Rahumeelne Sõdalane Liigutav ja inspireeriv film inimese vaimujõust, mis põhineb Dan Millmani ülimenukal novellil. Film jutustab noorest Olümpiale pürgivast tippsportlasest Dan'ist, kellel on kõik, millest üks noormees unistada võib: suurepärased hinded, palju tüdrukuid, head sõbrad, triiki täis auhinnariiul ja ta ise on heas vormis. Peale mootorattaavariid tema elu muutub, see pööre võtab temalt kõik, millel senini väärtus tundus olevat. See tähendab Dan'i sportlasekarjäärile sisulist lõppu. Raskes olukorras leiab noormees abi ja tuge bensiinijaamas töötava kummaliselt mehelt, keda ta ise nimetab Sokrateseks (Yodaks) ning kellest saab tema mentor ja piltilusalt Joy'lt. Lõpuks mõistab Dan, et elu ei seisne ainult võitmises, vaid tuleb ka kaotada, et seda paremini hinnata. Lugu lõppeb siiski õnnelikult. * Teekond on see, mis me...
Äike ja eksiarvamused Kuigi äike võib-olla väga rahumeelne, kuulub see atmosfäärinähtus siiski ohtlike hulka, sest üldiselt rahuliku ilmastikuga Eestiski saame mõnikord ajakirjanduse ja meedia vahendusel teada, et välk süütas mõne maja põlema või lõi kuskile sisse, häiris mobiililevi või elektrivarustust, koguni tuli mõnele inimesele hukatuseks. Kas äike on kasulik?Välk on vaid üks äikese komponent. Täpsem oleks isegi öelda, et tagajärg. Milles siis seisneb äikese kasulikkus
1905. aasta revolutsioon eestis 9. jaanuaril Peterburis Verise Pühapäevaga alanud revolutsioon vallandas esimesed meeleavaldused ja streigid Eestis juba kolm päeva hiljem. Valdavalt rahumeelse protestiliikumisega ühinesid peale tööliste ka tudengid, haritlased ja õpilased, aga ka mõisatöölised ja taluperemehed maal. Vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi siiski rahumeelne palvekirjade esitamine, milles taotleti peamiselt eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja maareformi. Revolutsiooni süvenemisest andis märku oktoobris alanud ülevenemaaline streik, mis haaras muu hulgas ka Tallinna- suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid ja ametiasutused. Nõudmiste toetuseks toimunud suur rahvakoosolek Tallinna Uuel turul lõppes aga traagiliselt: kohale ilmunud sõjaväeüksus avas rahva pihta tule. Veretöö toimus 16. oktoobril ning selle tulemusena sai surma 94 inimest, haavatuid ja v...
Vanim Laiaõlgne Tark ,,Viinanina" Kõva peaga ,,Viinanina" Ninatark Tugev Tugevaim Pikim Poiste juht Julge Vabadusjanuline Terava keelega Taltsutamatu Õiglane Õpihimuline Jumalakartlik Ükskõikne Looduslembene Õppimisvõimeline Äkiline Hingelt hell Vahetalitaja Tasakaalukas Kartlik Rahumeelne Lühim ,,Nudipeaga sõnn" Ägestuv Rahumeelne Kaalutlev Kaasaminev Sõnakehv Noorim Härdameelne Ei taha alluda Sõnaosav Kangekaelne Rumal Isekas ,,Naaskel" Kõva peaga Kindel Turjakas Leplik Kiusakas Vaikne Üleannetu
Rahvusvaheline õigus riikidevaheline õigus; suhted Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus). Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik Euroopa Liit Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. 2. täidesaatve Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. 3. kohtuvõim Rahvusvaheline Kriminaalkohus on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus ainult EL. Rahvusvahelistes suhetes on loodud päris piisavalt korda. Isiklikud huvid, et seda teha. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende j...
Mõisted 1. Preparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine 2. Rahvaste liit pariisi rahukonverentsi l loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline töö. 3. Diktatuur mitte milleski piiratud , seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. 4. Agressor sõja algataja ja vallutaja 5. Berliini rooma telg saksamaa ja itaalia sõjalispoliitiline liit, mis sõlmiti berliinis. 6. Komiterni vastane pakt jaapani ja saksamaa vaheline pakt loodud võitluseks kommunistliku internatsiooni vastu. 1) Uued riigid ida-euroopas peale II maailmasõda - eesti , läti, leedu, jugoslaavia,
Katoliiklased koloniseerisid daranniku keskosas Marylandi ning PRANTSUSE hugenotid rajasid oma koloonia -Carolina- idaranniku lõunaossa. Tänapäeva Põhja-Ameerika suurima linna NY asutasid küll hollandlased kuid hiljem vallutasid selle inglased. 2. Miks indiaanlased ei suutnud kaitsta oma maad valgede sissetungijate vastu? Esialgu said sisserännanud ja indiaanlased omavahel rahumeelselt läbi. Sisserännanute arvu lasvades hakkas aga rahumeelne olukord muutuma. Järjest rohkem tekkis omavahelisi arusaamatusi, eriti maa küsimuses. Sisserännanud tungisid sügavamale sisemaale, hävitades indiaani kultuuri ja tõrjudes põliselanikke järjest kaugemale läände. Toimus indiaanisõda, mille eesmärgiks oli kolonistidest vabaneda kuid kolonistid kasutasid ärra, et koostöö erinevate indiaani hõimude vahel puudus ja indiaandlased polnud nii hästi relvastatud kui sisserändajad. 3
Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar.Eesti välisminister. Vene Asutava Kogu liikmeks. Ta nimetati Nõukogude Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegats- iooni juhiks. Jaan Tõnisson oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. 19171919 Maanõukogu (Maapäeva) saadik, 19191920 Asutava Kogu liige. Asutas esimese legaalse poliitilise partei, mille nimi Eesti Rahumeelne Erakond. Konstantin Päts oli eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. kuulus Asutavasse Kogusse. Eestimaa Päästmise Komitee esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese Ajutise Valitsuse moodustamist, kuhu ta kuulus ministrite nõukogu esimehe ja siseministrina. Jüri Vilms oli Eesti riigimees,Eesti esimene kohtuminister.kuulus Eestimaa Päästekomiteesse. Johan Laidoner oli Eesti sõjaväelane ja poliitik
Doris Tedre RAHVASTELIIT Kehra 2013 Loomine Pariisi rahukonverents, jaanuar 1919 44 riiki Välja jäid USA, Saksamaa, Nõukogude Liit Tegevuse algus 1920.a jaanuaris Genfis Eesti 22. september 1921 Struktuur Täiskogu Nõukogu Nõukogu alalised liikmed: Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan, hiljem lisanduvad Saksamaa ja Nõukogude Liit Eesmärgid rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine; tüliküsimuste rahumeelne lahendamine; rahvusvahelise koostöö edendamine; kollektiivse julgeolekusüsteemi loomine Miinused juhtivate riikide omakasupüüded majandussanktsioonid ei toiminud lepinguid, millele ta toetus, peeti ebaõiglaseks USA ja teised tähtsamad riigid ei osalenud oma sõjaväe puudumine otsustamine oli aeglane Tegevuse lõpp II maailmasõja puhkemine Ametlikult 1946. a aprillis Tänan tähelepanu eest!
