ohtlik piirkond , otseselt ei puudutant see UK,DEU,FRA , aga kuna liidus olid RUS ja AustiraUngariga võis tülidest kasvada euroopat hõlmav kokkupõrge.Nikolai BobrikovSoome saadetud kindralkuberner, tapeti. Venemaal oli tõsine toidu nappus venejaapani sõda (19041905) Venemaa sai lüüa.Kaotus jaapanile soodustas 1905 revolutsiooni puhkemist . Oli tingitud Venemaa järsust ja agresiivsest välispoliitikast.17okt manifestNikolai II lubas sõna,koosoleku,ühinemisvabadust ja rahvaesindust Riigiduuma valmistel. Manifest anti välja kuna 1905 Okt oli ülevenemaaline suur streik.Nikolai II Venemaa tsaar, kelle agresiivne välispoliitika kaasas VeneJaapani sõja.Pjotr Stalõpin venemaa peaminister, oli alusepanijaks agraarreformile.Eugen Schauman Soome aktivist , tulistas Bobrikovi ja lasi end ise maha sündmuskohal.Vanasoomlasedpüüdsid venemaad rahustada ja meelepärane olla noorsoomlased astusid aga vastu uuele korrale ja olid mässumeelsed
seadustiku koostamine. Keisrinna andis selleks isiklikult instruktsiooni, milles arvestati valgustajate seisukohti. Ta soovitas mitte rõhuda vaeseid, mahendada piinamisi jms, kuid ei kavandanud pärisorjuse kaotamist ega aadliprivileegide piiramist. Komisjon ei suutnud välja töötada mingit seadustikku, sest arvamused pärisorjuse, privileegide, maksude ja kohtukorralduse osas olid liiga lahknevad. Komisjon saadeti laiali ja mingisugust parlamenti meenutavat rahvaesindust ei asutatud, kuid .Katariina oli loonud kujutluse endast kui valgustajast. Tegelikult Katariina II valitsusajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes. 1767. aastal anti näiteks välja seadus, mille kohaselt mõisniku peale kaevanud pärisorja karistati sunnitööga. Katariina II suri 1796. aastal. Katariina II moraalilagedus ületas isegi Prantsuse õukonna oma. Juba Peeter III-ga abielus olles pidas Katariina armukesi, tal sündis ka abieluväline poeg. Pärast
13.Kes rajas esimese legaalse poliitilise partei Eestis? Jaan Tõnisson 14.Miks lõhenes rahvaasemike koosolek? Koosoleku alguses selgus, et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni vaid Jaan Teemantit, lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult. 15.Millised olid rahvaasemike koosoleku nn aulakoosoleku korraldanute nõudmised? tuli kukutada senine "vägivallavalitsus" ja luau demokraatlik vabariik, 16.Millised olid rahvaasemike koosoleku mõõdukama osa nõudmised? Demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühendamist ühtseks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abi talude pärisostmiseks. 17.Miks loodi Eesti Rahva Muuseum? Loodi Jakob Hurda mälestuseks. 18.Kellest kujunes 20.sajandi alguses a)tuntuim romaanikirjanik; Eduard Vilde b)tuntuim luuletaja; Juhan Liiv c)tuntuim draamakirjanik August Kitzberg 19.Kirjanduslik rühmitus, loodi 1905. "Noor-Eesti" 20.Kuidas kõlas rühmituse ,,Noor-Eesti" lipukiri?
