julgeolekukomitee NATO PÕHILISED JULGEOLEKUÜLESANDED NATO peaeesmärgiks on tagada kõikide liikmesriikide vabadus ja julgeolek poliitiliste ja sõjaliste vahendite abil vastavalt Põhja-Atlandi lepingule ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjale. Oma algusaastatest peale on allianss töötanud selle nimel, et Euroopas valitseks õiglane ja kestev, ühistele demokraatlikele väärtustele, inimõigustele ja õigusriigi põhimõtetele tuginev rahumeelne ühiskonnakord. Pärast külma sõja lõppu on see alliansi keskne eesmärk omandanud uue tähenduse, kuna esmakordselt Euroopa sõjajärgse ajaloo jooksul on sellesaavutamine saanud reaalselt võimalikuks. NATO raketikilbiprogramm Juulis 2006 teatas NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer Euroopat kaitsva raketikilbi rajamise kavatsusest. 18. septembril 2006 sõlmiti esimesed lepingud raketikilbi komponente tootvate firmadega.
ema käest saanud ning tal oli tunne nagu oleks ta oma ema käest lohutust saanud. Nuttis, kui tema teine laps oli ka tütar, mitte poeg, kes oleks talu pärinud, sest ei tahtnud Andresele pettumust valmistada ega halb naine olla. Oli väga töökas ja iseseisev isegi oma teise lapse sünnitas ja pesi täiesti ilma abita. Tal oli vähe sõbrannasid, ainult palgatud talutüdrukud: Mai ja hiljem eriti Mari (oli täielikult kodule ja perele pühendunud). On väga rahumeelne, andis Andresele nõu ,,Targem annab järele", et see jätaks Pearuga vastastikuse jamamise. Surres mõtles ta ka oma pere peale ning sellele, kes hoolitseks tema laste ja mehe eest (Mari).
ning seetttu mnda aega redus viibisid. 2. Vennad olid omavahel sarnased selle poolest, et... nad olis kik priski kangekaelsed, laisad ja kvapised. Samuti meeldis pea kikidele vendadele tegelikult ks ja sama neiu, Mnniku- moori noorttar Venla. Vlimuselt olid neil sinepikarva juuksed, tugevad lad ja pikk kasv. 3. Teistest erinesid... Aapo, Eero ja Lauri, sest nad olid targemad ja otsustusvimelisemad ning enamasti ka iseloomu poolest. Aapo- mrgatavalt targem, pikim, pihimuliseim, rahumeelne, asutusvrne. Eero- lhim, terava keelega, noorim, nrk, ninatark Lauri- vabadusjanuline, looduselembeline, vaikne, tsine 4. Kosja minnes olid poisid uhked, sest neil olid kaasas... aabitsad, sest nad olid tegelikult minemas kooli, kuid poisid mtlesid, et nad nevad praegu viksid vlja ning see on sobilik kosja juures. 5. Jukola vennastest ei peetud lugu, sest... nad sattusid paljudesse konfliktidesse, mis enamasti lppesid kaklusega ning vendade viduga
Meinhardile tehti ülesandeks Liivimaa ristiusku toomine. Berthold korraldas ristisõja, et liivlased jõuga alistuma sundida. Pärast mitmeid sõjalisi operatsioone pöördus osa liivlasi vabatahtlikult ristiusku. Ülejäänud liivlased 13. saj. Toimus ulatuslik ristimine ja ehitati kirikuid. Samal ajal võtsid ristimise vastu ka latgalid. - Liivimaa piiskopid, osata iseloomustada ja hinnata piiskoppide tegevust. Meinhard- alustas misjonit Ükskülas, kuhu rajati kirik. Rahumeelne ristimine. Katolik usk levib liivlaste seas. Berthold- siseneb sõjaväega Liivimaale Holmi linnust vallutama. Lahingu võidavad sakslased. Albert- saabus koos ristisõdijate väega Liivimaale, asutas Mõõgavendade ordu. 2. Henriku Liivimaa kroonika kui peamine kirjalik ajalooallikas Liivimaa ristisõja algjärgust ja eestlaste muistsest vabadusvõitlusest: - teada Henriku isikut- oli Liivimaa kroonika autor, lätlaste preester ning tegutses ka tõlgina.
Astrid Standberg Mida tähendab minu jaoks Balti kett? 23. augustil 1989. aastal, Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, organiseeriti rahumeelne protestiaktsioon Balti kett. See oli 600 km pikkune inimestest kett Tallinnast läbi Riiga ja sealt Vilniuseni, nõudes sedaviisi Balti riikidele vabadust. Tuhanded inimesed seisid kätest kinni, nii olid ühendatud kõikide Balti riikide pealinnad. Esile tõusid äärmuslikumad nõudmised majanduslikust iseseisvusest kuni riikliku iseseisvuse taastamiseni. Jõuline rahvaliikumine võttis Eestis Rahvarinde vormi ning seejärel asutati need ka Lätis ja Leedus. Moodustati rahvarinde esindajate poolt Balti Nõukogu, et järgnevalt kooskõlastada ühist tegevust. Selle keti abil said ka Balti riigid oma suhteid arendada ja neid paremaks muuta. Balti rahval olid siiski sarnased tulevikutaotluse...
