Sel ajal oli ta juba tuttav Soomes ,,Ateneumis" kunsti õppinud Kodavere köstri tütre Ella Sauliga ja nad abiellusid Valgas 28. augustil. Tütar Liki sündis 1910. aastal. Ella Enno oli kunsti ja kunstnikku mõistev inimene. Krediidiühingus töötamise kõrvalt hakkas Enno 1914. aastal Valga koolides tunde andma, peamiselt eesti keelt, aga ka usuõpetust. Juba Eesti Vabariigi ajal, 17. juulil 1918. aastal valiti ta Valga Eesti Rahvahariduse Seltsi esimeheks. Tema töö pedagoogina avaldas muljet noore vabariigi haridusjuhtidele ja F. Mihkelsaar kutsus Enno koolinõunikuks Läänemaale. Töö krediidiühingus, mis rahaliselt oli tasuvam, polnud ilmselt Enno hingele ja vaimule kohane. ,,Ikka hämarus ja hämarus, ei päev, ei öö,/ ikka asutus ja asutus, ei seis, ei töö --/ ei suuda kõike mõista meel," kurdab luuletus ,,Härdus". Nii võttis ta pakkumise vastu ja pere kolis 1919. aasta sügisel Haapsallu. 1920
sõjaväelased. Kroonupalat, hoolekandevalitsused ja sisekaitseüksused Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus ja politseivalitsus. Kroonupalatit juhtid viitsekuberner. See oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile. Kroonupalati esmaseks ülesandeks oli maksude kogumine ja nende üle arvestuse pidamine ning riigile toiduainete ja materjalide hankimine. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevsulike organisatsioonide töö korraldamisega. Nende alluvusse kuulusid ka poolenisit vangla tüüpi asutused(töömajad). 1811.a reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitseüksusteks. Sisekaitseüksuste ülesanne oli korra kaitsmine, kõikvõimalike vastupanuilmingute mahasurumine, valveteenistuse pidamine, pagenud nekrutite ja talupoeegade püüdmine, kontroll nekrutite üle ja nekrutite esialgne väljaõpe.
Alustanud juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (doktoriväitekiri; 1886, Helsingi) ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" (1903) ning artikleid ste- lõpuliste kohanimede, partiklite ehk ja või jm. kohta, abistas Ferdinand Johann Wiedemanni Eesti-
18. Academia Gustaviana – (Tartu Ülikool) Rootsi võimu aluse ülikooli esimene periood (ladina ülikool) 1632-1665 Bengt Gottfried Forselius asutas koolmeistrite seminari, kus hakati õpetama külakoolide õpetajaid. Johann Skytte oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja Tartu Ülikooli rajaja. 19. reduktsioon ehk mõisate riigistamine vakuraamatud olid talude ja nendel lasuvate koormiste (peamiselt maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel 20. Kuidas alustati rahvahariduse andmist eestlastele? 1684 a. rajati kool Tartu lähedale kus alustati koolmeistrite ja köstrite õpetamist. ( Tuntakse selle peamise õpetaja Bengt Gottfried Forseliuse järgi) 21. Keda Rootsi ajal süüdistati nõidumises? Süüdi mõisteti üle 100 nõia (naised, erakud ja maaravitsejad) Mis reforme tegi Karl XI Eestimaal? Karl XI osutus edukaks ja pragmaatiliseks reformijaks, kes suutis päästa nii majanduse, sõjaväe kui ka impeeriumi. Oma ümberkorraldustes tugines ta
eesmärgiks „edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist“. 24. Rahvusliku liikumise eeldused ja eesmärgid. – Eelduseks oli Eesti ala majanduslik arenemine ,eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates- rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärk oli esialgu õiguslik ja kultuuriline võrdsus saksa ülemkihtidega; emakeelse rahvahariduse edendamine; rahva kultuuriharrastuse toetamine; üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvusliku liikumise seos Euroopas toimuvaga. – Nende eesmärkide täitmine pidi kaasa aitama euroopaliku kirjakultuuri juurdumisele varasema talurahvakultuuri asemele. 25. J. V. Jannsen ja tema tegevus. – ajaleht Eesti Postimees, rahvusliikumise eestvedaja Tartus (1864) , mänguselts Vanemuine 26. L. Koidula ja tema tegevus
Skytte, kes oli Rootsi kuninga kasvataja. Tänu tema jõupingutustele loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool. Sellest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Õppuriteks olid sel ajal sakslased ja rootslased (pisut ka soomlasi). RAHVAHARIDUS- Rootsi riik otsustas talupoegadele sisse seada rahvakoolide süsteemi. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. Andmeid esimesest rahvakoolist on päris koguni 17. saj keskpaigast. Kuna puudusid meistrid, loodi Tartu lähedale Bengt Gottfried Forseliuse poolt õpetajate seminar, kus õpetati õpetama. Sellest ajast on teada juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist paiknesid Lõuna-Eestis. EESTI KEELE KIRJAPILT JA GRAMMATIKA
EESTI 18 SAJANDIL VENE AEG Põhjasõda oli laastavam kui eelmised. 1721 elas Eesti aladel vähem inimesi kui enne muistset vabadusvõitlust. Rahvapärimustest: · kirikud võssa kasvanud · jalajäljed - in. nende järgi otsitud · põllud söödis · koduloomad hävinud Viletsas seisukorras ka mõisad: õlgkatused, väikesed aknad, puupalkidest seinad 18. saj. keskpaik jõuti sõjaeelse rahvaarvuni. 18. saj. lõpus üle 500 000 inimese. Balti erikord. Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. 29.09.1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsiooniaktile, mille kohaselt Eesti alad läksid Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana. · elanikkonnale säilitati luteri usk · asjaajamiskeeleks jäi kohapeal saksa keel · säilis kohaliku aadli omavalitsus, privileegid · säilis senine kohtusüsteem, seadused · säilis senine maksukorraldus, tollipiir · aadlile lubati tagasi anda reduktsioonig...
