%3D606%26gbv%3D2%26tbs %3Disch:1&itbs=1&iact=hc&vpx=133&vpy=79&dur=0&hovh=199&hovw=253&tx=125&ty=110&ei=TMb0TNb qPNGhOtqxqM4I&oei=P8b0TIuNC4LrOf6V7d8G&esq=3&page=1&ndsp=20&ved=1t:429,r:0,s:0 Revolutsiooni algus Vastuolud generaalstaatides. Kolmanda seisuse esindajad lahkusid ja moodustadis rahvuskogu kogu rahva esindusorganiks Rahvuskoguga ühines osa aadlike. Rahvuskogu kuulutas end Asustavaks Koguks Rahutused pariisis Rahvuskaarti loomine 14. juulil 1789. aastal vallutati Bastille kindlus Pariisis Prantsusmaa ümberkujundamine 1789. aasta augustis kaotati seisulikud eesõigused. Võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametitesse astumisel. Talupojad vabastati teotööst. 1789. aastal sügisel alustati kirikumaade natsionaliseerimist ehk riigistamist. 1790. aastal kaotati aadliseisus. Inimese ja kodaniku õiguste
Estofiilid ja äratajad – erinevad motiivid, erinevad vahendid? Estofiilid ehk muust rahvusest iskud, kes on meeldivas positsioonis eesti keelele ja kultuurile oli 19. sajandil üsna palju. Need oli baltisakslased, kes püüdsid talurahvast valgustada. Äratajad aga tegutsesid nagu nimigi ütleb ärkamisaja kõrghetkel. Ärkamisaja alguseks loetakse 1861. aastat, mil vabastati Venemaa talupojad pärisorjusest. Toimusid rahutused Venemaa tsaaririigis, kuid ka meil toimusid rahustusi-Mahtra sõda. Kuigi tundub, et baltisakslastest estofiilidel olid ühised eesmärgid äratajatega, siis kas estofiilidel oli tõesti nendega võrreldes samad motiivid ja samad vahendid? Miks baltisakslased siia tulid? Nii mõnedki haritlased tulid 18. sajandil siia Saksamaalt, selleks et täita Põhjasõjas tühjaks jäänud ametikohti. Samuti üks üsna mõjukas põhjus oli ka
1940, 21. juuli marionett-Riigivolikogu kuulutab välja ENSV 1940, 6. august Eesti inkorporeerimine vormistatakse lõplikult 1941, 14. juuni esimene massiküüditamine 1944, 9. märts Tallinna pommitamine 1944 kaitselahingud 1944, 18.-22. september Otto Tiefi valitsus 1949, 25. märts teine massiküüditamine 1949 kolhoosikorra sisseseadmine 1950 EKP KK VIII pleenum 1979 salajane otsus venestamise intensiivistamise kohta 1980 kooliõpilaste rahutused ja ,,40 kiri" 1987 fosforiidisõda 1988 laulev revolutsioon, sini-must-valge tagasitulek 1988, 16. november suveräänsusdeklaratsioon 1990, märts kokku tuleb Eesti Kongress 1990, märts Ülemnõukogu kuulutab välja üleminekuperioodi 1991, 21. august Eesti Vabariigi taastamine 1992, 20. juuni rahareform 1992, 28. juuni rahvahääletusel võetakse vastu uus põhiseadus 1992, 20. september VII Riigikogu valimised 1994, 31
4. Missugune oli eesti roll1MS-s? Üritada hoida alles oma riigi piiri.mitte minna tülli naabritega. 5. Nim. Eesti iseseisvumise poliitilisi ja majanduslike eeldusi? Vallaseadus, 1905 rev. Pol.erakond ERE. Talude päriseks ostmine, tõõstus-eesti oli kõige arenenum piirkond tsaaririigis. Linade aalistamine. 6.mis toimus 26.03. 1917 petrogradis ja miks? Eestlaste demonstratsioon toimus seal. Sest petrograadis puhkenud massilised rahutused kujunesid üle revolutsiooniks. Ja vene töölised ja soldatid hakkasid tallinnas rüüstama. 7.mis toimus 30 märts ja selle tähtsus? Avaldati ajutise valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, selle kohaselt ühendati eestimaa kubermangu osa ja liivimaa kubermangu osa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks. 8. millal ja mis sündmustega algas vabadussõda? Algas 22 november 1918. Algas saksamaal
rahvale. Bürgermüsse koosolek Tartus 27. November 1917 · Koosolekut juhatas Jaan Tõnisson · Nõuti konstitutsioonilist monarhiat · Nõuti Eestimaa ühendamist ühtseks kubermanguks · Baltisaksalaste õiguste piiramist · Riigimaade jagamist rahavale Radikaalid kandsid 1905. a. detsembris rahutused üle maale. Algas mõisate põletamine. Rahvaluule räägib oma ajast Mõisad põlevad, saksad surevad, mets ja maa jääb meitele (1905) Valitsuse vastused rahvarahutustele Balti kubermangudes kehtestati sõjaolukord Hukati · Liivimaal 315 · Eestimaal 168 · Kuramaal 112 Saadeti välja · Liivimaal 182 · Eestimaal 101 Keelati elamast Baltimaadel · 392 isikul Iseseisva töö võtab kokku 1905.a. revolutsiooni 25. aastapäeva tähistamiseks rahva
4) saksakeelne asjaajamine 5) jäävad kehtima saksa seadused, saksa kohtumõistmine jne tartu ülikool saksakeelne ja luterlik nende alistumistingimuste tõttu(kapitulatsioonitingimused) nekrutivõtu vanusepiirang oli 17-37, kehtis ka pikkusepiirang (alla 160cm ei võetud) "püügipäev" kuulutati välja vaid mõisnikele Paul I - vene keiser 1796-1801 Aleksander I tema poeg Talurahva olukord 18.-19. sajandil pearahamaksu kehtestamine tõi kaasa rahutused talupoegades seas, sest nende meelest kui nad maksavad riigile maksu siis nad on riigi alamad ja ei pea mõisnike jaoks teotööd tegema, sõjavägi pidi neid veidi rahustama literaadid talurahva õigustest literaadid kõrgema haridusega inimesed, peamised kriitikud siinse olukorra puhul talupoegade õigustusele juhitakse tähelepanu juba 18.sajandil sakslastest literaadid/kirikuõpetajad paljud sakslasest literaadid tahtsid peale õppimist paar aastat koduõpetajana
