1. Pariisi rahukonverents ja Versailles' rahuleping 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, sealseteks otsustajateks olid USA, Prantsusmaa ja Inglismaa. Kaotajad riigid kutsuti Pariisi alles rahulepingutele alla kirjutama. Saksamaaga sõlmiti Verssailles`i rahuleping 28. juunil 1919, mille kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi ilma kaheksandikust maaalast. Lisaks pidi ta vähendama sõjaväge, ta ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, keelati omada allveelaevu ja lennuväge, lisaks pidi maksma reparatsioone. Selleks et Saksamaa Verssailles´i lepingu tingimusi täidaks,
juunil 1919 allkirjastasid. Versailles´ rahuleping jõustus 10. jaanuaril 1920. Versailles´ süsteemi eesmärk oli nõrgestada Saksamaad,kuid samas hoida ära ka uue maailmasõja puhkemine. Süsteem pani aluse uuele maaimasõdjale,sest süsteem koostati võitjariikide poolt ning ei arvestanud rahvaste vaba enesemääramisõigust. Näiteks liideti Sudeedi alad,millel elas ca 3 miljonit sakslast,28.oktoobril 1918 rtekkinud Tsehhoslovakkiaga. Versailles´ süsteemi suurim nõrkus oli see,et rahuleping, millel süsteem püsis sätestas sakslaste sõjasüü ning oli seetõttu sakslaste rahvuslikuks alanduseks. ] Majandus. Kõige keerulisemaks kujunesid Saksamaa majandusprobleemid-Saksamaa kohustus maska reparatsioonimakseid. Kui Saksamaa ei suutnud neid maksta,okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia 1923. aasta 11.jaanuaril Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Sakslased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu. Saksamaal algas hüperinflatsioon. Oktoobriks on
Inglise kolooniate lahkulöömine ning Ameerika Ühendriikide iseseisvussõda. Poliitiline süsteem. Uute territooriumide hõlvamine läänes. Orjanduse küsimus. Lõuna ja põhja eripära. Kodusõda ja selle tagajärjed. Lõuna rekonstruktsioon. Tööstuslik tõus. Reformid majandusvabaduse tagamiseks ja sotsiaalsete olude parandamiseks. Iseseisvussõja lõpp Pariisi rahuleping 1783. a Lõplik rahuleping sõlmiti Pariisis 1783. a septembris GBR tunnustas 13 Ameerika Ühinenud Riigi iseseisvust, vabadust ja enesemääratlemisõigust GBR garanteeris neile Mississippi jõest itta jäävad alad; põhjas piiriks Kanada, lõunas Florida Hispaania sai tagasi Florida USA põhiseadus 1789 Liitriik e föderatsioon, osariikide liit Föderaal e keskvõimu pädevusse kuulusid: § välispoliitika § kaitsejõud §
GBR väljalükkamiseks kasutati tema linnade pommitamist, mis kestis 1941. aastani, kuid tulemusi sellel ei olnud h) Kummaline sõda Prantsusmaa-Saksamaa vaheline sõda, mis soikus, kumbki pool aktiivsust ei näidanud, istuti kaevikutes ja harva toimus tulevahetus. i) reparatsioon sõja kaotanud riikide hüvitised ja kahjutasud võitjariikidele 10. Millised riigid kaotasid Teise maailmasõja? Milliste riikidega sõlmiti Pariisis rahuleping? Kaotajad olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. 11. Millised alad pidi loovutama NSV Liidule: a) Soome Petsamo sadam ja Karjala alad. b) Jaapan Põhjaterritoorium (4 saart, mille ümbruses on palju kala, naftat, gaasi ja mineraale) c) Saksamaa Ida-Berliin ja Kirde-Saksamaa d) Poola Ida-Poola alad 12. Mis on külm sõda? ,,Tegevusetu" sõda kahe üliriigi, USA ja NSVL vahel. Alguseks loetakse Berliini blokaadi
Samuti jäid paljud inimesed koduta, sest need põletati maha. Probleemiks oli meeletu vandalism ühiskonnas ja alkoholism teismelste seas. Kui parasjagu pommitamist ei toimunud, kannatas rahvas karmi ja ebaõiglase sõjalise korra all. Nende rohkem kui 30 aastat kestnud rahutuste käigus tapeti üle 3500 inimese, mis on Põhja-Iirimaa 1,6-miljonilisest elanikkonnast märkimisväärne osa ja mõjutas veel vähemalt 2korda sama palju inimesi psühholoogiliselt. Suure reede rahuleping ehk Belfasti leping lõpetas pikalt kestnud konflikti 1998 aastal. See leping näeb ette, et Põhja-Iirimaal on oma parlament, mis otsustab kohaliku hariduse, tervishoiu, sotsiaalelu jms küsimusi. Põhja-Iirimaal on oma peaminister (First Minister), kes peab alati olema protestant, ja asepeaminister (Deputy First Minister), kes peab olema katoliiklane. TÄNAPÄEV JA TULEVIK Rahuleping küll sõlmiti, kuid relvad langetasid vaid katoliiklased. Seda küll ei öelda avalikult
Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja tagajärjed: Surma sai palju tsiviilelanikke. Hävisid mitmed kultuuriehitised. Inimesed surid nälga. Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju. 1951 kehtestati San Franciscos rahuleping Jaapaniga ja Austria läks NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa koosseisu. 1955 viidi Austriast okupatsiooniväed välja ja Austriaga sõlmiti rahuleping. Austria sai vabaks. Saksamaalt viidi väed välja alles 1994. aastal, kuna Saksamaalt oli vaja natsionaalsotsialism välja juurida. Okupatsiooni eesmärki saab sõnastada järgmiselt: Toimus denatsifitseerimine. Demokratiseerimine Saksamaa jaotati NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel neljaks sektoriks. Sama
1. tervitasisega 2.enese tutvustamisega Millal võib ühepoolselt kõne lõpetada? Hea sõber, tuttav Ametikohtumised saab jagada nelja rühma nimeta kaks. 1.vestlused 2.nõupidamised Mitu cm lauapinda tuleks ametikohtumistel arvestada igale osavõtjale? 50cm Koosoleku sobivaim pikkus? 1,5h Koosolekul toimuva kohta koostatakse üks dokument, mis on selle dokumendi nimi?protokoll Nimeta kolm lepingu liiki. 1. äirleping 2. tööleping 3. rahuleping Nimeta kolm Riigilipu heiskamise päeva (lipupäeva). 1. jaanipäeev 2.iseseisvusäev 3. emakeelepäev Riigilippu rahvuslipuna ei langetata..jaanipäeval......................................... (millal?) Kutse peaks sisaldama järgmist informatsiooni. 1. kutsuja 2. üksi või kaaslasega 3. põhjus 4. aeg 5. riietus Mida tähendab? avec-kos kaaslasega R.S.V.P.-oma tulekust või mittetulekst tuleb teatada Kuidas liigitatakse vastuvõtud? 1. 2. 3.
