iseseisvumisele. Suurbritanniast eraldus Iirimaa. Vene revolutsioonid: 1917. aasta alguseks oli sisepoliitiline kriis Venemaal saavutanud haripunkti. Veebruaris tekkisid häired Petrogradi varustamisel leivaga. Pealinnades vallandusid massirahutused: streigid, miitingud, demonstratsioonid. Tsaarivalitsus püüdis algul rahvast rahustada ja seejärel sõjaväe jõuga maha suruda. Kuid massiliikumine oli selleks ajaks kontrolli alt väljunud, kasvades üle revolutsiooniks. Rahutused panid tegutsema erinevad poliitilised jõus. 12. 03 loodi tsaarivalitsuse asendamiseks Riigiduuma komitee. Loodi ka Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu. Moodustati Ajutine Valitsus. 15. märtsil loobus Nikolai II troonist oma venna Mihhaili kasuks, ametisse asus Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga. Järgmisel päeval loobus Mihhail troonist ja sellega lõppes Romanovite dünastia Venemaal. Sündmusi, mille käigus kukutati
julge nägemus ideaalsest maailmast, kritiseeris ebavõrdsust) 2.Karl Suur(768-814) Isa Pippin Lühike, Frankide võimu haripunkt, Karl Suur laiendas riiki igas suunas, vallutas suure osa Lääne Euroopast(Pürenee ps, Itaalias langobardide kuningriik, Põhja Saksamaa), Rooma paavst kroonis ta keisriks, sest ta tahtis, et Karl Suur taastaks Lääne-Rooma keisrivõimu. Pilet 4 1.Euroopa hiliskeskajal-must surm, talurahva rahutused. Pilet 5 1.Keskaegsed ülikooli, ülikooli ülesehitus, õppetöö korraldus Keskaegsed ülikoolid- Bologna(Itaalias, tähtsaim Euroopa õigusteaduskeskus), Pariisi ülikool(tähtsaim teoloogia kool), Oxford;Cambridge(matemaatika ja loodusteadused),Salamanca(Hisp. Arstiteadus), Uppsala(rootsi). Ülikooli ülesehitus- õppejõud e. Magister, professor; üliõpilased, olid vaimulikega samad õigused.Õppetöö ladina keeles, ülikooli juhtis rektor, õppejõud said palka üliõpilastelt
täiustamiseks. Tallinnas. Mai streik haaras 200 linna. Algul esitati 7. - 13. veebruar esitati majanduslikud majanduslikke nõudmisi, siis poliitilisi. nõudmised, üldstreik Tartus (haritlased, üliõpilased) 6. august manifest nõuandva duuma kokkukutsumise kohta Jaanuar märts mõisatööliste streigid ja rahutused 120 mõisas 1. mai poliitilised streigid ja koosolekud. Koostati märgukirju, milles taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ja omavalitsuse,-kooli,- kiriku,-ja maareformi. 7. okt. - üleriigiline poliitiline üldstreik 14. okt Eesti töölised ja üliõpilased ühinevad
AJALOO KT! 1) Esimese maailmasõja põhjused?! *suurriikide vahelised vastuolud (Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, Balkanil põrkusid Venemaa ja A-U huvid) ; *sõja ülistamine (levinud arusaam, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav); *Rahvusvaheliste institutsioonide puudumine (ei olnud, mis oleksid võinud korraldada suurriikide juhtide kohtumist jms) 2) Esimese maailmasõja ajend?! 28.06.1914 tappis serbia rahvuslane, Gavrilo Pricip, A-U troonipärija Franz Ferdinandi. 3) Saksamaa, Venemaa ja Inglismaa sõttaastumine. Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 1.08. 1914, kuna Venemaa ei tühistanud mobilisatsiooni.. Kuna Inglismaa oli seotud liitlaslepetega nii Venemaa kui ka Prantsusmaaga kuulutab ta sõja Saksamaale. Inglismaa peamiseks sõtta astumise põhjuseks oli Belgia neutraliteedi rikkumine! 4) Itaalia, Bulgaaria, Türgi ja Rumeenia I maailmasõjas?! ...
Saadikud ise jutustasid sellest, et oli vaja ära ajada inglased. Rahutud meeleolud levisid ka sipoide hulgas, kelle seas oli ka hindusid ja moslemeid. Nad ei tahtnud, et neid saadetaks sõdima kodukohast kaugele. Nad nõudsid inglastega võrdset kohtlemist ja neid ei rahuldanud ei palk ega toit. Mäss algas 1857. aasta kevadel bengali sipoide üksustes, kus oli üsna vähe inglise ohvitsere ja nõrk distsipliin. Sealt kandusid rahutused teistesse India piirkondadesse. Inglaste sõjaline ülekaal aga pääses peagi maksvusele. Mässukolded likvideeriti. 1859 aastaks oli rahu taastatud. INDIA ARENG PÄRAST SIPOIDE MÄSSU 19. sajandi viimastel aastakümnetel kiirenes India areng märgatavalt. Ettevõtlikud inimesed rajasid sadu istandusi, vabrikuid ja tehaseid. Ehitati tuhandeid kilomeetreid raudteid. Kiiresti kasvas India kaubavahetus teiste maadega, eriti Inglismaaga
vastuhakkuga · Ida-Berliini ehitustöölised alustasid streiki mis kujunes välja massi meeleavaldusteks · Kuigi lääneriigid olid sõnades lubanud vastuhakku kommunismile toetada siis tegelikkuses polnud nad selleks valmis · Tänu sellele et lääneriikidelt ei tulnud mitte mingisugust abi suutsid kommunistlikud võimukandjad mässu maha suruda · Massi rahutused suruti vägivaldselt maha ja ülestõus ei parandanud mitte midagi pigem vastupidi sest hukkus tuhatkond inimest Suessi kriis 1956. Aastal · Üheks põhjuseks miks ei suudetud lähis-idas puhkenud konfliktidele reageerida olis see et puhkes konfllikt egiptuses toimus riigipööre ning monarhia kukutati · Uus valitsus riigistas inglastele kuulunud suessi kanali, mis tõi kaasa konflikti lääneriikidega
Ø Ligikaudu kolmandik maailmas toodetud toidust läheb hukka, selgub ÜRO Põllumajandus ja Toiduorganisatsiooni (FAO) uuringust Ø Koguselt tähendab see 1,3 miljardit tonni toitu aastas Ø Alles hiljuti jõudis Eesti meediasse uudis, et Rimi kaubanduskett viskab ära ligi 7 tonni toitu päevas Napid toiduvarud Ø Toidupuuduse ja kõrgete hindadegakaasnevad tavaliselt sotsiaalsed rahutused Ø Globaalne toiduainetega kindlustatus on kasvava elanikkonna, kliimamuutuse jaloodusõnnetuste tõttu ohtu sattunud Ø Juba praegu on paljud inimesed näljas ja olukorralahendamiseks on vaja mõistlikku ja õiglast põllumajanduspoliitikat ning ka sektori rahalisttoetamist Ø Põllumajandusele tuleks anda eristaatus, mis võimaldaks toidukriiside korralvõtta erimeetmeid Ø Euroopa peab suutma ühiste ja tõhusate meetmetega sekkuda,et tagada
Paide Ühisgümnaasium MARIE-ANTOINETTE Referaat Koostaja: Maris Övel Klass: 9a Paide, 2011 Sissejuhatuseks Oma referaadi teemaks olen ma valinud Marie-Antoinette, kuna ta on kindlasti üks legendaarseimaid naisi ajaloos. Marie-Antoinette sündis enda jaoks valel ajastul. Ta oli hea abikaasa ja suurepärane ema kuid kahjuks mitte adekvaatne kuninganna. Referaadis loodan ma välja tuua, kes too kuulus naine siis õigupoolest oli, milline oli tema elu ja kuidas ning miks ta suri. Head lugemist. Lapsepõlv Maria Theresia tütar Maria-Antoinette (Maria Antonia Josephina Johanna) sündis 2.novembril 1755 Saksa-Rooma keisri ...
