pööratud piisavalt tähelepanu tarneahela, arvatatakse et see ei oma tähtsust. Aga tegelikukt saab sealt väga palju kulutusi kokku hoida, kui on tarneahel korralikult planeeritud ja väljatöötatud. Konkurentsieelis algab hankest ja logistikast, tarneahel on tähis võimalus konkurentsieelise saavutamiseks. Tänapäevaste tarneahelate juhtimist muudab keerulisemaks ka see, et globaliseerunud maailmas on ahelad pikad ning sinna kuulub mitmeid riike. Ning maailas toimub igasugusi asju nt, rahutused, kodusõda, streigid ja loodusõnnetused. Mida pikemaks ja globaalsemaks muutuvad tarneahelad, seda väiksemaks muutub tarnekindlus. http://www.sensei.ee/index.php? ption=com_content&view=article&id=165&Itemid=275
oktoober) Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus suure võidu Prantsuse vägi päästis Itaalia kokkuvarisemast Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda I MS lõpetamine - II Marne'i lahing (15. juuli) 15. juulil alanud lahingus läks algatus lõplikult üle Antandile Antandi vägedega oli liitunud 1,2 milj USA sõjaväelast Saksa vägi purustati - # 28. okt algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis paisusid revolutsiooniks (Novembrirevolutsioon) Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist 11. nov kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule , mis lõpetas 4a ja 3,5 kuud kestnud sõja Saksamaa alistus - Saksamaa alistumine - Saksamaa kohustus vaherahuga: evakueerima ja demilitariseerima 31 päeva jooksul Reini vasaku kalda ja parema kalda 50 miili
Briti vägi purustas esimesel päeval 16 Saksa jalaväediviisi (Amiens'i operatsioon 1918). Prantsusmaa sõdurid Teises Marne'i lahingus Sõja lõpp 24. oktoobrist 29. oktoobrini taandusid Austria- Ungari väed Itaaliast. 4. oktoobril Ungari ja 28. oktoobril Tsehhoslovakkia lahkusid Austria-Ungari keisririigist. 3 novembril Austria kapituleerus. 28. oktoobril tekkisid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis kasvasid Novembrirevolutsiooniks. 9. novembril loobus keiser Wilhelm II troonist. 11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule. Saksamaa alistus Pariisi rahukonverents Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda. Töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Istungeid peeti Versailles' lossis. Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks
Kriisi küpsemine Venemaal: 1917.a alguseks oli Vene jõudnud revol.lävele.1.Rahutused sõjaväes. 1917.a-ks oli Vene kaotanud üle6 milj. sõduri. 2. Majanduslik kaos. Vene majandus polnud suutnud kanda sõja raskust. 3.Keisrivõimu autoriteedi langus.4. Rahulolematuse üldine kasv. Vened lõhes.rahvuslikud vastuolud. Aktiviseerus töölisliikumine.Elu segamini paisatud. Isevalitsuse vastu astus järjest rohkem kodanlasi, haritlasi ja aadlikke. Veebruarirevol: revol. puhkes veeb. lõpul, selle ajendix sai Petrogradi vilets varustamine toiduainetega. 27. veeb.1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Nikolai II sai aru, et on kaotanud igasuguse toetuse ning kirjutas alla 3. märtsil 1917 alla riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile ja loobus troonist. Kaksikvõim Vene.: Keisrivõimu langemise tagajärg. Ühex poolex oli Petrogradi Tööliste ja Soldadite Saadikute Nõukogu ja teisex poolex Ajutine Valitsus, eesotsas vürst Lvov. Ajutine Valitsus l...
Inimestele lubati isikuvabadused (sõna-, kirjavabadus). 6. Osad leidsid, et eesmärk on saavutatud, teine osa sai alles nüüd õige hoo. 7. Eestis hakati looma parteisid: Tõnisson (Eesti Rahvameelne Eduerakond) tema algatusel tuli kokku Tartus ülemaaline rahva asemike koosolek. Tekkis tüli juhatuse valimisel (osad toetasid Tõnissoni, osad Teemanti). Toimus 2 eraldi koosolekut. *1917 veebr. okt. veebruaris algasid Petrogradis rahutused, mis kasvasid üldstreigiks. 3. märtsil loobus tsaar troonist (tuntakse Veebruarirevolutsioonina). 1. korda Vene ajaloos kuulutati välja demokraatlikud vabadused. Märtsi keskpaigas toimus Petrogradis suur eestlaste meeleavaldus sini-must-valgete lippude all (40 tuhat eestlast). 30. märts 1917 ajutine valitsus kinnitas Eesti omavalitsusseaduse, millega 1. Maapäev sai Eesti omavalitsuseks, 2. Eesti ühendati üheks kubermanguks. Algas kiire parteistumine (peamised
Émile François Zola ,,Söekaevurid"/ ,,Zerminaal" Émile Zola sündis Pariisis 2. aprillil 1840. aastal. Tema isa oli insener, kes suri, kui Émile oli vaevu seitsme aastane. Pärast isa surma jäi Zola perekond vaesusesse ning Émile'il tekkis raskusi haridustee omandamisel. Kõrgharidus jäigi kirjanikul saamata, sest juba gümnaasiumi lõpetamisel tekkis probleeme. Émile Zola on eelkõige tuntud kirja ,,Ma süüdistan" poolest, mis on kirjutatud Prantusmaa presidendile Félix Faure´ile ning millega kirjanik sekkus tolle aja skandaalseimasse kohtuasja. 29. septembril 1902. aastal Zola suri vingumürgituse tagajärjel, olnud selleks ajaks kirjutanud juba üsna palju teoseid. Kirjanikuna liigitatakse Émile Zola naturalistide hulka. Üle poole Zola teostest kuuluvad kogumikku ,,Les Rougon-Macquart", mille peamisteks teemadeks on alkohol ning muud ühiskonna pahed, vaesus ja üleüldine õnnetus. Kollektsiooni alapealkiri ,,Na...