sõjaväebaasid. jaapani sise ja välis pol. Pärast II MS oli jaapani välispoliitika suunatud eeskätt koostöö arendamisel USAga. 1950a sõlmis jaapan vastavad lepped mitme kagu-ja lõuna aasiaga maaga. Lõuna-koreaga muutusid suhtednormaalsemaks alles 1960a keskpaiku. Suhetes nõukogude liiduga ja hiljem venemaaga oli jaapanil kõigil sõjajärgsetel aastakümnetel lahendamata probleeme. Kuigi 1956a lõpetati riiikida vaheline sõjaseisukord ning õlmiti diplomaatilised suhted. Jäi rahuleping alla kirjutamata. Sellest hoolimata on jaapan alatest 1950a lõpust arennud NSVL ja hiljem venemaaga majanduskoostööd.
Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus). 1)Algus - 28.juuli 1914 a. - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 2)Põhjused. -Territooriumi laiendamine. -positsioonide kindlustamine. -asumaade laiendamine. 3)Ajend - Franz Ferdinandi tapmine 1914 a. 4)Lõpp - 11.november 1918 a. - Compeigne'i rahuleping. 5. Erinevate suurriikide sõjaplaanid. 1)Saksamaa - Tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale, purustada riik ja seejärel suunata jõud Venemaa vastu. 2)Venemaa - Sõjategevus kahel rindel. 3)Prantsusmaa - Prantsuse-Saksa piirile ehitati kindlustused. 4)Inglismaa - Lootis liitlaste peale ja kindlustas neid rahaga. 6. Nimeta suuremad rinded ja sõdivad pooled. 1)Läänerinne - Saksamaa <---> Prantsusmaa + Inglismaa. 2)Idarinne - Venemaa <---> Serbia-Montenegro + Austria-Ungari.
11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu(sellega lppes 1.ms tegevus) 28.juuni 1919 Versailles' rahuleping-SM kaotas oma alad, pidi maksma reparatsioone, keelud seoses armee ja sjetehnikaga 1919 Rahvasteliidu loomine(alguses ei kuulunud SM, VM;mitte kunagi USA; hiljem heideti vlja NSVL,SM,Jaapan) 1.sept 1919-SM rndab Poolat, sellega algab Teine ms 16.aprill 1922 Rapallo konverents/leping-SM ja VM vahel, Versailles' ssteemi vastane kostleping, SM hakkas arendama oma sja- tstust ja armeed 1922 Genova konverents-arutati majandus- ja rahandusksimusi, otsiti lahendusi ilmasjajrgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele, konverentsil osalesid 34 riigi esindajad 1924 Dawesi plaan-USA ja SM vahel, USA toetas rahaliselt SM-d ning andis laenu reparatsioonide maksmiseks, kergendati SM reparatsioonikoormat nind pikendati maksete thtaegu okt 1925 Locarno konverents-(SRB,PM,Itaalia,Belgia,Poola,Tehho- slovakkia,SM)Vlispoliitiliste vastasseisude leeven...
Blokid sõjas Saksamaa sammud sõja suunas kuni aastani 1939 1934 - Saksa võimsuse taastamise plaan, mittekallaletungi leping Poolaga 1935 - üldine sõjaväekohustus 1936 - Reini jõe demilit. tsooni sisenemine 1937 - Hitleri plaan eluruumi laiendamiseks relva jõul 1938 - Austria anšluss(saksa k. ühinemine)( tegelikult keelatud) 1939 – Saksamaa sissetung Tšehhoslovakkiasse, nõudmised Poolale MRP sisu ja selle elluviimine lehelt Eeldused sõjaks Poliitilised eeldused Versaille rahuleping osutus ebapüsivaks. Rahu hoidmiseks loodus Rahvasteliit ei suutnud oma ülesandega hakkama saada ehk suurriike ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord peale 1930. aastat halvenema. Ideoloogilised eeldused Hitler tahtis laiendada eluruume, Stalin tahtis kommunismi levitada läände. Itaalia soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. Jaapan soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Sõja algus.
