Rühm: WE-1 Tallinn, 2012 Sissejuhatus Kajastan oma referaadis Eesti kultuuri tekke- ja olemiseeldusi keskajast ärkamisajani. Räägin veidi lähemalt erinevatel ajaperioodidel aset leidnud kultuurilise tähtsusega sündmustest ning samuti üleüldisest eluolust, eelkõige talupoegade omast. Räägin lähemalt ka reformatsioonist ning selle mõjust haridusele. Juttu tuleb ka rahvahariduse tõusust, lugemisoskuse kasvust ning eestikeelse kirjasõna tekkest. Lisaks saab referaadist teada ärkamisaja põhilised muutused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid ning tänu millele sai eestlastest kultuurrahvas. Head lugemist! 1. Muinas-Eesti 1000. aasta paiku olid Läänemeresoome hõimudel veel üsna lähedased omavahelised kontaktid ja selleks ajaks olid ka eestlaste asuala piirid juba üsna selgelt välja kujunenud. Rahvastik jagunes Eesti alal hõimualadeks ning koosnes 12
(Andresen 2003, lk. 7) Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõneks aastakümneks täielikku madalseisu. Uue koolivõrgu rajamiseni jõuti 18. sajandi teisel poolel. Kõik lapsed, kes lugemist kodus selgeks ei saanud, pidid selle omandama koolis. Sajand hiljem kehtestati üldine koolikohustus, koolis pidid käima kõik lapsed. 1880ndatel aastatel muutis tsaarivõim koolid venekeelseteks. (Andresen 2003, lk. 7) Revolutsioonisündmused ja Eesti iseseisvumine andsid võimaluse rahvahariduse põhjalikuks ümberkorraldamiseks. Selleks ajaks oli meie väike Eesti ülejäänud Venemaa rahvastest kirjaoskuse poolest ligi saja aasta võrra ette jõudnud. Eesti Vabariigis algas kooli kiire areng ja kooliuuendusideede rakendamine õppe-kasvatustöös. (Andresen 2003, lk. 7) 3 1. Rootsiaeg- 17 saj. 1625. aastaks oli Rootsi alistanud kogu Mandri-Eesti ja see tähendas kaua kestnud sõdade lõppu
kaasarääkimise teel neile eneseteostusvõimalusi. 18. sajandi keskpaigas hakkas Baltikumis levima Saksamaalt pärit teoloogiline ratsionalism, mis muutis jutlused õpetlikuks, andes kuulajale mõne praktilise elutarkuse või kasuliku näpunäite. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Rahvaharidus Peale Põhjasõja antud tagasilööki jäi rahvahariduse edendamine esialgu üksikute pastorite teeneks. 1739. aastal kehtestatud koolikorralduskava alusel kehtis koolikohustus vaid neile 7- 12-aastastele lastele, kellel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. Kuna oli raskusi laste kooli saatmisega ning õppetingimused rehetubades olid kehvad, nähti koolikohustust kui raskendavat koormat. 1765. aastast hakati rajama rahvakoole kõikidesse
vaieldav. Rootsi aega nimetatakse ka ,, Kolme kuninga ajaks", sest Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Rootsi aeg oli rahuaeg pärast pikka sõjaaega. Milline oli Rootsi aja mõju Eesti kultuuri arengule? Üks peamisi muutusi, mis toimus Eesti aladel Rootsi ajal, oli katoliikluse asendamine luteri usuga. See oli üks põhjus, mille tõttu hakati rahvaharidust arendama, nimelt taheti kindlustada luteri usu mõju. Samuti tulenes rahvahariduse korraldamine luteri usu põhiseisukohast- inimene saab õndsaks tänu usule, selleks oli aga vaja õpetada talupojad piiblit lugema. Tänu luteri usule hakati rõhku pöörama talupoja harimisele. Rahvahariduses oluline isik oli Bengt Gottfried Forselius, kes korraldas praktilist tööd õpetajate seminaril Tartu lähedal Piiskopimõisas. Tema ülesandeks oli koolmeistrite väljakoolitamine. Seminaridel oli pearõhk ladusal lugemisel ja usuõpetusel. Kuna
kõik unarusse jäänud. Seega oli äärmiselt vajalik lisaks seltside loomisele ka rahva osavõtt, mis kohati toimis tänu heale haritlaspõlvele, kui ka rahva enda suurele tahtele vabaks saada. Rahvuslikkuse levik sai alguse ka rahvakoolidest, kuna nende koolide õpetajad hakkasid rahvuslikke ideid levitama. Selle-pärast võib väita, et kooliharidusel oli tol hetkel äärmiselt suur roll. Rahvusliku liikumise peaeesmärkideks peeti emakeelse rahvahariduse edutamist, rahva kultuuriharrastuste toetamist, üldise silmaringi laiendamist ning kutseoskuste omandamise soodustamist. Selleks, et täita need peamised, oligi vaja hakata rahvale kooliharidust andma. Ma arvan, et ka koolihariduse levik oli selle perioodi üks olulisemaid osasid. Tänu korralikule kooliharidusele hakkas rahvas aru saama, kui oluline on oma riigi vabadus. 1 Koostas: Mai Triin Puström Klass: 11. Ki Kool: Jüri Gümnaasium
kirjandust ja ajalugu. · Kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid, kus 2-3 a jooksul anti teadmisi eelkõige matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast. · Linnakoolide alamastme moodustasid elementaarkoolid , kus õpetati lugemist, kirjuramist ja arvutamist. · Talurahva haridus algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonakool. ( Talurahvaseadus pani aluse kindlamale koolikorraldusele.) · Rahvahariduse lünklikust püüti korvata pühapäeva- ja paranduskoolidega ning rändõpetajate tegevusega. ( Põhja Eestis) · Õpetajaid valmistati ette Tartus elementaarkooliõpetajate seminaris. Sajandi keskpaiaks õpetati vallakoolmeistreid juba viies seminaris. · 19.sajandi keskel hakkati üleminema kohustuslikule koolisundusele. Kirjasõna 19.sajandil: · 19.saj algusel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus. · Peamiseks levitajaks olid kalendrid.
