Rahvahariduse areng 19. saj koolisüsteemi ümberkorraldus Venemaal kihelkonnakool ja kreiskool maakondades Gümnaasium antiikkeeled, kirjandus, ajalugu kubermangulinnades ülikool läänemere kubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu ülikool talurahva haridus algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool Kreiskool igas linnas õpe 2-3 aastat Matemaatika, loodusteadus, geograafia selle alamaste elementaarkool Püsiv koolivõrk tekib pärast pärisorjuse kaotamist talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldussele Lõuna-Eestis varem Pühapäeva- ja paranduskoolid Rändõpetajad 19. saj lõpp kool kohustuslikuks - koolisundus Täielik lugemisoskus, 30%-40% kirjutamisoskus Hariduse levik oluline ärkamisaja eeldus Eestikeene ajakirjandus Perno Postimees 1857 Jannsen toodab sisu E...
Bengt Gottfried Forselius. Eesti kirjasõna ja rahvahariduse edendamine. Tartu ülikool ja gümnaasiumid. Referaat Tallinn 2015 1 Rahvahariduse edendamine. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esialgu pandi maalaste lugema õpetamisel lootusi köstritele ( kirikuõpetaja abilised). Lugemisoskus levis, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle erakordselt raske töö võttis enda peale talurahvasõbralikus kodus kasvanud Bengt Gottfried Forselius. Ta oli sündinud 1660
18. sajandi usuliikumised kui usutunde süvendajad ja rahvahariduse etendajad Eestis. 18. ja 19. sajandil levisid Eestis uued usuliikumised, mis osaliselt tegutsesid luterliku kiriku sees, aga enamasti väljaspool seda, levides kohati ka õigeusu kiriku liikmete seas. Neist mõjukaimad kogu Eesti ulatuses olid vennastekoguduse ja taevaskäijate liikumine ning peamiselt Lääne-Eestis 19. sajandi lõpuveerandil levinud usuliikumised, mille tulemusena moodustati esimesed Eesti vabakogudused. Vaadeldakse ajavahemikku alates 1740. aastatest, mil vennastekoguduse liikumine esimese suurema kristliku usuliikumisena Eestis laiemalt levis, kuni 20. sajandi alguseni, mil 18. ja 19. sajandi talurahvakultuuri muutumise ja ka hääbumise protsess oluliselt kiirenes. Seda kinnitab juba asjaolu, et alates 20. sajandi hakkas erinevate usuliikumiste ja konfessioonide mõju Eesti kõrveldavas ühiskonnas üha vähenema. Vennastekoguduse liikumine. Selle liikumise jär...
Rahvuslik ärkamine Eestis ja Eesti sajandivahetusel Rahvusliku liikumise eeldused 19.sajandil algas Eestis rahvuslik ärkamine. Oli sündinud vaba põlvkond. Alanud oli talude päriseksostmine, mis muutis talupojad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli oma haritlaskond, sihiks polnud kiire saksastumine, vaid töö oma rahva hüvanguks, näiteks rahvusliku eneseteadvuse kasvatamine. Poliitiline olustik oli rahvuslikuks ärkamiseks soodne, 1855.aastal oli troonile tõusnud keiser Aleksander II, kelle vaated olid vabameelsed. Kasuks tulid hõõrumised vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahel. Mõlemad tahtsid inimesi oma poolele meelitada. Eeldused: mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Mõisnike eeskostest vabanemine 1866. aasta vallaseadus vabastas lõpuks talurahva mõisnike eeskostest. Valiti valla volikogu ja ametimehed. Valla eesotsa asus vallavanem(...
Milline oli seltsiliikumise roll rahvuslikus ärkamises Juba 18. sajandi lõpul laienes tänapäevase Eesti aladele baltisakslaste seas populaarne seltsliikumine. 19. sajandi lõpul hakkasid baltisakslaste eeskujul ja toel tekkima ka Eestis seltsid. Seltsiliikumine andis võimaluse nii linna kui ka maa rahval aktiivselt osaleda kultuuri elus ning edenda rahvahariduse taset ja ühiskonda. Rahvusliku liikumise üks sihtidest oli rahva kultuuriharrastuste toetamine, milles oli üks suurimaid rolle Vanemuise seltsil, mis oli küll baltisakslaste eeskoste all aga siiski aitas edendada suuresti Eesti rahva vaimuelu. 1869. aastal korraldas Vanemuine selts esimese laulupeo Tartus, kuhu kogunes ligi tuhat pillimeest ja lauljat. Laulupidu koondas eestlasi üle maailma ühtseks rahvaks kokku. Laulupidu kasvatas eestlaste
Gümnaasiumid 19. Sajandil 19. sajandi alguse koolireformi käigus rajati Eesti linnades aastail 1804- 1805 Rahvahariduse Ministeeriumile alluvate avalike koolide võrk, mille üheks koostisosaks olid kubermangugümnaasiumid Tartus ja Tallinnas. Tartu Kübermangugümnaasiumi asutamisel peeti silmas Liivimaa kubermangu suurust, mis eeldas kahe seda tüüpi õppeasutuse olemasolu (üks Riias, teine Tartus). ning taasavatud Tartu ülikooli soovi luua kohapeal keskkool kõrgemasse õppeasutusse astujate ettevalimistamiseks. Esimestena võeti uude
Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus? asutati 1630 aastal tartus,1631 aastal ka Riias ja Tallinnas,30 juuni 1632 kirjutas Adolf alla ülikooliks muutmise ürikule. Academia Gustaviana? uus ülikooli nimi,õppetöö oli ladina keeles.ainus õpetaja Forselius. Bengt Gottfried Forselius? 1684 tartu külje all piiskopi mõisas koolmeistrite ja köstrite seminari. © Siimo Lopsik 2013 Johann Skytte?liivimaa esimene kndalkuberner. Kuidas alustati rahvahariduse andmist eestlastele? forseliuse õpilased panid aluse. Keda Rootsi ajal süüdistati nõidumises? Enamasti naised.karistati neid kes olid teistest erinevad,teadsid palju rohkem. Mis reforme tegi Karl XI Eestimaal?vähendas talupoegade koormisi viies sisse vaksaraamatuid kuhu oli kirja pandud talupoja kohustused. Riigimaadel pärisorjus sisuliselt kaotati ja vabastati ette orjuse täielikku kaotamist. © Siimo Lopsik 2013
RAHVUSLIK LIIKUMINE periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teistelt rahvustelt. Etapid: · Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliit liikumine · Seltsiliikumine haaras masse nii elukutsete kui ka tegevusalade järgi · Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine · Võitlus oma riigi ees liikumise kõrgeim etapp Eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine · Eesti haritlaste teke · Koolihariduse levik · Vennastekoguduste tegevus · Kommunikatsioonivõrgu avardumine · Talurahva vabastamine pärisorjusest · Talude päriseksostmine · Omavalitsuste teke · Estofiilide (baltisakslastest eestihuvilised) tegevus · Sobiv poliitiline olustik (Aleksander II) · Rahva kultuuriline aktiivsus Eesmärgid:
· Kubernerile alluv oli asekuberner. · Lisaks võidi tema kõrvale ametisse nimetada sõjakuberner. · Kõige olulisemad asutused kubermangus olid (kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus, politsei valitsus.) · Kubermanguvalitsus tegels igapäevase kubermangu juhtimisega. · Kroonupalat juhtis viitsekuberner, tegeles majanduse ja rahaga. · Hoolekandevalitsus tegeles rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · Sisekaitse üksused kohalikud sõjaväekomandod. 2. Talurahvaseadused: a) eeldused ja põhjused; b) sätted; c) tähtsus. · 1802. aasta regulatiiv ,,Iggaüks..." - 1802. aastal võttis Eestimaa rüütelkonna maapäev vastu regulatiivi ,,Iggaüks...", millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse jätkusuutlikul talupidamisel
1. Eesti ala majanduslik arenemine, Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põlisealnikkona omaalgatuslik organiseeriumine. 2. emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine, kutseoskuste omandamise soodustamine, eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine. 3. Sooviti kindlate maa-ja rendihindade kehtestamist, teoorjuse lõpetamist, ihunuhtluse kaotamist, üheõiguslust teiste seisustega ning eesti keele tarvituselevõttu kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel 4. Vallavalitsus ja vallakohus vabanesid lõplikult mõisnikukontrolli ja eeskoste alt.
Rahvusliku liikumise eeldused- 1.Eesti ala majanduslik arenemine 2.Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke 3.Koolihariduse levik 4.Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine 5.Kommunikatsioonivõrgu avardumine ehk rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärk-emakeelse rahvahariduse edendamine,rahva kultuuriharrastuste toetamine,silmaringi laiendamine. Liidrid: 1.J.V.Jannsen- ajaleht Eesti Postimees1864, Perno Postimees1857, lauluselts Vanemuine1865, Üldlaulupidu1869. 2.Köler-aitas 1864 Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser AleksanderII palge ette. 3.L.Koidula-abiline ajalehes, näitemäng Saaremaa onupoeg 4.J.Hurt- Eesti Aleksandri kooli president, Eesti kirjameeste seltsi president, mõõduka suuna esindaja. 5.C.R
Jakob Hurt 1. Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal. 2. 1886 sai ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadi. 3. Eesti esimesel üldlaulupeol (1869. a.) pidas ta oma kuulsa kõne, mille sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks. 4. Pani paika rahvusliku liikumise alused ning kuulutas: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!" 5. Tema eesmärgiks oli eestikeelse kultuuri ja rahvahariduse viimine kõrgele tasemele. 6. 1872 sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi president. 7. Tegeles rahvaluule kogumisega ja selle publitseerimisega. 8. Tegeles eesti keele ning kultuuri uurimisega. 9. Jakob Hurt suri 13. jaanuaril 1907 Peterburis. 10. Talle on püstitatud mälestusmärgid Põlvasse ja Tartusse. 11. Jakob Hurda pilt asub 10-kroonisel paberrahal.
