Tulemusteks monarhia kukutamine, vabariigi kehtestamine. Kutsuti kokku Asutav Kogu, kaksikvõim (Ajutine Valitsus ja saadikute nõukogud), Sots.dem. lõheneb (mensevikud ja bolsevikud) Oktoobrirevolutsioon- 1917 oktoober. Enamlased kasutasid ära madalale langenud Ajutise Valitsuse autoriteeeti ja kavandasid riigipööret. 25.okt võeti Petrograd oma võimu alla, võimu ülemineku enamlastele vormistati 26.okt.moodustati Rahvakomissaride Nõukogu, esimeheks Lenin. Võeti vastu rahu- ja maadekreet (sõdivate riikide vahel rahu, talupoegadele maad). Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid maailmas Itaalia- juhiks Benito Mussolini, fasism. 1922. sai Mussolini peaministriks, kehtestati ühepareiline süsteem. Mussolinil piiramatu võim, salapolitsei, koonduslaagrid. Intensiivne propaganda. Saksamaa- juht Adolf Hitler, natsid. Hitler üritas 1923 võimu haarata, pandi vangi. 10 aastat hiljem nimetati kantsleriks,
A 1. 1 MS algas 28 juuli 1914 seoses atentaadiga Austria_Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja kolmikliit (Keskriikideks). Nende põhilised eestvedajad olid üheltpoolt Inglismaa ja teiselt poolt Saksamaa ning Austri-Ungari. I MS tuntakse ka positsiooni- ehk kaeviku sõjana. Sõjas kasutati esmakordselt tanke, gaasi ja automaatrelvi. Sõda lõppes 11 nov 1918, kui saksamaa alistus ja nõustus compiegnei vaherahuga. See valmistas ette 1919 allakirjutatud versailles'i. I MS tulemusena lagunes neli impeeriumi: Austria-Ungari, venemaa, saksamaa ja türgi. Sõjas hukkus u 10 miljonit sõdurit. 2. Nimeta vähemalt kolm sisult erinevat Esimese maailmasõja põhjust: 1) sarajevo atentaat Franz ferdinanile. 2) taheti ülemvõimu euroopas ja maailmas, samuti balkanil 3) alahinnati ohtu, ei usutud suure sõja võimalikkusesse. 4) suurriikide soov kindlustada oma positsioone maailmas....
haritlaste seas VSDTP enamlased e bolsevikud (V.Lenin) revolutsionäärid, kehtestada proletariaadi diktatuur (töölisklassi ülemvõim) Enamlaste esiletõus: Enamlased lubasid, et kui nemad võimule saavad, saab rahvas maad, rahu ja leiba. Oktoobris oli valitsuse autoriteet langenud niivõrd, et enamlaste esilekerkimisel saadi võim. 25. Okt 1917 võtsid enamlased Petrogradi oma kontrolli alla. 26 okt toimus II nõukogude kongress, kus moodustati Nõukogude Valitsus e Rahvakomissaride Nõukogu, mille esimeheks sai Lenin. Võeti vastu rahu- ja maadekreet. Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks. Enamlased ei saanud täielikku võimu, pidid arvestama ka esseeridega. Enamlastele kujutas ohtu Asutava Kogu valimised, sest nad teadsid, et ei suuda võita. Võidu said valimistel esseerid, kuid sellest ei piisanud, Asutav Kogu pidi enamlaste soovil laiali minema kehtestati üheparteisüsteem, täielik võim koondus enamlastele. 1917
Kordamine Demokraatiad ja diktatuurid 1920.-1930. aastatel 1. Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 30) Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 2. Diktatuuri mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 44-46, vihik) – ole valmis demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda võrdlema. Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus). Mittedemokraatlikud on kommunism (ühiskond, kus inimesed on varaliselt võrdsed, p...
Taolised lepingud olid ka Läti ja Leeduga Punaarmee ok 1940 Leedu 15 jun, Läti ja Esti 17 jun Mõni päev hiljem korraldati Estis ,,töörahva rev", seati ametisse kuuleka ,,rahvavalitsuse" etteotsas Johannes Vares-Barbarus Jul riigikoguvalimised 6 aug 1940 võeti Eesti NSVL koosseisu Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti Loodi uued kõrgemad riigiorganid ENSV Ülemnõukogu (parlament), Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus) viimase puudus võim, ülesandeks täita Moskva korraldusi Repressioonid vangistati või hukati endised pol liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit Arreteeriti ka inimesi kõigist rahvakihtidest hirmuõhkkond 1941 14 jun - massiküüditamised Majandusreformi nime all natsionaliseeriti e riigistati kõik eraettevõtted. Talude max suur 30 ha. Langes elatustase, defitsiit SAKSA OK. REZ(1941) Moodustati kindralkomissariaat
(töölise) diktatuur. See tuli saavutada vägivalla teel. Juhiks Lenin (Uljanov) Enamlaste esiletõus: Lenin lubas rahvamassidele kõike. Ta nõudis viivitamatut väljaastumist sõjast. L. Kornilov- kindral, kes üritas sõjaväelist riigipööret. 25. oktoober algas Oktoobrirevolutsioon- enamlaste poolt organiseeritud vastuhakk ajutisele valitsusele. SSOR 26. oktoober läks võim enamlastele. Toimub II Nõukogude kongress, kus moodustatakse uus valitsus Rahvakomissaride Nõukogu. Eesotsas Lenin. Võetakse vastu maa ja rahu dekreet ehk seadus. Rajudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. 3.märts 1918 sõlmitakse Bresti rahu Venemaa ja Saksamaa vahel- separaat rahu. Sõja lõpp läänes: Versailles´i rahuleping- 1919-1920
J. Joffre juhtis Marne'i lahingus Antandi vägesid, nurjates Sks sõjaplaani G. R. Nivelle Pr. armee ülemjuh; 1917.a tapatalgud, kus Pr Sks poolt tagasi löödi F. Foch Sks juht Marne'i lahingus G. Clemenceau Pr peamin T. W. Wilson USA president D. Loyd George UK peamin Clemenceau, Wilson ja Loyd George olid Versailles' rahulepingu initsiaatorid. V. E. Orlando Itaalia peamin; algselt kutsuti konverentsile, aga ei kaasatud otsustamisele V. Uljanov Lenin; Rahvakomissaride Nõukogu esimees (enamlaste + vasakpoolsete koalits. valitsus) M. Kemal Türgi vab president, kelle sõlmitud rahuleppega saadi osa kaotatud aladesst tagasi
Johannes Vares-Barbarus – mingi juht Moskva plaanide kohaselt pidi kõik eestis toimuv jätma välismaailmale seaduslikkuse tunde Enamik rahvast jäi toimuva suhtes passiivseks kõrvalt vaatajaks Eestis viidi läbi uued riigivolikogu valimised 6. Augustil 1940 annekteeris NL eesti lõpplkikult Riigi volikogu muudeti eesti nsv ülemnõukoguks Valitsus nimetati ümber rahvakomissaride nõukoguks Politsei asendati miilitsaga, pangad tööstused ettevõtted riigistati, kroonid vahetati rubladeks, põletati keelatud raamatuid, toimusid pidevad arreteerimised 14. Juuni 1940 toimus kõigis balti riikides massi küüditamine, viidi ära üle 10 tunhande inimese Iseseisev töö 1. Millal algas baltisakslaste õmberasumine Saksamaale- miks ?