Lisaks soodustas tööstuse arengut veel raudteede ehitamine, mis sidus riigi erinevaid osi. 4. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused Eestis? Uus põlvkond, kes oli sündinud vabana. Talude päriseks ostmine,mis tekitas talupoegadel peremehe tunde. Tekkis haritlaskond üldine poliitika olustik hõõrumised Vene keisrivõimu ja baltisaksade vahel rahvahariduse kasv Troonile tõusnud Aleksander II, kes oli oma vaadetelt küllalt vabameelne 5. 1905.a revolutsioon Venemaal ja Eestis. Õpik lk 50. 6. Mõisted: Rahvuslik liikumine - rahvuslike rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist taotlev liikumine Ärkamisaeg ajajärk Eesti ajaloos, mils eestikeelse kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvuslike eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine.
Püsiv talurahvakoolide võrk kujunes Lõuna-Eestis siiski välja alles pärast pärisorjuse kaotamist. Talurahvaseadused panid aluse kindlamalekoolikorraldusele. 1838.a. loodi Tartusse Õpetatud Eesti Selts, millest sai eestialaste uuringute keskus järgnevatel aastatel. 1840. aastate usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid Lõuna-Eestis veel lisaks õigeusu maarahvakoolid. Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk alles 1870. aastatel. Rahvahariduse lünklikkust püüti siin korvata pühapäeva- ja paranduskoolidega ning rändõpetajate tegevusega. Üleüldse oli 19.sajand Eestlastele üks suur muutuste sajand. Talurahval oli võimalus haridusele ning nad tundsid ennast natukenegi vabamalt, tänu seadustele.
Kas Rootsi aeg oli Eesti kultuuri arenguks soodne periood? Rootsi aeg algas Eesti alal 1629 ja lppes 1699.aastal. See aeg ti Eesti rahva ellu suuri muudatusi. Siia saabusid uuenduslikud mtted ja valitsejad, kes soovisid midagi ette vtta, et vhendada siinse aadli iseseisvust ja parandada talupoegade elutingimusi. Peaeesmrk oli suurendada htsust Rootsi ja asumaade vahel, kuid see tuli kasuks ka Eesti plisrahvale. Muutustega kaasnesid paljud lihtrahva jaoks olulised sndmused ja eluolu areng. Kige thtsam oli talupoegadele kindlasti majandus, kuid aegamda kujunes kultuur olulisemaks. 17. sajand mras ra Eesti kuulumise luterlike maade hulka. Selle mju Eesti kultuurile oli mitmesuunaline. hest kljest mjus luterlus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, sest see usk pidas thtsaks emakeelseid piibleid ja jumalateenistusi. Teisest kljest kadusid sidemed katoliiklusega. Luterlus mjus kokkuvttes hsti, sest genereeriti hulk vrskeid, fil...
manufaktuurid, tehaste ja vabrikute eelkäijad. Ma arvan, et Rootsi ajal majandus vaatamata idakaubanduse alla käigule oli hea, kuna siis rajati Eestisse esimesed manufaktuurid ja arenesid Eesti linnad, eriti Narva.Rootsi aeg arendas mitmeti Eesti kultuuri. Sel ajal pandi alus Eesti haridus-süsteemile ning samuti eesti kirjakeele arendamisele. Ma arvan, et Rootsi aeg oli Eestile hea. Vaatamata mõnele halvale põhjusele juhtus sellel ajal Eestlastega palju head, näiteks rahvahariduse ja kirjakeele levik, mõisate reduktsioon ja suhteliselt pikk rahuaeg. K o kkuvõtteks võib öelda, et Rootsi aja tulek oli eestlastele ü priski kasulik, taluperemeeste karistamine keelati, koormi sed viidi vastavusse talu tegeliku majandusliku kandevõi mega, neile anti talude päritav kasutamisõigus ning õigus kaevata mõisarentniku peale. Tänapäeva inimestele tunduk sid sellised muutused tühised, kuid tollal olid need ülimal t suure tähtsusega.
· e-infovälja kasutamise suurendamine võrgustikes osalevate ühenduste poolt. Kodanikuühenduste tegevuse eetilised ja põhimõtted Demokraatlik juhtimine ja toimimine · Kodanikuühendusel on selge ja arusaadav missioon. Kodanikuühendus järgib oma missiooni täitmisel põhikirja, sisemisi dokumente ja organisatsiooni toimimisstandardeid. · Kodanikuühendus väljendab ja esindab inimeste erinevaid huvisid ja vajadusi. Kodanikuühendus kaasab inimesi rahvahariduse, osalusdemokraatia, eestkoste ja muude vormide kaudu kodanikuühiskonna edendamisse. · Kodanikuühendus kui ühiskonnaliikmete vabatahtlik ühendus väärtustab oma liikmeid, kindlustab ühenduse demokraatliku juhtimise, hoiab ühenduse juhtivkogud ja töötajad vastutavana, reageerib nende väärtegudele. · Kodanikuühendus peab inimeste kaasamist ja vabatahtlikku tööd kodanikuühiskonna alustalaks, väärtustab kodanikke ja nende vabatahtlikku tööd.