õppeasutus- Riia toomkool, kus töötas hilisem saksa suurim valgustaja Johann Gottfried Herder. Herder tutvustas Euroopas eesti rahvaluulet saksa keele vahendusel. 1784. aastal asutas kirjanik August von Kotzebue Tallinna esimese teatritrupi Eestis, seal mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas. Rahvaharidus. Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele. Koolide arv oli kahanenud, ning rahvahariduse edendamine jäi peamiselt üksikute pastorite teeneks. Koos ainelise olukorra paranemisega kasvas ka koolide arv. Õpiti enamasti rehetubades. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava kehtestati 1739. aastal. Kooliskäimise kohustus kehtis vaid 7-12 aastastele lastele, kel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. Rahvahariduse miinimumnõudeks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, iseseisev piibli lugemine ja lauluraamatu kasutamine
Tartu Gümnaasium Tartu Ülikool (usuteadus) Helsingi Ülikool (doktorikraad) Töö Hellenurmes koduõpetaja Kuressaare gümnaasiumiõpetaja Tartu gümnaasiumiõpetaja Otepää koguduse pastor Peterburi eesti Jaani koguduse pastor Eesti Aleksandrikooli peakomitee president Eesti Kirjameeste Seltsi president Tuntus Rahvusliku liikumise edendaja Rahvusliku liikumise suurüritused Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist Teaduse areng Korraldas eesti kirjakeelt Eesti rahvaluule kogumine Aumärgid 1989 Põlva 1994 Tartu, Vanemuise park Elutee lõpp 13. jaanuar 1907 Peterburi Maetud 17.01.1907 Tartu Maarja kalmistule Kasutatud allikad http:// upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/15/Jakob_Hurt_Peterburi.jpg/220px-Jakob_Hurt_Peter buri.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt http://jakobhurt.ee/elulugu/
kraadini. 4. J. Hurda ametid ja tegevused Alustanud juba üliõpilasena ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Hurt oli ka 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, 186872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja, 187280 Otepää ja 18801901 Peterburis Eesti Jaani koguduse pastor. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi", 1864) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen
1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja, 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares, 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja, 1881- Peterburi V gümnaa- siumi usuõpetaja, 1884- Peterburi Katariina tütarlastegümnaa- siumi usuõpetaja. Vaated Jakob Hurt rõhutas Eesti päritolu, taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Oli venestamise vastu, aga suhteliselt sakslaste sõbralik. Panus rahvuslikku Eesti esimesel üldlaulupeol (1869. a.) pidas ta oma kuulsa kõne. Liikumisse Selle kõne sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks. Järgnevatel aastatel pani Hurt paika rahvusliku liikumise alused ning kuulutas: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult
Samuti muutus talurahva suhtumine kirikusse paremaks. Rootsi ajal kasvas mõisate arv Eestis.17.sajandi lõpuksoli Eestis umbes 1000 mõisa.Laiendati ka palju mõisapõlde sest viljahinnad olid kõrged. Rootsi riik kinnitas 17.sajandi keskel talupoegade pärisorjusliku seisundi ja sunnismaisuse. Rootsi aja lõppedes olid kirikuõpetajateks valdavalt kohusetundlikud, ülikooliharidusega mehed, kes oskasid pidada ka eestikeelseid jutlusi. Eriti tänuväärne on nende töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. Kaarel Allik 8.klass
Kuigi 20.sajandi alguseks oli eesti kirjakeel mnevtta htlustunud, tunnistasid palju keelemehed, et kirjakeele seisukord on kahetsusvrne. 1907.aastal asutatud Eesti Kirjandus Seltsi pealesandeks saigi arendada eesti kirjakeelt. Otsustati korraldada suur kirjakeele kongress, kuhu tuleksid kokku esindajad kigist Eesti valdadest, et hletamise tulemusel fikseerida kirjakeele normid. Paraku ji aga plaanitud kongress ra, selle asemel korraldati 1908. aastal Eestimaa Rahvahariduse Seltsi JA EKS koostl Tapal hine keelekorralduslik kongress, mida hiljem hakatigi kutsuma Tapa keelekonverentsiks. Sellel kongessil otsustati eelistada pikki vokaale sellistes snades nagu hl, pstma, rm(mitte heal, peastma, rem). Snade hea ja pea(h,p) le oli kestnud vaidlus juba mitmeid aastaid, kui lahendust ei leidnud see ka siis. EKS koosolekul otsustati lpuks hletada; tulemusteks olid- hea ja pea poolt oli 51 ja h ja p poolt 14 hlt. Selle otsusega ei leppinud aga Gustav
Fakte elust Alustanud juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872 81 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Raamatud/auhind Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" (1939, toimetanud H. Kruus), "Kõned ja kirjad" (1989, koostanud Mart Laar) ja "Mida rahvamälestustest pidada" (1989, koostanud Ü. Tedre). Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda
Eesti haritlaskonna moodustasid rahvakoolide õpetajad. Rahvusliku Liikumise eeldused ja sihid: Rahvuslikus Liikumises hakati teadustama oma mineviku, keelt, kultuuri omapära, see kõik viis välja Eesti rahvuse kujunemiseni. Eeldused: · Majanduslik arenemine · Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke · Koolihariduse levik · Kohaliku elanikkonna omaalgatuslik organiseerimine · Kommunikatsioonivõrgu avardumine · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärgid: · Emakeelse rahvahariduse edendamine · Kultuuriharrastuste toetamine · Üldise silmaringi laiendamine · Kutseoskuste omandamise soodustamine · Välja arendada oma eliitkultuur, mida oleks vähendanud saksa kultuuri mõju ja takistanud eestlaste saksastumist. Rahvusliku Liikumise juhid: Johann Voldemar Jannsen Elukutselt- ajalehe toimetaja; algul toimetas lehte ''Perno Postimees'', hiljem ''Tartu Postimees''. Pärit Vändrast Haridustase: Kihelkonna kool
Eesti kirjakeel 17.sajandi lõpus ja 18.sajandil. Vana kirjaviis. Uljana Lvova Stefania Boiko 10.klass 17. sajandi lõpp oli eesti kirjakeele arengus murranguline. Suur pööre eesti kirjakeele kujundamisel toimus 1690 aastatel, kui Bengt Gottfried Forselius pakkus rahvahariduse arendamiseks uue, kergemini loetava kirjaviisi.Seda nimitatakse vanaks e Forseliuse kirjaviisiks Põhilised kokkulepped olid: 1.Võõrtähtede kasutuse vähendamine 2.H ärajätmine täishääliku pikkuse märgina 3.Rõhulise lahtise silbi pikk täishäälik kirjutatakse ühe tähega 4.Rõhulise lahtise silbi lühikest täishäälikut märgib järgneva kaashääliku kitjutamine kahe tähega 5. Rõhulise kinnise silbi pikk täishäälik kitjutatakse kahe tähega
kultuuriline, haaras masse nii saksa laulupidu. Haydn ,,Saksamaa, laulupidu, põllumeeste seltsid , elukutse kui tegevusalade järgi. Saksamaa ülekõige" karskusseltsid. Rahvuslik poliitiline liikumine- 1834. Saksa tolliliit. Tõnisson, Päts, esimene eestikeelne Erakondade loomine, esiplaanil 1832 Hambachi peol mõne gümnaasium. võitlus rahvahariduse edendamise rahvusriigi järele. eest. Rahvuse tunnused *Ühine päritolu *Territoorium *Rahvuse tunnetus *Keel *Kultuur *Identiteet Tekke põhjused · Prantsuse revolutsioon+ Napoleoni sõjad · Saksa filosoofia · Herderi romantiline- rahvus vaated. Rahvuslik ärkamine-Periood, millal rahvus saab endast teadlikuks. Rahvuslik liikumine- Rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim norm on oma riiklus. Eelärkamisaeg
Terje vaher 10. B Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, õpetaja, folklorist, vaimulik ning ühiskonnategelane. Jakob Hurt rõhutas Eesti päritolu, taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Sündis Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal. Isa: Jaan Hurt Ema: Marie Kurvits Õed- vennad: Otto, Ann, Eva Alustas õpinguid isa ning vanaisa käe all. Peale seda Himmaste külakool Põlva kihelkonnakool. Tartus õppis ta kreiskoolis ning gümnaasiumis Tartu Ülikoolis (18591864) õppis ta usuteadust ja järgmisel aastal sai ta teoloogiakandidaadi kraadi 1886 aastal sai Jakob Helsingis keeleteaduses doktorikraadi. Jakob Hurt on olnud ka mitmes kohas õpetaja:
eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega Rahvusliku liikumise etapid: Elitaarne - rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliidi liikumine Seltsiliikumine haaras masse nii elukutse (nt käsitöölised), kui ka tegevusalade (nt laulukoorid, võimlemisseltsid) järgi Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine Võitlus oma riigi eest - liikumise kõrgeim etapp Rahvusliku liikumise eeldused: Talurahva vabastamine pärisorjusest Omavalitsuste teke Esimeste haritlaste tegevus Tihenes koolivõrk Vennastekoguduste tegevus Talude päriseksostmine Estofiilide tegevus Sobiv poliitiline olustik Aleksander II võimulesaamine Rahvusliku liikumise algus 1857.a. hakkas ilmuma rahvuseepos "Kalevipoeg" F.R.Kreutzwaldi koostatuna
Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel Õpetatud Eesti Seltsi etteotsa. Eesti esimesel üldlaulupeol, mis toimus 1869. aastal, pidas ta oma kuulsa kõne. Selle kõne sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks ja Jakob Hurt saavutas üleeestilise tuntuse. Järgnevatel aastatel pani Hurt paika rahvusliku liikumise alused ning kuulutas: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!" Tema eesmärgiks oli eestikeelse kultuuri ja rahvahariduse viimine kõrgele tasemele. Jakob Hurt oli juba üliõpilasena ühiskondlikus elus väga aktiivne, ta võttis osa ka "Vanemuise" seltsi üritustest. 1872. aastal sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi president. Lisaks rahvaluule kogumisele tegeles ta ka eesti keele ning kultuuri uurimisega. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine.Kogumisega alustas ta juba 1860. aastal, saades eeskuju "Kalevipojast" ja kodukoha pärandist
Rahvuslik liikumine ja rahvusriikide teke 1. Rahvusliku liikumise etapid - võitlus majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste muutuste eest rahvuse kujunemisel Etapp Saksamaa Elitaarne - kirjanikud, Fichte, Goethe, Herder, kunstnikut jt tippharitlased Schiller, (rahvusliku eliidi kujunemine) Haritlaste liikumine Jena ülikool, tudengid, kooliõpetajad ülesaksamaaline üliõpilasliit (must-puna- kuldne) 1818 Seltsiliikumine peamiselt Meestelaulu seltsid, 1845 I kultuuriline, mis haaras saksa laulupidu, Haydn masse nii elukutse kui ,,Saksamaa, Saksamaa üle tegevusalade järgi rahvuslik kõige" Poliitiline liikumine 1834 Saksa Tolliliit, 1832 erakondade loomine, Hambachi peol nõutakse esiplaanil võitlus rahvusriiki rahvaharidus...