Ajalugu kt2 Mõisted: Kuidas nimetatakse endistest Nõukogude Liidu liiduvabariikidest 1991. aasta detsembris moodustatud uut ühendust?- Sõltumatute Riikide Ühendus Nimeta koht Nõukogude Liidus, kus toimus 1986. aastal õnnetus aatomielektrijaamas.- Tšernobõl Milline võõrsõna tähistab nõukogude ajale iseloomulikku kaupade puudumist?- Defitsiit Kuidas nimetati 1988. aasta aprillis toimunud Eesti loovintelligentsi kokkutulekut, kus kõlasid laia kõlapinda leidnud nõudmised?- loominguliste liitude ühispleenum Kuidas nimetati 1988. aprillis kodanikualgatuse korras loodud rahvaliikumist?- Rahvarinne Kuidas nimetati 1989. aasta 23. augustil moodustatud 600 km pikkust inimketti Tallinnast Vilniusesse?- Balti kett Millise sõnaga tähistatakse M. Gorbatšovi poolt 1985. aastal algatatud sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise poliitikat?- perestroika Millise väljendiga tähistatakse USA kosmose militariseerimise kava 19...
(esindajate) koosolek. Vallad, linnad ja mitmesugused seltsid läkitasid Tartusse umbes 800 saadikut. Koosolekul selgus, et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni, vaid Tallinna radikaalide üht liidrit Jaan Teemantit. Selle järgselt lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult. Seega peeti kaks koosolekut: mõõdukamad Tõnissoni juhtimisel ning radikaalid Teemanti eesistumisel. Mõõdukamad tunnistasid kehtiva riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat, nõudsid demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühendamist ühtseks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abi talude päriseksostmisel. Radikaalide arvates tuli kukutada senine ,,vägivallavalitsus" ning luua demokraatlik vabariik. Kohalik omavalitsus kavatseti koheselt üle võtta ja keskvalitsuse korraldusi boikoteerida. Keelduti maksude maksmisest ja krooniteenistusse minekust. Lisaks riigimaadele taotleti ka rüütelkonna- ja kirikumõisate maade jagamist rahvale. Otsuste
Tartu renessanss- tartu rahvusmeelsed seltskonna liidrid ostsi ära postimehe ja panid peatoimetajaks Jaan tõnissoni, EÜS esimehe. Õhutas kultuuri edendamist, tartus uus lotus. Rajati eesti laenu ja hoiuühisus. Pragmaatiline sound- 1901 Teataja umber asutatud ringkond. Hakkas kõnelema rahva majandusliku edendamisest. Toimetaja oli Päts, kaastöölised vilde, tammsaare. Kukutasid raekojas sakslaste võimu 1904. 17 okt manifest- peterburi keiser lubas alamatele kodanikuvabadusi ja rahvaesindust. Aulakoosolek- nõuti vene asutava kogu kokkukutsumist, isevalitsuse kukutamist ja vabariigi loomist. Teemanti, martna ja pöögelmanni juhtimisel. Maa kulutati rahva omaniks, mõisad pidid võõrandama ja ühismajanditeks muutma. Mõisate põletamine- "volta" keldris toimunud salakoosolek võttis vastu otsuse ülestõusu alustamisest mail. Tööliste abiga rüüstati ja hävitati eestima kubermangus umb 120 mõisa.