käsitletaksegi fosforiiti kui settekivimit, kuid ka kõrge fosforisisaldusega magmakivimeid on olemas, mida tihti samuti fosforiidiks nimetatakse. Kuidas tekib fosforiit? Fosforiidilademed on tekkinud organismide mere põhja settinud jäänustest.Näiteks Eesti fosforiit on tekkinud lingulaatide kodadest. Need olid karbisarnased loomad, kes elasid madalas selfimeres. Fosforiidivarud Eestis Fosforiidisõda · Fosforiidisõda oli rahumeelne üldrahvalik vastupanuliikumine Nõukogude Liidu keskvõimude plaanitavatele fosforiidikaevandustele Virumaal (praegused Lääne- Virumaa alad). Vastasseis oli tulipunktis 19871988. Kas Eesti peaks Fosforiiti kaevandama? · Hea väetis · Mürgised ühendid · Fosfori hind õhus maailmaturul tõuseb · Taimkate hävineb (hetkel 140 dollarit tonn) Aitäh!
Sarnased jumalad Skulptuursed teosed SÕJAKATE JOONTE Sarnane olme Hobused ja sõjakaarikud PUUDUMINE Luksuslikud eluruumid Sarnased seinamaalingud Lossi võimu all: sõltlastest, lossides orjadest käsitöölised, talupojad lossile andamit Polnud eraldiseisvaid templeid, olid kultusruumide Kunst: rahumeelne, elurõõmus, värvilised freskod: loodus, sport, pidustused Naine tähtis (matriarhaalne ühiskond?) Religioon: jumalannad, loomade ohverdamine, tantsud, rongkäigud Härg, tähtsaim kultusloom,
Tegevuspaik Tallinnas Tegevustik räägib Karini ja Indreku abielu karilejookmisest Tegelased Indrek Paas Tema naine Karin Teenija Tiina Köögertalid- pankrotistunud perekond Advokaat Paralepp - advokaat Üliõpilane Rönee – Karini armuke, muusik Proua Itam- Karini sõbranna Vesiroosid- Karini vanemad Melesk- põranda-alune revolutsionär, Indreku vana koolivend Indrek Paas Tüübilt on vaatleja , mõistja, inimlik ja rahumeelne Ta oli tõsist tööusku,leplik ja oli kooliõpetaja Armastas Karinit, aga ei oskanud seda välja näidata Ei hinnanud seltskonnaelu Karin Tüübilt on ta rahutu, sügav, kirgliku loomuga Seltkonnna elu armastav Mees ja lapsed teisejärgulised Sisemised heitlused iseendaga Otsis armastust Sündmustik Peamine probleemistik keerleb Indreku ja Karini abielu ümber Mitmed seltkondlikud sündmused Köögertali pankrotistumine Traagiline teose lõpp
Kreeta Mükeene- 2000-1100 eKr Tähtsad olid lossid, tuntum Knossos. Ühiskond oli rahumeelne. Usuti härjakultusesse. Kasutati Silp ja lineaarkirja. Ei osata prg lugeda. Tume ajajärk 1100-800 eKr Purustatud losse ei ehitatud enam ülesse, kiri unustati, rahvas kahanes. Kreeka langes tsivilisatsiooni eelsesse tasemele. Kreeklased rändasid Aasia läänerannikule. TA kaasnes rauaaeg. Kreeka oli vaene ja maajäetud. OS- Troojasõda. OK- võeti kasutusele raud. Tsivilisatsiooni tõus- 800-500 eKr Uuteks keskusteks said linnad. Tekkis aristokraatia. Hakkasid kujunema linnriigid, kus kirjutati seadusi ülesse. Välissidemed Idamaadega. Loodi Kreeka tähestik. Tähtsamad linnad: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos. Rahakaubandus, Kolonisatsioon, Olümpiamängud. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr Ateena,Sparta õitseaeg. Sõjaväekohustus, ühiskond meestekeskne. Olid linnriigid. Rahvakoosolekutel said osaleda kodanikud. Peloponnose sõjad. Teatri suur tähtsus, Olümpi...
