valitses mitme parteilisus, see aga tähendas, et ükski erakond polnud võimeline looma tugevat valitsust. Kõige sobivamaks osutus koalitsiooni valitsus, kus võis korraga võimul olla 3-5 erakonda. 1921-1931 aastail valitses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks eluaastaks oli 11 kuud. Kõige aktiivsem poliitik oli Konstantin Päts (Põllumeest kogu), kes tegutses viiel korral Riigivanemana. Talle järgnesid Jaan Teemant (ka Põllumeeste kogu) ning Jaan Tõnisson (Eesti Rahvaerakond ), kes tegutsesid Riigivanemana neljal korral. 2. 1933.aasta PÕHISEADUS 1920.aasta lõpus puhkenud majanduskriis jõudis Eestisse järgmisel aastal. Kõigepealt tabas see põllumajandust ja tööstust. Rahva olukord halvenes ja see tõi kaasa suure tööpuuduse. Elujärje halvenemise süüdlasi nähti erakondades. Eeskätt poliitilise ebastabiilsuse pärast tekkis kolmekümnendate algul vajadus uue põhiseaduse järele. Tingituna majandus- ja
tähtsamaid objekte. Saavutati edu kuid mõnel pool oli tõrkeid, ei õnnestunud hõivata Tondi Sõjakooli ja Sõjaministeeriumit. Telegraafi vallutas tagasi möödajalutava kindral Põdderi improviseeritud rühm enne kui saadeti appikutse. Kaitsestruktuurid kogusid end ja mõne tunni jooksul oli mässupesad likvideeritud. See andis kommunistide populaarsusele hävitava löögi. 5. Rahvaerakond ( Jaan Tõnisson) (endine Rahvameelne eduerakond) võib nim keskparteiks. Kuulus linna ja maa rahvast, haritlasi kuid listtöölist, põhiline ühendav joon - rahvuslus. Tartu ja "Postimees" Eraldus Kristlik Rahvaerakond ( Johan Kõpp, Jaan Lattik jt.) mõju aegamööda vähenes Konstantin Pätsi maaliidust kasvas välja parempoolne erakond Põllumeestekogud, esindas jõukamate talunike huve. Olid Riigikogu valimistel stabiilselt edukad,
Valitsemissüsteem ja parteid. Kommunismi oht. Põhiseaduslik kriis. 5.1 Eesti sisepoliitika 1920-1934. Valitsemissüsteem ja parteid · Riigikogu- ühekojaline 100 liiget · Vabariigi Valitsus- ministrid+riigivanem · Valitsuse ebastabiilsus · majanduslik tõus-sisepoliitiline stabiilsus · majanduskriis viis- valitsemiskorra muutmine- kolmeparteisüsteemi kujunemine parlamendis Riigi institutsionaliseerimine Eesti Erakonnad: 1. Põllumeeste Kogud (PK) - Päts 2. Rahvaerakond (RE) Tõnisson 3. Kristlik Rahvaerakond (KRE) Kukk 4. Eesti Tööerakond (ETE) Otto Strandman 5. Asunike, riigirentnike ja väikepõllupidajate koondis (ARV) Otto Tief 6. Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) August Rei Jne... 5.2 Kommunismioht Viktor Kingissepp saabus Eestisse ning õhutab Eesti lihttöölisi streikima. Putsikatse- osa maailmarevolutsiooni plaanist. Terroriste juhiti Venemaalt, terrorirünnakud viis lbi Eesti kohalikud kommunistid
ise *mitte karistada edukaid kõrgete maksudega *vabadus, konkurents, õigus valikule igas eluvaldkonnas *traditsioonidest lugupidamine 1) Reformierakond: Andrus Ansip (EP-s V.Savisaar-Toomast, EK-s Siim Kallas) 2) Isamaa & Res Publica Liit: Urmas Reinsalu (EP-s Tunne Kelam) *EP-s Siiri Oviir, Kristiina Ojuland, Indrek Tarand TSENTERPARTEID: *osa mõtteid paremalt ja osa vasakult *stabiliseerivad ühiskonda ja pehmendavad ideoloogilisi vastuolusid 1) Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 2) Rohelised Ministrid: Jaak Aaviksoo- haridusminister, Andrus Ansip- peaminister, Hanno Pehkur- justiitsminster, Keit- Pentus Roosimannus- keskkonnaminister, Urve Tiidus- kultuuriminister, Juhan Parts- majandus- ja kommunikatsiooniminister, Helir-Valdor Seeder- põllumajandusminister, Jürgen Ligi- rahandusminister, Urmas Reinsalu- kaitseminister, Ken-Marti Vaher- siseminister, Taavi Rõivas- sotsiaalminister, Urmas Paet- välisminister, Siim Valmar Kiisler- regionaalminister (portf)
nõudmiseks oli hoolitsemine põllumajanduse arendamise eesti ja jõukama talurahvahuvide eest seismine. Maarahvaliidu olukord oli valimiste eest sellevõrra keerulisem - tema vaieldamatu liider Päts oli olnud AV peaminister ja tema nimega seostati kõiki Vabadussõja-aegseid piiranguid. Lisaks Pätsile kuulus Maarahvaliidu juhtide hulka ka Jaan Teemant, Hünerson ja August Jürmann. Maarahvaliidu vaateid väljendas ajaleht "Maaliit". Järgmine, parem-tsentristlik, oli Eesti Rahvaerakond, välja kasvanud 1905. aastal loodu Eesti Rahvameelsest Eduerakonnast. Eesti Demokraatliku nime all tegutses ta ennekõike Lõuna-Eestis. Siiski 1917. aastal oli tekkinud Demokraatliku erakonna aseaine ka Põhja-Eestis - 1919. a alguses Eesti Demokraatlik ja Eesti Radikaalne erakond ühinesid ja võtsid omale nime Eesti Rahvaerakond - kogu Eesti rahva huvide kaitsjad. Kutsus üles unustama erinevaid sotsiaalseid erinevusi ja koondama kogu eesti rahvast ühe mütsi alla
saadikuid kui vastu. Tähtsamate seaduste vastuvõtmiseks peab poolt hääletama vähemalt 51 saadikut, ehk Riigikogu koosseisu häälteenamus. Riigikogu valimised 2015. Millised olid selle tulemused? Eesti Reformierakond 27.7% 30 mandaati Eesti Keskerakond 24.8ja 27 mandaati Sotsiaaldemokraatlik Erakond 15.2% 15 mandaati Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 13.7% 14 mandaati Eesti Vabaerakond 8.7% 8 mandaati Eesti konservatiivne Rahvaerakond 8.1% 7 mandaati 2. Kellele kuulub täidesaatev võim? Kuidas on valitsuse töö korraldatud? Täidesaatev võim kuulub valitsusele. Valitsuse töö: Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Valitsus teeb oma otsused peaministri või asjaomase ministri ettepanekul. Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja.