õpilasi koolides, mõisamoonakaid, sulaseid ja taluomanikke külades. Samaaegselt teravnesid ka võitlusvormid: majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid peaaegu igapäevasteks, maal hävitati mõisavara, sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega. Kuid kas sellest kujunes sündmus, mis edendas Eesti elu või tähendas see kõik hoopis vastupidist. Vabadusliikumise levinumaks vormiks oli rahumeelne palvekirjade saatmine, koosolekute korraldamine ning petitsioonide koostamine. See ei tähendanud, et rahva kõiki eelnimetatud soove oleks rahuldatud, kuid sellest hoolimata neid saadeti pealinna. Eesti ajalehtedes kirjutati protestiavaldusi. Ajaleht "Uudised" nõudis sisuliselt isevalitsuse kukutamist ning selle asendamist demokraatliku vabariigiga. "Teataja" taotles maareformi ja rahvaesinduse kokkukutsumist. Veel astus
elutee number 6. Kui arvutuse tulemuseks peaks tulema nulliga lppev arv nagu 10, siis on elutee numbriks 1, sest nulli ei arvestata. 7 Kui knnid seitsmendal eluteel, oled vga arukas ja thelepanelik. Sul on eriline anne asju vaadelda, uurida ja mistatusi lahendada. Eelkige oled mtleja. Analsid kiiresti olukordi ja lahendad neid efektiivselt ja imelise tpsusega. Oma ts oled phjalik ja hoolikas, tielik perfektsionist, kes eeldab, et ka teised tema standarditele vastavad. Oled rahumeelne ja kirglik hing, kuid valid hoolega inimesi, kellega lbi kid. Tajud kohe ra valed ning hoiad petmisest ja reeturlikkusest kaarega eemale. Sa ei ole ks neist, kellel on suur hulk spru, kuid kui kellegi juba enda sbraks aktsepteerid, jb ta selleks terveks eluks. Tahad kedagi lhedalt tundma ppida, enne kui talle enda ellu ukse avad. Sa oled arukas ja vga kiire taibuga, kuid mitte eriti sotsiaalne. Sind vidakse pidada veidraks vi uhkeks,
Leedukad olid küll paganad, aga neil oli oma riik. 1180-dad (väiksemad vürstiriigid ühinestid --> Suur-Vürstiriik) 1187 hävitati Rootsi linn Sigtuna (Idamere panagad?) 1143. a. Rajati LÜBECK. Eestlaste relvad: viskeodad/torkeodad, sõjakirvaed, mõõk, kilp. --> Malev (ühe maakonna mehed) MUISTNE VABADUSVÕITLUS Ristisõdijate eesmärgiks oli: 1. Ristiusu levitamine 2. kaupmeeste turvalisem kauplemine 3. juurdepääs uutele maavaldustele. MEINHARD- rahumeelne misjonitöö. 1180. Üksküla liivlaste bismis-ristimine kivilinnuse vastu. TEODERICH-(Meinhardi abiline), tülis liivlastega. Ristis Kaupo. Käis ka Eestis ( 1191 -päiksevarjutuse ajal) Suri 1196.a. BERTHOLD-1198 a. Piiskop. Polnud rahumeelne, saabus koos ristisõdijatega. Esimeses konfliktis liivlastega tapeti. ALBERT- 1199. Saabus koos 500 ristisõdijaga. Pani aluse Riia linnale (1201). Hakati ehitama Toomkirikut. Laskis kõik vallutatud alad pühendadad Neitsi Maarjale ( Maarjamaa).
Kuid kõige lõpuks leiavad nad tee isa tallu ja küla ühiskonda tagasi, sest nende tahtejõud on niivõrd suur, et nad peavad inimestega suhtlema ja muud elu nägema. 5. Tegelaskonna iseloomustus Juhani- vanim, tugev, töökas, kättemaksuhimuline, jonnakas, kangekaelne, tülinorija, vastutusvõimeline, kamandaja, härdameelne, äkiline. Tuomas- õiglane, hell, ägestuv, mitte alluv, usaldatav, praktiline, kindlameelne, tugevaim. Aapo- tark, õpihimuline, rahumeelne, sõnaosav, optimistlik, ettevõtlik, austusväärne, ravitseja, vahetalitaja. Simeoni- juht, jumalakartlik, tasakaalukas, kaalutlev, kangekaelne, leplik, kade, ihne, otsustusvõimeline, loomaarmastaja. Timo- julge, ükskõikne, kartlik, kaasaminev, rumal, hoolitsev, mõjutatav. Lauri- vabadusjanuline, looduslembene, rahumeelne, sõnakehv, isekas, vaikne, isepärane, tõsine. Eero- ninatark, terava keelega, õppimisvõimeline, noorim, lühim, üleannetu, arenemisvõimeline,
12. Rauaaja algus maailmas ja Eestis. Eel-Rooma rauaaeg 500-50 eKr. Selle iseloomustus. Rauda õpiti valmistama Väike-Aasias 1200ekr, 1000ekr oli üldlevinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Eestisse jõudis rauaaeg 500ekr, esimesed raudesemed Ida-Virumaal. Pronks- ja raudesemed olid veel kallid. Eestlased õppisid rauda valmistama 50pkr. 13. Rooma rauaaeg u 50-450 pKr: mis siis muutus Eestis? Raua tootmise algus, muutused matmiskombestikus, majanduse areng, rahumeelne aeg. Toimud kiire majanduslik areng, varanduslik ebavõrdsus. Rooma keisririik mõjutas Euroopat tugevalt ning oli rahumeelne aeg, eestlased kauplesid roomlastega. Eestis leidub soorauamaaki. Matmiskombed muutusid – kivikalmed ja tarandkalmed. 14. Rooma keisririigi mõju Eestile – kaubandus roomaga. Oletatav eestlaste esmamainimne Tacituse poolt 98 pKr (aestid). Eestlased kauplesid roomlastega, nt. karusnahk ja merevaik. Eestist on
Kontrolltöö nr 9. Peatükid 26.-28. Tööstuslik pööre Euroopas. Industriaalühiskonna palgejooni. Poliitilised õpetused. 1. Mida tähendab tööstuslik pööre? Manufaktuuride asendumist masinatega. 2. Võrdle käsitöönduslikku, manufaktuurset ja vabrikutootmist. 3. Mis oli tööstusliku pöörde õige olulisem eeldus? Miks just see? Uute masinate leiutamine. Tänu masinatele suurenes ja kiirenes tarbekaupade tootlikus. 4. Millised oli ülejäänud tööstusliku pöörde eeldused? Raha ja inimesed. 5. Mis riigis sai tööstuslik pööre kõige esimesena alguse? Inglismaal 6. Millistes tööstusharudes võeti masinad esimesena kasutusele? Söe ja tekstiilitööstuses 7. Millal tööstuslik pööre seal algas? 17.saj 18.saj. 8. Millal jõudis tööstuslik pööre Hollandisse, Prantsusmaale, Saksamaale, Venemaale, Eestisse? 19.saj. 9. Mis olid tööstusliku pöörde positiivsed tagajärjed? Kaupade tootlus kiirenes ja suurenes, töökohti tuli juurde ja hariduse levik suurenes. 10. Mis o...