» ehk Smolnõi instituut) ja 1765. aastal Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval ( ) edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse peale (see ei laienenud vaid juutidele). Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina. Kuigi Katariina arvustas pärisorjust kinnistasid tema reformid talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused sh. Jemeljan Pugatsovi ülestõus 17731775. aastal. Välispoliitika Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedut. 1783. aastal
Prantsusmaa 18. 19. s . Miks puhkes Suur Prantsuse revolutsioon? Nimeta 3 põhjust. Põhjenda nende tähtsust. 1. Vilets majanduslik olukord rahvast rõhusid suured maksud, kuningakoda kulutas raha luksuslikule elustiilile, tööpuudus, toiduainete kallinemine, suured riigivõlad 2. Seisuste vahelised kohustused ja õigused jagunesid ebaõiglaselt I ja II seisusel(2%) puudusid kohustused riigi ees, neil olid ainult õigused. III seisus(98%) nende kanda oli suur maksukoorem, puudus õigus riigi asjades kaasa rääkida. Riik sattus üha enam kriisi. 3. Valgustusideoloogia Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse kui uue ühiskonnaklassi esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Millised olid Suure Prantsuse revolutsiooni tähtsamad sündmused 1789 1792? Nimeta 5. Põhjenda valikut. 1. Generaalstaati...
kõrgel kohal. Valgustussajand ja Prantsuse revolutsioon � 18. sajandil hakkasid Prantsusmaal levima uued ideed, mis taotlesid ühiskonna korraldamist ratsionaalselt. � Enamus linnarahvast oli kohutavalt vaene samal ajal, kui õukonnas valitses minnalaskmise-meeleolu, riik oli pankroti äärel. � 1789. aastal kutsuti üle pika aja uuesti kokku generaalstaadid, kellest osa moodustasid asutava kogu, puhkesid rahutused – vallutati Bastille ja võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“. � Kuningat kahtlustati riigi reetmises – ta giljotineeriti, rahva meeleolu muutus aina revolutsioonilisemaks – giljotineeriti peaaegu valimatult. � Edukas väejuht, Napoleon Bonaparte, otsustas, et suudab riiki juhtida paremini, kui direktoorium ning kroonis ennast 1804. aastal Prantsusmaa ainuvalitsejaks. Napoleoni sõjad
Neid ei rahuldanud palgad ega toit. Viimaseks tilgaks vastuhaku karikasse olid kuulujutud sellest, et uued padrunid on võitud määrdega, milles on sea- ja veiserasva. Sipoidide hulgas olid aga nii hindud kui ka moslemid. Padrunitropp tuli ära hammustada, moslemid aga ei võinud suhu võtta searasva, hindud jälle veiserasva. Mäss algas 1857. aastal bengali sipoidide üksustes, kus oli suhteliselt vähe inglise ohvitsere ja nõrk distsipliin. Sealt kandusid rahutused teistesse Põhja-India piirkondadesse. Mässuga ühinesid padišahh Bahadur II ja mitmete vürstiriikide valitsejasoo esindajad. Enamik vürste, kel oli liiduleping Ida-India Kompaniiga ekh siis brittiega, jäi mässust eemale. Inglaste sõjaline ülekaal, eriti suurtükiväes, pääses peagi maksvusele. Mässukolded likvideeriti, mässajate juhid said surma, põgenesid maalt või hukati. Rahuleping sõlmiti 8. mail 1858. Kuid peale rahulepingutki käisid verised lahingud. 1859.a
ongi lõppenud Romanovite dünastia. Neid sündmusi nimetatakse veebruari revolutsiooniks. Tegelikult oli tol ajal venemaal kaksikvõim . Üheltpoolt ajutine valitsus ja teiselt poolt tööliste ja soldatite saadikute nõukogu. Bolsevike eesotsas Lenin. Kevadel lenin naases maapaos ning koheselt püstitas loosungi kogu võim nõukogudele. Kuna ajutine valitsus ei suutnud lahendada põhilisi probleeme (sõda, maaliis, raske majanduslik olukord)siis juulis puhkesid petrogradis taas rahutused. Sõjaväe abil surus asjutine valitsus selle maha. 14.sept 1917 kuulutati Venemaa vabariigiks. 6-7.nov riigipööre(eesotsas Lenin) võim läks üle nõukogudele, ametlikult vormistus see 8.nov. 8 nov oli ülevenemaaline nõukogude kongress seal moodustati esimene valitsus ,, rahva kommisaride nõukogu". Neid sündmusi nim oktoobri revolutsiooniks. 17.juuli 1918 hukati staari perekond. Kodusõja ajal kehtis sõjakommunism: töökohustus, talupojad pidid tasuta ära andma vilja ülejäägid.
Kriisid ja sõjad pärast Teist maailmasõda Uute pingekollete teke. Olukord Lähis-Idas 1947.a. novembris otsustati ÜRO Peaassambleel, et Palestiina tuleb jagada araabia ja loodava juudi riigi vahel. 14. mail 1948.a. loodi Iisraeli riik. Iisraeli esimeseks peaministriks sai David Ben Gurion. Määrati kindlaks piirid ning Jeruusalemma rahvusvaheline eristaatus. otsus ei rahuldanud ei araablasi ega juute. 15. mai 1948 - juuni 1949 toimus Araabia-Palestiina sõda. Palestiina araablaste poolel sekkusid sõtta: Egiptuse, Süüria, Jordaania, Iraagi ning Saudi Araabia ja Jeemeni väed. Iisraeli riigil tõrjuda naaberriikide agressiooni. Sõja käigus hõivas Iisrael enamiku Palestiina Araabia riigi territooriumist, ülejäänud osa Jordani jõe läänekaldale jäävad alad ja Gaza sektor liideti vastavalt Jordaania ja Egiptusega. Sõda lõppes ÜRO vahendusel vaherahukokkuleppega. Rahukonverents jäi aga pidamata. 1950.a...
sõjaseisukord, kohtuvõim läks sõjaväelaste kätte, palju inimesi mõisteti surma, karistati ihunuhtlusega ja saadeti sunnitööle, keelati mitmete ajalehtede ilmumine, suleti erakondi. Milliste sündmustega on seotud: von Sievers, Sergei Sahhovskoi, Orlov, Mihhail Zinovjev ? Von Siver-kohaliku mõsiniku salk, mis hukkas revolutsioonis inimesi (Viljandis) Sergei-õigeusu levitamine, venestamine. (ehitas Vene õigeusu kirkuid eestisse) Orlov-revolutsioon, likvideeris Läänemaa rahutused Mihhail Zinovjev-venestamine, vene keelne haridus.