omavalitsuste õiguste piramist ja liiga karmi karistuspoliitikat ning nõuti valitsuse õiguste kärpimist, maakonnakomissaride ameti kaotamist, sõjaväevõimude tegevusvaldkonna täpsustamist ja sõjaväljakohtute määruse muutmist. Ajutine Asutav Kogu esitas tagasiastumisavalduse. Toimus usaldushääletus, millega saavutas valitsus enamuse ja sai õiguse jätkata. Asutava kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti maarahva liit, Eesti rahvaerakond, Kristlik rahvaerakond, Saksa partei Eestimaal), valimistulemused: Moodustati valimise peakomitee. Jagati Eesti ringkondadeks, igas maakonnas ja linnas 1 valimispunkt. Pandi kirja valimise nimekirjad. Valimisõigus kuulub kõigile Eesti kodanikele, kes on 21-aastased või vanemad. Eesti Vabariigi kodanik pidi vastama 3 tunnusele: 1) Elama Eesti Vabariigi territooriumil. 2) Peab, olema kuulunud vene kodakondsusesse enne 24. veebruarit. 3) Peab olema pärit Eesti Vabariigist
ühendati Eesti ala autonoomseks kubermanguks : välja jäid Narva, Setumaa ja mõned vallad. Peagi saadi luba eesti rahvusväeosade loomiseks. Kuni 1917 aasta sügiseni ei nõudnud ükski Eesti erakond riiklikku iseseisvust. Maapäev e Ajutine Maanõukogu, mille valimised toimusid 23.mai(kutsuti kokku 1.juuli). Tegu oli rahvaesindusega, omamoodi parlamendiga. Ülekaalus olid pahempoolsed sotsialistlikud erakonnad. Parempoolsed (Pätsi Talurahva Liit e Maaliit, Tõnissoni Demokraatlik Erakond e Rahvaerakond ning Radikaaldemokraatlik Erakond), baltisaksa mõisnikke ja linnakodanlust esindavad jõud, olid pärast Veebruarirevolutsiooni nõrgad pooldasid tasakaalukamat arengut, mõõdukamaid reforme ning suuremat eraldatust Venemaast. Reformid : uued kreisivalitsused, I Eesti jalaväepolk (aprill 1917). Vasakpoolsed ei teinud katset Maavalitsust juhtinud J.Raamotit ega J.Pätsi tagandada, erandiks olid aga enamlased (rahu, maad ja leiba tõotavad, saavutasid 1917 suvel edu).
Isamaa ja Res Publica Liit (2006) (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001) · Erakonna esimehed: o Isamaaliit: Jürgenson, M. Laar, T. Kelam, T. Lukas o Res Publica: R. Taagepera, J. Parts, T. Veskimägi o IRL M. Laar · Juhatuse liikmed: Ergma, Parts, Lukas, Nool, Vaher, Pakosta, Tulviste, Kelam jpt · Liikmeid üle 9 000 · Riigikogus 23, Europarlamendis 1 koht · Traditsiooniliste (pere)väärtuste kaitse Sotsiaaldemokraatlik Erakond (1999, kuni 2004 Rahvaerakond Mõõdukad) · Esimehed: A. Tarand, T. H. Ilves, I. Padar, J. Pihl, S. Mikser + Kreitzberg, Palo, Rüütli, Lauristin, Mikko, Nestor, Padar, Pikhof, Saks jne 2 · Liikmeid üle 3 000 · Riigikogus 19, Europarlamendis 1 koht · Astmelise tulumaksu pooldamine Eestimaa Rahvaliit (2000) · Esimehed: V. Reiljan, E. Tuiksoo, J. Marrandi, K. Rüütli o 2010 A. Sirendi, J. Aare, Andrus Blok
· sõlmiti diplomaatilised sidemeed 7. Eesti Vabariik 1920-1940 (sisepoliitika, majandus, välispoliitika) Sisepoliitika Majandus välispoliitika · Mitmeparteiline · Põhiprobleem: · Põhiprobleemid: demokraatia liigne seotus tunnustus ja · Parteid: Põllumeeste Venemaaga julgeolek Kogud, Rahvaerakond, · Esialgne kurss · Saavutused: Tartu Tööerakond, ESTP, Venemaale ja rahu 1920, tunnustus illegaalne EKP suurtööstusele Antandi riikidelt, · Koalitsioonivalitsused ja kukub läbi vastuvõtt sagedased valitsuskriisid · Uus kurss(1924)- Rahvasteliitu 1921,
IX. EESTI VABARIIK 1920 1940: 1. MAJANDUSE ARENG EESTIS 1920-1940: Eesti majandus arenes sellel perioodil (analoogiliselt muu maailmaga) tsükliliselt- majandusliku kasvu aastad vaheldusid majanduskriisidega. Kuna Eesti majandus oli maailmamajandusega piisavalt seotud (läbi ekspordi ja impordi; väliskapitali osaluse Eesti majanduses ja rahvusvaheliste suhete mõjutegurite), langesid majanduskriisid kokku ülemaailmsete majanduslangustega. 1. Majandusliku tõusu aastad 1920-ndate esimesel poolel: · 1920.aastaks oli Eesti majandus raskes seisus; seda iseloomustasid: - Vananenud tööstuste sisseseade. - Eesti majanduse senine liigne seotus ja sõltuvus Vene turust. - Eesti suurettevõtted sõltusid sisseveetavast toorainest. - Iseseisvudes muutus peaaegu olematuks Eesti vahendajaroll Euroopa ja Venemaa vahel (Nõukogude Venemaa oli esialgu isolatsioonis ja Eesti - Vene suh...