kuldne) 1818 Seltsiliikumine peamiselt kultuuriline, mis haaras masse Meestelaulu seltsid, 1845 I saksa laulupidu, Haydn nii elukutse kui tegevusalade järgi rahvuslik ,,Saksamaa, Saksamaa üle kõige" Poliitiline liikumine erakondade loomine, esiplaanil 1834 Saksa Tolliliit, 1832 Hambachi peol nõutakse võitlus rahvahariduse edendamise eest rahvusriiki Rahvusriigi loomine Saksamaa ühendamine 1871 2. Saksamaa ühendamine a) Saksamaa ühendamise 2 teed: ülaltpoolt dünastilisel teel mõne suurema Saksa riigi võimu alla: altpoolt revolutsioonilisel teel:
gümnaasiumis ning 185964 usuteadust Tartu ülikoolis. Oli 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, 186872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja, 187280 Otepää ja 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Alustas juba üliõpilasena ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust. Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja Eesti Kirjameeste Seltsi president. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi. Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. 1888 ilmus "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat
Ratsionalism levis pastorkonna seas. Jutlused muutusid õpetlikuks.Torma pastor Eisen töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgast puuviljakasvatust ning tegeles juurvilja kuivatamisega. Hupe andis koos Peter Wildega Põltsamaal välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus. 1739.a kehtestati kooliskäimise kohustus vaid nendele 7-12-aastastele, kel polnud kodus võimalust õppida. Rahvahariduse miinimumiks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, iseseisev piibli lugemine, lauluraamat kasutamine. 1765. a seadus nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse mõisatesse.1715.a avaldati Uus Testament ka põhjaeesti keeles.Anthon Thor Helle toimetamisel ilmus piibel 1739 põhjaeesti keeles.
Rahvuslik liikumine Eestis Periood , kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega. Rahvusliku liikumise etapid Elitaarne rahvuskultuuri liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased, s.o eliidi liikumine Seltsiliikumine haaras masse nii elukutse (nt käsitööliste) kui ka tegevusalade (nt laulukooride) järgi Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine Võitlus oma riigi eest liikumise kõrgeim etapp Rahvusliku liikumise eeldused Talurahva pärisorjusest vabastamine Omavalitsuste teke Esimeste haritlaste tegevus Tihenes koolivõrk Vennastekoguduste tegevus Talude päriseksostmine Estofiilide tegevus (sakslased, kes huvitusid eestlastest) Sobib poliitiline olustik Aleksander II võimulesaamine Rahvusliku liikumise algus 1857. aastal hakkas ilmuma rahvuseepos ,,Kalevipoeg", F.R.Kreutzwald oli koostanud 1857
Rahvuslik liikumine ja venestamine · periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega Liikumiste etapp: a) elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, teadlased, kunstnikud jne, eliidi liikumine b) seltsiliikumine haaras masse nii elukutsete kui ka tegevusalade järgi c) poliitiline erakondade loomine, rahvahariduse edendamine d) võitlus oma riigi eest liikumise kõrgeim etapp Liikumise eeldused: 1. talurahva vabastamine pärisorjusest 2. omvalitsuse teke 3. esimeste haritlaste tegevus 4. koolivõrgu tihenemine 5. vennastekoguduste tegevus 6. talude päriseksostmine 7. estofiilide tegevus 8. sobiv poliitiline olustik, Aleksander II võimul 1860ndad aastad Peterburi patriootide grupp, juhiks J.Köler ja Tartus J.V Jannsen, palvekirjade saatmise aktsioon, eestvedajaks Viljandimaa talupojad
6)Too välja vennastekoguduste liikumise + ja - jooned! - Vennastekoguduste liikumine ehk herhuutlus oli talurahva seas levinud pietismi kõrvalharu, mis tõi usku rahvale lähemale, ehitati palvemaju ning hävitati vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkusasju, torupille ja viiuleid. Paljud kõrtsid pandi vähese huvi tõttu kinni kuna pietism toonitas kõlbelise elu tähtsust. 7)Ratsionalismi olemus ja seos rahvahariduse ning eesti keelse kirjasõnaga - Ratsionalism seadis eesmärgiks rahva harimise ja valgustamise. Ratsionalistllikud õpetlased jagasid lihtrahvale kasulikke näpunäiteid ja teadmisi. 8)Iseloomusta 19. saj. alguse (1802-1819) talurahvaseadusi ja anna seadustele hinnang! - Selle tähtsaimaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine, mis andis talupoja järglastele kindla eluaseme, kust ei tohtinud mõisnik taluperet välja visata kui kõik koormised mõisale olid täidetud
otstarbekalt. · Üldlevinud oli paavsti ja katoliku kiriku ilmeksimatuks tunnistamine. M Lutheri õpetuse sisu: · Õndaks saab usus ja jumala armu kaudu, mitte kiriku ja oma tegude kaudu, sest inimene on ebatäiuslik. · Usulise tõe allikas on üksnes pühakiri Piibel. · Kiriku 7 sakramenti e Jumala armu vahendustalituset jättis ta alles 2 ristimise ja armulaua. Luterliku reformatsiooni tulemused ja tähtsus: · Andis tõuke rahvahariduse arenemisele ja Piibli tõlkimisele · Hakati pidama emakeelseid jumalateenistusi. Usupuhastusliikumine levib teistesse Euroopa maadesse. Defineeri e selgita mõiste, nimetus vm ja iseloomusta: Dogma - on religioonis väide, milles ei kahelda, mida usutakse. Kalvinism Jean Calvini rajatud protestantlik usuvool. Presbüterlane Shotimaa Kalvinistliku kiriku pooldaja Konsistoorium - ehk luterlik kirikuvalitsus on kiriku haldus- ja kohtukolleegium, mis
