Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"rahvahariduse" - 293 õppematerjali

thumbnail
35
doc

Keskerakond

Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks...

Ühiskonnaõpetus
57 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rahvusliku liikumise kujunemine

Rahvusliku Liikumise eeldused ja sihid: Rahvuslikus Liikumises hakati teadustama oma mineviku, keelt, kultuuri omapära, see kõik viis välja Eesti rahvuse kujunemiseni. Eeldused: · Majanduslik arenemine · Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke · Koolihariduse levik · Kohaliku elanikkonna omaalgatuslik organiseerimine · Kommunikatsioonivõrgu avardumine · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärgid: · Emakeelse rahvahariduse edendamine · Kultuuriharrastuste toetamine · Üldise silmaringi laiendamine · Kutseoskuste omandamise soodustamine · Välja arendada oma eliitkultuur, mida oleks vähendanud saksa kultuuri mõju ja takistanud eestlaste saksastumist. Rahvusliku Liikumise juhid: Johann Voldemar Jannsen Elukutselt- ajalehe toimetaja; algul toimetas lehte ''Perno Postimees'', hiljem ''Tartu Postimees''. Pärit Vändrast Haridustase: Kihelkonna kool...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vaimuelu eestis 17.-18. sajandil - laiendatud kava

3.5. Luteri usk siiski eestlastele kauge 17. sajandil 2.2.3.5.1. Muinasusund segunenud katoliiklike tavadega 2.2.3.5.2. Pühajõe mäss ­ 1642 2.2.3.5.2.1. Talupojad hävitasid Võhandu jõel mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks 2.2.4. Rahvahariduse algus 2.2.4.1. Keskseks kirikutegelaseks kujunes Karl XI reformide perioodil Johann Fischer 2.2.4.2. Andmed esimeste talurahvakoolide kohta 17. sajandist (mille tegevus ei olnud siiski püsiv) 2.2.4.2.1. Eesmärgiks õpetada iga talupoeg piiblit lugema, sest inimene saavat õndsaks vaid usu kaudu...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti ajalugu - uusaeg

· Kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid, kus 2-3 a jooksul anti teadmisi eelkõige matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast. · Linnakoolide alamastme moodustasid elementaarkoolid , kus õpetati lugemist, kirjuramist ja arvutamist. · Talurahva haridus algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonakool. ( Talurahvaseadus pani aluse kindlamale koolikorraldusele.) · Rahvahariduse lünklikust püüti korvata pühapäeva- ja paranduskoolidega ning rändõpetajate tegevusega. ( Põhja ­ Eestis) · Õpetajaid valmistati ette Tartus elementaarkooliõpetajate seminaris. Sajandi keskpaiaks õpetati vallakoolmeistreid juba viies seminaris. · 19.sajandi keskel hakkati üleminema kohustuslikule koolisundusele. Kirjasõna 19.sajandil: · 19.saj algusel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus. · Peamiseks levitajaks olid kalendrid....

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel

Karl XI aja Rootsi kirikupoliitika agaramaks elluviijaks Liivimaal sai kindralsuperintendent Johann Fischer, kes alustas tõhusat tegevust läti- ja eestikeelse Piibli väljaandmisel ning pani aluse rahvakoolide võrgule Liivimaal, olles ühtlasi Bengt Gottfried Forseliuse juhitud seminari ellukutsujaks. Rootsi aja lõpuks oli kogu Lõuna- Eesti rahvakoolidega kaetud ning talurahva lugemisoskus tähelepandavalt kõrge (Laur, 2003). Koos rahvahariduse edendamisega paranes suhe rahva ja kiriku vahel. Pastorid olid Rootsi aja lõpuks ülikooliharidusega ning pidid oskama eesti keelt. Koguduse majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse talurahva hulgast pärit vöörmündrid. Teada on iseseisvalt jutlustavaid talupoegi, samuti köstreid, teiste hulgas kirjamehena tuntuks saanud Käsu Hans Puhjas. 17. sajandi lõpp tõi kaasa ühe suurima siinseid alasid kunagi tabanud näljahäda, mille...

Eesti rahvakultuur
82 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kas vana hea Rootsi aeg?