-Rahvusliku eneseteadvuse -Müüdi oma toodangut -Koolihariduse levik tõus -Kohaliku põliselanikkonna -Saksamaal ja Itaalias omaalgatuslik taotleti rahvuse poliitilist organiseerimine ühendamist -Emakeelse rahvahariduse -Alistatud rahvad hakkasid edendamine tagasi nõudma oma põliseid õigusi Olulisteks rahvusliikumise keskusteks kujunesid Tartu, Peterburi ja Viljandimaa. 1865.a. asutati Tartus selts Vanemuine (1869.a.laulupidu) 1866.a. asutati Tallinnas selts Estonia 1870.a .Eesti Põllumeeste Selts 1872.a
ülikoolis doktori kraadi Alustanud juba üliõpilasena ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritusteisa. Samuti olles Jakob Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu saksa kirikuõpetajate ning radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. J.Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Kogumist alustas ta 1860 aastal, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina ja hiljem iseseisvalt. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste ja kogumistööle
1)Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal. Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon.Olulist osa etendasid jesuiidid.Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja-Euroopa tagasivõitmiseks katolikule usule.1583. aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium.Gümnaasiumi kõrvale asutasid jesuiidid tõlkide seminari,mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.Kui rootslased 1625. aastal Tartu vallutasid,lõpetas see jesuiitide tegevuse ja katoliku ajastu Eestis.Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti- ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks.Luteri kiriku ülesehitamine sai alata alles rooti võimu juurdumisel Eestis.Liivi sõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse seisundisse:kirikuhooned olid purustatud,enamik kogudusi jäänud õpetajata.Talurahva hulgas võtsid taas maad muinasusulised kombed.Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku ülesehitamisel piiskop Joachim Jhe...
Jakob Hurt Slaid 2. Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Himmaste külas. Tema isa oli kohalik koolmeister. Kodust sai Hurt kaasa tugeva religioosse vaimsuse ja huvi hariduse vastu.Ta oli Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Slaid 3. Ehkki tema pere majanduslikud võimalused olid viletsad, õnnestus tal saada hea haridus. Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. 1886
Jakob Hurt Jakob Hurt (1839 1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 185355 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 185964 usuteadust Tartu ülikoolis. Sai 1886 Helsingi ülikoolis dr. phil. kraadi. Oli Tartus gümnaasiumiõpetaja, 187280 Otepää ja 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Alustanud juba üliõpilasena "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu saksa kirikuõpetajate ning radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest paran...
TEENISTUS Töötas aastail 1903– KÄIK 1911 õpetajana Lätis Limbaži, Valmiera ja Riia linnakoolides ning Valmiera tütarlastegümnaasiu mis. TEENISTUS 1919. aastast asus tööle KÄIK Pihkva kubermangu haridusosakonna instruktorina õpetajate ettevalmistuse ja täiendkoolituse alal, olles samal ajal lektoriks Pihkva Rahvahariduse Instituudis. TEENISTUS • Töötas Võru Õpetajate Seminari direktorina aastail KÄIK 1921–1930. • Tema juhtimise all kujunes seminarist uuendusmeelsemaid õppeasutusi Eestis, kus rakendati ja propageeriti reformpedagoogika põhimõtteid. TEENISTUS • 1931. aasta sügisest tegutses Käis Tartus Eesti
valge muutusid rahvusvärvideks. Ärkamisaja tähtsamad tegelased Johann Voldemar Jannsen Asutas esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees. Tartus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees. Luuakse laulu- ja mänguselts Vanemuine. Jacob Hurt Eesti rahvaluule- ja keele teadlane,vaimulik. Esindas Eesti Aleksandrikoolipeakomitee ja Eesti kirjameeste Seltsi presidendina. Taotles emakeelsete kooli ja rahvahariduse edendamist. Carl Robert Jacobson Ühiskonna tegelane, kirjanik ja peadgoog. Pidas Vanemuises kolm isamaalist kõnet. Toimetas Viljandis ajalehte “Sakala” Kokkuvõte ● Mõlema aja liikumapanevateks jõududeks olid põhiliselt haritlased (õpetajad, kirjanikud, kunstnikud, ajaloolased), kes lootsid siiski rahulikule kokkuleppele vastava aja võimulolijatega. ● Isamaalisel luulel ja proosal oli 19-ndal sajandil põhjapanev tähtsus ● 20-ndal saj