Oktoobripööre sügiseks oli ajutise valitsuse autoriteet madal. Riigipöörde tegemise võimalust asusid kaustama enamlased, kellel polnd demokraatlikult lootust võimu saada. (teised üritasid)Kuigi enamlaste plaan oli ajutisele valitsusele teada ei võetud midagi ette 25okt 1917-võtsid enamlased Petrogradi oma kontrolli alla. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26okt 1917 II nõukogude kongress mis moodustas Rahvakomissaride nõukogu Esimees:Lenin Kongress võttis vastu rahu ja maadekreedi : Maadekreet:likvideeriti mõisnike suuromand rahudekreet:rahuläbirääkimised , õigalse rahu sõlmimine maailmaga. Asutav kogu kuulutas enamlastele suurt ohtu. Selle valimistel võitsid esseerid. Ja võeti enamlaste vastane hoiak, enamlaste võim oli aga nii tugev et 6jaan 1918 ajasid nad asutava kogu laiali. Peagi viskasid enamlased vasakpoolsed eseerid välja . Venemaal kehtestati üheparteisüsteem
Maailm 20 saj algul 1. Vastuolud: Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism... 2. Majanduse iseloomulikud jooned: turusuhete tähtsus suurenes suurenes konkurents globaliseerumine e üleilmastumine riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid majandus arenes kiirelt, aga ebaühtlaselt, (tsükliline areng)arenenud Saksamaa, USA ...
Esimese maailmasõja põhjused Suurriigid soovisid majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju suurendada Inglism ja saksam võitlus liidrirolli pärast maailmas Saksam soov omandad uusi kolooniaid Prants soov saada tagasi saksm kaotatud Elsass- Lotringi alad Venem ja austria-ungari konkurents Balkanil I maailmas. Eeldused Puudusid rahvusvahelised intuitsioonid,( suhteid reguleerida diplomaatliselt) Rahvusvahelised vastuolud euroopas ja natsionalismi kasv. Sõja romantiseerimine. Ülev ja hiilgav. Ohu alahindamine Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. Sõja ajend 28.06.1914 sooritati sarajevos atendaat austria -ungari troonipärijale Franz Ferdinandile Tapja. Gavrilo princip Põhjuseks serbia leppimatus bosnia liitmise suhtes austria ungariga, soov luua Suur Serbia, ühendaks balkani poolsaare slaavi rahvaid. Sõja algus ...
Kõrgem seadusandlik organ ümber Ülemnõukoguks. Ülemnõukogu tegevuse juhtimiseks oli Riigikogu. moodustati Ülemnõukogu Presiidium. Riigipea esialgu puudus. Presidendi ametikoht kaotati, seati sisse Ülemnõukogu Presidendi sai endale 1938. Presiidiumi esimehe ametikoht. Kõrgem täidesaatev võim Kõrgem täidesaatev võim kuulus Rahvakomissaride kuulus valitsusele eesotsas Nõukogule eesotsas esimehega. Esimeseks esimeheks oli J. peaministriga. Viimaseks Lauristin. peaministriks oli J. Uluots. Kohalikku võimu teostasid Endiste linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati valla-ja linnavalitsused täitevkomitee, mille liikmed määrati ametisse kõrgemalt poolt. Üheparteisüsteem, võim kuulus EKP-le, mis täitis Moskva Mitmeparteisüsteem käske
Nõukogude võimu poolt hävitati. Peagi jõudis järg Vabadussõda meenutavate monumentide 4 kätte, kuigi kõiki "nõukogudevaenulikke ja kodanlikke" mälestusmärke esimesel Nõukogude aastal siiski hävitada ei jõutud. 25. augustil võttis enamlik Riigivolikogu vastu ENSV ajutise konstitutsiooni, millega parlament nimetati ümber ajutiseks Ülemnõukoguks ja valitsusest sai Rahvakomissaride Nõukogu. Senisest peaministrist Varesest sai Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, nimelist liiduvabariigi esimene mees, kuid tegelikult tähendas see tema tähtsuse drastilist langust. Rahvakomissaride Nõukogu etteotsa sai kommunist Johannes Lauristin, keda võib ka pidada tolleaegse ENSV olulisimaks meheks, kuna EKP struktuurid olid veel nõrgad. 25. augustil 1940 kaotati ka senine Eesti sõjavägi, mis korraldati ümber Punaarmee 22. laskurkorpuseks
(ENSV) ja paluti selle vastuvõtmist Nõukogude liitu. 6. augustil 1940. a sellekohane palve ka rahuldati. Ümberkorraldused Okupantide esimeseks sammuks oli riigiaparaadi lammutamine tagandati kõrgemaid ametnikke, sõjaväe ja politsei juhte, kohtunikke, maavanemaid ja linnapäid. Augustikuus 1940. a kiideti Riigivolikogu poolt heaks ka selle ümbernimetamine Ülemnõukoguks (esimees Johannes Vares) ja senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu (esimees Johannes Lauristin). Linna ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed. Kohtusüsteem asendati nõukogude rahvakohtuga, politsei miilitsaga, Eesti sõjaväest sai Punaarmee laskurkorpus. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes nö ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainuke legaalne poliitiline organisatsioon. Esimeseks sekretäriks sai Karl Säre.