RAHVASTIKU KT KORDAMISKÜSIMUSED (õpikust lk.25-70) "Geograafia gümnaasiumile I osa" autor Ülle Liiber 1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti, suurema rahvaarvuga riigid maailmas. ~7 miljardit; Hiina (1.39 mld), India (1.25 mld), USA (0.32 mld), Indoneesia (0.25 mld), Brasiilia (0.2 mld), Pakistan (0.18 mld), Nigeeria (0.17 mld), Bangladesh (0.16 mld), Venemaa (0.14 mld) ja Jaapan (0.13 mld) 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid (sündimus, suremus, iive, migratsioonisaldo). (Sündimuse kasv,) suremuse langemine, migratsioonisaldo positiivne <-- iive kasvab 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet ‰-des, nende võimalikud suurused maailmas. Tuhande elaniku kohta Sündimus=sünnid : rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~30‰ Suremus=surmad: Rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~15‰ Iive=(sünnid-surmad) : rahvaarv*1...
PK kokkuvarisemisoht tõi mängu Hiina. Novembris 1950 tungisid Hiina üksused ÜROle kallale. ÜRO üksused taandusid, lõpuks pandi hiinlaste edasitung seisma. 1953. a sõlmiti vaherahu (kestab tänini). Suurim kaotaja NSVL (autoriteet vähenes Euroopas ja Aasias). Berliini ülestõus NSVLis võimuvõitlus. Rahulolematusviletsate elutingimuste üle lõppes 1953.a avaliku vastuhakuga. Juunis Ida-Berliinis ehitustööliste streik, mis kasvas üle massimeeleavalduseks. Rahutused terves Ida-Saksamaal. Lääneriigid ei suutnud vastuhakke kommunismile toetada (polnud plaane kuda käituda, ülehinnati NSVLi tugevust). Kuulutati sõjaseisukord, tänavatel tankid. Meeleavaldused aeti jõuga laiali. Hukkus umbes tuhatkond inimest. Rahulolematus jäi tuha alla hõõguma. Ungari ülestõus Oktoobris 1956 toimus Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus, kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Politsei- ja julgeolekuorganid avasid tule ja puhkesid
Napoleon ehitaja või lammutaja? Sissejuhatus Varauusajal muutusid maailmas kapitalistlikud majandused ja institutsioonid. Alguse sai ka merkantilistliku majandusteooria domineerimise tõus. Varauusaega iseloomustas maailma eri piirkondades eemaldumine keskaegsetest institutsioonidest, mõnikord poliitiliselt ja teinekord majanduslikult. Euroopas levis sel perioodil pärisorjuse langus ning toimusid reformatsioon. Muud märkimisväärsed varauusaja suundumused olid eksperimentaalse teaduse areng, suhteliste vahemaade kahanemine seoses transpordi ja sidevõimaluste paranemisega. 18. sajandil oli poliitiline olukord enne võimule saamist väga vilets. Jakobiinide võim oli muutnud rahva olukorra kehvaks, kuna elati pidevas hirmus saada giljotineeritud. 1799ndal aastal kukutas Bonaparte koos kahe mehe abiga Direktooriumi, sai esimeseks konsuliks ning kehtestas uue riigikorra. Sõlminud rahu Austria ja Inglismaaga, hakkas Napoleon k...
Venemaa ja Eesti 1917-1920 . NSVL 1920.- 1930.aastatel I variant 1. Millised olulised sündmused toimusid Venemaal aastal 1917-1918? Selgita konkreetsete näidete abil: 1) Kriis Venemaal-1917. aasta alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Venemaa oli maailmasõjas, milles osalemine käis talle üle jõu. Rahutused sõjaväes- 1917. aasta veebruariks oli Venemaa kaotanud miljoneid sõdureid. Majanduslik kaos- Venemaa majandus ei suutnud sõja raskust kanda. 1917. aasta alguses oli majanduse tooraine- ja tööjõu puuduse, transpordi-ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud. 2) 1917. aasta märtsis, Veebruarirevolutsioon, mille tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustus Venemaa Vabariik, mida
1) Külma sõja algus, rahvusvahelised suhted peale II maailmasõda (kahepooluselise maailma kujunemine, lääne ja ida mõisted, külma sõja mõiste ja avaldumisvormid, osapooled, organisatsioonid) Lääs: Lääne-Euroopa demokraatlikud riigid ja USA. Ida: NSVL( tahtis mõjusfääri laiendada) Külm sõda- sõjalist tegevust pole, kuid tahetakse üksteisest paremad olla ning tekib mitu kriisi. Külma sõja vahendid: vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside valla päästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine. NATO- Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949, sõjaline organisatsioon võitlemaks kommunismi ja NSVL-i vastu. ÜRO- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, 1945, rahu-, julgeoleku-, arengu- ja inimõigusküsimused. VMN- Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, 1949, vastukaaluks Marshalli plaanile. VLO- Varssavi lepingu organisatsioon, 1955, ...