Tänu temale loodi esialgu Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu Gümnaasium ülikooliks. Järgmine aastal avatigi Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool, millest sai kõrgeim õppeasutus Eestis. Taru Ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritoluga tudengid, eestlastest üliõpilasi sel ajal veel ei olnud. Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteriusu põhiseisukohtadest. Arvati, et talupoeg peab ise olema suuteline läbi lugema piibli ja muu vaimuliku kirjanduse. 1655. aastal otsustati, et igas kihelkonnas peab olema ametis koolmeister. Nõuti ka, et koguduste juures töötaksid kooliõpetajad. Suurimaks probleemiks osutus sobilike koolmeistrite puudumine. Olukord muutus paremaks, kui Fischeri initsatiivil loodi 1684. aastal õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas B. G. Forselius...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Haridus Eesti kultuuris

sajandi alguseni. Ülikooli õppejõudude ja kasvandike hulgas leidus teatav hulk estofiile, kes õppisid ära eesti keele ja tegid eestikeelseid kirjanduslikke katsetusi. Eestlasi pole üliõpilaste hulgast teada, ehkki ülikooli avamisel rõhutati pidulikult, et see õppeasutus on mõeldud kõigi siinsete rahvaste jaoks. Kaudselt mõjus ülikooliga kaasnenud haridussõbralik õhkkond aga rahvahariduse arendamisele küll. b) Talurahva haridus (B. G. Forselius) 1630. aastail püüti sisse seada korda, et iga koguduse juures oleks kösterkooliõpetaja. Köstrist kooliõpetaja sai üldiseks alles sajandi lõpus. 1641. aasta paiku andis Eestimaa piiskop Ihering välja esimese kindlalt dateeritava eestikeelse aabitsa. Lugemisoskus edenes tasapisi ka väljaspool koole, koduõpetuse teel. 1669 hakkas taas tööle eesti kool Tartu Jaani koguduse juures, mis oli sellal ainus...

Haridus eesti kultuuris
212 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vene aeg + Balti erikord

Kölner(kunstnik) ja P.Karell(keisri ihuarst). Rahvuslik liikumine ja venestamisaeg: Eeldused ja sihid- eelduseks: eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid : eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Esmane siht- eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine. Liikumise algus-algas rahvusliku agitatsiooniga, mille põhisisuks oli sisendada rahvale, et ,, eestlane on olla uhke ja hää" . Hakati käsitlema kui eetilist kohustust. Olulised keskused kujunesid 1860 aastal tartu, peterburi ja viljandimaa. Tartus oli eestvedajaks 1864 J.V...

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti rahvuslik liikumine 19.sajandil.

poegade majandusliku olukorra parandamine, sunnimaisuse tühistamine, Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest, kooli võrgu laiendamine, eestlaste haridus- taseme kasv, talude päriseks ostmine, talurahva omavalitsuse kujunemine ning esimese Eesti haritlaste põlvkonna kujunemine. Rahvusliku liikumise eesmärgid... Rahvusliku liikumise peamisteks eesmärkideks olid eelkõige rahva kultuuri- harrastuste toetamine, emakeelse rahvahariduse edendamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omaduste soodustamine. Kuid esmaseks sihiks oli eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid tõusid päeva- korrale sajandivahetusel. Rahvusliku liikumise tähtsamad juhid... Jakob Hurt. . Rahvusliku liikumise tähtsamateks juhtideks olid Jakob Hurt, kellele isa andis range usulise kasvatuse...

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

Kubermangus oli kõge olulisem kuberner, kes allus seantile, kui tegelikult pidi ta asju ajama siseministriga ja kindralkuberneriga. Tema kõrvale võis ka eraldi amtisse panne sõjakuberneri. Kuberner juhtis kubermanguvalitsust, mis tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat tegeles majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega ja seda juhtis viitsekuberner e asekuberner(maksude kogumine). Hoolekandevalitsused tegelesi rahvahariduse , arstiabi heategevusega. Valisuse alla kuulus palju erinevaid osakondi. Keskvalitsus tugevdas kubermangude sisemist julgeolekut. Nendega kõrvuti valitsesid ka Rüütelkonnad ja Maapäev. Asehalduskord 1783-1796. Elluviija oli Katariina II ja teda aitas Georg Browne. Halduslikud ümberkorraldused: moodustati Riia asehaldurkond uued maakonnad (Paldiski, Võru, Viljandi) ja linnad (Paldiski 1783), Võru (1784) Poliitilised ümberkorraldused:...

Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
16
docx

19.SAJANDI JA 20.SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE

Esindas 1870­83 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872­81 Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" ning artikleid ste-lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki. Ajaloo...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Eesti ajalugu - Rootsi aeg

Mis oli halduskorralduses sarnastt eelmise perioodiga? Rootsi võimu kehtestamisega kujunes uus halduskorraldus, mis jäi püsima kauemaks kui Rootsi võim. Eesti ala ei moodustanud halduslikku tervikut vaid jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. 2. Millised kubermangud moodustati? Eestimaa kubermang (keskus Tallinn) ja Liivimaa kubermang (keskus Riia). 3. Milline oli Saaremaa seisund? Saaremaa eriseisund: vormiliselt kuulus Liivimaa kubermangu, kuid oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja maksusüsteem. 4. Kes oli kindralkuberner ja millised olid tema ülesanded? Rootsi kuningas määras ta ametisse, korraldas kubermandus eluolu. RÜÜTELKONNAD 5. Keda ühendasid Rüütelkonnad ja milline oli nende ülesanne? Rüütelkonnad olid aadlikke esindusorganid, kes kaitses siinsete aadlikke huve Rootsi riigivõimu ees ning lahendas kohaliku elu küsi...

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...

Sotsiaalteadused
67 allalaadimist
thumbnail
19
pdf

Uusaeg

Religioon ei ole eraasi, vaid seostub pol lojaalsusega. Uusaja alguses "rahvusriigi" alamaid ühendab riigireligioon ja ühine rahvusmonarh, mitte ühine emakeel. Teatud usuvabadus kehtis vaid Saksamaa, Sveitsi ja Hollandi "linnriikides" (mis olid maj sõltumatud). Protestantlikud konfessioonid soodustavad: 1) rahvahariduse tõusu (rahvas omandab elementaarse lugemisoskuse), 2) varakapitalistliku maj arengut (protestantism sobib arenenud majandusega kaubalinnadele), protestantlik töömoraal ja väärtushinnangud toetavad majanduskasvu, 17. saj Euroopas domineerivad kaubanduses protestantlikud Inglismaa ja Holland, 3) teaduslikku mõtlemist, 17. saj "teadusrevolutsioon" = loodusteaduste areng toimub...

Ajalugu
113 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti muusika

1656. aastal ilmus "Neu Ehstnisches Gesangbuch" (Uus eesti lauluraamat), kus kirikulaulud olid tõlgitud juba riimitud värssidesse ning seega kirikus lauldavad. Pigem olid sellised raamatud mõeldud siiski kodu ja kooli tarbeks. Koraalide laulmine eestikeelsetes kogudustes sõltus eelkõige kohalikust vaimulikust. 17. sajandil viidi aga mitmel pool sisse ka köstri amet ja kirikulaulude õpetamine jäi sageli tema hoolde. Rahvahariduse edendamisel oli suur tähtsus esimesel rahvakoolide õpetajate seminaril Tartu lähedal (nn Forseliuse seminar, 1684-1688), mida juhatas rootslane Bengt Gottfried Forselius (1660-1688). Nelja aasta jooksul sai tema seminaris õpetust 160 eesti talupoissi. Paljudest neist said hiljem kösterkooliõpetajad. Rahvakoolide kaudu levis eestlaste hulgas ka saksapärane kirikulaul. Muusika 17. sajandi eesti linnades Tallinnas ja Tartus olid juba 16...