Milliseid jõupingutusi selleks tehti? Too näiteid ja selgita.- 20.Et saaks Rootsi võim juurduda. Parandati kiriku materiaalset olukorda ja toetati kirikute taastamist;parandati kirikuõpetaja haridustaset; üritati lähendada talupoegi rohkem kirikule(emakeelne jumalateenistus, talupoegade kaasamine kirikutöösse); korraldati nõiaprotsesse võitluseks talupoegade hulgas levinud väärusu nähtustega 21. Miks oli luteri kirik huvitatud rahvahariduse korraldamisest?-Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et iga inimene saab õndskas tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga inimene piiblit lugema 22. Anna hinnang B.G. Forseliuse tegevusele Eesti kultuuriloos.-Forselius on talurahakoolide rajamise poolest väga tähtsal kohal. Tema korraldas esimese seminari, kus õpetas talupoistele selgeks lugemise ning ka andis algteadmisi usuõpetusest, rehkendamisest, saksa keelest ja raamatukõitmisest. Tublimad
talupoegadel võimalus linnadesse töölisteks siirduda. Moderniseerumine HARIDUSREFORMID (1) Järjepidevalt arenev koolivõrk Eesti alal hakkas kujunema pärast 1816; 1819.a. talurahvaseadusi, seadused sisaldasid nõudeid ka koolivõrgu väljaarendamiseks. haridusreformide eesmärk: koolivõrgu laiendamine ja hariduse korraldamisel riigi osa tugevdamine Moderniseerumine HARIDUSREFORMID (2) 1802 asutati Venemaa Rahvahariduse Ministeerium, millele allutati kõik koolid peale Maria asutiste. Ministeerium töötas välja uue haridusseaduse ja koolikorralduse alused. Avalik õppeasutuste süsteem / peamiselt linnades Moderniseerumine HARIDUSREFORMID (3) LINNADES elementaarkool – 2 aastat / madalam aste; maakonnalinnas maakonna e. kreiskool – 3 klassi; kubermangulinnas kubermangu gümnaasium – 3 klassi; õpperingkonnas ülikool. (Tartu Ülikool 1802)
Eesti alal rahvusliku liikumise eeldused, eesmärgid, juhid, seltsiliikumine. Tekkisid vabatalupojad, kes ei olnud enam pärisorjad. Hakkas kujunema eesti rahvus. Sellega hakkas Eesti ala majanduslik arenemine, tekkisid Eesti haritlaskonnad, kooliharidus levis, kohalik põliselanikkond hakkas omaalgatuslikult oraganiseeruma, kommunikatsioonivõrk avardus ning rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Olulist rolli hakkasid etendama rahvakooliõpetajad. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omaduste soodustamine. Esmaseks sihiks oli eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid tõusid päevakorrale alles sajandivahetusel. Tartus oli rahvusliku liikumise eestvedajateks 1864. aastal Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. Johann Köler ( keisri õuemaalija), k...
Rahvuslik ärkamine Maris Pedak ja Liisa Jõgi 12a Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva NäddaliLeht, mille esimene number ilmus 13. märtsil (1. märtsil) 1806. Johann Voldemar Jannsen (1819 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. J. V. Jannsen ,,Eesti Laulik" (125 uut laulo neile, kes hea melega laulwad ehk laulo kuulwad. Essimenne jaggo. Tartu : [H. Laakmann], 1860. 191 lk. 3500 eks) Sajandi keskpaigas hakkas ilmuma ilmalike laulude ja viiside kogusid. Kõige tuntum nendest on J. W. Jannseni "Eesti laulik" ja selle noodiköide (1862). 2. tr. Tartu, 1865 (2000 eks.). Ilmus veel 1871 (2000 eks.), 1875 (2000 eks.), 1880 (3000 eks.), ükski neist pole säilinud. Eesti I laulupidu. 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli ja Tänulaulup...
Sajandi lõpuks oli linnakoolides juba märkimisväärne hulk eestlasi. Tallinnas ja Tartus asutati gümnaasiume aina juurde. Haridus arenes Rootsi ajal igapäevaga, aga Põhjasõja puhkemisega kõik eeldused hariduse jätkuvaks tõusuks katkesid. Vene võimu alla sattumine muutsid maa ja rahva olukorra raskemaks kui kunagi varem. Haridus muutus taas paljudele kättesaamatuks. Olukorda parandasid hernhuutlased ehk vennastekogudus, kes kandsid hoolt rahvahariduse eest. Nad õpetasid lugema, kirjutama ning soetasid ja levitasid tarvilikku kirjandust. Tänu vennastekogudusele, raskest olukorrast riigis hoolimata, said paljud siiski lugemise ja kirjutamise selgeks. Järgneval sajandil rajati veel palju koole, mis olid väga tähtsad Eesti muusikaelu arengule. Koolides oli arenenud muusikaõpetus ja innukalt harrastati koorilaulu. Kokkuvõtvalt võin öelda, et minu arvates oli Rootsi aeg, parim , mis meiega üldse juhtuda sai.
isamaakõnega valguse, pimeduse ja koidu ajast. Koostas õpikuid, ,,Kolme isamaakõne" (ajalookäsitluse) autor, tõi mõiste ,,ärkamisaeg", parandas majanduslikke olusid · Johann Voldemar Jannsen- 3. Rahvusliku liikumise eesmärk Esmaseks sihiks oli eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid tõusid päeva-korrale sajandivahetusel. Lisaks rahva kultuuri-harrastuste toetamine, emakeelse rahvahariduse edendamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omaduste soodustamine. 5. 1905. aasta revolutsiooni mõju ja pöördelisus Eesti ajaloos. Eestlased astusid 1905. aastal esimest korda välja aktiivse suurjõuna. Vabadusliikumine, milles olid sotsiaalne ja rahvuslik alge, haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematu ulatuse. Esmakordselt toimusid Eestis poliitilised üldstreigid, suurmeeleavaldused ja rahvakoosolekud, samuti valitsusevastane relvavõitlus.