Tartu liberaalid rõhutasid vasty hakkamist saksastumisele ja venestumisele, Tallinna radikaalid rõhutasid majanduse parandamist. Tartu liberaalid jäid suures poliitikas tagasihoidlikuks pidades liigset ambitsioonikust väikerahvale hädaohuks, Tallinna radikaalid tahtsid olla osa ,,suurest poliitikast". Mille poolest erinesid Bürgermüsse ja Aulakoosoleku otsused? Bürgermusse koosolekul tunniastati riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat, nõuti demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühinemist üheks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguse piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abil talude päriseksostmist. Aulakoosolekul otsustati: tuli kukutatda senine vägivallavalitsus ning luua demokraatlik vabariik. Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? Sotsiaaldemokraatlikud vaated hakkasid Eestis levima Tartu Ülikooli vahendusel. Praktilise tegevuseni jõuti osaliselt tänu Peterburi võimumeeste poliitikale, kes saatsid Venemaa suurtest
14. oktoobril ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. Seepeale 16. oktoobril avas sõjavägi kuberneri käsul Uuele turule kogunenud rahva pihta tule. Surma sai 90, haavata 200 inimest. Eesti iseseisvuse ajal püstitati Estonia teatri tagusele väljakule mälestussammas mõrvatud tallinlaste mälestuseks, mis aastal 1940 kommunistide poolt Punaarmee abiga maha kisti. 17. oktoobril oli keiser sunnitud välja andma kodanikuvabadust ja rahvaesindust lubava manifesti.( http://kuusemets.planet.ee/dokument/ajalugu.html 04/03/08 19.00 Novembrisdetsembris kuulutas valitsus Balti kubermangudes välja sõjaseisukorra. Detsembris purustasid, põletasid või rüüstasid linnatööliste ja nendega liitunud talupoegade salgad ühe nädala jooksul (12.20. detsembril) peamiselt Põhja-Eestis 160 baltisakslastele kuuluvat rüütlimõisat (s.o. iga viienda mõisa) ja 40 viinavabrikut. Mässajaid ajendas tegutsema
vallutamisele · Talvepalees arreteeriti AV liikmed Võimu ülemineku vormistas II ülevenemaaline nõukogude kongress c)Moodustati Rahvakomissaaride Nõukogu- esimene nõukogude valistus eesotsas V. Leniniga · Rahudekreet- ettepanek maailma riikidele alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks · Maadekreet- likvideeriti mõisnike suurmaavaldus ja lubati talurahvale maad d)Bolsevike võimu kindlustamine · Poliitilised jõud ja rahvas nõudis Asutavat Kogu- Laiapõhjalist rahvaesindust · Saamata valimistel enamust, lahkusid bolsevikud AK-st ja ajasid selle laiali (1918 jaanuaris) · 1918 kevadeks oli nõukogude võim kindlustunud suuremal osal Venemaast 4.Bresti rahu Saksamaaga 3. Märtsil 1918 a)Venemaa loobus suurtest läänealadest sh. Eestist b)Rakse hoop inglastele ja prantslastele- sakslased said koondada lisajõude läänerindele 5.Oktoobripöörde tagajärjed a)Vägivald ja diktatuur-keelustati teised parteid ja algas poltiililiste vastaste hävitamine, 1918. A
Rahvaasemike koosolek • kutsuti kokku, et rahustada rahva plahvatusohtlikke meeleolusid ning töötada välja kindlad seisukohad • Tartusse tuli kokku umbes 800 saadikut • tekkis lõhe Tõnissoni ja Teemanti pooldajate vahel - peeti maha kaks koosolekut, üks ühe, teine teise mehe eestvedamisel • mõõdukamad (Tõnissoni pool) tunnistasid kehtiva riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat • nõuti - demokraatlikult valitud rahvaesindust, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale jne • radikaalsemad (Teemanti pool) tahtsid kukutada senist vägivallavalitsust ja luua demokraatlik vabariik • keelduti - maksude maksmisest, kroonuteenistusse minekust • taotleti rüütelkonna- ja kirikumõisate maade jagamist rahvale • otsuste täideviimine jäi selgusetuks Mõisate põletamine • koosoleku otsused süvendasid revolutsioonilisi meeleolusid