jaanuaril 1838 aastal, teadusselts seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. Hurt esindas 18701883 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 18721881 EKmS ehk Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Hurt keeleteadlasena taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. 1880. aastate alguses taandus ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Jakob Hurda viimaseks avalikuks esinemiseks jäi kõne ,,Vanemuise" teatrihoone avamisel 1906. aasta suvel. Seejärel pöördus ta tagasi oma pere juurde Peterburi ja tegeles ka teadustööga. Aasta lõpul halvenes tema tervis aga järsult ning vana aasta õhtul ta suri. Tõenäoliselt oli tegemist pimesoolepõletikuga, mille sümptomeid aga ei osatud õigel ajal ära tunda
· Tartu Ülikoolis venekeelne õppekava, eestlastel oli parem võimalus edasi õppida Venemaal · venestamine pärssis eesti kultuurielu 2.Mis olid rahvusliku liikumise eeldusteks ja sihtideks? Eeldused: · majanduslik arenemine · eesti haritlaste esimese põlvkonna teke · koolihariduse levik · kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine · kommunikatsioonivõrgu avardumine Sihid: · emakeelse rahvahariduse edendamine · rahva kultuuriharrastuste toetamine · üldise silmaringi laiendamine · kutseoskuste omandamise soodustamine · kultuuriühtsuse kujundamine 3.Kirjeldage haridusolusid 19. Sajandil. · Neljaastmeline ühtluskool · läänemere mubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskus oli TÜ · tartus ja tallinnas tegutsesid gümnaasiumid · talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool
ja loonusrent, kuna vastasel korral oleks talupoeg võinud sellest kohtule või hoopis kuningale kaevata. Talupojad vabanesid pärisorjusest. Peale Rootsi-Poola sõda olid kirikud küllaltki halvas seisus, kuid erandiks jäi Tallinn, millest kujunes luteriusu keskuseks. Kirikuelu korraldamiseks moodustati kirikuvalitsus, mille etteotsa sai Eestis piiskop. Kuna kirikuõpetajad oskasid pidada eestikeelseid jutlusi, olid nad tänuväärsed eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. Kirikukorraldus viidi väga kõrgele tasemele ning sellega kaasnes ka haridusoludede paranemine. Eriti tänulikud saame olla Bengt Gottfried Forseliusele, kelle eestvedamisel asutiti Forseliuse seminar, kus õpetati välja koolmeistrid. Pandi alus kiriklikule rahvakoolide rajamisele, kirjaoskuse levitamisele. 1630. aastal asutati esimene gümnaasium Tartusse ning kaks aastat hiljem juba Tartu ülikool. Suure põntsu pani Rootsi ajale Suur näljahäda 1695
24.RAHVUSLIK LIIKUMINE.VASTUSED (2016,Eesti ajalugu I, Avita 2005,lk.152-157) 1.Millal algas rahvuslik liikumine? 1860 2.Millised olid liikumise eeldused? Majanduslik arenemine. Eesti haritlaste teke, koolihariduse teke 3.Mis oli rahvusliku liikumise tulemus (eesmärk)? Olla eestlane, emakeelse rahvahariduse edendamine, 4.Kes olid väljapaistvamad juhid? Johann Voldemar Jannsen Jakob Hurt Carl Robert Jakobson 5.Millised linnad ja piirkonnad kujunesid liikumise keskusteks? Tartu, Peterburi, Viljandimaa 6.Kes olid nn. Peterburi patrioodid? Johann Köler 7.Nende hulgas on ka Eesti esimene elukutseline kunstnik. Kes, nimetage tema maale? Johann Köler. ''Tütarlaps allikal,, ''Ema portree,, ''Isa portree,, 8.Keda hüüti Postipapaks?
$34 Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvusliku liikumise eeldused Eestis algas rahvuslik ärkamine 19. sajandi keskpaigas, kui enamik inimesi oli sündinud vabana. Talupojad hakasid ostma maid päriseks, mis muutis nad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli kujunenud ka oma haritlaskond, kes tahtsid kasvatada eelkõige rahuvuslikku eneseteadvust. Ka poliitiline olustik oli ärkamiseks väga soodne. Eriti tulid kasuks Vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahelised hõõrumised, kus kumbki pool püüdis rahvast enda poole meelitada. Tehes suuri järelandmisi. Mõisnike eestkostest vabanemine Pärast pärisorjuse kaotamist jäi talurahva omavalitsus veel kauaks mõisnike järelvalve alla. 1866. aastal tehti uus vallaseadus mis vabastas talurahva täielikult mõisnike eestkostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem, kes oli tavaliselt jõukas taluperemees. Ta pidi jälgima, et täidetakse seadusi. Need, kes astusid sead...
valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi. Tänu Rootsi ajale paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Tekkisid esimesed eesti keelsed grammatikad. H. Stahl koostas esimese eesti keele grammatika 1637. aastal, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. J. Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika (vana kirjaviis). Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam ,et inimene saab õndsaks tänu usule ,seadis eesmärgiks õpetada iga talupoeg piiblit lugema. Suurimaks probleemiks osutus ,aga sobilike koolmeistrite puudumine. Selle lahendamiseks asutati Tartu lähedale Piiskopimõisasse 1684. aastal õpetajate seminar, mida juhtis Bengt Gottfried Forselius. Seminari võeti enamasti õppima Tartumaalt pärit talupoisse. Hariduse edendamisel oli
hiljem sai ta gümnaasiumiõpetaja koha Tartus. Eesti esimesel üldlaulupeol (1869. a.) pidas ta oma kuulsa kõne. Selle kõne sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks ja Jakob Hurt saavutas üle- eestilise tuntuse. Järgnevatel aastatel pani Hurt paika rahvusliku liikumise alused ning kuulutas: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!" Tema eesmärgiks oli eestikeelse kultuuri ja rahvahariduse viimine kõrgele tasemele. Jakob Hurt oli juba üliõpilasena ühiskondlikus elus väga aktiivne, ta võttis osa ka "Vanemuise" seltsi üritustest. 1872 sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi (ÕES-i järglane) president. Seda ametit kasutas ta ära rahvaluule kogumise forsseerimiseks. Lisaks rahvaluule kogumisele tegeles ta ka eesti keele ning kultuuri uurimisega. Lõpuks Otepääl pastoriks saanud, lahkus Hurt tüli pärast Jakobsoniga Eestist ning töötas 1901