toimus ka laevastike raketilahing. 25. oktoobril peatati sõda ÜRO nõudmistel ning kehtestati vaherahu, mis viis hiljem Genfi konverentsi ja Siinai vaherahuni. Edukas sõja algus taastas Araabia maade eneseusu, mis oli saanud kannatada Kuuepäevases sõjas. Iisrael kaotas palju mehi ning varustust. Lüüa saamisele oldi väga lähedal, kuid sellest hoolimata suudeti siiski USA toetusel võita Araabia riikide koalitsiooni mõlemal rindel. Sõja tulemusena sõlmiti ka Camp Davidi rahuleping Iisraeli ja Egiptuse vahel, mis nägi ette Egiptuse eraldamist muust araabiamaalimast. Lisaks tunnustas Egiptus Iisraeli iseseisvust ning andis tagasi Siinai poolsaare. Sõja tagajärjel tekkis naftaembargo (väljaveokeeld), mis põhjustas energiakriisi. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Yom_Kippuri_s%C3%B5da (24.01) http://www.islam.pri.ee/index.php?id=127 (24.01) http://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2013/05/KVUOA_Toimetised_16.pdf (24.01) http://web.zone
Välisabi-Soome vabatahtlikud, Briti laevastik; Johan Laidoner-Saab sõjavägede ülemjuhatajaks; 1919a maiks on punaarmee eestist välja tõrjutud Landeswehri sõda: Balti sakslased olid korraldanud Lätis riigipöörde ja kukutanud Ulmanise valitsuse; läti palub eestlasi appi; algul võnnu all edu sakslastel; võnnu lahing, mille eestlased võitsid 23.06.19 tähistatakse meil võidupühana. Tartu rahu: vaherahu hakkas kehtima 03.01.1920 rindel vaikisid relvad; tartu rahuleping kirjutati alla 02.02.1920a, eestlastest kirjutas eestivälisminister Jaan Poska; Eesti saavutas: soodsa riigipiiri, venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla, eesti ei pidanud osalema venemaa sõjavõlgade tasumisel, saime 15 miljonit kuldrubla, venemaa tunnistas eesti sõltumatust Ebaedu põhj: vastase ülekaal, rahva meeleolu sõjatüdimus (Ims), valitsusel polnud esialgu kedagi punaarmeele vastu saata, vastalustanud kaitseliit oli veel nõrk, sõjaväe loomist takistas relvade
süüdlasena on välja toodud ainult Calley, nagu juhtunu oleks olnud vaid ühe mehe süü. • 1969 - Nixon teavitab oma rahukõnelustest Põhja – Vietnamiga • Nixon alustas sõjapidamise üleandmist lõunavietnamlastele, lootuses, et nad suudavad Ameerika relvade ja nõuandjate abil vastu pidada • Lõuna – Vietnami väed tungivad USA toetusel Laosesse • 1973 – Pariisi rahuleping. Sõjategevus pidi lõppema ja ameeriklased lahkuma. • 1974 vähendas USA rahalist toetus Vietnamile • Kodusõda jätkus, lõunavietnamlased said lüüa ning seal kehtestati karm kommunistlik režiim. • Tulemused: Põhja-Vietnami võit. P-Vietnam liideti kokku L-Vietnamiga – loodi Vietnami Sotsialistlik Vabariik. • Sõja käigus hukkus üle miljoni inimese Vietnami sõda on ajaloos suuruselt kolams sõda • 2012
17.nov. 1918.a. 5. Mis on "Tautas Padome"? rahva nõukogu 6. Millal kuulutati välja iseseisvus? 18. november 1918 7. Kellest sai esimene president? Janis Cakste 8. Kellest sai esimene peaminister? K.Ulmanis 9. Kellest sai Nõukogude Läti Ajutise Valitsuse juht? Peteris Stucka 10. Millal kukutasid baltisakslased Ulmanise valitsuse? 16 . apr 1919.a. 11. Kellest sai saksasõbraliku valitsuse juht? A.Niedra 12. Millal sõlmiti Nõukogude Vene ja Läti vaheline rahuleping? 1.Veebruar 1920.a. 13. Kes kutsuti vahekohtunikuks Eesti ja Läti piiriküsimustes? S.G. Tallents inglise ohvitser 14. Millised olid vaidlusalased alad Eesti - Läti piiriküsimustes? Valga ja Heinaste linna ja Ruhnu saare üle 15. Mida kujutas endast maaseaduse elluviimine? 1300 mõisat jaotati väikeomanikele ja maata talupoegadele 16. Läti peamised eksportkaubad. a)põllumajandussaadused b)või ja liha, mida veeti Saksa- ja Inglismaale 17. Kuidas nimetati parlamenti? Seim 18
ära võtma ning ähvardasid Austriat, palus Habsburgide keiser rahu. Rahu sõlmimise järel olid Madalmaad ja Sveits saavutanud iseseisvuse, Holland, Prantsusmaa ja Rootsi tugevnesid. Habsburgid kaotasid oma võimu ning Püha Rooma riik nõrgenes. Saksamaa killunes umbes 300 väikeseks vürstiriigiks, ent sealsed alad, mis olid protestantlikud või katoliiklikud, jäid ka protestantlikeks ja katoliiklikeks. Suurenes vaid vürsti võim. 1648. aasta sügisel kinnitati rahuleping. Seda rahu oodati tükk aega ja huviga Vaherahu sõlmimine toimus Vestfaali linnas. Sellepärast nimetataksegi seda vaherahu Vestfaali rahuks. See sai ka esimeseks nüüdisaegseks Euroopa rahulepinguks. Pika sõja ajal oli kasutatud võimsaid relvi ja palgasõdurite vägesid, mis tekitasid suuri purustusi, hakkasid levima epideemiad, surid tuhanded inimesed. Sõda oli põhjendamatu, kuna isegi sõjaväed vahetasid sageli poolt.
jooksul ainuisikulisel vastutusel läbi rea reforme. Balti liit- Sõlmida soome,eesti,läti,leedu,poola vaheline leping! Landeswehr-Landeswehr loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste vastu Sürrealism-Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 2).Aastaajad: 28.Nov 1918-Vabadussõda. 2.Veb 1920-Tartu rahuleping. 1934 "vaikiva ajastu" algus Eestis. 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustunud Rahvuskogu. 1939-Hispaania kodusõja lõpp. 3).Isikud: Konstatin päts- Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Johann Laidoner- oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Jaan Poska- oli Eesti riigimees. Ernest Rutherford- oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana. Ta määras kuldfooliumi eksperimendiga (Geigeri-Marsdeni eksperiment) aatomituuma mõõtmed.
Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus). 1)Algus - 28.juuli 1914 a. - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 2)Põhjused. -Territooriumi laiendamine. -positsioonide kindlustamine. -asumaade laiendamine. 3)Ajend - Franz Ferdinandi tapmine 1914 a. 4)Lõpp - 11.november 1918 a. - Compeigne'i rahuleping. 5. Erinevate suurriikide sõjaplaanid. 1)Saksamaa - Tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale, purustada riik ja seejärel suunata jõud Venemaa vastu. 2)Venemaa - Sõjategevus kahel rindel. 3)Prantsusmaa - Prantsuse-Saksa piirile ehitati kindlustused. 4)Inglismaa - Lootis liitlaste peale ja kindlustas neid rahaga. 6. Nimeta suuremad rinded ja sõdivad pooled. 1)Läänerinne - Saksamaa <---> Prantsusmaa + Inglismaa. 2)Idarinne - Venemaa <---> Serbia-Montenegro + Austria-Ungari.
töökohad või suurendavad nende arvu. Alustati ehitustöid, föderaalse eelarve rahadest ehitati teid ja ühiskondlikke hooneid. Uueks presidendiks sai 1933. aastal demokraat Franklin Delano Roosevelt, kes võttis kasutusele uue kursi poliitika, mis võimaldas ületada majanduskriisi. Roosevelt devalveeris ka dollari. Saksamaal kasutas olukorda ära Hitler (Saksamaa diktaator ehk füürer) ning tuli võimule 1934. aastal. Tuli tühistada Versailles rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi. Aarja rass oli kõige kõrgem ja selle puhtus tuli säilitada. Toimus massiline juutide tagakiusamine. Riigis toimuvat kontrolliti relvastatud rühmituste poolt. Hitleri võimu tugisambaks oli SS (kaitsemalev), mida juhtis H. Himmler. SS-le allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo. Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas Saksamaad kiiresti taasrelvastada: sõjaväekohustus, sõjalaevastik jne.