Veebruarirevolutsioon -1917 veebruaris puhkesid Petrogradis massilised rahutused, mis kasvasid üle revolutsiooniks. -Tsaar Nikolai II loobus oma troonist, ja võim läks üle Ajutisele Valitusele. -Tallinnasse jõudsid rahutused märtsis, kus elas suur hulk vene töölisi. 2.märtsil arenes ülelinnaline treik, kus Punaste lippude all vabastati kõik poliitilised vangid. Rahutused laienesid kõikdesse suurematesse linnadesse, kus asus palju vene töölisi. Väiksetes maakohtades teadvustati revolutsiooni toimumist alles 10.märtsil, mil tähistati vabaduse ja revolutsiooniohvrite mälestuspüha. -Korratused linnades likvideeriti kiiresti. Venemaa Ajutine Valitsus määras kubermangudesse Kubermangukomissarid. Eestimaa Kubermangukomissariks sai Tallinna linnapea, eestlasest advokaat Jaan Poska. - Tegevust alustas miilits Autonoomia
· Puudusid kodanikuõigused erinevalt Lääne-Euroopast · Maal valitses endiselt baltisakslaste ülemvõim, eriti raske oli maatameeste olukord · Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.) · Sisekriisile lisandus Venemaa lüüasaamine sõjas Jaapaniga (1904-1905), kuhu oli mobiliseeritud ka tuhandeid eestlasi b) Ajend: Verine pühapäev Peterburis 9. jaanuaril c) Revolutsiooni algus: · rahutused (streigid ja miitingud) - Tallinnas ja Narvas töölised majanduslike ja poliitiliste nõudmistega, Tartus üliõpilased, maal mõisamoonakad · enamlevinuks palvekirjad võimudele "Postimehe" ringkonna mõõdukamad ettepanekud (üldine valimisõigus, eesti keele osatähtsuse tõstmine, maareform) ja "Teataja" radikaalsemad ettepanekud (konstitutsiooniline monarhia ja reformid) d) 16. oktoobri veretöö: · ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid ka Tallinna töölised · 16
· Nõuti demokraatliku vabariigi loomist · Keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust · Nõuti riigi- ja mõisamaade jagamist rahvale. Bürgermüsse koosolek Tartus 27. November 1917 · Koosolekut juhatas Jaan Tõnisson · Nõuti konstitutsioonilist monarhiat · Nõuti Eestimaa ühendamist ühtseks kubermanguks · Baltisaksalaste õiguste piiramist · Riigimaade jagamist rahavale Radikaalid kandsid 1905. a. detsembris rahutused üle maale. Algas mõisate põletamine. Valitsuse vastused rahvarahutustele Balti kubermangudes kehtestati sõjaolukord Hukati · Liivimaal 315 · Eestimaal 168 · Kuramaal 112 Saadeti välja · Liivimaal 182 · Eestimaal 101 Keelati elamast Baltimaadel · 392 isikul perioodiliselt · 20.sajandi alguseks kujunesid Eestis välja poliitilised voolud ja 1905 revolutsiooni tulemusena (17.oktoobri manifest) esimesed partied.
Esimeses maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana välja tulla. Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur - valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis rühmitus, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mida suurem oli inimeste rahulolematus peale Esimest maailmasõda, seda suuremat soosingut sai nautida fasistide juht Mussolini. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. 1921. aastal parlamendivalimistel saavutas fasistlik partei võidu. Mussolini kehtestas 1925
Riigi valitsev partei Sak SotsÜhtsuspartei. Sõjajärgsete piiridega lõigati ära osa tema tagamaadest idas. maj arenenuim sots riik I-Eur. sak üh-3okt, 1990 ühtsus muut võimal prst Berl müüri langemist 1989+ sdv poliitilise süst kokkukuk, 4võitja võimu võimet val Sak ühislt that-lõpp sotsialismi võimule.kokkuhoiupoliitika,ametiüh õigusi piiravad seadused.tek rahutused maailm at vahetusel- pinge-Ts-sl rahum lag 2riigix 1992, 31det. Rum 1989 lõpul rahvaülestõus.Jugo föde lagun.HiinaRV dem nõudv noorte+üliõp rahum demonst TaevaseRahu vljk suruti veriselt maha1989. NSVL lagu 1991 Milton-monetaristide eestkõn.Võitl inflats vastu.maxukoorm aland.maj elavd. rahapol. sõltumatus valitsusest.tarbijakäitu uurija.
· Puudusid kodanikuõigused erinevalt Lääne-Euroopast · Maal valitses endiselt baltisakslaste ülemvõim, eriti raske oli maatameeste olukord · Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.) · Sisekriisile lisandus Venemaa lüüasaamine sõjas Jaapaniga (904-1905), kuhu oli mobiliseerunud ka tuhandeid eestlasi b)Ajend: Verine pühapäv Peterburis 9. Jaanuaril c)Revolutsiooni algus: · Rahutused (streigid ja miitinugud)- Tallinnas ja Narvas töölised majanduslike ja poltiitiliste nõudmistega, Tartus üliõpilased, maal mõisamoonakad · Enamlevinuks palvekirjad võimudele- ,,Postimehe" ringkonna mõõdukamad ettepanekud (üldine valimisõigus, eesti keele osatähtsuse tõstmine, maareform) ja ,,Teataja" radikaalsemad ettepanekud (konstitutsiooniline monarhia ja reformid) d)16. oktoorbri veretöö · Ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid ka Tallinna töölised · 16
paljud ajaloolised, religioossed ning arhitektuurilised paigad annavad riigile suureprase turismipotentsiaali.Kindlasti kutsub Trki turiste ka see, et Trgi on odav ja suhteliselt vhekoormatud maa. Vaatamisvrsused-rikkalikult kultuuriobjekte niteks:moeesid ja ajaloomlestisi(Kreeka ajaloomlestised).Kindlasti on suureks plussiks on meri ja mnus kliima.Erinevad Trgi rahvuspargid kidavad inimesi oma rikkaliku taimestiku ja loomastikuga. PUUDUSED: Poliitiliselt rasked ajad-mssud ja rahutused ja kindlasti ka usk.Trgi ala on ks aktiivsemaid maavrvinate ning vulkaanide piirkondi ehk loodusnnetused mis vivad turiste arvu pikaks ajaks vhendada. (Mudalaviinid).Trgi on kll odav maa,kuid majanduslikult on ta ks mahajnumaid. 2.Kuidas mjutavad geograafiline asend ja looduslikud tingimused Norra transporti/veondust. Geograafiline asend mjutab nii, et merekaubanduse areng on hsti soodne, sest norra asub mere res ja lnemere kaudu on kaubandus suur.