kukkus läbi, kuid sündis arusaam et ainsaks võimaluseks Venet päästa oleks kehtestada sõjaline diktatuur; d üritati sõjalist riigipööret, kuid Kerenski suutis selle koos enamlaste abiga maha suruda. Oktoobripööre: 25.10 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutatud. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.10 II nõukogude kongress, mis mood Rahvakomissaride Nõukogu. Liidriks sai V.U. Lenin. 12 Nõukogude võimu kehtestamine: Surmaohtu enamlastele kujutas peagi valitav Asutav Kogu. Selle kokkutulemiseks minevat aega kas ära terrori käivitamiseks oma konkurentide vastu ning võimu kindlustamiseks. Valimistel said ülekaaluka võidu esseerid. 6.01 1918 ajasid enamlased Asutava Kogu laiali. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. Bresti Rahu: 1917 nov pöördusid enamlased Saksa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu
Sellega jõuNatdis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. ÜMBERKORRALDUSED Okupantide esimeseks sammuks oli senise riigiaparaadi lammutamine. Ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. 1940 augustis kiideti heaks uus põhiseadus. Nüüd nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks ning senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu. Linna. Ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, milleliikmed määrati ametisse kõrgemalt poolt. Kõigi nende asutuste peaülesanne oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga, Eesti sõjaväest kujundati Punaarmee laskurkorpus. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon
otsuse ühendada Eesti Nõukogude Senine riigiaparaat lammutati; võim Liiduga. läks kommunistidele, uus põhiseadus. Nõukogude võimu toodud muudatused 1940. aastal Eesti elus: 1. Võimuaparaadi ümberkorraldamine a) Uus põhiseadus b) Riigivolikogu -> Ülemnõukogu c) Vabariigi Valitsus -> Rahvakomissaride Nõukogu d) Linna- ja vallavalitsused -> täitevkomiteed e) Kohtusüsteem -> nõukogulikud relvakohtud, Politsei -> miilits f) Ainus legaalne poliitiline organisatsioon - EKP (Eesti Kommunistlik Partei) 2. Majandusreformid a) Maareform - kogu maa riigistamine b) Natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid, apteegid, haiglad, kirjastused, toitlustusasutused, suuremad elumajad jne. c) Järsk hinnatõus d) Kroonide asendamine rubladega. 3
a) võimul ainult 1 partei ja üks ideoloogia b) juhikultus c) demokraatlike vabaduste ja inimõiguste piiramine, d) rahvast hirmutatakse pidevalt nii sise- kui välisvaenlastega e) valmistumine sõjaks 4. Nõukogude riigivõimuaparaat. Nõukogude riigivõimuaparaadi kujunemine algas 1917. aastal , kui riigipöörde tulemusena said võimule kommunistid. Seadusandlik võim kuulus nüüd Ülevenemaailmsele Kesktäitevkomiteele. Täidesaates võim kuulus Rahvakomissaride Nõukogule. Vene riigis oli vaid üks partei ja see oli kommunistlik, mis kontrollis kõigi riigivõimu organite tööd. Riigi pealinnaks sai Peterburi asemel Moskva. Nõukogude Venemaa aitas ka naaberaladel kommuniste võimule. Pärast seda liideti need rahvad sunniviisiliselt endaga ja nii tekkiski Nõukogude Sotsialistlike Vabariide Liit. Sinna kuulusid nt. Venemaa, Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan. 5. Venemaa kodusõda.
oktoobrit arreteeriti Ajutise Valitsuse liikmed ja kuulutati välja nõukogude võim. Petrogradis toimus pööre kiiresti ja väheste ohvritega (ametlikel andmeil sai surma 6 inimest), Moskvas peeti aga tänavalahinguid ja ohvrite arv oli palju suurem. Võimu ülevõtmise vormistas ametlikult 8. novembri öösel II nõukogude kongress, moodustades ainuparteilise Nõukogude valitsuse Rahvakomissaride Nõukogu, mille esimeheks sai Lenin. Võeti vastu maa- ja rahudekreet. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaavaldus. Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks. Riigipööre ei toonud enamlasi siiski veel täielikult võimule. Nad pidid
mässu ajal, et ta bolsevike relvarühmitusi juhiks. 25. oktoobril Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu juurde asutatud Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Trotskiga, mille ülesandeks oli nõukogu kaitsmine, muutus bolsevike võimuhaaramise oktoobrirevolutsiooni staabiks. Lenin varjas ennast sel ajal Petrogradis konspiratiivkorteris. Võimuhaaramise käiku 6. 7. novembril juhtis Trotski. Pärast Ajutise Valitsuse arreteerimist moodustatud Rahvakomissaride Nõukogus sai Trotski Välisasjade Rahvakomissari koha. Järgnevate kuude jooksul ehitas Trotski oma liitlastega sisuliselt üles Punaarmee. Märtsis sai ta ka ametlikult selle juhiks ning hakkas selle tegevust suhteliselt edukalt koordineerima. Trotski osales ka Brest-Litovski rahu sõlmimisel. Tema poliitika oli äärmiselt originaalne: ta esitas oma kuulsa fraasi: "Ei sõda ega rahu!" ning püüdis sakslasi ja austerlasi segadusse ajada ning aega võita. Lõpuks sai
Ajalugu Miks tekkisid diktatuurid? 1. Muutused ühiskonnas. Valimisõiguse saanud töölised ja naised olid rahulolematud ja diktaatorid kasutasid seda ära, lubades neile paremat elu. 2. Sõja mõju. Sõja ajal harjuti karmikäelise riigivõimuga, mis oli samuti ka edukas. Seega oli diktaatoritele rahva poolehoid tugev. 3. Pettumine Versailles' süsteemis. Paljusid maailmasõjas osalenud riike ärritas see, et kehtestatud riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve. Seetõttu leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4. Majanduslikud raskused. Majandusraskused ja majanduskriis röövisid inimeste usu demokraatiasse, seda kasutasid ära karmikäelised poliitilised jõud, keda rahvas uskus. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitikute omavaheline võitlus põhjustas pettumuse demokraatias, seetõttu otsustati toetada diktatuurierakondi, kes lubasid korra majja lüüa. 6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa ri...