a) Versailles´ diktaat – Saksamaale ja tema liitlastele (Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi) tundus võitjate käitumine ebaõiglane ja nad soovisid kaotust tasa teha b) Prantsusmaa - Mandri Euroopa sõjaliselt tugevaim riik mõneks ajaks c) Suurbritannia ja USA mõjuvõimu suurenemine maailmas d) Itaalia astumine suurriikide perre 3. Rahvasteliit (1919) - Pariisi rahukonverentsil loodud riikidevaheline organisatsioon a) Tülide rahumeelne lahendamine ja koostöö arendamine b) Peakorter Genfis c) Algul ei võetud liikmeks kaotajariike d) NSVL sai liikmeks alles 1934 e) USA eemalejäämine, kuna ei tunnistanud RL põhikirja
Pidevalt avaldasid nad rahulolematust Versailles´s koostatud dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi teistele peale. Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles´ süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles´ diktaadiks. Rahvasteliit (loodi 1920) Pariisi rahukonverentsil lid liitlased rahvusvahelise organisatsiooni, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja rahvusvahelise majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine. Organisatsiooni nimeks sai Rahvasteliit, kuhu visid kuuluda kik maailma riigid omal vabal tahtel. Organisatsiooni peakorter asus Shveitsi linnas Genfis. Algul ei vetud Rahvasteliitu Esimeses maailmasjas kaotanud riike. Saksamaa ja selle endised liitlased pääsesid sinna hiljem (Saksamaa 1926.aastal, astus välja 1933.aastal). Ka Nukogude Venemaast ei saanud esialgu Rahvasteliidu liiget. NSVL liitus ühendusega
laiendamisest olid kirjas raamatus ,,Mein Kamf" 6. Sai kommunistliku partei peasekretäriks võimuvõitluse tulemusena, kui oli oma konkurendid kõrvaldanud 7. 1922. aasta oktoobris sai temast peaminister, kes 1925. aastast alates valitses riiki kui diktaator. Kas väide on õige või vale?(Õ) või (V). Kui on vale, siis paranda. 1. Mussolini diktatuuri toetasid esialgu ka paljud demokraadid, teiste seas W. Churchill. 2. Itaalia välispoliitika oli rahumeelne, suuri vallutuslikke eesmärke ei seatud. 3. Mussolini oli paljudele Euroopa diktaatoritele, teiste seas ka Hitlerile, eeskujuks. 4. Adolf Hitler läbikukkunud kunstnik, hea kõnemees, sai 1993. a Saksamaa kantsleriks 5. Gestapo lühend sõnadest Geheime Staatspolizei riiklik salapolitsei
• Operatsioonid kommunismi vastu • Lubadus päästa Prantsusmaa väed • Vältida sõda Indo-Hiinaga • Vietnami sõjas osaleja • Püüe parandada suhet NSV Liiduga • Organisatsioon SEATO(Southeast Asia Treaty Organization) http:// www.history.com/topics/us-presidents/dwight-d-eisenhower Muu informatsioon • Viimane valitseja USA-s, kes sündis 19. sajandil • Tema nimeline Nimitz-klassi lennukikandia • Oli väga rahumeelne • Soovis head http:// www.history.com/topics/us-presidents/dwight-d-eisenhowe r Kasutatud allikad • http:// www.history.com/topics/us-presidents/dwight-d-eisenhowe r • http://en.wikipedia.org/wiki/Military_career_of_Dwight_D._ Eisenhower • http://en.wikipedia.org/wiki/Dwight_D._Eisenhower Tänan kuulamast!
erinevate usundite üksteisesse sulandumist, nende osiste liitumist ja omavahelist täiendamist. Sallivus ei pruugi olla üksnes positiivne nähtus. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Eri kultuurides esineb sallivust erineval moel. Sallivus teistsuguste kommete, tavade jmt suhtes on üldreeglina suurem multikultuursetes ühiskondades, suurtes turismipiirkondades. Sallivuse eesmärgiks on rahumeelne kooseksisteerimine. Sallivus tunnustab inimeste individuaalsust ja mitmekesisust ning vähendab teadmatusest tekkivaid pingeid. Sageli on probleemiks enamuse tavadest hälbivate vähemuste sallimine, nt homoseksualistide, moslemite vms sallimine, aga ka sallivus ühiskonna täieõiguslike gruppide vahel, nt vanurite ja noorte, loomeinimeste ja ärimeeste ja nii edasi. Sallivusest kui negatiivsest nähtusest räägitakse näiteks siis, kui jutt on
võidu "Solidaarsus"; seniste võimudega saavutatud kompromissi alusel läks peaministri koht "Solidaarsuse" esindajale (esimene mittekommunistist peaminister Ida-Euroopas oli T.Mazowiecki) ning senine kommunistlik diktaator Jaruzelski sai esialgu presidendiks; 1990.a. valiti "Solidaarsuse" liider L.Walesa Poola presidendiks. · Analoogiliselt käisid sündmused ka Bulgaarias ja Tsehhoslovakkias (kus toimus nn. sametrevolutsioon; sealseks eripäraks oli ka Tsehhoslovakkia rahumeelne lagunemine kaheks riigiks 1992.a. 31.detsembril- Tsehhi ja Slovaki vabariikideks). · Rumeenias kaasnes demokratiseerimisprotsessiga ka vägivald- sealne kommunistlik diktaator N.Ceausescu keeldus võimu rahumeelselt loovutamast ja üritas rahvaliikumist jõuga maha suruda. See viis 1989.a.lõpul rahvaülestõusu puhkemiseni, mille käigus Ceausescude perekonna diktatuur kukutati ning diktaator koos oma naisega hukati.
Saksamaa pidi loobuma aladest ( elsass-lotring ), reparatsioon, keelati tugev armee ja Reini jõe piirkonnas ei tohtinud sõjavägi olla. · Pariisi rahukonverentsil loodus uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem (Versailles' diktaat) · REPARATSIOON kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale · RAHVASTELIIT Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Wilsoni 14 punkti pani sellele aluse, USA. Algul ei kuulunud sinna kaotajariigid, kes hiljem sinna pääsesid. Nõukogude Liit sai liikmeks 15.aastat hiljem, sest ei toetatud enamlaste võimu. USa jäi täielikult välja, sest Senat ei toetanud liitumist. · Rahvusvaheline olukord teravnes, sest riigid polnud rahul uute piiridega, saksamaa polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega, Jaapan ja Itaalia haarasid jõuga
See oleks Eestile kaasa toonud suure keskkonnakahju, mis oleks kolmandiku Eestist elamiskõlbmatuks muutnud ning samuti oleks ka siia sisse toodud tuhandeid venelasi tööle. NB! Nõukogude ajal oli Eesti lipu , sini-mustvalge kasutamine rangelt keelatud, kuid 1980. Aastate lõpul võis uuesti sini- mustvalget lippu avalikult kanda. Laulev revolutsioon Võitlus keskkonnakaitse nimel läks peagi üle laulvaks revolutsiooniks. See oli suur ning ulatuslik, kogu maa rahvast oli haaranud rahumeelne liikumine, millega nõuti Eesti huvide esikohale seadmist. Laulvas revolutsioonis mängisid suurt rolli- kirjanukud, kunstnikud ja teadlased. Nende sõnavõtud ja artiklid innustasid rahvast, meenutasid okupatsioonieelset iseseisvusaega ning teadvustasid probleeme, mis ohustasid eesti rahva püsimist. Laulev revolutsioon oli e r a k o r d n e ja ainulaadne sündmus, mis leidis tugevat vastukaja ka väljaspool Eestit.