on väga kiire; Mõnes arengumaades toimub ülerahvastumine ja selle tagajärjel tekivad äärelinnadesse agulid; Iiive on suur; Elnikud suunduvad maalt linna. 7. Võrdle linnastumisega kaasnevaid probleeme arenenud ja vähem arenenud riikides. Arenenud riikides: Tööstuslinnades suletakse ettevõtted; Väheneb maksude laekumine; Hindade tõus; sotsiaalne heaolu väheneb; toimub taandareng; tekivad rahutused. Vähem arenenud riikides: Jätkub tööstuse kasv tänu majanduse üleilmastumisele; maainimesed rändavad linna; Pealinn on suur ja trantsport on parem; Ülikoolid, ettevõtted; lihtinimese elu linnas on raske; palju töötuid; slummed; prügiprobleemid; äritegevus tänavatel; alcoholism, kuritegevus, narkootikumid. 8. Too näiteid keskkonnaprobleemidest, majanduslikest probleemidest ja sotsiaalsetest probleemidest ja paku välja nende vältimise või kõrvaldamise võimalusi
seaduste kätte.. 23. Paul I - Venemaa keiser 17961801. Ta oli Peeter III ja Katariina II poeg ning Aleksander I isa. Aleksander I - Venemaa keiser 18011825. Maamiilits - 1807. aastal talupoegadest moodustatud maakaitsevägi, mis oli toeks regulaararmeele. Barclay de Tolly - 1813.1814. aasta sõjakäigu ajal oli Barclay de Tolly 3. Vene armee, hiljem Vene-Preisi armee ülemjuhataja. 24. Kuidas protestisid Eesti talupojad raske olukorra vastu 19. saj. algul? Puhkesid rahutused. Inimesed hakkasid tegelema usuvahetustega. 25. Millal lõplikult said eestlased vabaks ja mis põhjusel? 1849. aasta Liivimaa talurahvaseadus määras üksikasjaliselt kindlaks taludepäriseksostmise korra ja tingimused. 26. Kuidas suutsid talupojad oma maa mõisnikelt välja hakata ostma? Raha talude väljaostmiseks saadi peamiselt linakasvatusest. Kui vilja hind XIX sajandi keskpaigas langes, siis linahinnad olid püsivalt kõrged. 27
Riigi rahvusvahelise posotsiooni tugevdamiseks ja sisepingete maandamiseks üritas Venemaa jätkata oma traditsioonilist agressiivset välispoliitikat. 2.Millised olid Vene-Jaapani sõja põhjused , tulemused ja tagajärjed? Nii Venemaa kui ja Jaapan püüdlesid ülemvõimu poole Hiinas ja see viis sõjalise konfliktini. Esimest korda uues ajaloos sai Euroopa suurriik lüüa mitte-Euroopa riigi käest. Venamaa sai lüüa ja kaotus soodustas 1905. Aasta revolutsiooni puhkemist. Järgenesid rahutused ja oktoobris halvas ülevenemaaline streik elu kogu maal ja tsaarivalitusel tuli järele anda. 3.Miks anti välja 17. Oktoobri manifest ja milline oli selle sisu? Antigi välja sest toimusid rahvarahutused ja valitustel tuli järele anda. Selles manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse- Riigiduuma- valimisi. Selle tagajärjel algas erakondade moodustamine. 4.Miks suutis tsaarivalitsus 1905. A. Revolutsiooni järel püsima jääda?
koostamisele. Rahulepingu järgi pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Saksamaa pidi vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele. Seal ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust. Keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Tuli maksta reparatsioone. Rapollo- 1922, Saksamaa ja Venemaa vahel sõlmitud Versailles´ süsteemi vastane koostööleping. 1917. aasta Venemaal: Kriis- Rahutused sõjaväes- deserteerumine (lahkumine rindelt) Kaos majanduses tööjõu, tooraine, toiduainete puudus, kütuse kriis. Langes keisrivõimu autoriteet. Selle vastu olid ka osa aadlikke. Neil tekkis plaan muuta Venemaa konstitutsiooniliseks monarhiaks (eeskujuks Inglismaa) Grigori Rasputin- mees, kellel oli erakordne mõju keisriperekonnale. Rahvuslikud vastuolud. Linnaelanike kiire kasv.
et kellelgi ei tulnud mõttesse teda kukutada . Ilmselt oli Louis XIV see, kes pani aluse monarhia hävingule ning istutas probleemid, millega Louis XV enam toime tulla ei suuda. Ta ei surnud küll rahva poolt armastatuna, ent ometi on ta tänaseks üks enim mäletatud ja austatud monarhe Prantsusmaal ning vahest koguni terves maailmas. Päikesekuninga õukond Kuningale ei meeldinud Pariisis, sest seal olid rahva rahutused. Pealinnas asuvad kuningalossid aga olid jäänud ebamugavaiks ja vanamoodsaiks. Seetõttu lasi ta ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi, kuhu kolis kogu oma õukonnaga ning kuhu kuningad ja õukond jäid enam kui 100-ks aastaks, eemaldudes nii oma pealinnast ja rahvast. Lossis, mis Versailles'sse ehitati oli üle 2000 ruumi, aga sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, rääkimata teenindavast personalist. Igal õukondlasel aga olid veel teenrid ja teenijannad
3) Domineerivad agraarsed tootmisviisid (nt. korilus, varaagraarne) 4) Nõrgalt arenenud töötlev tööstus või puudub üldse. Valitseb elatusmajandus majandus, kus kõiki olulisi hüvesid toodetakse omatarbeks. 5) Kirjaoskus väga madal (~80% kirjaoskamatud). 6) Kõrge sündimus, aga ka suur suremus. 7) Maailma majaduses osalevad need riigid eelkõige humanitaar ja muu abi saajatene. Vähesel määral ekspordivad põllumajandussaadusi ja maavaru. 8) Rahutused, kõdusõjad, relvastatud riigipüürded. Riigid: Zimambwe, Mosambiik, Etioopia, Konga, Uganda, Afganistan, Jeemen, Nepal, Mongoolia, HAITI. RAHVUSVAHELISED FIRMAD Rahvusvahelised firmad on firmad, mis tegutsevad paljudes riikides. ERISTATAKSE: 1) Firma päritolumaa · Firma tekke piirkond, regitreerumiskord. · Siit tuleb firma algkapital. · Juhtkonnas firma päritolumaa inimesed. · Vahekord valitsusega hea.