Juuniküüditamine Juuniküüditamine toimus 1941. aasta juunis. See pandi toime Nõugokude Liidu poolt ja selle käigus aeti oma kodudest välja ja viidi teistesse piirkondadesse üle 100 000 inimese. Juuniküüditamine hõlmas Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova alasid. Juuniküüditamine Eestis Ettevalmistused NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ja ÜK(b)P Keskkomitee võtsid 1941. aastal 14. mail vastu ühismääruse nr 1299-526ss, mis kinnitas ,,Direktiiv sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmise kohta Balti liiduvabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast" eriasumisele saatmise läbiviimise kohta. Toimuvat koordineerima määrati NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissar Vsevolod Merkulov, tema asetäitja Ivan Serov ja NSV Liidu
Välispoliitika NEP-i ajal · Rahumeelsete poliitiliste ja kaubanduslike suhete sõlmimine kõigi maadega; · Komitern, mille ülesandeks oli revolutsiooni eksport (maailmarevolutsioon) Majandus · 1927.a. riigilaenukampaaniad · inflatsioon, maksukoormuse järsk tõus · kaardisüsteem · 1928.a. taastati repressiivsed meetodid vilja kogumise (kokkuostuhind oli olnud madal) · 1928.a. industrialiseerimine · 1928.a. kollektiviseerimine · Bürokraatia kasv: rahvakomissaride arv kasvas 18-lt 41-le Industrialiseerimine (1928-) · Rahaliste vahendite "ümberpumpamine" põllumajandusest ja kergetööstusest rasketööstusse · Eesmärk muuta NSVL lühikese ajaga tööstusriigiks, tagada riigi sõjalise võimsuse kasv ja võimaldada tulevikus edukalt teostada maailmarevolutsioon · Uute söe- ja maagikaevanduste kasutuselevõtt Uuralites · Rasketööstuse rajamine Siberis ja Kesk-Aasis
Algul ei tahtud teda sisse lasta, vajalike dokumentide puudumise tõttu. Lõpuks see siiski õnnestus ja tal oli võimalus kokku saada Trotskiga, kes oli bolsevistlik revolutsionäär, marksismi teoreetik ning Punaarmee rajaja ja ülemjuhataja. Selleks ajaks lasi Trosk juba hõivata kõik tähtsamad strateegilised punktid Venemaal. 8. novembril 1917. aastal kuulutas kongress Venemaa nõukogude vabariigiks, ning loodi ka uus ajutine valitsus, Rahvakomissaride Nõukogu, mille eesotsas oli Vladimir Lenin ja mis pidi valitsema Asutava Kogu kokkutulekuni. 5 5 http://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Lenin Venemaa Kodusõda Venemaa kodusõda kestis 1917-1923. aastatel. Kodusõda oli "valgete" ehk bolsevikevastaste ja "punaste" ehk bolsevike jõudude vahel tekkinud relvastatud konflikt. See algas bolsevike poolt teostatud 1917. aastal riigipöörde elluviimisega ja võimu haaramisega Petrogadis
St ise annab välja seadusi ja ise viib ka ellu. Puudus võimude lahusus. See viib lõpuks välja võimu koondumisele ühe isiku kätte. Oli loomulik, et see võim läks peagi töölisklassi enda vastu. Ainuke lubatud partei oli bolsevike partei. Proletariaadi diktatuur asendus kohe partei diktatuuriga, sealt edasi asendus parteiaparaadi diktatuuriga. Jäi vaid astuda üks samm ja kujuneski ühe inimese diktatuur, isikukultus, st kogu võim koondus peagi Stalini kätte. Lenin oli Rahvakomissaride Nõukogu (RKN) esimees (valitsuse juht) ja partei juht, tema asetäitja oli Kamenev. Hiljem oli RKN esimees Rõkov. Seoses Lenini haigestumisega sai partei peasekretäriks 1922. aastal Stalin. Stalini peakonkurendiks oli Trotski, kellel olid väga suured teened revolutsiooni ja kodusõja võidus. Stalin koondas samm-sammult enda kätte suure võimu. Algas vastaste kõrvaldamine. 1925 võitlus "uue opositsiooniga" (süüalusteks Zinovjev, Kamenev)
jõukamate talupoegadega, kelle juhtimisel puhkes riigis kodusõda. Enamlusvaenlikud ollused kognesid Vene valgete nime all suurel arvul Lõuna-Vemenemaale ja Siberisse. Seal moodustati suuri relvastatud jõude Vene kindralite juhtimisl eesmärgiga kukutada Nõukogude võim Venemaal. Enamlaste vägivalla ja omavoli vastu astusid otsustavalt väja ka endise Venemaa vähemusrahvused- eestlased, soomlase, poolakad ja teised rahvad. vähemusrahvaste poolehoiu võitmiseks oli Vene Rahvakomissaride Nõukogu kuulutanud küll 2.novembril 1917 välja "Venemaa rahvaste õiguse vabale enesemääramisele kuni lahkulöömiseni ja iseseisva riigi loomiseni". Seda dekreeti aga tegelikult kusagil ei täidetud. Enamlikud nõukogud suhtusid vaenlukilult ka Eestile Vene Ajutise Valitsuse poolt antud autonoomia seadusele ja selle põhjal moodustatud Maanõukogule. Oma tegevuses kohapealsed nõukogud Eestis tuginesid käputäiele eesti enamlastele. Nende
Kaubanduse rahvakomissariaadi 11 osakonnas, büroos ja inspektsioonis töötas 102 inimest. Esmajärjekorras riigistati üle 100 tuhande kroonise (vastava aasta hindades) käibega kauplused. Lubatud olid väikesed erakauplused. Septembris moodustati linnade ja maakondade täitevkomitee juurde kaubandusosakonnad tegelemaks natsionaliseerimise, kaubanduse arendamise ja kehtiva seadusandluse täitmise küsimustega. Pärast Eesti Rahvakomissaride Nõukogu 18. septembril 1940. aasta vastavat otsust jõuti aasta lõpuks riigistada 387 suuremat kauplust, 1940. aastal riigistamine jätkus. Teise Maailmasõja alguseks oli enamus kauplusi natsionaliseeritud ja koondatud riikliku juhtimise alla, sest neisse kauplustesse oli määratud usaldusmehed. Usaldusmehed korraldasid järelvalvet ettevõtte tegevuse üle, võisid osa võtta ettevõtete juhtimisorganite tegevusest ning seisma panna viimaste korralduste