varasema luule unustusse. On kirjutatud ,,valgustusmomendist", mis olevat Ennot tabanud 1906. aasta paiku ja tema luule maailmavaatelist tausta otsustavalt muutnud. ,,Uued luuletused" ilmus 1909. aastal. 1910. lisandusid luulekogu ,,Hallid laulud" ja proosaraamat ,,Minu sõbrad". Krediidiühingus töötamise kõrvalt hakkas Enno 1914. aastal Valga koolides tunde andma, peamiselt eesti keelt, aga ka usuõpetust. Juba Eesti Vabariigi ajal, 17. juulil 1918. aastal valiti ta Valga Eesti Rahvahariduse Seltsi esimeheks. Tema töö pedagoogina avaldas muljet noore vabariigi haridusjuhtidele ja F. Mihkelsaar kutsus Enno koolinõunikuks Läänemaale. Töö krediidiühingus, mis rahaliselt oli tasuvam, polnud ilmselt Enno hingele ja vaimule kohane. ,,Ikka hämarus ja hämarus, ei päev, ei öö,/ ikka asutus ja asutus, ei seis, ei töö --/ ei suuda kõike mõista meel," kurdab luuletus ,,Härdus". Nii võttis ta pakkumise vastu ja pere kolis 1919. aasta sügisel Haapsallu. 1920
[Type text] 3. ÜHISKONDLIK TEGEVUS "Meist peab valgus välja voolama, inimesed peavad meie häid tegusid nägema ja tundma saama" (Laar : 1995) ,,Hurt alustas juba üliõpilasena ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele." (http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt) ,,Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina auf -ne purum" (doktoriväitekiri; 1886], Helsingi) ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" (1903) ning
Maarja Päästekool. Kiltsi ümbruskonnas on vaimuvalgust jagatud üle 140 aasta. Esimene kool asutati 1855. a Sootagusel. Kooli koliti sealkandis mitu korda ümber kuni 1920ndate aastate algul leiti sellele püsivalt ruumid Kiltsi mõisa hoonetes. 1924. a muudeti varasem algkool 6-klassiliseks kooliks. Praegune Kiltsi põhikool kuulub Eesti Mõisakoolide Ühendusse. 2008. aastal alustatil Norra finantsmehhanismide toel Kiltsi mõisa põhjalikku reoveerimist. Esimesed teated rahvahariduse kohta Simuna kihelkonnas ulatuvad 17. sajandi lõppu, mil paljud olevat mõistnud lugeda. 1760ndail aastail oli kihelkonnas üks kool, 1840. a aga juba 10 kooli 493 õpilasega. 1863. a oli kihelkonnas 18 rahvakooli. 1832. a tuli Simunasse köstriks Wilhelm Normann (1812-1906), kes esimesel tegevusaastal asutas oma majas väikese kooli, mille muutis 1935. a kihelkonnakooliks. Koolitöö toimus vastavalt õpilaste soovile kas eesti või saksa keeles, õpilasi tuli kooli teistestki kihelkondadest
o Kultuurielu koondus linnadesse Ilma ühtse kirjakeele normita oli raske kirjakeelt õpetada (ulatuslik keelekasutus tõi õigekirjutusliku mitmekesisuse – probleemiks koolihariduses) mõte: korraldada üle-eestiline keelekoosolek 30. mai 1908 Tapal – häälduselt täpne 1909 konverents Tartus kirjaviis muudab kirjakeele liiga h küsimus, keeruliseks (Eesti Kirjanduse Selts, üksiksõnad: katuksed – katused, kullassep – Eestimaa Rahvahariduse Selts) kullassepp • kajama: keeleajaloo, murrete ja 1910 Tallinnas rahvapärase keelekasutuse sid- mitm osastav: juttusid vs juttusi/jutte, otstarbekuse arvestamine lihtmin sivad-vormist sid- vormi: laulsivad – • ää – ea (pea, seal, teadus) laulsid • h kaotada, kus ebakindel (aganad, 1911 Tartus õrn, ani, ernes) • võõrnimede ja –sõnade õigekirjutus
loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks. Revolutsioonisündmused ja Eesti iseseisvumine andsid võimaluse rahvahariduse põhjalikuks ümberkorraldamiseks. Eesti vabariigis algas kooli kiire areng ja kooliuuendusideede rakendamine õppe-kasvatustöös. 2. Kool Eestis 13.-15. sajandini. Eesti rahva arengutee katkes 13. sajandil katoliku kiriku organiseeritud ristisõja tagajärjel. Kohalikud rahvad eestlased, liivlased ja lätlased langesid orjusse. Linnadesse asunud endised talupojad omandasid pikapeale alamsaksa keele, samu ka need eestilased ja lätlased, kes tõusid aadliseisusesse
Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid. Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest. ·Jakob Hurt- 1839-1907. oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. ·Venestamine- Pärast 1819.aasta Liivimaa talurahvaseaduste vastuvõtmist tegi Venemaa keiser Aleksander III korralduse viia Balti provintside koolides sisse kohustuslik vene keele õpetamine. 3. jaanuaril 1850. aastal kehtestati keiser Nikolai I
Esimeste lasteaedade töökorralduses oli esikohal usuline kasvatus ja laste lugema õpetamine. Lasteaedade põhiülesanne oli laste järele vaatamine, tegevustest domineeris käsitöö. Mängu peeti ajaviiteks. Lasteaias käisid põhiliselt eestlaste lapsed, kuid finantseerijateks olid sakslased. 1905. aastal asutati Tartus Tartu Lasteaia Selts. Selts avas oma lasteaia, kus oli oluline anda lastele emakeelset õpetust ning säilitada rahvuslik vaim. 1905. aastal asutati Tallinnas Eestimaa Rahvahariduse Selts, selle juurde loodi lasteaia osakond. 1907. a. moodustati ERS-i lasteaia osakonna baasil Tallinna Eesti Lastekasvatuse Selts. Üheteistkümne aasta jooksul käis seal 700 last. See lasteaed tegutseb tänu annetustele. 1911.a. oktoobris loodi ERS-i Lasteaia haruselts. Järgmisel aastal alustas tegevust selle haruseltsi lasteaed. Seda peetakse esimeseks eestikeelseks ja meelseks lasteaiaks Tallinnas. Selles lasteaias ei olnud usuline kasvatus esmatähtis.