SARNANE: riik ei sekku eriti majandusse, suur eraomandi tasakaal, stabiilne raha, ettevõtluse toetamine. 3. Mida positiivsest ja negatiivset oli hipide liikumises? POSITIIVNE NEGATIIVNE Olid sõdade vastu. Nende ebatavaline välimus ja käitumine Kaitsesid loodust. hirmutasid vanemaid inimesi. Armastasid muusikat. Tarbisid narkootikume. Liikumine oli loomult rahumeelne. Ei pidanud lugu perekonnast. Muututi tolerantsemaks. Harrastasid grupiseksi , mis soodustasid Pidasid mehi ja naisi võrdseks. suguhaiguste levikut. Eirasid seadusi. Lähtusid vaid enda tahtmistest. Lõpuks jõudsid vägivallani ja sooritasid enesetappe.
STEGOSAURUS Selts: lindvaagnalised Sugukond: stegosaurused Stegosaurus on väljasurnud loom. Ta elas umbes 140 miljonit aastat tagasi. Tema seljal oli kahekordne luuplaadirida, mis ulatus kaelast sabani. Enda kaitsmiseks oli tal nelja terava ogaga lõppev saba. Oma hirmuäratavale välimusele vaatamata oli ta rahumeelne ning taimtoiduline loom. Stegosaurus kaitses end eelkõige karjaeluviisi abil, mitte ainult sabaogadega. Stegosauruse iseloomulikuks tunnuseks on piki selgroogu paiknevad luuplaadid ja selle tõttu on ta ka väga äratuntav. Plaatide funktsiooni tõlgendatakse erinevalt. Üks teooria väida, et plaadid oldi loomal enesekaitseks. Teine teooria väidab aga et plaadid olid, et kehatemperatuuri reguleerida. Eeldatakse, et plaate oli nahas palju ja sellepärast oli ka rohkesti veresooni, mis tõstsid kehatemperatuuri. Varjus viibival loomal aga aitasid organismi jahutada. Saba otsas oli loomal neli umbes ...
Pildil puudub väline tegevus, valitsev on mõtte liikumine. Mona Lisa naeratus on seotud ootepinevil pilguga - naeratus mõjub külgetõmbavalt, külm pilk eemaletõrjuvalt. Naise käed on vabas asendis, mis aitab kaasa karaktiseerimisele. Naisel puuduvad kulmud ja ripsmed nin välimuselt on tavaline, mitte jumalik. 4. Enamkasutuses on kollakad, rohekad, pruunid toonid. Välditud on kirkaid toone, et saavutada rahumeelne meeleolu. Teose rõhutatuimateks piirkondadeks on silmad, suu ja nahk. Maalilt on raske tabada pintsli jälgi, sest kunstnik segas kõiki värve ja teravad üleminekud puuduvad. Naise riietus on tumedab ning erilist rõhku ja detailsust on lisatud varrukatele. Valguse andmiseks kasutas Leonardo Da Vinci õhukesi värvikihte, mis jättis mulje nagu Mona Lisa nahk helendaks ja säraks. 5. Maalile on iseloomulik kõrgrenessansile omane kolmnurkne kompositsioon
Mängukoht: Endla Teater, Pärnu Lavastuse pealkiri: ,,Kvartett" Näidendi autor: Ronald Harwood Lavastaja: Enn Keerd Tõlge: inglise keelest Anne Lange Tegemist oli südamliku tragikomöödiaga. Koomilisel tekstil oli lavastuses väga suur roll. Kunstiinimestele mõeldud vanadekodus elavatest endistest ooperilauljatest ei hakanud hale, vaid sai naerda nendega koos ja ka nende üle, seda kõige positiivsemas tähenduses. Näiteks Feliks Kargu mängitud Reginald oli muidu nii härrasmehelik ja rahumeelne, kuid järskude üleminekutega muutus ta tigedaks vanameheks, kes hooldusõele roppusi karjus. Helene Vannari esituses Cissy oli ääretult soe, sõbralik ning siiras vanadaam oma väikeste humoorikate veidrustega, mis taas vürtsitasid etendust. Wilfi osas oli näitleja Raivo Rüütel, kes lustis laval vaimukalt, jäädes seejuures ise dzentelmenlikult hoolivaks. Lisaks oli endise primadonna Jeani rollis Lii Tedre, kes oma väärikuse
(kommunism, sotsialism), mis leiab aset kõige arenenumal kapitalistlikul maal. Seda pole juhtunud, sest: 1) Kapitalistliku majanduse kiire areng tuleneb kodanluse säästlikkusest, kes erinevalt palgatöölistest investeerivad suure osa tuludest tootmisse (M. Weber protsetantlik eetika ja kapitalismi vaim). 2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu. 3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib (kollektiiv-)lepinguteni tööandjaga, palgataseme korrigeerimiseni sõltuvalt elukallidusest. 4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks. 5) Tööliste osakaal töötajaskonnas väheneb, nn. "valgekraed" on suuremal määral huvitatud ettevõtte käekäigust. 6) Kõik inimesed ei soovi olla omanikud 7) Riiklik-sotsialistlike eksperimentide äpardumine
Teheran. Lääneriigid ei kavatse NSVLiga sõdida baltimaade pärast, küll aga tuleks 2-3 aastat peale sõja lõppu viia läbi rahva hääletus, kus otsustatakse kas Eesti soovib olla iseseisev või kuuluda NSVLi koosseisu. Teherani konverentsil otsustati, et teine rinne avati poolteist aastat enne sõja lõppu Prantsusmaal. Jalta konverents 1945 veeb. Sellel konverentsil kohtusid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsustati sõjajärgse maailma jagamist võitjate vahel. Otsustati jagada Saksamaa okupatsiooni tsoonideks. Konverentsi otsused vastasid NSVLi huvidele. Potsdami konverents 1945 Peamine probleem oli Saksamaa tulevik. Otsustati Saksamaa jagada neljaks okupatsiooni tsooniks USA tsoon, Prantsusmaa tsoon, NSVLi tsoon, Inglismaa tsoon. Berliini linn jagati ka 4- ks osaks. NSVLi tsoonis kehtestati sõjaväeline diktatuur, Ida-Berliinis tekkis riik Saksa Demokraatlik Vabariik (1948), Lääneriikide tsoonis Saksa Liitvabariik (1949), uus pealinn oli...