Lutheri levik oli võimalik tänu olulisele leiutisele (Trükiplaat) Usupuhastust toetasid eelkõige linnakodanikud. Sest, nad kuulasid ning võtsid omaks. Võõramaa kaupmehed tulid linna, rääkisid mitmes keeles ning olid rohkem avatumad. Usupuhastust toetasid pigem linnkodanikud, kuid ka talupojad. Kui kõik on võrdsed, siis on elu ilus ja seksikas. Usupuhastuse vastu: Mõisnikud; Piiskopid; Kloostrid; ordumeistrid; Peale ordumeistri ähvarduskirja Tallinnale, algasid linnas rahutused. Rahvas tungis kirikutesse, rüüstas ja põletas pühakute pilte. Pildirüüste levis ka Tartusse, Narva, Viljandisse ja Pärnusse Johann v. Üxküll
Töötus on probleem nii inimesele endale kui ka ühiskonnale Töötus ehk tööpuudus on kaasaegses ühiskonnas seisund, mil töövõimelisel inimesel, kes tahab tööd teha, puudub töökoht. Töötuse protsent kasvab, kui töötajaid on rohkem kui töökohti. Arvan, et töötus on kaasaegse ühiskonna olulisimaid probleeme, põhjustades raskusi nii indiviidile kui ka riigile. Inimesele, kes on kaotanud oma töö, on uue seisundiga toime tulemine sageli raske. Puuduv sissetulek seab mitmeid piiranduid: esmaste toidu- ja tarbekaupade valimine sõltuvalt hinnast, tagasihoidlik eluviis, madal tarbimine. See mõjutab nii töötu perekonda kui ka riigi majandust. Töötus võib süvendada desotsialiseerumist, kuna inimese tutvusringkond on sageli piiratud töökaaslaste ja tööalaste tutvustega. Lisaks puuduvad rahalised vahendid, et kohtuda vanade sõpradega näiteks kohvikus. Töötus mõjutab ka inimese käitumist: süveneb depressioon, muresid proovitakse leevendada alkoholi...
· aadlimatrikkel- aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad.Suguvõsasid, mis ei olnud aadlimatriklisse kantud, kas ei loetud üldse aadlikeks või ei olnud nad täieõiguslikud. · Asehalduskord-1783.a. kehtestatud kord Baltikumis Katharina II poolt. · Pearahamaks-riiklik koormis, mida talurahvas pidi maksma. · Hingeloendus- · Roseni deklaratsioon-1739 a. ,taastati pärisorjus. · pearaharahutused- 1784.a. toimunud rahutused, talupojad ei tahtnud mõisakoormisi teha. · vallakogukond-19. Saj algul tekkinud talurahva kui seisuse omavalitsus. · vallavolikogu- valis täiskogu,kuhu kuulusid vastavalt rahvaarvule 3-2 liiget · vallakohus- lahendas talupoegade omavahelisi nõudmisi ja vaidlusi ning mõistis kohut talupoegade väiksemates süüasjades. Vallakohtu kohustuste hulka kuulus: vaeslaste varanduste
Demokraatia on küll halvim valitsemise viis, aga paremat pole välja mõeldud. Demokraatia on valitsemisevorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lauhusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimlikkus ning inim- ja kodanikuõiguste tagamine. Tihti on levinud inimeste seas kuuldumus, et kui riigis on valitsemise viisiks demokraatia on hästi, kuna demokraatia tähendab rahva võimu. Kuid asi pole pooltki nii hea kui see paistab. Demokraatia eelduseks on, et riigis on rahvavõim, et rahvas on kaastatud poliitikasse. Võtta ette Eesti näide, siin on kodaniku kaasamine valitsemisse on väga väike protsent. Inimene peab valima enda soosiku, keda ta sooviks näha riigikogus. Loomulikult muudab neid tulemusi ka see, et kes on suutnud teha kõige paremini endale reklaami, ning heas valguses näidata. Jõudes oma valitsuspukki, on ununenud, mida lubati rahvale. Ning nad hakkavad looma sedausi, ku...
Süürial on islamismiga täiesti omamoodi suhe. Barry Rubin kirjeldab Süüria islamismi nii: „Islamismi mõttes on Süüria tähelepanuväärselt anomaalne piirkond. Süürias on ametlikult sekulaarne riigikord, mida juhivad mittemuslimid, kuid hoolimata sellest on Süüriast saanud üks peamisi islamismi toetajaid araabiakeelses maailmas.” Tänapäeval pole ainult Süüria, vaid ka arvestav osa Lähis-Idast suuresti nagu püssirohutünn. Paljudes piirkondades käib kodusõda, toimuvad rahutused, mässud, islamistide tegevus aktiveerub ja radikaliseerub. Mitmes piirkonnas toimub inimõiguste rikkumine või kohati isegi genotsiid. Sudaan, Mali, Egiptus, Liibüa jne – kõik need ja veel paljud Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riigid on väga keerulises ning ohtlikus situatsioonis. Eriti raskes olukorras on siiski hetkel Süüria, kus kodusõda kestab juba rohkem kui kaks aastat. Araabia kevad pole toonud mingit demokraatiat ega liberalismi. Vastupidi – see on tekitanud
Tihti on väljaandes märgitud, kas tegemist on uudise või arvamusega. Ajakirjanikud peavad ettevaatlikult käituma rahvuse, rassi, religioossete või poliitisliste kuuluvuste ning soo rõhutamisega. Kui nad ilmutavad ebaõiget informatsiooni, tuleb alati avaldada ka parandus. Muidu tekib lugejatega probleem. Ajakirjanike õlgadel lebab väga suur vastutus ja kohustus. Kuid tihtipeale satuvad nad ka ohtlikesse piirkondadesse. Igal pool on hetkel ärevad ajad. Küll toimuvad sõjad, rahutused jm. Ilma ajakirjanike riskimisteta elaksime me pimedas ja kinnises maailmas mitte midagi teades.
