Kolm musketäri Põhilised tegelased: d`Artagnan - peategelane Athos - healoomuline, arukas, rahumeelne, d`Artagnani parim sõber Porthos - hiiglaslik musketär, natuke rumal, d`Artagnani sõber Aramis - Athose ja Porthose vahepealne de Treville - musketäride kapten Louis XIII - Prantsusmaa kuningas Tema Eminents - kardinal(kaardiväelaste kapten) mees Mueng`ist - raamatu vältel suhteliselt tundmatu isik; de Rochefort; kardinali teener härra Bonacieux - mees kelle vaenlane oli samuti mees Mueng`ist; d`Artagnani korteriomanik
inglastele edukas, kuid lõppkokkuvõttes aeti nad Prantsusmaalt sisuliselt minema. c) Nagu ajaloos ikka: pärast ebaõnnestunud sõda välisvaenlasega puhkeb kodusõda, Inglismaal puhkeski vaid 2 aastat hiljem kodusõda kahe vaenutseva aadlisuguvõsa vahel (1455-1485 Rooside sõda nimetus tuleneb mõlema suguvõsa vapil olnud roosist); alles pärast seda sõda (NB! eelnenud Saja-aastane sõda oli ju olnud ka väga kurnav) algas Inglismaa rahumeelne areng. d) 16. sajandil mõjutas reformatsioon ka Inglismaad kuningas Henry VIII ei nõustunud alates 1534. a. alluma Rooma paavstile, kujunes anglikaani kirik (väliselt ja sisult jäi palju samaks katoliku kirikuga, suurimaks erinevuseks: anglikaani kiriku peaks oli Rooma paavsti asemel Inglismaa valitseja) > seega sai ka Inglismaast protestantlik maa (ent mitte niivõrd valitseja usuliste veendumuste pärast vaid
- kasv (laienemine, paljunemine) - diferentseerumine (terviku osadeks jaotumine ja keerulisemaks muutumine) Militaarne ja industriaalne ühiskond Inimühiskonna arengus võib täheldada trendi, milles militaarne ühiskonnatüüp asendub industriaalsega. - Militaarne ühiskond on sõjakas, riik on tsentraliseeritud ja ei võimalda inimestele palju vabadusi, inimese juures väärtustatakse patriotismi, kuulekust. - Industriaalne ühiskond on rahumeelne, detsentraliseeritud, inimeste tegutsemisvabadus on suur, inimese juures hinnatakse iseseisvust, ettevõtlikkust. Sotsiaaldarvimism Spencer uskus, et Darwini loodusliku valiku teooria kehtib ka inimühiskonnas. Seda väljendab lause "survival of the fittest" tugevamate ellujäämine. Seega tugevamad inimesed (ja ühiskonnad) tõrjuvad aja jooksul välja nõrgemad. See on loomulik protsess ja riik ei tohi seda takistada. Sotsiaalne organism
Lisaks kroonikatele on palju dokumente, mis pärinevad 13 sajandi I poolest, mis annavad teavet vallutajate taotlustest, omavahelistest suhetest. Aast Mis toimus? Sündmuse mõju Liivimaa arengule a 1143 Rajati Lübeck Linn kujunes sakslaste idaretkede väravaks. Sellest sai hilisemate retkede alguspunkt 1186 Piiskopiks sai Meinhard Hakati ristiusustama. Alguse sai rahumeelne misjonitöö 1198 Ristisõdijate lahing Riia all Ametlik luba paavstilt alustada ristiusustamist vägivallaga. 1199 Albert von Buxhoeveden sai Eestlaste, liivlaste ja latgalite usustamine ja piiskopiks maavallutus on seotud Alberti tegevusega 1201 Albert von Buxhoeveden alustas saksa Piiskopid said uue keskuse. Riiast sai uus
Nende eetiline päritolu on teadmata. Teada on, et neil olid tihedad sidemed Idamaa kõrgkultuuridega. Samuti pärineb sellest kultuurist Euroopa vanim kiri : lineaarkiri. Kirja märgid on küll tänapäeval loetavad, kuid siiski jääb arusaamatuks, kuna ei tunta keelt, mida kreetalased rääkisid. Lossides valitsesid preester-kuningad . Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis võib arvata, et sõjategevusel ei olnud suurt rolli. Kunsti iseloomustab rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Tol ajal midagi eriti üles ei kirjutatud – tehti vaid majapidamisaruandeid. Seega pole teada ka palju valitsejatest ning kirjast Kunstis kujutati naisi rohkem Mükeene kultuur : 1500 a. eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare. Tugipunktiks valiti Knossos. Võeti kiiresti omaks minoiline kultuur ja kreetalaste lineaarkiri kohandati vastavalt enda keelele. Esile kerkisid kindlustatud lossid, millest kuulsaim oli Mükeene – massiivne, kiviblokkidest
Põhikiri jõustus 10. jaanuaril 1920 .aastal. Rahulepingute osas oli erimeelsusi, suurimaid karistusi nõudis Prantsusmaa. Inglismaa ja USA olid aga vastu, sest soovisid Saksamaa säilitada turuna ning ei tahtnud, et Prantsusmaast saaks Euroopas number üks riik. Rahvasteliidu põhikirjalisteks eesmärkideks olid: · rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine; · tüliküsimuste rahumeelne lahendamine; · rahvusvahelise koostöö edendamine; · kollektiivse julgeolekusüsteemi loomine. Rahvasteliidu peakorter asus Genfis. Rahvasteliidu tegevus lõppes seoses II maailmasõja puhkemisega. Ametlikult saadeti ta laiali 1946. aasta aprilli lõpus, mil San Francisco konverentsil moodustati ÜRO. Tegevus ei olnud edukas, sest: 1. juhtivatel riikidel olid omakasupüüded. 2. majandusanktsioonid ei toiminud. 3. Lepinguid, millele toetus, peeti ebaõiglaseks. 4