Veel kogus Hurt hoogsalt rahvaluulet. Peamised ideed Jannseni Hurda peamine idee Eestlastes programmiks oli oli eestlaste isamaalisuse eesti rahva eluolu vaimuelu rõhutamine ning rahumeelne õhutamine ning üldiste edendamine ajaloo ja rahvaluule ühiskonnaolude kehtivate tingimuste vastu huvi parandamine(eriti raames. tekitamine kooliolude ühiskonnas. parandamine).
-sõnavabadus -koosolekute pidamise vabadus -ühinemisvabadus (võimalik asutada poliitilisi ühendusi; erakondade,parteide teke) Eestiga seos: Eestis toimusid ka rahutused, Põhja-Eestis mõisate rüüstamine. Eestis tekkisid ka parteid, vabadusi laiendati. Lõpuks viis see iseseisvumiseni. Sündmus ja selle tähtsus: 9.01.1905, 16.10.1905. 9.01.1905 Verine pühapäev. Avati tuli rahumeelsete protestijate pihta. Viis oktoobrimanifesti allkirjastamiseni. 16.10.1905 -Toimus rahumeelne demonstratsioon ja siis avati inimeste pihta tuli praeguse ooperiteatri Estonia taga. Poliitilised voolud Eestis 20. sajandi algul (juhtfiguurid, häälekandja, ideoloogia). Tartu liberaalid *Postimees- avaldavad arvamusi seal *Jaan Tõnisson *Ideoloogia: -rahvusliku eneseteadvuse edendamine (taheti, et koolides hakatakse eesti k õpetama) -konstitutsiooniline monarhia pooldamine (võim pidi siiski olema jagatud) -eestlaste kaasamine kohalikku valitsemisse (kohalikes valimistes peab olema
A. H. Tammsaare Tõde ja õigus IV Tegelased TEGELASED PEATEGELASED teenija Tiina (ülesandeks oli hoolitseda kooliõpetaja Indrek Paas kahe lapse Tiki ja Miia eest) inimlik ja rahumeelne, vaatleja ning Tiki mõistja, tõsist tööusku Miia Paasi naine Karin (Vesiroosi ainuke Vesiroos (Karini isa) tütar) pankrotimeister Köögertal rahutu, sügav ja kirglik loomus, advokaat Paralepp
• Fosforiidikampaania 1987./88. aasta sündmused/olulisemad inimesed • Fosforiidikampaania • MRP Avalikustamine • Eesti Muinsuskaitse Selts • Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei • Loominguliste liitude ühispleenium • Eestimaa Laul • Vaino Väljas Eestimaa Laul • 11. september 1988 • Kokku tuli 300 000 inimest • Üleskutse taastada omariiklus • Esitati poliitilisi nõudmisi ja kuulati isamaalisi laule • Püüti rahvas ajaloomälu taastada Fosforiidikampaania • Rahumeelne vastupanuliikumine fosforiidikaevandustele • 1987-1988 • Üks esimesi ja tähtsamaid vastupanuliikumisi NSV Liidu võimude vastu • Üks Eesti taasiseseisvumise algsündmustest • Juhan Aare avalikustas fosforiidisõja konflikti telesaates „Panda“ Interrinne • Asutati Tallinnas 19. juulil 1988 • Nõukogude Liidu meelne • Eesti iseseisvuse vastane liikumine • Liider Jevgeni Kogan • 15. mail 1990 Toompea Lossi ründamine
BALTI KETT Ajalugu ● Balti kett oli rahumeelne poliitiline meeleavaldus. ● See toimus 23. augustil 1989. aadtal ● Umbes kaks miljonit inimest ulatas üksteisele käed 600 km pikkuses ketis läbi Baltimaade, näidates üles oma ühtsust püüdlustes vabaduse poole. ● Eesti, Läti, Leedu. Miks? ● 1940. aastal okupeeris Nõukogude Liit Balti riigid, leppides selles eelnevalt kokku natsi-Saksamaaga. ● Kokkulepe sõlmiti 23. augustil 1939 Moskvas ning see oli salajane. Seda dokumenti nimetatakse Hitleri-Stalini paktiks ja Molotov- Ribbentropi paktiks. ● Okupatsioon jätkus, NSVL aga eitas pakti olemasolu ja kinnitas endiselt, et Baltimaad on Nõukogude Liiduga liitunud vabatahtlikult. ● 23. augustil 1989, Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval, nõudsid kolme Balti riigi elanikud pakti salajaste lisaprotokollide avalikku tunnistamist ja Baltimaade sõltumatuse taastamist. Kuidas? ● 23. augustil 1989 kell 19.00 ulatas umbes kaks mil...