põhjustas USA väärtpaberituru kokkuvarisemise. Lisaks muutus populaarseks masstootmine, kus toimus tarbekaupade liigtootmine: inimesed ei suutnud nii palju kaupu tarbida kui neid toodeti. Ka pangad aitasid sellele kaasa, andes liigseid pangalaenu. Majanduskriis tõi riigis kaasa totaalse kaose: toodangute maht vähenes poole võrra, palgad langesid, ettevõtted läksid pankrotti ja tekkis tohutu tööpuudus, mis tõi endaga kaasa teravaid ühiskondlikke probleeme, näiteks nälg ja rahutused. Joonis 1. Töötute arv läbi aastate; Siin joonistub selgelt välja, et aastatel 1929 1939 oli USA-s töötuid üle 20% Rain Reinson AT21b Joonis 2. Keskmised sissetulekud aastate kaupa. KOKKUVÕTE Kokkuvõtlikult öeldes oli Ameerika 1920-1930-date aastate mõjuvõimsam riik, kus said alguse paljud tehnikaimed ja mis mõjutas oma tegevusega paljusid riike. Rain Reinson AT21b
paavstile. 1520. aasta juunis andis paavst Leo välja kirikust väljaheitmise bulla. Martin Lutheri reformatrioon Lutheri olukord ei olnud tavaline ja teda ei saadetud tulle. Toetajaskonna hulgas nägi potenstiaali ka Karl V. 95 teesi sai positiivset vastukaja ka rahva hulgast. Lutheri mahukas kirjatöö andis rehvormatsiooni levikule tiivad. Friedrich Tark röövis Lutheri. Martin Luther asus peale pamfleeside ja traktaatide kirjutama ka piiblit oma emakeelde. Saksamaal puhkesid rahutused, mille Luther oli algatanud. Vaigistatud rahutus , algas taas 1524. aastal. Martin Lutheri reformatrioon Kohalikud vürstis hakkasid reformatsiooni poliitilises võimuvõitluses ära kasutama. Lutheri eelkäijad põletati tuleriidal. Martin Luther proovis luua uut kirikut. 1546. aastal tabas Martin Lutherit haigus. Reformaatorid jätkasid Lutheri tööd. Kaasamõtlejad läksid oma teed. Itaalia paavst Paulus III asutas inkvisitsiooni, et protestante jälgida. 16
Narõskina. Kui tsaar Aleksei Mihhailovits 1676 suri ning 1682 suri ka Peetri vanem poolvend tsaar Fjodor III, sattus Peeter tsaar Aleksei esimese abikaasa sugulaste Miloslavskite pooldajate ning tema ema sugulaste Narõskinite pooldajate vahelise võimuvõitluse keskpunkti. Pärast tsaar Fjodori matuseid kuulutas Bojaaride Duuma Peetri tsaariks, minnes mööda tema vanemast poolvennast Ivanist, kuid hiljem algasid rahutused ning tsaarideks kuulutati mõlemad vennad. Nad valitsesid koos kuni Ivan V surmani 1696 aastani. Peeter I esimene abikaasa oli Jevdokija Fjodorovna Lopuhhina, ning neil oli kaks ühist last. Ta teine abikaasa oli Katariin I, ning neil oli kaks ühist last. Peeter I valitsusaastad ning saavutused Peeter I viis Venemaal läbi kultuurirevolutsiooni, mille eesmärgiks oli vanameelse ja mahajäänud riigi moderniseerimine Euroopa eeskujul. Ta tegi pika ringreisi oma
Ø Raha kulus 3 korda rohkem , kui oleks varasemateks pealinna muudatusteks kulunud Ø Linn pankrotistus ... 1874 uus kolmeliikmeline territoriaalset haldamist juhtiv komisjon 1895 liidetiGeorgetowni alad 1930 uued valitsuse majad , mälestusmärgid , muuseumid 1950 Washingtoni elanikue tipparvu ekstreemum 802 178 1961 23 ratifitseerimine > said valida nüüd ka presidenti 1968 tänavarahutused peale kodanikuõguste kaitsja M. Luther Kingi atendaati Ø Rahutused 3 päeva Ø üle 13 600 föderaalväelase surusid vägivaldse mässu maha Ø Restaureeringud kuni 1990 aastani ( majanduslik kahju) 1973 Washingtoni piirkonna ,,kodukorra" ratifitseerimine Ø said valida linnapea ja linnanõukogu Ø 1975 I valitud mustanahaline linnapea Walter Washington Asukoht Ameerika Ühendriikide loodeosas Vaikse ookeani rannikul Piiratud Briti kolumbia provintsiga põhjast (Kanda)
*endised okupeeritud riigid tahtsid iseseisvust* Iisreali sünd(*14 mai 1948 loodi juutide riik*araablastele see ei meeldinud ja ründasid, nad ei võitnud)*vastuolud aasias Korea sõda: *1950 tungis P-Korea NSVL abil L-Koreale kallale* USA soovis ÜRO abiga see peatada*USAl see õnnestus, kuid varsti tungis Hiina neile kallale.*ÜRO üksused taandusid, kuid jäid pidama*1953 sõlmiti rahu Berliini ülestõus : * 1953-avalik vastuhakk(massirahutused)*Lääs ei tulnud appi ja NSVL suutis rahutused lõpetada. Kriis Kesk/Ida-Euroopas *Hrustsov mõistis osaliselt hukka salinismi ja isikukultuse*NSVL tegi järelandmisi*see tekitas lootust(poolas streigid) Ungari ülestõus:*1956 ülestõus Poolas *uue ameti juhtimisse Nagy(lubas Ungaris üles ehitada demokraatia) *4 nov 1956 alustas NSVL sissetungi Budabesti(mäss lõpetati; paljud surid, põgenesid;Nagy poodi) BALTI RIIGID:*Ülestõusud Leedus *Sakslased hõivasid Baltimaad(loodeti vabadust)*okupatsioonireziim
· Ekstentsialism. · Lääneriikide jõuetus. Jean-Paul Sartre · Tankide kasutamine meeleavaldajate Albert Camus vastu. Samuel Beckett Poola 1956 · Kommunismivastasus. · NLKP XX kongress. George Orwell · Boleslaw Bieruti surm. · Seksuaalne vabanemine. · Rahutused Poznanis. · Uueks kommunistide liidriks Wladislaw Alfred Kinsey Gomulka. Ungari ülestõus 1956 · Oktoobris Poola toetusmeeleavaldus. · Imre Nagy valitsus. · Novembris suruti vastupanu täielikult maha. · Tagajärjed: Tuhanded hukkunud Ligi 200 000 põgenikku. Suessi kriis 1956 · Gamal Abdel Nasser. · Juulis kanali riigistamine. · Lahingutegevus oktoobris-novembris. · ÜRO vahendatud vaherahu.