Vesiroosi ainuke tütar. Tähtsat osa etendab nende elus ka teenija Tiina, kelle ülesandeks on hoolitseda Indreku ja Karini kahe lapse Tiki ja Miia eest. Tähtsamateks kõrvaltegelasteks on Karini isa Vesiroos, pankrotimeister Köögertal, advokaat Paralepp, üliõpilane Rönee, proua Itam ja teose teisest osast tuttavaks saanud revolutsionäär Melesk. INDREK Oma tüübilt on Indrek vaatleja ning mõistja. Inimlik ja rahumeelne Indrek ei lase ennast kergesti provotseerida. Sellest teeb aga mõnigi vastasmängija valejärelduse, nagu oleks tema kannatlikkus piiritu. Kannatuse katkedes käitub Indrek ettearvamatult. Ja kui ränk ka ei ole tema reageering, vastaspool on selle ära teeninud, koguni möönab seda ise. Sügava jälje on Indrekusse jätnud ka revolutsioon. Kõige rohkem aga rõhub teda mälestus emast, kellele ta halastusest surmava mürgiannuse andis. Nii nagu tema isa Andres, nii on ka Indrek tõsist
o Aabraham iisraellaste esiisa; Jahve sõlmis temaga lepingu o Mooses iisraellaste juht, kes juhtis nad välja Egiptuse vangipõlvest ning edastas 10 käsku o Taavet ühendas Kaananimaa ühtseks riigiks (Iisrael); Iisraeli kuningas (11.-10.saj eKr) o Nutumüür iisraellaste püha paik 5. Vana- Kreeka · Ajalooperioodid: o Egeuse kultuur (2000 1400 eKr) tundmatu päritoluga rahvas labürinditaolised lossid rahumeelne kultuur; härjakultuur tsunami hävitas kõrgkultuuri Kreetal Mükeene + Knossose paleed ühed tähtsaimad keskused o Tume ajajärk (1100 800 eKr) kangelasajastu müütide kujunemine + jumalad teame tänu Homerose eepostele Egeuse meri Kreeka sisemereks languseperiood (lossid hävinenud, kiri ununenud, elanikkond vähenenud, peaaegu tsvilisatsioonieelne tase)
SISUKORD · Sissejuhatus..............................................................................2 · Noorus....................................................................................2 · Astumine poliitikasse.................................................................3-4 · Aastad ilma parlamendita...............................................................5 · Pikk parlament...........................................................................6 · Kodusõda ja hukkamine................................................................7 · Kokkuvõte................................................................................7 · Lisa .......................................................................................8 · Kasutatud kirjandus.....................................................................9 1 SISSEJUHATUS ...
- on oma eesmärkides lõhenenud. · Majanduslik ebastabiilsus finantsiline ebastabiilsus riikides kriisid. Maailama majandus sõltub USA tohutust jooksevkonto defitsiidist. · Rahvusvaheline rivaliteet rahvusvahelisi suhteid ohustab suurriikide rivaliteet. 4 fundamentaalset aspekti: 1) on olemas üks vaieldamatu hegemoon US, 2) prevaleerib arusaamine, et õitsengut ja heaolu genereerib rahumeelne kaubavahetus mitte territoriaalsed vallutused; 3) suurjõud on teatanud pühendumust turumajanduslikule arengule ning rahvusvahelisele ja poliitilisele integratsioonile; 4) globaalsed institutsioonid ja tihe koostöö soodustavad koostöötahet. · Ressursinappus - Rikkust luuakse tootes ja vahetades. Kui pakkumine on fikseeritud ja nõudlus kasvab, siis tarbija on kehvemas olukorras:
meeleolusid, kuidas ja kunas avaldusid siirdeühiskonna ilmingud Eestis? Siirdeühiskond on olukord, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt režiimilt teisele. Sellega kaasneb ajutine suur ebastabiilsus. See võib toimuda revolutsiooni kaudu: -mille algatavad senise võimu kriitikud -areneb meeleavaldustest kokkupõrgete ning riigipöördeni Või reformi kaudu: -mille algatavad võimulolijad -see on enamasti kavakindel ning rahumeelne protsess Siirdeühiskonnas on inimestel soov saavutada kiireid lahendusi ja elujärje paranemist. Kasvab populismi populaarsus ning usutakse “kindla käe loosungeid”. Võib kaasa tuua majanduskriise ja elatustaseme langust. Siirdeühiskonna ilmingud avaldusid Eestis 1919-1923. aastatel ning pärast taasiseseisvumist, see avaldus suurenenenud enesetappude ning tapmiste arvus 14. Kes mõtles välja võimude lahususe kaasaegsel kujul, milles see seisneb, miks oli see
Oleks saanud kasvõi moraalset tuge, et vastupanu agressorile on õigustatud. See oleks mõjunud pigem positiivselt Eestile. 2. Eesti kaotused okupatsiooni tagajärjel oleksid olnud suuremad esimese alternatiivi kasutamisel, sest esimesel puhul oleks Eesti kasutanud sõjalist vastupanu ja seega oleks ka Nõukogude Liit alustanud sõda ja kasutanud rohkem relvajõude. Teise alternatiivi puhul oleks olnud lahendamine rahumeelne. 3. Balti riigid kaotasid iseseisvuse, aga Soome suutis selle säilitada, sest Soome tõstatas Rahvasteliidus küsimuse oma iseseisvuse osas ja Rahvasteliit osutas moraalset tuge Soomele, et nende vastupanu on õigustatud. Samuti oli Soomel suurem sõjavägi. 1941.-1942.a. II maailmasõjas Idarinne BARBAROSSA PLAAN välksõja plaan Saksamaal rünnata Nõukogude Liitu. Loodeti 3-4 kuuga võita, kevadel alustada