● Dissidentlus - teisitimõtlemine ● Metsavendlus – aktiivne relvavõitlus NSVL-i vastu ● Suurküüditamine – ööl vastu 26. märtsi alanud operatsioon, kus küüditati 2,5% eestlastest ● Perestroika – sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine ● Augustiputš – Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse ● Glasnost – avalikustamis ja sõnavabaduse suurendamine ● Sametrevolutsioon – rahumeelne revolutsioon Tšehhoslovakkias ● Sametlahutus – sellega loodi Tšehhoslovakkia asemel Tšehhi ja Slovakkia Millal toimus? ● Loodi VMN 1949 ● Loodi VLO 1955 ● Algas sula 1956 ● Algas stagnatsioon 1970 ● Algas perestroika 1985 ● Toimus augustiputš 1991 ● Lagunes NSVL 1991 ● Langes Berliini müür 1989 ● Taasühines Saksamaa 1990 ● Toimus suurküüditamine Eestis 1949 ● Toimus EKP VIII pleenum 1950 ● Koostati “40 kiri” 1980
Franz ferdinand mõrvati ja kuu aega pärast seda vallanduski 1ms.Põhjused: *võitlus turgude,tooraineallikate ja kapotali eksp. võimaluste pärast.*võitlus mõjupiirkondade ja asumaade pärast.*sõda oodati ja ei tajutud selle neg mõju.*puudusid rahvusvahelised institutsioonid,mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt. Tagajärjed:impeeriumid lagunesid.Rahvasteliit 1919-1946?.-Pariisi rahukolverentsil loodud organisatsioon,mille eesmörk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja rahvus- vaheline koostöö.Nõrkused*ei osalenud mitmed olulised riigid. *puudus oma sõjavägi*otsustamine oli aeglane*juhtivad riigid olid omakasupüüdlikud.majandusanktsioonid ei toiminud.* lepinguid millele rl toetus,peeti ebaõiglasteks.Head küljed* püüdis arendada riikide vahelist koostööd*püüdis korrastada sõjajärgset maailma ja muuta ta rahulikuks paigaks.Pariisi rahu kolverentsile tulid kokku ms võitnud riigid,et riikidevahelised piirid
majanduskeskustena ja teiseks usukeskustena ja kultusepaikadena, sest Kreetal polnud lossides eraldi templeid. Kolmandaks olid lossid valitsejate asupaikadeks ja poliitilise võime keskusteks. Oletatakse, et losside eesotsas seisid preesterkuningad. Kreetal puudus sõjaline otstarve ja sp olid lossid kindlustamata. Kreeta kultuuri üheks erinevuseks on see, et seal puuduvad relvad, kindlustudsed ja üldse sõjakad jooned. Sellest saab järeldada, et Kreeta kunstis domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Losside senadele olid maalitud eredavärvilised loodusepildid, religioossed pildid ja spordivõistlused. Levinud oli härja, kui tähtsaima kultuselooma kujutamine. Veel üks oluliseimaid jooni kunstis oli see, et naised domineerisid. Neid kujutati maalidel rohkem ja just nemad olid kompositsioonide kesksetel kohtadel. Sellele toetudes hakkasid uurijad mõtlema sellest, et naised võisid olla valitsejateks.
mis oli saavutanud majandusliku sõltumatuse.Rahvusliku liikumise eestvedajateks olid haritlased ,nagu näiteks Carl Robert Jakobson,Johann Voldemar Jannsen ja Jakob Hurt.Väga tähtsad tegelased ärkamisajal olid ka F.R.Kreutzwald ja Lydia Koidula. Ärkamisaja üks tähtsamaid sündmusi oli kindlasti ajalehtede ''Perno Postimees'' ,''Eesti Postimees'' ja ''Sakala'' ilmuma hakkamine.Johann Voldemar Jannsen,kes asutas Perno Postimehe ja Eesti Postimehe ning kelle ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames,virgutas eestlasi talusid ostma ja haridust omandama. Teiseks üheks tähtsaimaks ja meeldejäävamaks sündmuseks oli kindlasti Esimene Üldlaulupidu,mis korraldati poole sajandi eestlaste vabaduse puhul.Seal oli järjekordselt üks tähtsamaid tegelasi Jannsen.Selle suursündmuse eesmärgiks oli eestlasi ühendada ja tekitada ühtekuuluvustunnet.Paljud suurtegelased lugesid seal oma ajaloolisi
kultuuri ja koosneb pljudest erinevatest kultuuridest, mis täiustavad Kreeka kultuuri. Rooma on sammuti mõjutanud tänapäeva kultuuri, aga arvan, et siiski kultuurilisest poolest on seda rohkem teinud Kreeka. Kreeka kultuur võib tunduda võlts, kuna koosneb mitmetest kultuuridest, aga Kreeka kultuuris on asju, mida ei ole üle võetud. Näiteks nende kiri, see ei ole varastatud ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid on loodud kohapeal. Sammuti on nende elulaad rõõmus ning rahumeelne, mida ei saa võrrelda ühegi kultuuriga. Kreeklaste igapäevane riietus oli lihtne. Tavaliselt kanti napilt põlvini ulatuvat õlhadelt kinnitatud ja vööga kokku tõmmatud kitooni. Toidulaualt võis leida palju puu- ning juurvilju, sealhulgas eriti küüslauku ja kala. Liha söödi harva. Naistel puudusid Kreekas kodanikuõigused. Nad pidid alluma meestele. Abielu otsustati peigmehe ja isa vahel, mille eesmärk oli hankida seaduslikke järglasi.