Kokku tuli u 800 saadikut, kuid koosoleku algul selgus, et Tõnissoni ei soovitud juhatajaks, vaid hoopis radikaalide liidrit Jaan Teemanti, lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult. Peeti 2 koosolekut: mõõdukamad Tõnissoni juhtimisel ,,Bürgermusse" saalis, radikaalid Teemanti eesistumisel ülikooli aulas. Mõõdukamad tunnistasid kehtiva riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat, nõudsid demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühendamist kubermanguks, baltisakslaste õiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abi talude päriseksostmisel. Aulakoosoleku otsused olid radikaalsemad: tuli kukutada valitsus ning luua demokraatlik vabariik. Kavatseti omavalitsus üle võtta ning keskvalitsuse korraldusi boikoteerida, keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust. Taotleti rüütelkonna-kirikumõisate maade jagamist rahvale, nõuti rahva relvastamist. Otsused kiideti
Et Riigikogu on kodanike esindus, siis määravad just kodanikud valimistega, kes Eesti Vabariiki juhtima hakkavad. Mida aktiivsemalt kodanikud valimistest osa võtavad, seda suurem on tõenäosus, et rahva tahe toimib. Kui inimesed aga valimiste päeval hääletamisest loobuvad, annavad nad ära võimaluse oma huvide eest seista, sest valiku teevad need, kes hääletama lähevad. Niisiis mida aktiivsem on kodanikkond, seda rohkem on võimalusi valida tõelist rahvaesindust. Rahvahääletusest tuleb aga kindlasti aktiivselt osa võtta, sest rahva otsus on Riigikogule, Vabariigi Presidendile ja kõigile teistele riigiorganitele kohustuslik. Valijatel on õigus oma ringkonna saadikutega kohtuda. Kuigi parlamendisaadikut ei saa tagasi kutsuda ning teda ei seota enam mandaadiga, on talle seadusega antud reedene päev, et ta saaks oma valimisringkonnas viibida. Nii on riigikogulastega kohtumise korraldamine ka kodanike enda teha. (Vaata www.riigikogu.ee)
nina suure Venemaa asjadesse. Revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. · 14. oktoobril 1905 ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. · 16. oktoobril 1905 avas sõjavägi kuberneri käsul Uuele turule kogunenud rahva pihta tule. Surma sai 90, haavata 200 inimest. · 17. oktoobril 1905 oli keiser sunnitud välja andma kodanikuvabadust ja rahvaesindust lubava manifesti. · Mõisate põletamine Eestimaal · Eestile arenes revolutsioonile aeg edukalt. Just sel ajal kinnitasid eestlased endale koha Euroopa rahvaste seas, lõid eeldused ja võimalused iseseisva riigi tekkeks. Tekkisid uued ajalehed ja ajakirjad. "Postimees" (Jaan Tõnisson) "Teataja" (Konstantin Päts) · Kiirenes Eesti majanduslik areng. Kiire edasiminek toimus ka põllumajanduses ja teistel elualadel. Arenes ühistute liikumine, aktiivselt