Osmanite riik. Impeeriumite lagunemise tulemusena tekkis Euroopasse juurde palju uusi rahvusriike. Nendeks olid Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Soome, Läti, Leedu, Iirimaa ja ka Eesti. Sõja võitjateks võib pidada ka neid kaheksat uut rahvusriiki, mis tekkisid tänu impeeriumite lagunemisele. Peamiseks kaotajaks peeti siiski Saksamaad, riik, mis oli sõda alustanud suurte lootustega ja eesmärkidega. Siiski pöördus sõjakäik Saksamaa vastu. Sõlmiti Versailles'i rahuleping, mis tõi Saksamaale kaasa ranged tingimused. Rahulepinguga kuulutati sõja süüdlaseks Saksamaa, kes pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti tuli kõik maad tagastada. Saksamaale määrati ka reparatsioonide tasumine. Leian, et Saksamaale tehti siiski ülekohut, mõistes sõjas ainsaks süüdlaseks Saksamaa. Kokkuvõttes võib öelda, et igale riigile langes oma süü, lihtsalt seda ei tunnistatud. Prantsusmaa ning Inglismaa tundsid siiski hirmu langenud Saksamaa
Vallutati Abessiinia, Albaania jne. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa 1919 a Saksamaal loodi partei NSDAD Saksa Natsionaalsotsialistlik töölispartei. Juhiks sai Adolf Hitler. 1923 a pandi Hitler vangi riigipöörde sooritamise eest. Vangis kirjutas ta raamatu Mein Kampf, mille ideed olid: · Tuleb taastada suur Saksamaa · Tuleb tühistada Versaille's rahuleping · Aaria rassi idée · Eriline juudivastasus 1929 1930 a toimus USAs majanduskriis, mille tagajärjel varises kokku ka Saksamaa. 1932 a toimusid parlamendivalimised, võitsid natsid. 1933 a kantsleriks saab A. Hitler. Totalitaarse diktatuuri kujunemine: · Võimul olid ainult natsid ja nende natsionaalsotsialistlik poliitika · Ülistati Hitlerit ja kummardati teda · Inimesi hoiti hirmu all · Tegutses salapolitsei
Miks kaotas Eesti 1940. aastal iseseisvuse? Eesti Vabariik loodi 24. veebruaril 1918. aastal, kuid pingeline olukord võõrvõimudega kestis 1920. aasta 2. veebruarini, mil sõlmiti Tartu rahuleping. Rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvust ja loobus vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest Eesti rahva ja -maa kohta. Sõltumatut iseseisvust said Eestlased nautida Teise Maailmasõja alguseni, täpsemalt 1939. aasta septembrini, mil kirjutati alla Nõukogude Liiduga vastastikuse abistamise paktile. Selle lepinguga lubas Eesti oma territooriumile NSVLiidu väed , mis oli iseseisva riigi lõpu üheks otsustavamaks teguriks. 1940
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene maailmasõda algas 28. juuli 1914 ja lõppes 11. november 1919. See oli esimene sõda, mis kaasas endaga suurt osa maailma riikidest. Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks oli 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud suurvõimude vahel, kus ühel poolel olid Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa ning teisel poolel Saksamaa. Sõja ajendiks oli ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil. Maailmasõja tulemused olid murrangulised, tekkisid uued riigid, muutus maailma poliitiline kaart ja muutus riikide positsioon. Kuid mis riigid said sellest kasu ja millised kahju? Maailmasõja peamiseks kaotajaks oli Saksmaa, riik mis alustas sõda suurte eesmärkidega. Sõja käigus sai Saksamaa kõvasti lüüa ja peale sõda suruti peale Versialles' rahutingimused. Saksamaa oli kuulutatud sõja süüdlaseks ning riik pidi tasuma sõjas tekitatud kahjud (maksma reparatsioone), loovutama suured alad, jagam...
täideti eestlaste kauaaegne unistus ja 23 veebruaril kuulutati Pärnus (ja 24.02 Tallinnas) Eesti Vabariik. Ent värske vabariik oli kohe ka kadumise äärel- ida poolt tungis peale 1917 aastal loodud Sotsialistliku Venemaa sõjaväeline jõud- Punaarmee. Tehti ajalugu. Näljast kurnatud punariigi armeest ei olnud vastast eestlastest vabatahtlike motivatsioonile ja riigikaitsetahtele. Aastal 1920 sõlmiti Tartus Eesti ja Venemaa vahel rahuleping, millega Venemaa tunnustas esimese riigina Eesti Vabariiki. Järgnevate aastate jooksul ehitati üles demokraatlik Eesti riik ja see säilis kuni Teise maailmasõja alguseni, kui end neutraalseks kuulutanud Eestile poliitiliste ja sõjaliste mahhinatsioonide tulemusena sunniti peale Vastastikuse abistamise leping Nõukogude Venemaaga. See leping oli aluseks Punaarmee sissetoomisele Eesti territooriumile, mis viis omakorda noore riigi okupeerimiseni
Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast, seega kaotuse põhjused olid suures osas seotud Schlieffeni plaani läbikukkumisega Marne'i lahingu tagajärjel ning tänu sellele järgnenud kaheaastase positsioonisõjaga. Sõdimine kahel rindel läks Saksamaa jaoks liiga kurnavaks ning nõudis palju vaimseid, kui ka materaalseid resursse, millest riik aja jooksul hakkas tühjaks voolama. Suurt rolli mängis ka liitlase Itaalia kaotamine. Versailles' rahuleping oli Saksamaale väga ränk. Kokku jäeti riik ilma kaheksandikust oma territooriumist, sõjaväes võis olla vaid 100 000 meest, ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust ning lisaks tuli võitjariikidele maksta reparatsioone. Analoogsed rahulepingud sõlmiti ka teiste liitlasriikidega. Antandi suureks kaotajaks võib lugeda Venemaa. Riigi mahajäänud majandus ei olnud valmis sõjaks ja sellega kaasnevateks kulutusteks. Peale kõige pidi Venemaa sõdima kolme
mehitada. Ehitati 2-3 kaevikuliini, jalaväe jaoks punkrid. Sõjategevus oli pidevalt paigal, kindlustatud positsioonid. Üldiselt kaotasid ründajad, sest sellistest positsioonidest oli raske läbi murda. Manööversõda: püsiv rindejoon puudus, laialdane lahingutegevus, olukorra kiire ja ootamatu muutumine, üksikute lahingute pidamine. Liiguti raudteedel ja veeteedel. Daatumid: France Ferdinant tapeti 28. Juuni 1914. USA astus sõtta 6.aprill 1917. Bresli rahuleping: 3. märts 1918. Revolutsioon Saksas: 1918 nov. Capagne vaherahu: 11.nov 1918. Versailles: 28.juuni 1919.Sõja kestvus: Ei olnud organisatsiooni, mis ei laseks riikidel omavahelistel lahkhelidel sõjaks kasvada. Vastased olid suhteliselt võrdsed ning keegi neist ei soovinud alla anda, sest sõda käis kolooniate ning ka territooriumite üle.