1870-ndate alguses tegi Jannsen midagi ootamatut ta sõlmis kokkuleppe, mille kohaselt hakati "Eesti Postimehes" avaldama baltisakslaste kirjutisi. Kuigi Jannsenil säilis võimalus jääda oma veendumuste juurde ja neid endiselt avaldada, sattus ta kaudses mõttes baltisakslastest sõltuvusse, kuna nende kirjutiste avaldamise eest maksti talle korralikku tasu. Majanduslikult vägagi tark otsus, kuid alles tärganud eestlusele natuke valus hoop. Eesti eest võitlevast ajalehest sai rahumeelne ja tagasihoidliku laadiga väljaanne, mis küll säilitas isamaalise hoiaku, kuid kaotas palju lugejaid (nende seas noored rahvuslased) ning kaastöölisena ka Jakob Hurda, kelle ajaloolised jutustused pahandasid baltisakslasi ning pidi selle pärast Eesti Postimehest lahkuma (Laar 2005). Uueks rahvuslikuks häälekandjaks sai 1878 Carl Robert Jakobsoni juhtimise all alustanud "Sakala". Lehe turule tulekuga hakkas nii Eesti- kui Liivimaal ilmuma
maha lüüa (analoogne jonnipunni nukule). · Katse viidi läbi viie lasteaiarühmaga keda koheldi erinevatel viisidel. · Esimene rühm - tegevus nukuga toimus reaalajas ning laste ees. Bandura abiline (naisterahvas) hakkas nukku kõvahäälselt sõimama, lõi jalaga, viskas ning ründas haamriga · Teine rühm - lastele näidati sama agressiivset tegevust, kuid filmilindilt · Kolmas rühm - sama tegevus multifilmina · Neljas rühm - rahumeelne täiskasvanu käitus nukuga sõbralikult · Viies rühm - kontrollgrupp kes ei näinud mingit stseeni nukuga. · Pärast stseenide näitamist jäeti lapsed nukkuga natukeseks ajaks üksinda. Laste käitumist jälgiti läbi läbipaistva seina ning registreeriti kõik nende sõnalised ja füüsilised toimingud. · Kõige agressiivsemalt käitusid nukuga multifilmi näinud lapsed, neist jäi agressiivsuselt
· Veetlemine, mõjutamine välimuse abil - ilusale inimesele omistatakse tavaliselt häid iseloomujooni. · Psüühiline või füüsiline vägivald 4 Temperamendi tüübid · koleerik avatud ja närviline (aktiivne, optimistlik, impulsiivne, agressiivne, rahutu, muutlik) · sangviinik avatud ja tasakaalukas (jutukas, energiline, elav,muretu) · flegmaatik suletud ja tasakaalukas(passiivne, ettevaatlik, mõtlik, rahumeelne, kontrollitud, kannatlik) · melanhoolik suletud ja närviline (vaikne, pessimistlik, tagasihoidlik, ärevil, tujukas, tundlik) Suhtlustasandid Berne'i järgi (laps, täiskasvanu, vanem) · Lapse tasand spontaanne käitumine + rõõmus, loominguline laps - viril, hädaldav · Täiskasvanu asjalik, ratsionaalne käitumine · Vanema tasand kujuneb põhiliselt oma vanemate käitumise põhjal + heasoovlik, nõuandev, kiitev - kritiseeriv, käskiv, keelav
eostega, lülieoseid harva (needki enamasti üheeoselised sporangiumid). Sugulises protsessis moodustub hulgatuumne puhkeeos (seigeos), mis annab idanedes eosla (palju eoseid). 1. Kl. Ikkesseened. Nutthallikulaadsed: lagundajad ka inimtoidul (nutthallitus), rohkem mullas (kõduhallikulised), sõnnikus (sõnnikuhallik "tulistab" poolemillimeetrise läbimõõduga eoslaid kuni meetri-kahe kõrgusele). Putukhallikulaadsed (putukate parasiidid kärbsehallik: "väga rahumeelne kärbes" aknal, ümbritsetud õrnade valgete karvade ja valkja tolmulaiguga klaasil; neil areneb sageli sekundaarne eos). Loomhallikulaadsed väikestel mulla- ja veeloomadel. 2. Kl. juusseened: putukate pärasoole kommensaalid. Hk. Glomeromycota Maailmas 160 liiki. Ilma sugulise paljunemiseta (seigeos leitud vaid ühel liigil), esineb partenogenees (ebaseigeos). Paljunemine klamüdospooridega. Rakuvaheseinteta niidid, kestas kitiin
AJALUGU 1) Kreeka ajalooperioodid ja iseloomulikud jooned Minoiline- (2000-1500eKr) Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta saarel. Rahumeelne lossidekultuur. Ttähtsaim ja tuntuim Knossose loss. Lineaarkiri A desifeerimata. Valitseja oli nii usujuht kui ka majanduse korraldaja. Põhipaanita rõõmsate kaunistustega lossid(ilma kaitseta). Kultuuri häving- vulkaanipurse Kreeta saarel. Mükeene- (1500-1100eKr) Maa jagatud kuningriikideks. Valitseja sõjapealik ja majanduse korraldaja. Lineaarkiri B desifreeritud. Müüridega kindlustus(lossid hästi kaitstud kohtades). Keskus
saj. konfliktid Alzeerias, Vietnamis jm. 12. Diplomaatiline ja konsulaarõigus Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) on omandanud teadmisi diplomaatilise õiguse olemusest ja allikatest, samuti konsulaarõigusest; 2) teab diplomaatilise esinduse ja selle funktsioonide kohta. Õppesisu Diplomaatiline staatus, diplomaat, diplomaatiline esindus, alaline esindus, suursaatkond, isiku puutumatus, konsulaarõigussuhted, konsulaarasutused, konsulaarfunktsioonid. 13. Tülide rahumeelne lahendamine Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) on omandanud teadmisi tüli küsimuste ja nende lahendamise meetodite kohta. Õppesisu Kohtumenetluse olemus ja selle liigid, õiguslikud ja poliitilised tülid, poliitilised ja juriidilised meetodid, läbirääkimised, head teened ja vahendus, lepitusmenetlus, vahekohtulik menetlus, rahvusvahelised kohtud. 6.2 Praktilised tööd ja IKT rakendamine Õppetegevust kavandades ja korraldades:
nahaarsti Deborah Jeanne Rowe'ga. Rowe ootas sel ajal umbes kuuendat kuud paari esimest last. Algselt polnud Rowe'il ega Jacksonil plaanis abielluda, aga Jacksoni ema veenis neid seda tegema.[256] Michael Joseph Jackson Jr (tuntud ka kui Prince) sündis 13. veebruaril 1997 ja tema õde Paris-Michael Katherine Jackson sündis aasta hiljem 3. aprillil 1998.[254][257] Paar lahutas 1999. aastal ja Jackson sai endale laste täieliku hooldusõiguse. Lahutus oli üsna rahumeelne, aga hilisema hooldusõiguse taotlusega ei jõutud kokkuleppele enne kui 2006. aastal.[258][259] Septembris 2006 kinnitasid nii Jackson kui ka tema eksnaine Debbie Rowe, et nad jõudsid laste hooldusõiguses kokkuleppele. Tingimusi ei avalikustatud kunagi. Jackson jätkas nende kahe lapse hooldajaks olemist.[259] 2002. aastal sündis Jacksoni kolmas laps Prince Michael Jackson II (hüüdnimega Blanket). [260]