kommunismile vastu panna väikeseid ja lokaalseid sõdu pidades. 1964-1975 – Vietnami sõda 1970 – Nixoni Doktriin – Jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine Kommunistliku Hiina (RV) ja NSVL-iga. 1980 – „Tähesõdade programm“ Demokraatlikele lääneriikidele iseloomulikud tunnused 1949- sotsiaalse turumajandusega ühiskonna ülesehitamine 1960 – kasvas noorteliikumine (nt: tudengite rahutused Pariisis 1968. a mais) 1970 – võimul sotsiaaldemokraadid, sest pakkusid riigi osa suurendamist majanduses + sotsiiaaltoetuste kasvu. 1970 – majanduslangus 1980 – võimul konservatistid. kes kärpisid sotsiaaltoetusi, vähendasid riigi rolli majanduses, tõid juurde „vaba konkurentsi“. Kodanikel tagatud isikuvabadused- ja õigused, majandus baseerub eraomandil ja
Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor Aleksejevits, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma patriarh Joakimi toetusel Peetri tsaariks, minnes mööda tema vanemast poolvennast Ivanist. Ent peagi algasid streletside rahutused hovanstsina, mille provotseerisid Miloslavskid Peetri vanema poolõe Sofja Aleksejevna juhtimisel. Streletside mässu ajal 1682. aastal tapeti alaealise Peetri silme all paljud tema sugulased (Narõskinid). Nii kuulutati tsaarideks mõlemad vennad Peeter ja Ivan, kusjuures Ivan kuulutati "vanemaks" tsaariks. Regendiks sai aga Sofja Aleksejevna, kes oli faktiliselt täie võimuga valitseja ning kõrvaldas Peetri ema Natalja Kirillovna täielikult riigi juhtimise juurest. Sofja Aleksejevna
· Filosoof ja kirjanik, üks valgustusliikumise juhtkujudest. · Pidas ideaalseks valitsemisvormiks monarhiat. Arvas, et valgustusest mõjutatd valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Prantsuse revolutsioon (1789-1799) · Louis XVI ajaks oli tekkinud suur riigivõlg, kutsus uute maksude kehtestamiseks kokku generaalstaadid (seisuste esinduskogu). · Tüli selle üle, kas hääletada üksikult või seisuste kaupa. · Tekkis Asutav Kogu. · Puhkesid rahutused ja rahvas vallutas 14. juulil 1789 Bastille (kindlusvangla, võimu sümbol) · Asutav Kogu kaotas kõik feodaalsed privileegid, natsionaliseeris kirikute ja kloostrite maaomandi ning võttis vastu Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. · 1791 valmis põhiseads, mis nägi ette konstitutsioonilist monarhiat. · Lubati küll lühikest aega konstitutsioonilise monarhina valitseda, kid kuninga autoriteet väike.
USA president president W.Wilson (1913-1921) F.D. Roosvelt (1933-1945) Suurbritannia monarh / kuningas peaminister George V (1910-1936) Edward VIII (1936) George VI (1936-1952) Prantsusmaa president peaminister 4) USA-s ja Ing-l kaheparteisüsteem, Pr mitmeparteiline süsteem 5) Sisepoliitiline elu oli neis riikides 1919-1939 suhteliselt stabiilne, väiksemad kriisid ja rahutused olid tingitud majanduskriisidest. Ameerika Ühendriigid · I ms andis USAle majandusliku võimsuse > kui enne sõda tuli USAl maksta võlgu Euroopa riikidele, siis peale sõda maksid Euroopa riigid USAle ca 500 miljonit dollarit aastas. · USA oli nn maailma töökoda - seal toodeti 40% maailma terasest, 60% naftast ja 85% autodest · kuni 1921 võimul DP (Demokraatlik Partei/Wilson) - pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida
samas riiki tõhusalt juhtida. Koloniaalimpeeriumi kooshoidmiseks, pidas riik 1946-1954 sõda Indo-Hiinas, sai Vietnamis aga alandavalt lüüa.1960-ndad aastad majanduslikult edukad. 1960dnad ongi ajalukku läinud kui Gaulle´i kümnendina. Riigi isepäisuse ja eripärase Ameerika-vastasuse olulisemaks avalduseks oli lahkumine NATO sõjalisest organisatsioonist 1966.a. DE Gaulle´i poliitikas segunesid prantslaslik bravuur ja ajastu realisteetide tunnetamine. 1968-Pariisis noorte rahutused,reageeris konservatiivsete vaadetega de Gaulle neile võrdlemisi jäigalt. Seetõttu marsalli populaarsus langes ja mõistnud seda astus ta 1969.a ragasi. Gaulleistid jäid ka edaspidi Prantsusmaa üheks kõige mõjukamaks poliitiliseks jõuks. SAKSAMAA: 1949.a mais loodi Saksamaal uus demokraatlik riik-Saksa Liitvabariik.Sel puhul toimusid paljudes linnades rahvapeod.Eriti popul. Hüüdlause:"HURRAA!ELAME VEEL!" maj. Olukord raske-raha oli kaotanudväärtuse ja must turg õitses.
