheparteiline nõukogude valitsus – Rahvakomissaride Nõukogu, valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks, esimeheks V.I.Uljanov-Lenin Rahudekreet – kõikidele sõdivatele riikidele tehti ettepanek alustada läbirääkimisi anneksioonideta (alade ära andmiseta) ja kontributsioonideta (kahju tasu maksuta) rahu sõlmimiseks Maadekreet – kuulutati välja mõisamaa natsionaliseerimine, võrdsustava maajaotuse põhimõte Nõukogude võimu kehtestamine
25. okt Enamlastele alluvad väeüksused võtavad Petrogradi oma võimu alla 26. okt Moodustatakse 1. nõukogude valitsus ehk Rahvakomissaride Nõukogu (enamlaste võim, Lenin; sakslased finantseerisid) Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi Enamlaste riigipööre ehk obtoobrirevolutsioon Edaspidi kehtestasid enamlased ainuvõimu 3
Deklaratsioon pankade ja suurtööstuse natsionaliseerimise kohta (eraomanduse likvideerimine) 25. VII 1940 vallavolikogude likvideerimine 31. VII 1940 vallavanemate vabastamine 6. VIII 1940 ENSV vastuvõtmine NSV Liidu liikmeks 25. VIII 1940 Riigivolikogu istung ENSV Konstitutsioon ENSV ajutine Ülemnõukogu 25. VIII 1940 ENSV ajutise Ülemnõukogu avaistung ENSV Rahvakomissaride Nõukogu moodustamine (esimees Johannes Lauritin) esimees Johannes Lauristin kohalikud pahempoolsed haritlased (9) kohalikud vanad kommunistid (8) Venemaa eestlased (5) 12. IX 1940 EKP Keskkomitee büroo uus koosseis Keskkomitee I sekretär Karl Säre Keskkomitee II sekretär Nikolai Karotamm 16. IX 1940 ÜK(b)P KK ja NSVL RKN voliniku ametikoht Vladimir Botškarjov
võltsiti. Pärast valmisi nõudsid kommunistid Baltikumi ühendamist NSV liiduga ja 21.juulil kogunenud nn rahvaparlamendid kuulutasid Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude Sotsialistlikeks Vabariikideks ja palusid võtta end vastu NSV liidu koosseisu. Likvideeriti Balti riikide kaitsejõud, suleti paljud ühingud; ainsaks poliitiliseks erakonnaks jäi kommunistlik partei. Kehtestati uued põhiseadused, mis loodi NSVL seaduste järgi. (võim kuulus ülemnõukogudele, rahvakomissaride nõukogudele ja kohalikule täitevkomiteele) Võeti üle NSVL kohtusüsteem ning politsei asendati miilitsaga. Teostati põhjalikud majandusreformid. Kõik eraettevõtted ja suuremad elumajad võeti omanikelt ära, maareformi käigus määrati talude maks.suuruseks 30 hektarit. Riigistatud maad jagati seni maata või vähese maaga talunikele (tekkis hulk mittetulusaid väiketalusid ja külaelanike omavahelised suhted teravnesid). Rahareformi ja järsu hinnatõus tõttu
riigipööret augustis 1917.a. See suurendas veelgi enamlaste populaarsust. 2.1.4. Oktoobrirevolutsioon (ka oktoobripööre) (Vt. ka õpik lk.70-72) 26* Enamlaste riigipööre toimus kiiresti ja väheste ohvritega 8.novembril 1917.a. (oktoobris v.k.j.), arreteeriti Ajutine Valitsus (selle juhil A.Kerenskil õnnestus põgeneda) ja kuulutati välja nõukogude võim. Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e. Punakaart. 27* Uus valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks, koosnes ainult enamlaste partei liikmetest. Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks ja valitsust juhtis Lenin (V. Uljanov). Uue valitsuse eestvedamisel võeti vastu 2 dokumenti: 49* Rahudekreet - tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ilma annektsioonideta (liidendusteta kellegi kasuks) ja kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate kasuks) ning teiste rahvaste vägivaldse liidendamise katseteta
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodu...
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastast...
sekretär, kes oli ka Moskva käepikenduseks liiduvabariigis. - KK osakonnad ja nende töötajad KESKKOMITEE - Osakonnad; - BÜROO; - Sekretariaat; o Rajooni parteiorganisatsioonid; o Linna- ja linnarajoonide parteiorganisatsioonid; Partei algorganisatsioonid eri asutustes ja ettevõtetes (partorg – partei organisaator). TÄIDESAATEV VÕIM Eesti NSV valitsuses: - 1940-1946 – Rahvakomissaride Nõukogu (RKN) - Al 1946 – Ministrite Nõukogu (MN) Rahvakomissariaadid/ministeeriumid: - Liidulis-vabariiklikud (dualistliku alluvusega: nii Moskva keskametkonnale kui ka liiduvabariigi juhtkonnale. Loodi Moskva jaoks prioriteetsemates valdkondades), - Kohalikud. Kohalik tasand: nõukogude täitevkomiteed. Sisulist võimu nad ei teostanud, mida aeg edasi, seda rohkem muutus sisuliseks võimuks kohalik majand ja selle juht.