Gustav Adolf otsustas teha Tartust luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskuse. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eestis kui ka Liivimaal kirikuvalitsus, konsistoorium, vaimulikkonna etteotsa sai Eestis piiskop. Eesti kirikukorraldus viidi kõrgele tasemele. Jumalateenistused hakkasid toimuma eesti keeles, mis võimaldas nüüd ristiusust aru saada. Eestikeelsed jumalateenistused andsid tõuke ka hariduse arengule. Eriti tänuväärne oli kirikuõpetajate töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. Tõusis kooliõpetuse ja õppekirjanduse tase. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. 1684. aastal asutati Forseliuse juhtimisel seminar, kus hakati ette valmistama eestikeelseid koolmeistreid ja köstreid. Seminaris sai õpetust ca 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas umbes 50. Liivimaa rüütelkond nõustus rajama igasse kihelkonda kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes
Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat,hoolekandevalitsus ja politseivalitsus. Kuberneri juhitud kubermanguvalitsus tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat, mida juhtis viitsekuberner, oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile. Selle esmaseks ülesandeks oli maksude kogumine ja nende üle arvstuse pidamine. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. Nende alluvusse kuulusid ka poolenisti vangla tüüpi asutused kerjuste ja problemaatiliste laste tarvis. Kubermanguvalitsus. Kroonupalat. Hoolekandevalitsus. Politseivalitsus. Filippo Paulucci- oli Itaalia päritolu Austria sõjaväelane 18071830 Venemaa teenistuses. 18121829 Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner ja 18171829 lisaks ka Eestimaa kindralkuberner
Milline roll oli neis protsessides luteri kirikul, keskvõimul, kohalikul aadlik? 17. sajand ROOTSI AEG 18. sajand VENE AEG Luteri kirik SUUR roll, sest luteri Endiselt tähtsal kohal kirikul oli Rootsi kuninga rahva lugemaõpetamisel toetus Vene aja algul jäi Forseliuse seminar rahvahariduse (1864)- koolitati köstreid edendamine üksikute kihelkonnakoolide jaoks pastorate teeneks Rootsi aja lõpus pooltes kihelkondades kool ja köster Mängis peamist rolli rahva lugemaõpetamises
Maarahva laste õpetamiseks soovitas ta, et iga poeglaps õppigu päevas vähemalt kaks ja tütarlaps ühe tunni. Thomas Müntzer, üks reformatsiooni liidreid, lõi talupoegadele ja linnakehvistule toetuva suuna. Juba enne Lutherit tõlkis ta ladinakeelse missa saksa keelde, hümnide tõlkimisega rajas ta aluse koguduse laulule. Lutheri ustav kaaslane ja toetaja oli Philipp Melanchthon, keda tänu tema panusele rahvahariduse arendamisse on nimetatud Saksamaa õpetajaks. 16.sajandil Sveitsis valitsenud olud lõid aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkele ja levikule. Esimene reformaator oli Ulrich Zwingli. Reformaatorina alustas ta kiriku eeskirjade ja jumalateenistue üksikküsimustest, tema hoiakut mõjutas ka Lutheri õpetus. Zwingli hakkas pidama igal hommikul jumalateenistust, mis algas Piiblist mingi teksti ettelugemsega. Peale selle levitas ta oma vaateid trükisõna kaudu
1908 valisid kaasvõitlejad Vilmsi EÜS Ühenduse esimeheks (1913 kuni surmani oli ta vilistlaskogu esimees).Tema tegevus äratas sandarmite tähelepanu, korduvalt kuulati teda üle ja pandi lühemaks ajaks vangi. Mitmesugustele takistustele vaatamata lõpetas Vilms ülikooli normaalajaga ja asus 1911 Tallinnas tööle vandeadvokaadi abina. Peagi avas ta oma kontori. Ta toimetas (1912-13) "Päevalehe" õigusteaduslikku lisa. Eestimaa Rahvahariduse Seltsis oli ta esimees, "Estonia" seltsis eestseisuse liige, mitmes ühistegelikus asutuses juhatuse liige. JV oli Tallinna Eesti Haritlaste Klubi asutajaid ja kandvamaid jõude. I maailmasõja ajal süüvis JV rahvusprobleemidesse. "Noor-Eesti" ajakirjas "Vaba Sõna" nõudis ta eestlastele poliitilist autonoomiat. JV koostas "Eesti autonoomia eelkavatsuse", milles projekteeris Eestile Vene riigi koosseisus autonoomse Soomega sarnased õigused. Kui lätlased asutasid 1915
Hakkas ilmuma ka eesti keelset kirjandust nt. Otto Wilhelm Masingu nädala leht ning ka FR.R.KREUTSWALD-"Maailm ja mõnda, mis seal on". Ilmus ka eesti keele grammatika 1843.aastal kuusalu kirikuõpetaja poolt. "Perno Postimees" hakkas ilmuma JAnnseni poolt 4.EELDUSED: . Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kommunikatsiooni võrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus, talupoegadele kehtestati seadusd EESMÄRGID: Emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuse toetamine,üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. 5. 1864-Eesti Postimeees Jannseni poolt. Saadeti ka palvekiri tsaarile, milles paluti koolide avamist ja kultuurile rohkem tähelepanu, kiri oli kirj KÖLERI poolt. 1865-Vanemuise mängu ja laulu selts Jannseni poolt. 1868-Jakobsoni 3 isamaakõnet, milles ta jagas ajaloo 3 perioodi. Valguse,pimeduse ja koidu ajast rääkis ta. 1869-üldlaulupidu Jannseni poolt
afroameeriklastel ei olnud võrdsed võimalused valgetega. Samas ongi demokraatia olnud pidevas arenemises, et ajaga kaasas käia ja püsima jääda. Teiseks demokraatia plussiks võib pidada, selles välja arenenud heaoluühiskonda, mis garanteerib rohkematele inimestele, nii sotsiaal,- kui ka poliitilised õigused. Näitena võiks kasutada Taanit, kus heaoluriiki täiendab tugev vabamõtlemise, rahvahariduse ja kodanikujulguse traditsioon ning sügav soov demokraatlikke väärtusi kaitsta. Kui Hitler vallutas Teise maailmasõja ajal Taani ning nõudis, et juudid märgitaks kuusnurgaga, teatasid taanlased, et panevad kõik, kuningast alates, endale kuusnurga rinda. See oli julge samm taanlaste poolt kaitsta demokraatlikke väärtusi olukorras, mis ei pruukinud nende jaoks hästi lõppeda. Demokraatialgi on puudusi ja mõned neist on juba selgelt välja paistnud minevikus. Näiteks saab