mitmekülgselt kõiki ettetulevaid riske seoses teistesse riikidesse eksportimisega ja rahvusvahelisel turul kauplemisega. Neid riske on väga palju ja enamikku neist ei saa me elimineerida, kui soovime arendada oma äri välismaal. Poliitiline risk võib olla sõda, blokaad, boikot, mida põhjustab kahe või enama riigi vaenulikkus. Samuti teise või oma riigi sisepoliitikast tulenev risk streik, rahutus, kodusõda, valimistega seotud rahutused jm. Poliitiliste riskide alla kuulub veel maksmiskeelurisk, kui ei lasta oma võlgu tasuda neil, kes tegelikult on maksevõimalised; embargorisk, kui riik ei luba eksportida või importida teatud kaupu jm. (Hirjel 1996) Poliitilisi riske maandada on väga keeruline. Näiteks Gruusia sattus sõtta Venemaaga, mis tõi lisaks muudele hädadele kaasa blokaadi ja kodusõja. Eesti ettevõtjad, kellel oli äri Gruusias, sattusid tõsistesse raskustesse.
väärtushinnangutel. Aafrika hõimud on kultuuri ja tavade poolest palju rikkamad, kui paljud eurooplased, kuid suur kultuursus ei päästa paratamatust näljahädast. Ütleksin alguseks ära, et üks eestlane nagu mina, on minu arvates siia ilma sündinud väga rikkana. Nii kultuuriliselt kui ka majanduslikult on riik ja maa soliidses staatuses ning rahvas on jätkusuutlik ja iseseisev. Üldine rahulolu on suur ning meid ei kimbuta rahutused, nälg ega loodusõnnetused. Juba see on rikkus, mille üle saavad uhkust tunda vähesed rahvad. Siinkohal tõlgiks ühe tabava inglisekeelse väljendi: ,,Kui sul on toit külmikus, riided seljas, katus peakohal ja koht, kus magada, siis sa oled rikkam kui 75% ülejäänud maailmast. Kui sa suudad seda sõnumit lugeda, siis oled sa rikkam kui kolm miljardit inimest, kes seda ei oska!". Statistikatest võib küll näha, et on palju riike, kus palk on suurem ja kliima soojem,
Näiteks mingi hirm, kus mõnede lammaste segadus kandub edasi kogu karjale ning just samamoodi kehtib see ka Al Gore'i ideede puhul. Ideed levivad inimeselt inimesele ja lõpuks niiviisi see keskne arusaam massides hüpnootiliselt kinnistubki. Hulgad on anonüümsed, hulgal puudub vastutus, vaatlemisvõime ja ka kriitiline meel ning nad väljuvad tihti kontrolli alt. Nõnda juhtus ka kahetuhande seitsmendal aastal Tallinnas nn pronksööl, kus toimusid rahutused ja vandaalitsemised, kusjuures märatsejateks olid valdavalt vene rahvusest inimesed, kelle iseloomulik äge temperament aitas kindlasti kaasa asjade säärasele kulgemisele. Oletates, et kui näiteks oleks meeleavaldajateks olnud mõnest teisest rahvusest inimesed, näiteks Norrakad, ei oleks asi minu arvates kindlasti mitte nii tõsiseks kujunenud, kuid siiski tollel õhtul Pronkssõduri juurde kogunenud inimesed väitsid, et nad tulid kaitsma Teises
võiks ikkagi inimesel olla teise inimese vastu. Nagu Manley Halli ütles ,,Inimene ilma eetikata on maailma lahti lastud koletis", tuleb sellega nõustuda, sest nii see tegelikult ongi. Aga miks inimesed on ikkagi sellised? Kas tõesti on jäänud puudu vanemate kasvatusest lapsepõlves või enda laiskus mitte ära õppida viisakad kombed? Selline harimatus, mida me koguaeg tänapäeval kohtame, on maailmas ikkagi suureks probleemiks. Ja selle probleemi tagajärjeks on tihti igasugused rahutused, mässud ja sõjad. Teine valdkond on praktiline eetika. Praktiline eetika tegeleb, et kuidas elus ühte või teist küsimust lahendada. Nendeks küsimusteks võivad olla väga mitmed probleemid. Näiteks naiste võrdsuse küsimus, loomade kasutamine toiduks ja teadustööks, loomade piinamine, rikaste kohustus aidata vaesid jne. Kuigi me ei pruugi tõesti nende probleemidega igapäevaselt kokku puutuda, siis mingi hetk elus need probeelmid kerkivad esile ja tulevad
Monarhia võeti maha; deklaratsioon õiguste bill- bill of rights-põhiseaduste dokument Kuurvürst- Saksa riigi valitseja 3 Rooma- Moskva maailma keskus Opritsina- riik jagati kaheks, ühes valitses vormiliselt bojaarid ja teist nim opritsinaks, kus allutati vahetult ivan julma võimule, Kasakas- ratsasõjad Venemaal, hobustega ja kakeldakse palju Vanausulised- on 17. sajandil Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine. Segaduste aeg- ivan julma ja romaanivite vahel puhkenud rahutused kasvasid kiiresti talurahvasõjaks Palee pöörete aeg- peeter I ja katariina II vahel SÕJAD 30-aastane sõda 1618-1648, euroopas piiriks keskaja ja uusaja vahel, sõda lõppes Vestfaali rahuga Austria pärilussõda- preisi ja austia, suurbritannia ja prantsusmaa; koloniaalvallutused, võitlus hegemoonia üle saksamaal 7-aastane sõda- suurbritannia ja prantsusmaa; brittide ja prantslaste konflikt Kanadas asuva
õigeusku. Talupojad olid veendunud, et sellega kaasneb tasuta maa, teoorjuse kaotamine ja muud hüved. Kolme aasta jooksul astus Vene õigeusku 60000 inimest. Uue tõusu elas üle ka Vennastekoguduste liikumine, mis küll sajandi teiseks pooleks rauges. Usuvahetuses aga pettuti ja 1850. ja 1860. aastatel toimus rekonversiooni liikumine, mille käigus 35000 eestlast soovis tagasi Luteri kiriku rüppe. 1850. ndatel algas ka nn. Maltsveti-liikumine, mille rajajaks sai Juhan Leinberg. 2.Talurahva rahutused 19 saj. I poolel. Talumajanduse arengule mõjusid 1816. ja 1819. aasta seadused pärssivalt. 1840. tabas maad aga ka viljaikaldus ja terav näljahäda, mis soodustas käärimist talupoegade seas. Et aga ärev meeleolu kasvas mitmel pool vastuhakuks mõisale, tuli abi otsida sõjaväelt. 1841. aasta septembris leidis aset Pühajärve sõda, kus talupojad takistasid kihutustöö peasüüdlasteks olevate kaaslaste karistamist. Nende