Barbar – sõjamaalane 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel. Iseloomulikud tunnused: Kuulsam kuningas Minos Kasutasid vaske Kaubavahetus egiptlaste, foiniiklaste, babüloonlastega Savitahvel, silpkirjas lineaarkiri A, mida ei osata tänapäeval dešifreerida. Naiste ühiskondlik positsioon kõrge Knossos on Kreeta tähtsaim loss. Losside eripära: Sõjaliselt kindlustamata, labürintidega ehk paljude keerdkäikudega. Kunstis rahumeelne ja rõõmus temaatika 1600 – 1100 eKr Mükeene kultuur Balkani p/s-l koos kreeklastega Iseloomulikud tunnused: Ahhailased ehk kreeklased kohandasid Kreeta rahuliku lossimajanduse kombed oma sõjakale ühiskonnale Tööriistad ja relvad pronksist Kreeklaste kirjast arenes kreeka lineaarkiri B, mida tänapäeval osatakse tõlgendada Mükeene on Balkani p-s tähtsaim loss. Losside eripära:
Esimeses maailmasõjas oli võidul demokraatia. Pahatihti aga ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Seega tekkis olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Miks aga tegelikult tekkisid diktatuurid? Esimene maailmasõda lõppes 1918. aasta novembris. Hirmus sõda nõudis miljoneid inimelusid ning jättis sügava jälje inimeste teadvusse. Esimene sõjajärgne aastakümme oli Euroopas suhteliselt rahumeelne. Püsivate rahulepingute väljatöötamiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mille istungeid peeti Versailles' lossis. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles' rahulepinguga määrati Saksamaale suured reparatsioonid, riik pidi loobuma suurtest aladest, ei võinud omada suurt armeed ning liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna. 1930. aastail rahvusvaheline olukord aga teravnes. Suuresti oli see seotud Versaillles' süsteemiga
Eluolu ja kultuur 1980-ndatel referaat 2012 Muutused meelouludes Pärast 70ndate aastate noorterahutuste vaibumist järgen 80ndail uus teotahe ja uus lootus. Kuigi polnud enam vägivaldseid noorterahutusi, olid alles protestimeelsus punkarite näol. Punkarite protest oli üldjuhul rahumeelne ja pilkav. Uus teotahe oli suuresti seotud yuppie'de ehk pintsaklipslaste tekkega. Yuppie'd olid seitsmekümnendate lõpus ja kaheksakümnendate alguses USA-s elavad endised hipid, kes tõmbasid endale ülikonna selga ja läksid börsile, kuid säilitasid keskmisest laiema silmaringi ja vabama mõtlemise. Tänu neile oli avanemas uus maailm, arvutite ja mobiilside maailm, mis esialgu oli nii keeruline, et andis noortele kui õppimisvõimelisematele loomuliku eelise.
II RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG 1985. aastal algas Eestis uus rahvuslik ärkamisaeg, mis lõppes rahumeelse iseseisvumisega 21. augustil 1991. Alates 6.juunist 1987 toimusid Tallinna vanalinnapäevade ajal öised laulupeod, kus noored kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Lauluväljakule. Laulupeod olid ka 20. sajandi sügaval venestusajal rahvusliku varjundiga ja suurte massidega üritused. Lehvisid küll punased lipud, aga eestlane tundis, et on eestlane. Kõigi soov oli, et Eesti saaks jälle vabaks. Seda hakati kutsuma laulvaks revolutsiooniks. Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987– 1988. Eesmärk oli uutmine, avalikustamine, isemajandav Eesti ja liidulepingu sõlmimine. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon, mis toimus verevalamiseta. Alo Mattiiseni nimi heliloojana sai eesti rahval üldtuntuks protesti- ja isamaalaulude kaudu. Alo Mattiiseni poolt ja Jüri Leesment´i sõnadele loodud laul "Ei ole ük...
Naistel olid rahvariided seelikud ja valged särgid, meestel olid püksid ja pluusid. Peol peeti tähtsaid kõnesid. Laulev revolutsioon jutustab erilise loo Eesti rahumeelsest eraldumisest Nõukogude Liidust. Sündmused leidsid küll aset Eestis, kuid lugu ise on palju. 7.detsembril võttis ENSV Ülemnõukogu vastu konstutsiooni paranduse,mis tunnistas riigikeeleks eesti keele. 24.detsembril 1989 toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne demontstratsioon,kus inimesed seisid üksteise kõrval Tallinnast Vilniuseni moodustades niinimetatult Balti keti. Soov üritusel osaleda oli nii suur, et paljud inimesed jäid liiklusummikutesse ega jõudnutki kohale. 20.augustil 1991 kell 23.03 võttis ENSV Ülinõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Järgmisel päeval püüdsid Vene dessantväelased hõivata Tallinna teletorni. 1994 viidi Vene sõjavägi Eestist välja.
Gustav Suits Rahuliku loomuga Eesti luuletaja. Kes osales rühimtuses ,,Noor-eesti" . Ta kujundas eesti enesetunnetusliku mõttelüürika. Oma luuleteostes hindab ta kõrgelt loodust. Esiluulekogu on ,,Elu tuli", ,,Tuulemaa" ja ,,Tuli ja tuul". Teda peetakse inimeseks kes oli Eesti iseseisvuse idee autor. Koolides pani rõhku keeleõppele, kuid ladina keel jäi talle eluks ajaks arusaamatuks. Erst Enno Erst Enno on rahumeelne inimene, kes vihkas linnakära ja armastas talu ja koduõue. Tema elus oli mitmeid keerdkäike, pidevalt oli tal raha puudu ja elutingimused olid nigelad. Oma luules rõhus ta loodusesse ja kodukohta. Pärimuslugudesse taluhaldjatest, krattidest jakodukäiatest, kirjeldamaks ta lapsepõlve. Villem Ridala Eesti luuletaja kes oli looduslüürik ja ta rõhus omaluules impressionismi joontele. Ta keelekasutus oli täpne, sõnastus ilmekas.
Aasias: Jaapan 1931- tungis Mandzuuriasse, tagajärg- Jaapan lahkus Rahvasteliidust. Euroopas: Itaalia 1935- tungis Etioopiasse, tagajärg- Itaalia lahkus Rahvasteliidust Hispaania 1936-1939kodusõda- võõrriikide sissetung, tagajärg- Franco diktaatur, Hisp. oli II maailmasõjas erapooletu. 7. Mõisted Rahvasteliit- Pariisi Rahukonverentsil loodud rahvusvaheline ühendus ( ülemaailmne organisatsioon), mille ülesandeks oli riikide vaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majanduslik kultuuriline koostöö. Agressor- sõja algataja Reparatsioon- sõjakulude maksmine kaotaja riigil võitjatele. Komitermi vastane pakt- Saksamaa ja Jaapani kommunismi vastane leping Nõukogude liidu vastu Berliini- Rooma telg- 1936 a sügisel sõlmiti Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis- poliitiline liit. Adolf Hitler- Saksamaa peaminister(kantsler) Benito Mussolini- Itaalia peaminister 28 juuli 1914- 11 nov
Tugipunktid: Lübeck (1943), Riia (1201). Piiskopid: Meinhard (rahumeelne misjon), tema abiline Theoderich, Berthold (kogus sõjaväe, tüli liivlastega, tagasi Saksam-le), Albert (vallutussõja peamine juht). 1202 Mõõgavendade ordu I 1208-1212 1. 1208 süg Sissetung Ugandisse (ugandlased olevat ammu tunginud kallale Venemaale reisivatele saksa kaupmeestele. Mõõgavendade ordut toetasid latgalid, kuna eestlased olevat ka neile kahju teinud) 2. 1210 Võnnu piiramine, eestlaste vasturetk 3. Ümera lahing eestlase ootamatu kallaletung metsas võit 4. 1211 kevadtalv Vlj piiramine, sakslased kasutasid kiviheitemasinat 6.päeval alustati läbirääkimisi, linnusesse lubati preestreid 5. 1211 suvi Eestlaste pealetungid, Toreida linnus eestlased pidid laevad maha jätma ja põgenema 6. 1212 kevad Toreida vaherahu (katk + eestl-d otsisid liitlasi) II 1215 1227 1215 alg rüüsteret...