Suuremaid rehielamuid nimetati mõisateks. Eesti oli jagunenud 8 muinasmaakonnaks (Läänemaa, Revala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala); tehti omavahel koostööd; muinasaja lõpul oli Eestis kokku ca 45 kihelkonda. 2. Eesti allutamine võõrvõimule: vabadusvõitlus ja Jüriöö ülestöus Liivimaa ristisõda e. MVV e. Baltimaade ristisõda e. Kirde-Euroopa ristisõda (1208-1227) Põhjused: Baltikum viimasena paganlik ning eelnev rahumeelne misjonitöö ebaõnnestud; paavst lubas ristiusuga pattudest vabaks saada; Eesti ei olnud ühtne- lihtne rünnata, sõda toetasid saksa kaupmehed, Taani ning Rootsi kuningakoda. Liivlaste vanem Kaupo- läks kergelt sakslastega liitu; piiskop Albert- energiline, „jõuga tuleb peale minna“ Murrangulised sündmused: (Sündmused 3 etapis.) I etapp: Jõudude tasakaal (1208-1212). Sakslased ründasid (1208 Ugandi), kuid eestlased suutsid vastu hakata
5 Põhimõte hõlmab relvajõu kasutamist, ent ei keela muid sekkumise vorme, nt majanduslik sund, boikott, poliitiline destabiliseerimine, propaganda, kihutustöö jm. Samas ei tohi need meetodid olla suunatud suveräänsuse õiguste kahjustamisele. Jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeld ÜRO põhikirjas artiklis 2(4) tavaõiguse staatusega keeld on siduv ka neile riikidele, kes pole ÜRO liikmed. Vaidluste rahumeelne lahendamine ÜRO põhikirja artiklis 2(3) kohustab liikmesriigid lahendama rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt. Nimetatud keeld on ajapikku laienenud kõigile riikidele. Inimõiguste austamine Rahv.-vah. õiguse üldprintsiibiks kujunes peale II Maailmasõda. Võistleb traditsiooniliste printsiipidega nagu nt riikide suveräänsus ning siseasjadesse mittesekkumise nõue. Rahvaste võrdsus ja enesemääramisõigus
aasta revolutsioon Ajendiks Verine Pühapäev rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. jaanuaril. Protestimeeleavaldused Venemaal. Tallinna töölised hakkasid korraldama streike, miitinguid. Rahutused levisid kiiresti Tallinnast väljapoole. Teravnesid võitlusvormid. Majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega. Streigid muutusid peaaegu igapäevaseks. Maal hävitati mõisavara. Sagenesid kokkupõrked sõjaväe ja politseiga. Vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi rahumeelne palvekirjade esitamine. Korraldati koosolekuid. Koostati petitsioone, milles taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ning mitmeid reforme. Oktoobris algas ülevenemaaline streik, suleti ärid, ametiasutused, koolid, vabrikud, töökojad. Tallinna Uuel turul korraldati 16. oktoobril suur rahvakoosolek, mis lõppes traagiliselt. Sõjaväeüksus avas rahva pihta tule, suri 94 inimest, haavatuid oli üle 200. Nikolai II kirjutas alla 17. oktoobri manifestile.
Venemaal: 1. Demokraatlike vabaduste puudumine 2. 1900-1903a. Majanduskriis 3. 1904 a. Vene-Jaapani sõda 4. Maapuudus 5. Riigi valitsuse passiivsus reformide ettevalmistamisel. Ajendiks sai Verine Pühapäev- rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9.jaanuaril. Korraldati streike, peeti miitinguid. Majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid igapäevaseks, maal hävitati mõisaid. Levinuimaks vormiks jäi rahumeelne palvekirjade esitamine. Revolutsiooni süvenemisest andis märku oktoobris alanud ülevenemaaline streik. Suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid, ametiasutused. Peeti miitinguid, lauldi rev. Laule, rüüstati viinapoode ja relvakauplusi. Nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Nõudmiste toimumiseks peeti suur rahvakoosolek Tallinna Uuel turul. Kohale ilmunud sõjaväeüksus avas rahva pihta tule. 16
· Taavet - loob tugeva Iisraeli riigi, mis oli 10. saj eKr tolle aja tugevaim riik. 5. Vana-Kreeka Loodusolude mõju ajaloole · Eredaimalt paistab see ehk silma Kreeta-Mükeene perioodist, kus Kreeta saare kultuur arenes väga jõudsalt tänu sellele, et saarele oli raske ligi pääseda ning vallutajad sinna ei pääsenud. Ajalooperioodid: piirid ja iseloomustus · Egeuse kultuur - 2400-1400 eKr Kreeta saar ja Peloponnesose poolsaarel asuv Mükeene Rahumeelne kultuur. Kunstialaselt kindlasti üks omapärasemaid. · Tume ajajärk - 1100-800 eKr Egeuse meri saab Kreeka sisemereks (kreeka kolooniaid paikneb Väike-Aasia rannikuni) Egeuse kultuur on hävinenud. Täpseid andmeid pole. Võib pidada kangelasajastuks, millest teame tänu Homerose eepostele ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". · Arhailine ajajärk - 800-500 eKr Piirid on endised, kuid kujunevad linnriigid Ateena ja Sparta
Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest, igal ühel üks hääl Korralised istungid toimusid septembris. Tegeleti Rahvasteliidu tegevusvaldkonda kuuluvate või maailma rahu puudutavate küsimustega. Alalisteks liikmeteks olid GB, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja USA. 3.1 Põhimõtted Rahvasteliidu põhikirjalisteks eesmärkideks olid: rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine; tüliküsimuste rahumeelne lahendamine; rahvusvahelise koostöö edendamine; kollektiivse julgeolekusüsteemi loomine. I. Salakokkulepete kaotamine II. Merede vabadus III. Vabakaubandus IV. Desarmeerumine V. Koloniaalnõudmiste kohandamine. 4. Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel üks tähtsamaid probleeme oli Saksamaa reparatsioonide küsimus. Pariisi rahukonverentsil nendesuhtes üksmeelt ei saavutatud. Otsustati nende suurus hiljem kindlaks määrata, aga Saksamaa pidi maksmisega peale hakkama
Inimesed, kes kõnnivad eluteed numbriga 6, kannatavad üldjuhul rohkem kui teised ja neil on ees ka oluliselt rohkem katsumusi. 7 Kui kõnnid seitsmendal eluteel, oled väga arukas ja tähelepanelik. Sul on eriline anne asju vaadelda, uurida ja mõistatusi lahendada. Eelkõige oled mõtleja. Analüüsid kiiresti olukordi ja lahendad neid efektiivselt ja imelise täpsusega. Oma töös oled põhjalik ja hoolikas, täielik perfektsionist, kes eeldab, et ka teised tema standarditele vastavad. Oled rahumeelne ja kirglik hing, kuid valid hoolega inimesi, kellega läbi käid. Tajud kohe ära valed ning hoiad petmisest ja reeturlikkusest kaarega eemale. Sa ei ole üks neist, kellel on suur hulk sõpru, kuid kui kellegi juba enda sõbraks aktsepteerid, jääb ta selleks terveks eluks. Tahad kedagi lähedalt tundma õppida, enne kui talle enda ellu ukse avad. Sa oled arukas ja väga kiire taibuga, kuid mitte eriti sotsiaalne. Sind võidakse pidada
Inimesed, kes kõnnivad eluteed numbriga 6, kannatavad üldjuhul rohkem kui teised ja neil on ees ka oluliselt rohkem katsumusi. 7 Kui kõnnid seitsmendal eluteel, oled väga arukas ja tähelepanelik. Sul on eriline anne asju vaadelda, uurida ja mõistatusi lahendada. Eelkõige oled mõtleja. Analüüsid kiiresti olukordi ja lahendad neid efektiivselt ja imelise täpsusega. Oma töös oled põhjalik ja hoolikas, täielik perfektsionist, kes eeldab, et ka teised tema standarditele vastavad. Oled rahumeelne ja kirglik hing, kuid valid hoolega inimesi, kellega läbi käid. Tajud kohe ära valed ning hoiad petmisest ja reeturlikkusest kaarega eemale. Sa ei ole üks neist, kellel on suur hulk sõpru, kuid kui kellegi juba enda sõbraks aktsepteerid, jääb ta selleks terveks eluks. Tahad kedagi lähedalt tundma õppida, enne kui talle enda ellu ukse avad. Sa oled arukas ja väga kiire taibuga, kuid mitte eriti sotsiaalne. Sind võidakse pidada
Vestfaali rahulepingu eesmärgiks oli lõpetada Kolmekümneaastane sõda ning kehtestada ja 1 Aschendorff Verlag/Münster, Vereinigung zur Erforschung der Neueren Geschichte e.V. Die Westfälischen Friedensverträge vom 24. Oktober 1648. Texte und Übersetzungen (Acta Pacis Westphalicae. Supplementa electronica, 1). Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.pax-westphalica.de, 20.11.2011. 2 Ibid. 3 Ibid. 4 tagada suveräänsete riikide rahumeelne kooseksisteerimine. Vestfaali rahuleping on kirja pandud järgides kõrgeid moraalinorme, kus selgelt usaldatakse lepingupoolte soovi rakendada ja kaitsta riikide suveräänsust ja maailmarahu. Rahulepingu artiklid sisaldavad abstraktseid hüpoteese, kus tuuakse välja üleüldised tingimused rahu määratlemiseks ja hoidmiseks, ning kasuistlikke hüpoteese, kus tingimused on suunatud kindlatele riikidele/piirkondadele ning nende juhtidele
Karikatuur "Tagantvaade". Allkiri: "Igavesti kestev rahu." Jaapan kontroll Vaiksel ookeanil. Suurbritannia Briti laevastik, Prantsusmaa franko-ameerika allianss, Itaalia suurem Itaalia, Rahvasteliit (League of Nations) 1920-1946 Asutati Wilsoni jt algatusel Pariisi rahukonverentsil 28.04.1919, jõustus 10.01.1920 Eesmärk rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine; tüliküsimuste rahumeelne lahendamine; rahvusvahelise koostöö edendamine; kollektiivse julgeolekusüsteemi loomine. Liikmed Liikmeks on olnud 63 riiki Algul ei võetud Rahvasteliitu kaotajariike Saksamaad ja tema liitlasi (SM liitus 1926, lahkus 1933) NSVL võeti liikmeks alles 1934 (visati välja 1939) USA ei liitunud (Kongress ei ratifitseerinud RL põhikirja) Eesti 1921-1940 ... Struktuur Keskus: Genf Juhtorganid: Täiskogu kõikide liikmesriikide esindajad
Perseuse lugu on tavaline skeem Vana-Kreeka, kuid ka Lähis-Ida ja paljude muude piirkondade kangelase sünnist. Valitsejale ennustatakse, et vastsündinu kukutab kuninga (Kyros II) või toob kuningriigi huku (Trooja Paris), mille peale kuningas üritab kõigest väest last tappa, kuid saatuse kiuste mingi kalur või karjane päästab lapse ja ennustus saab aastate pärast tõeks. Mis eristab Perseust Iasonist ja Theseusest, on üllatavalt rahumeelne lõpp. Helena oli Zeusi ja Leda (või Nemesise) tütar. Helena erakordse ilu pärast röövis ta juba lapseeas Theseus, kuid Helena vennad vabastasid ta ja tõid kaunitari tagasi koju Spartasse. Et edaspidi ära hoida asjatud tüli tema kosilaste vahel, pakku Odysseus välja ettepaneku anda vanne, et kõik aitavad seda meest, kelle Helena neist endale valib. Seepärast kogunesid pärast seda, kui Paris oli vahepeal Menelaosega abiellunud Helena Troojasse röövinud, kokku kangelased kogu