unustanud ta eesti kirjandust. Õppeainetest huvitasid Aavikut eeskätt võõrkeeled - gümnaasiumi alamais ja keskmistes klassides ladina ja saksa keel, viimastes klassides aga prantsuse keel. Veel õppis ta peale tunde eesti keelt ja soome keelt. Peale gümnaasiumit alustas Johannes õpinguid Tartu ülikoolis, mida ta ei lõpetanud vaid suundus hoopis Ukrainasse Nežini Instituuti, kus oli elamine ja toit üliõpilastele tasuta. Kuid 1905. aastal puhkesid seal rahutused ja õpetöö seiskus ning Johannes loobus õpingutest ja suundus Helsingi Ülikooli, mille ta aastal 1910 lõpetas romaani filoogia, soome keele ja kirjanduse alal. 3.Keeleuuendus Aavik tegutses peale kõrgkooli prantsuse ja eesti keele õpetajana Jaltas, Tartus ja Kuressaares ning töötas muuhulgas ka „Postimehe“ toimetuses, kus ta iganädal avaldas lühiartikleid teemal „Väiksed keelelised märkused“ Ta oli ka haridusnõunik ja koolide peainspektor haridusministeeriumis ning
. 23. Paul I - Venemaa keiser 1796–1801. Ta oli Peeter III ja Katariina II poeg ning Aleksander I isa. Aleksander I - Venemaa keiser 1801–1825. Maamiilits - 1807. aastal talupoegadest moodustatud maakaitsevägi, mis oli toeks regulaararmeele. Barclay de Tolly - 1813.–1814. aasta sõjakäigu ajal oli Barclay de Tolly 3. Vene armee, hiljem Vene-Preisi armee ülemjuhataja. 24. Kuidas protestisid Eesti talupojad raske olukorra vastu 19. saj. algul? Puhkesid rahutused. Inimesed hakkasid tegelema usuvahetustega. 25. Millal lõplikult said eestlased vabaks ja mis põhjusel? 1849. aasta Liivimaa talurahvaseadus määras üksikasjaliselt kindlaks taludepäriseksostmise korra ja tingimused. 26. Kuidas suutsid talupojad oma maa mõisnikelt välja hakata ostma? Raha talude väljaostmiseks saadi peamiselt linakasvatusest. Kui vilja hind XIX sajandi keskpaigas langes, siis linahinnad olid püsivalt kõrged. 27
KT AJALUGU ptk 7 ja 8 (lk 54-61) 7. Fasistlik Itaalia 1 MS tekitas Itaaliale suuri raskusi. Sõjakulud olid liiga suured Itaalia majanduse jaoks, suur välivõlg. Itaalial ei olnud häid sõjalisi oskusi. Nad tekitasid sõjas liitlastele raskusi. Sõja lõpus said nad ainult väikesi alasid, nendesse suhtuti üleolevalt. Itaalia tahtis muutuda suurriigiks. Itaalia keskvalitsus oli nõrk. Pidevalt vahetusid valitsused (koalitsioonivalitsus). Itaalias valitses suur tööpuudus, rahutused, töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid sõjaväelised ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Nad muutusid Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa otsa sai Benito Mussolini. Neil aina kogunes toetajaid. Arvati, et tema taastab korra ning majanduse madalseisust välja tuua. Nad tahtis teha Itaalia nii võimsaks kui Rooma Impeerium. Fasistid kandsid musta särki, see sai nende tunnusmärgiks (mustsärklased). Suurimad
Demokraatliku Venemaa autonoomse osana..................................3 Iseseisvuse väljakuulutamine..........................................................3 Vabadussõda...................................................................................4 2 Demokraatliku Venemaa autonoomse osana 1917. a veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks Veebruarirevolutsiooniks. Selle tulemusel loobus Venemaa valitseja tsaar Nikolai II oma troonist ning võim läks üle kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Samal ajal tekkisid tööliste ja soldatide saadikute nõukogud. 2. märtsil Tallinnas aset leidnud tööseisakutest arenes ülelinnaline streik, millest omakorda kasvas massimiiting, mis läks üle
looduse ilust, Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal esitati laule tema sõnadele. III Talurahvaseadused Too iga talurahvaseaduse kohta välja kõige olulisem märksõna, mis iseloomustab talupoegade õigusliku seisundi muutumist. Talurahvaseadused Eesti ja Liivimaal Märksõna 1802/1804 pettumus/segadus- usuti, et keiser on tegelikult koormisi vähendanud või kaotanud, kuid mõisnikud varjavad seda, toimusid üle Eest ja Liivimaa mitmed rahutused, talupojad ei tahtnud mõisatööle minna. 1816/1819 isikuvabadus- Pärisorjuslik seisus kaotati, kuid talupojad vabastati ilma maata, mis tähendas seda, et nad pidid oma talusid mõisnikult rentima. Peamiseks rendivormiks jäi teorent, teorendi suuruse sai mõisnik valida. Kõrged mõisakoormised jäid püsima, kuid talupoegi ei saanud enam osta, müüa ning pantida. Talupoegadele anti perekonnanimed. Talupojad võisid ise elukohta
3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Absolutism – keisril piiramatu võim – Nikolai II Keisril oli liigne võim, riigis olid suured ühiskondlikud kontrastid, suur venestamine Vene-Jaapani sõda: Võitlus ülemvõimu pärast Hiinas – Venemaa sai raskelt lüüa 1905. aasta revolutsioon: Töölised soovisid esitada keisrile palvekirja – võimud lasid nende pihta tule avada – vallandusid rahutused Keiser lubas rahvale suuremat sõnaõigust – Riigiduuma valimised – hakati moodustama erakondi 4. Rahvusvahelised suhted 19. sajandi lõpus, 20. sajandi algul 19. sajandi lõpus: Kolme keisri liit – Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari Edasikindlustusleping – Saksamaa ja Venemaa 20. sajandi algul Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Kandev jõud oli Saksamaa
3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Absolutism – keisril piiramatu võim – Nikolai II Keisril oli liigne võim, riigis olid suured ühiskondlikud kontrastid, suur venestamine Vene-Jaapani sõda: Võitlus ülemvõimu pärast Hiinas – Venemaa sai raskelt lüüa 1905. aasta revolutsioon: Töölised soovisid esitada keisrile palvekirja – võimud lasid nende pihta tule avada – vallandusid rahutused Keiser lubas rahvale suuremat sõnaõigust – Riigiduuma valimised – hakati moodustama erakondi 4. Rahvusvahelised suhted 19. sajandi lõpus, 20. sajandi algul 19. sajandi lõpus: Kolme keisri liit – Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari Edasikindlustusleping – Saksamaa ja Venemaa 20. sajandi algul Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Kandev jõud oli Saksamaa