2. President määrab peaministri kandidaadi. 3. Koostab Valitsuse. 4. Esitab riigikogule, annab või ei anna volitused. 5. Valitakse ministrid Valitsusse 6. President nimetab Valitsuse ametisse. 7. Valitsuse liikmed annavad ametivande riigikogu ees. *Eesti parlamendi ühe- ja kahekojalisus. 1938 *Millistest rahvaesindustest saab rääkida kui parlamendi eelkäijatest. Asutav Kogu ja Maakogu - 1917 *Pärast iseseisvuse taastamist tuli moodustada mitu erinevat rahvaesindust. Millised need olid? Kodakondsusega seotud küsimused Eesti Kongress Parlament Eesti ülemnõukogu Põhiseaduse loomine . Põhiseaduslik assamblee 6.2. President Presidendi võim sõltub riigivalitsemise vormist presidentaalne või parlamentaarne. *Kas minister peab olema poliitik või vastava valdkonnaharidusega spetsialist-ametnik? Tänapäeval peab minister olema eelkõige poliitik ja tegema koostööd teiste poliitikutega, sest
Manifesti tulemusena loodi esimesed ametiühinguorganisatsioonid. 3. Rahvaasemike koosolek novembri lõpus. Kokku oli tulnud ligi 800 saadikut, kui koosoleku alguses selgus, et juhiks et taheta Tõnissoni, vaid radikaalide liidrit Jaan Teemantit, lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult. Nüüd peeti 2 koosolekut. Tõnissoni pooldajad ehk mõõdukad tunnistasid kehtivat konstitutsioonilist monarhiat, nõudsid demokraatlikult valitud rahvaesindust, baltisakslaste eesõiguste piiramist, nad ei pooldanud vägivalda. Radikaalid seevastu arvasid, et peab kukutama kehtiva valitsuse ning looma demokraatliku vabariigi. Kavatseti keelduda maksude maksmisest ning kroonuteenistusse minekust. Otsuste elluviimiseks nõuti rahva relvastamist. Ühine arvamus oli neil see, et venestamine peab lõppema. 4. Mõisate põletamine. Hävines 160 mõisa. Algas 12. detsembril
talupojad). Selle ül oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Keisrinna andis selleks isiklikult instruktsiooni. Soovitas mitte rõhuada vaeseid, mahendada piinamisi jms, kuid ei kavandanud pärisorjuse kaotamist ega aadliprivileegide piiramist. Komisjon ei suutnud välja töötada mingit seaduslikku, sest arvamused pärisorjuse, privileegide, maksude ja kohtukorralduse osas olid liiga lahknevad. Komisjon saadeti laiali ja mingisugust parlamenti meenutavat rahvaesindust ei asutatud, kuid Katariina oli loonud kujutluse endast kui valgustajast. *K ajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes. *1767.a anti välja seadus, mille kohaselt mõisniku peale kaevanud pärisorja karistati sunnitööga. *Piirati kasakate autonoomiat. *Arvati siiski, et Peeter esimene on elus ning selle tulemusena kerkis esile viis Vale-Peetrit. Neist viies
Teemanti. Lahkusid Tõnissoni pooldajad. Peeti 2 koosolekut. Koosolekute otsused Aulakoosoleku otsused Ühised seisukohad Bürgermusse koosoleku otsused Teemanti juhitud Tõnissoni juhitud Keeldumine maksude maksmisest Rüütelkonna-ja Nõuti demokraatlikult valitud ja kroonuteenistusest kirkumõisamaade rahvaesindust jagamine Luua demokraatlik vabariik Kehtiv riigikord- konstit. monarhia Tuli kukutada vägivallavalitsus Eesti ühtseks kubermanguks Rahva relvastamine Valitsuse abi talude pärisostmiseks Mõisate põletamine- 12 detsember suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama.
Teemanti. Lahkusid Tõnissoni pooldajad. Peeti 2 koosolekut. Koosolekute otsused Aulakoosoleku otsused Ühised seisukohad Bürgermusse koosoleku otsused Teemanti juhitud Tõnissoni juhitud Keeldumine maksude maksmisest Rüütelkonna-ja Nõuti demokraatlikult valitud ja kroonuteenistusest kirkumõisamaade rahvaesindust jagamine Luua demokraatlik vabariik Kehtiv riigikord- konstit. monarhia Tuli kukutada vägivallavalitsus Eesti ühtseks kubermanguks Rahva relvastamine Valitsuse abi talude pärisostmiseks Mõisate põletamine- 12 detsember suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama.