kutsutakse inimesi üles koristama ja hoidma oma riiki puhtana. Sellegi poolest on India üks räpasemaid riike maailmas, seda kindlasti ka suure rahvaarvu ja vaesuse pärast. Mahatma Gandhi oma parimate kavatsustega on kindlasti paljude iidol. Isegi Venemaa presidendi V. Putini sõnul oli Gandhi maailma kõige puhtam demokraat, selle sõna kõige ehedamas tähenduses. Vaatamata Mahatma Gandhi ebaõnnestumisele luua üks rahumeelne riik kutsutakse teda Indias ''isa'' või ''ristisia'' nimedega. Ma usun, et India oleks saavutanud iseseisvumise ka ilma Gandhi'ta, kuid sel juhul oleks Vabadusvõitlus nõudnud ilmselt palju rohkem inimelusid. Kuigi praeguse India üks suurimaid probleeme on tema väga suur ja lakkamatult kasvav rahvastik, oleks see ikkagi olnud väga kurb. Mahatma Gandhi sürrealistlikuid missioone ei ole küll võimalik lõpule viia, kuid tema
Sugulises protsessis moodustub hulgatuumne puhkeeos (seigeos), mis annab idanedes eosla (palju eoseid). 1. Mucoromycotina Nutthallikulaadsed: lagundajad ka inimtoidul (nutthallitus), rohkem mullas (kõduhallikulised), sõnnikus (sõnnikuhallik "tulistab" poolemillimeetrise läbimõõduga eoslaid kuni meetri-kahe kõrgusele). 2. Entomophthoromycotina Putukhallikulaadsed (putukate parasiidid kärbsehallik: "väga rahumeelne kärbes" aknal, ümbritsetud õrnade valgete karvade ja valkja tolmulaiguga klaasil; neil areneb sageli sekundaarne eos). 3. Zoopagomycotina Loomhallikulaadsed väikestel mulla- ja veeloomadel. 4. Kickxellomycotina (Osa endisi Kl. Juusseened): putukate pärasoole kommensaalid. Uuemate geeniuuringute põhjal on Ikkesseened ja Viburseened (koos) parafüleetilised (polüfüleetilised) rühmad. Hk. Krohmseened Glomeromycota Maailmas 170 liiki, Eestis teada 70
sõnadega suudab inimesi mõjutada käituma voourslikult. Selline haridus oli palju praktilisem kui Platoni ja Aristotelese filosoofia. Poliitilised voorused humanismis Valitsemise ülim eesmärk : gloria valitseja eesmrägiks peaks olema riigilie suure kuulsuse ja au toomine, kaasneb riigi õitsenguga. Kõrgeim eesmärk. Pax rahu mitte eesmärk, vaid hüve, selleks, et õitsenguid saavutada oleks parem sõdu vältida. Rahumeelne filosoofia kuulsus ja au tuleb ennemini rahumeelselt valitsedes. Bonum commune ühishüve, mitte iseenda jaoks, oli saavutatav õigluse vooruse abil. Oluline : Riigi kodanikud pidid olema ise oma riiki valitsemas, autonoomne poliitiline kord, võõrvõimudest vabadus. Cicero humanistide eeskujuks(,,Kohustustest") antiiksed põhivoorused : tarkus , kindlameelsus, mõõdukus , õiglus.
Diktatuuride teke Uute poliitiliste jõudude populaarsus Rahvusvahelised suhted · Venemaa ja Saksamaa lähenemine; 1922. A Rapalli kokkulepe( sõjatööstuse arendamine, kasutades Venemaa tehaseid) · 1922. Genova konverents- sõjajärgse Euroopa taastamine; võlgade küsimus · Vaen Saksamaa suhtes · Locarno konverents 1925. A; Reini tagatispakt (kindlustas Saksamaale läänepiiri) · Briand'l-Kelloggi pakt 1928.a (loobumine sõjast, konfliktide rahumeelne lahendamine · Uute riikide tunnustamine Demokraatia laienemine ja kriis · 1920.aastad: uued demokraatlikud riigid valimisõiguste laienemine(naised) uued parteid · 1930.aastad: mittedemokraatlike parteide teke ja populaarsus diktatuurid seotud maj.kriisiga Milles seisnes demokraatia nõrkus? Demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning
) Soome on seisukohal, et rahvusvahelise sekku- mise vajadus peab olema otsustatud mitmepoolselt ja ühtsete põhimõtete kohaselt, mis on kir- jas ÜRO hartas. Samal ajal peab rahvusvaheline üldsus arendama oma suutlikkust võtta kasu- tusele teatud meetmeid, nt. juhtudel, kui rikutakse inimõigusi. Kui seda ei tehta või ollakse mõnel muul viisil nõrk, siis ei saa riigid võtta enda peale vastutust, mida neilt nõutakse. Pea- miseks võimaluseks, et leida rahumeelne lahendus piirkondlikele ja siseriiklikele vaidlustele, konfliktidele, on mitmepoolse koostöö ja rahvusvahelise õiguse tugevdamine. (Soome Välis- ministeeriumi koduleht, 2006) Rahvusvaheline õigus võib eksisteerida, aga loota, et sellest kõik ka kinni peaks, oleks kindlasti liialt naiivne. Maailmas on väga palju erinevaid rahvaid ja kultuure, kes kõik võivad sõna ,,õigus" tõlgendada väga erinevalt. See mis võib ühele rahvale
Riigiõigus 1) Eesti riigi järjepidevus: Eesti Vabariik ei ole oma eksistentsi isegi okupatsioonide perioodil minetanud. Riik kui selline on alati oma põhiseaduse järgi eksisteerinud. Peale okupeerimis ppaeaks taastama täies ulatuses õiguslik olukord, mis eksisteeris enne Eesti Vabariigi okupeerimist ENSV liidu poolt. Enamus väikeriike on tunnustanud Eesti taasiseseisvumist ning diplomaatilised suhted on taastatud, seega on tunnustatud Eesti riigi järjepidevust- de jure. 2) Riigi põhialused: Riigi elemendid on territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. Territoorium, on maa ala kus kehtib selle riigi võim. Eesti põhiseaduse kohaselt määratakse eesti mere ja õhupiir rahvusvaheliste konvensioonide alusel. Maismaa piir aga määratakse kindlaks Tartu rahulepingu ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Rahvas, see on kogu riigi alus. Rahvas kui riigivõimu kandja ja teostaja. Seoses a...