sekkuma riik. Maailmas domineerisid Keynesi ideed, mis rõhusid võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Suuremat tähelepanu pööramist nõuti vaestele, töötutele, immigrantidele, mustanahalistele. Riigi korraldavat kätt oli vaja selleks, et jagada ümber ressursid vaeste kasuks. Näited poliitiliste sündmuste ja laiemalt kogu külma sõja mõjust nendele hoiakutele ning ideedele · Massikultuuri väljakujunemine · Noorte rahutused · Mustanahaliste liikumised · Vasakäärmuslike terroristlikke organisatsioonide moodustamine · Heaoluühiskonna loomine Tähtsamad teaduse- ja tehnikasaavutused · Omaette teadusharuks kujunes küberneetika, mis tegeles juhtimise, side ja infotöötluse seaduspärasuste uurimisega. Sellele andis tõuke arvutite areng. · Tehti kindlaks, et vaimsetel häiretel, kaasa arvatud depressioonil, võivad olla
Ajalugu I Maailmasõda 28. juuni 1914 - 11. november 1918 Maailmasõja puhkemise põhjused: *teravnesid vastupolud maailma suurriikide vahel *Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil olid mängus Austria-Ungari ja Venemaa huvid *puudusid rahvusvahelised organisatsioonid *puudus diplomaatia *valitsused ei uskunud, et sõda puhkeb Ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 Serbia terroristist üliõpilase Principi poolt. Sõdivate poolte plaanid: 1.SAKSAMAA: *Schlieffeni plaan(tuli vallutada Prantsusmaa ja venemaa, sõda pidi toimuma 3-4 kuud, Saksamaa pidi võitma) 2.PRANTSUSMAA: *Prantsuse-Saksa piirile rajati kindlustuste süsteem *plaan 17(Lotringi ja Elsassi hõivamine, sissetung Saksamaale) 3.INGLISMAA: *iseseisev sõjaplaan puudus *valmis koostööks Prantsuse vägedega 4.VENE...
Saksamaa sai endale Rumeenia naftaväljad ning sellega kaasnes Keskriikide varustamine toiduainetega. Kuigi mõlemad sõdivad pooled olid saatnud enamiku oma jõududest Euroopa lahinguväljadele, toimus sõda täies hoos ka mujal. Mere sõjal kasutati esimest korda ka allveelaevu, üks uputas isegi suure inglise reisilaeva Lusitania. Sellegi poolest polnud merel suuri lahinguid. Sõda lõppes 11. novembril 1918. aastal. 28. oktoobril algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks. 9. novembril loobus keiser Wilhelm 2 oma troonist. 11. novembril kirjutasid antandi ja Saksamaa esindajad alla Campiegne´i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest, sealhulgad ka kõik oma allveelaevad
suurtalunike vahel. Puudusid kõige elementaarsemad kodanikuõigused (sõna-, trüki- ja usuvabadus). Kasvas revolutsiooni oht. 1905. AASTA REVOLUTSIOON____________________________________________ Nimetatud revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev (rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. jaanuaril). Seetõttu vallandusid protestimeeleavaldused kogu Venemaal. Protestimine levis ka Tallinnasse: korraldati streike, peeti miitinguid, kokkupõrked politseiga. Rahutused levisid ka Tallinnast kaugemale: ametnikud ja käsitöölised linnades, tudengid ja õpilased koolides, mõisamoonakaid, sulaseid, jne. Samal ajal teravnesid võitlusvormid: majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid igapäevasteks, hävitati mõisavara, kokkupõrked politsei ja sõjaväega. Vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi siiski rahumeelne palvekirjade esitamine. Kõikjal
tööstusharud: masinate, autode ja keemiakaupade tootmine. Lisaks erines Prantsusmaa Suurbritanniast ka paljude parteide poolest. Kuid ka Prantsusmaad hakkas ohustama diktatuur ja sellega võitlemiseks loodi Rahvarinne. Eelneva võrra oli Prantsusmaa arenenud poliitikas kui Suurbritannia. Selle võrra Itaalias oli siseriiklik olukord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk ning need vahetusid tihti. Selle võrra jäid rohkem inimesi töötutena. Parteidevaheliste erimeelsuste tõttu tekkisid rahutused ning tööliserakond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis väike rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu kuulusid sõjaväelased ja töötud, neid nimetati fašistideks, hiljem muutus see Rahvuslikuks Fašistlikuks Parteiks, mille etteotsa tõusis Benito Mussolini, kes hiljem määrati ka peaministriks. Hiljem kehtestati seal üheparteisüsteem ning fašistliku diktatuuri kinnistamine. Välispoliitika oli väga sõjakas, tänu sellele vallutati palju alasid.
Jean põgeneb koos Cosette'iga, kelle ta on paaripidajatelt raha eest enda juurde võtnud. Aastad mööduvad ning Cosette'ist saab kena noor neiu. Ta elab koos Jean'iga, keda nimetab oma isaks Pariisis. Ühel päeval põrkab ta linnas kokku noormehe Mariusega ning noored armuvad silmapilkselt. Ephonine, kes on kõrtsmike laps on samuti armunud Mariusesse ning on tema nimel valmis kõigeks ja ta aitab Cosette'i ja Mariuse omavahel kokku viia. Prantsusmaal on samal ajal rahutused ning Marius on üks aktivistidest. Jean Valjean tahab Cosette'iga põgeneda Javert'i eest Inglismaale, kuid kui ta saab aru noorte omavahelistest tunnetest, läheb ta barrikaadidele Mariuse juurde, et teda kaitsta. Marius saab haavata, kuid Jean kannab ta koju ning sellepärast jääb Marius ainukesena oma sõpradest ellu. Vahepeal teeb Javert enesetapu, kuna tema vaenlane Jean on talle armu andnud ja ta ellu jätnud ning ta ei suuda selle teadmisega elada.