- valge - lähedal lähedal - suur - kiire - oluline - pikk, kõrge - peamised - sinine - valju - määrdunud - tihe, paks - odavad sort,mark - kallis, kallis - kuum - kollane - roheline - huvitavad - pruun - kaunis - punane - tugev, sitke - lihtne - väike - aeglane - noored - pehme - uus - oranz - terav - esimene - kurb - halb - viimane - meeldiv - lihtne purpur - roosa - hall - tugev, võimas - tumesinine - kiire, kiire - igav - rahumeelne - vana - range - kuiv - õnnelik - kõva, tihke - tume - soe - rasva, paks - raske - mugav - külm - hea, kena - era- - sagedased, lähestikku, tihe - must - puhtad - särav
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1. Millal toimusid järgmised sündmused? Selgita. Saksamaa lõhenemine - 1949. aasta mais. Saksamaa jagunes: Lääne-Saksa ala ehk Saksamaa Liitvabariik ja Ida-Saksa ala ehk Saksa Demokraatlik Vabariik. ÜRO loomine - 1945. See oli Ühinenud rahvaste Organisatsioon, mille eesmärgiks oli luua rahumeelne ja õiglane maailmakorraldus, julgeolek ning samuti taheti arendada rahvusvahelist koostööd erinevatel elualadel. NATO loomine - 1949. See oli lääneriikide üks tähtsamaid poliitilisi ja sõjalisi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioone, mis loodi selleks, et omavahel liidus olnud riigid toetaks üksteist ega ründaks omaenda liitlasi. Berliini blokaad - 1961. See oli Lääne-Berliini ja Ida-Berliini lahutav müür, mis ehitati, et takistada idapoolseid inimesi lääne poolele põgenemast. Nürnbergi protsess - 19451949. See oli kohtuprotsess, kus mõisteti süüd sõjasüüdlaste üle. Euroopa Söe-jaTeraseühendus - 1951. See oli riikidevaheli...
- suuresti eitavad parteipoliitikat; - ei paku majanduslikku alternatiivi; - on oma eesmärkides lõhenenud. Majanduslik ebastabiilsus finantsiline ebastabiilsus riikides kriisid. Maailama majandus sõltub USA tohutust jooksevkonto defitsiidist. Rahvusvaheline rivaliteet rahvusvahelisi suhteid ohustab suurriikide rivaliteet. 4 fundamentaalset aspekti: 1) on olemas üks vaieldamatu hegemoon US, 2) prevaleerib arusaamine, et õitsengut ja heaolu genereerib rahumeelne kaubavahetus mitte territoriaalsed vallutused; 3) suurjõud on teatanud pühendumust turumajanduslikule arengule ning rahvusvahelisele ja poliitilisele integratsioonile; 4) globaalsed institutsioonid ja tihe koostöö soodustavad koostöötahet. Ressursinappus - Rikkust luuakse tootes ja vahetades. Kui pakkumine on fikseeritud ja nõudlus kasvab, siis tarbija on kehvemas olukorras: - kõrge nafta hind; - konfliktide võimalus
Lähte Ühisgümnaasium Hiroshima pommitamine 6. august 1945 Ilmuvad massihävitusrelvad Referaat Koostaja: Tauri Turk Lähte 2008 Sisukord Pommi transport..........................................................................................................................3 Mida aatompomm suudab?.........................................................................................................3 Aatompommi katsetamine..........................................................................................................3 Rahumeelne rahu.........................................................................................................................4 Rahumeelse rahu lahendamine.........................................................................................4 Jaapanlaste vastupanu....
Oli äratusliikumise juht. 15. Jakob Hurt kes ta oli, mida tegi. J. Hurt ja rahvaluule kogumine. Aleksandrikooli liikumine. Äratusliikumise teine juhtfiguur, Otepää kihelkonna pastor. 1860. aastal algatas rahvaluule kogumise aktsiooni. Oli Aleksandrikooli Peakomitee president, koguti raha kõrgetasemelise eestikeelse keskkooli loomiseks. 16. Jakob Hurda vaated ,,Kui eestlased pole suured arvult, peavad nad saama suureks vaimult". Konservatiivne ja rahumeelne, rõhutab hariduse, kultuuri, vaimuelu olulisust, kesksel kohal on luterlus. 17. Carl Robert Jakobson kes ta oli, mida tegi? C. R. Jakobsoni ,,Kolm isamaakõnet". Ajalehe ,,Sakala" väljaandmine. Oli Torma kihelkonna kooliõpetaja, isamaakõnedega sai rahvusliku liikumise kolmandaks juhtfiguuriks. 1878 hakkas välja andma ajalehte Sakala. 18. C. R. Jakobsoni vaated äärmuslikkus, usuvaenulikkus, poliitiliste muutuste nõudmine
I MAAILMA SÕDA Võitjad ja kaotajad võitjad Suurbritannia, usa, itaalia, jaapan, prantsusmaa kaotajad saksamaa, austria-ungari, türgi, bulgaaria 3. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead head küljed: püütakse korrastada segipaisatud maailma, koostada püsivad rahulepingud, luuakse Rahvasteliit, mille eesmärk oli sõdasid ära hoida, püüti panna alus riikidevahelisele koostööle halvad küljed: saksamaast lõigati ära maa-alad, mis olid peamiselt asustatud sakslastega, reparatsioonide suurust ja maksetähtaega ei suudetud kindlaks määrata, tekitati Poola koridor, kaotajaid ei kaasatud läbirääkimistele vigade põhjused: võitjad lähtusid omakasust ja kättemaksusoovist, iga võitjariik soovis oma positsiooni tugevdada ja mõjuvõimu suurendada, puudus kogemus rahvusvaheliseks koostööks ja Rahvasteliit jäi Prantsusmaa ja Inglismaa kontrolli alla,võitjad ei olnud valmis olema sallivad ja tegema koostööd puudused: ei suudetud lahendada esimese maailmasõja...