"Postimees" oli vaoshoitum, astus teravalt välja vägivallatsemise vastu ja hoiatas Vene revolutsiooni keerisesse sööstmise eest. "P" taotles üldist valimisõigust ja eesti keele kasutusala laiendamist. 16.okt avas sõjavägi tule Uuele turule kogunenud meeleavaldajate pihta. Tagajärjeks oli veresaun:ligi sada tapetut ja mitusada haavatut. Järgmisel päeval, 17.okt avaldati peterburis keisri manifest, millega ta oma alamatele lubas kodanikuvabadusi ja rahvaesindust. Manifestis lubatud õigusi ära kasutades moodustas Jaan Tõnisson juba olemasoleva baltisaksa partei kõrvale ka esimese eesti erakonna Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Novembris kutsuti Tõnissoni algatusel Tartusse kokku üle-eestiline rahvaasemike kngress, et otsida vastuseid programmilistes küsimustes. Kokku tuli palju esindajaid ja need esindajad jagunesid omakorda kaheks "Postimehe" ja "Teataja" suuna toetajad. Congress läks aga lõhki
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
plahvatusohtlikke meeleolusid rahustada. Tekkis lõhe, kuna tuli välja, et Tõnissoni asemel taheti juhatajaks hoopis Tallinna radikaalide Jaan teemantit. Tünissoni pooldajad lahkusid nõupidamiselt. Peeti kaks koosolekut. Mõõdukamad Tõnissoni juhtimisel Bürgermusse saalis ja radikaalid Teemanti eestvedamisel ülikooli aulas. · Mõõdukamad: Tunnistasid kehtiva riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat, nõudsid demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühendamist ühtseks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abi talude päriseksostmisel. · Radikaalid: Tuli kukutada senine "vägivallavalitsus" ning luua demokraatlik vabariik. Kohalik omavalitsus kavatseti kohe üle võtta ja keskvalitsuse korraldus boikoteerida. Keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust
Rahvaasemike koosolek. 800 saadikut Tartusse, kui selgus, et koosoleku juhiks ei taheta Jaan Tõnissoni, vaid hoopis Jaan Teemantit, siis Tõnissoni pooldajad lahkusid koosolekult. Bürgermusse Ülikooli aula Jaan Tõnisson Jaan Teemant Mõõdukamad Radikaalid Tunnistasid konstitutsioonilist monarhiat taheti demokraatlikku vabariiki Demokraatlikult valitud rahvaesindust tuli kukutada ,,vägivallavalitsus" Eesti tuli ühendada ühtseks kubermanguks taheti üle võtta kohalik omavalitsus Baltisakslaste eesõigusi tuli piirata keelduti maksude maksmisest, kroonuteenistusest Riigimaad tuli rahvale jagada riigimaad, rüütelkonna ja ka kirikumõisate maa tuli jagada rahvale
14. oktoobril ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. Seepeale 16. oktoobril avas sõjavägi kuberneri käsul Uuele turule kogunenud rahva pihta tule. Surma sai 90, haavata 200 inimest. Eesti iseseisvuse ajal püstitati Estonia teatri tagusele väljakule mälestussammas mõrvatud tallinlaste mälestuseks, mis aastal 1940 kommunistide poolt Punaarmee abiga maha kisti. 17. oktoobril oli keiser sunnitud välja andma kodanikuvabadust ja rahvaesindust lubava manifesti. Oktoobrimanifestiga algas Eestis jõudude konsolideerumine. Novembris jõudis revolutsiooniline liikumine haripunkti. Tehti ettevalmistusi relvastatud ülestõusuks, kuid niikaugele ei lasknud võimud asjal minna: detsembri algul kuulutati välja sõjaseisukord. Algasid massilised arreteerimised. Sellest hoolimata liikusid maale relvastatud töölissalgad, kelle õhutusel ja toetusel asus kohalik rahvas mõisaid põletama. Lauldi: "Mõisad põlevad, saksad surevad..."