august 1933 Kehtestati Eestis üleriigiline ,,kaitseseisukord". Millega piirati rahva poliitilisi vabadusi ja suleti mitmeid poliitilisi organisatsioone, ka EVKL. oktoober 1933 Teine põhiseadus (EVKL koostatud) saavutas kolmandal rahvahääletusel ülikindla võidu. Hakkas kehtima alates jaanuar 1934. 1933 F. D. Roosevelti uue kursi algus usas jaanuar 1934 Teine põhiseadus jõustus. 1934 Diktatuuripooldajate rahutused Pariisis 12. märts 1934 K. Pätsi ja J. Laidoner teostavad sõjaväelise riigipöörde, asudes autoritaarse valitsemiskorra juurde. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. 2. oktoober 1934 Riigikogu saadetakse laiali. Vaikiva oleku algus 30. juuni 1934 ,,Pikkade nugade öö" Saksamaal 1934 Autoritaarse korra kehtestamine Lätis kevad 1935 Eestis keelustati Vaikiva ajastu raames poliitilised erakonnad
Saksa väed saavutasid 1917. aastal mitmel rindel edu, aga see ei olnud märgatav. Allveesõda muutus tänu vastaste abivahenditele (allveelaeva võrgud) vähem edukaks. Saksa sõjaväes ja tagalas algas revolutsiooniline käärimine, sest rahvast kurnas nälg. Prantsusmaa uus peaminister hakkas teostama Saksamaa täieliku purustamise plaani. Antandi positsiooni tugevdas USA sõttaastumine. Venemaa kokkuvarisemine Põhjused: Rahutused sõjaväes (suured kaotused), majanduslik kaos (tööjõuja tooraine puudumine, transpordikriis, kütusekriis, nälg), keisrivõimu autoriteedi langus, rahulolematuse üldine kasv moraalne ja sõjaline allakäik, rahvuslikud vastuolud. Veebruarirevolutsioon Ajend: Petrogradi vilets varustamine toiduainetega, mille tulemusel tekkisid rahutused ning sõjavägi läks ülestõusnute poolele. 27
järgnevates rahutustes määravaks jõuks. Isevalitsuse vastu astus ka järjest rohkem haritlasi, kodanlasi ning isegi aadlikke. 1916. aasta lõpul küpses neis ringkondades plaan teostada paleepööre ja seada Venemaal sisse Inglise tüüpi konstitutsiooniline monarhia. Sündmused jõudsid neist kavadest aga ette. 5.1 Veebruarirevolutsioon Revolutsioon puhkes veebruari lõpul, selle ajendiks sai Petrogradi (Peterburi) vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27. veebruariks 1917 oli võim pealinnas ülestõusnute käes. Petrogradile järgnesid teised Venemaa suuremad linnad. Nikolai II üritas revolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, kuid need kas läksid ülestõusnute poole üle või peeti kinni. Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3. märtsil 1917
· Andrei Sahharov NSVL tuuma füüsik, kes mõistis hukka NSVL tuumaprogrammi (sai karistuseks koduaresti) · Aleksander Solzenitsõn kirjnik kes saadeti maalt välja, kuna ta kritiseeris NSVL riigi korda Afganistaani sõda (1979-1989) NSVL soovis saada maad. Ja sealt edasi · Johannes paulus II sai 1980 aastal paavstiks, (eelnevad olid kõik Itaaliast, tema aga poolat), peale tema paavstiks saamist puhkesid poolas rahutused. Loodi uus majandusplaan mis kukkus läbi (võtta välislaenu ja müüa kaupa, kuid kaupa ei tahetud, tekkis suur võlg. o Algasid poolas streigid ja töölise meeleavaldused. ,,solidaarsus" Poola vaba ametiühing. o L. Walesa solidaarsuse juht, hiljem Poola president (elektrik) November 1982: · Breznevi surm · J. Andropov Uus NSVL valitseja (1982-1984) o Tervislikult halvas seisus o Ei saanud oma tööga hakkama
Türgi-saksa sõprus oluline Antant Võtmeriik – Pr (soovis kättemaksta saksale) Vene impeerium XXsaj algul 20saj alguseks Vene keisririigi uueks tsaariks Nikolai II(1894). Romanovite dünastia. Jäi viimaseks tsaariks. 1904-05 Vene-Jaapani soda, vene sai luua (osales 7500 eestlast) 1905 revolutsioon(soodustas Jaapanile kaotus) algas “Verise pühapäevaga” (9.jaan 1905) vene võimud avasid rongkäigu vastu tule, millest algasid rahutused, mis kestsid üle aasta lõputud streigid ja meeleavaldused 17.okt manifest o nikolai II andis kõigile alamatele sõnavabaduse, koosolekute ja org.loomise vabaduse Riigiduum o Valitav esindusvõimuorgan o Hakati looma erakondi Rahvaarv venes 170mln Jaan Tõnisson o Hakkas välja andma ajalehte Postimees ,palju rahvuslasi. Konstantin Päts o Ajaleht Teataja (peatoimetaja)
Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased? Külmaks sõjaks nimetatakse laiemas laastus sõdu, kriise ja konflikte Ida ja Lääne vahel, mille tingisid poliitilised, ideoloogilised ning majanduslikud erinevused riikide vahel. Üks suurimaid vastasseise külma sõja ajal oli Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahel pärast II maailmasõda. Mõõtu võeti nii võidurelvastumises, kui ka oma valduste laiendamises. NSV Liit unistas maailmavallutamisest, kuid Lääneriigid ei lasknud sellisel katastroofil aset leida. Külma sõja alguseks saab pidada NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemist. Lääneliitlastele hakkas tunduma, et Hitleri purustamise korral üritab Stalin kehtestada kontrolli kogu maailma üle. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused ning eraldas sealsed riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, takistades suhtlemist läänerii...
laiuskraadil. 1953. a sõlmiti vaherahu, mis kestab tänaseni, jagades Korea 2-ks riigiks(erinevad üksteisest väga). Korea sõjas suurimaks kaotajaks oli NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas vähenes. Berliini ülestõus 1953. aastal: NSV Liidus puhkenud võimuvõitlus ning segadused tekitasid sakslastel lootuse võõra võimu alt vabaneda. 1953. a algas avalik vastuhakk. Juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvas üle massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa. Lääneriigid polnud ikestatud rahvaste abistamiseks valmis ning polnud mingit plaani, kuidas antud olukorras toimida ning ülestõusnuid aidata. Lääneriigid ülehindasid NSV Liidu tugevust ning jätsid ülestõusnud saatuse hooleks. See võimaldas kommunistlikel võimukandjatel ülestõusu kiiresti maha suruda. Nõukogude vägede komandör kuulutas välja sõjaseisukorra, tuues tänavale tankid. Meeleavaldused aeti jõuga laiali. Kokku hukkus tuhatkond inimest.