aastal Kadrioru staadioni betoontribuun. 1939. aastal korraldati Teised Eesti Mängud. Need õnnestusid suurepäraselt. Tekkis plaan hakata mänge korraldama 4-5 aasta tagant. 1940. aastaks oli ESK 21 liiget-10 erialaliitu, 11 maakonnaliitu. 1940. aastal pandi toime kolmas reorganiseerimine, mis sai ESK lõpu alguseks. Tagandati senine juhtkond ja määrati ametisse uued tegelased eesotsas A. Pirsoniga. ESK likvideeriti sama aasta lõpus. Eesti NSV Rahvakomissaride nõukogu määrusega asutati Kehakultuuri-ja Spordikomitee, mille tegevust asus juhtima A. Kress. Algas 50 aastat kestnud nõukogude spordi periood. 1940 aasta 21. juunil okupeeris NSV Liit Eesti. 20 iseseisvusaasta jooksul võitsid Eesti sportlased kokku 21 olümpiamedalit (6 kulda, 6 hõbedat ja 9 pronksi). Maailmameistrivõistlustelt toodi 116 ja Euroopa meistrivõistlustelt 52 medalit. Edukaimaks spordialaks oli kreeka-rooma maadlus. 2
Kuressaare Gümnaasium Vladimir Lenin Koostaja:Karl Grepp 2010 Sisukord Üldine info ................................................................................3 Lapsepõlv,haridus,kasvatus.......................................................4 Poliitilise tegevuse algus ...........................................................5 Tegevus emigtatsioonis .............................................................6 1917 a.Veebruarirevoltusioon ...................................................7 1917 a.Oktoobrirevolutsioon ................................................... 8 Atentaat,haigused ja surm ..........................................................9 Pärand ja surmajärgne kultus ....................................................10 Kokkuvõte ................................................................................
määras president, osa ameti kaudu, valitakse kutsekodade kudu. *Valitsuse eesotsas peaministriga määras ametisse president. *Valimisõigus saadi 22 aastasekt, *Valimised olid isikuvalimise., 1992. aasta põhiseadus on tänapäeval kehtiv põhiseadus. Millega on ajalukku läinud järgmised isikud: ROOSEVELT USA president, koostas New Deal'i, HITLER Saksamaa diktaator 1934-1945, STALIN Nõukogude liidu diktaator, LENIN Rahvakomissaride Nõukogu liider, MUSSOLINI Itaalia peaminister ja diktaator 1922-1943, PÄTS EV riigitegelane, esimene president, LARKA Eesti Vabadussõjalaste liidu üks juhte, SIRK - Eesti Vabadussõjalaste liidu üks juhte, LAIDONER Venemaa ja Eesti sõjaväelane ja Eesti poliitik Mõisted: NEP Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid välja Lenin ja Trotski 1921. aastal , SÕJAKOMMUNISM Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918-1920,
18. Millal ja millistel asjaoludel vallutas NSV Liit Eesti teistkordselt? (52) 1944. Pärast seda, kui Venemaa alustab vastupealetungi Saksamaale. 19. Millistest osadest koosnes nõukogulik võimustruktuur (nimeta ja selgita)? (52) Nõukogude võimustruktuur koosnes : 1. Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eesti kommunistlik partei allus Moskva korraldustele ja täitis sealt tulnud juhtnööre. 2. Eesti NSV valitsus - täitis Eesti kommunistliku partei ja moskva keskvõimu tahet- koosnes rahvakomissaride nõukogust ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. 3. Eesti NSV ülemnõukogu tal polnud reaalset võimu ja sinna valiti kõrgemalt poolt heaks kiidetud kandidaadid. 20. Millistel ametikohtadel olid N. Karotamm, J.Käbin ja K. Vaino? Millal oli nende võimuperioodid? Iseloomusta. (52, 53) N. Karotamm juhtis EKP-d 1944-1950 - Täitis Moskva korraldusi, samas aga mõtles ka eestlaste heaolule. Kõrvaldati võimult,
21.juuni õhtul nimetats Päts ametisse uue valitsuse. 21.juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV). 6. aug langetas NSV Liidu ülemnõukogu-"rahuldades eesti rahva palve"- otsuse ühendada Eesti Nõukogude Liiduga. Sellega jõudis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. Vastavalt uuele põhiseadusele nimetati 1940 augustis Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks ning senisest Vabariigi valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu. Endiste linna-ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed. Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes nö ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon, mis viis ennekõike ellu Moskva tahet. Toimusid ümberkorraldused ka majaduses: plaanimajandus, riigistamine, natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus-ja transpordi ettevõtted, maareform 1941