Kreetal olid loss ja linnakvartal sageli tihedalt kokku kasvanud, nii, et linna ja loss moodustasid peaaegu lahutamatu terviku. Mükeene kultuuris ei olnud linnad kujunenud losside ümber. Kuna lossid ja linnad olid Kreetas kindlustamata Suur vahe on ka kunstis, piltide sisu on mõlemas erisugune. Kreetas valitsevad mütoloogilised, ornamentaalsed motiivid ja rahuliku elu kujutused. Kreeta kunst osutab naiste suurele tähtsusele minoilises religioonis ja ühiskonnas. Kreeta kunsti iseloomustab rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Losside ja jõukate majade seintele maalitud eredavärvilised freskod kujutavad loodust, religioosseid pidustusi ja sportlikke võistlusi. Minoilise tsivilisatsiooni elurõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet ei Egiptuse ega Mesopotaamia kultuurist. Suur vahe on ka kunstis, piltide sisu on mõlemas erisugune. Kreetas valitsevad mütoloogilised, ornamentaalsed motiivid ja rahuliku elu kujutused
traditsiooniliselt suulistel jutuzanritel põhinev raamat "Muitalus sámiid birra" ("Jutustus saamide kohta") ilmus aastal 1910. · Põhjasaami suurim ajaleht on Ávvir. · Nii Norra, Soome kui ka Rootsi rahvusringhäälingul on põhjasaamikeelne raadioprogramm. · Kõige tuntum saamide traditsioon on põhjapõdrakasvatus. Saamide ajalugu · Saamid olid keskajal rahumeelne rahvas.Suuriikite Rootsi ja Taani Norra tekkel allutati saamid nende võimu alla. · 20. sajandi algul võeti TaaniNorras vastu seadus, mille järgi tohtisid maad omada ainult TaaniNorra kodanikud ja norra keelt kõnelevad ja seda igapäevases elus kasutavad inimesed. Kolm aastat hiljem lõpetati Norras ka saamikeelse koolihariduse andmine umbes 20 aastaks. · Norra võimud kulutasid palju raha ,et Saamide kultuur hävitada. ·
2. Sõja mõju 3. Pettumine Versailles' süsteemis 4. Majanduslikud raskused 5. Terav riigisisene võimuvõitlus 6. Valimiskünnise puudumine 5. Kas lause on õige või vale? Vale väide paranda. Mussolini oli paljude Euroopa diktaatoritele, teiste seas ka Hitlerile, eeskujuks. Õige. Itaalias ei toimunud nii suurearvulisi vahistamisi ja koonduslaagritesse saatmisi kui Saksamaal või Nõukogude Liidus. Õige. Itaalia välispoliitika oli rahumeelne, suuri vallutuslikke eesmärke ei seatud. Vale. Itaalia välispoliitika oli väga sõjakas. Vallutati Abessiinia, Albaania ja mõned teised alad. 6. Selgita mõisted: Kolmas riik - natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870. aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa Gestapo - riiklik salapolitsei Saksamaal Rassiline puhtus - aaria rass pidi olema täiesti puhas ja ülim, seda ei
põhitunnus. Selle asemel, et kalduda äärmustesse, võib ju kasutada vana head meetodit, mis võttis julgelt appi nii mõnigi tuntud, kuigi tänaseks kahjuks väljasurnud, ühiskond näiteks Sparta. Üks tugev liider, kellel on piisavalt tarkust, et pääseda riigi eesotsa, asendab kõik saadikud ja poliitikud ükshaaval oma lähedaste sõpradega ent ta peab oma võimu kinnitama. Selleks loob ta salaarmee ja ähvardades (sellest piisab, kuna keskmine rahumeelne kodanik ei hakka oma rumaluses ja arguses niikuinii vastu) vallutab vaikselt kõik ümbritsevad alad. Meedia summutab ta enne, kui too jõuab juured kasvatada. Ent nüüd tuleb kõige raskem: tugevad naabrid kaugemalt, näiteks USA. Ometigi on sellel liidril üks eriline eelis: ta on ainuvalitseja, kes ei pea arvestama teiste mõttemaailmatega seega võtab ta otsuseid vastu kiiremini, kui USA riigikogu selleks suuteline on. Kuni targad mehed Valges Majas tuliselt
Kindlustamata Click to edit Master text styles Erksad värvid Second level Alt kitsenevad sambad Third level Palju koridore ja treppe Fourth level Valgussahtid Fifth level Palju hoiuruume Kreeta kunst on väga rahumeelne ja rõõmsatemaatiline. Seda iseloomustas eredavärvilisus, loodusetemaatilised maalid ja maalid, kus kujutati religioosseid pidustusi ning sportlikke võistlusi. Seinamaalid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
ÜRO-ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON. ASUTATI 1945.A SAN FRANSICOS PEASEKRETÄR-ANTONIO GUTERRES PEAKORTER ASUB NEW YORKIS LIIKM ED- 194 RIIKI EESMÄRK TAGADA MAAILMA RAHUMEELNE ARENG JA VÄLTIDA UUTE GLOBAALSETE KONFLIKTIDE TEKKIMIST. EESTI LIITUS 1991.A. EESMÄRK SOODUSTADA JA KOORDINEERIDA RIIKIDEVAHELIST KOOSTÖÖD RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE, MAAILMAARENGU, KESKKONNAPROBLEEMIDE LAHENDAMISE, INIM- JA KODANIKUÕIGUSTE NING VABADUSTE ALAL. RAHVUSVAHELINE KOHUS PÕHIDOKUMENT ON INIMÕIGUSTE DEKLARATSIOON 5 PÕHIINSTITUTSIOONI: PEAASSAMBLEE(KORD AASTAS KOHTUTAKSE,ISTUNGIL ON LIIKMESRIIK ESINDATUD ÜHE
Tahtis saada paremaks, püüdis oma tegusid parandada. Saarepiiga Oidipuse kompleks(pole teist naist peale oma ema). Uhke oma juurte üle. EESTLASE KUNINGAS kivivise Isa päranduse jagamine (kes saab kuningaks) Kündmine Esimene tegevus kuningana. Kündis kivise maa viljakaks. Külvas marjad metsa. Rahumeelne. Hoolitses rahva eest. Visa. Linna ehitamine Hoolis rahvast. Kaitseks vaenlaste eest. Jätab asjad asjatundjatele(arukas). POEG/VEND Ema otsimine Usk, et vanemad ei ole surnud Isa haud