· OVTK 1934. a. kinnitati ,,Ole valmis tööks ja NSV Liidu kaitseks" märginormatiivid ja nende vastuvõtmise kord. OVTK normatiivid lülitati lookide kehalise kasvatuse programmidesse. Samal aastal hakati looma laste spordikoole. · üleliiduline spordiklassifikatsioon loodi 1935. aastal + kehtestati järgunormatiivid Sport NSV Liidus: · spordiorganisatsioonide loomine: 1923. Kõrgem Kehakultuuri Nõukogu 1930. Üleliiduline Kehakultuurinõukogu 1936. moodustati NSVL Rahvakomissaride Nõukogu juurde Kehakultuuri. ja Spordikomitee · spordiühingud: 1918.a. ,,Spartak" ja ,,Sport" esimesed vabatahtlikud spordiühingud 1923.a. ,,Dünamo" ja Punaarmee Spordiklubi 1982. aastal otsustati oluliselt vähendada ametiühingute spordiühingute arvu. Liiduvabariikides tegutsenud spordiühingud sunniti liituma. · NSV Liidu rahvuslik olümpiakomitee loodi 1951. aastal
vaid ta jäi siia, kukkus kinni ning rääkis Sakslastele kõik kom-partei saladused välja. Arvatakse olevat Ü + Ainukene toimiv partei Ülemnõukogu + Presiiidiumi esimees Johannes Vares-Barbarus + Barbarus läks uue võimuga kaasa, teda soovitas pkandidatuuri Maksim Und või Nigol AndresenSooritas enesetapu pärast Rahvakomissaride Nõukogu + Esimees Johannes Lauristin (laks laevaga põhja) Hilary Karu 69 D 11 EESTI AJALUGU Repressioonid NKVD ehk eesti keeles SARK Siseasjade Rahvakomisariaat Kasvab välja KGB Poliitilise ja majandusliku eliidi hävitamine + Aastaga tapetakse ligi 1000 tähtsamat isikut, nt Päts ja Laidoner Ümberkorraldused
EKP- Eestimaa Kommunistlik Partei. Partei kõrgemad võimuorganid: Kongress. Pleenum. Keskkomitee (KK). Revisjonikomisjon.- Oluline võim puudus. KK Poliitbüroo / büroo.- Kõige tähtsaim võimuorgan, sest seal võeti vastu kõige tähtsamad otsused. Partei võimu kese. Parteiaparaat: KK büroo kui tegelik võimukese liiduvabariigis. KK esimene sekretär. KK sekretariaat. KK osakonnad ja nende töötajad. Täidesaatev võim: Eesti NSV valitsus: 1940-1946 Rahvakomissaride nõukogu (RKN) Alates 1946- Ministrite Nõukogu (MN) Rahvakomissariaadid/ministeeriumid: Üleliidulised. Liidulis-vabariiklikud. Kohalikud. Kohalik tasand: nõukogude täitevkomiteed. Täidesaatev võim: Eesti NSV valitsusjuhid: 1944-1951- Arnold Veimer 1951-1961- Aleksei Müürissepp 1961-1984- Valter Klauson- Tegutses majandussektoris. Polnud poliitilisi ambitsioone, ei soovinud saada EKP esimeseks sekretäriks. Ta oli rahul valitsusjuhi kohaga
(A. Zdanov) 21.06., 14. 15.07. ja 21.07. sündmused. · 21. juunil 1940 toimus Juunipööre Nõukogude Liidu poolt Tallinnas ja mujal korraldatud meeleavaldused, mille tagajärjel läks võim Johannes Vares-Barbaruse marionettvalitsusele. Esimene nõukogude aasta Muutused poliitikas: 1. Kiideti heaks uus Nõukogude Liidu konstitutsiooni eeskujul koostatud põhiseadus: Riigikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks, Vabariigi Valitsus Rahvakomissaride Nõukoguks, linna- ja vallavalitsused täitevkomiteedeks. 2. Kõigi asutuste peaülesandeks oli täita Moskva korraldusi. 3. Eestimaa Kommunistlik Partei oli ainus lubatud erakond ja n-ö ühiskonna juhtiv ja suunav jõud. Muutused majanduses: 1. Algas riigistamine: maareform (talunikud olid varem maaomanikud, nüüd aga maakasutajad), talude maksimaalne lubatud suurus oli 30 ha, jagati maad senistele sulastele ja kehvikutele. 2