Kogutuste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jtlused muutusid õpetlikeks, uudne oli ühsikonnakäsitlus kritiseeriti ühiskonna sotsiaalset korraldust. Rahvaharidus: Põhjasõda andis tagasilöögi ka rahvaharidusele. Koolide arv oli kahanenud ja esialgu jäigi rahvahariduse edendamine vaid üksikute pastorite teeneks. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava kehtestai 1739. aastal. Kooliskäimise kohustus kehtis vaid nendele 7- 12 aastasetele lastele, kel pastori arvates polnud võimalik kodus selgeks saada. Rahvahariduse miiniumnõudeks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, isesesiev Piibli lugemine ja lauluraamtu kasutamine. Puudust oli koolmeistriest, raskusi oli laste kooli saamisega ja
kooliõpetajad palvekirjad, EÜS Seltsiliikumine, põhisuunitlus kultuuriline, Laulu- ja mänguseltsid, esimene laulupidu, haaras masse nii elukutse kui tegevusalade põllumeeste seltsid, karskusseltsid järgi Rahvuslik poliitiline liikumine erakondade Tõnisson, Päts, esimene eestikeelne loomine, esiplaanil võitlus rahvahariduse gümnaasium edendamise eest Kreutzwald (arst) ajakirja väljaandmine, mis rääkis maailmaasjadest Rahvusliku eneseteostuse tõus seotud eeposega (Kalevipoeg) Seltsiliikumisega seoses suur Saksa mõju, balti-sakslaste mõju nende pealt kopeeriti (laulupidu, seltsid) ,,Tarto maa rahwa Näddali-leht" ja ,,Inland" (1836) VENESTAMINE
Presidendi amet jäi mulle lühikeseks, umbes pool aastat, kuna tervislikud põhjused tulid vahele. Eesti liitus demokraatlike riikidega umbes 15 aastat tagasi. Eestis sündis suhteliselt toimiv demokraatlik riik kiiresti ja valutult. Selle üle on põhjust uhkust tunda. Demokratiseerumisest räägitakse nagu loomulikust, paratamatust ning pöördumatust protsessist. Demokraatlikuks eeskujuks sobikski Põhjamaadest Eestile eelkõige Taani, kus heaoluriiki täiendab tugev vabamõtlemise, rahvahariduse ja kodanikujulguse traditsioon ning sügav soov demokraatlikke väärtusi kaitsta. Seoses internetiga on üles kerkinud ka e-demokraatia, e-demokraatia põhineb kahel asjal elektroonikal ja demokraatial, kus elektroonilised kommunikatsiooni tehnoloogiad nagu näiteks internet, on abiks demokraatlike protsesside täiendamisel ja täiustamisel. E- demokraatia ülesandeks on teha kodanike osalemine avalike poliitikate otsustusprotsessis lihtsamaks.
1) Rahvusliku liikumise eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine. · Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke. · Koolihariduse levik (emakeelse). · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. · Rahvatunnetuse suurenemine. 2)Tähtsamad sündmused: 1857- Perno Postimees (Jannsen) 1860ndal: - Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) - palvekirjade aktsioon (Köler) - Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864) - ''Vanemuise'' ja ''Estonia'' seltside rajamine (1865) - Jakobsoni isamaakõned (1868) - 1869- esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndal: - Põllumeeste seltside rajamine (Jannsen, Jakobson) - Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) - Eesti Kirjameest Selts (Hurt) - Eesti Aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt): kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid jne) - Aj...
rahvustunnet ja hariduspüüdu, taunisid saksastumist ja seisuslikku ebavõrdsust. Jakob Hurt (1839 – 1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta oli rahvaluule kogumise algataja ja publitseerija. Ta rõhutas "vaimse elu" tähtsust. Esimesel üldlaulupeol peetud kõnes rõhutas ta rahvusliku ideoloogia loomise vajalikkust, et rahvas ja keel saaksid püsima jääda. Ta eesmärgiks oli ka eestikeelse rahvahariduse viimine kõrgele tasemele. Carl Robert Jakobson (1841 – 1882) oli Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ta soovis parandada haridusolusid ja vähendada usuõpetuse osa koolis, pöörates koolides tähelepanu kodanikutunde äratamisele. Koostas ja kirjutas harivaid raamatuid. Samuti võitles ta aadlivõimu kaotamise ja rahvaste üheõigusluse eest. Lisaks kritiseeris ta viletsaid majandus- ja kooliolusid ning õhutas rahvuslikke algatusi.