ja kaotajariigid said liiga leebed tingimused. Millised tingimused kehtestati Saksamaale Versailles' rahulepinguga? · Pidi võitjatele reparatsioone maksma · Armeed vähendati 100 000 meheni jalaväes, 15 000 meheni mereväes. · Keelati ajateenistus. · Pidi loovutama 1/8 oma alast ja kõik oma kolooniad. · Loodi Reini demilitariseeritud tsoon Mis eesmärgil loodi Rahvasteliit? Mis olid selle nõrkused? Rahvasteliitu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö.Nõrkused olid, et neil puudus oma sõjavägi, leping millele toetuti pidati ebaõiglaseks, otsustamine oli aeglane, USA jäi kõrvale, majandusaktsioonid puudusid. Millised uued riigid tekkisid pärast I maailmasõda? Austria-Ungarist tekkisid Tsehhoslovakkia, Ungari, Austria.Venemaa alt vabanesid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Kuidas rikkus Saksamaa Versailles' süsteemi? Hitler kavatses tühistada Versaille rahulepingu
arreteerimine ja hukkamine piiramatu võim, Korporatsioonid- kontroll majanduse üle korporatsioonid hugtida8fasistid) kaudu. Riigikontrol hariduse, kultuuri jne. üle. Kohustuslikud noorteorganisatsioonis, laste riiklik sõjaline kasvatus. Propaganda, juhikultus. Terror vähene, juute ei kiusatud taga. Koostöö kirikuga. Agresiivne välispoliitika. Natsionaalsotsaialism Saksamaal. Weimari vabariik- Riik oli demkraatlik, ametlik välispoliitika rahumeelne. Palju erakondi, valitsus kriise, Relvi toodeti(versailles' rahu keelas) Venemaal, USA aitas laenudega. Dawesi plaan.NSDAP-Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Müncheni õllekeldri puts- Hitleri algatusel, algatati mäss mis suruti kiirelt maha, Puna särklased- rünnak rühmad peksid kommuniste. Mein Kampf-raamat hitlerilt. Hitleri põhiideed- Suur- Saksamaa, saksaste ühendamine ühte riiki, Versaills' rahu tühistamine. Demokratilikud riigid.Rassiline puhtus. KRISTalliöö-10.nov
saavutatud kompromissi alusel läks peaministri koht "Solidaarsuse" esindajale (esimene mittekommunistist peaminister Ida-Euroopas oli T.Mazowiecki) ning senine kommunistlik diktaator Jaruzelski sai esialgu presidendiks; 1990.a. valiti "Solidaarsuse" liider L.Walesa Poola presidendiks. · Analoogiliselt käisid sündmused ka Bulgaarias ja Tsehhoslovakkias (kus toimus nn. sametrevolutsioon; sealseks eripäraks oli ka Tsehhoslovakkia rahumeelne lagunemine kaheks riigiks 1992.a. 31.detsembril- Tsehhi ja Slovaki vabariikideks). · Rumeenias kaasnes demokratiseerimisprotsessiga ka vägivald- sealne kommunistlik diktaator N.Ceausescu keeldus võimu rahumeelselt loovutamast ja üritas rahvaliikumist jõuga maha suruda. See viis 1989.a.lõpul rahvaülestõusu puhkemiseni, mille käigus Ceausescude perekonna diktatuur kukutati ning diktaator koos oma naisega hukati.
WILSONI 14 PUNKTI USA presidendi W. Wilsoni loodud punktid, mille järgimisel oleks võimalik olnud ära hoida uus sõda. VERSAILLES' SÜSTEEM Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus. Rahva arust oli see ,,noahoop selga" ja seda võeti kui diktaati. VERSAILLES' DIKATAAT rahvas nimetas nii Versailles' süsteemi. RAHVASTELIIT Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Ei kujunenud edukaks. BERLIIN-ROOMA TELG 1936. a sügisel sõlmitud SM ja IT sõjalis-poliitiline liit. KOMINTERNI-VASTANE PAKT SM, IT ja JP loodud kokkulepe, mis võitles rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni vastu. SUUR DEPRESSIOON 1929-1933 kestnud Suur ülemaailmne majanduskriis. Kaasnesid nälg, tööpuudus, sotsiaalsed probleemid. MUST NELJAPÄEV 24. oktoober 1929 NY börsi must päev. Paljud soovisid aktsiaid maha müüa ja
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel 1914 1918 I maailmasõda. 1919 28. juuni Versailles rahu. 1919 Loodi Rahvasteliit (rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel, Idee USA president Wilsonilt. Dokumendile kirjutas alla 44 riiki, alguses jäeti välja Venemaa, Saksamaa liitlastega ja USA (senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, mis sisaldas Rahvasteliidu põhikirja). Selles liidus piisas ühest
Peale maailmasõda olid aga inimesed, võiks öelda, sokiseisus. ,,Kadunud põlvkonda" ehk sõjakoledusi näinud inimestesse oli jäänud kustumatu arm, mis jättis kõrvale inimlikkuse ja halastuse. Sõjast pöördunud mehed ei suutnud enam ,,normaalsesse" keskkonda tagasi pöörduda. Pahameel oli inimestel ka riigi vastu, kes oma sõdureid piisavalt ei tunnustanud. Olenemata sellest, oli järgnev aastakümme suhteliselt rahumeelne. Siiski leidis aset väiksemaid riikidevahelisi põrkumisi, mida aitas lahendada loodud Rahvasteliit. Tundus isegi, et rahu püsib, ent 30-ndatel muutus olukord taas. Kuna sõja ajal ei jäänud muud üle, kui naised pidid ise töötama tehastes ja tegema senini meeste tööks peetud tegusid, oldi sellega juba ära harjutud. 1929. aastal tabas maailma aga majanduskriis, mille tagajärjel kaotasid miljonid inimesed töö ning tuhanded ettevõtted üle maailma läksid pankrotti. Inimesi valdas
Pärast sõja lõppu hakkas Franco järk-järgult tegema muudatusi monarhia taastamiseks. Ent ükski Hispaania kuningakoja täiskasvanud liikmetest ei soovinud Franco reziimiga otsest koostööd teha. Seetõttu otsustas Franco, et monarhia taastatakse alles pärast tema surma ning määras troonipärijaks prints Juan Carlose. Seitsmekümnendate keskel oli ETA Franco Hispaanias innukamaid demokraatia ja vabaduse nõudlejaid. ETA loodi 1959. aastal. 1968.. aastani oli liikumine suhteliselt rahumeelne. Lõhuti infrastruktuuri ja Hispaania sümboleid ning heisati keelatud baski rahvuslippu avalikes kohtades.Franco aga keelas baski keele, naeruvääristas baski kultuuri, piinas ja mõnitas baski haritlasi. Evolutsioon Franco isikuvõimult konstitutsioonilisele korrale algas Hispaanias 1950. aastate lõpul töölisstreikide, tudengirahutuste ja meeleavalduste kaudu diktaatorlikule reziimile osutatud vastupanu tõttu. Franco ise otsustas rahumeelselt lasta laguneda Hispaania koloniaalimpeeriumil
imperialismiajastu-rahvusluse levik, rahvusriikide teke(saks. itlia)alguses rahvad võrdsed varsti sovinism-oma rahvuse eelistamine, suurriigid suurt mõju kogu maailmas, koloniaal vallutused, majandusliku võimu kasv, vähemarenenud maad toorainebaasidek,euroopa tivil-isikuvabadus,eraomand, deomk. kogu maailm eur. riikide asumaad mõjusfäärid lisaks usa jaapan. norra rahumeelne eraldumine rootsist teised võitlesid sellele vastu-ümberrahvast. poliitika, piiratud autonoomia. katsed koloniaalvaldused ümber jagada, iseseisev Etioopia(libeeria)inglise buuri sõda-hollandi asunikudpõliselanikega võideldes asut vabariigid, algul võitsid olenem. inglis. suurest ülekaalust, hiljem partisani sõjale minnes rajasid ingl. kondus laagrid kuhu paigut enamus buurlasi ning pidid sõlmima rahu läksid briti koosseisu india rahvuskongress-indiale
et sinu peaks valima presidendiks, kuningaks või keisriks ning kuulutama surematuks. Mida rohkem naised õpivad mõtlema, seda vähem saavad nad tunda, mis on tõeline armastus. INDREK Oma tüübilt on Indrek vaatleja ning mõistja. Aga et talle kuulub romaanis niiöelda südametunnistuse hääle roll, peab ta üsna tihti olema ka võitleja ning kohtumõistja. Inimlik ja rahumeelne Indrek ei lase ennast kergesti provotseerida. Sellest teeb aga mõnigi vastasmängija valejärelduse, nagu oleks tema kannatlikkus piiritu. Kannatuse katkedes käitub Indrek ettearvamatult. Ja kui ränk ka ei ole tema reageering, vastaspool on selle ära teeninud, koguni möönab seda ise. Sügava jälje on Indrekusse jätnud ka revolutsioon. Kõige rohkem aga rõhub teda mälestus emast, kellele ta halastusest surmava mürgiannuse andis
soome ja baltimaad,vene impeeriumi koosseisus.20saj algul oli venemaa kiiret edasi arenenud.mahajäämus võrraldes teiste euroopa riigidega suur pealinn peterburg ja valitses tsar nikolai I.rahvusvahelised poliitikas,arendati agresiivssupoliitika.agresiivne poliitika tekkitas kokkupõrke jaapaniga(sooviti mõjuvõimu suurendamist aasias).vene- jaapani soda toimus 1904-05 (venemaa sai lüüa).kaotus tekkitas sisepingeid venemaal ja soodustas 1905 revolutsiooni teket.9jaan1905 toimus rahumeelne miiting või demonistratsioon(veerine pühapäev).algasid suured rahvarahutused(armee suurus veeriselt rahutused maha).17okt andis nikolai I välja maanifesti:1)rohkem sõnavabadust.2)koosolekute piidamise vabadust.3)riigiduuma valimisi.osaliselt luubadused täideti:1)valiti riigiduuma(piiratud valitustega).2)suurenesid poliitilised õigused.3)nõrgenes rahvuslik rõhutamine.venemaa vajas suuri muutusi ja reforme.tähtis oli agraareform:1)lammutati külakogukonnad.2)tekkisid iseseisvad talud
taotles aaria rassi väidetavale erandlikkusele toetudes parema ühiskonna loomist. Natsionaliseerima- riigistama. Plaanimajandus-majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Propaganda-uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Rahvasteliit- Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärgiks riikide omavaheliste tülide rahumeelne lepitamine ja rahvusvaheline koostöö. Rassism-maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrtsust. Reform- ümberkorraldused, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada. Repressioon-surve avaldamine, mahasurumine, karistamine. Revolutsioon- periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega. Separaatrahu- rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik, testest liitlastest eraldi.
· Sõjalist vastupanu osutasid kõigepealt · Eestis ei puhkenud sellist üldrahvalikku Vastupanu võõrvõimule metsavennad. Saksa okupatsiooni vastast vastupanuvõitlust, nagu näiteks · Rahumeelne vastupanu seisnes Prantsusmaal või Jugoslaavias. Enamik rahvast jäi passiivseks ning Saksa- võimude poolt soovimatu teabe vastase vastupanu kandja oli publitseerimises ning pöördumistes
hullusti lüüa,halvendas majandusliku olukorda,toitu vähenes, 8)Ühiskondlikud muutused:naiste roll, „kadunud põlvkond“-Naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus, Lühikesed seelikud ja poisipea,tehastes kasutati massiliste naiste ja noorukite tööjõudu,NAISTE iseseisvumine. 9)Mõisted: Rahvasteliit-Esimese maailmasõja järel rajatud rahvusvaheline organisatsioon,mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö, Wilsoni 14 punkti, Demilitariseeritud tsoon- on maa-ala, kus sõjaväe tegevus ei ole lubatud., Reparatsioon-Sõjakahjude osaline või täielik hüvitamine kaotajariigi või-riikide poolt sõja võitnud riigile või riikidele. Rahuleping-Sõda on läbi,püsiv leping, Vaherahuleping-sõlmitakse mingiks ajaks, Positsioonisõda- kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt
Vana Kreeka ja Vana Rooma kordamisküsimused 10 klass Üldajalugu 1. Tsivilisatsiooni tunnused (3) Varanduslik kihistumine, kiri, vaimne tegevus, riiklus 2. Kuidas nimetatakse vanimat Kreeka kultuuri, mis ajal see alguse sai? Kreeta Mükeene ehk Egeuse kultuur, 2000-1100 eKr 3. Mille poolest erinesid Kreeta ja Mükeene varajased kultuurid? kreeta: lineaarkiri A, kaitsefunktsioonid puuduvad, rahumeelne ühiskond. Mükeene: Lineaarkiri B, tugevad kaitserajatised, sõjaline funktsioon 4. Iseloomusta tumedat ajajärku (3) lossikultuuri kadumine, kirjaoskuse unustamine, rahvaarvu langemine 5. Millal ja kus toimusid esimesed. Olümpiamängud, kellele olid need pühendatud? 776 eKr, Vana-Kreekas, jumal Zeusi auks 6. Kes oli Homeros, tähtsus ja teos. Vana-Kreeka pime laulik, kes oli rahvaluule ja eeposte autor. Illias ja Odüsseia 7
Otsisin taskulampi, mis pidi kuskil purjekas olema, kui ühel hetkel rabas keegi minust kinni, tundsin pisikesi, kuid väga tugevaid käsi enda õlal. Haarasin temast kinni ning kompisin, kellega mul tegu võiks olla, kuid sellel hetkel leidsin lambi ja süütasin selle põlema. Nägin enda ees pikkade juustega, ümmarguse näoga, lühikese ja jässaka kehaga ning hiiglaslike jalalabadega olevust. Tema suurtes kuu suurustes silmades helkis kummaline tuluke, mis samas oli hirmutav, kuid samas ka rahumeelne. Sain endast võitu ja püüdsin aru saada kuhu ma olin sattunud. Olin kuulnud ühelt meremehelt kunagi ammu, et on olemas selline pimeduse saar, kuid keegi ei olnud teda tookord uskunud. Nüüd olin mina see, kes arvatavasti oli sattunud sellele saarele. Nimetasin selle saare Öösaareks ja elanikud öölasteks. Hakkasime koos öölasega saare peal ringi käima, minu silmad eristasid ka juba ilma taskulambita, kus miskit asus või milline see saar välja nägi. Öölaste silmad andsid
Külma sõja järgne aeg · Demokraatia areng lagunesid tortalitaarne ja autoritaarne reziim · 1988 Põhja Iirima küsimuse rahumeelne lahenemine · Lõuna Aafrika vabariigis kaotati paari aastaga rassistlikud diskrimineermisreziimid, uueks presidendiks sai Mandela · India poliitika endiselt ebastabiilne, kuid avatud majanduse reformimine aitas kaasa kiirele majanduse kasvule Demokraatia lämmatamine hiinas · 1976 suri Mao Zedong. Hiina hakkas tasapisi avanema. 1986 algasid meeleavaldused demokraatia kaitseks. · 1987 juhtkonna vahetus zhan zinyang
1.Reparatsioon-kahju täielikhüvitamine sõja võitjale. Versaille`s süsteem-Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus,nimetati ka Versaille`s diktaadiks. Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-Mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim.Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakti nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka vallutaja. Berliin-Rooma telg - 1936. aasta sügisel sõlmitud Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit. Komiterni vastane pakt-Saksa juhid allkirjastasid kokkuleppe Jaapaniga.Selle eesmärk oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud...
· (Ungari) · (Türgi) Iirimaa iseseisvub ning 1921. a. saab temast Free state e. omandab dominiooni staatuse. RAHVASTELIIT 1920. a. luuakse Rahvasteliit, asukohaga Genfis, põhibneb Wilsoni 14. punktil ja ÜRO loeb ennast RL õigusjärglaseks. Eesti liitus RL 1921. a. EESMÄRGID: · Tülide rahumeelne lahendamine · Majanduslik koostöö · Kultuuriline koostöö JUHTORGANID: · Täiskogu · Nõukogu, tänapäevane paraleel julgeoleku nõukogu. Alalised liikmed: Prantsusmaa, Inglismaa, Jaapan, USA, Itaalia. · Alaline sekretariaat, praegune sekretär on lõuna-korealane. PUUDUSED: · Otsustamine ühehäälne, igal riigil oli veto õigus. Seega toimis RL hästi kuni kõik suurriigid olid ühel meelel. Väikesemate riikide vaheliste konfliktide lahendamine oli
EESTLASTE MUSTNE VABADUSVÕISTLUS Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. - 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Eellugu Kaupmeeste ja nende toetuseks ka ristisõdijate suurem huvi Baltimaad vastu tärkas 12. sajandi keskel. Teame Lundi piiskopi Fulco retkest Eestimaale, et siinseid paganaid ristida. Kuigi Fulco määrati piiskopiks juba 1167 aastal, võis retk toimuda ajavahemikus 1172 - 1177. Fulco sai endale kaasa mehe nimega Nicolaus Stavangerist, kes tundis kohalikke olusid, kuna ta oli samast rahvusest (eestlane). Lisaks Taani kaupmeestele olid aktiviseerunud ka Saksa kaupmehed. 1159 rajati Lübecki linn, millest sai kaupmeeste tugipunkt Läänemere reisidel. Just kaupmeeste huvi oli esmane, kuna Baltimaad pakkusid territooriumi ning transiidivedusid. 1184. aastal saabus Liivimaale piiskop Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati piisko...
TAGAJÄRJED KÕIK NEED ASJAOLUD ÜHTEKOKKU OLID ALUSEKS, ET KUTSUDA ESILE UUS SÕDA *SAKSAMAA PIDI TUNNISTAMA AUSTRIA,TSEHHOSLOVAKKIA JA POOLA ISESEISVUST . VERSAILLES TOIMUNU EI OLNUD RAHU, VAID UUE SÕJA ALGUS. 4. RAHVASTELIIT: MILLAL LOODI, MIKS JA KUI EDUKAS EBAEDUKAS OLI MIKS RAHVASTELIIT LOODI 18.01.1919.AASTAL PARIISI RAHUKONVERENTSIL. EESMÄRGIKS OLI RIIKIDE OMAVAHELISTE TÜLIDE RAHUMEELNE LAHENDAMINE JA KOOSTÖÖ. PEAKORTER ASUS GENFIS (SVEITS). KAOTAJAID ALGUL SINNA EI VÕETUD. EEMALE JÄID NÕUKOGUDE LIIT JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID. 1920.AASTAD OLID RAHUMEELSED. 1920-NDAID NIMETATI PATSIFISMI AJASTUKS. RAHVASTELIIDU ABIGA LAHENDATI MITMEID RIIKIDEVAHELISI TÜLIKÜSIMUSI. RAHU KINDLUSTAMISEKS SÕLMITI MITMEID LEPPEID. 1930.AASTAL RAHVUSVAHELINEOLUKORD EUROOPAS JÄRSULT TERAVNEMA NING AASIAS JA EUROOPAS TEKKISID MITMED
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