paberimanufaktuurid. Manufaktuuri keskuseks oli Narva. 17. Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus? Tartu Ülikool asutati 1632. aastal. Esimesena asus ülikool Tartus, siis Tallinnas, pärast seda Pärnus. Uus ülikool sai nimeks Academia Gustaviana ja õppetöö toimus ladina keeles. 18. Academia Gustaviana - ülikooli nimetus Gottfried Forselius - koolistas oma elu ajal välja 160 eesti noormeest kellest pidi saama koolmeistrid ja köstrid. 20. Kuidas alustati rahvahariduse andmist eestlastele? Maaravitsejaid kes kasutasid nõidumis kive. 21. Mis reforme tegi Karl XI Eestimaal? reduktsioon,
keiser Aleksander II palge ette. 1871- loodi Tartus Peakomitee) Rahvusliku liikumise eeldused ja sihid Eesti rahvuse väljakujunemise eeldused: o Eesti ala majanduslik arenemine o Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke o Koolihariduse levik o Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine o Kommunikatisioonivõrgu avardumine o Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid: o Emakeelse rahvahariduse edendamine o Rahva kultuuriharrastuste toetamine o Üldise silmaringi laiendamine o Kutseoskuste omandamise soodustamine Enne ja pärast venestust o Laulu- ja mänguseltsid o Laulupidu o Ajalehed „Postimees“ ja „Sakala“ o Vallavalitsused tugevaks o Aleksandrikooli plaan o Vastuseis peamiselt sakslastele 1880. - 1890. Aastatel venestus LMS-sid mugandusid Ajalehed „Olevik“ ja „Valgus“ Vene õppekeel koolides
Kohustused: osalemine ajujahil, raharent, loonusandam, mõisavoor. Talupoeg pidi tasuma mõisnikule koormisi, mille üle peeti arvestust vakuraamatutes. Riik kontrollis mõisamajapidamidi adramaa revisjonide kaudu. Talurahva varanduslik seis oli suhteliselt madal. 4) mõistab luterluse mõju ja Rootsi aja tähtsust eesti kultuuri ja hariduse arengus, ajaloos ning tänapäeval; Rootsi aja lõppedes olid kirikuõpetajad need, kes aitasid eesti kirjakeele ja rahvahariduse arenemisele kaasa. Tegeldieesti keelse kirjapildi arendamisega. Tänu luterlusele hakati tähelepanu pöörama eesti keelele, kuna usk tähtsustas eesti keelseid piibleid ning jumalateenistusi. Ehitati rahvakoole. Samuti loodi gümnaasiume nii Tartusse kui ka Tallinna. Tartu gümnaasiumist sai Tartu Ülikool. Rahvani toodi Uus Testament. Pandi paika tugev haridusvõrgustik. 5) Rüütelkond - Eestimaa seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus. Rüütelkond moodustati 1584. Aastal
Adolfi kasvataja. Tänu temale loodi esialgu Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu Gümnaasium ülikooliks. Järgmine aastal avatigi Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool, millest sai kõrgeim õppeasutus Eestis. Taru Ülikoolis õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritoluga tudengid, eestlastest üliõpilasi sel ajal veel ei olnud. Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteriusu põhiseisukohtadest. Arvati, et talupoeg peab ise olema suuteline läbi lugema piibli ja muu vaimuliku kirjanduse. 1655. aastal otsustati, et igas kihelkonnas peab olema ametis koolmeister. Nõuti ka, et koguduste juures töötaksid kooliõpetajad. Suurimaks probleemiks osutus sobilike koolmeistrite puudumine. Olukord muutus paremaks, kui Fischeri initsatiivil loodi 1684. aastal õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas B. G. Forselius
Filippo Paulucci. Kindralkuberneri ametikoht püsis kuni 1876. Aastani. Kubermangude valitsemine: · Kuberner kõige olulisem võimuesindaja kubermangus · Kõige olulisemad asutused kubermangus olid: kubermanguvalitsus tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat mida juhtis viitsekuberner, oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, kogusid makse ja pidasid nende üle arvestust. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · 1811. Reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitse-üksusteks, nende ülesandeks oli korra kaitsmine, kõikvõimalike vastupanuliikumiste maha-surumine jne. Impeeriumi sõjad ja Eesti: · 1801. Kevadel tungis Tallinna alla kuulus Briti admiral Horatio Nelson. · 1809.a augustis-septembris blokeerisid Inglise sõjalaevad koos rootslastega Paldiski
Maavalitsuse kirjandusmaja Ernst Ennole pühendatud töötoas. Enno ei sallinud pildistamist, kuid tal ei olnud selle vastu midagi, kui Ella teda joonistas. Pilt 9 Ella Enno (Allikas: Kreutzwaldi sajand, Ernst Enno'ga seotud materjalid, pilt B-72-46 ) Pilt 9 Ella Enno joonistus abikaasast (Allikas: Kreutzwaldi sajand, Ernst Enno'ga seotud materjalid, pilt B-72-4) Valga-perioodil 1917. aastal hakkas Enno kohalikus kaubanduskoolis andma eesti keele tunde. Ennot oli alati huvitanud rahvahariduse edendamine, selles suunas jätkas ta oma tegevust Valga Rahvahariduse Seltsi esimehena. 1919. aastal avatud Valgas poeglaste ja tütarlaste keskkoolis, õpetas luuletaja ka eesti keelt. Pilt 9 Läänemaa õpetajate seminari väljavõte eelneva töökogemuse kohta (Allikas: Eesti Riigiarhiiv f 1183, n 2, s-ü 95, l 4ja 5) Tema töö pedagoogina avaldas muljet noore vabariigi haridusjuhtidele ja F. Mihkelsaar kutsus Enno koolinõunikuks Läänemaale
Balti provontsiaalsedustik, I osa avaldati 1845, III osa 1864.-aadlike,linnakodanike ja aimulike seisuslike iguste ning eesõiguste kogu ( Paul I)võeti kasutusele adra ja sillakohtunikud .Kindralkuberner-1808- 1819, oli kubermagude adminstratiivaparaadi kõrgeim juht,teostades järelvalvet kõigi tsiviil-,politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle, tema toesk valitsemisel oli kantselei.Talle allusid kubermagu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad sõjaväeosad. Kubermangus kõige olulisem-kuberner e. Kubermangu peremees, ta allus ametlikult otse senatile.Kuberneri asetäitjana tegutses viitse e. Asekuberner. Kõige olulisemad asutused kubermangus olid: Kroonupalat-mida juhtis viitsekuberner oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus,mis allus rahandusministeeriumile,esmane ülesanne oli maksude kogumin...