Miks puhkes II.maailmasõda? Esimene maailmasõda oli tol ajal enneolematu sündmus. Hukkus miljoneid inimesi ning kõik riigid, v.a USA, said kogeda suuri kaotusi. Paljud riigi, eesotsas Saksamaa ja Venemaa, ei olnud rahul sõja tulemustega ning see viiski järgmine maailmasõjani. Versailles' rahulepingut peetakse üheks kõige tõenäolisemaks II.maailmasõja tekkepõhjuseks. Kõige kahjurohkem oli Versailles' rahuleping Saksamaale. Prantsusmaa nõudis I.maailmasõja lahingutegevusest tingitud kahjude eest Saksamaalt suuri reparatsioonimakse. Selle kohustuse täitmiseks, demilitariseeriti Reinimaa. Saksamaa pidi veel loovtama ligikaudu 1/8 oma aladest, seal hulgas ka Elssas ja Lotring. Lisaks kõigele sellele Saksamaa desarmeeriti. Neil võis olla vaid 100 000 sõdurit ning pidid loovutama põhiosa oma sõjarelvadest: tankid, allveelaevad, lennukid ning piirati ka laevastiku suurust
Kuubat vallutada. Kuuba kriis kainestas maailma. · Vietnami sõda 1964-73. Vietnam jagunenud kaheks, põhja toetas NSVL/Hiina, lõunat USA, kes kartis kommunistide võimuhaaramise järel doominoefekti lähiriikides. 1963 algas kodusõda, 1964 sekkus USA, algas väga verine ja ulatuslik partisanivõitlus. 1972 sõja vietnamiseerimine ehk sõjapidamise ülekandmine lõunavietnamlastele, 1973 Pariisi rahuleping, USA väljus sõjast, aga jätkus Vietnami kodusõda, 1975 lõuna alistus ja kehtestati jäik kommunistlik reziim; järgnevalt tulid kommunistid võimule Laoses ja Kambodzas e doominoefekt toimuski. Tagajärjeks ka lääneriikide noorte pettumus kapitalismis.
Rahvasteliidu asutamisega nõustumise eest saavutasid nad Wilsonilt olulisi järelandmisi Saksamaa ja teiste kaotajariikidega sõlmitavate rahulepingute tingimuste osas nii, et need olid lõpuks kaotajate suhtes äärmiselt ebaõiglased ning ülekohtused. Balti riikide delegatsioonid osalesid Pariisi rahukonverentsil mitteametlikult, püüdes savutada enda de jure tunnustamist. Juriidilist tünnustust küll ei saavutatud, kuid de facto tunnustus siiski saadi. Versailles'i rahuleping Sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis. Elsassi ja Lotring Prantsusmaale, mõned alad Belgiale, Taanile ning uutele riikidele. Saksamaa territoorium vähenes 1/8 võrra. Saksamaa pidi vähendama sõjaväge 100 000 meheni, kaotati sõjaväekohustus, ei tohtinud omada suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid.
.. liitlased ja sõltlasriikidel keelati inglismaaga kaubelda. 11.Tilsti rahu?1807 pidas Prantusm. ja Venem. Sõda pran... võittis.Nad sõlmisid rahu venem. Sai tegevusIda- ja põhja- euroopas, prantsusmaa ällegi lääne euroopas. 12.Napoleoni venemaa sõjakäik?Vasutolu süvenemine viis sõjani.Napoleon kogus 650 00 meest ning asus venemaale minema.(24jun.1812)Napoleoni eesmärgiks oli alistada venemaa piirilahingus ja esitada rahuleping. Aga venemaa tagasnes oskuslikult. 120 km enne 1812 moskvat toimus lahing milles võidutses prant....Moskva pandi põlema, kui prant... sinna jõudsid oli moskva mahajäetud.1812 detsembris alustas napoleon tagasi käiku sest nad polnud talveks valmistunud .
Trumani doktriin- USA president Harry Truman seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu. Marshalli plaan- USA riigisekretär George Marshalli poolt pakutud kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ja USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. NATO- lääneriikide üks tähtsaim sõjaline ja poliitiline liit Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon. Berliini blokaad- 1948 NSVL takistas lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne- Berliini, lääneriigid aga korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna kütuse ja toiduainetega. ÜRO- Hitleri- vastase koalitsiooni kuulunud riikide liit, mille peaeesmärgiks oli ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamine ja rahvusvahelise koostöö arendamine erinevatel elualadel. Külm sõda- USA ja NSVLi vaheline vastasseis, ei toimunud otsest sõjategevust. ABC- relvad- aatomi-, bioloogilised- ja keemilised r...
Eesti Vabariigi kultuurisündmus 19181940 Riin sepp 9c klass Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24. veebruar 1918 24. veebruari 1918, mil Tallinnas loeti pidulikult ette iseseisvusmanifest, peetakse üldiselt Eesti Vabariigi alguseks. Sel päeval astus tegevusse Eesti Ajutine Valitsus, mida juhtis peaministrina Konstantin Päts ja mis püüdis välja antud päevakäskudega võimu Eestis enda kätte saada. Ennekõike nähti ette Eestist taanduvate enamlaste võimutsemise kiire lõpetamine ja nende asutuste likvideerimine. Samuti deklareeris valitsusenda neutraalsust Eesti territooriumil toimuvas VeneSaksa sõjas. Ajutise Valitsuse tegevusperiood jäi siiski äärmiselt lühikeseks, sest juba 25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väed. Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust ning okupeeris märtsi alguseks kogu maa. Uuesti said Eesti riigiorganid tegutsema hakata alles 1918. aasta novembris. Ees...