mingi seletamatu viha venelaste vastu.Üheks suureks probleemiks on keelebarjäärid. On tohtult idanaabreid, kes on elanud siin pool oma eluajast, kuid ei oska või ei taha rääkida eesti keelt. Paljud eestlased ei suuda seda mõista, kuidas on võimalik, et Eesti Vabariigis ei saa mõnes kohas oma emakeeles hakkama.Sallimatust kahe rahva vahel süvendas aprills toimunud pronkssõduri eemaldamine pealinnast. Pronksiöö rahutused toimusid üle Eesti, kuid eelkõige sai kahjustada Tallinna kesklinn. Valdavalt peksid vene rahvusest inimesed katki aknaid, röövisid poode ja väiksemaid kioskeid. Võimud tegid kõik, mis nende võimuses , et kurikaelu peatada. Tänapäeval on veel tohutult inimesi, kes on nulltolerantsed geide ja lesbide suhtes. On indiviide, kellel ei ole nende vastu midagi , kuid neid häirib see, et homoseksuaalid propageerivad oma eluviise
minu meelest polnud nõus. Veel üheks sarnasuseks võib pidada seda, et nii Eestis , kui ka Saksamaal põhilised poolehoidjad olid talupojad,sest see reformatsioon tegi nende elu palju mugavam ja lihtsam.Nad ei peaks kirikule raha andma , teenused oleksid nende rahva keeles. Aga minu meelest sellega tulid mitte ainult positiivsed jooned eesti talupojadele, sest nende suhed mõistnikutega minu meelest said halvemaks. Järgmine sarnasus on selles, et reformatsioon tõi rahutused nii Saksamaal , kui ka Eestimaal. Muidugi riikides leidusid inimesed , kes olid luteri usu poolehoidjad (enamasti talupojad) ja leidusid , kes olid selle vastu ja jäid katoliku usule truuks (enamasti mõistnikud ning aadlikud) . Riikides juhtusid vastaste inimeste kokkupõrged. Reformatsioon ehk usupuhastus osutus suurejooneliste muutuste ajaks Saksamaal,Eestis ja paljudel teistel Euroopa riikidel. Tervel Euroopal on nüüd olemas kaks korraliku usutunnistust ja see mõjutas kogu maailma
Haav on värske, sellest haavast tuleneb palju pimedat viha venelaste vastu. Isegi inimesed kes on sündinud tükk maad pärast venemaa okupatsiooni ei saa läbi venelastega. Üks suur põhjus selleks on keelebarjäär. Venelasi kes on elanud terve oma elu eestis ja kes ei oska ega taha osata eesti keelt on palju. Paljud eestlased ei suuda seda mõista, kuidas saab nii ignorantne olla. Sallimatust kahe rahva vahel süvendab ka venelaste käitumine, üks hea näide sellest on pronksiöö rahutused. Seal venelased ründasid eestlasi, ründasi eestlase ärisi, nad varastasid ja vandaalitsesid. Veel üks näide nulltolerantsusest on geide vihkamine. Enamasti on geide vastu vanemad inimesed kes pole varem sellist asja näinud ja kelle arust on see ebaloomulik. Geide vihkamine on minu jaoks väga segane aga see on osaliselt sellest, et ma kasvasin üles internetis ja seal pole miski ebatavaline ega taboo. Imelik on vihata kedagi sellepärast, et talle ei
kes takistasid riigi õitsengut, kuna neil oli plaan saada võimule Teadlased on avastanud, et hutudest ametnikud koostassid tutside nimel avaldusi, milles tutsid plaanisid tappa hutusid, et saavutada endale valijaskonna enamus Propaganda viis olukorrani, kus Rwandalased ei usaldanud enam mitte kedagi Kõik, kes väljendasid tutside suhtes kaastunnet, tembeldati avalikeks vaenlasteks Genotsiid Rahutused said alguse, kui tulistati alla Rwanda ja Burundi presidendid koos valitsusliikmetega 100 päeva jooksul kaotas elu kuni 1 miljon Rwanda elanikku Tapeti 75% tutsidest Relvastatud hutud ründasid tutsidest tsiviilisikuid – tapeti mehi, naisi ja lapsi, põhjendusega hävitada kurjus juba juurestaadiumis Genotsiidi lõpetas jõudu kogunud RPF-i (Rwandan Patriotic Front) pealetung Tänapäevane meediakajastus Kuu alguses möödus genotsiidist 20 aastat
kodu veel alles on. Lõpuks jõudis Meelis jälle koju tagasi. Vend Õnnepäeva näitas talle kohta, kus nende isa oli lahingus langenud. Ta emagi oli surnud ja paljud teised ka. Kodukandis kohtas Meelis jälle vana karjus Ivot. Ivo oli väga vanaks jäänud. Tal oli nüüd plaan minna tagasi oma esiisade maale Pihkvasse. Meelis lootis Pihkvast saada abiväge, et oma kodukoht ordurüütlitest vabastada. Leholast Pihkvasse oli palju maad. Nii kadus Meelis Leholast mitmeks aastaks. Jälle olid rahutused rahva hulgas võimust võtnud. Ühel ilusal päeval ratsutas vürst Vjatško Tarbatu linnusesse, mis asus Emajõe ääres. Sinna kogunesid kõik ümberkaudsed hõimlased ja teised, et liituda venelastega. Meelis on nende peale tõsiselt vihane. Lõpuks toimus lahing Tarbatu linnuses. Seal hukkus ka Meelis. Kõik linnuses olnud varad rööviti, inimesed tapeti ja hooned põletati maani maha. Peale seda algas pime orjuseaeg, mil rahvas pidi oma töövaevast isandaid toitma.
8.VENEMAA KOKKUVARISEMINE ( Lähiajalugu I osa. Õ.lk. 55-59 ) 1917 aasta lõpuks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Süvenevast kriisist andsid tunnistust järgmised nähtused: rahutused sõjaväes, majanduslik kaos, keisrivõimu autoriteedi langus,rahulolematuse üldine kasv. Venemaa sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik põhjustas rahulolematuse üldise kasvu.Veebruari lõpul puhkes Petrogadis näljamäss, mida maha suruma läinud sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. · Nikolai II loobus troonist (03.08.1917) · Moodustati Ajutine Valitsus Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim :
oktoober 1917 ) · Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus suure võidu. · Prantsuse vägi päästis Itaalia kokkuvarisemast. · Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda. Sõjategevus 1917 ( Saksamaa väed ) · Saksa väed saavutasid mitmel rindel edu,aga see ei olnud märgatav. · Allveesõda muutus tänu vastaste abivahenditele vähem edukaks. · Saksa sõjaväes hakkasid tekkima rahutused,sest rahvast kurnas nälg. Prantsusmaa plaanis Saksamaa täielikku purustamist.