Ärkamisaeg Taustast 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi I poolel algas Eestimaal üleminek feodaalkorralt kapitalistlikule korrale. Lühikese aja jooksul toimusid suured muutused eestlaste ühiskondlikus seisundis ja ka nende eneseteadvuses. * pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aasta seadustega; *tööstuslik pööre: üleminek vabrikutööstusele; *rahvahariduse tähtsustamine ja koolivõrgu teke, Tartu Ülikooli taasavamine 1802; *Õpetatud Eesti Seltsi asutamine 1838, eesti kirjakeele kujunemine; Ärkamine millest? Sajandeid elasid eestlased võõramaalaste taanlaste, rootslaste, venelaste, peamiselt aga sakslaste rõhumise all. Alles 19.sajandi keskel algas Kas siis selle maa eestlaste rahvuslik liikumine, mida nimetatakse keel ei või kõrgele ärkamisajaks. tõusta ja kaunilt Enam ei häbe...
1)Millised balti erikorra meetmed mõjusid Eesti arengule positiivselt, millised negatiivselt? Põhjenda! 1)Iseloomusta Eesti põllumajandust ja talurahva olukorda 18.saj. I poolel! too välja peamised probleemid! 3)Millised muudatused kehtestati asehalduskorra ajal? Nende mõju Eesti arengule? 4)Suhtumine pärisorjusesse 18.saj. keskel ja Positiivsed määrused 5)Pietismi levik. iseloom ja mõju Eestis 6)Too välja vennastekoguduste liikumise + ja - jooned! 7)Ratsionalismi olemus ja seos rahvahariduse ning eesti keelse kirjasõnaga 8)Iseloomusta 19. saj. alguse (1802-1819) talurahvaseadusi ja anna seadustele hinnang! 9)Iseloomusta muutusi Eesti külaühiskonnas pärast pärisorjuse kaotamist (1819-1850) 10)Talurahva koosseis ja koormised 19.saj. keskel 11)1849-1868 talurahvaseaduste iseloomustus ja talude päriseksostmine 12)Laevaehitus ja meresõit, väljarändamine, tööstuse ja kaubanduse areng 19.saj. II poolel 13)Tartu ülikooli taasavamine ja selle mõju hariduse arengule
Tunnused: esiplaanil on tunded; huvi looduse vastu; huvi keskaja vastu; huvi kaugete eksootiliste maade vastu. Huvi mineviku vastu süvendas rahvuslikke liikmist. 15.Rahvuslik liikumine- alistatud rahva võitlus võõrvõimu vastu Etapid: -Rahvuskultuuriline liikumine e eliidi liikumine -Ideed jüudsid haritlaskonna laiematesse ringkondadesse(üliõpiladed, kooliõpetjad) -Seltsiliikumine -Poliitiliste erakondade loomine, võitlus rahvahariduse edendamise eest(kultuurirahvus) -Võitlus oma riigi eest 16.Revolutisoonid 1848- Berliin, Pariis, Budabest, Rooma Poliitilised põhjused: III seisus tahtis poliitilisi õigusi ja võimu Sotsiaalsed: halvad töö-, elutingimused Majanduslikud: vaesus, halvad palgad Rahvuslikud: võõrvõimude vastu 17.Esialgsed tulemused: Lõplikud tagajärjed:
kahte selle kujunemist ja ühtlustumist mõjutanud tegurit. Sõnavõistlus Kui eesti keelt suhtlemiseks rohkem kasutama hakati, kaasnes sellega ka õigekirjutuslik mitmekesisus, mis omakorda põhjustas probleeme haridusvaldkonnas. Kirjakeele normi kujundamiseks loodi kirjaviisikomisjon, mis hakkas tööle Eesti Kirjanduse Seltsi juures. 30. mail 1908 korraldati Tapal Eestimaa Rahvahariduse Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi liikmetele keelekoosolek, et kirjaviisi normi osas kokkuleppele jõuda ning õigekirjutuse ühtlustamise küsimusi arutada. Konverentsil ei võetud esialgu ette suuri muutusi kirjapildi häälduspärasemaks kohandamisega, küll aga otsustati sõnade pää, hää, ja pääl, sääl asemel kirjakeeles kasutusele võtta uus sõnakuju pea, hea ning peal, seal jne. Järgmisel taolisel keelekonverentsil 1909
Tallinn Johannes Voldemar Veski Referaat Tallinn 2019 Sisukord Sisukord.................................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................................3 Elulugu...............................................................................................................4-5 Tunnustused...........................................................................................................5 2 Sissejuhtus Johannes Veski sündis 27.juunil 1873.aastal Tartumaal Kudina vallas (praegu Jõgevamaa) Kaasiku talus peremehe pojana. Omandades hariduse Tartumaal, oli ta ülikooli aastatel veel õpetajaks H.Treffneri gümnaasiumis. Veski tegeles väga mitmete ...