..................................................................2lk Sissejuhatus................................................................3lk Riigikogu ajalugu........................................................................46lk Sissejuhatus Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Järgnes Saksa okupatsioon Eestis. 1918. aasta novembris algas Vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu. Rahuleping sõlmiti Venemaaga 1920. aasta 2. veebruaril. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. 1920. aasta põhiseaduse alusel oli Riigikogu riigi kõrgemate organite seas tähtsaim. Riigikogu oli ühekojaline, sajaliikmeline, keda hääleõiguslikud kodanikud valisid kolmeks aastaks üldisel, ühetaolisel,
Oktoobris hakkas rahu otsima ka Austria- Ungari, kuid see lagunes väikesteks riikideks. Kapituleerus 3.novembril. 1918.a novembris lahvatas Saksamaal revolutsioon. Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks. 11.nov 1918 kirjutas Saksamaa alla Compiegne'i vaherahule.18.jaan 1919 avati Pariisis rahukonverents- seal hakati koostama rahulepinguid Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestades. Saksamaaga sõlmiti Versailles'i rahuleping, millele kirjutati alla 28.juuni 1919. Saksamaa pidi Elsassi ning Lotringi andma Prantsusmaale, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud riikidele; pidi vähendama oma sõjaväge 100 000ndele mehele; ei tohtinud kehtestada üldist sõjaväekohustust, omada lennuväga ja allveelaevu; hüvitada tüli ka võitjariikidele sõjakahjud. Sarnased rahulepingud sõlmiti ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Pariisi rahukonverentsi käigus
USA 27.Milliste saarte pärast vaidlevad Jaapan ja Venemaa tänaseni? Kuriilide ja Lõuna-Sahhalini saarte. 28.Mis on Jaapani rahvususk? Sintoism 29.Kes on samurai? Jaapani kutseline sõjamees. 30.Milline on Aasia kõige euroopalikum riik? Kõige euroopalikum Aasia riik on Jaapan. 31.Kelle järeltulijateks peetakse Jaapani keisreid? Jaapani keisreid peetakse päikesejumala Amaterasu järeltulijateks. 32.Miks on Jaapani ja Venemaa vaheline rahuleping siiani sõlmimata? Sest Jaapani ja Venemaa vahel on olnud palju lahendamata probleeme. 33.Millised olid Jaapani suhted NSVLiga?Millised Venemaaga? Pidevalt on olnud lahendamata probleeme.Kuigi 1956 lõpetati riikide vahel sõjaseisukord jäi rahuleping sõlmimata.Sellest hoolimata on Jaapan 50-ndate lõpust alates arendanud majanduskoostööd nii NSVLi kui ka Venemaaga. 34.Jaapani suhted lääneriikidega Head, Jaapan tahab neilt õppida 35.Kelle poolt koostati Jaapani põhiseadus?
1920 Konverentsist võtsid osa 26 riigi esindajad, kuid otsustavad hääled kuulusid sõja võitnud suurriikidele. Suurbritannia peaminister David Lloyd George, Prantsusmaa peaminister George Clemenceau ja USA president Woodrow Wilson otsustasid Esimese maailmasõja järgse maailmakorralduse üle. Versailles`i rahulepingu tingimused ja peamised otsused Saksamaa nõrgestamine Versailles rahuleping allkirjastati 28. juunil 1919.a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. Versailles`i diktaadiks. 1) territoriaalsed muutused Euroopa kaardil Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Scleswig Taanile, Saarimaa jäi 15 aastaks Rahvasteliidu haldusse, Poznan, osa Pommerist ja Sileesiast läksid Poola koosseisu, Memel Leedule, Danzig muutus vabalinnaks.
Kuningalt võeti ära vetoõigus. Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) põhiseadus Riigipäeva otsusega: Kuulutati sõda Muudeti müntide väärismetallisisaldust Lubati monarhil minna välisreisile Olukord 1719-1720 Riiginõukogu ja seisused tasusid ära võlad. 1719. a. sõlmiti Inglismaa ja Hannoveriga rahu 1 miljoni riigitaalri eest loovutati Bremen. Saksimaaga sõlmiti relvarahu. 1720. a. sõlmiti Brandenburg-Preisimaaga rahuleping 2 miljoni riigitaalri eest loovutati Pommer koos Stettiniga. 1720. a. sõlmiti Taaniga rahu. Olukord 1719-1720 Katkestati liit Holstein-Gottorpiga ja osteti tagasi Ees-Pommeri alad ning Wismari linn. 1721. a. rahuleping Venemaaga: - kaotati Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa. - tagasi saadi Soome. - tollivaba teravilja Liivimaalt väljaveoõigus. - Venemaa kohustus Rootsi siseasjadesse mitte sekkuma. Pfalzi Fredrik I (1720-1751)
f) 1937. aastal võeti vastu uus põhiseadus, millega loodi presidendi ametikoht 2 9. Mis olid Eesti Vabariigi välispoliitika peamised eesmärgid? Kas ja kuidas õnnestus neid saavutada? Eesti Välispoliitika eesmärgid: 1. saavutada rahvuslik tunnustus a) 2. veebruar 1920. a Tartu Rahuleping tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti õigust iseseisvusele b) 1921. aastal tunnustasid Eestit Lääneriigid, Eesti võeti rahvaste liidu liikmeks 2. Eesti Vabariigi julgeoleku kindlustamine Ajaloo kordamismaterjal kontrolltööks 18.okt. Tuuli Varik Koostöö Lääneriikidega: a) aktiivne koostöö rahvaste liiduga; ei suutnud kaitsta oma liikmeid b) ei sõlmitud sõjalisi kokkuleppeid
laevastikku. · Relvastumine tõi kaasa suuri kulutusi ja elatus tase langes. · Jaapan liikus totalitaarse riigikorra suunas, mida iseloomustasid majanduse riiklik reguleerimine ning sõjakus. · Ametlik riigi valitseja oli keiser, kuid tegelik võim kuulus sõjaväe kõrgemale juhtkonnale. · 1945.aasta septembris sattus Jaapan USA okupatsiooni alla. ,,Meie Jaapani rahvas...": · USA okupatsioon Jaapanis kestis kuni 1951.aastani, mil sõlmiti San Francisco rahuleping. · Tehti majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused, mis muutsid Jaapani ühiskonna ülesehitust, riigikorda ja jaapanlaste mõttelaadi. · Maareform kaotati suurmaaomandus ning maad anti talupoegadele. · Suurettevõtete tugevuse piiramine ja kaotamine. · Jaapani uus põhiseadus võeti vastu 1946.aastal sellega kehtestati parlamentaarne kord. · Jaapanist sai põhiseaduslik monarhia ning keisri õigusi piirati.