Artikli analüüs ,,Miks me üldse reisime?" Tiit Pruul avaldas oma artikli ,,Miks me üldse reisime?" eesmärgiga mõista, miks inimesed reisivad. Alustades romantismiajastu kuulsatest literaatidest nagu Byron, Puskin ja Lermontov, jõudis autor tänapäeva vabatantsijani Matt Hardingini. Pruul leidis osavalt ajastutevahelised reisikogemuste erinevused ja tõi põhjendusi, miks on inimeste eesmärgid reisi alustamiseks muutunud ja miks pole ümbermaailmareisis enam midagi erakordset. Inimeste reisimisvajadused on põhjendatud vastandlike argumentidega. Osadel domineerib seiklushimu, nagu näiteks Jamesil, artikli autori vestluskaaslasel, kellega ta Indias kohtus. Kartmatu seikleja ei kartnud rahutusi, mida tõid kaasa poliitilised rahutused teda huvitas vaid elamus, mille nimel oli James valmis kas või surema. Seevastu enamikel reisijatel on peas leebemad mõtted. Nad reisivad lõbu, puhkuse ja teadmiste eesmärgil. Kuna kaasaj...
1821 sureb. Suur Prantsuse Revolutsioon: Selle põhjustas see, et 30 miljoniline 3. seisus ei suutnud ülal pidada 1. ja 2. seisust, keda oli kokku 500000. Arenev kodanlus tahtis saada poliitilist võimu. Majandus oli sital järjel, riik oli räigelt võlgu. Saamatud reformikatsed (J.Turgot, J Necker). Kronoloogia: 5 mai 1789 generaalstaadid tulid kokku. 17 juuni 89, 3. seisus eraldus (rahvuskogu). 9 juuli 89 rahvuskogu asutav kogu. 13 juuli 89 Pariisis rahutused, omakaitse raffuskaart. 14 juuli 1789 rünnati Bastille kindlust, vallutati ja lammutati, revo ametlik algus! August 1789 Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon, kaotati seisused, võrdsustati maksud ja õigused asuda riigi ametisse. August 1791 esimene põhiseadus, kujunevad jakobiinid ja zirodiinid. August 1792 kaotati kunni võim. 22 SEPTEMBER 1792 vabariik. Valimistel võitsid Jakobiinid, Z eraldusid. 21 jaanuar 1793 Kunn hukati.
Eesti sündmused august 2006 september 2007 Eesti sündmused aastal 2006 kuni 2007 on olnud väga erinevad, nii kasutoovad kui ka laastavad. Kuid mis põhjustab just negatiivseid sündmusi, kas inimeste oskamatus juhtida riiki, emotsioonid ..või midagi kolmandat ? Kõige tähtsamaks kui ka kõige rohkem kajastamist leidnud sündmuseks selle perioodi jooksul võib lugeda 28 aprillil 2007 Tallinnas toimunud rahutusi pronksisõduri ümber. Rahutused algasid, kui teatati, et kuju eemaldatakse ja tahetakse viia üle siselinna kalmistule. Enim ärritusid sellest vene rahvusest kodanikud, kes tundsid, et neil on kuju näol identiteet. Vastukarva oli ka mõte sellest, et avatakse pronkssõduri all olevad punaväelaste hauad. Kui rääkida aga eesti meedia vaatevinklist, siis kindlasti ei räägitud asjadest nii, nagu nad olid. Mässasid nii eestlased kui venelased, meedia kajastas aga venelaste kuritegusid
kodu veel alles on. Lõpuks jõudis Meelis jälle koju tagasi. Vend Õnnepäeva näitas talle kohta, kus nende isa oli lahingus langenud. Ta emagi oli surnud ja paljud teised ka. Kodukandis kohtas Meelis jälle vana karjus Ivot. Ivo oli väga vanaks jäänud. Tal oli nüüd plaan minna tagasi oma esiisade maale Pihkvasse. Meelis lootis Pihkvast saada abiväge, et oma kodukoht ordurüütlitest vabastada. Leholast Pihkvasse oli palju maad. Nii kadus Meelis Leholast mitmeks aastaks. Jälle olid rahutused rahva hulgas võimust võtnud. Ühel ilusal päeval ratsutas vürst Vjatsko Tarbatu linnusesse, mis asus Emajõe ääres. Sinna kogunesid kõik ümberkaudsed hõimlased ja teised, et liituda venelastega. Meelis on nende peale tõsiselt vihane. Lõpuks toimus lahing Tarbatu linnuses. Seal hukkus ka Meelis. Kõik linnuses olnud varad rööviti, inimesed tapeti ja hooned põletati maani maha. Peale seda algas pime orjuseaeg, mil rahvas pidi oma töövaevast isandaid toitma.