sellest välja. Seal kus oli radikaalne kohalik aktiiv, kes ei põlanud vägivalda ja asusid ise kohalike salkade etteotsa, oli hävitustöö põhjalikum (Velise, Märjamaa, Kohila, Raasiku, Rapla, Türi). Kuid vaevalt oleks üldse nii laiaulatuslik aktsioon saanud alata ilma Tallinna tööliste osaluse ja õhutuseta. Mõisate põletamine ei kulgenud sünkroonselt komiteede ebaseaduslike moodustamisega valdades, mis oli pikaajaline ja rahumeelne protsess. Seega pole rev. komiteede asutamine valdades mingi mõisate ründamist ja terrorit esilekutsuv või soodustav tegur. Mõisnike vara massiline hävitamine ei olnud põhjalikult ette valmistatud ja planeeritud tegevus. Kaitseväe asutamist ja püsside muretsemist vallakassa rahaga, mida ei jõutud enamasti ellu viia, kavandati mitte mõisate, politsei ja sõjaväe ründamise eesmärgil, nagu võim ja mõisnikud hiljem väitsid, vaid enesekaise eesmärgil „mustsaja“ jõukude
allüksuseid, et kasutada seal piirkonnas tegutsevate inimesre ideesid. ÜLEILMASTUMINE 1. Iseloomusta globaliseerumist e üleilmastumist neljast aspektist, too näiteid: ● 1. Kultuuriline üleilmastumine- nt. rahvustoitude ülemaailmne levik(pitsa, sushi), inglise keele domineerimine, maailmamuusika levik. ● 2. Majanduslik üleilmastumine- suured RVE-d, rahvusvaheline kaubanduse kasv. ● 3. Poliitiline üleilmastumine- relvastatud konfliktide rahumeelne lahendamine, riigipiiride tähtsuste vähenemine. ● 4. Keskkonnamõjude üleilmastumine- maailmamere reostumine, jäätmed, prügisaared; kliimamuutus ja selle tagajärjed (liustike ja mandrijää sulamine); bioloogilse mitmekesisuse vähenemine(loomade elupaikade hävimine, võõrliikide sissetund jne). 2. Kuidas mõõdetakse riigi globaliseerumist? Kas Eesti on pigem rohkem või vähem globaliseerunud riik? Põhjendage oma otsust.
majanduslik- poliitilised huvid ning arukast diskussioonist näiteks Arktika teemadel on kujunemas pigem tuline võimuvõitlus. Põhjus on ikka veel seni hõivamata rikkalikes loodusvarades (peamiselt nafta), mis on kergitanud päevakorda Arktika territoriaalse jagamise. Siinkohal on paslik tagasihoidliku irooniaga meelde tuletada, et just samalaadsest polaaraastaga kaasnevast koostööst sündis 1961. aastal Antarktika leping, millega lõunamandrist sai rahumeelne rahvusvahelise teaduskoostöö piirkond. Vajaduse kuulutada mullu taas välja polaaraasta tingisid ennekõike globaalse kliima soojenemisega kaasnenud ulatuslikud ja kiired muutused polaaraladel. Jää- ja lumikatte kahanemine viimastel aastakümnetel on olnud märkimisväärne ja murettekitav. Alates 1979. aastast, kui satelliitide abiga hakati tegema Põhja-Jäämere jääkatte monitooringut, on olnud märgata suvise jääkatte ulatuse selget kahanemist.
- Argimurede lahendamine 74. Mis iseloomustab kolmandat sektorit? - Mittetulunduslikkus - Osaluse vabatahtlikkus - Institutsialiseeritus 75. Järgnev väide on õige: - Assotsialisatsioonilise koolkonna käsitluses on nii riigi kui kodanikeühiskonna aluseks ühiskondlik lepe, mis kontrollib selle tegevust ning vajadusel sekkub. - Reziimikoolkonna käsitluses on nii riigi kui ka kodanikeühiskonna aluseks ühiskondlik lepe ning toimub rahumeelne demokratiseeriv areng. 76. Kaasamiseks nimet. Järgnevaid tegevusi: - Arvamusuuringute tegemist avalike poliitikate kujundamise sisendina - Konsulteerimist kodanikeühendustega - Visioonikonverentside korraldamist - Erinevate töörühmade kokkukutsumist 77. Millised probleemid kaasamisprotsessi kodanikeühenduste seisukohalt ohustavad? - Kaasatakse väga piiratud hulka ühendusi - Konsulteerimise raamid on väga jäigad
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne: Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed. `Idee-ühikud', mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Oluline on tekstis leiduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne: Tähtis on autori intensioon e. kavatsus (Mitte ainult mida väidab, vaid miks?) Tähtis on ajalooline kontekst ja keelelised tavad e. konventsioonid. Seega: Vaja uurida autorit ennast, tekste millele autor vastas, konventsioone, mille raames kirjutas Teooria seos praktikaga: Ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad Innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon: Elu pole ...