Eesti iseseisvumine, eeldused 1905 toimub Venemaal revolutsioon verine pühapäev Võimu juures on Nikolai II, kes kirjutas 17.oktoober alla ka manifestile, millega andis põhiseaduse ja kodankuõigused (Eestis tekivad esimesed erakonnad) · Algavad rahutused ja kehtestatakse ülemaaline sõjaseisukord, mis lõppeb alles 1908, millal enamlased võimule pürima hakkavad, (Venemaal tuleb kokku riigiduuma) · Eesti saab palju vabadust majanduse, hariduse jne arendamiseks · 1914 alanud I maailmasõda katkestab ühiskondliku arengu · Sõjategevus ei puuduta Eestit eriti enne 1917 aastat (v.a sakslaste pommitamised ja mobilisatsioon) · Elavnema hakkab rahvuslik liikumine · Esile kerkivad noored radikaalid nt
-14. jaan. poliitilised meeleavaldused (üliõpilased, koolinoored, töölised). Isevalitsuse kukutamisele ja vabariik. Jaan. lõpus üliõpilasstreik, õppetöö katkeb, ülikooli aula muutub rahvakoosolekute pidamise kohaks. Veebruaris uued üldstreigid Valgas, Tartus, Tallinnas. Saavutati paljudes ettevõtetes tööpäeva lühendamine 10 tunnile ja palkade tõstmine 10-15%. Streikima ka mõisatöölised. Enamus Lõuna-Eestis (60 streiki). Mais, juunis ka Põhja-Eestis. Ka renditalupojad. Rahutused ja kokkupõrked Alatskivi, Mooste jt mõisates. Nõuti rendi kergendamist, mõisnike eesõiguste piiramist. Kevad-suvi 1. mai tähistamine- uus töölisliikumise tõus. Esimesed suured poliitilised meeleavaldused. 24. juunil rahvakoosolek Nõmmel (10 000 töölist erinevatest vabrikutest). Petitsioonikampaania. – kevad, suvi. „Postimees“, „Teataja“ ja „Uudised“ avaldavad tüüpmärgukirjad – riigikorra uuendamine, poliitilised õigused ja vabadused, kohaliku elu
Eesti uusaeg. Mahtra sõda. 1856. Jüripäevast pidid uued maaseadused kehtima hakkama. 23.04 on see. Olukord muutus rahutuks, sest tahetu teada saada palju on töökoormisi. Aga loodetud tulemusi ja kergendusi ei tulnud. Nii siis pahameel kasvas ja alates aprilli lõpust mai alguseni hakkasid rahutused liikuma idast läände. Algas virumaalt algvere mõisast. Keelduti teotööst. Aprilli lõpp- septembri lõpp 1856. Toimusid rahutused- Kuulsaim 2 juuni mahtras. Talupoegade mäss, mahtra katastroof, ülestõus jne. Selles osales u 700- 800 talupoega 9-10st mõisast. Neid tuli pool roodu sõdureid maha rahustama. 2 juuni hommikuks pidid minema karistuse järgi. Hans tetsius. Ja veel mõne käskjalaga kutsuti rahvast appi. Siis saabus see rahvas, relvadega.
Talurahva vastu toodi ca 10 000 sõjaväelast, kõige suuremad väljaastumised toimusid Räpinas – Räpina Puuaiasõda 1784 (talupojad olid lähedalasuvast aiast haaranud kaasa aiateibaid, vastuseis lõppes talupoegade lüüasaamisega ja 5 talupoega hukkus). Teine suurem väljaastumine toimus Karula kihelkonna kiriku juures, kus sai surma üks talupoeg, rahutustes osalesid ka naised, kes loopisid sõdureid kividega. Sõjaväe abiga rahutused suruti maha ja lisaks sellele tegi kubermanguvalitsus suulist propagandat, anti välja eraldi korraldus, mis kajastas pearaharahutusi. Vene-Rootsi sõda 1788-1790. Talurahvas ootas, et Rootsi kuningas tuleb ja kergendab rahva olukorda, rahva mälestustes oli eelnev Rootsi aeg saavutanud helge ajastu ilme. Pärast sõja lõppu Rootsi eliit ei leppinud Balti provintside kaotamisega, 1741-1743 tehti esimene katse alade tagasisaamiseks, mis aga midagi kaasa ei toonud, piirid jäid endiseks
) 1953-55, kui Ministrite Nõukogu esimees oli Malenkov, pöörati tähelepanu ka kergetööstusele ja tarbekaupade tootmisele. Hrustsovi ajal oli põhirõhk majanduses rasketööstusel. Majandus arenes siiski üsna kiiresti, st. majanduse arengutempo oli kiire. Püsis lootus, et 1980. aastaks jõutakse kommunismi. 1959 NLKP 21. kongress määratles, et NSV Liidus on sotsialism lõplikult võitnud. 1962 algas majanduses langus, eriti põllumajanduses. Hinnad tõusid, kaasnesid rahutused. 1963 ostis NSV Liit esimest korda vilja välismaalt. 1960. aastate teisel poolel majandus elavnes. Selle põhjuseks oli 1965. aasta majandusreform. (idee autor oli Ministrite Nõukogu esimees Kossõgin) Reform seisnes suurema iseseisvuse andmises ettevõtetele. Reform jäi siiski poolikuks, Breznev oli selle vastu, reform sumbus käsumajandusse. NSV Liidu majanduse areng oli ekstensiivne see tähendab, et majandusnäitajate kasv
kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega. 1561 Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla.Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola (Põhjamaade Seitsmeaastane sõda). 1570 puhkes sõda Rootsi ja Venemaa vahel, pärast
Eesti iseseisvumine 1917-1918 I Autonoomia saavutamine (autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus) Venemaa Veebruarirevolutsiooni mõjul puhkesid rahutused Eestis (eeskätt Tallinnas) märtsi algul 1917. Toimusid streigid, miitingud; rüüstati vanglad (Paks Margareeta pandi põlema), politseijaoskonnad, kohtuhooned. Erinevalt 1905. aasta revolutsioonist Eestis olid nüüd ülekaalus vene keel ja vene meel, tähtis jõud olid vene töölised. Venemaa Ajutine Valitsus pani ametisse ka uued kubermangujuhid. Eestimaa kubermangu komissariks sai eestlane Jaan Poska. (Lõuna-Eesti kuulus sel ajal veel Liivimaa kubermangu)
kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega. 1561 Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola (Põhjamaade Seitsmeaastane sõda). 1570 puhkes sõda Rootsi ja Venemaa vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile
Woodrow Wilsoni valimne USA presidendiks Põhiseaduse 16. parandus (tulumaksuseadus) Põhiseaduse 17. parandus (seaatorite valimise seadus) Esimese maailmasõja algus Panama kanali ehituse lõpetamine Mustanahliste massiline siirdumine põhjaosariikidesse Piiramatu allveesõja kuulutamine Saksamaa poolt Usa astumine Esimesse maailmasõtta Wilsoni "14 punkti" Relvarahu, Esimese maailmasõja lõpp Põhiseaduse 18. parandus (keeluseadus) Versailles' rahuleping Verised rahutused (Chicagos jm) Põhiseaduse 19.parandus (naiste valimisõigus) Warren G.Hardingi valimine USA presidendiks M. Palmeri massihaarangud Washingtoni konverents Hardingi surm, Calvin Coolidge'i saamine USA presidendiks Coolidge'i valimine USA presidendiks Immigratsiooniseaduse vaastuvõtmine Suurim liikmete arv Ku Klux Khanis FBI asutamine Kohus John T. Scopsi üle Sacco ja Vanzetti surm elektritoolil Charles Linberghi üksiklen üle Atlandi Herbert C. Hooveri valimine USA presidendiks
Varauusaeg. Ajastuvahetuse nähtused: manufaktuurid, kapitalism, ameerika avastamine, renessanss(taassünd). Renessanss tekkis itaalias, Firenzes. Kuulsaimad olid itaalias di Medicid. Firenzes elavad rikkurid tahtsid oma elu muuta. Taheti elada hästi ja mugavalt vastupidiselt kirikunormidele. Itaallastel olid tihedad suhted araablastega, tänu kellele avardus inimeste maailmapilt. Renessanssi ajastul tähtsustati inimest. Tekkis humanism. Inimesed hakkasid mõtlema ja ei tõlgendatud enam piiblit antiikmaailma filosoofide teoste abil, vaid hakati nende teoste abil hoopis otsima vasturääkivusi piiblis. Kiriku tähtsuse vähenemisega kaasnes moraali vähenemine. Haridus hakkas laiemalt levima, ilmus rohkem raamatuid, mis olid kättesaadavamad. Rohkem õpetati emakeelt ja kirjutamist. Olulisemaks muutus ka geograafia. Arenes meditsiin. 1400 avati Firenzes Platoni akadeemia. Populaarseks muutusid raamatukogud. Laiendati koole suurtes linnades. Maale...