nov, Klaipeda Leedu aladel, lahingud kuni 1945 jaanuarini. Nord põhituumik taandus Kuramaale, kus moodustus Kuramaa kott/katel/kindlus, selle garnison oli u 500 000 saksa sõjaväelast, pidas vastu kuni II ms lõpuni Eur-s, kapituleerus 9.mail 1945. Nimetamisväärset rolli sõjasündmustes enam etendada ei saanud. Soomes oli NL leppinud sellega, et presidendiks on Mannerheim ja peaministriks Paasikivi, siis Balti riikides taastati koheselt NL võim, ametisse seati Eesti, Läti ja Leedu NSV Rahvakomissaride Nõukogud, mis allusid kompartei juhtimisele. Poola Poola ja NL suhted olid juba üldse keerulised, Vm-l oli olnud Poola jagamistes keeruline roll. NL_l oli põhjust poolakatesse suhtuda kahtlustavalt, tuletades meelde 1920 Vene-Poola sõda, ka Poola hilisemat NL vaenulikkust. Ei saa mööda minna Stalini isiklikust vihast poolakate vastu. Poolakatel oli meeles 1939 MRP, 17.sept Punaarmee sissetung, seljatagune löök Poolale. Poola pagulusvalitsus tegutses alates 1939 okt-st Londonis
EESTI LÄHIAJALUGU 07.02.12 Allikad ja historiograafia Lähiajaloo uurimise organisatsioonile struktuur. Eesti NSV, väliseesti ja taasiseseisvunud EV. Eesti NSV. Nõukogude võimu esmaseks ülesandeks oli uue ajalookäsitluse väljatöötamine. Selleks oli tarvis ideoloogiliselt ustavat teadlaskonda ja institutsionaalset tuge. Selle üsna suure ülesande esialgu püüti ära kasutada olemasolevate teadusorg struktuuri ja NSV Liiduga koostöösse läinud ajaloolased. Kõige olulisem mees oli Hans Kruus, kes läks uue reziimiga kaasa juba 40. aastatel, oli juuni pöörde aktiivne osaline. Hans Kruus 1920-30ndatel rajaski sisuliselt rahvusliku ajalooteaduse, oli kõige olulisem figuur ka sõjaeelses EV- s. Järgnevalt sai temast kuni 1950nda aastani väga oluline figuur, mitte ainult teaduse maailmas, ta oli sõjajärgsel perioodil ka Eesti NSV maastikul väga oluline kuju. Selle kinnituseks ka see, et just temast sai 1944. sügisel Eesti NSV välisasjade rahvakomissar...
eestkoste seaduste koodeks" (ENSV Teataja 1940, 73), millega tühistati kõik varem kehtinud nime puudutavad õigusaktid. Dokumentides tuli tarvitusele isanimi. Eraldi isikunimeseadust Nõukogude ajal vastu ei võetud. Nime muutmise kohta hakkas kehtima 1940. a 31. märtsi NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus ,,NSV Liidu kodanike perekonna- ja eesnimede muutmise korra kohta" (NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja 1940, 11). Selle seadluse § 3 põhjal kohustati NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu kinnitama NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi instruktsiooni ,,NSV Liidu kodanike perekonna- ja eesnimede muutmise korra kohta". See kinnitati 7. aprillil 1940. a (NSV Liidu Määruste Teatmik 1940, 8). Instruktsiooni järgi võis oma nime muuta vähemalt 18-aastane NSV Liidu kodanik, välja arvatud juhul, kui ta viibis eeluurimise all või oli kohtu poolt karistatud või kui riigivõimu organite poolt oli proteste. Abielus olija nimemuude ei läinud automaatselt üle abikaasale
Moskvasse, 6. augustil võeti Eesti NSV vastu. Eesti NSV konstitutsioon oli mahakirjutatud NSVL'ult. Nõukogulikud ümberkorraldused riikluses (Nõukogud, täitevkomiteed, kommunistlik partei): Kõrgem seadusandlusvõim kuulus ENSV Ülemnõukogule. Olemasolev riigivolikogu II koosseis kuulutas end ajutiseks Ülemnõukogu koosseisuks 7 aastaks. Ülemnõukogu Presiidiumil oli õigus väljaanda seadusi, mis hääletamisel muudeti seadusteks. Täidesaatev võim kuulus Rahvakomissaride Nõukogule. NSVL tagalas ettevalmistati spetsialiste: sekretärideks määrati Karl Säre, Neeme Ruus ja Nikolai Karotamm. Kõige kõrgemaks võimuks Eestis oli Vladimir Botskarjov. Moodustati rahvakohtud, mille kohtunikud nimetati rahvakomissari käskirjaga. Paigutati politsei ametnikud ümber. Eesti sõjavägi nimetati ümber Eesti rahvavägi ehk Eesti NSV vägi. Algasid Eesti sõjaväe ümberkujundamised punaarmee sõjaväeks, 22 laskurkorpuseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