Aastal 1929 luuakse poliitiliste taotlustega Vabadussõjalaste Keskliit. Võeti vastu otsus, et Eesti põhiseadust peab muutma. Rõhutati, et nn "lehmakauplemine" polevat õige viis riiki valitseda. Kui Lääne-Euroopa äärmuslastel oli tavaks kanda kas musti või pruune särke, siis vapsid piirdusid mustade barettidega. Liikumise eesotsas oli põdur erukindral Andres Larka, aga tegelikuks juhiks noor advokaat Artur Sink. 1932. aastal liitusid Tööerakond ja Jaan Tõnissoni Rahvaerakond ühiseks Rahvuslikuks Keskerakonnaks. 24. jaanuaril 1934 hakkas kehtima uus põhiseadus. Kuigi K. Päts oli riigivanema kohusetäitjana edasi, rõhutasid vabadussõdalased, et vaja on täiesti uut ühiskondlikku korda. Nii rääkisid ka rahvussotsialistid Saksamaal. Enne veel, kui riigivanema valimistele saadi asuda, astus K. Päts kindral Laidoneri kaasabil 12. märtsil 1934 väga drastilise sammu. Paljude hinnangul oli see väga sarnane riigipöördele e. corp d'etat' le
Parempoolseimaks erakonnaks olid Põllumeeste Kogud, mis kasvasid välja 1917.a tekkinud Maarahva Liidust. Algselt eelkõige maarahva kutsehuvisid esindanud organisatsioon muutus aja jooksul jõukama talurahva ja põllumajandusega seotud linnakodanluse parteiks. Selle liikmeid ühendas ühine huvi- põllumajanduse edendamine suurtalude soodustamise teel. Erakonna liidriteks olid Konstantin Päts, Johan Laidoner, Jaan Teemant, Jaan Hünerson. Vanimaks parteiks oli Jaan Tõnissoni juhitav Eesti Rahvaerakond. See koondas peamiselt Lõuna-Eesti rahvuslikke ringkondi nii intelligentsi, linnakodanluse kui ka talurahva hulgas. Tegemist oli mõõdukas- liberaalse erakonnaga, mida sidus eeskätt rahvusluse rõhutamine. Rahvaerakonna ridadesse kuulusid näiteks Jaan Poska, Jüri Jaakson, Jakob Vestholm. Eesti poliitika elu tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond, mille sotsiaalse baasi moodustasid väikekodanlus: õpetajad, riigiametnikud, käsitöölised, poodnikud, väikrmajade omanikud.
Nimelt NSV polnud leppinud Eestist loobumisega ning 1.detsembri varahommikul hõivati Toompea loss,sõjaväelennuväli,raudtejaamad,postkontorid.Mõne tunniga suruti mässukatse maha, kuid sellega seonduvalt algas parlamentarismi allakäik. Mässukatse tõttu hakati viitama põhiseaduslikele puudustele. Rahvas oli tüdinud korruptsioonist ning võimumängust ja seetõttu pani Jaan Tõnissoni Eesti Rahvaerakond ette, muuta põhiseadust nii,et tugevneks valitsuse võim. Ka 1929. aastal Eesti Vabadussõjalaste Liit oli Tõnissoniga üksmeelel. Nende surve tõttu asuti kavandama põhiseaduse muutmist. Sisepoliitika Eesti muutus aina keerulisemaks. Uue põhiseaduse kaks eelnõud olid rahva poolt tagasi lükatud ning riiki tabas pikaajaline valitsuskriis. Majanduskriisi tõttu sõneleti ka krooni devalveerimise üle, mis siiski 1933 sai teoks. Sama
NATO peakorter asub Brüsselis, peasekretär on hollandlane Jaap De Hoof Scheff. Valivad NATO liikmesriigid. NATO ei saa sõjalisi konflikte vältida. 3 olulist poliitikaelu sündmust 1930-1939 1. Vaikiv Ajastu 1934 riigipööre 2. Põhiseadus 1937 võeti vastu (kehtima hakkas 1938) 3. Baaside leping 1939 5 poliitilist Eesti erakonda 20ndatel 1. Eesti Kommunistlik Partei - Kingissepp 2. Eesti Vabadussõdalaste Keskliit - Larka 3. Eesti Põllumeeste Kogud - Päts 4. Eesti Rahvaerakond - Tõnisson 5. Eesti Sotsiaaldemokraadid Rei Millised olulised eeldused järgmistes valdkondades valmistasid ette Eesti omariiklust? Kultuur 1. rahvusliikumine 2. kirjaoskus, ajakirjandus Sisepoliitika 1. eestlaste tõus omavalitsustes 2. parteide moodustamine, ühiskonna politiseerumine, autonoomia, õigus parteisid luua välistegurid 1. tsaarivenemaa kokkuvarisemine 2. Esimene maailmasõda arvandmete analüüs riigieksamis:
kuuga. Kui novembris saab nõukogu kokku, siis saadetakse ta lõplikult laiali, algab vaikiv ajastu. 1934 tuleb riigikogu uuesti kokku. Majanduskriisist tuldi välja sellega, et 1932. a- devalveeriti krooni 1/3 võrra, kuid astuti kohe tagais, sest pärast sellist otsust puudus Tõnissonil igasugune toetus. Hakati suurendama tööstustoodangut ja riik lõik väga palju tööstusettevõtteid, As-e, 1/3 toodangust riigietttevõtetet poolt. Majandus e. Kriisiaastad Rahvaerakond, kristlik rahvaerakond, tööerakond(vasak)-Otto strandmann, koondas väikekodanlust. Asunikekoondis(kesk)- eraldus tööerakonnast ja koondas väikemaa pidajaid, tekkis maareformiga(1919). Võeti vastu asutava kogu poolt, mis valiti 23.aprill 1919. Maareformiga luuakse asundustalud(56000), Rudolf Penno, otto tiiv, Sotsialistlik tööpartei- August Rei, esimene asutava kogu juht oli August Rei. Kommunistlik partei(pahempoolsed)- kaotasid igasugu populaarsuse 1 dets. Ülestõusuga, mis oli riigipöörde katse
Maavaldused olid aga killustunud ja seda loetu miinuste pooleks. Kujunesid keemiatööstus, kütusetööstus, puidutööstus. Loodi tselluloosi- ja paberikombinaadid. Rahareform. Leo Sepa eestvedamisel. Saadi laenu, et rahasüsteem ümber korraldada. 1. jaanuarist 1928. hakkas kehtima kroon. See oli seotud rootsi krooniga. Sisepoliitika. Erakonnad: 1. Põllumeeste Kogud. Põllumajanduse edendamine suurtalude moodustamise teel. K. Päts, J. Laidoner. 2. Eesti Rahvaerakond. Rahvusluse rõhutamine. J. Tõnisson, Jaan Poska. 3. Kristlik Rahvaerakond. Kirikukoguduste varade ja õiguste kaitse, kristliku moraali nõrgenemise vastu. 4. Eesti Tööerakond. Keskkihi elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel. Strandman. 5. Asunike Koondis. Riigi rikkuse allikaks on põllumajandus. 6. Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei. Sotsialismi kehtestamine rahulikul teel. August Rei. Karl Ast. 7. Eestimaa Kommunistlik Partei. Eesti enamlased
Vähemusrahvused said põhiseadusele vastavalt omale kultuuriautonoomia. Eestis oli 4 suuremat vähemusrahvust: venelased, sakslased, rootslased, juudid. (juudid ja sakslased kastutasid ära; rootslased ei vajanud seda, sest nad elasid kõik koos aga juudid ja sakslased elasid üle maa laiali) Kodanikuvabadused Kehtestati laialdased kodanikuvabadused, neid võid piirata kaitseseisukorra kehtimise ajal. (inimesed anti sõjakohtu alla) Erakonnad Põllumeestekogud Eesti Rahvaerakond Kristlik Rahvaerakond Eesti Tööerakond Asunike Koondis (esindas nende huve, kes olid Eestis maad saanud) Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (kaitses tööliste huve) Kommunistlik Partei oli Eestis keelustatud Koalitsioonivalitsused Valitsuse keskmine iga 11 kuud Ado Birk, valitses 3 päeva 1. Detsember 1924 Kommunistide mässukatse Majanduselu Majanduselu mõjutasid: Vene turu ja tooraineallikate kaotus, suur välisvõlg, Eesti rahaühik – mark oli ebakindel.