Peterburis. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor Aleksejevits, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma patriarh Joakimi toetusel Peetri tsaariks, minnes möödas tema vanemast poolvennast Ivanist. Ent peagi algasid streletside rahutused hovanstsina), mille provotseerisid Miloslavskid Peetri vanema poolõe Sofja Aleksejevna juhtimisel. Streletside mässu ajal tapeti alaealise Peetri silme all paljud tema sugulased (Narõskinid). Nii kuulutati tsaarideks mõlemad vennad Peeter ja Ivan, kusjuures Ivan kuulutati "vanemaks" tsaariks. Regendiks sai aga Sofja Aleksejevna, kes oli faktiliselt täie võimuga valitseja ning kõrvaldas Peetri ema Natalja Kirillovna täielikult riigi juhtimise juurest
Rootsi kaubalinna Nevanlinna asemele rajati 1703. a. Peterburi linn. Enamus Tartu ja Narva elanikkonnast küüditati Venemaale. Tartu hävitamise jäädvustas värssides Puhja köster Käsu Hans 32-salmilises kaebelaulus "Oh! Ma waene Tardo Liin...". EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL Põhjasõja ajal põgenesid paljud talupojad koos peredega metsadesse ja soodesse. Esimestel aastatel toimusid mitmel pool ka mõisavastased rahutused, neist tuntuimad Kagu-Eestis Orava mõisas ja veidi hiljem Harjumaal. Juba sõja algul algas ka meeste värbamine Rootsi regulaarvägedesse, nii vabatahtlikena kui ka sundkorras. Juba enne Narva lahingut 1700. a. hakati kuninga käsul moodustama maakaitseväe üksusi. Plaani konkretiseeriti, kui Karl XII 1701. a. talvel Laiusel viibis. Mehi ei pandud mundrisse, palka neile ei makstud ja relvi pidi iga mees kodunt kaasa võtma.
kõrgromantism ja hilisromantism. Berlioz kuulub oma loominguga kõrgromantismi (1830- 1850) perioodi. Sellel perioodil algas romantismi laienemine kogu Euroopas. Kultuuriline keskpunkt asus Pariisis, kus töötas ka Berlioz 19.saj poliitiline üldpilt oli muutusterohke. Vana Euroopa sümboolseks lõpuks oli Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1794) ja vabariigi kehtestamine Prantsusmaal 1792.a. 1830. a. toimus Prantsusmaal Juulirevolutsioon, mille mõjul toimusid rahutused ka teistes riikides. Majanduses toimusid suured muutused nagu industrialiseerimine, masinaehituse areng, raudteede tekkimine jpm. Kõik see tõi progressi kõrval endaga kaasa ka palju häda ja viletsust sotsiaalses sfääris: üksindus, ühtsuse kadumine, üksikisiku anonüümseks muutumine rahvamassi sees. Berlioz sündis 1803 ühes väikeses provintsilinnas La-Cote Saint-Andre´s Grenoble´i lähedal. Tal oli 5 õde-venda, kuid täiseani elasid vaid õed Nanci and Adèle. Tema isa,
tühistades ühepoolselt Bresti rahulepingu ja alustades ulatuslikku pealetungi lääne suunas. Eesti Vabariigi püsimajäämise eest tuli võidelda relvadega Eesti vabadussõjas (28.11.1918- 02.02.1920). Venemaal toimunu: 1905.aasta revolutsiooni tagajärjel asutas Jaan Tõnisson 1905. Aasta novembris esimese legaalse partei Eesti Rahvameelne Eduerakond. Eestlased said valida oma esindajaid riigiduumasse, lubati avada eesti- ja saksakeelseid erakoole. Veebruaris toimusid venemaal rahutused, kuna maailmasõda oli Venemaa viinud krahhi äärele. Eestisse jõudsid teated impeeriumi pealinnas puhkenud rahutustest 2. Märtsil, selle tulemusel seati kokku Eesti autonoomiaseaduse projekt. Oktoobripööre süvendas veelgi arusaama Venemaast lahkulöömise möödapääsmatusest, peamiseks ajendiks oli seejuures kartus, et enamlaste käivitatud ennenägematud sotsiaalsed eksperimendid võiksid 4 lõppeda eesti rahva jaoks traagiliselt
Linna juhtis rahvakoosolek e. veetse, kus domineerisid jõukad kaupmehed. Veetse valis ka vürsti, kelle peamine ülesanne oli sõjaväge juhtida. Novgorodi võib vaadelda, kui kaubanduslikku vabariiki. 20.Miks nimetatakse 17. sajandi algust Venemaal segaduste perioodiks? Pärast Ivan Julma surma vallandunud võimuvõitlusest väljus võitjana endine opritsnik Boriss Godunov. Tema muidu edukat valitsusaega tumestas 17. sajandi algul kogu Põhja-Euroopat tabanud näljahäda. Puhkenud rahutused kasvasid kiiresti talurahvasõjaks, vallandades segaduste aja. 21.Nimeta Venemaa arengu põhijooni 17. sajandil. Mihhail Romanovi valitsemise aja jäi Venemaa Lääne-Euroopast äralõigatuks ja see süvendas tema endassesulgumist, Venemaa oli Lääne-Euroopaga võrreldes majanduslikult mahajäänud riik. Peale Mihhaili surma sai Venemaa tsaariks tema poeg Aleksei. Ta oli väga kirikulembene ja vaga, samal ajal aga pani just tema Venemaal aluse absolutismile. Rahva vilets elujärg aga