Muusika
20 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal

Teaduse arengu uued suunad S?jaj?rgsetel aastatel tegid just demokraatliku vormiga riikides teadlased suurimaid edusamme matemaatikas, loodusteadustes, meditsiinis jm.Eestvedajaks oli f??sika ja eriti j? udsalt arenes tuumaf??sika. Uus-Meremaal s?ndinud Briti teadlane Ernest Rutherford tegi silmapaistvaid avastusi tuumaf??sika alal.1919. aastal teostas ta esimese tehisliku tuumareaktsiooni.1930. aastal avastas Prantsuse f??sikutest abielupaar tehisradioaktiivsuse.Samal aastal j?uti praktikas l? hedale tuuma l?hustamisel vabaneva energia saamisele.1942. aastal pandi USA-s t??le maailma esimene tuumareaktor(Chicago Pile No1).See valmis E.Fermi juhtimisel. S?ja t?ttu ja tuumapommi loomist silmas pidades toimus kogu ehitus ja selle katsetamine range salastatuse tingimustes. Ei lubatud isegi fotografeerimist. Kogu aparatuuri ?mbritses ? hupallimaterjalist kate, mille ?ks k?lg k?ll katse ajal avatud oli. F??sikute ja m...

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Uusaeg Eestis

Kuberneri juhitud kubermanguvalitsus tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat, mida juhtis viitsekuberner, oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile. Selle esmaseks ülesandeks oli maksude kogumine ja nende üle arvstuse pidamine. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse , arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. Nende alluvusse kuulusid ka poolenisti vangla tüüpi asutused ­ kerjuste ja problemaatiliste laste tarvis. Kubermanguvalitsus. Kroonupalat. Hoolekandevalitsus. Politseivalitsus. Filippo Paulucci- oli Itaalia päritolu Austria sõjaväelane 1807­1830 Venemaa teenistuses. 1812­1829 Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner ja 1817­1829 lisaks ka Eestimaa kindralkuberner...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rahvuslik liikumine, venestamine

Rahvusliku liikumise eeldused- 1.Eesti ala majanduslik arenemine 2.Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke 3.Koolihariduse levik 4.Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine 5.Kommunikatsioonivõrgu avardumine ehk rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärk-emakeelse rahvahariduse edendamine,rahva kultuuriharrastuste toetamine,silmaringi laiendamine. Liidrid: 1.J.V.Jannsen- ajaleht Eesti Postimees1864, Perno Postimees1857, lauluselts Vanemuine1865, Üldlaulupidu1869. 2.Köler-aitas 1864 Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser AleksanderII palge ette. 3.L.Koidula-abiline ajalehes, näitemäng Saaremaa onupoeg 4.J.Hurt- Eesti Aleksandri kooli president, Eesti kirjameeste seltsi president, mõõduka suuna esindaja. 5.C.R...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti kirjanikud: Gustav Suits, Ernst Enno, V.Grünthal-Ridala

On kirjutatud ,,valgustusmomendist", mis olevat Ennot tabanud 1906. aasta paiku ja tema luule maailmavaatelist tausta otsustavalt muutnud. ,,Uued luuletused" ilmus 1909. aastal. 1910. lisandusid luulekogu ,,Hallid laulud" ja proosaraamat ,,Minu sõbrad". Krediidiühingus töötamise kõrvalt hakkas Enno 1914. aastal Valga koolides tunde andma, peamiselt eesti keelt, aga ka usuõpetust. Juba Eesti Vabariigi ajal, 17. juulil 1918. aastal valiti ta Valga Eesti Rahvahariduse Seltsi esimeheks. Tema töö pedagoogina avaldas muljet noore vabariigi haridusjuhtidele ja F. Mihkelsaar kutsus Enno koolinõunikuks Läänemaale. Töö krediidiühingus, mis rahaliselt oli tasuvam, polnud ilmselt Enno hingele ja vaimule kohane. ,,Ikka hämarus ja hämarus, ei päev, ei öö,/ ikka asutus ja asutus, ei seis, ei töö --/ ei suuda kõike mõista meel," kurdab luuletus ,,Härdus". Nii võttis ta pakkumise vastu ja pere kolis 1919. aasta sügisel Haapsallu. 1920...

Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Referaat Jakob Hurt

ÜHISKONDLIK TEGEVUS "Meist peab valgus välja voolama, inimesed peavad meie häid tegusid nägema ja tundma saama" (Laar : 1995) ,,Hurt alustas juba üliõpilasena ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 1870­83 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872­81 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele." (http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt) ,,Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (doktoriväitekiri; 1886], Helsingi) ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" (1903) ning...

Eesti keel
61 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun