· juhti tuli imetlede ja ülistada. · rahvast hirmutati siseja välisvaenlastega. · rahvuste tagakiusamine ja küüditamine. · loodi salateenistusedGestapo, NKVD, kes tegutsesid väljaspool seadusi. · pidev propaganda rahva meelsuse töötlemiseks. DIKTATUURIDE TEKKIMISE PÕHJUSED 30NDATEL : · Muutused ühiskonnas: keskklass kaotas mõjuvõimu; suurenes tööliskond, kes sai valimisõiguse; naistele anti valimisõigus. Nende rahulolematust kasutasid ära diktaatorid. · Sõja mõju: sõja ajal osutus karmikäeline ja vägivaldne võim tõhusaks juhtimiseks. · Pettumine Versailles süsteemis: uued riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve ja juhid lubasid ebaõigluse jõuga heastada. · Majanduslikud raskused: majanduskriisiga kadus rahva usk paremasse ellu. Karmikäelised juhid lubasid paremat elu. · Terav riigisisene võimuvõitlus: poliitiliste erakondade omavahelist kemplemine.
ajutisele kokkuleppele, kuid kui oldi juba mõnda aega valitsuses olnud, üritas iga partei oma tahtmist läbi suruda ning seetõttu tekkisid lahkhelid, mis viisid mitmete valitsuskriisideni. Tänu valitsuste pidevale vahetumisele muutusid kodanikud demokraatias kahtlema. Kõheldi, kas demokraatia just see õige valitsusvorm on ning kaotati teatavalt määral usk ja lootus, mis puudutas poliitikat. Lisaks sisepoliitilistele probleemidele suurendas eestlaste rahulolematust veel ülemaailme majanduskriis, mis ka Eesti majandust tugevalt mõjutas. Esiteks kaotas Eesti välismaa näol suure osa oma turust
DIKATATUURIDE TEKKE PÕHJUSED · Muutused ühiskonnas-keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut..Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. · Sõja mõju-inimesed olid harjunud sõja-aastatel karmikäelise riigivõimuga, selline võim osutus sõja tingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks · Pettumine Versailles' süsteemis-ärritust tekitassee, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada.
Ptk 5 Kommunismi kokkuvarisemine Kesk- ja Ida- Euroopas 1. Miks varisesid Kesk-ja Ida-Euroopa kommunistlikud režiimid kokku? Sisuliselt sellepärast, et Nõukogude Liit st Venemaa hakkas vaikselt koost lagunema. Nõukogude majandus käis üha enam alla ning see viis ka idabloki inimeste elujärje languseni, mis tähendas rahulolematust inimestes. Sotsialistlike riikide omavaheline kaubavahetus ei toimunud, tunti puudust erinevatest toodetest ja kaupadest. Nõukogude Liit ei suutnud aidata enam kohalikel kommunistidel võimul püsida ega ka oma riigis olukorda kontrolli all hoida. Kõik kokku kasvatas elanikes trotsi ja nad soovisid muutusi, seda näidati välja rohkete massiliikumistega. Kuna jäik ideoloogiline surve hakkas kaduma, tekkisid poliitilised opositsioonid, kus tõusid esile juhid, kes rahvale meeldisid
Suur osa väljarännanutest olid riigivõimude poolt välja saadetud kriminaalkurjategijad Alates 1619. aastast hakati Ameerikasse sisse vedama Aafrikast toodud neegerorje, keda kasutati tööjõuna eriti lõunaosariikides Riigivõim ja omavalitsus: Kuningas andis koloonia mõnele kompaniile või üksikisikule Kõrgem võim kuulus Inglise (hiljem Briti) kuningale Kolonistid moodustasid omavalitsusi Moodustusid seadusandlikud kogud Suurt rahulolematust tekitasid parlamendi tolli- ja maksupoliitika Tempelmaksuseadus maks millega kehtestati spetsiaalne maks ajalehtedele ja kõigile ametlikele dokumentidele Makse võis määrata ainult vastava koloonia seadusandlik kogu Ameerika rahvuse kujunemise algus: Kolonistid saavutasid edu majandustegevuses ja suutsid vastu seista ka indiaanlastele Loodi oma esindusorganid Pikkamööda tärkas ameeriklastes kokkukuuluvustunne Ameerika rahvuse aluseks olid inglased
Kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks ning selle kriisi tekkimist soodustasid mitmed tegurid. 1. Muutused ühiskonnas. Keskklass kaotas oma senise võimu. Suurearvuline töölisklass sai tänu valimisõigusele võimu juurde. Naised said valimisõiguse. Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktatuurid edukalt ära kasutada.. 2. Sõja mõju. Paljudes riikides ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõja- aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga. Vaatamata oma jäikusele ning vägivaldsusele osutus selline võim sõja tingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks. Ning pärast rahu kehtestamist oli neil, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks,
ajutisele kokkuleppele, kuid kui oldi juba mõnda aega valitsuses olnud, üritas iga partei oma tahtmist läbi suruda ning seetõttu tekkisid lahkhelid, mis viisid mitmete valitsuskriisideni. Tänu valitsuste pidevale vahetumisele muutusid kodanikud demokraatias kahtlema. Kõheldi, kas demokraatia just see õige valitsusvorm on ning kaotati teatavalt määral usk ja lootus, mis puudutas poliitikat. Lisaks sisepoliitilistele probleemidele suurendas eestlaste rahulolematust veel ülemaailme majanduskriis, mis ka Eesti majandust tugevalt mõjutas. Esiteks kaotas Eesti välismaa näol suure osa oma turust
kliendirahulolu. Sellest lähtuval võib öelda, et kvaliteet on orienteeritud sissetulekutele. Parema kvaliteedi eesmärgiks on saavutada klientide suurem rahulolu ja seeläbi ka käibe kasv. Samas nõuab kvaliteedi parandamine ka investeeringuid ja seeläbi kasvavad ka kulutused. Parem kvaliteet tähendab kõrgemat hinda. 2) Kvaliteet tähendab vigade puudumist - vead, mis puudutavad töö ümbertegemist või läbikukkumist, klientide rahulolematust, kliendikaebusi jne. Sellest lähtudes on kvaliteet orienteeritud kuludele ja parem kvaliteet tähendab väiksemaid kulutusi. Sageli kasutavad ettevõtted erinevaid lähenemisviise, et saavutada kvaliteedi paranemist, kui kõik viisid ei ole alati efektiivsed et saavutada edukust ja töötada välja korralik kvaliteedisüsteem, peab ettevõte lähtuma oma vajadustest ja sellest, kuhu tahetakse kvaliteedi parandamise tulemusena välja jõuda.
Diktatuurid 5-8 Diktatuuride tekkepõhjused – Pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Demokraatias tekkis pettumus, mida nim. demokraatia kriisiks. Tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. Kui karmil käel riiki juhtiv riigijuht saavutas kasvõi mingit edu muutus ta väga populaarseks. Pettumine Pariisi rahukonverentsi lepingus – Riigipead, kelle riikides ei oldud selle lepinguga rahul lubasid ebaõigluse heastada. Majanduslikke raskustega riikides lubasid riigijuhid, et elu läheb kiiresti paremaks kui nad võimule saavad ning rahvas uskus neid.
reisjateveo hinnakirju. Andmete töötlemisel on kasutatud kvalitatiivse analüüsi meetodeid. Ankeetküsimustiku vastuste põhjal on analüüsitud ettevõtjate rahulolu, hinnanguid ja eelistusi. Näiteks rahulolu sõiduplaaniga, hinnanguid transpordi võimalike mõjude kohta ja eelistusi info hankimisel. Kuna uurimuse eesmärk on välja selgitada väikesaare ettevõtjate rahulolu transpordiga, siis mahukas rahulolu küsimuste analüüs on põhjendatud.. Samuti on selgitatud rahulolu ja rahulolematust põhjustavaid tegureid ja võimalikke lahendusi probleemidele. Uurimistöö tulemusena ilmnes, et nii Kihnu kui Vormsi ettevõtjad on rahul maksetingimuste, info kätte saadavusega ja klienditeenindusega. Ettevõtjad eelistaksid, et rohkem teenuseid oleksid veebikeskkonnas kättesaadavad. Valdav enamus on üksmeelel, et transpordi soodushinnad peaksid laienema ka kohalikke teenindavatele sõidukidele. Uuringutest selgub, et valikuvõimalusel eelistatakse lennutranspordile meretransporti. Kihnu
Kusjuures 1833. aastal nad abiellusid. Berloize tõi pealtvaatajateni inetuid elunähtusi, uudseid kõlevärve, suure orkestri, ebatavalise osade aru ja monotemaatilise sisu. Selline orkestrikäsitlus on avaldanud suur mõju sümfoonilise muusika edasisele arengule. Järgmine sümfoonia valmis aastal 1834 ja see kandis nime ,,Harold Itaalias". Inspiratsiooni sai ta mägilastest ja Byroni kirjandusteostest. See sümfoonia oli samuti autobiograafilise sisuga. Teos rääksid kaasajaga rahulolematust kunstikust, kes otsib tröösti metsikust loodusest. Tee teos oli neljaosaline. Tema kaasmaalastest publik ei võtnud teda enamasti vastu suure vaimustusega, kuid Berloize jätkas muusika loomist suure kirega. Tema parim ooper ,,Benvenuto Cellini" vilistati esietendusel publiku poolt välja. Ebaedu aga ei jätkunud, kui 1838. aastal tõi üks ,,Harold'i" sümfoonia ettekandeist kaasa Paganini suure poolehoiu ning rahalise kingituse Berloizele. Berloiz kirjutas ka teoseid 1830
7. Millised muutused toimusid Venemaal 20-30 aastatel? (lk 51-52) Venemaal õhutati maailmarevolutsiooni, taheti muuta kogu maailma võimalikult kommunistlikuks. Tekkisid mässuliikumised teistes riikides, mida toetas ka Nõukogude valitsus nii rahaliselt kui ka sõjaliselt. Maailmarevolutsiooniidee teenistusse rakendati ka sõjaväeluure ja Komintern. 8. Kuidas kogusid jõudu ja said võimule Mussolini pooldajad Itaalias? (lk 56) Esimese maailmasõja järgne Itaalia tundis suurt rahulolematust võimulolijate suhtes. Seetõttu sai endale võimaluse võimu haarata ka Mussolini koos oma parteiga. Kui nad võitsid 1921. aasta parlamendivalimised, siis tahtis saada Mussolini peaministri koha, mis oli võrdväärne kuninga kohaga hierarhilises järjestuses. Mussolini käsutas kuningat, et ta keelduks toetamast võimulolevat valitsust, mida ta ka tegigi. Kehtestati üheparteisüsteem ja riik hakkas sekkuma rohkem ka majandusse ning kõige selle tõttu ülistati ka Mussolinit ja nii ta
kirik. Algataja oli Martin Luther, tema seisukohad: mõistis hukka patukahetsemiskirjade müümist, usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel, vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse; Põhjused: ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võima all, vaimne suund- vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsooni vastu; Eeldused:katoliku kiriku kõlbeline allakäik, paavsti huvi muutus üha ilmalikumaks, vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust, Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt; Tagajä: Katoliku kiriku võim Euroopas vähenes ning erinevates piirkondades kerkisid esile kalvinism, luteri usk. Prantsusmaa jäi katoliku usku. Hugenotid- Prantsusmaa kalvinistid-protestandid-reformatsiooni pooldajad. Absolutism- piiramatu ainuvalitsus 17-18saj. Absolutistlik monarhia- piiramatu kuningavõimuga riik.// EU riigid-Absolutistlikud (Prantsusmaa 1614 a
kaotas oma senised privileegid ja positsiooni. ,,Tsiviilkooseks' iga" lahutati kirik riigist. Kuid Napoleon parandas hiljem riigi suhteid kirikuga, sõlmides Rooma paavstiga kokkuleppe ning katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Kui taastamata jäid aga vaimulike eesõigused ning neile ei tagastatud Prantsuse revolutsiooni ajal äravõetud maid. Sugugi mitte kõik Prantsuse revolutsiooniga kaasnevad muutused pole olnud head. 1792. aastal, kasutasid jakobiinid ühiskonna rahulolematust zirondiinide valitsemise üle ning kukutasid nad võimult. Jakobiinid tulid võimule keerulistes sise- ja välispoliitilistes oludes. Jakobiinid koostasid ka uue põhiseaduse, mis võeti vastu 1793. aastal, mille kohaselt pidi Prantsusmaa jääma ühtseks riigiks, kuid uus põhiseadus jäi esialgu ellu rakendamata, kuna oli vaja revolutsioon päästa. Revolutsiooni päästmise vahendina kasutasi jakobiinid vägivallavõimu, taheti kehtestada diktatuuri.
energiast läheb hoopis tunnetega toimetuleku peale, mitte oma tööülesannetele või näiteks veel vähem uute heade ideede genereerimisele. Iseenesest ei taga hea õhkkond otseselt paremat töösooritust, küll aga takistab halb sisekliima edu saavutamast. Kuigi ühte ja õiget lahendust sisemise õhkkonna parandamiseks ei ole, saab siiski anda mõne tähise, mis juhatavad otseteed muutuse tekitamiseni. Muutuse tekitamiseks on vaja kolme elementi: inimeste rahulolematust olemasoleva olukorraga, selget visiooni paremast tulevikust ja realistlikke (esimesi) samme sel teekonnal. Üldjuhul hakkab asi liikuma õiges suunas, kui inimesed saavad aru, et nemad ise on selle õhkkonna loojad, mitte kaasalohisevad ohvrid. Paraku ei piisa ühe inimese soovist või tahtmisest sisekliimat parandada. Seda ei saa keegi ainuisikuliselt teha, vaid kuna sisekliima on kollektiivne atmosfäär, peab selle kujundamine samuti olema kollektiivne pingutus
turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuse ja eneseteostuse järele. Märksõnaks on eneseteostus ja kuuluvustunne. 9. Hertzbergi kahe teguri teooria. Hertzbergi kahe teguri teooria keskendub sisemistele ja välimistele motivatsioonifaktoritele. Tema teooria puudutab inimese suhet tulemusse, kuidas ta seda väärtustab. Teooria järgi on olemas nn hügieenifaktorid, mis toovad esile rahulolematust, kui need on inimese jaoks ebapiisavad või ebavõrdsed. Hügieenifaktoriteks loetakse tööga seotud väliseid tegureid – palk, suhted, töötingimused, töökultuur, kindlustunne, ettevõtte tööpoliitika. Kui nt töötaja palk ei ole nii suur, kui tema arvates olema peaks, tekitab see rahulolematust. Samas kui palk on hea, siis see ei ole veel motiveeriva mõjuga, kuigi viib viia teatud rahulolutasemele. Ta kirjeldab ka faktoreid, mis tema arvates tekitavad
(sotsiaalsed, lugupidamise ja eneseteostuse vajadused). Nende kahe astme erinevus on selles, et kõrgema astme vajadused rahuldatakse sisemiselt, madalama astme vajadused aga väliselt. HERZBERGI KAHE TEGURI MUDEL Herzberg jõudis järeldusele, et mõned varem motiveerivateks peetud faktorid ei andnud midagi enamat kui kõrvaldasid rahulolematuse ning nimetas need hooldavateks teguriteks („hügieenifaktorid“). Nende tegurite puudumine või madal tase põhjustas rahulolematust, kuid nende olemasolu ei tõstnud töötajate motivatsiooni. Inimesi motiveerivad muud tegurid, motivatsioonifaktorid, mille puudumine ei pruukinud töötajaid veel rahulolematuks muuta, kuid nende olemasolu oli kahtlemata motiveeriv. Hooldavate tegurite abil võib leevendada rahulolematust ja motiveerivate tegurite abil saab suurendada rahulolu. KAASAEGSED TEOORIAD Eesmärgi püstitamise teooria Eesmärgi püstitamise teooria seisukoht on, et spetsiifilised eesmärgid suurendavad
teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. Mõlemast tähtpäevast kujunes 1988. aastal ulatuslik massüritus, mida võimud ei suutnud enam takistada. 1988. aasta aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne RR).Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988. aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel 2 toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. IME
Huvide inventuur
Mida Sulle meeldib teha? Mis on Sulle s¸damelhedane ja "oma"?
Olgu t^^ nii tasuv kui tahes, kui ta pole tegija jaoks huvitav, kaotab inimene
oma loovuse ja entusiasmi ning tunneb rahulolematust. Samas v_ib esmapilgul
huvitavana tunduv t^^ lhemal tutvumisel osutuda hoopis teistsuguseks ning
mittemidagi¸tlevana tunduv tegevus jllegi pakkuda s¸venemisel t_elist
rahuldust. Jrgnev ¸lesanne aitab Sul paljude tegevuste hulgast vlja valida
need, mis Sinus head enesetunnet tekitavad.
Tee oma huvide inventuur
KAKSK
mõttevabadust. Kui ka kogu inimkond peale üheainsa indiviidi oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima. Tegevusvabaduse üle otsustamisel tuleb aga lähtuda kahest põhimõttest: 1. Tegudes, mis ei puuduta kellegi muu kui ainult indiviidi enda huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees. Ainuke, millega ühiskond võib oma hukkamõistu või rahulolematust väljendada - kui seda vajalikuks peetakse - on nõuandmine, õpetamine, veenmine, suhetest hoidumine. 2. Tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada, kui ühiskond seda vajalikuks peab. Poliitilise ökonoomika alused Milli kuulsaimaks tööks majandusvaldkonnas oli "Poliitilise ökonoomika alused", millest sai pikkadeks aastateks raamat, mis võimutses lettidel
Lisaks neutraliseerib merevaik negatiivse biovälja, puhastades ja uuendades energia tsentreid. Kuigi seda ei ole avalikult arutatud, uuritakse mitmeid merevaigu efekte inimorganismile. Praegu, mil eetilised tõekspidamised on nõrgenenud, muutuvad inimesed järjest agressiivsemaks, ebasiiramaks ja egoistlikumaks. Tihti soovitakse avalikult teistele halba õnne, ja selle tulemusena tunneb tundlikum inimene seesmist rahulolematust ilma, et ta mõistaks, et see on põhjustatud nähtamatust vaenulikust keskkonnast. Üks kõige kindlamaid vahendeid kaitseks sellise vaenulikkuse eest ongi just pidev kokkupuude merevaiguga. Merevaik kaitseb negatiivse mõju eest, seetõttu on hea kanda ihu vastas riiete all merevaigust amuletti või kaelakeed. Intiimsed suhted naise ja mehe vahel on väga olulised, sest see kindlustab edu tööl, karjääriredelil ja suhetes sõpradega
Kätlin Viilukas 10A Rahulolematuse rahu Elu on nagu lind, kes käib kaugetel maadel puhkamas, talvitumas. Koduigatsus, rahutus toob ta ikka tagasi oma koju, oma pesasse ja siin on ta mõnda aega õnnelik elades rahus. Miks me oleme rahulolematud, kuigi meil on olemas kõik, et olla rahul omaenese eluga? Miks ei osata hinnata seda, mis meil on ja olla lihtsalt õnnelikud? Seda suures osas sellepärast, et ei osata hinnata õigeid elemente elus. Tihtipeale saadakse oma õnnest aru alles siis, kui ollakse sellest ilma jäämise äärel. Sellised olukorrad panevad inimesi mõtlema elu üle järele. Mõistetakse, mis on elus tähtis ja kui pole veel hilja, siis on võimalik ka ennast parandada. Ka meie pere on rändajateks loodud, rahutus, uue avastamise soov viib meid aina edasi. Meil on kõik olemas, et olla eluga rahul. Sell...
ei pea sa sada korda helistama ette kas bussikene sellel päeval tulla saad kuid pahad inimesed asjad ära rikuvad nad bussiuksest enne mind kõik sisse tikuvad ja ära napsavad mult viimse kui koha ja ma saan tasuta veel mõneks tunniks bussijaama istekoha ah on nii häbi inimene olla ma tahaks olla Scania või Volvo ka olla vana tüüpi Ikarusiks küll oleks selles inimkonnas plussiks Küll bussid omavahel asju ajada saaks kiirelt lausa sajaga! See luuletus väljendab autori rahulolematust tänapäeva inimestega ja sellega, et neid ei saa usaldada. Ta tahaks olla nagu buss, kes järgib alati graafikut, peab lubadusi ja ei murra kokkulepet. Luuletus paneb mõtlema olukorra üle tänases ühiskonnas ja inimeste omavahelise läbisaamise peale. Tänan tähelepanu eest!
aluseks inglased, kes moodustasid 1760. aastal umbes 60% rahvastikust. Olulised mõjutajad olid ka indiaanlased ning hariduse mõju. Ameerikasse rajati ka mitmeid kolooniaid. Koloonia on emamaast poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa ning enamasti asub koloonia emamaast kaugel. Tol ajal kuulus võim kolooniate üle Inglise kuningale Koloonia anti loomisel kuninga vastava volikirjaga kas mõnele kompaniile või üksikisikule. Kolonistide seas tekitas rahulolematust parlamendi tolli- ja maksupoliitika. Üheks maksuks oli tempelmaksuseadus 1765. aastal, millega kehtestati spetsiaalne maks ajalehtedele ja kõikidele dokumentidele. Seega on ameeriklased alates sellest huvitunud, mida ja milleks nad maksavad ning kui palju. Indiaanlased võtsid valgeid koloniste vastu heatahtlikult, ent valged olid indiaanlaste suhtes külmad ning ei pidanud neid inimesteks. Ettenägelikumad indiaanlased taipasid, et uute kolonistide tulek on ohuks põliselanike tulevikule
NSV- Liidus Stalini surma järel- 54- aastane Mihhail Gorbatsov. Tema peamiseks ülesandeks sai NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamine sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamise e. perestroika näol. Perestroika kõrvale ilmus teinegi uudissõna- glasnost ehk avalikustamine, mis pidi tähistama Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõtt kuulata ja kõnelda. Kõik see aga süvendas oodatule vastupidiselt majandusraskusi ning kasvas ka rahva rahulolematust ning üldist sisepoliitilist olukorda. Samas oli aga üheks Gorbatsovi poliitika oluliseks osaks suhete parandamine lääneriikidega, eeskätt USA-ga. Selle tulemusena sõlmiti kokkulepe, kus NSVL likvideeris kesk-ja lähimaaraketid, lõpetas rahvusvahelise terrorismi rahastamise ja toetamise ning lahenesid mitmed regionaalsed konfliktid. See kõik muutis Gorbatsovi läänemaailmas tohutult populaarseks, kuid kodumaal tema maine langes
ebaõnnestuja alatisele ebakompetentsusele ning sõbralikke soovitusi mõne humoorikama alaga tegelema asuda. Taolised avalikud märkused tekitavad sportlasele ainult lisapingeid, mis enesetunde parandamisele just kuigivõrd kaasa ei aita. Agarad ,,spordifännidest" kommentaatorid valivad tihti endale ühe kindla sportlase ohvriks, kelle kõikide tegemistega nad ennast kursis hoiavad ning siis iga kuitahes pisikese uudisekillu järel oma rahulolematust avaldavad. Ühed taolised ohvrid Eesti sportlaste hulgast on näiteks vormelisõitja Marko Asmer ning tennisist Kaia Kanepi. Esimese miinuseks loetakse jätkuvalt tema mõjuvõimsa isa toetust Marko karjäärile. Kaia suurim eksimus seisneb selles, et ta ei ole suutnud ühegi mängu ajal tehtud piltidel kritiseerijate jaoks piisavalt väljakutsuvalt poseerida. Taolised arvamuseavaldused avalikel teemadel õhutavad rahvast olema aktiivsemad ja huvitunumad maailmas toimuva vastu
Suhtlemisel juhindub inimene sellest, mida ta peab õigeks ja valeks, st väärtushinnangud mõjutavad elus langetatavaid otsuseid. Inimene teeb meelsasti seda, mida ta õigeks peab. Kui ta väärtustab ausust, siis ta proovib mitte valetada. Kui ta tähtsustab teadmisi- ta õpib. Sattudes vastuollu oma tõekspidamistega, tunneb inimene end ebamugavalt ja nagu milleski süüdi. Toimides oma tõekspidamistest lähtuvalt, on inimene endaga rahul. Rahulolematust võib inimene tunda ka siis, kui teised käituvad vastupidiselt tema väärtushinnangutele. Loodusesse jalutama minnes võib leida metsa alla visatud prahti, tänaval näeb sageli lõhutud bussipeatusi. Mitte iga inimene ei arvesta sellega, missugune on tema tegude tagajärg. Väärtused väljendavad mingi mõiste positiivset või negatiivset tähendust inimese jaoks, kujundades nii inimese elustiili ja olemuse. Väärtused moodustuvad inimese eelistuste kohaselt
1918. a ING vastu võetud seadusega suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu kolm korda. Valima lubati kõik mehed alates 21 eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Valimisõiguse said ka naised, kellele seati vanusepiiriks 30. eluaasta(see kaotati 10 a hiljem). Tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguste laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. 6. VÕRDLE PR. ING. JA USA ARENGUT KAHE MAAILMASÕJA VAHEL. RIIGIKORD: ING põhiseaduslik monarhia PR ja USA vabariik POLIITILINE ELU: ING kaheparteisüsteem(Tööerakond ja konservatiivid) PR palju parteisid, u 2 valitust aastas USA kaheparteisüsteem(Vabariiklik ja Demokraatlik partei). Maffia. Kongress, president valiti 4ks aastaks MAJANDUS: ING ei olnud enam maailma juhtriik, majanduskriis mõjut
* Eestis jagunes ühiskond keelatud rahvuslikud Rahvuslik liikumine majandusmeelseteks ja organisatsioonid kui ka ladina aatemeelseteks * tähestiku kasutav leedukeelne suurenes sotsiaal-demokraatia kirjavara * püüdes vaigistada mõjuvõim * mitmed järjest tugevnevat rahulolematust, majandusasutu-sed ning andis Nikolai II loa leedu-keelse omavalitsused läksid nende kirjasõna väljaandmi-seks ja kontrolli alla kasutamiseks 1905. a. revolutsiooni * toimus aktiivselt * suhtuti ettevaatlikult, kartes äsja
tervishoiusüsteemi, viisavabadust jne. Kosmopolitismi mõiste pärineb Antiik-Kreekast küünik Diogeeneselt, kes vastas, kui temalt küsiti, kust ta pärit on, et ta on maailmakodanik. Ta elas 5. sajandil enne Kristuse sündmust. Positiivse sisu omistasid kosmopolitismi mõistele stoikud, kes kujutasid kosmost kui suurt polist, mis põhineb mõistuslikkusel ning väitsid, et indiviidi moraalsed kohustused ei piirne vaid tema kohalike kuuluvustega. Antiikajal väljendas kosmopolitism rahulolematust polise piiratuse vastu; renessansi- ja valgustusajastul feodaalse killustatuse ning eraldatuse vastu. Kapitalismi ajal kajastub kosmopolitismis ka patsifism: sõdades nähakse natsionalismi avaldust või suurriikide ülemvõimutaotlusi. Kristluse levikuga kosmopolitistlik maailmavaade taandus ning hakkas uuesti levima valgustusajastul, tingituna rohketest maailmaavastustest ja kapitalismi arengust. 19. ja 20. sajandil tekitas majanduslik globaliseerumine raevukaid reaktsioone, eelkõige K
SUURRIIGID 20. aastatel SAKSAMAA Peale sõda nimetati Weimari vabariigiks kuni Hitleri võimule tulekuni (1933) Oli laostunud nii majanduslikult kui sotsiaalselt. HÜPERINFLATSIOON – marga hind langes tundidega. Saksa tööstus läks sõjakahjude katteks Pr. maale, ei jätkunud kivisütt. Tohutu rahva rahulolematus. Võimule tulid esimesed valitsused, mis olid kommunistlikud. Rahva rahulolematust hakati natsionalistlike organisatsioonide poolt ära kasutama, kommunistid kukutati ja tuli NSTP- Natsionaalsotsialistlik tööstuspartei (nende ridades ka Hitler) 1925 natsionaalsotsialistide toetus valimistel oli 2 miljonit ja kasvas kogu aeg. Hitler oli väga hea esineja ja sõnamees. Hakkas pettunud rahvale kõrtsides kõnesid pidama, seal olid pettunud sõjamehed ja sõjavangid, kes olid ohtlikud just selle pärast, et oskasid relva kasutada. VENEMAA
* Eestis jagunes ühiskond keelatud rahvuslikud Rahvuslik liikumine majandusmeelseteks ja organisatsioonid kui ka ladina aatemeelseteks * tähestiku kasutav leedukeelne suurenes sotsiaal-demokraatia kirjavara * püüdes vaigistada mõjuvõim * mitmed järjest tugevnevat rahulolematust, majandusasutu-sed ning andis Nikolai II loa leedu-keelse omavalitsused läksid nende kirjasõna väljaandmi-seks ja kontrolli alla kasutamiseks 1905. a. revolutsiooni * toimus aktiivselt * suhtuti ettevaatlikult, kartes äsja
· loodi kaasaegne haridus- ja tervishoiusüsteem. · Raha saadi nende ümberkorralduste läbiviimiseks naftamüügist. · Uuendused lammutasid senise patriarhaalse elukorralduse · Need ei olnud siiski piisavalt läbi mõeldud ning nendega kaasnesid võimu kuritarvitamine ja segadused. · Igasuguse vastuseisu surus aga sahh armee ja salapolitsei abil maha. See tekitas kõigis rahulolematust ja protesti. Islamirevolutsioon Iraanis · 1970. aastatel oli olukord Iraanis väga pingestunud. sahh kehtestas riigis sõjaseisukorra. · Rahvaülestõusu juhtis ajatollah Homenei. Suutmata edasi valitseda, loobus sahh võimust ja lahkus riigist. · 1979.a. naasis Homenei kodumaale ning Iraan kuulutati islamivabariigiks. Seda pööret hakati nimetama Iraani islami-revolutsiooniks. Tuhanded sahhi pooldajad arreteeriti ja hukati.
Palun arutlege poliitilise Palun ühendage juhtimise b. Eestvedamine Jaan on ühe raudtee firma otsustamise üle teoreetik/praktik õige c. Planeerimine president. Tema juhitav organisatsioonide kontekstis koolkonnaga. d. Kontrollimine Õige organisatsioon seisab (vähemalt 2-3 lauset), plussid M. Weber – bürokraatlik Milline neist ei ole H. silmitsi probleemiga, mis on ja miinused (vähemalt 2-3 koolkond Õige Mintzbergi järgi juhi rollide lauset) ning lisage ka hinnang H. Ford – teaduslik juhtimine kategooriaks? seotud looduskeskkonna, selle mudeli sobivuse kohta Õige a. informatsiooniga seotud valitsuse re...
Baltimaadele. 1988 - Moskvas võeti vastu kooperatiivne e väikeettevõtteid puudutav määrus. Kooperatiiv - eraomandis olev väikeettevõte Nõukogude Liidus. 1.–2. aprillil 1988 - toimus Toompeal loomeliitude juhatuste ühispleenum, kus nõuti Eestile kultuuri- ja majandusiseseisvust, ENSV kodakondsust, kritiseeriti Karl Vaino ja Bruno Sauli tegevust. Loominguliste liitude ühispleenum - sellel üritusel pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevusega. Vaino Väljas - EKP peasekretär, temaga asendati K. Vaino, selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada tekkinud pingeid Eesti ühiskonnas. Eestimaa Laul - suurim Tallinna lauluväljakul korraldatud massiüritus septembris 1988. 16. november 1988 - Suveräänsusdeklaratsioon, Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu võetud dokument, mille deklaratsiooni luges Ülemõukogus ette välisminister Arnold Green. 1989
Tegurid, mis tekitavad tööga rahulolu, on otseselt seotud eneseteostuse vajadusega. Herzbergi uurimusest tuleneb, et rahulolu ja rahulolematus tööga ei ole nähtuse vastaspooled, vaid kaks samasuunalist vektorit. Tööalase rahulolu vastand on rahulolu puudumine ja rahulolematuse vastand on rahulolematuse puudumine. Neid tegureid, mis loovad tööga rahulolu ja kujundavad inimese sisemist aktiivsust, nimetas Herzberg motivaatoriteks, neid tegureid, mis põhjustavad rahulolematust tööga ning pärsivad tööalast aktiivsust, hügieeni või töökeskkonna teguriteks. Herzbergi arvates võib ainult töö ise olla tööl motivaatoriks. 10 Motivaatorid: edukus töös ( saavutused ); saavutuste tunnustamine; töö huvitatus ja sisukus; töö vastutusrikkus ja tähtsus; ametialane tõus ja tähtsate ülesannete saamine; arenguperspektiivid.
Et taastada loomulik võime nautida elu ja luua, mis on omane igale inimesele. Depressiooni kui haiguse kasvu kaasaegses tsivilisatsioonis seostatakse kõrge elu tempoga ja kõrgendatud stressorite tasemega: kõrge konkurentsiga tänapäeva ühiskonnas, sotsiaalse ebastabiilsusega, kõrge migratsiooni tasemega, raske majanduslikku olukorraga, ebakindlusega tuleviku suhtes. Tänapäeva ühiskonnas on muutunud terve hulk väärtusi, mis põhjustavad isiku alalist rahulolematust iseendaga - isiksuse ja füüsilise täiuslikkuse kultus, jõukultus, vajadus olla teistest parem. See paneb inimesi läbikukkumisi raskelt üle elama ja varjama oma probleeme ja ebaõnnestumisi, võtab nendelt emotsionaalse tugevuse ja mõistab nag üksindusse. Depressiooni ajal on ülimalt tähtis endal elu sees hoida, kuigi seda on raske teha, kuna depressioon röövib inimeselt energia ja elutahte. Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni andmetele tõuseb 2015. aastal depressioon
Tegelikult ei saa me Milli arvates kunagi kindlad olla, kas see või teine arvamus on tõene või väär. Kuid ükskõik milline ka poleks arvamus, tema keelustamine oleks ikkagi kurjast. Tegevusvabaduse üle otsustamisel tuleb aga lähtuda kahest põhimõttest: 1. Tegudes, mis ei puuduta kellegi muu kui ainult indiviidi enda huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees. Ainuke, millega ühiskond võib oma hukkamõistu või rahulolematust väljendada - kui seda vajalikuks peetakse - on nõuandmine, õpetamine, veenmine, suhetest hoidumine. 2. Tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada, kui ühiskond seda vajalikuks peab. Indiviidideks ei pea Mill neid, kes, kes ei ole suutelised enda tegude eest vastutama: lapsi, vaimselt puudulikke jne. Laste
Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. Autoritaarne valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. Opositsiooni tähtsamaiks keskuseks kujunes Tartu ning nn. Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada. VÄLISPOLIITIKA Eesti välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuallikaks loeti Venemaad, abi aga loodeti ennekõike Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt
1558.-1595. aastani laastas meie kodumaa pinda Liivisõda, mille alguses oli Eesti ala jagatud mitme võõrvõimu vahel: Saaremaa kuulus Taanile, Lõuna- Eesti Poola- Leedule ning Põhja- Eesti Taanile. Sõja kulgedes õnnestus Rootsil Põhja- Eestis oma võim kehtestada, ning peale Jätkusõda, kuulus Rootsile kogu Eesti mandriala ning tänapäeva Põhja- Läti koos Riia linnaga. Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. See, tekitas rahulolematust Rootsi naaberriikides. Nii kujunes 1699. aastal Rootsi vastane liit, kuhu kuulusid: Poola, Taani ja Venemaa. Sõlmitud liiduleppe eesmärk oli vallutada Rootsilt tagasi kõik maad, mis ta "on oma naabritelt röövinud"; 1700 aastal algas ka sõjategevus Saksi vägede tormijooksuga Riiale. Sõda lõppes 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mille kohaselt liideti Ingeri-, Eesti-, ja Liivimaa Vene riigiga. Kumb ajajärk oli Eestile positiivsem?
rolli. Ainsa üliriigina maailmas saavutas USA enneolematult suure tähtsuse otsuste vastuvõtmisel rahvusvahelistes organisatsioonides, osales mitmes sõjalises operatsioonis kriisikolletes, mis pani aluse väidetele, et USA on muutunud n-ö maailmapolitseinikuks, kes üritab luua endale meelepärast maailmakorda. USA ülemvõimule on üritanud vastu seista mitmed teised riigid, kelle arvates peaks olema maailm mitmepooluseline. Rahulolematust näitas üles ka kolmas maailm, kasutades selleks terrorirünnakuid. USA valitsuse arvates esindavad terroristid kurjuse jõude, aga tegelikkuses pole tegemist vaid hea ja kurja vahelise võitlusega, kus USA võiks täita maailmapolitseiniku rolli. Taas jõuan selleni, et kui ei oleks terrorismi tekkimist soosivat olukorda, poleks ka muret USA maailmapolitseiniku mängimise pärast. Terrorismi kõrval on ka teisi tähtsad probleeme. Suur osa neist on seotud kolmanda
Eesti Vabariik 1920-1939: omariikluse rõõmud ja mured Ajaloo arutlus Peale Eesti iseseisvuse väljakuulutamist, vabadussõja lõppu ning Tartu rahu tuli hakata inimestel sama iseseisvalt riiki üleval hoidma ning seda edasi arendama. Sellega seoses oli palju probleeme, kuid iseseisvus andis inimestele lootust ning palju häid külgi Eestimaa arendamisele. Esmalt tuli paika saada riiklik korraldus ning põhiseadused. Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) Asutav Kogu, mis loodi 23. aprill 1919 hakkas tegelema esimeste Eesti päris seadustega. Nii loodigi Maaseadus aastal 1919 ning omariikluse saavutamisel loodi esimene Eesti Põhiseadus. Need seadused andsid Eesti rahvale nende kauaoodatud maad tagasi ja hakati suurt tähelepanu pöörama kodanikuõigustele. Eesti Vabariik oli muutunud vägagi demokraatiliseks. Parlament oli 100-liik...
Soome ja Baltimaade erinevad ja sarnased jooned Kairi Sepp, 12A Soome ning Baltikum asuvad küll lähestikku, kuid Venemaa Keisririigi võimu all olles ei omistatud neile samaväärseid õiguseid ja kohalikud omavalitsusedki polnud sarnaste tõekspidamiste ning käitumismaneeridega. Sellest tulenevalt arenesidki käsitletavad piirkonnad erikiirusega ja erinevalt süvendatult isevaldkondades. Eelnimetatud iseärasused on tänapäevalgi nii Soomes kui ka Eestis-Lätis-Leedus tajutavad. Järgnevalt leian, kumb osa pool on kahe piirkonna, Soome ja Baltimaade, vahel suurem: erinevused või sarnasused. Soome sai Venemaa Keisririigi osaks järk-järgult, tervikuna 29. märtsil 1809. a. Vene ajal (1809-1917) sai soome keel enam tunnustust, esialgu selleks, et vähendada sidemeid Rootsiga ning hiljem rahvusliku liikumise tulemusel. Baltikumis(Vene aeg 18.saj. Algus 20.saj. algus) seevastu aga tauniti kohali...
Siim Kallas, Edgar Savisaar, Tiit Made ja Mikk Titma esitavad ettepaneku Eesti üleminekuks turumajandusele: IME projekt. 1988 1988 ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (hiljem Kodanikekomitee ja ,,Isamaa'') 2.02.1988 Tartu Rahu puhul kogunemine tänaval 24.02.1988 EV aastapäev. Tammsaare pargis meeleavaldus, milles osalejaid ajakirjandus mustas. Aprill 1988 Eesti Loomeliitude ühispleenum. Avaldatakse rahulolematust ENSV juhtkonnaga. Nõutakse avalikustamise süvendamist, immigratsiooni tõkestamist, IME projekti käivitamist, massiküüditamise hukkamõistmist, rahvusteaduste positsiooni taastamist (nt teadus eesti k) Aprill 1988 sünnib idee Rahvarinde loomisest Kevad 1988 Muinsuskaitse päevadel tuuakse avalikkuse ette rahvusvärvid. Levimuusikapäevadel Alo Mattiiseni 5 isamaalist laulu. Karl Vaino vahetatakse Vaino Väljase vastu.
nimetus primadonna, millega tähistatakse ooperi naispeategelast. Mitme tegelase ühislaulu nimetatakse ansambliks, mis kujutab endast omalaadset tegelastevahelist lavalist suhtlemisvormi. Kahe laulja kooslaul on duett, kolm lauljat moodustavad trio, neli lauljat kvarteti. Nimetatutest suuremaid ansambleid tuleb ooperites harva ette. Koori ülesandeks on massistseenides anda toimuvale hinnanguid, kommenteerida, väljendada rõõmu või rahulolematust. Orkester saadab lauljaid ning aitab muusikaliselt lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolumuutusi. Pillimehed istuvad lava ees orkestriaugus. Dirigent, kes on orkestriaugust nähtav nii lauljatele, koorile kui ka orkestrile, juhatab kogu etendust. Muusikalised numbrid 1) Aaria 2) Duett 3) Koor 4) Avamäng 5) Intermezzo 6) Retsitatiiv Tuntud heliloojad ja teosed G. F. Händel „Julius Caesar″, „Xerxes″
Sellelt, kes alles otsib, tahetakse, et ta oleks järeldusteni jõudnud.” Kas järgmised tegelased oskaksid öelda, kes nad ei ole? Kuidas seda põhjendada? Tarrou- ei olnud ükskõikne katku suhtes. ( tema idee oli vabatahtlike sanitaarüksuste organiseerimine) Rambert- ta ei ole arg. ( Ta üritas linnast põgeneda ja kui see võimalus avanes siis otsustas ta appi jääda.) Rieux - ei olnud allaandja ( töötas väga palju,väsimusest hoolimata.) Cottard- '' Ta ei ilmutanud rahulolematust pöörde vastu, mille võttis asjade käik''. . 3) Täida ühe tegelase ankeet. Nimi: Bernard Rieux Perekonnaseis: abielus Positsioon Orani ühiskonnas või suhe linnaga: kohalik arst. Tegevus katku ajal: inimeste ravimine, seerumi valmistamine. Suhe katkuga – füüsiline, emotsionaalne, vaimne seisund katku ajal: Ta ravis inimesi, diagnoosis. Ta oli pidevalt väsinud, kuna tegi pidevalt puhkamata tööd. '' Ta ainsaks
• Esitan täpsustavaid küsimusi. • Täidan palve nii ruttu kui võimalik. • Kui ei saa ise aidata, hoolitsen selle eest, et inimene saaks oma küsimusele vasutse, palve rahuldatud. • Võimaluse puudumisel pakun alternatiivi. Ei kasuta negatiivseid vastuseid: ei saa; ei tea jne. 7. Kaebuste käsitlemine • Kuulan tähelepanelikult • Tänan probleemile tähelepanu juhtimise eest. • Rahustan ärritunud klienti (pakun istet jne). • Tunnustan kliendi rahulolematust. • Lasen kaebuse esitajal tunda end väärikalt. • Vajadusel teen märkmeid. • Kordan kaebust, et kontrollida sellest arusaamise õigsust. • Ei kommenteeri kaebust. • Säilitan rahu. • Vabandan. • Annan selgituse, mis ette võetakse. Tegelen kaebusega ise või leian vajaliku kolleegi, teatan vastavale töötajale.
kiire majandusliku arengu. Rahvaarv 170 milj. 19. saj keskel 60 milj 1914. a 100 000 km raudteid, arenes tööstus jne. kogu võimutäius koondunud keisri kätte (1894 aastast Nikolai II heatahtlik ja tahtejõuetu). Venemaa keiser ja isevalitseja, Poola kuningas, Soome suurvürst. http://02varvara.wordpress.com/2008/07/16/ Demokraatlike vabaduste puudumine tekitas alamates rahulolematust. Karikatuur vene ühiskonna püramiid http://www.johndclare.net/Russ2_Social_Pyramid.htm 19041905 VeneJaapani sõda. Vene propagandaplakat http://riowang.blogspot.com/2010/01/modernluboks.html http://www.warchat.org/pictures/russojapanese_war.jpg http://ocw.mit.edu/ans7870/21f/21f.027/yellow_promise_yellow_peril/image/2002_5144_s.jpg http://www.studiolum.com/wang/lubok/lubokrussianjapanesewar01
Läänemere maad Rootsi Tõsiasi, et MS muutis oluliselt Euroopa kaarti, kajastus ka Läänemere ääres. Rootsi suhtus uute riikide, eriti Eesti, Läti, Leedu tunnustamisesse ettevaatlikult. Üldiselt vaadati uute riikide peale siiski heatahtlikult, nende teket peeti Rootsile julgeolekupoliitiliselt isegi soodsaks. 1929.aastal külastas Rootsi kuningas Gustav V Eestit ja Lätit, kus ta väga soojalt vastu võeti. Rootsile oli sõdadevaheline ajajärk edukas. 1920.aastal pandi alus Rootsi kujunemisele heaoluriigiks. Kuulsust kogusid Rootsi masinad ja tööriistad, samuti puidutooted, eriti TULETIKUD. Samuti sai tuntust Rootsi laud ja ka Rootsi kardinad. Erinevalt teistes Euroopa riikides paistis Rootsi silma sellega, et seal kogusid diktatuuride asemel hoopis toetust sotsiaaldemokraadid. Seejuures jäi Rootsi demokraatlikuks ja mitmeparteiliseks riigiks. Soome Soome oli maha pidanud lühikese, kuid üsna verise kodusõja. Soome kaalus tõsiselt kuningriigiks...
1 Internetis kättesaadav: http://pluss.postimees.ee/757534/professor-need-juhtumid-pole-lihtsad/ (8.05.2012). 2 Internetis kättesaadav: http://uudised.err.ee/index.php?06246003 (8.05.2012). 3 Samas. 4 Internetis kättesaadav: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/marko-pomerants-hukkunutele-hinnakirja- kehtestamine-on-ahvatlev-kuid-tekitab-omakorda-uusi-kusimusi.d?id=63929765 (8.05.2012). koguni ise pretsedendiks mis muudab praktikat. Kui ei oleks rahulolematust olukorraga, poleks ka probleemi, samuti ei oleks ka arengut uute lahenduste suunas. Kriitilisi probleeme ühiskonna erinevates osades aitabki meedia rahuliku kuid hääleka vahelülina edastada. See toob kaasa ühiskonna osade laiema informeerituse ja omavahelise kommunikatsiooni. Kui Laiksoo juhtum poleks nii laia kajastust saanud ja kui ei oleks olnud nii ilmselge ühiskonna vähene teavitatus mittevaralise kahju hüvitamise küsimuses, ei oleks pruukinud ka teema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