ning 1918.a. mais tunnustas nii Inglismaa kui ka Prantsusmaa valitsus Eestit de facto. Pariisi rahukonverentsi- 1919.a. jaanuarist kuni 1920.a jaanuarini kestis. Eestis toetati vaid niivõrd, kuivõrd seda loeti vajalikuks enamluse kukutamise eest peetava võitluse kergendamiseks; iseseisvuse juriidilisest tunnustamisest hoiduti. Jaan Poska soovitas otsida uusi lahendusi. Sõja lõpetamine Nõukogude Venemaaga. 2.veebruaril 1920.a kirjutati alla tartu rahuleping. Soome Vabariigilt 1920.a alguses saadud tunnustamine de jure. Murrang Lääneriikide senises poliitikas saabus 1921.a. jaanuari teisel poolel, mil Balti riike tunnustas Antanti Ülemnõukogu. Suve jooksul tunnustamine de jure enamikult Euroopa riikidelt. Eesti ohustatus. Välispoliitika ülesannete lahendamine ja julgeoleku kindlustamine. Reaalne ohuallikas on Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. 1) Eesti tegi panuse suhete normaliseerumisele Nõukogude Venemaaga. Rajati Tallinna
Terrorism defineerituna on eelkõige sõjaline kuritegu, pommirünnakud, sõjategevus milles kannatavad tsiviilisikud, hirmutamine, konflikti provotseerimine usulisel või poliitilisel eesmäril. Seega ei ole terrorism ainus kriiside põhjus. Maailmas tekivad kriisid ka poliitilisel tasapinnal, protestides ning ilma sõjata. Rahvusvahelisi suhted 20.sajandil iseloomustasid ka rahuotsingud. Eriti edukas oli rahuprotsess Põhja-Iirimaal, kus 1998.aastal sõlmiti rahuleping Briti võimu pooldavate ja vastaste jõudude vahel. Iseseisvuse ning rahu on saanud varasemalt veel mitmed riigid. Ka Balti riigid on pärast pikka ning sünget venestamist uuesti iseseisvunud ning rahu säilitanud. Lähis-Idas seevastu pole rahuleidmise osas siiani üksmeelt ega lahendust leitud. Toimuvad poliitilised ning usulised protestid, sõjalised rünnakud ning püüdlemised rahu poole. Seega võib järeldada, et rahuotsingud maailmas on olnud piirkonniti erinevad, nii edukad kui ka
õigus eraomandusele. Põhiseaduse halvaks küljeks oli aga see, et see ei kehtinud Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas, seal kehtis kaitseseisukord. Välispoliitika: Eestit tunnustati kui iseseisvat riiki juba 1918.a Prantsusmaa ja Inglismaa poolt. Eesti probleemide lõplik lahendamine pidi jääma Pariisi rahukonverentsi hooleks, kuid sealt abi ei tulnud. Seejärel otsiti uusi lahendusi ja otsustati lõpetada sõda Nõukogude Venemaaga. 1920.a sõlmiti Tartu rahuleping, kuid meile ei õnnestunud koheselt saada Rahvasteliidu täieõiguslikuks liikmeks. Iseseisva riigina nägi Eesti aga ohtu Saksamaas ja Venemaas. Viimane oleks igal sobival momendil soovinud Eesti vabaduse hävitada. Suhete parandamiseks ehitati suured kaubahoidlad Venemaa jaoks ja sõlmiti Moskvaga mittekallaletungi leping. Otsustati luua Balti liit Soome, Eesti,Läti, Leedu ja Poola vahel, kuid kahe viimase riigi vahel tekkisid tõsised konfliktid, mille tõttu ei olnud enam võimalik ühist
Nende ideoloogiate levimise ajal kuulati öö-päev läbi riigi heakskiidetud raadioprogramme, kus kõlas valitseva võimu propageerimine ja teiste valitsusreziimide maha tegemist. Propaganda varitses rahvast igal pool ning paratamatult langesid massid selle ohvriks. Tänasel päeval tehakse seda intensiivsemalt ja palju tõhusamalt, kuna psühholoogia on arenenud ja tehnoloogia, mille abil informatsioon levib on kümneid kordi efektiivsem. Rahuleping ja -rääkimine olid endisel ajal sõja lõpu tunnusteks ja helgema tuleviku soosijaiks. Ka mitmete koostööorganisatsioonide ja rahvusvaheliste konventsioonide sõlmimine oli rahutuste ajal heaks märgiks ning lasi rahval kergemini hingata. Tänapäeval ei saa aga loota, et erakonnad piltlikult rahulepinguid sõlmivad. Nad teevad küll tihti koostööd, kuid alatasa on seal kas ühe-või mõlemapoolne tagapõhi all. Ka reaalne sõda Lähis-Ida riikides ei tundu lõppu nägevat, sest
Oktoobripööre: 1917 enamlase haarasid võimu, erilist vastupanu riigipöördele ei osutatud, kuna oldi pettunud Ajutises Valitsuses. Asutati esimene nõukoguse valitsus Rahvakomissariaadi Nõukogu. Võeti vastu rahuja maadekreet. 7. Vabadussõda (1918-1920) vastaseks Punaarmee. Liitlasteks Balti riigid, Soome vabatahtlikud, inglise laevastik, Vene valged. Põhjused: Punaarmee rünnak narvale, tahtsid vallutada ja paremat juurdepääsu läänemerele. Tagajärjed: Sõlmiti Tartu rahuleping 2. vebr 1920, Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust. Landeswehri sõda, ei oska sellega siin midagi kirjutada:D 8. 24.veebruar 1918 Eesti iseseisvumine 9. Arenes lennundus- lennukitega pommitati rohkem, kolmemõõtme süsteem sõda käis maas, õhus ja vees. Tapeti palju tsiviilelanike. 10. interventsioon- vägivaldne sekkumine teise riigi siseasjadesse Reparatsioon- sõjahüvitis-raha või kaubad, mida võitja riik nõuab kaotajariigilt sõjakahjude hüvitamiseks.