See koondas peamiselt Lõuna-Eesti rahvuslikke ringkondi nii inteligentsi, linnakodanluse kui ka talurahva hulgas. Tegemist oli mõõdukas-liberaalse erakonnaga, mis rõhutas oma täielikku toetust Ajutisele Valitsusele ja Maanõukogule, teatades, et ta peaeesmärgiks on iseseisev Eesti Vabariik. Rahvaerakonna ridadesse kuulusid näiteks J.Poska, J.Jaakson, J.Tõnisson, A.Bachmann, P.Põld, K-E. Sööt jne. Rahvaerakonnast eraldus 1919. aastal Kristlik Rahvaerakond. See ühendas rahva klerikaalsemat osa, kes polnud rahul kiriku osatähtsuse vähenemise ja kristliku moraali nõrgenemisega. Kristlastega liitus mitmeid haritlasi, sh kooliõpetajaid, kelle arvates on kristliku kõlbuse normid ainsaks ühiskonnaelu vundamendiks. Kümnendi teisel poolel hakkas kristlaste osakaal langema ning nad muutusid peamiselt kirikukoguduste varade ja õiguste kaitsjateks. 1917-1919 aasta üks kõige mõjukamaks parteiks tõusis Eesti Tööerakond, erakond
Eesti Töörahva Kommuuni juht oli Jaan Anvelt, sõjalise jõuna toetasid valitsust Eesti kütiväed ning Nõukogude Venemaa Punaarmee. Asutav Kogu. Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. Valimised: Asutava Kogu valimised toimusid 5.7. aprillil 1919. Valimistel osales kümme parteid vi rühma. Peamised erakonnad või parteid olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid (Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei). Valimisaktiivsus oli krge, osales 80% valimisiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vidu (33%), teiseks jäi Eesti Tööerakond (25,1%). Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) Landeswehr´i sõda. Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis
Valitsust juhtis riigivanem, kel olid ka mõningad riigipea funktsioonid ● Riigipea puudus Kultuuriautonoomia: Vähemusrahvused said põhiseadusele vastavalt omale kultuuriautonoomia. (Eesti 4 suuremat vähemusrahvust: venelased, sakslased, rootslased, juudid.) Kodanikuvabadused Kehtestati laialdased kodanikuvabadused, neid võis piirata kaitseseisukorra kehtimise ajal Erakonnad ● Põllumeestekogud ● Eesti Rahvaerakond ● Kristlik Rahvaerakond ● Eesti Tööerakond ● Asunike Koondis ● Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei Kommunistlik Partei oli Eestis keelustatud. Koalitsioonivalitsused ● Valitsuse keskmine iga 11kuud 1.detsember 1924 Kommunistide mässukatse Majanduselu Majanduselu mõjutasid: ● Vene turu ja tooraineallikate kaotus ● suur välisvõlg ● Eesti rahaühik- mark oli ebakindel. ● Algselt pöörati tähelepanu tööstuse arendamisele
IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. · 1920 · Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. · 1921 · Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uu...
1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. 1921 Näljahäda Venemaal; ...
12. detsembril 2014, esilinastus ka TV3-s televersioon samast näidendist. (http://www.uusteater.ee/?page_id=3740, http://elu24.postimees.ee/3024493/galerii-mihkel-raua-viimne-voor-glamuurne- eellinastus) 17 5. POLIITIKUKARJÄÄR Mihkel Raud astus poliitikasse 21. aprillil, 2014, liitudes Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga, samas erakonnas on ka tema abikaasa Liina Raud. Sotsiaaldemokraatlik Erakond tekkis 7. veebruaril, aastal 2004 Rahvaerakond Mõõdukad ümbernimetamise tulemusel. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees on Sven Mikser. Selle erakonna põhiväärtusteks on võrdsus, õiglus, solidaarsus ja tööd väärtustav majandusmudel. (http://et.wikipedia.org/wiki/Sotsiaaldemokraatlik_Erakond) Mihkel sõnastab enda parteivalikut järgmiselt: ,,"Olen erinevate ühiskondlik- poliitiliste telesaadete juhina pea kümme aastat kõikvõimalikele jamadele näpuga näidanud
Põhiseadus annab äärmiselt palju volitusi parlamendile 100-kohalise riigikogu valimisõigus kõigil vähemalt 20-aastastel kodanikel valitakse kolmeks aastaks 25 000 kodaniku allkirjaga rahvaalgatusõigus Täidesaatev võim (valitsus jääb nõrgaks) Valitsust juhtis riigivanem, sõltus riigikogu toetusest Poliitiline maastik Juhtiv poliitiline jõud on Põllumeestekogud Paljude juhtivate riigitegelaste erakond Päts, Laidoner Tsentristlik Eesti Rahvaerakond Jaan Tõnisson Rahvuslikud ringkonnad, haritlased, ka talupoegi Tugiala Lõuna-Eesti Poliitiline ebastabiilsus Valitsuse eluiga on lühike Keskmine 8 kuud ja 20 päeva Pätsi valitsus `rekordilised' aasta ja 11 kuud Detsembrimäss 1924 Plaan hõivata strateegilised kohad ja kutsuda appi Punaarmee Tondi kasarmud, Balti jaam Rahvas ei tule mässuga kaasa Mässajad tapavad 21 inimest, hukub 23 mässajat Hiljem arvukalt surmaotsuseid sõjakohtust
partei 9 Sotsiaaldemokraatlik Erakond (esimees Jevgeni Ossinovski) sotsiaalset õiglust taotlev vasakpoolne partei Isamaa (esimees Helir-Valdor Seeder) põhirahvuse huve esindav parempoolne erakond Eesti Vabaerakond (esimees Kaul Nurm) tsentrist pigem paremale kalduv erakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (esimees Mart Helme) eesti rahvuse ja keele säilitamise eest võitlev ultraparempoolne erakond Eestis ei ole ühtegi nii populaarset erakonda, et see võiks peale parlamendivalimisi moodustada valitsuse üksi. Tavaliselt teeb president ettepaneku moodustada valitsus erakonnale, kellel on uues Riigikogu koosseisus kõige rohkem kohti. Seejärel tuleb sellel erakonnal hakata otsima liitlasi, et moodustada üheskoos piisava parlamenditoetusega valitsus (koalitsioonivalitsus).