1)Euroopa 20.saj alguses Majandus-suurte arengute aeg. SKT tõusus ühe inimese kohta umbes 2x. Majanduse areng oli kiire, aga ebaühtlane, see tõi kaasa pinged suurriikide vahel. Riiklik regulatsioon taandus ja esikohale tuli kaubandus. Kaubandusega kaasnes ka raudteede teke. Tänu raudteedele sai kaup kiiremini kohale, suuremates kogustes ja odavamalt. Teravnes konkurents. Kõik see muutis riigid üksteisest sõltuvaks ehk tekkis globaliseerumine. Tööstus muutus rahvusvaheliseks. Pikka aega majanduses esikohal olnud Inglismaale järgnesid ka USA ja Saksamaa edu. Saksamaa eksport kasvas 1900- 1913 tänu uutele tööstusharudele 3x. See tõi endaga kaasa ka Saksa kaubalaevastiku arengu. Ühiskond-Demokraatlikud ühiskonnad olid väsinud seesmistest vastuoludest. Tööstuslik pööre sünnitas uue klassi-palgatöölised. Töölisklass oli muutnud jõukamaks, peaaegu keskklassi sarnaseks. Karl Marx-klasside vastuolude lammutamist haldav revolutsioon. Rahvusvahel...
Aafrika muusika Mairis Õispuu Rakke Gümnaasium 2011 Aafrika muusikast ja tantsust Aafrika muusika- ja tantsupärimus on suuline. Põhja- ning Lõuna-Aafrika muusika- ning tantsustiilid on erinevad - Põhjas on märgatav Araabia mõju, lõunapoolne kultuur on koloniaalajastul saanud mõjutusi Lääne muusikast ja tantsudest. Paljud Aafrika keeled on tonaalsed, st heli kõrgus määrab ära sõnade tähenduse. See avaldub ka Aafrika muusikalistes meloodiates ning rütmides. Kasutatakse erinevaid pille, sh kõige laiemalt trumme, samuti kellasid, vibupille, vilesid ja pasunaid. Aafrika tantsud on tähtsad kommunikatsioonivahendid, tantsijad kasutavad zeste, maske, kostüüme, kehamaalinguid ning erinevaid visuaalseid vahendeid. Põhiliigutused on tihtipeale lihtsad, rõhutatakse üksikuid kehaosi: ainult ülakeha, torsot või jalgu. Tantsitakse nii üksi kui väikeste gruppidena (kaks kuni kolm inimest)...
Vennaskonna kandidaat Mohamed Morsi, kellest sai esimene demokraatlikult valitud president Egiptuses. 24. juunil 2012 ametisse vannutatud Morsi püsis võimul veidi üle aasta 3. juulil 2013 toimus Egiptuses sõjaväeline riigipööre, mille käigus tagandati president ametist ning peatati põhiseaduse kehtivus. Riigipöördele eelnesid massimeeleavaldused, milles nõuti presidendi tagandamist. Aprill 2014 seisuga on rahutused levinud suurtest massidemonstratsioonidest ülikoolilinnakutesse ning kui rünnakud olid siiani suunatud Egiptuse relvajõudude vastu, siis nüüd on üks äärmusrühmitus lubanud rünnata ka olulist majandusharu nagu turism. Pommirünnakud on järelkaja 2013 aasta suvel alanud vastasseisule ja poliitilisele üleminekuprotsessile, kus ühel pool on vahevalitsust toetavad relvajõud ning teisel pool Moslemivennaskond.
Ida-Euroopa uued riigid- puhvertsoon Euroopa ja Nõukogude Venemaa vahel. Venemaal mässasid enamlased, Euroopa kartis. USA tugevnes, ei astunud Rahvasteliitu, ei ratifiseerinud Versailles lepingud. Teised olid võlgu. 9. Millised olid Veebruarirevolutsiooni põhjused? Millised positiivsed muudatused toimusid rev järel, miks ei suutnud Ajutine Valitsus võimule jääda? Sõjalised põhjused- sõjaväsimus, kaotati palju sõdureid sõjas, rahutused sõjaväes. Majanduslikud põhjused- kaos, puudus tööjõud ja tooraine, toidupuudus, nälg, transpordikriis. Sõjavägi astus ülestõusnute poolele. Positiivsed muudatused: palju reforme, mis muutsid olukorda paremaks; trükivabadus, sõnavabadus, Venemaa kuulutamine vabariigiks. Ajutine valitsus tahtis kehtestada demokraatiat, kuid see ei õnnestunud. 10. Miks, millal ja kuidas õnnestus Vene enamlastel võtta võim? Millised muutused toimusid
puudub elekter, 12 miljonit ei saa puhast joogivett ning üks kolmandik elanikkonnast on töötu. Rikaste ja vaeste vaheline tohutu lõhe on ränga tänavakuritegevuse peamine põhjus. Millised kriisid ja probleemid olid Iraani ja Iraagi lähiajaloos, miks, Homeini ja Husseini roll nendes? IRAAN 1970 muutus rahulolematus võimu suhtes väga suureks. Kehtestati sõjaseisukord kui olid rahutused. Sahh ei suutnud enam ja loobus võimust ning lahkus riigist. Homeni kodumaale naastest arreteeriti aj tapeti tuhandeid sahhi poolehoidjaid. Homeni eesmärk oli peatada Iraani läänestumine ja taastada vana elukorraldus. Kehtestati islamiseadus. Võeti vastu uus põhiseadus. Kõrgeim võim kuulus Homeinile. Rahvas pidi loobuma läänelikust elust. Naised kandsid traditsioonilist riietust. Coca, muusika, alkohol keelustati. Tsensuur. Diktatuur. Vastuhakkajad tapeti