Otsustav 1919. Aasta · Idas kerkis valgete etteotsa admiral Aleksandr Koltsak, Lõunas kindral Anton Denikin,Läänes Nikolai Judenits. · 1919.aastal olid enamlased korduvalt kaotaja seisus, kuid ometi suutsid nad sõja võita. · Valgete lüüasaamise ühed olulised põhjused olid :enamlaste kätte jäid tööstuspiirkonnad ning olulisemad raudteesõlmed, mis võimaldasid vägesid kiirelt ümber paigutada. · 24.veebruar 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Talurahvasõda Talurahvaste liikumised. Erilise kuulsuse omandas Ukrainas tegutsenud anarhist ,,batka" Mahno. Musta lipu all võitlevad Mahno kuulipildujavankrid külvasid hävingut nii valgete kui punaste ridadesse. Poola-Vene sõda · Kodusõja võitmine pani Punaarmeel mõttesse pühkida oma teelt Poola ja siis tungida Saksamaale. Poola hakkas aga vastu ning üllatas koos ukraina üksustega Punaarmeed, vallutades Kiievi
Ülejäänud Euroopas aga tekkisid uued riigid, nagu näiteks Eesti, Läti, Leedu, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Austria ning Ungari. Samuti lagunesid Esimese Maailmasõja tulemusena impeeriumid: Saksamaa, Austria- Ungari, Osmanid, Venemaa. Kukutati dünastiaid: Hohenzollerid, Habsburgid, Osmanid ning Romanovid. Vaatamata sellele, et rindejoon liikus väga vähe ning inimkaotused olid suhtelised samad Saksamaaga võrreldes võitis sõja Antant, kuhu kuulus ka Prantsusmaa. Versailles' rahuleping kaitses väga suuresti ka Inglismaad ning tema huve. Suurel määral oli Läänerindel sõdijateks prantslased. Inglasi, ja sõja lõpupoolel liitunud ameeriklasi võiks nimetada pigem abistajateks. Prantsusmaa oli peamine nõuete dikteerija ning tulemusena sai riik Saksamaalt Elsass-Lotrigi ning kaotajad maksid võitjatele suuri kahjutasusid. Kuid tegelikult Esimese Maailmasõja suurimaks võitjaks oli USA. Nende hiline sõttaastumine tähendas riigile väikeseid kaotusi
Versailles'i rahuleping 28.06.1918 põhjus 5 aastat Ms algusest ja Franz Ferdinandi atendaadist. Otsus: *Saksamaa pidi andma alasti Prantsusmaale, Taanile, Belgiale, Leedule Ida-Preisimaa, Poolale, Tsehohhoslovakkiale ülem Siberi. Saksamaa kaotas 1/8 oma pindalast. *Saksamaa sõjaväe suuruseks kinnitati 100 000 meest. *Sõjaväe kohustus kaotati. * Ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjalennuväge, sõjalaevade hulk oli piiratud. *Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km kaugusel jõest kuulutati demilitariseeritud tsooniks (seal sõdureid ei tohtinud olla) * Reparatsioonide tasumine Pariisi rahukonverents jaan 1819 - jaan 1920 Tuli kokku 26 riiki. Osalesid: Inglismaa(David Lloyd George), Prantsusmaa(George Clemencean), USA(President W.Wilson), Itaalia(peaminister V.Orlando) Eesmärgid: Prantsusmaa kättemaks, reparatsionid, Inglismaa - Kaubanduslikud suhted, reparatsiooni, UsA isolatsioon, kuna soovib Euroopast kaugele hoid...
Novembris tungis Punaarmee uuesti Eesti piiridele. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu 2 armeed kokku 160 000 mehega. Eesti pani välja 85 000 meest. Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda ning 1919. a. lõpuks nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul. Tartu rahu allkirjad 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Sellega loobus Venemaa igaveseks ajaks kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus tasuma sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile. Samuti määrati Eesti- Nõukogude Vene piir. Vabadussõjas langes 5000 Eesti sõdurit.
people, called the Baltic Way, was formed, streching through Lithuania, Latvia and Estonia. Estonia formally declared regained independece on August 20, 1991, during the Soviet military coup attempt in Moscow. The last Russian troops left on 31 August 1994. Estonia joined NATO on 29 March 2004 and the European Union on 1 May 2004. Retreat taganema Estonian Liberation War Eesti vabadussõda Tartu Peace Treaty Tartu rahuleping disband laiali saatma, minema political unrest poliitiline rahutus subsequently järgnevalt give one's assent nõustuma establish military bases asustama sõjaväe baasid mutual vastastikune perceive tajuma, märkama pillage rüüstamine, rüüstama unleash valla päästma fierce metsik, raevukas flee pagema
1869 I üldlaulupidu 1870 Eesti Üliõpilaste Selts 1884 sini-must-valge lipu sisseõnnistamine Karskusseltsid Eesti Vabariik 1914 I Maailmasõda 1917 oktoober enamlaste võim Venemaal 1917 märts Eesti autonoomia, võim Maapäevale 1918 veebruar - Eestit ähvardas Saksa okupatsioon Päästekomitee 24.II 1918 manifest, Eesti Vabariigi väljakuulutamine Ajutine Valitsus, peaminister K. Päts 1918 Vabadussõda Venemaa vastu, võit 2.II 1920 rahuleping, Nõukogude Liit tunnustab Eesti iseseisvust 1920 Eesti Vabariigi põhiseadus Demokraatlik riigikord 1.XII 1924 kommunistide riigipöördekatse Kaitseliidu moodustamine vapsid 1938 presidendiks K. Päts Nõukogude periood II Maailmasõda 1939 Peale sõda Eestis nõukogude võim Punane riigilipp, rubla Kolhoosid 25.III 1949 massi- küüditamine Siberisse, kulakud 1953 suri J. Stalin, sulaperiood 1964 L. Breznev Oktoobrilapsed, pioneerid, komnoored
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