Ukraina vaheline salaleping Boriss Jeltsini eestvedamisel, mille tagajärjel lagunes NSVL. 5. IdaEuroopa kommunistlike reziimide kokkuvarisemise põhjused : Välispoliitilised põhjused : 1. Nõukogude Liidu mõjuvõimu taandumine IdaEuroopas. 2. Moskva kontrolli vähenemine (VLO lagunemine) 3. Gorbatsovi keeld sekkuda teiste riikide siseasjadesse. Siseriiklikud põhjused : 1. Sotsialismi ammendumine. Majanduse allakäik. 2. Rahvaliikumiste tekkimine, rahulolematus, rahutused. 3. Poliitilise opositsiooni tekkimine reformimeelsete tugevnemine. 6. Idabloki lagunemise tähtsamate sündmuste kronoloogia. Riik Sündmus Aasta Peaministriks sai mittekommunist. 1989.a. POOLA Rahvaliikumist juhtis ametiühinguliikumine Solidaarsus eesotsas Lech Walesaga. Lech Walesa sai presidendiks
I maailmasõda tõi Itaaliale palju raskusi ja võlgasid. Antanti riigid olid Itaaliale palju maid lubanud, kuid liitlased suhtusid Itaaliasse üleolevalt, seepärast tekkis itaallastel soov muuta oma maa suurriigiks. Sõjajärgsetel aastatel oli siseriiklik olukord raske, sest: · Keskvalitsus oli nõrk valitsused vahetusid pidevalt ( koalitsioonivalitsused ) · Erimeelsuste tõttu oli raske otsuseid langetada · Linnades suurenes tööpuudus · Rahutused · Tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla Tekkis Võitlusliit, kelle liikmeid hakati kutsuma fasistideks. Varsti see muutus parteiks ja juhiks sai Benito Mussolini. Mustsärklased võitlesid kurjategijatega ja korraldasid kokkupõrkeid kommunistidega. Mussolini õpetus: · Natsionalistlik õpetus tähtsamail kohal oli rahvus · Rahvus on jääv ja kõikahaarav · Üksikinimene on rahvuse osa
ja usuvabadus, võimude lahusus ja muu. Me ei ela kellegi karmi käe järgi, võimalus on teha omad valikud ja otsused ise. Muidugi on paika pandud piirangud, sest igal riigil on oma konstitutsioon, mida tuleb järgida ning mis teeb kogu rahva seaduste ees võrdseks. Elame heaolu ühiskonnas ning meie põhiseadus on igati vastav demokraatia nõuetele. Meid rõõmustab ka see, et riigil ei ole vaenlasi, kellega sõjajalal olla. Kui meie maal toimuks sõjad ja rahutused, ei oleks meie elukäik selline nagu praegu. Suureks plussiks on meie tugevad ja püsivad traditsioonid, kus näitame üles oma rahvuslikkust ja armastust isamaa vastu. Parimaks näiteks on selle koha pealt väga rahvuslik üldlaulupidu, mis leidis aset isegi võõrvõimude ajal ja on kestma jäänud tänaseni. Kui midagi ette võetakse, tehakse seda tavaliselt järjepidevalt. Regulaarsed tavad on meil
hiilgeaeg? Kes kuulusid madalmaade koolkonda? 15-16. saj. Dufay, Ockeghem, Desprez, Lassus. Kes oli madalmaade koolkonna esindajatest kõige väljapaistvaim helilooja? Mida tähendab mõiste ,,koolkond"? Orlandus Lassus. Koolkond on ühtse mõtte- ja kirjutusviisiga heliloojate ja õpilaste kooslus. Kuidas mõjutas protestantism 16.saj. saksa ja ka kogu Lääne-Euroopa kultuuri ja muusika arengut? Kes oli protestantismi looja? Suured rahutused, Rooma kirikust lahku löömine, muutus kultuuriline ühtsus, algas kultuurirevolutsioon, tekkis uus kirikulaul Lutheri koraal. Millised olid hilisrenessansi Itaalia ilmalike laulude tüübid? (selgitus 4-le laulutüübile) Milline oli prantsuskeelse ilmaliku laulu üldnimetus? Frottola(lihtsas vormis salmilaul, millel on tihti ka refrään, domineerid ülemise hääle meloodia), villanella(3-häälne ja rõhutatult algelise kõlaga, 16
varustuse ning elamistingimuste parandamist. Toimuva sõja tõttu oli tööstuse rõhk pandud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavat meeselanikkonnast oli mobiliseerittud sõjaväkke ning seetõttu olid halvenenud ka linnade toiduainetega varustamine. Toiduainetega paremat varustamist nõudnud demonstrandid hakkasid järgmisel päeval juba esitama poliitilisi nõudmisi sõja lõpetamiseks. 25. veebruaril toimus juba kogu Petrogradi hõlmav streik, keiser Nikolai II nõudis, et rahutused surutaks sõjaväge kasutades maha. 26. veebruaril politsei ja sõjavägi kasutas meeleavaldajate vastu relvi. 27. veebruaril aga keeldusid suurem osa sõjaväelasi elanike vastu jõu kasutamisest ning ühinesid demonstrantidega, vallutasid linna relvalao ning vabastasid poliitvanglast Krestõ poliitvangid. Nikolai II käsul Põhja-, Lääne- ja Kagurinde väeosad suundusid mööda raudteed Petrogradi, kuid streikivad raudteelased Gattsinas ei lasknud Põhjarinde väeosade raudteekoosseise
seda reaalselt tundnud. Eesti on demokraatlik riik ja kehtib põhiseadus. Seadused annavad inimestele võimaluse end kaitsta, kuid on ka kohustus neid täita. Majanduskriisi tõttu on kasvanud huligaansus. Varastatakse ja petetakse, et lihtsamalt raha teenida, kuid koos kuritegevusega areneb ka politsei. Politsei on ennast mitmeti tõestanud näiteks aprillirahutustel suudeti mässumeelsed inimesed peatada ja likvideeriti rahutused. Igalpool võib olla ohtlik. Kahjuks ei ole kõik inimesed head ja ei mõtle teiste peale. On väga palju suhtlemis probleeme, omavahelisi suhteid on väga raske piiritleda ja seaduseid kehtestada, seetõttu on politseil raske teha kindlaks süüdlane. Inimesed teavad palju, aga teevad vähe seda, mis on õige. Iga pisimgi muudatus annab suure tõuke turvalisuse poole. Sport on inimeste proovile panemise viis, mis on üldiselt jäänud rahulikuks,
aluseks Punaarmee sissetoomisele Eesti territooriumile, mis viis omakorda noore riigi okupeerimiseni. Pärast Kolmanda Reichi tagasilöömist Eestimaa pinnalt loodi siia Eesti NSV. Nõukogude aeg kestis kuni 1991 aastani, kui keskvõimu lõtvumisest tekkinud vaakumit kasutas ära Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, kes võttis astu Deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest, ning tuginedes juriidilisele järjepidevusele taastati 1918. aastal loodud Eesti Vabariik. 2007 aastal toimusid Tallinnas rahutused seoses Pronkssõduri teisaldamisega. 26. aprillist 29. aprillini toimusid Tallinnas ja mujal Eestis vandaalitsemised. Rüüstati Tallinna kesklinna erinevaid kauplusi, lõhuti trammliine, süüdati autosid. Eesti Vabariik tähistab 2008. aasta 24. vaabruaril riigi 90. sünnipäeva.