levik, mõjukate rahvusriikide teke (Saksamaa, Itaalia) ... suuremate rahvuste puhul ovinism (e. marurahvuslus) ... suurriigid püüdsid saavutada võimalikult suurt mõjuvõimu tööstus, turu hõivamine Maailma jagamine 20. saj. algul · 20. saj. alguseks oli kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks (56% maakera elanikest elas kolooniates) · Euroopa kõrval olid veel 2 mõjuvõimsat riiki Ameerika Ühendriigid ja Jaapan · Norra rahumeelne eraldumine Rootsist (1905) · Noor suurriik Saksamaa oli maailma jagamisele hiljaks jäänud! Suurbritannia ja tema kolooniad India Briti koloniaalvaldus · Kiire majanduslik kasv · Traditsioonilise elukorralduse kokkuvarisemine · Tugevnes vastupanu inglaste valitsemisele, mille eesotsas olid euroopaliku hariduse saanud hindud · 1896 India Rahvuskongress, mis seadis eesmärgiks siseküsimuste iseotsustamise õiguse Imperialismi arengule aitas kaasa
Hoeneke) - põhjused: 1) Taani võttis eesti talupoegadelt maa ära. Talup. Polnud nõus + kohut mõisteti oma suva järgi 2) T tahtis maa maha müüa, sest see ei toonud väga kasumit. - Ordumeistriks on Tagajärg: koormised suurenevad, Saaremaal Kordamisküs - Miks oli rooma katoliku kirik baltikumi ristimisest huvitatud 2 põhjendust + põhjendus - kes oli Albert (riia linna, mvo jne) ja Meinhard (sidumört, rahumeelne, liivlaste ristiusustamine) võrdle neid - muistne vabadusv. Millega algas jne - kaupo-liivlaste vanem(rahumeelne, ristisõdijate poolel) , lembitu- sakala vanem - madisep lahing /ümera lahing - kaart
tulistamine Peterburis 9. Jaanuaril. Surma sai üle 1000 inimese ning haavata 5000 inimest. Teated Peterburist aktiveerisid ka Tallinna töölisi. Korraldati streike ning miitinguid. Rahutused levisid kiiresti ka Tallinnast väljapoole. Teravnesid ka võitlusvormid: majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid peaaegu igapäevaseks, maal hävitati mõisavara ning sagenesid ka kokkupõrked politsei ja sõjaväega. Vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi siiski rahumeelne palvekirjade esitamine. Revolutsiooni süvenemisest andis märku oktoobris alanud ülevenemaaline streik, mis haaras ka Tallinna. Suleti ärid, töökojad ja ametiasutused ning tänavad täitusid streikivate töölistega. Lauldi revolutsioonilisi laule, peeti miitinguid, rüüstati relvapoode ja viinakauplusi. Tallinnas Uuel turul tuli 16. Oktoobril kokku rahvakoosolek, et nõuda poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt
see tähendab lossiväravad olid avatud ja usutseremooniaidki korraldati ehk lossi keskhoovis. Kreetal religioonis oli härg kultusloom ning väga oluline. Härjaga seondusid ohtlikud akrobaatilist laadi rituaalid, millel oli keskne koht Kreeta religioossetes kombetalitustes. Jumalannad olid väga austatud, ka Mükeenes, kuid seal olid siiski esikohal jumalad, kes olid mõnevõrra siiski olulisemad kui naisjumalad. Kreeta kunst on väga rahumeelne ja rõõmsatemaatiline. Seda iseloomustas eredavärvilisus, loodusetemaatilised maalid ja maalid, kus kujutati religioosseid pidustusi ning sportlikke võistlusi. Mükeene kunsti aga iseloomustab see vastu sõjatemaatika ja kangelaseepika, kui sellegi poolest on üle võtnud eredavärviliste freskode maalimise losside ja jõukate majade seintele. Minoilise tsivilisatsioonile ei leia vastet näiteks Mesopotaamia või Egiptuse kultuurist. Ka kiri on neil kohapeal välja mõeldud
Ungari ja Türgiga sõlmitud rahulepingute koostisosa. Peakorter: Genf Tähtsamad organid: Rahvasteliidu Täiskogu, Nõukogu (Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapan), Sekretariaat. Rahvasteliitu kuulus tema tegevusaja jooksul 63 riiki USA jäi liidust eemale, kuna pärast I maailmasõda võitis seal isolatsionistlik välispoliitika. Rahvasteliidu eesmärgid · rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine; · tüliküsimuste rahumeelne lahendamine; · rahvusvahelise koostöö edendamine; · kollektiivse julgeolekusüsteemi loomine. Nõukogude Venemaa 25-26. oktoobril 1917. a. tulid Venemaal võimule bolsevi-kud eesotsas Vladimir Leniniga. Võimu haaramist rahastas Saksa valitsus. 03. märtsil 1918. a. Bresti rahuleping Venemaa sõl-mib separaatrahu Saksamaaga ning väljub kaotajana Esi-mesest maailmasõjast. 1918-1921. a. Kodusõda Venemaal 1918-1920. a. Eesti Vabadussõda Detsember 1922. a
ei tehtud. Taheti tagasi vallutada Elsass-Lotring ja sealt Saksamaale sissetungida. 4)Inglismaal puudus iseseisev sõjaplaan, oli valmis koostööks Prantsusmaa vägedega. 3.Millal ja mis rahuga lõpetati 1.maailmasõda? 1.maailmasõda lõpetati Compiegnei vaherahuga 11.november 1918.aastal. 4)Missugune organisatsioon loodi peale 1.maailmasõda ja selle tähtsus? Loodi Rahvasteliit, mis asutati 1919.aastal. Selle tähtsuseks ja ülesandeks kuulutati riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvahelise majandus- ja kultuurikoostöö korraldamine. 5. 1.maailmasõja tulemused: 1)Kadunud oli üks sugupõlv järglasi. 2)Valitsevad tünastiad kukutati. 3)Euroopa riigid olid nüüdseks USA võlgnikud. 4)Maailma kaardilt kadus 4 impeeriumi (Venemaa, Austria-Ungari, Türgi, Saksamaa). 5)Rida uusi Vabariike tekkis (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Saksamaa jne...). 6.Miks puhkes Venemaal kodusõda? Nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega ja enamlaste