viimasegi, mis alles oli jäänud. Erandiks oli Tallinn, millest kujunes tugev luterlik keskus. Gustav Adolf otsustas teha Tartust luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskuse. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eestis kui ka Liivimaal kirikuvalitsus, konsistoorium, vaimulikkonna etteotsa sai Eestis piiskop. Eesti kirikukorraldus viidi kõrgele tasemele. Kirikuõpetajad oskasid pidada ka eestikeelseid jutlusi. Eriti tänuväärne oli nende töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. 10. loodususundi säilimine, madal teadmiste tase kristlusest Eestis ei teadnud suurem osa inimestest midagi kümnest käsust ega armulaual käimisest. Kirikud olid olnud aastaid suletud ja talupojad olid oma pühapaikades rituaale korraldanud, mis olid segunenud katoliikluse ja loodususundi joontega. Tänapäeval nim neid rahvakalendri tähtpäevadeks. 11. haridus Hariduse olukord oli halb, lugemisoskus ja kirjakeele levik oli jõudnud vaid
Kirjutan ka natuke vallaomavalitsusest, millega see põhiliselt tegeleb: valitseb vallaomavalitsuse heaks ettenähtud makse ja koormatisi, vallaomavalitsuse varasid, hoolitseb valla elanike toitlustamise ja korteriolude eest, korraldab valla elanike varustamist kütteainetega ja teostab töövahetalitust, samuti korraldab ja arendab kohalikke teid ning aitab kaasa posti, telegraafi ja telefoni korraldamisele valla, hoolitseb rahvahariduse eest; asutab õppe- ja kasvatusasutisi, hoolitseb koolimajade ehitamise ning õppe- ja kasvatusasutiste maaga ja sisseseadetega varustamise eest; teostab koolikohustuse järelevalvet; võtab osa koolide valitsemisest ja ülalpidamisest; hoolitseb rahvaraamatukogude ja muude hariduslike ja kultuuriliste asutiste ellukutsumise eest, hoolitseb rahvatervishoiu ja arstiabi andmise eest ning suvitus- ja ravitsuskohtade tervishoiu ja heakorra eest, korraldab hoolekannet, hoolitseb põllumajanduse,
köstrite ettevalmistamiseks. Ainsaks õpetajaks seal oligi Forselius. Mõisnikus, kellele talupoegade haridus ei meeldinud, hakkasid levitama kuulujutte hariduse kahjulikkusest. Et tõestada vastupidist viis Forselius oma kaks tublimat õpilast Stockholmi kuninga Karl XI ette ja näitas nende võimekust. 1687 maapäeval otsustati, et igasse kihelkonda tuleb luua kool. Koolide kõrval oli tähtis ka koduõpetus. Edaspidi hakatigi kooli nõudma neid, kes kodus lugemist selgeks ei saanud. Rahvahariduse edendamise kõrval oli oluline ka piibli tõlkimine rahvuskeelde. Raskusi lisas eesti keele jagamine põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeeleks. 1637 koostas Stahl esimese eesti keelse grammatika. 1693 koostas Hornung ladinakeelse eesti grammatika. 1686 anti välja ka lõunaeestikeelne Uus testament. Ilmusid ka vaimulik laulud ning alguse sai ka ilmalik eestikeelne luule. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse algus.
Karl XI aja Rootsi kirikupoliitika agaramaks elluviijaks Liivimaal sai kindralsuperintendent Johann Fischer, kes alustas tõhusat tegevust läti- ja eestikeelse Piibli väljaandmisel ning pani aluse rahvakoolide võrgule Liivimaal, olles ühtlasi Bengt Gottfried Forseliuse juhitud seminari ellukutsujaks. Rootsi aja lõpuks oli kogu Lõuna- Eesti rahvakoolidega kaetud ning talurahva lugemisoskus tähelepandavalt kõrge (Laur, 2003). Koos rahvahariduse edendamisega paranes suhe rahva ja kiriku vahel. Pastorid olid Rootsi aja lõpuks ülikooliharidusega ning pidid oskama eesti keelt. Koguduse majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse talurahva hulgast pärit vöörmündrid. Teada on iseseisvalt jutlustavaid talupoegi, samuti köstreid, teiste hulgas kirjamehena tuntuks saanud Käsu Hans Puhjas. 17. sajandi lõpp tõi kaasa ühe suurima siinseid alasid kunagi tabanud näljahäda, mille
Määrasid koormisi jne. suhtuma. Mis muutus ja miks? Kõik see muutus kuna tulid mitmed reformid, valitsejad vahetusid. 4. Võrrelge talurahvakoolide rajamist 17. ja 18. sajandil. Milline roll neis protsessides oli a) Luteri kirikul, b) Keskvõimul, c) Kohalikul aadlil? Kuidas võisid talupojad suhtuda hariduse andmisesse? Selgitage oma arvamust. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. Andmeid esimeste talurahvakoolide kohta on olemas juba 17. sajandi keskpaigast, kuid nende tegevus jäi enamasti juhuslikuks ja lühiajaliseks. Suuremaks probleemiks kujunes soblike koolmeistrite leidmine. Probleemi lahendamiseks rajati Tartu lähedale Piiskopmõisasse 1684