valitses mitme parteilisus, mis aga tähendas, et ükski erakond polnud võimeline looma üksi tugevat valitsust. Kõige sobivamaks osutus koalitsiooni valitsus, kus võis korraga võimul olla 3- 5 erakonda. 1921-1931 aastail valitses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks eluaastaks oli 11 kuud. Kõige aktiivsem poliitik oli Konstantin Päts (Põllumeest kogu), kes tegutses (kõige kauem) viiel korral Riigivanemana. Talle järgnesid Jaan Teemant (ka Põllumeeste kogu) ning Jaan Tõnisson (Eesti Rahvaerakond ), kes olid Riigivanemana neljal korral. 2.2.2. 1933 a. põhiseadus 1920.aasta lõpus puhkenud majanduskriis jõudis Eestisse järgmisel aastal. Kõigepealt tabas see põllumajandust ja tööstust. Hinnad langesid ja Eesti kaupade turg mujal maailmas vähenes. Rahva olukord halvenes ja see tõi kaasa suure tööpuuduse. Elujärje halvenemise süüdlasi nähti erakondades. Eeskätt poliitilise ebastabiilsuse pärast tekkis kolmekümnendate algul vajadus uue põhiseaduse järele
· Euroopa Parlamendis 1 koht · Kuulub Euroopa Rahvaparteisse · Traditsiooniliste (pere)väärtuste kaitse Mart Laar · 22. apr 1960 sündinud · 1983 TÜ ajalugu (cum laude) · 1990-1992 Eesti Komitee · 1992-1995; 1998-2002 peaminister · 2001 avalikkusele selgub, et Laar tulistas Savisaare pilti · 2005 doktor · 2006 Milton Friedmani auhind · abielus, 2 last Sotsiaaldemokraatlik Erakond · Asutatud 1999, kuni 2004 Rahvaerakond Mõõdukad · Erakonna esimehed: 1999-2001 A. Tarand, 2001-2002 T. H. Ilves, 2002-2009 I. Padar, 2009- 2010 J. Pihl, 2010- S. Mikser · Juhatuse liikmed veel: P. Kreitzberg, U. Palo, K. Rüütli, I. Saar, M. Lauristin, E. Klooster, M. Mikko, J. Morozov, E. Nestor, I. Padar, H. Pikhof, K. Tamberg, J. Marrandi, K. Lember, K. Saks, S. Tobreluts, A. Anvelt, V. Belobrovtsev, R. Karemäe · Liikmeid üle 3 000 · Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Natsid eitasid Balti riikide iseseisvust, seda väljendas ka nende häälekandja, mida toimetas Eestist pärit Alfred Rosenberg. Eesti võttis omalt poolt selge Saksa vastase hoiaku. 1933 tuli Hitler võimule. 1933 hakkas tegema lähenemiskatseid Eestile. Et ohtu Eestile kujutab vaid N.L. Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal aga tekitas Eestis vastakaid arvamusi. Sellele olid vaenulikult meelestatud Eesti sotsialistid ja Rahvaerakond. Natsionaalsotsialistides nähti otsest ohtu Balti riikide iseseivusele. Rahvaerakondlasi ei hirmutanud niivõrd Saksamaa ekspansioon, kuivõrd parunitest endiste suurmaaomanike aktiviseerumine. Kardeti ka, et Saksamale minev eksport langeb ära, kui ollakse Saksamaa vastu, sest Saksamaa turg võib majanduskriisist aidata üle saada. Vaimustust natsionaalsotsialistidele avaldasid paremäärmuslased ja baltisakslased. 1933 astus Saksamaa samme majanduslikuks lähenemiseks Eestile ja Lätile
+ õigus eraomandileJuuni 1920 põhiseadus + Valitsus, ees riigivanem Parteipoliitiline maastik 1920 - 1932 PAREMPOOLSED Põllumeeste Kogud (21 K. Päts Jõukas talurahvas Põllumajanduse areng läbi 24) suurtalude J. Laidoner, Jaan teemant Eesti Rahvaerakond (8 J. Tõnisson Intelligents Rõhutati rahvuslust 10) J. Poska linnakodanlus Kristlik Rahvaerakond (4 Johan Kõpp Aktiivsed kristlased Kiriku osa tähtsuse kasv 8) Jaan Lattik TSENTRISTLIKUD (keskel asuvad) Eesti Tööerakond (10 O. Strandman Väikekodanlus linnas & Sotsiaalsed uuendused
Kongressi poolt valitud liiget. Alustas tööd 13. septembril, juhiks Tõnu Anton. Pidas 30 istungit, töötas välja nii põhiseaduse kui ka põhiseaduse rakendamise seaduse teksti ja lõpetas tegevuse 10. aprillil 1992. 1. oktoobril 1991 tulid kasutusele Eesti postmargid. 6. novembril võttis Ülemnõukogu taasjõustada Eesti 1938. aasta kodakondsusseadus. 1991. aasta lõpukuudel asutati juurde mitu uut erakonda: Konservatiivne Rahvaerakond, Kristlik Demokraatlik Partei, Kristlik-Demokraatlik Liikumine ja Vabariiklaste Koonderakond, Rahva Keskerakond (Keskerakond). Presidendi- ja parlamendivalimised toimusid 1992. aasta septembris. Kuna presidendivalimiste esimeses voorus üldvalimistel ei saavutanud ükski kandidaat üle poole valijate häältest, tuli riigipea valida kahe enim hääli saanud kandidaadi (Arnold Rüütli ja Lennart Meri) vahel Riigikogul. Riigikogu valis taasiseseisvunud