Baltikumi kõige tunnustatum õppeasutus- Riia toomkool, kus töötas hilisem saksa suurim valgustaja Johann Gottfried Herder. Herder tutvustas Euroopas eesti rahvaluulet saksa keele vahendusel. 1784. aastal asutas kirjanik August von Kotzebue Tallinna esimese teatritrupi Eestis, seal mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas. Rahvaharidus. Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele. Koolide arv oli kahanenud, ning rahvahariduse edendamine jäi peamiselt üksikute pastorite teeneks. Koos ainelise olukorra paranemisega kasvas ka koolide arv. Õpiti enamasti rehetubades. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava kehtestati 1739. aastal. Kooliskäimise kohustus kehtis vaid 7-12 aastastele lastele, kel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. Rahvahariduse miinimumnõudeks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, iseseisev piibli lugemine ja lauluraamatu kasutamine
Tilsi Põhikool PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK Loovtöö Koostaja: Stella Salu Juhendaja: Marika Kõomägi Tilsi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 1. PÕLVAMAA RAHVARIIDED.................................................................... 1.1 Rahvariiete ajaloost....................................................................................... 1. 2 Põlvamaa naise rahvariided ................................................................................ 1.3 Põlvamaa neiu rahvariided.................................................................................. 2. RAHVUSLIKU NUKU VALMISTAMINE................................................... 2.1 Nuku õmblemine...............................................................
kohale kandideerimisel asus ta tööle Kuressaare koolmeistrina, hiljem sai ta gümnaasiumiõpetaja koha Tartus. Eesti esimesel üldlaulupeol (1869. a.) pidas ta oma kuulsa kõne. Selle kõne sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks ja Jakob Hurt saavutas üle-eestilise tuntuse. Järgnevatel aastatel pani Hurt paika rahvusliku liikumise alused ning kuulutas: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!" Tema eesmärgiks oli eestikeelse kultuuri ja rahvahariduse viimine kõrgele tasemele. Jakob Hurt oli juba üliõpilasena ühiskondlikus elus väga aktiivne, ta võttis osa ka "Vanemuise" seltsi üritustest. 1872 sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi (ÕES-i järglane) president. Seda ametit kasutas ta ära rahvaluule kogumise forsseerimiseks. Lisaks rahvaluule kogumisele tegeles ta ka eesti keele ning kultuuri uurimisega. Sama kümnendi lõpul tekkisid Hurdale vastuolud C. R. Jakobsoniga. Vastuoludel arvatakse olevat mitu põhjust
Olid tavaliselt kõrged sõjaväelased. Kubermangude valitsemine Kõige olulisem võimuesindaja kuberner. Allus senatile. Kuberneri asetäitja oli asekuberner.(Võidi ametisse nimetada ka sõjakuberner, alludes sõjaministrile). Kõige tähtsamad asutused olid: kubermanguvalitsus (tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega), kroonupalat (majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus,allus rahandusministeeriumile, ülesandeks maksude kogumine), hoolekandevalitsus (tegeles rahvahariduse,arstiabi ja heategevuslike org.-de töö korraldamisega) ja politsevalitsus. Sisekaitseüksuste ülesanne oli korra kaitsmine. 2. Asehalduskord Katariina II 1783-1796 Tegemist oli valisega, kes pooldas valgustusaja ideid ning tema peamiseks eesmärgiks sai Venemaa äärealade tihedam liitmine Venemaa huvidega. Muutused asehalduskorra ajal: · Eesti ala haldusjaotus (lisandus Paldiski mk) · Majaomanikel võrdne kodanikuõigus
kavatseti taastada iseseisev Poola riik, mis aga suruti veriselt maha, Poola kuningriik muudeti Venemaa provintsiks. 6. Rahvusliku liikumise esimest etappi nimetati elitaarseks, s.o. eliidi liikumiseks. Rahvuse ulatuslikumaid kihte koondas seltsiliikumine, mis aaras masse nii elukutse kui ka tegevusalade järgi. Järgmine etapp oli tavaliselt poliitiline ja tõi kaasa poliitiliste erakondade loomise. Sageli kerkis esiplaanile võitlus rahvahariduse edendamise, eriti aga ülikooli rajamise eest, mis tähendanuks rahvuse muutumist etnilisest ühendusest kultuurrahvuseks. Rahvusliku liikumise kõrgeim etapp oli võitlus oma riigi loomise eest. 7. Reini Liit sinan kuulus 16 Lõuna- ja Lääne-Saksamaa riiki. Viimastes viidi läbi kodanlikke reforme, millega vähenes oluliselt aadli mõju, likvideeriti kloostrid ja loodi riiklike koolide süsteem, milles eriline rõhk pandi gümnaasiumidele. Seoses uue ühenduse
aastal hakkasid esimesed inimesed nälga surema. Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mingisugust abi. Samal ajal kui talupojad massiliselt nälga surid, veeti vilja isegi maalt välja Rootsi ja Soome, kus oli samuti näljahäda. Näljahäda lõppes alles 1698. aastal. Kokku suri umbes 70000-75000 inimest. 17. sajand oli Eestis nõiaprotsesside kõrghetk. Ma arvan, et Rootsi aeg oli Eestile hea. Vaatamata mõnele halvale põhjusele juhtus sellel ajal Eestlastega palju head, näiteks rahvahariduse ja kirjakeele levik, mõisate reduktsioon ja suhteliselt pikk rahuaeg.