paluda selle vastuvõtmist NL-i koosseisu. 6. augustil ,,rahuldas eesti rahva palve" NSVL-i Ülemnõukogu. Samal moel ühendati Leedu, Läti ja Moldaavia. Sellega jõudis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. Ümberkorraldused: · senise riigiaparaadi lammutamine · võtmepositsioonide andmine kommunistide kätte · uus konstitutsioon: Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (Esimeheks Johannes Vares), senisest Vabariigi Valitsusest sai Rahvakomissaride Nõukogu · Linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed · kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga · Eesti sõjaväest kujundati Punaarmee laskurkorpus · Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks · maareformi käigus kuulutati kogu maa riigi omandiks · talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 hektarit · riigistati pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted jms
Venemaa sai Vabariigiks Oktoobripööre Venemaal (põhjused ja tulemused) Põhjused- Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks osutunud edukaks. Seda võimalust tõttasid kasutama enamlased, kellel polnud demokraatlike valimiste teel võimule tulla (omakasupüüdlikud enamlased). Tulemused- Võimu üleminek enamlastele 26.10.1917, moodustus Rahvakomissaride Nõukogu. esimeheks sai Vladimir Uljanov e. Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Venemaa hakkas arenema kommunistlikuks. Jõukad talupojad kuulutati keelanuteks ja saadeti siberisse. Oktoobripöörde tulemusena hävitati pool Venemaa elanikkonnast. Kodusõda Venemaal (tagajärjed, punaste võidu põhjused) Tagajärjed: kommunistliku diktatuuri püsimajäämine, tohutud inimkaotused, riik oli majanduslikus kaoses, tööstustoodang oli langenud 19
valijatest. 21. juulil kuulutas kommunistlik Riigikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi(ENSV), uus tekkinud riik liideti Nõukogude Liiduga. Okupantide esimeseks sammuks oli senise riigiaparaadi lammutamine. Ametist tagandati mitmed kõrgemad ametnikud, politsei juhid, linnapead, kohtunikud. Suurpositsioonid läksid kommunistide kätte. Vastavalt uuele põhiseadusele nimetati Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks, Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu, moodustati täitevkomiteed. Eestimaa Kommunistlik Partei(EKP) kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks(esimene sekretär Karl Säre). Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamisega ja niinimetatud kultuurirevolutsiooni raames hakati koolides õpetama marksismi-leninismi. 1941. aasta 14.juunil toimus massiküüditamine, mis toimus korraga kõigis Balti riigis. Eestist viidi umbes 10000 inimest.
Osaliselt jõuti oma majani 1919. aastal, mil osteti seltsile üks barakk Vaskjalast. Uus rahvamaja kerkis Vaskjala külla, kui 1924.a. jaanipäeva paiku põles see maani maha. Tndub, et 20- ndatel aastatel hakkab muusikaseltsi hood raugema. Küllap oli selles omajagu ,,süüdi'' ka seltside paljusus. 1940. aasta punavõimule polnud rahva poolt moodustatud seltsid sugugi meeltmööda. Juba nelja kuu pärast peale pööret tuldi Rahvakomissaride nõukogus välja määrusega poliitharidustöö korraldamise kohta, millega kuulusid kultuuri hariduslikud organisatsioonid viivitamatule lõpetamisele. Nii ka Jüri Muusikaselts, mille ülevõtmise ajaks Rae uues koolimajas on märgitud 10. November 1940 kell 12.00. Miski polnud enam endine. See oli lõpp muusikaseltsi vaimule, mõttele ja tegutsemisele. Isetegevusest oli saanud käsutäitmine. Vabadusest sund.
igapäevaselt töölt, lubamata neil kodunt läbi minna. Vagunid laaditi tihedalt täis. Õhupuudus , kuumus ja janu valmistasid inimestele kirjeldamatuid piinu, millele lisanus ahastus edasise saatuse pärast. 14.-17. juunini vedasid loomavagunid eestlasi üle piiri vastu kannatustele Põhja- Venemaa ja Siberi ääretus viletsuses. Küüditamine toimus täiesti Moskva juhtnööride kohaselt ja selles suhtes polnud kohalikul Rahvakomissaride Nõukogul midagi ütelda. Kõik korraldused dikteeris Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat koha peale, mida meie võimumehed kui alandlikud sulased püüdlikult pidid täitma ja täitsidki. Küüditamise ettevalmistustöid alustati varakult, juba 1940/41. a talvel. Nimelt koostati protokolle, mis sisaldasid küüditamisele määratud isikute nimesid ja otsuseid nende kohta. Esmajärjekorras määrati asumisele need, kes kuulusid ,,nõukogudevastase elemendi" hulka
Suurriikide blokid Kolmikliit:sõlmiti 1879.a Saksamaa ja Austria- Ungari vahel. 1882.a ühines nendega ka Itaalia. Saksamaa soovis uusi kolooniad, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril, hävitada ka Venemaa. Austria-Ungari tahtis tugevdada oma positsioone Balkanil(võidelda Serbiaga ning ka Venemaaga). Itaalia liitus selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. Itaalia aga eraldus 20.saj algul, kui tal soojenesid suhted Prantsusmaaga ja tekkisid tülid Austria-Ungariga. Liitus Türgi(liitus novembris 1914), kes lootis toetust Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu. Antant:sõlmiti 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Prantsusmaa ja Venemaa olid liidu sõlminud juba 1893.a. 1907.a sõlmisid Inglismaa ja Venemaa liidu. Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning tagasi saada Elsassi ja Lotringit. Venemaa soovis vallata Konstantinoopolit(rünnakusuunaks Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari). In...