„Eestimaa laul“- oli laulva revolutsiooni ajal üks silmapaistvamaid üritusi, mis toimus 11. septembril 1988 Tallinna lauluväljakul Interliikumine- oli Eestis aastatel 1988–1991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine Suveräänsusdeklaratsioon- 16 november 1988 aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes Balti kett- Balti kett oli rahumeelne poliitiline meeleavaldus. See toimus 23. augustil 1989, kui umbes kaks miljonit inimest ulatas üksteisele käed 600 km pikkuses ketis läbi Baltimaade, näidates üles oma ühtsust püüdlustes vabaduse poole Eesti kongress- oli rahvaalgatuse tulemusel 24. veebruaril 1990 toimunud üleriigilistel valimistel valitud rahvaesindajatest moodustatud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike esinduskogu Üleminekuperiood- oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt 1990. aasta kevadel
n Infoühiku semiootiline sisu n Kõneisikud n Sõnumi sihtrühm Erinevad lähenemised n Pluralistlik mudel: meedia kui valvekoer n Domineeriva ideoloogia mudel: kes maksab, tellib muusika n Eliidi mudel: postipapa-ajakirjandus n Turu mudel: meedia kui ühiskonna peegel n Normatiivsed, deliberatiivsed demokraatiateooriad Kodanikeühiskond EKAK-is Eesti kodanikeühiskonna arengukontseptsiooni määratlus: ,,Kodanikeühiskond on vaba, demokraatlik, rahumeelne, õiglane, jõukas, arenguvõimeline ning kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt ühiskonnaellu ja poliitikate väljatöötamise protsessi kaasav ühiskond." Kodanikeühiskond mõistena n Ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja -vabadused on kaitstud ning kus nad julgevad ja oskavad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda n Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd, et edendada oma huve
EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist
Mittesekk pm hõlmab eelkõige relvajõu kasutamist ja sellega ähvardamist, eriti kui üritatakse sekkuda riigi suveräänsusesse. Jõu kasut või jõuga ähvard keeld: Briand-Kellogg’i pakt puudutas sõda. Selline keeld kuj rv-se õ-se üldprints-ks pärast II MS. sätestati ÜRO põhikirja art 2 (4). Prints-l rv-se tavaõiguse staatus ja siduv ka mitte ÜRO liikmetele. Tegu ius cogens normiga, absoluutse keeluga, millest erandid kindlatel juhtudel. Tülide rahumeelne lahend: ÜRO põhikirja art 2 (3) liikmesriikidele tülide rahum lahend koh. Tavaõiguse prints lähtuvalt ÜRO 1970 deklarats-st ja Nicaragua Case, kus Rv Kohus leidis, et t rah lah print-l on tavaõigus staatus. Siiski on vajalik riigi nõusolek rahumeelse lahendamise meetodi valikul. Inimõiguste austamine: Kuj rv-se õ-se üldprints-ks pärast II MS. Sellele aitasid kaasa ÜRO põhikiri (1945), inimõiguste ülddeklarats (1948), ÜRO inimõiguste paktid (1966)
Ja nüüd on nüüdisühiskond. Siirdeühiskond Ühiskond milles üks valitsuskord asendub teisega.(üleminek diktatuurilt demokraatiale). Revolutsioon Reform Algatavad dissidendid Algatab valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkod Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg, oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu- ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks Võim Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutada. · Võim on DOMINEERIMINE
Eesti, mis läheb totalitarismist demokraatiasse, käsumajandusest turumajandusse) - revolutsioon reform Algatavad dissidendid Algatav valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda rahumeelne Muutuvad võimu ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks Edukas üleminek diktatuurilt demokraatiasse saab toimuda vaid evolutsiooniliselt kõiki eluvaldkondi hõlmavate reformide kaudu. Üleminek algaks demokraatliku põhiseaduse kehtestamisega, järgneksid vabad valimised ja lõppeb demokraatia juurdumisega kõigis eluvaldkondades. Siirdeühiskonna probleemid:
Rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusid. Õppis kihelkonnakoolis, hiljem kirikuõpetaja juures, sai Vändra kiriku köstriks. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai ajalehe asuta-mine, loa taotlemine nõudis üle kümne aasta enne kui, 1857 sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht "Perno Postimees". Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kõik mida saavutada võib peab tulema rahumeelsest kokkuleppest saksalaste ja valitsusega. J. virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpu-näiteid põllupidajatele. Majandusliku raskused sundisid Jannsenit 1864 kolima Tartusse, kus ta asutas ajalehe "Eesti Postimees". Tartus saavutas Jannsen kiiresti rahvamehe kuulsuse, osales aktiivselt igal pool. Jannsenile oli abiks tema tütar Lydia Koidula.
Põhimõtted - Juhtiv osa võimust - seisuste eeliste - kõik sünnivad parlamendile kaotamine, võrdsena - maksumaksjatele isikuvabadus - maa- ühine, valimiõigus - valimisõigus võrdne õigus - monopolide kõigile - rahumeelne kaotamine - ühisomand - südametunnistuse - võrdsetena vabadus ehk sündinud, puritaanide õiguste võrdne õigus kaitse maale - koguduste iseseisvus - kuningavõimu asemel vabariik
siin igalpool. Leedukaid ei vallutatud, sest neil oli tekkinud riik juba. Ristisõda Läänemere idarannikule alagas u. 1180ndatel aastatel, esialgu saadeti siia rahumeelsed piiskopitööd tegema piiskop Meinhard. Oli Ükskülas, Daugava jõe suudme lähedal, seal tegutses. Lasi sinna ehitada kivilinnuse, kivid seoti mördiga, eeldas seda, et ehitusmeistrid kutsutud välismaalt, sest kohapeal seda kuntsi ei tuntud. 1190 tuli piiskop Berthold, polnud enam rahumeelne vaid kavatses kasutada ka sõjalist jõudu ristiusu levitamiseks. Meinhardi valitsemise ajal võttis ristiusu vastu liivlaste vanem Kaupo, sai ristisõdijate liitlaseks. Kavakindel ristiusustamine sai alguse 1199 kui piiskopiks sai Albert.Tolleaegne paavst Innocentius III kuulutas välja lausa ristisõja, kes sinna suundusid pidid saama andeks oma patud, Albert kogus kokku u 500-mehelise väe, et sellega saabuda. Muutis keskuseks Riia 1201, anti linnaõigus, toodi merele lähemale keskus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