ümberhindamist 56ndate aastate ülestõus ja Nõukogude vägede väljaviimine) ja teisitimõtlejate vahel. 89ndal aastal suured meeleavaldused ja valitsus tegi järeleandmisi. Imre Nagy maeti teise hauda. Avati piir Austriaga. Sealt kaudu hakkasid lahkuma sakslased. 90ndate aastate kevadel saavutas opositsioon võidu. · Ida Saksamaa (Saksa DV) 87-88 põgenemine Lääne-Saksamaale. Ida-Saksmaa linnades rahutused. 9. november meeleavaldajad tungisid Berliini müüri äärde ja murdsid sealt läbi. Selle järele opositsioon legaliseeriti ja algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. 90ndate alguses vabad valimised. Algasid läbirääkimised kahe ühinemiseks. 1. Juuli hakkas kehtima Saksa Liitvabariigi raha Algasid läbirääkimised (2+4 selle pidid kinnitama II ms võitnud riigid. 3.okt 1990 Kaks Saksamaad ühines ning kadus SDV.
Lõuna-Venemaa Relvajõudude juhte Venemaa kodusõjas. Petain - Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1918) ja riigipea aastail 19401944. Judenits - Vene jalaväekindral (1915) ja Venemaa valgekaardi juhataja Baltimaades Vene kodusõja ajal 19181920. 5. Milles avaldus sisepoliitiline kriis 1917.a Venemaal? · Majanduslik kaos (nt. tööjõu- ning toorainepuudus, transpordi- ja kütusekriis, toimusid näljamässud) · Rahutused sõjaväes (nt. Venemaa oli kaotanud üle 6 miljoni sõduri) Rahulolematuse üldine kasv (nt. rahvuslikud vastuolud) · Keisrivõimu autoriteedi langus 6. Millised olid punaste võidu ja valgete ebaedu põhjused Venemaa kodusõjas? · Punaarmee oli hästi organiseeritud. Suudeti oma ressursse maksimaalselt ära kasutada. Nende käes olid tööstuspiirkonnad ja raudteesõlmed, mis võimaldasid vägesid kiiresti ümber paigutada
oktoober 1917 ) · Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus suure võidu. · Prantsuse vägi päästis Itaalia kokkuvarisemast. · Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda. Sõjategevus 1917 ( Saksamaa väed ) · Saksa väed saavutasid mitmel rindel edu,aga see ei olnud märgatav. · Allveesõda muutus tänu vastaste abivahenditele vähem edukaks. · Saksa sõjaväes hakkasid tekkima rahutused,sest rahvast kurnas nälg. Prantsusmaa plaanis Saksamaa täielikku purustamist.
aastail: · Pärisorjuse kaotamine ilma maata ei soodustanud talumajapidamist puudus huvi talutööde vastu · 1840. aasta viljaikaldus ja näljahäda (suuremast näljast ja surmast päästis asjaolu, et kartulist sai eestlaste põhitoit) b)Talurahva tegevus oma olukorra parandamiseks avaldus kahel viisil: · väljarändamisliikumine - Liivimaal levisid kuuldused, et Venemaal jagatakse soovijaile tasuta maad. Seetõttu puhkesid mitmes mõisas rahutused, milledest tõsisem oli nn Pühajärve sõda 1841.a. Otepääl Pühajärve mõisas. Mässajad suruti maha kohalekutsutud sõjaväe abil. Kolmekümnele anti 500 hoopi kadalippu, 6 saadeti sunnitööle Siberisse. · usuvahetusliikumine - 1845 massiline astumine vene õigeusku. "Keisri usku" minnes loodeti levinud kuulduse kohaselt saada maad ja vabadust teotööst. Kolme aastaga vahetas usku 60.000 inimest, eriti Saaremaal ja Pärnumaal. Võeti venepärased ristinimed (nt
Nõukogude komandör Berliinis kuulutas välja sõjaolukorra. Tänavatele toodi tankid. Meeleavaldused ajati jõuga laiali ning hukkus tuhatkond inimest. 10.Aastaarvud a) Berliini blokaad 1948 b) India iseseisvumine 1947 c) Hiinast saab kommunistlik riik 1949 d) Korea sõja lõpp 1953 e) Iisraeli riigi loomine 1948 f) Berliini ülestõus 1953 g) Rahutused Poolas 1956 h) Ungari ülestõus 1956 i) Stalini surm 1953 11.Kes oli Lavrenti Beria? Stalini lähedamaid kaastöölisi Nõukogude Liidu juhtkonnas ning peale Stalini surma sai ka presidendiks, kuni arreteeriti. 12.Kes oli Wladislaw Gomulka ning mis sündmustega oli seotud? Poola kommunistlik liider, algatas valitsuse Riigi Rahvusliku Nõukogu, ajas NSV Liiduga iseseisvamat poliitikat.
ja usuvabadus, võimude lahusus ja muu. Me ei ela kellegi karmi käe järgi, võimalus on teha omad valikud ja otsused ise. Muidugi on paika pandud piirangud, sest igal riigil on oma konstitutsioon, mida tuleb järgida ning mis teeb kogu rahva seaduste ees võrdseks. Elame heaolu ühiskonnas ning meie põhiseadus on igati vastav demokraatia nõuetele. Meid rõõmustab ka see, et riigil ei ole vaenlasi, kellega sõjajalal olla. Kui meie maal toimuks sõjad ja rahutused, ei oleks meie elukäik selline nagu praegu. Suureks plussiks on meie tugevad ja püsivad traditsioonid, kus näitame üles oma rahvuslikkust ja armastust isamaa vastu. Parimaks näiteks on selle koha pealt väga rahvuslik üldlaulupidu, mis leidis aset isegi võõrvõimude ajal ja on kestma jäänud tänaseni. Kui midagi ette võetakse, tehakse seda tavaliselt järjepidevalt. Regulaarsed tavad on meil
kolmandat maailma ei peetud piisavalt võrdväärseks parteriks ja selle maid kasutati poliitilisest eesmärkide elluviimiseks. 3. Territoriaalselt jagaksin nii, et ei tekiks usulisi konflikte vms. 4. 1960 - valitses riiki sahh Mohammad Reza Pahlav, kes püüdis riiki läänestada. Seda püüet nimetati valgeks revolutsiooniks. 5. Valge revolutsiooni plaan polnud hästi läbi mõeldud ja sellega kaasnesid rahutused, mille sahh salapolitsei ja armee abil maha surus. Sahhi vastu häälestusid paljudja nõudsid ranget islami korda. 1970 - rahulolematused suurenesid veelgi . Rahvatõusu oli juhtinud Pariisist Ajatollah Homeini, kelle töö tulemusena Iraan kuulutati islamivabariigiks. Seda pööret hakati nimetama islamirevolutsiooniks. 6. : Sõjalised kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks ; Vallutati Kuveit- põhjuseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