Juunis puhkesid rahutused seitsmes Tartumaa mõisas, tuntuim juht oli Suure- Rõngu kohtukaasistuja Retsniku Peeter. Haaslaval ründasid relvastatud talupojad mõisa. Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Nüüd puhkesid kähmlused talupoegade ja Vene soldatite vahel. Ulatuslikum neist leidis aset juulis 1784 ning on tuntud Räpina puuaiasõjana. Aiateivastega relvastatud talupojad siiski sõdurite vastu ei saanud ning viis nendest maksus eluga. 17) Iseloomustage rahvahariduse arengut 18. sajandil. Põhjasõja järel oli rahvaharidus kehval järjel. Alles sajandi teisel poolel hakkasid võimukandjad haridusele suuremat tähelepanu pöörama. 1765.aastal võttis Liivimaa maapäev vastu Zimmermanni koolikorralduse kava. Selle järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Eestimaal olid koolide loomisega kehvemad lood. Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus. Lugema õppimiseks oli
1. Rootsi suurriigi ajastu a) Suhted Venemaa ja Poolaga: · Karl IX ajal: suhted poolaga halvenesid; sõjas poolaga otsiti liitlast, milleks sobis venemaa; vene tsaar kutsus rootsit appi; rootsi võttis enda kontrolli alla novgorodi ja ingerimaa. · Gustav II Adolf ajal 1617 omandas rootsi ingerimaa ja käkisalmi lääni; alanus sõjategevus poola vastu oli edukas ja 1629 kinnitati ametlikult liivimaa kuulumist rootsile. b) Suhted Taaniga ja Rootsi Kolmekümneaastases sõjas: - Taaniga sõditi korduvalt (põhjuseks et saavutada ülemvõim läänemerel) - 30-aastasesse sõtta astus rootsi 1630 sooviga kaitsta protestantismi katoliikluse vastu saksamaal (armee polnud piisavalt suur, kuid hästi välja õpetatud ja distsiplineeritud; vaatamata edule sai kuningas 1632 lützeni lahingus püssikuulist tabatuna surma) - Järgmises sõjas taani vastu oli rootsi ed...
Jakob Hurda monument KUS ASUB? Jakob Hurda (1839-1907) monument valmis 1994.aastal, monumendi autorid on J. Soans ja R. Tomingas. Jakob Hurt (22.07.1839 13.01.1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane. Ta õppis Tartu ülikoolis usuteadust (teoloogiakandidaat aastast 1865) ja sai 1886. aastal Helsingi ülikoolis filosoofiadoktori kraadi. Osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Hurda teeneks on eesti rahvaluule kogumine ja publitseerimise algatamine. (ENE 3. kd. Tallinn 1988) Kalevipoeg Tartu vabadussammas KUS ASUB? 1950. aastal võeti okupatsioonivõimude poolt maha samal kohal paiknenud Amandus Adamsoni "Kalevipoeg" - mälestusmärk Vabadussõjas langenud sõduritele. 1952. aastal püstitati samasse kohta lauluisa Kreutzwaldi mälestussammas.
Tollased kalendrid tõid rohkelt erinevaid näpunäiteid ning ilmaennustusi. Iseloomulikuks jutukirjanduse esindajaks on Friedrich Gustav Arveliuse ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse Ramat" (1782). Suuremat populaarsust saavutas Karja kirikuõpetaja Friedrich Wilhelm Willmann. Haridusolud: Haridustingimused olid peale Põhjasõda halvenenud, koole oli napilt, õpetajaks enamasti kiriku köster, kool asus tavaliselt mõisahoones. Otsustavaks tõukeks rahvahariduse parandamisele sai pietismi levik. 1736. aastal kindralsuperintendendiks saanud Jakob Benjamin Fischer töötas välja esimese provintsi haarava rahvakoolikorralduse projekti, mis kehtestati 1739. aastal Rahvahariduse miinimumnõueteks seati luteri katekismuse viie peatüki ülesütlemine koos seletamisega, iseseisev Piibli lugemine ja lauluraamatu kasutamine. 1765. aasta Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendendi Zimmermanni koolikorralduse
tekkis eestlastel tegelik võimalus teostada Jakob Hurda poolt ärkamisajal välja öeldud mõte: "Kuna me ei saa kunagi suureks arvult ega jõult, peame saama suureks vaimult." Rahvuslik kultuur Koos eesti keele kuulutamisega riigikeeleks viidi täies ulatuses eesti keelele üle ja korraldati põhjalikult ümber kogu haridussüsteem. Algkool oli kohustuslik, tasuta ja ilmalik, keskharidus vabatahtlik ja maksuline. Riigi ja omavalitsuste eestvõttel loodi ulatuslik kutsekoolide võrk. Rahvahariduse edendamisele aitas palju kaasa kogu maal välja ehitatud kultuuriasutuste võrgustik: 1930. aastate lõpul tegutses Eestis 728 avalikku raamatukogu ja üle 500 rahvamaja. Haridus Oma asutamise järel alustas Eesti riik koheselt panustamist eestikeelse intelligentsi taastootmisesse. 1919. aastal avati Tartu ülikool esmakordselt eesti ülikoolina ja eestlased said kõige arvukamaks rahvusrühmaks üliõpilaskonnas. Rahvusülikooli aitasid