Märksõnad *Töölisklass ehk ploretariaat (sellest pidi saama juhtiv klass) *Maailmarevolutsioon (hakatakse peale suruma kommunismi) *Diktatuur ja revolutsioon (nende valitsusvorm ja kuidas seda saavutada) Oktoobripööre ENAMLASED TULID VÕIMULE *Lenini plaan allutada Petrogradi ümbritsevad linnad ja alles siis pealinn. *De facto *25.10.1917 (tegelikult november) enamlaste väeüksused võtsid Petrogradi enda kontrolli alla *De jure *26.10.1917 II Nõukogude kongress moodustati RAHVAKOMISSARIDE NÕUKOGU Rahvadekreet maailmarahu Maadekreet likvideeritakse suurmaaomandus Oktoobripöörde mõjud Eestis *Eesti enamlased haarasid võimu Tallinnas juba 23. Oktoobril (Viktor Kingissepp ja Ivan Robtsinski) *KAKSIKVÕIM Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (Jaan Anvelt) ja Maapäev Enamlased Eestis *Kaotati baltisakslaste privileegid, mõisad võeti ära *Tööstusettevõtted, pangad ja maa riigistati *Mõisamaad ei jagatud talupoegadele vaid hakati rajama ühismajandeid ehk kommuune
Kommunistlik ühiskond pidi olema ilma eraomandita, eraomand pidi kaotatama. ,,Igalt ühelt vastavalt võimetele ja igale ühele vastavalt vajadusele." Pidi ikkagi olema grupp, kes hakkab seda määrama. Enamlased kogusid järjest enam populaarsust. Oktoobrirevolutsioon 1917 oktoobris haarasid enamlased üsna raskusteta Petrogradis võimu. Enamlaste põhiloosung tol ajal oli ,,Rahu, leiba, maad!" (venelased vajasid seda kõige enam). Enamlased moodustasid valitsuse Rahvakomissaride Nõukogu, eesotsas V. Uljanov (Lenin). Venemaa nimeks sai Nõukogude Venemaa. Kohe hakati ellu viima oma eesmärke, nt. majanduses natsionaliseeriti (riigistati) ettevõtted. Organiseerima hakati võitlusüksusi (löögiüksused) Punakaart (Lev Trotski (juut), üks rajajatest, tippkommunist). Kohe hakati jälitama teisitimõtlejaid. Asutati repressiivorgan (ve) tsekaa (hiljem NKVD > KGB). Tsekaa esimene juht oli F. Dzerzinski (poolakas). Oma tegevusega kaotasid
puudumise tõttu, mille ta vahetas võltsdokumentide vastu kui Soomest Venemaale naasis. Lõpuks tal see siiski õnnestus ning Lenin sai kokku Trotskiga, kes oli bolševistlik revolutsionäär, marksismi teoreetik ning Punaarmee rajaja ja ülemjuhataja. Trosk oli juba allutanud enamus tähtsamad strateegilised punktid Venemaal, mille hulgas oli ka Talvepalee. 1917. aastal 8. novembril kuulutas kongress Venemaa Nõukogude Vabariigiks, ning loodi ka uus ajutine valitsus - Rahvakomissaride Nõukogu , mille eesotsas oli Vladimir Lenin ning see pidi valitsema Asutava Kogu kokkutulekuni, kuid tegelikkus oli Lenini türannia kuni tema surmani.(Albert Resis, britannica.com) Lenin kõnet pidamas: http://content.time.com/time/photogallery/0,29307,1681193,00.html 7 Kodusõda ja punane terror Oktoobrirevolutsiooni järel leidis aset peaaegu kolm aastat kestnud kodusõda
Venemaa sai Vabariigiks. Oktoobripööre Venemaal (põhjused ja tulemused) Põhjused- Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks osutunud edukaks. Seda võimalust tõttasid kasutama enamlased, kellel polnud demokraatlike valimiste teel võimule tulla (omakasupüüdlikud enamlased). Tulemused- Võimu üleminek enamlastele 26.10.1917, moodustus Rahvakomissaride Nõukogu. esimeheks sai Vladimir Uljanov e. Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Venemaa hakkas arenema kommunistlikuks. Jõukad talupojad kuulutati keelanuteks ja saadeti siberisse. Oktoobripöörde tulemusena hävitati pool Venemaa elanikkonnast. Kodusõda Venemaal (tagajärjed, punaste võidu põhjused) Tagajärjed: kommunistliku diktatuuri püsimajäämine, tohutud inimkaotused, riik oli majanduslikus kaoses,
23. augustil 1939 sõlmitakse Molotov-Ribbentropi pakt. 1. septembril 1945 tungib Saksamaa kallale Poolale algab Teine maailmasõda. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi. Esialgu näis see õnnestuvat ning sõda põhjustas Eestile vaid varustusraskustest tulenevaid majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Välisminister Karl Selter pidas 15.-19. september Moskvas kaubandusläbirääkimisi NSV Liiduga. Septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev Orzel. Vastavalt neutraliteedi seadustele asuti seda interneerima, kuid asi venis. Kui Nõukogude väed 17. septembril Poola idapiiri ületasid, põgenes järgmisel ööl allveelaev Tallinnast. NSV Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises. 19. septembril kutsuti Molotovi juurde aru andma Eesti Vabariigi saadik Moskvas August Rei. 24. septembril kutsutakse omakorda Selter Molotovi juurde, viimane nõudis nüüd vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. 27. sept...
Nõukogude Liidu põhiseaduse eeskujul. Seadusandlikuks võimuorganiks sai Ülemnõukogu, mis moodustati Riigivolikogu ümbernimetamise teel. Tegelikku seadusandlikku võimu sel asutusel ei olnud, saadikute ülesandeks oli kiita heaks Moskvast tulevad korraldused. Ülemnõukogu tegevuse juhtimiseks moodustati Ülemnõukogu tegevuse juhtimiseks moodustati Ülemnõukogu Presiidium, mille esimeheks sai J. Vares. Täidesaatvat võimu teostas Rahvakomissaride Nõukogu, kuhu kuulus 13 rahvakomissari. Nendegi ülesandeks oli Moskvast tulnud juhtnööride täpne täitmine. rahvakomissaride Nõukogu esimeheks sai kommunist Johannes Lauristin. Eesti seadused asendati Vene NFSV seadustega, mis Eesti oludesse sobimatutena tekitasid hulgaliselt raskusi. Loodi nõukogulikku kohtusüsteemi kuuluvad rahvakohtud, Eesti politsei asendati Tööliste ja Talupoegade Miilitsaga, Eesti sõjavägi reorganiseeriti Punaarmee 22. Territoriaalseks laskurkorpuseks.