Nagu näiteks R.M. Rilke ja J.W. Goethe. Aastatel 1903-1905 avaldas Enno ,,Lindas" ja Postimehes" üle poolesaja luuletuse. 1907.-1908. Oli Enno Tartust ära, peamiselt Soosaarel, ja kirjutas seal oma järgmised raamatud. 1909.aastal läks Enno Valka tööle krediidiühingusse. 1914.aastal hakkas ta töö kõrvalt Valga koolides tunde andma, peamiselt eesti keelt, aga ka usuõpetust. 17.juulil 1918.aastal valiti ta Valga Eesti Rahvahariduse Seltsi esimeheks. F. Mihkelsaar kutsus Enno koolinõunikuks Läänemaale. 1919.aastal kolis ta Haapsallu. 1920.aastal asus Enno tööle Läänemaa koolinõunikuna. 1934. Aasta algul halvenes Ernst Enno tervis järsult. 7.märtsil 1934 Ernst Enno suri. Matustel ei olnud ühtegi kirjanikku, küll aga palju linnaelanike, õpilasi . Ernst Enno luulelooming on sissejuhatuseks uusromantismile ja ,,Noor Eesti" liikumise poolt kultiveeritud moodsale luulele. Väliselt pole Enno kunagi kuulunud
tundmine; 1842- kodumaa tundma õppimine. Teadusühing. Nende toel anti välja Kalevipoeg (1857-61). 22. Rahvusliku liikumise eeldused ja eesmärgid, rahvusliku liikumise seos Euroopas toimuvaga: Eeldused- haritlaste teke, Eesti ala majanduslik arenemine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus, talude päriseks ost, vallavalitsuste- ja kohtute teke, lihtrahvas haritum kui naaberriikides, Eestikeelse ajakirjanduse teke, Balti-s tegevus Eestis (valgust, estofiilid); Eesm- emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva harrastuste toetamine, silmaringi laiendamine, kutseoskuste uuendamise soodust, kultuuriühtsuse kujundamine, hiljem pol.eutronoomia; Seos- rahvuslik liikumine ka mujal Euroopas. 23. J. V. Jannsen ja tema tegevus. 24. L. Koidula ja tema tegevus. 25. J. Hurt ja tema tegevus. 26. C.R.Jakobson ja tema tegevus. 27. J.Köler ja tema tegevus: Eesti päritolu kunstnik, kes ei eitanud oma Eesti päritolu. Oli lausa Peterburis tsaari ihukunstnik. 28
HURT Alguses oli ta radikaalsem 1869 pidas kõne I Ametlik pastor. Eesti kirjakeele (22.07.1839-13.01.1907) ning hiljem mõõduka üldlaulupeol „Vana kannel“. „Setukeste arendamine. suuna juht Eesmärgiks eestikeelse laulud“ Rahvaluule kogumine ja rahvahariduse viimine Uue kirjaviisi propageerimine kogumike avaldamine. kõrgele tasemele 1884 pühitses Otepää kirikus Pani aluse eesti EÜSi lipu, millest sai 1924 rahvaluule teaduslikele Eesti ametlik riigilipp. väljaannetele. Vaata lisaks: http://entsyklopeedia
Seega mehed said perele mitmekesisemat toitu hankida metsloomade näol. 17. Sajandil hakkasid pered liikuma rohkem asustatud aladelt vähem asustatud aladele. Kuna neil kes sõjad olid üleelanud, oli nüüd võimalus valida omale paremate elutingimustega elukoht. Rootsi ajal toimus edasiminek pea kõigil elualadel, kuid ka haritustase tõusis märgatavalt. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoega piiblit lugema. Andmeid esimeste talurahvakoolide kohta on olemas juba 17. Sajandi keskpaigast, kuid nende tegevus jäi enamasti lühiajalisteks. Sunniviisiliselt õpetati leeris lugemist ja kirjutamist, et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus
Peale pärisorjusest vabastamist muutus nende elu kergemaks ja hakati arvestama nende arvamusega. Talupojad olid kuninga alamad ja mõisnike võim nende üle vähenes 7. Linnade allakäik Rootsi ajal (erandiks Narva). 10 linna Vähenes linnavalitsuste iseseisvus Suurenes sõltuvus riigivõimust Tegevuse lõpetas Hansa Liit Linnad kaotasid õiguse iseseisvale majandustegevusele 8. Rahvahariduse algus Rootsi ajal, Forseliuse seminari tegevus. Luterlus andis tõuke eesti talurahva harimisele Probleemideks: Koolide vähesus Talurahvakoolidele polnud õpetajaid Puudus kirjandus, millest lugema õppida Forseliuse seminari eesmärgiks oli talurahvakoolide õpetajate ja köstrite ettevalmistamine Õppeaeg 2 aastat, tasuta Õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist 9. Eestikeelse kirjasõna areng.
iga inimeseni. Selleks tuli aga igaüks lugema õpetada ja kogu protsess viis lõppkokkuvõttes rahvahariduse sünnile. Kaasnähtuseks oli kiriku kaugenemine riigist ja paganluse lõplik väljarookimine. 19. sajandi teiseks pooleks oli haridust saanud inimene juba muutunud skeptiliseks kõige suhtes, mida kirjutati. Ta oli õppinud iseseisvalt mõtlema, tegema ka valikut, kas uskuda jumalat või mitte ja kuidas seda teha. Koos rahvahariduse kasvuga kaotas religioosse kombestiku ja uskumuste kogum oma ainupositsiooni ega olnud enam oluline rahvast ühendav faktor. Edasi tulid juba teaduse ja tehnika revolutsioon. 8 Kasutatud kirjandus 1. Piirimäe, Helmut. Inimene, Ühiskond, Kultuur. Tln, 2000 2. http://www.ektv.ee/est.uudised.php?uudis_id=1410 3. http://foorum.usk.ee/index.php?topic=1664.0 4. http://www.meiekirik.ee/index.php
Kes olid hernhuutlased? Ansekülas Sõrve laulupidu, ilmselt esimene Eestis. Käsitöölised-jutlustajad. Nad olid rahva seas populaarsed, sest nende usukäsitlus oli lootust sisendav, lihtrahvalik ja võrdsuse printsiibile rajanev. · Körberi tuntumad lood ,,Ma olen väike karjane" ja ,,Mu isamaa Nad olid ka tähtsad rahvahariduse edendamises, sest nad õpetasid rahvast armas" lugema ja kirjutama. Nende muusika oli meelepärased, mitmehäälsed ja Hiiumaa meloodilised.Kahjuks suhtusid vastuoluliselt, sest ei mõistnud seda. nad vanasse rahvaloomingusse · Juhendaja pastor Rinne , kelle eestvedamisel toimu Hiiumaa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