1.I ms põhjus, ajend, riikide sõjaplaanid Põhjused: *alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine *sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Ajend:Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Riikide sõjaplaanid: Saksamaa: Schlieffeni plaan. Prantsusmaa kiire purustamine ning seejärel Venemaa. Kogu sõja võitmine 3-4 kuuga. Prantsusmaa: Elsassi ja Lotringi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale. Inglismaa: sõjaplaan puudus, kuid oldi koostööks Prantsuse vägedega. Venemaa: Kaks rünnakusuunda: Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari. Austria-Ungari: Lõunas sõditi serbia vastu, idas Venemaa vastu. Arvestati Saksa toetusega. 2.Tsaari kukutamine Venemaa, kaksikvõimu loomine, enamlaste võimu kehtestamine 1917. a alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Süvenevast kriisist andsid tunnistus: *rahutused sõjaväes *majanduslik kaos...
ebatäielikkuse" tõttu sisuliselt vähemväärtuslikeks, kui teist otse rahva hulgast lähtuvaid allikalisi andmeid. Iseenesest võiks ju siinkohal autori kriitikaga nõustuda, kuid problemaatiline on siinkohal just tõik, et sama autoripoolne kriitika peaks langema ka rahvalikele allikatele. Võrdlemisi vabalt järeldatakse, tuginedes majandus- ning ühiskondlik-sotsiaalsete näitajatele, et 19. sajandi teise poole talurahva olukord ning sellele järgnevad rahutused on vastavuses sotsialistliku ühiskondliku arengu kaanonitega, teisalt kui autor ise tunnistab, et just nii majanduse arengu kui ka sotsiaalse diferentseerumise kohta puudub kahetsusväärsel kombel piisav allikaline baas. Kahk on püüdnud näidata, et teotöö likvideerimine ja vabastamisseaduste revideerimine olid kujunenud tootlike jõudude edasise arengu paratamatuks eelduseks. Mõisnikel ei olnud võimalik suurendada koormisi teoorjuse suurendamise teel talud oleks laostunud.
Tarbekaupade pideva nappuse kõrval süvenes toiduainekriis.Majandusliku ummiku üheks ilminguks oli ka varimajanduse muutumine igapäevaelu püsivaks kaasnähtuseks:kuna kõigest oli puudust pidi kaupade saamiseks omama vajalikke tutvusi. -3- KULTUUR Venestamissurve tekitas ohutunnet, et eesti rahvuskultuur on määratud hääbumisele. See omakorda põhjustas ühiskonnas üha suurenevat rahulolematust.1980.aasta sügisel toimusid Tallinnas koolinoorte rahutused. Rahutuste ajendiks said sündmused Kadrioru staadionil, kus tele-ja raadiomeeste jalgpallimatsi vaheajal ja järel pidi esinema populaarne ansambel Propeller. Ootamatult keelati poistel esinemine ära ja tuhanded nördinud noored valgusid kesklinna, kus miilits nad laiali saatis, osalt ka kinni võttis. Hiljem karistati mitmeid kinnipeetuid koolist väljaviskamisega. Tulemuseks olid ulatuslikud solidaarsusprotestiaktsioonid mitmes koolis ning lõpuks tänavarahutused 1. oktoobril Tallinnas
Eestlased said perekonnanimed. 5.5 Piiruse esimesed aastakümned Talurahva käärimine Lõuna-Eestis Mõisnikud vabanesid vastutusest talupoegade eest. Mõisnikud võisid rendilepingud igal ajal muuta või lõpetada. Rahvaarv kasvas ja kõigile ei jätkunud maad. Tekkisid vabadikud ehk popsid, kes elatusid juhu- ja hooajatöödest. Levisid alkoholism ja kuritegevus. Rahulolematus süvenes 1840aastatel, kui olid ikaldused, nälg, taudid ja rahutused. Tekkis väljarändamissoov. Levisid kuulujutud, et Venemaal antakse soovijaile tasuta maad. Näljahädaga seoses algas usuvahetusliikumine luteri usust õigeusku. Levisid kuuldused, et ,,keisri usku" minejad saavad maad ja vabanevad teoorjusest. Võimude takistusest hoolimata vahetas usku 60 000 inimest. Paljud pettusid ja soovisid luteri usku tagasi pöörduda, kuid seda ei lubatud. Teoorjuse kaotamine
28. Miks algas Põhjasõda? Rootsi oli vallutanud Läänemere äärsed maad ja see ei meeldinud Taanile, Poolale, Venemaale. NARVA LAHING 29. Millal, kelle vahel ja milliste tulemustega lõppes Narva lahing? Põhjasõja ajal 1700, Rootsi ja Venemaa vahel, Rootsi vägede juht oli Karl XII ja Venemaal tsaar Peeter I, venelaste võit. EESTI TALURAHVAS SÕJA AASTATEL 30. Kuidas mõjutas Põhjasõda eesti talurahva olukorda? Pidid minema sõjaväkke, tasuma koormisi, talupoegade rahutused. PÕHJASÕDA JÄTKUB 31. Millal oli Põhjasõda? Algus on 1700 1721. 32. Millal rootslased kaotasid eesti ala? 1710. aastaks kaotasid rootslased Eesti ala ja eestlased läksid vene võimu alla. PÕHJASÕJA LÕPP JA EESTI ÜHENDAMINE VENEMAAGA 33. Millise rahuga lõppes Põhjasõda ja mida see tähendas Eesti jaoks? Uusikaupunki rahuga lõppes Põhjasõda,Venemaa sai Eesti ala 1710 de facto (tegelikult), 1721 de jure (juriidiliselt). TARTU ÜLIKOOL TÄNAPÄEVAL
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