asendas Londonis asuva pagulasvalitsuse. Aastatel 1944-1956 juhtis Poolat Moskva-meelne ja oma isikuvõimu nautiv Bolesław Bierut. Tema eestvedamisel rajati Poolas sotsialismi aluseid. Bieruti surma järel 1956. aasta märtsis tõusis päevakorrale uue liidri valimine. 1956. aasta oktoobris Moskva poolt ametisse pandud Władysłav Gomułka tegi tagasihoidlikke reforme, kuid edutult. Majandusliku olukorra halvenemine ja hinnatõus (eriti toiduainete) vallandasid 1970. aastal Poolas rahutused. Uus Poola liider Edward Gierek püüdis majandust kaasajastada, kuid see ei andnud loodetud tulemusi. Elukalliduse tõus põhjustas Poolas 1980. aastal uue rahutuse laine. Keskseks valitseva režiimi vastaseks jõuks kujunes ametiühingukoondis Solidaarsus eesotsas Lech Wałęsaga. Solidaarsus muutus omamoodi alternatiivseks võimuorganiks. Sisekriisi lahendamiseks kehtestas uus valitsusjuht kindral Wojciech Jaruzelski, 1981. aastal Poolas sõjaseisukorra. Nii tõkestati Varssavi pakti vägede
Ajalukku on läinud 12. juulil 1690. aastal toimunud lahing Boyne’i jõel, mille tulemusena Inglismaad parasjagu valitsenud protestandist Oranje William kihutas Iirimaalt välja oma katoliiklasest äia, võimust ilma jäänud Inglismaa endise kuninga James II. Kuidas sai Lõuna-Iirimaast vabariik ja Põhja-Iirimaa kuulub siiani liitu? 20. sajandi alguseks oli katoliiklastel raske või võimatu saada korralikku haridust, tasuvat tööd ning kodu munitsipaalelamus. Puhkesid poliitilised rahutused, mille tulemusel moodustasid 26 maakonda 1922. aastal Iiri vabariigi. Kuus maakonda Põhja-Iirimaal, kus 60% elanikest olid protestandid, ei olnud aga nõus Ühendkuningriigi koosseisust lahkuma. The Troubles Sellest ajast on Põhja-Iirimaa kannatanud paljude konfliktide tõttu, millest viimane poliitiline ja sõjaline koflikt The Troubles algas 1960-ndate lõpus. Protestandid kasutasid vägivalda katoliiklaste peal, kuna viimased nõudsid steikides nendega samaväärseid elamistingimusi
Ka rikaste ja inimeste veeteed, õhk, teravus. Nende vajavad teiste abi. vaeste vahel esineb maksudest. müra.) meelte nõrgenemisel Hajameelsed inimesed erinevusi Haridus ja Õnnetusjuhtumite ohtu sattumine satuvad tihemini õnnetusriskide näol. kampaaniad, et vältimine on iga suureneb. Oluline ka õnnetustesse, samuti Ka rahutused ja inimesi harida, inimese enda teha. väliskeskkonna pärsib depressioon ja sotsiaalne vägivald kuidas ohtudest Tervisekasvatus. ohud. stress oskust hinnata avaldavad mõju. hoiduda ja neid Nakkuste ohtu ja seda näha. Sinna kuulub ka ennetada. vältimine, kuidas.
*K. Päts Eesti riigitegelane; Eesti Vabariigi I president. *V.Kingissepp Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht. *F. Foch Prantsuse väejuht; tänu temale ei karistatud sakslasi veel karmimalt. *W. Wilson USA president; aitas Pariisi rahukonverentsil rahu luua. Tegi rahukava, millega ei arvestatud. *M. Kemal Türgi president; tema abil õnnestus Türgil sõlmida antandiga uus ja soodsam rahuleping. *L. Kornilov Vene kindral; tegi ettepaneku rahutused jõuga maha suruda, millest keelduti. *V. Uljanov (Lenin) Venemaa bolsevike juht; Oktoobrirevolutsiooni läbiviija. *Kerenski Petrogradi Nõukogu esindaja; lubas valitsuse tegevust toetada, kui see täidab rahva tahted, kuid sõda Saksamaaga jätkus. *Schlieffen Saksa kindralstaabi ülem; koostas Saksa sõjaplaani (Schlieffeni plaan). *A. Brussilov Venemaa kindral; pealetung Galiitsiasse ja murdsid läbi Austria-Ungari kaitseliinist. *F
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 11A Sigrid Sarapik Rootsi aeg ja Põhjasõda Essee 2014 Sisukord 00 Sissejuhatus 1. Rootsi aeg 2. Põhjasõda 2.1. PÕHJASÕJA ALGUS 2.2. PÕHJASÕJA TALLERMAA 2.3. EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL 2.4. SÕDA POOLAS JA UKRAINAS 2.5. PÕHJASÕJA LÕPP 03 Kokkuvõte 04 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kirjutan essee teemal ’’Rootsi aeg ja põhjasõda’’, need kaks on Eesti ajaloos ühed suurimad sündmused. Kirjutan lühidalt Rootsi ajast , algusest, põhiolemusest ja selle lõpust. Pikemalt ja põhjalikumalt aga kirjutan Põhjasõjast , mis on kõikidele eestlastele väga südamelähedane teema. Kirjutan nii Põhjasõja algusest, põhjustest kui ka kannatustest mida see eluperiood eestlastele kaasa tõi. Muidugi ka ei jäta mainimata eesti talurahva panustest Põhjasõjas. Mõningad tähelepanekud ka P...