2) riigikontrolor ja Riigikontrolli peakontrolor; 3) kohtunik; 4) prokuror; 5) politseiametnik; 6) tegevteenistuses olev kaitseväelane. · Vabariigi President peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. · Erakonnal ei või olla kollektiivliikmeid · Erakond registreeritakse, kui tal on vähemalt 500 liiget Erakonnal on põhikiri ja programm Eestis registreeritud erakonnad · Eesti Iseseisvuspartei Sven Sildnik · Eesti Keskerakond Jüri Ratas · Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Mart Helme · Eesti Uhendatud Vasakpartei Valev Kald · Eesti Reformierakond Kaja Kallas · Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu Rein Koch · Eesti Vabaerakond Andres Herkel · Erakond Eestimaa Rohelised Züleyxa Izmailova · Isamaa Erakond Helir-Valdor Seeder · Rahva Uhtsuse Erakond Paavo Raudsepp · Sotsiaaldemokraatlik Erakond Jevgeni Ossinovski Sõltumatu kohus · Kohtu roll on tagada riigivõimu teostamine demokraatlikul ja seaduslikul teel
Elavnesid Eesti majanduslikud suhted Saksamaaga. Seda 1934 aastal Inglismaa ja Saksamaa vahel sõlmitud lepingu järgi, mille kohaselt Suurbritannia viis oma laevad Läänemerelt minema ja see jäi täies ulatuses Saksamaa käsutusse. SISEPOLIITIKA. ERAKONNAD: PAREMPOOLSED Põllumeeste kogud - kasvasid välja 1917 aastal tekkinud Maarahva Liidust. Põllumajanduse edenadmine suurtalude soodustamise teel. Juhid: Konstantin Päts, Johan Laidoner, Jaan Teemant, Jaan Hürenson. Kristlik Rahvaerakond - eraldus 1919 Eesti Rahvaerakonnast. Ühendas rahva klerikaalset osa. Juhid: Johann Kõpp, Hugo Rahamägi, Jaan Lattik. 43 KESKMIKUD Eesti Rahvaerakond - lõuna-eestis levinud mõõdukas-liberaalne erakond, mis ühendas endas inteligentsi, kodanlust ja ka talunikke. Juhtideks: Jaan Tõnisson, Jaan Poska, Jüri Jaakson, Jakob Vestholm. Eesti Tööerakond - sotsiaalne partei. Ühendas väikekodanlust
vabameelne Partei jne. Põllumeeste Kogud oli parempoolne erakond, mis kasvasid välja 1917a tekkinud Maarahva Liidust. Alguses esindas maarahva kutsehuvisid, hiljem jõukama talurahva ja põllumajandusega seotud linnakodanike. Selle liikmeid ühendas huvi põllumajanduse edendamine suurtalude soodustamise teel. Liikmed: K. Päts, J. Laidoner, J. Teetmant, J. Hünerson. Eesti Rahvaerakond, Jaan Tõnissoni juhtmisel mõõdukas liberaalne erakond mis koondas L-Eesti rahvuslikke ringkondi nii intelligentsi, linnakodanluse kui ka talurahva hulgas, seda sidus rahvusluse rõhutamine. Liikmed oli J. Poska, J. Jaakson, J. Vestholm. Kristlik Rahvaerakond ühendas rahvast kes polnud rahul kiriku osatähtsuse vähenemise ja kristliku moraali nõrgestamisega. Nende osakaal aga peagi vähenes ja nad muutusid kirikukogude varade ja õiguste kaitsjaks.
komisjoni, mille ametlikuks tegevuseks pidi olema vaid sõjapõgenike või muidu sõjas kannatada saanud inimeste abistamine, ent tegeles aktiivselt ka rahvuspoliitikaga, arutas üldisemaid ühiskondlikke probleeme ning esitas valitsusele seaduseparandusettepanekuid. Pärast Veebruarirevolutsiooni nimetas Tõnisson Rahvameelse Eduerakonna ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks, mille juhiks jäi ta kuni 1919. aastani. Selle erakonna järeltulijaks sai Eesti Rahvaerakond. 21 1917. aasta 12. aprillil (vana kalendri järgi 30. märtsil) kuulutati tänu Eesti rahvuslike poliitikute pingutustele ning Petrogradis hiiglasliku meeleavalduse korraldanud eestlastele Eestimaa rahvuskubermang, mis hõlmas kogu eestlaste etnilise asuala. Tõnisson oli varem toetanud kahekubermangulise autonoomse Eesti loomist, ent see idee oli tagasi lükatud
Aastal 1929 luuakse poliitiliste taotlustega Vabadussõjalaste Keskliit. Võeti vastu otsus, et Eesti põhiseadust peab muutma. Rõhutati, et nn "lehmakauplemine" polevat õige viis riiki valitseda. Kui Lääne-Euroopa äärmuslastel oli tavaks kanda kas musti või pruune särke, siis vapsid piirdusid mustade barettidega. Liikumise eesotsas oli põdur erukindral Andres Larka, aga tegelikuks juhiks noor advokaat Artur Sink. 1932. aastal liitusid Tööerakond ja Jaan Tõnissoni Rahvaerakond ühiseks Rahvuslikuks Keskerakonnaks. 24. jaanuaril 1934 hakkas kehtima uus põhiseadus. Kuigi K. Päts oli riigivanema kohusetäitjana edasi, rõhutasid vabadussõdalased, et vaja on täiesti uut ühiskondlikku korda. Nii rääkisid ka rahvussotsialistid Saksamaal. Enne veel, kui riigivanema valimistele saadi asuda, astus K. Päts kindral Laidoneri kaasabil 12. märtsil 1934 väga drastilise sammu. Paljude hinnangul oli see väga sarnane riigipöördele e. corp d'etat' le
Eesti Pank lõpetas laenude andmise, sellega hakkas edasi tegelema Pikalaenupank. SISEPOLIITIKA 1920-tel AASTATEL Erakondade poliitiline skaala Nimetus Liidrid Keda esindas Vaated PAREMPOOLSED Põllumeeste Kogud K. Päts Jõukas talurahvas Põllumajanduse areng J. Laidoner läbi suurtalude Eesti Rahvaerakond J. Tõnisson Intelligents Rõhutati rahvuslust J. Poska linnakodanlus Kristlik Rahvaerakond Johan Kõpp Aktiivsed kristlased Kiriku osa tähtsuse kasv Jaan Lattik TSENTRISTLIKUD (keskel asuvad) Eesti Tööerakond O. Strandman Väikekodanlus linnas & Sotsiaalsed uuendused Ants Piip maal
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud eri...