kujundada, ja 1632.aastal allkirjastaski Gustav Adolf vastavasisulise üriku. Tallinnasse rajatud kool töötab aga kuni tänaseni oma õige nime all Gustav Adolfi Gümnaasium. Kokkuvõte Vaatamata sellele, et Rootsi aeg Eestis kestis üsna lühikest aega, tõi see kohalikku ellu kaasa suuri ja pöördumatuid muutusi. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt ülimalt oluline aeg, mis mõjutab ja kujundab meid tagantjärele veel tänagi. Lisaks eesti keele, rahvahariduse ja usulise keskkonna märksõnadele ei tohi unustada veel ühte olulist tunnusjoont see oli vastuolu keskvõimu ja kohaliku aadli vahel. Kui sajandi alguses dikteerisid veel kohalikud mõisnikud talupoegade elukorraldust ja keskvõim ei olnud suuteline neid ohjeldama, siis sajandi lõpuks oli jõudude vahekord pöördunud. 1672.aastal võimule tulnud noor kuningas Karl XI viis riigitulude suurendamise eesmärgil läbi kunagiste
sõnaraamatuid ja aastaraamatuid, arendama eesti rahvaluule, kirjanduse ja ajaloo harrastamist. Muutus eesti kultuurielu keskuseks. Samade ringkondade aktivistid rajasid rahvusliku sümboli Eesti Rahva Muuseumi (Oskar Kallas, Kristjan Raud), 1915 juba 15 000 eset). Tänu eraisikute aktiivsusele need kaks. Haridusseltsid kujunesid eestikeelsete erakoolide toetusorganisatsioonideks. Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts Tartus ja Eestimaa Rahvahariduse Selts Tallinnas. Esimene asutas 1906.a Tartus tütarlastegümnaasiumi. Hugo Treffneri Gümnaasium Ja Tallinnas Jacob Westholmi Gümnaasium. Noor-Eesti, 20. sajandi alguse Eesti kirjanduslik ja üldkultuuriline liikumine. Selle algatasid 1903–04 Tartus salajaste õpilasringide liikmed. Nende hulgas olid mõjukaimad Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala, Bernhard Linde, Paul Ruubel jmt
lugemisoskusest. Siiski tekkisid Parroti juhitud komisjoni poolt väljatöötatud kava mõjul maal nii mitmedki teise astme rahvakoolid, nõndanimetatud kihelkonnakoolid, kus õpiti kirjutamist, rehkendamist ja looduslugu; lugeda pidi sellesse kooli astuja juba enne oskama. Koolide ülalpidamine pandi maata talupoegade õlule, kes olid pärisorjadest muudetud teoorjadeks ja kellel seetõttu polnud ka tegelikku majanduslikku jõudu rahvahariduse edendamiseks. Olukorda leevendas mõningal määral rändõpetajate ametisse panemine, kes juhendasid laste lugema õppimist. Rändõpetajate tegevust täiendasid pühapäevakoolid: lapsed õppisid pühapäeviti lugema mõne ärksa vaimuga talupoja juhtimisel. Tekkisid ka parandus- ehk järeleaitamiskoolid, kus õpetati leeriealiseks saavaid noori, kel lugemine selleks ajaks veel selge ei olnud. Sajandi keskel toimunud usuvahetusliikumise käigus tekkis ka märkimisväärne hulk õigeusu koole.
Lasteaedade põhiülesanne oli laste järele vaatamine, tegevustest domineeris käsitöö. Mängu peeti ajaviiteks. Lasteaias käisid põhiliselt eestlaste lapsed, kuid finantseerijateks olid sakslased. 1905. aastal asutati Tartus Tartu Eesti Lasteaia Selts. Selts avas oma lasteaia, kus oli oluline anda lastele emakeelset õpetust ning säilitada rahvuslik vaim. 1906. aastal asutati Tallinnas Eestimaa Rahvahariduse Selts (ERS), selle juurde loodi lasteaia osakond. 7 1907. aastal moodustati ERS-i lasteaia osakonna baasil Tallinna Eesti Lastekasvatuse Selts. Üheteistkümne aasta jooksul käis seal 700 last. See lasteaed tegutses tänu annetustele. Oktoobris 1911 loodi ERS-i Lasteaia haruselts. Järgmisel aastal alustas tegevust selle haruseltsi lasteaed. Seda peetakse esimeseks eestikeelseks ja -meelseks lasteaiaks Tallinnas.
Tuletõrjujate Selts, Ugala Noor-Seppade Vanemkogu Võrus, Võru Õpetajate Seminari Õppiv-Mpprspp Ring, Võru Eesti Keskkoolide Noorsoo Liit, Võru Maakonna Kaitse Liidu Küti Salk, Võru Skautide Malev, Võru Eesti Naisselts, Võru Noorsoo Karskusühing, Võrumaa Õpetajate liit, Võru linnavalitsus, Võru Käsitööliste Abistamise Selts, ,,Kandle" selts, Võru Maakonna Valitsus, Eesti Karskus Liit. Pakuti välja mitu ettepanekut. Üks nendest oli anda kogu mälestamise asi Võru Rahvahariduse Seltsi ajada. Teiseks ettepanekuks oli moodustada ajutine mälestuskommitee, kes töötab välja seltsi põhikirja, millele toetudes edasi tegutsetakse. Lõpuks otsustati, et selle isamaalise asja ajamiseks tuleb luua uus organisatsioon, valiti 5-liikmeline komitee. Komitee koosseisu kuulusid: Jakob Teder, Frits Suit, Johannes Käis, Jaan Treumuth, August Kohver. Põhikiri kinnitati 25. aprillil 1923. aastal. Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Selts asutati 10. juunil 1920
§21. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamin...
Ärkamisaeg, Venestusaeg ja 1905. aasta revolutsioon Rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvusluse ideedele andis tõuke Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Eelärkamisaeg ( 19.saj II pool ) Peamine põhjus, miks Eestis hakkas toimuma rahvuslik liikumine oli see, et võõrvõimu all olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas, millega kaasnes eneseteadvuse kasv ning maailmapildi avardumine. Hakkas kujunema rahvuslik aktiiv, m...