Lõppes Saksa lüüasaamisega ning kokku umbes miljoni mehe surmaga Somme'i lahing 1916 Inglased võtsid kasutusele tankid ja suudeti Saksa kaitsest läbi murda. Mõlemad pooled kokku kaotasid umbes 1,3 miljonit meest Allveesõda 1915 Inglismaa ja Iirimaa ümbruses lasti põhja kõik alused; ka reisilaev Lusitania Jüüti merelahing Saksa laevastik suutis sissepiirangust pääseda ja baasi naasta Venemaa kokkuvarisemine · rahutused sõjaväes · majanduslik kaos näljamässud · keisrivõimu autoriteedi langus · üldine rahulolematuse kasv Veebruarurevolutsioon toimus Petrogradis; 3.märtsil 1917 andis Nikolai II võimu Ajutisele Valitsusele Kadetid Rahva Vabaduse Partei; demokraatlik Venemaa Esseerid Sotsialistide-revolutsionääride Partei; järk-järgult sotsialistlik Venemaa Vähemlased VSDTP; järk-järgult sotsialistlik Venemaa
Pärisorjuse kaotamine Kriis mõisamajanduses Mõisnike elustiil püüdis jäljendada Saksamaa aadlike. Mõisnikud vajasid raha häärberite ehitamiseks. 1802,1804 a. Seadused 1801 sai Vene keisriks Aleksander 1. , kes püüdis jätta edu meelset muljet. Seadused: -Talupojad võisid talu pärandada kui polnud võlgu. -maksud viidi vastavusse talumaade väärtusega. -Talupojal õigus omada vallasvara Talupojad ei olnud uute seadustega rahul, 1805 toimus Kose-Uuemõisas rahutused. 1816 , 1819 a Seadused -Napoleon vabastas Euroopa sõjakäikudel talupojad pärisorjusest. -Ka venemaa pidi näitama head tahet. 1816 võeti vastu Eestimaa , 1819 Liivimaa seadus. 1.Talupojad said isiklikult vabadeks. 20.02.13 Talude päriseks ostmine Osad mõisnikud tahtsid üle minna turumajandusele(palgatöö,uued loomatõud ja taimesordid) 1849 võeti vastu Liivimaa 1856 Eestimaa talurahva seadus. Määrati kindlaks kord , kuidas mõisnikud saavad talusi müüa.
Arendati karjakasvatust. Mõisa kõrvale hakkas talurahvale kujunema omavalitsus vallavolikogu ja vallakohtud. Ühine viljaait, kust sai kaenu võtta. Leia paarid 1) 1980-1986 2 Lootuseaastad 2) 1954-1968 3 Sõja-aastad 3) 1940-1945 1 Virgumisaastad 4) 1945-1953 4 Kenotsiidiaastad 5) 1969-1980 5 Sumbumisaastad Eesti omariikluse saavutamine 1) 1917 aasta veebruari kuus puhkesid rahutused, mis kujunesid edasi revolutsiooniks. Mootustus Ajutine valistus, mille juht oli Jaan Poska samas ka Eesti ja Liivimaa kubermang. Juuni kuus toimus esimene Maapäev, kus esitati küsimus kus ,,Eesti tuleb viia maailmapolitiika areenile"(Jaan Tõnnisson). 2) Venemaa impeeriumi demokraatlikud erakonnad hakkasid järjes kaotama rahva toestust, kuna majanduspoliitika pankrotistus. Seda võimalust hakkas Vene kommunistlik partei ära kasutama. 1917 aastal 7-dal nov
Ülejäänud Eesti ala Järvamaa ja Sakala, samuti ka osa Läänemaast ja Saaremaast läks esialgu Mõõgavendade ordu, hiljem Saksa ordu alluvusse. Selline haldusjaotus kehtis kuni Liivi sõjani (15581583). Eestimaad valitseb Saksa ordu. 23. aprillil 1343. algas Jüriöö ülestõus, mille põhjuseks oli rahulolematus võõrvõimuga. Rüüstati Padise kloostrit ning tapseti munki ja saksa soost vasalle. Ülestõus hõlmas kolme suur maakonda Eesti aladel. Rahutused algasid Põhja-Eestis ehk siis Taani valduses olevatel aladel kuid hõlmasid ka teisi piirkondi. Eestlaste ülestõusu surusid maha saksa väed. Peale ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused. Aastal 1346. müüs Taani kuningas Eestimaa Saksa ordule. Nüüdseks oli eestlaste olukord veelgi halvenenud. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. 1554
Aga noore juhi sõjaline kampaania osutus katastroofiliseks, kui 1. augustil 1798. aastal hävitas admiral Horatio Nelsoni laevastik Napoleoni relvajõud Niiluse lahingus. See kaotus kahjustas Napoleoni mainet suurelt. Seevastu said Inglismaa, Austria, Venemaa ja Türgi enesekindlust juurde ning moodustasid liidu Prantsusmaa vastu. 1799 aasta kevadel alistati Prantsuse väed Itaalias, mis sundis Prantslasi andma alla suure osa poolsaarest. Prantsusmaal rahutused järkusid ja 1799. a. juunis riigipöörde tulemuseks võtsid Jacobiinid direktooriumi üle kontrolli. Oktoobris pöördus Napoleon tagasi Prantsusmaale. Samal aastal korraldasid Napoleoni ustavad väed Pariisis järgmise riigipöörde, mille käigus kukutati direktoorium täielikult ning täidesaatev võim läks üle kolmele konsulile. Sellega algas Prantsusmaal konsulaadi ajastu, mis valmistas ette 1804 aastal Napoleoni ainuvalitsemise algust. Algselt esimene ning alates 1802
Liidu mõjukamaks liikmeks oli Austria. 8. Loetle : 1848-49 aasta revolutsioonid lisades igale selle 1)põhjuse ja 2)tulemuse! Revulutsioonid said alguse 1848 a jaanuaris Itaaliast 1848 a veebruaris puhkes Pransusmaal. Võimult kukutati juulimonarhia ja Pransusmaa kuulutati vabariigiks. 1848a veebruari lõpus ,kulmineerudes 18 märtsi väljaastumisega Preisimaaa pealinnas Berliinis 1848 a märtsi keskel Austria pealinnas Viinis ning võimult kukutati Metternich Mõnipäev hiljem vallandusid rahutused ka Ungaris. Revolutsioonide põhjused: Revolutsioonide põhjused: 1.1. Võim oli aadlike käes, aga rikastunud kodandus tahti samutiosaleda riigijuhtimises. 2. Aadlikud ei arvestanud tihti riiki juhtides ettevõtjate huvideg.a 3. Tekkisid majanduslikud raskused 4. Osades maades olid suured rahvuslikud vastuolud Jaanuar 1848- Revolutsioonid said alguse Lõuna-Itaaliast Veebruar 1848-Revolutsioon Prantsusmaal kukutati kuningas ja mõneks aastaks sai
7. Venemaa kokkuvarisemine Kriisi küpsemine Vm-l: rahutused sõjaväes – 1917. veebr-ks kaotanud üle 6 mln sõduri, vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist majanduslik kaos – tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud, võis oodata näljamässe keisrivõimu autoriteedi langus – õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai “pühamees” Grigori Rasputin, kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