´iga, kellega neil oli viis last, neli tütart ning üks poeg. Nikolaid on iseloomustatud väga halva, kuigi püüdlikku keisrina, kes seeeest olnud aga eeskujulik kojamees. Nikolai tragöödia seisnes selle, et ta tahtis olla hea valitseja, kuid ei omanud selleks mingisuguseid võimeid. Ver ine Nikolai 22. Jaanuaril 1905 aastal liikus Peterburis suur rahvamass preester Grigori Gaponi juhtimisel Talvepalee poole, et anda keisrile üle palvekiri. Rongkäik oli rahumeelne, kanti keisri pilte, ikoone ja riste. Talvepalee ette olid rivistatud tsaariarmee ohvitserid, kellele oli antud käsk tagada kord võimalike rahutuste puhul. Saamata aru, et rahvas oli tulnud palee ette rahumeelsete kavatsustega, avasid ohvitserid tule. Surma sai üle tuhande inimese. Nikolai II viibis meeleavalduse ajal Tsarkoje Selos, saades juhtunust teada palju hiljem. Samuti ei teatatud Nikolaile eelmisel päeval rahva kavatsusest anda keisrile edasi palvekiri
Louhi lubab Vle oma tütre, kui see talle Sampo toob. Kui V talt Sampo röövib, peidab ta kättemaksuks ära kuu ja päikese. 8. 50. runo lõpulaul kristlik sümboolika. Marjatta pohlamarjast sündinud poeg sõitleb Väinamöist, kes sõidab maa ja taeva vahele. 9. Erinevalt varasematest eepostest, kus kesksel kohal olid sõjad ja taplused, on "Kalevala" peatunnuseid sõjavastane rahumeelne vaim. Peategelane on vaimse alge, loovuse ja rahu läkituse kandja. 10. Kangelastes sisalduvad vastuolud (pos tegelastel nõrkused, neg tegelastel ootamatud helgemad loomujooned) annab alust nende psühhologiseeritud kujutamisele. 11. "Kalevala" paistab silma oma ühtlase poeetilise rütmi ja tiheduse poolest. Arvukad parallelismid metafoor kujund laieneb. Mahlakas rahvalik
omadusi, mis teevad ühest inimesest igava inimese ja teisest jällegi huvitava. Ehkki kindel on see, et inimesega, kes ilmselgelt on minust elukogenum ja kellel on rohkelt teadmisi, ei hakkaks mul igav. Selliselt inimeselt on midagi õppida, ning seda enam, et sündides oleme kõik saanud kaasa loomupärase soovi teadmisi omandada. Kui vaadata iseenda, õpilase rollis oleva noormehe vaatevinklist, siis , mis teeb ühest õpetajast hea õpetaja? Hea õpetaja on kindlasti rahumeelne. See omadus on õpetajate seas hinnatud. Seda just seetõttu, et aina rohkem on peredes vabakasvatust, ning teismeliste ja lastega toimetulekuks on vaja konkreetsust, kuid samas ei tohi kaotada tasakaalu, et mitte muutuda kärsituks ega närviliseks. Ma pean tunnistama, et ma sügavalt austan õpetajaid, kes suudavad kõigest hoolimata, külma närvi säilitada. Minu arvates teeb ühe õpetaja heaks ka see, kui tal on veidi
kasvas jõudsasti koos suurte muudatustega maa majanduselus XIX sajandi keskel, lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Rahvusliku liikumise algaastate üheks kesksemaks kujuks sai Johann Voldemar Jannsen. Tema esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine. 1857. aastal sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht ,,Perno Postimees". Jannseni programmiks oli eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames. ,,Perno Postimees" pani püsiva aluse perioodiliselt ilmuvale eesti ajakirjandusele. Majanduslikud raskused sundisid Jannsenit 1864. aastal kolima Tartusse, kus ta asutas uue ajalehe ,,Eesti Postimees". Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865. aastal laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". Seoses läheneva priiuse 50. aastapäevaga hakkas ,,Vanemuise" selts taotlema lube üle- eestilise laulupeo korraldamiseks
Demokraatia tunnused: 1) vabad valimised, 2) vähemuste õigustega arvestamine, 3) vaba ajakirjandus, 4) kodanikuõigused. Polüarhia kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatia vorm. Revolutsiooni ja reformi erinevused Revolutsioon algatavad dissidendid, osalevad massid, ettearvamatu, kasutatakse vägivalda, muutuvad võimusuhted. Reform algatav valitsev partei, osalevad poliitikud, oodatav tulemus, rahumeelne, samad valitsemissuhted. Absoluutne monarhia riik kus kogu võim kuulub piiramatult monarhile. Saudi Araabia. Konstitutsiooniline monarhia riik kus monarh jagab võimu parlamendiga ja tegutseb põhiseaduse raames. Belgia, Holland, Taani. Diktatuur valitsemisvorm mille puhul on võim koondunud ühe grupi või isiku kätte. Totalitaarses reziimis on ülitähtis osa ideoloogial. Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema õiguspärane, võimulolijad peavad hindama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