endale kuuleka "rahvavalitsuse". Selle etteotsa sai Vares-Barbarus. Kuigi Varese valitsus oli lubanud, et Eesti iseseisvus on riigikord jäävad püsima, kuulutas Riigikogu välja Eesti Nõukogude Sotsalistliku Vabariigi ja 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NVS Liidu kooseisu. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu ja Rahvakomissaride Nõukogu. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud partei, mille kätte koondus kogu võim. Käivitati ulatuslik repressioonid. Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit. Peaegi hakati arreteerima rahvast. Repressioonid tipnesid 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vägivaldest minema üle 10 000 inimese
sootuks teisiti. Riigivolikogu kuulutas välja Eesti Nõukogude Sotialistliku Vabariigi 6.augustil 1940. aastal võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu kooseisu. Eesti okupeeriti aastal 1940. Venemaa alla Nõukogude Okupatsioonireziim Hävitati Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused, Eestis hakkas nüüd kehtima vene seadused ja põhikiri. Sellega kaasnesid ka uued kõrgemad riigiorganid Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus), ülesanneteks oli täita Moska korraldusi. Inimeste vastu oldi julmad, mistõttu tekkis hirmuõhkkond. Mitmed Eesti aegsed liidrid ja kõrgemad juhid hukati või vangistati. Kogu sellele järgnes veel 1941. aasta 14.juunil massiküüditamine, mille käigus viidi Eestist täiesti tavalisi mitte mingisuguse karistuse või süüdistusega inimesi lihtsalt Siberisse. Ära viidi kõik, naised, lapsed ja vanurid Siberisse ja täisealisi mehi
ka kõige demokraatlikumaks põhiseaduseks maailmas. 1936-1938. viidi tema korraldusel ja initsiatiivil läbi nn. suurpuhastus ehk tsistka, mille käigus kõrvaldati lõplikult võimu juurest vanade revolutsionääride kaader. 23.08.1939 sõlmiti tema nõusolekul Molotov-Ribbentropi pakt, millega Saksamaa ja Nõukogude Liit jagasid Ida-Euroopa oma huvipiirkondadeks. 1940 lasi ta korraldada oma kauaaegse oponendi Lev Trotski mõrvamise Mehhikos. 1941 nimetati Stalin NSVL Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks 30.06.1941 nimetati Riikliku Kaitsekomitee esimeheks 10.07.1941 sai Stalinist NSVL relvajõudude ülemjuhataja, ta nimetati ka NSVL kaitse rahvakomissariks 1942 andis välja käskkirja nr. 227, mis käskis kohapeal maha lasta kõik sõdurid, kes taganevad või hülgavad oma positsiooni ilma ülema loata. Tuleb siiski mainida, et taolised karmid meetmed aitasid Nõukogude Liidul lõpptulemusena sõja võita. 1943 tegi ta ulatuslike muudatusi, saates laiali Kominterni. 25.09
Nii okupeeriti 15. juunil Leedu. Läti ja Eesti 17 juunil. Moskva valitsus seadis ametisse kuuleka rahvavalitsuse, toimusid Riigivolikogu ,,valimised ning lubadusele, et Eesti säilitab iseseisvuse ning riigikorra löödi käega ning Eesti kuulutati Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu(parlament), Rahvakomissaride Nõukogu(valitsus). Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ning kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud poliitiline erakond. Riigistati kõik eraettevõtted. 30.Ei, sest valida sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate, mis tähendas seda, et valimised polnud vabad. 31.Umbes 1941st aastast, Vangistati ja hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit ning peagi hakati arreteerima inimesi igasugustest rahvakihtidest.
Trotskiga. 1918. a. algul kokku tulnud Asutava Kogu (mis pidi otsustama Venemaa riikliku korra ja saatuse) saatsid bolsevikud jõuga laiali, kuna valimistel ei saavutanud nemad enamust. Lenin valitses nüüd Venemaad diktaatorina, keelates kõik teised parteid peale bolsevike oma ning kehtestades tsensuuri. "Kui Lenini rezhiim üldse millegi poolest Hitleri omast erines, siis vaid suurema jõhkruse poolest" (Igor Bunitsh, "Partei kuld"). Riiki juhtis Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus), kuhu kuulusid ainult bolsevikud. Võitluseks poliitiliste vastasetega loodi politsei eriüksused (Vtseka, hilisem NKVD), kes represseerisid tuhandeid inimesi. Omanikelt võeti ära suuremad ettevõtted ja pangad, samuti jäi oma varast ilma õigeusu kirik. 1922. a. detsembris toimus oluline sündmus 4 bolsevike valitsetud riiki (Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia NSV) ühinesid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks
Sõjatööstuse vähendamine 1945 tekitas mõneks ajaks suure tööpuuduse ja sotsiaalseid pingeid. 1953-1961 võimul vabariiklasest president Dwight Eisenhower. NSVL 1945-1955. Pärast sõda sotsiaal-majanduslik kaos. Moodsa sõjatööstuskompleksi rajamine: peaeesmärk aatomirelva loomine ja kasutuselevõtt: endiselt eelisarendati sõjatööstust. Riigiametid tegid läbi väikesed nimemuudatused, et näidata maailmale, et justkui toimuks ka NSVL-is demokratiseerimisprotsess: Rahvakomissaride Nõukogu muutus näiteks Ministrite Nõukoguks. Stalini lähikonda võeti 1930-ndail ja sõja ajal esilekerkinud inimesi (nn vana kaardiväe (nt Molotov) renomee hakkas Stalini silmis langema). 1952 muutus ka partei nimi: Üleliiduline Kommunistlik bolševike Partei muutus Nõukogude Liidu Kommunistlikuks Parteiks (ÜKbP→NLKP). Tähtsaimaid riigiasju otsustas viisik: Stalin, Georgi Malenkov, Lavrenti Beria, Nikita Hruštšov ja Nikolai Bulganin.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