Meremaa juhtimist. §81.[Tühistatud.] §82.Aktide ja määruste avaldamine. – Proklamatsioon käesolevast aktist ja kõik proklamatsioonid, mis tulevad avaldada selle määruse alusel, avaldatakse uus-meremaa “Valitsuse teatajas”. Lisa. [Tühistatud.] 310704VKL *** Uus-Meremaa Valimisseadus 1927.a. Akt, mis konsolideerib mõned Peaassamblee seadusandlikud aktid, mis puudutavad rahvaesindust Esindajatekojas. [11 november 1927.a.] 1.Lühendatud nimetus, elluviimine jne. – 1)Käesolev akt võib olla nimetatud 1927.a. Valimisseaduseks ja see jõustub esimesel jaanuaril 1928.a. 2)Käesolev akt on jaotatud järgmistesse osadesse: I Osa. Esindajatekoja moodustamine (§3 – 27) II Osa. Valimiste ettevalmistamine (§28 – 99) III Osa. Valimiste reguleerimine (§100 – 179) IV Osa. Maooride esindatus (§180 – 197) V Osa
on endiselt vähearenenud (kirjaoskjamatus, inimeste suutmatus töötada kaasaja tingimustes, kuna riik ei suuda pakkuda vastavat haridust). Seda näeme Araabia poolsaare naftariikide puhul. Ärimeeste rikkus on tulnud naftast või gaasist ja nad pole riigist sõltumatud nagu Lääne ühiskonnas, vastupidi. Riik, kus suur raha tuleb loodusvaradest, ei pea oma kodanikke maksustama ega andma neile vastu õigusi ja vabadusi, sh rahvaesindust. Näiteks Saudi Araabias on naftaärimehed seotud õukonnaga. Ei seal ega teistes Araabia poolsaare riikides pole tulumaksu, aga ka üldjuhul parlamente. Kui on (Kuveit), pole see vabalt valitud. Maailma viies naftariik Venezuela arendab Hugo Chavezi juhtimisel sotsialismi ja mõnitab avalikult USAd. Kaasaegsed poliitilised institutsioonid, seadused ja ametnikkond niisugusel teel saadud rikkusega riigis kujuneda ei taha. On vaid üksikuid erandeid: USA, Norra, Tshiili jm
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
Et Riigikogu on kodanike esindus, siis määravad just kodanikud valimistega, kes Eesti Vabariiki juhtima hakkavad. Mida aktiivsemalt kodanikud valimistest osa võtavad, seda suurem on tõenäosus, et rahva tahe toimib. Kui inimesed aga valimiste päeval hääletamisest loobuvad, annavad nad ära võimaluse oma huvide eest seista, sest valiku teevad need, kes hääletama läksid. Niisiis mida aktiivsem kodanikkond, seda rohkem võimalusi valida tõelist rahvaesindust. Rahvahääletusest tuleb aga kindlasti aktiivselt osa võtta, sest rahva otsus on Riigikogule, Vabariigi Presidendile ja kõigile teistele riigiorganitele kohustuslik. Valijatel on õigus oma ringkonna saadikutega kohtuda. Kuigi parlamendisaadikut ei saa tagasi kutsuda ning teda ei seota enam mandaadiga, on talle seadusega antud reedene päev oma valimisringkonnas viibimiseks. Nii on riigikogulastega kohtumise korraldamine ka kodanike enda teha. Vaata www.riigikogu.ee. 5
Mida peeti 1933. a põhiseaduse puudusteks ja millega põhjendati vajadust seda põhiseadust muuta või uuega asendada? 1933.a Põhiseadus andis riigivanemale võimaluse valitseda diktaatorlikult. Seda Põhiseadust oli võimalik kasutada selleks, et minna üle ühe isiku valitsemisele. K. Päts märkis, et Põhiseadus annab kogu riigi saatuse ühe isiku määrata ja on kaotanud igasuguse mõeldava tasakaalu riigiorganite võimkonnas ja tegevuses. Riigipea võib soovi korral täiesti ignoreerida rahvaesindust ja selle seisukohti. 1933. a. Põhiseaduse rakenduspraktika näitaski, et riigivanem saab teostada seadusandlikku võimu täiesti ilma parlamendita. Tegelikkuses moodustati mitte uus Asutav Kogu, vaid Rahvuskogu. 69. Millal, kuidas ja milleks moodustati Eestis Rahvuskogu? 1933. a. põhiseaduse muutmiseks moodustati mitte uus Asutav Kogu, vaid Rahvuskogu. Rahvuskogu moodustamiseks määras Riigivanem 1938. a. jaanuaris rahvahääletuse. Rahvahääletus toimus 1938. a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