Rahva teadvuses segunesid muistne usk ning katoliiklikud ja luterlikud elemendid. Rahvalaul ja rahvapillid pakkusid tuge ning meelelahutust. 2) Kes olid hernhuutlased? V: Hernhuutlased ehk vennastekoguduslased olid 1720. aastate lõpul Eestisse ilmunud käsitöölised-jutlustajad. 3) Miks olid hernhuutlaste usukäsitlus ja tegevus rahva hulgas populaarsed? V: Nende usukäsitlus oli lootust sisendav ja käitumine lihtrahvalik. Oma õpetust levitades kandsid hernhuutlased hoolt rahvahariduse eest: õpetasid lugema ja kirjutama, soetasid ning levitasid tarvilikku kirjandust. 4) Mida tõi endaga kaasa hernhuutlaste tegevus? Anna sellele omapoolne hinnang. V: Hernhuutlaste tegevus tõi endaga kaasa vana rahvalaulu ja pillimängu taandumise. 5) Iseloomusta 18.sajandi ilmalikku muusikat nii maal kui ka linnas. V: Aadliringkondades nii linnades kui mõisates elavnes muusikaharrastus. Korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Seltskondliku salongimuusika kõrval kanti ette
§21. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti moodustasid Liivimaa kubermangu, keskuseks Riia. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem. Kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määratud kindralkuberner. Nad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka avaliku korra eest. Rüütelkonnad. Võimu omasid ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes ka Liivimaa rüütelkond. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamin...
· allus senatile, ei saanud ka mööda vaadata kindralkubernerist · asetäitja viitse- ehk asekuberner Kubermangu olulised asutused: · kubermanguvalitsus- kuberneri juhitud, tegeles igapäevase juhtimisega · kroonupalat- juhtis viitsekuberner, oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, allus rahandusministeeriumile, ül. oli maksude kogumine ja arvestuse pidamine, hankis riigile toiduaineid ja materjale · hoolekandevalitsus- tegeles rahvahariduse, arstiabi ja heategevuse korraldamisega, alluvusse kuulusid ka töömajad (asunike rakendati tööle, kerjused ja probleemsed lapsed) · politseivalitsus. 1811. Sisekaitseüksused- korra kaitsmine,;kõikvõimalike vastupanuilmingute mahasurumine; valveteenistuse pidamine; pagenud nekrutite ja talupoegade püüdmine; kontroll nekrutivärbamiste üle ja nende esialgne väljaõpetamine. Mida tähendab väljend ,,rööbiti valitsemine Balti kubermangudes"?
AJALOO OLÜMPIAAD ROOTSI AEG Rootsi kuningaks oli 1611.aastast Gustav II Adolf. Halduskorraldus: Esialgu ei moodustanud Eesti ala veel ühtset tervikut. Põhja- Eesti kuulus Rootsi kuningriigile Liivisõjast ja seda ala kutsuti Eestimaa kubermanguks. Selle alla kuulusid 4 maakonda- Läänemaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist sai Liivimaa kubermang, kubermangu keskusega Riias. Eesti aladelt kuulusid sinna Pärnu ja Tartu maakond. 1629.aastal sõlmiti Altmargi rahu, millega andis Poola kõik Väina jõest põhjapool asuvad alad Rootsile. Saaremaa liideti Rootsi riigiga 1645. aastal Brömsebro rahuga, mis sõlmiti Taani riigiga. Saaremaa kuulus edasi formaalselt Liivimaa kubermangu, aga säilitas teatud laadi eriseisuse. (Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem) Ruhnu oli viimane Eesti ala, mis liideti Rootsi riigiga 1660. aastal Oliva rahuga. Varem kuulus Ruhnu Kuramaa piiskopkonnale. Roo...
· Üksikud talurahvakoolid tegutsesid juba 17 saj keskpaiku Talurahvakoolid LM-l · K XI kiitis heaks superintendent J. Fischeri LM kooliolude parandamise kava(1675): 1. Tartu lähedal tegutses õpetajate seminar köstrite ja koolimeistrite koolitamiseks maapiirkondade talurahvakoolid jaoks(1684-86): - Juhtis Bengt Gottfried Forselius, kes sai Wittenbergist uusi pedagoogilisi rahvahariduse ideesid - Õpilasteks LM talupoegade pojad ja köstrid(kokku u 150) 2. Rahvakeelse õppekirjanduse avaldamine: - Forseliuse aabits eestlastele(1684, pole säilinud) 3. Talurahvakoolide asutamine: vajalik raha saadi reduktsiooni tulemusena Talurahvakoolid Liivi- ja Eestimaal A. Kuninga korraldus asutada LM-le talurahvakool iga kiriku juurde (1686) B
1918. 23. veebruaril kuulutatakse Endla teatri rõdult välja Eesti Vabariik. 1920. Pärnu Näitlejate Ühing võtab teatri ülalpidamise enda hooleks. Teatri juhtideks August Reiman (1918-20) ja Johann Kull (1920-22). olulisemad lavastused 1920. A. Kitzberg "Kauka jumal" 1921. H. Heijermans "Lootus õnnistuse peale" 1921. L. Fall "Lõbus talupoeg" (operett) 1922. Pärnu Näitlejate Ühing loobub teatri vedamisest. Sügisel luuakse uus trupp Pärnumaa Rahvahariduse ja Helikunsti Seltsi algatusel ja majanduslikul toetusel. "Endla" Selts annab 2 korda nädalas ruume kasutada ja ühekordset rahalist toetust. 16-liikmelist truppi asub juhtima Aleksander Teetsov. Pannakse alus ka orkestrile, Mary Kalbek hakkab lavastama operette. 1922 - 23. Näitejuhiks Aleksander Teetsov. olulisemad lavastused 1922. G. Büchner "Woyzeck", lavastaja A. Teetsov 1922. T. Pakkala "Parvepoisid", lavastaja A. Teetsov 1923. Näitejuhiks Karl Jungholz. 1923 - 1924.