- Eestis ja Lätis sarnane parteipoliitiline süsteem: sotsialistid vasaktiival, agraarerakonnad paremtiival ja hulk väiksemaid erakondi tsentris. Kommunistlik partei keelustati. - Vabariigi algusajal mõjuvõimsad sotsialist (maareform) ->vasakpoolsete erakondade mõju järkjärguline kahanemine. Omanike klass. Agraarerakonnad (Päts ja Ulmanis). Tsentriparteid (Tõnissoni Rahvaerakond Eestis ja Demokraatlik Tsenter Lätis), mis andis Läti presidendid: Cakste ja Gustavs Zemgals. Valitsused püsisid alla aasta. - Leedus kehtis parlamentaarne demokraatia vaid 1926.aastani. Kolm poliitilist jõudu: kristlikud demokraadid, rahvaerakondlased ja sotsialistid. Üks krist.dem. juht Aleksandras Stulginskis oli 1920-1926 riigipea. -> korruptsioon ja võimu kuritarvitamine - 16
2) riigikontrolör ja Riigikontrolli peakontrolör; 3) kohtunik; 4) prokurör; 5) politseiametnik; 6) tegevteenistuses olev kaitseväelane. •Vabariigi President peatab ametisolekuajaks oma erakondliku kuuluvuse. •Erakonnal ei või olla kollektiivliikmeid Erakond registreeritakse, Kui tal on vähemalt 500 liiget •Erakonnal on põhikiri ja programm •Registreeritud erakonnad: •Eesti Iseseisvuspartei •Eesti Keskerakond •Eesti Konservatiivne Rahvaerakond •Eesti Reformierakond •Eesti Vabaduspartei -Põllumeeste Kogu •Eestimaa Ühendatud Vasakpartei •Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid •Erakond Eestimaa Rohelised •Erakond Isamaa ja Res Publica Liit •Sotsiaaldemokraatlik Erakond Vaid erakonnad võivad riigikogu valimistel osaleda oma nimekirjaga.
ektsioonideks. Pilet 20. Parlamendi struktuur (juhatus, komisjonid, üksikliikmed, fraktsioonid). Turumajandus. Riigikogu struktuur Ühelt poolt juhatus ja komisjonid – võivad esineda Riigikogu nimel. Teiselt poolt – üksikliikmed ja fraktsioonid. Puhtpoliitilised nähted. JUHATUS – koosneb esimehest ja kahest ase-esimehest. Esimehed: Ülo Nugis (Vabariiklaste Koonderakond, Isamaa, Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond, Koonderakond, Uus Eesti, Rahvaliit) oktoober 1992 – märts 1995. Toomas Savi (Reformierakond) märts 1995- märts 2003. Ene Ergma (Res Publica) märts 2003 – märts 2006. Toomas Varek (Keskerakond) märts 2006 – märts 2007. Ene Ergma (Res Publica (nüüd IRL) märts 2007 - ... 49 Valitakse kord aastas (märtsis). Osalevad ainult kehtivad sedelid. Peab saama üle poole kehtivatest
meeleavalduse pihta tule ja hukkus ligi 100 inimest. Olukorda leevendas mõnevõrra Nikolai II poolt päev hiljem välja antud Oktoobrimanifest, mis lubas inimestele põhilisi kodanikuvabadusi, sealhulgas sõna- ja koosolekute pidamise vabadusi. Muuhulgas anti luba rajada ka poliitilisi parteisid. Eestis rajati kaks ametlikku eestlaste erakonda: Peeter Speegi seltskonna poolt juhitud Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühisus, mis illegaalselt tegutses juba varem, ja Tõnissoni Eesti Edumeelne Rahvaerakond. Lisaks tegutsesid Eestis veel mitmete üle-Venemaaliste parteide kohalikud harud, baltisakslaste parteid, illegaalsed enamlaste ja esseeride parteid ning ametlikult organiseerumata poliitilised rühmitused. Poliitiliste parteide tekkimine 1905. aasta oktoobris-novembris loodi pärast Nikolai II poolt välja antud 17. oktoobri manifesti Eestis esimesed legaalsed parteid. Konservatiivsed mõõdukad liberaalid, eesotsas Jaan Tõnissoniga asutasid Tartus Eesti
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, ava...
Rootsi Sverigedemokraterna Benoît LUTGEN Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Belgia Centre Démocrate Humaniste David McALLISTER Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Saksamaa Christlich Demokratische Union Deutschlands Chris MACMANUS Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete fraktsioon Iirimaa Sinn Féin Jaak MADISON Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon Eesti Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Cristina MAESTRE MARTÍN DE ALMAGRO Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Hispaania Partido Socialista Obrero Español Pierfrancesco MAJORINO Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Itaalia Partito Democratico Aušra MALDEIKIENĖ Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Leedu Independent Adriana MALDONADO LÓPEZ Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Hispaania
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