Monofaktorid Lubi ja klaas tootlikus oli suurem. 43Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus? 1632.a. asutati Tartu Ülikool ning asus Tallinnas ja Pärnus. Academia Gustaviana- Tartu Ülikool Gottfried Forselius- Asutas koolimeistrite seminari Reduktsioon- Mõisamaade riigistamine Vakuraamatud- Raamat, kus olid kirjas talupoegade kohustused. Johan Skyttel- Aitas kaasa Tartu Ülikooli asutamisel. 423Kuidas alustati rahvahariduse andmist eestlastele? Õpetama hakati külakoolides ning 17.saj pandi alus Eesti kirjakeele uurimisele. 4325Nõiaprotsessid Rootsi ajal: keda süüdistati? Posijaid, rahvaarste, teisiti mõtlejaid. 4532Mis reforme tegi Karl XI Eestimaal? 1680-1681 Viidi läbi reduktsioon *Vähendas talupoegade koormisi viies sisse vakuraamatu *Riigimaadel kaotati pärisorjus Altmargi rahu – Mõlema rahva vabariik Brömsebro rahu – Saaremaa Rootsile
kuigi tegelikult tuli tal riigiasju ajada siseministriga. Kuberneri asetäitjana tegutses viitse- ehk asekuberner. Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus ja politseivalitsus. Kuberneri juhitud kubermanguvalitsus tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalatit juhtis viitsekuberner ning see oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, selle esimeseks ülesandeks oli maksude kogumine. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. 1811. Aastal reorganiseeriti kuberneride aluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitseüksusteks. Sisekaitseorganisatsiooni ülesanne oli korra kaitsmine, küikvõimalike vastupanuilmingute mahasurumine, valveteenistuse pidamine ja arestantide saatmine. Venemaa välispoliitiline ja sõjaline aktiivsus mõjutas ka Eesti olusid. 1801.aasta kevadel tungis Tallinna alla kuulus Briti admiral Horatio Nelson
1838 Õpetatud Eesti Selts Faehlmanni juhtiv roll Eduard Ahrensi uus kirjaviis 1843 Aluseks soome keel FAEHLMANN JA KREUTZWALD 1839 tutvutakse ÕESis "Kalevalaga" "Andke rahvale eepos ja ajalugu, ja kõik on võidetud!" Faehlmann loob eestlastele omi muinasjumalaid ja müüte Vanemuine jne Kreutzwald pärisorja poeg 1833-1877 Võru linnaarst Kalevipoeg 1857-1861; 1862 I tiraaz: 1000 köidet, järgmine trükk 1875 RAHVAHARIDUSE ARENG 19. saj koolisüsteemi ümberkorraldus Venemaal Kihelkonnakool ja kreiskool Gümnaasium Ülikool Kreiskool igas linnas Matemaatika, loodusteadus, geograafia Selle alamaste elementaarkool Püsiv koolivõrk tekib pärast pärisorjuse kaotamist Lõuna-Eestis varem 19. saj lõpp kool kohustuslikuks Täielik lugemisoskus, 30%-40% kirjutamisoskus Hariduse levik oluline ärkamisaja eeldus EESTIKEELNE AJAKIRJANDUS Perno Postimees 1857
ettevalmistamiseks. Ainsak õpetajaks oli seal Forselius. 1686. Aastast kasutati tema enda koostatud, trükis ilmunud aabitsat. Ta määrati Eesti-ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks. 1687. Aastal oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada koolis ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Koolide kõrval omas lugemisoskuse omandamisel olulist osa ka koduõpetus. Eestikeelne kirjasõna. Rahvahariduse edendamise kõrval omas luteri kiriku jaoks olulist tähtsust piibli tõlkimine rahvuskeelde. Selle käigus toimus uute sõnade tuletamine ja loomine. Alles 1637. Aastal koostas Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika. Kirjaviisi üle vaieldi nn piiblikonverentsidel. Selle vaidluse alusel avaldas Johan Hornung 1693 aastal ladinakeelse eesti keele grammatika. Konsensuse puudumise tõttu anti välja ainult lõunaeestikeelne Uus Testament, mille
Rahvusliku ärkamisaja raskusi ja rõõme 19. sajandil esile tõusnud rahvuslus ei jätnud puutumata ka Vene impeeriumi koosseisus elavaid ,,ajaloota" väikerahvaid, sealhulgas eestlasi ja lätlasi, kes hakkasid teadvustama oma minevikku, keelt ja ,,rahvuslik-kultuurilist iseolemist", mis lõppkokkuvõttes viis välja eesti rahvuse kujunemiseni. Selle protsessi eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Kihelkonniti vaadates võib tähele panna, et kõige aktiivsemalt tegeles kultuurilise tegevusega Lõuna- ja Edela-Eesti kihelkonnad. Kõige kesisem olukord selles vallas oli Lääne-Eestis, kus aktiivsus ulatus mõnes kohas ka kaks korda alla keskmise. Inimesed hakkasid välja tulema erinevate ideedega, mis ole...
Rahvuslik liikumine Aeg: 19. sajandil Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis algas juba rahva pärisorjusest vabastamisega, lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmalt baltisakslastega. Rahvusliku liikumise eeldused: 1. Vennaskoguduste mõju seltsiliikumisele ja kultuurile 2. pärisorjuse kaotamine ja isikliku vabaduse saavutamine 3. lugemis ja kirjutamisoskus rahvahariduse edenemine 4. rahvuslike liikumiste tõus Lääne-Euroopas kandus baltisakslaste kaudu ka Eestisse 5. juhtide esilekerkimine, haritlaskond 6. eneseteadvuse kasv 7. maa haritlaskond külakooliõpetajad ja ärksama vaimuga taluperemehed Rahvusliku liikumise eesmärgid 1. Saavutada võrdsed majanduslikud võimalused ühiskonnas 2. Vastuseis ümberrahvastamisele 3. Saavutada võrdsed õigused kultuuriliseks arenguks Rahvusliku liikumise keskused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