1918. 23. veebruaril kuulutatakse Endla teatri rõdult välja Eesti Vabariik. 1920. Pärnu Näitlejate Ühing võtab teatri ülalpidamise enda hooleks. Teatri juhtideks August Reiman (1918-20) ja Johann Kull (1920-22). olulisemad lavastused 1920. A. Kitzberg "Kauka jumal" 1921. H. Heijermans "Lootus õnnistuse peale" 1921. L. Fall "Lõbus talupoeg" (operett) 1922. Pärnu Näitlejate Ühing loobub teatri vedamisest. Sügisel luuakse uus trupp Pärnumaa Rahvahariduse ja Helikunsti Seltsi algatusel ja majanduslikul toetusel. "Endla" Selts annab 2 korda nädalas ruume kasutada ja ühekordset rahalist toetust. 16-liikmelist truppi asub juhtima Aleksander Teetsov. Pannakse alus ka orkestrile, Mary Kalbek hakkab lavastama operette. olulisemad lavastused 1922. G. Büchner "Woyzeck", lavastaja A. Teetsov 1922. T. Pakkala "Parvepoisid", lavastaja A. Teetsov 1923. Näitejuhiks Karl Jungholz. 1923 - 1924. Näitejuhiks Albert Liik
· üle kogu maa korraldati nõiaprotsesse(nõiajahte), mille ohvreiks langesid tihti aktiivseimad rahvaarstid · kõrgeimaks vaimulikuks nimetati jesuiitide vastu võidelnud Hermann Samsoni , luterliku fundamentalismi silmapaistvam esindaja, nõidade väljamääraja · levinumaks karistamiseks nõidumise eest oli põlemine tuleriidal · keskseks kirikutegelaseks kujunes kindralsuperintendent Johann Fisher · rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhimõtetest · õpetati igat talupoega piiblit lugema · Fisher asutas õpetajate seminari Tartu lähedale, et õpetada välja puudu olevaid koolmeistreid - peamiselt Tartumaalt pärit poisslapsed - õpetati kirikulaulude laulmist, rehkendamist, saksa keelt, usuõpetust, raamatuköitmist · 1687.a. võeti Maapäeval vastu otsus rajada igasse kihelkonda kool ja seda ametisse koolmeister
· Temalt ka range kirikukaristuste süsteem (jalgade kokkupanemine kirikuuksel, häbipingel põlvitamine jne). b. Väärusuliste tagakiusamine nõiaprotsessidel (posijad, ravitsejad jt): · Nn veeproov kinniseotud ja vettevisatud nõid pidi jääma pinnale. · Piinamistega süüdistuste omaks võtmine. · Elusalt põlemine tuleriidal viimane surmanuhtlus 1699. 3. Rahvahariduse edendamine a. Põhjused: · Ilma piiblit tundmata ei pääsenud leeri ega saanud abielluda. · Piiblitundmise eelduseks oli lugema õpetamine. · Köster kirikuõpetaja abiline. · 1642 Esimene eesti keelne aabits. b. B.G. Forselius koolmeistrite ettevalmistajana: · 1684 Tartu lähedal Piiskopimõisas seminar õppeasutus koolmeistrite ettevalmistamiseks. · Mõisnike vastuseis.
ning ühiskonnategelane. Alustanud juba üliõpilasena ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu saksa kirikuõpetajate ning radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Aastast 1871 avaldas ta ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset rahvaluule kogumiseks. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt
eriomane kujundikeel (igatsus, öö, valgus, teed). On kirjutatud ,,valgustusmomendist", mis olevat Ennot tabanud 1906. aasta paiku ja tema luule maailmavaatelist tausta otsustavalt muutnud. ,,Uued luuletused" ilmus 1909. aastal. Krediidiühingus töötamise kõrvalt hakkas Enno 1914. aastal Valga koolides tunde andma, peamiselt eesti keelt, aga ka usuõpetust. Juba Eesti Vabariigi ajal, 17. juulil 1918. aastal valiti ta Valga Eesti Rahvahariduse Seltsi esimeheks. 1920. aastal asus Enno tööle Läänemaa koolinõunikuna, mis tähendas kogu maakonna koolide regulaarset "katsumist", mis omakorda tähendas, et suurem osa ajast tuli veeta kodunt eemal või koguni ratastel. Kuna ta piirkonda kuulusid ka Läänemaa saared ühes rootsikeelsete elanikega, siis õppis ta ära rootsi keele nii hästi, et sai koolide revideerimisel ilma tõlgita hakkama. Iseäranis hindas ta rootsikeelset koolikirjandust, kavatsedes sellest
Oli vaja leida midagi positiivset varasemast perioodist. Vene aeg oli tol momendil, eelmised kas liiga lühikesed või liiga kauged. Seega oli endine, mida mäletati ja pärimused olid, oligi Rootsi aeg. Eriti just lõpu poolt. Tuleb ka arvestada, et enamiku Rootsi ajast olid talupojad pärisorjad. Talupojad ühest rahvusest (eestlased) ja mõisnikud teisest rahvusest (sakslased). Keskvõimu kandjateks üldsegi rootslased, seega kolme eri võimu põimumine. Rootsi aja + 1) Rahvahariduse algus (Tartu ülikool nt + üldse koole rohkem kihelkondadesse). Pandi alus talurahva koolidevõrgule. 2) Eesti kirjakeele arendamine (Stahli grammatika) + Uus testament 3) Riigitalupoegade olukorra paranemine seoses reduktsiooniga 4) Siinsetelt aladelt ei võetud talupoegi sõjaväkke 5) Tartu ülikooli avamine (kuigi eestlasi endid otseselt ei mõjuta) Rootsi aja 1) Nõiaprotsessid 2) Ei sallitud ühtegi teist usuvoolu peale luterluse puudus usuvabadus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
