perekonnamudelesimene reg. postiüh rajati 1490.a. pooma, veneetsia, brüsseli ja innsbrucki vahel. Ameerika Esimesed kolooniad rajati idarannikule 17.saj. alguses, 18saj oli ameerika idarannikul 13 inglise kolooniat u 2,5 milj valget kolonisti, kõrgeim võim kuulus kuningale teda esindas kohapeal kuberner. Ingl hakkas piirama kolonistide maj arengut, rahumeelset lah ei leitud, 4juunil 1776 võttis ll kontinentaalkongress vasti iseseisvusdeklaratsiooni, 1783.a. lõpetas Vesilles rahuleping sõja, ingl tunnustas 13 koloonia sõltumatust, tekkis uus riik, 1787.a. võeti vastu põhiseadus ja ameerikast sai liitriik, esimeseks presidendiks sai Washington, president on täidesaatev võim, valitakse neljaks a ja max 2 ametiaega.
Saksamaa pidi prantsusmaale loovutama Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Saksamaa jäi ilma ligi kaheksandikust territooriumist, ta pidi oma sõjaväge vähendama 100 000 mehele, kellest 4000 võisid olla ohvitserid. Ei tohtinud kehtestada sõjaväekohtustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Tuli maksta reparatsioone. Austria ja Türgi kaotasid samuti suured territooriumid. Versailles'i rahuleping oli ebaõiglane ja tekitas uusi pingeid. Türgis tõusid rahvuslased rahuleping allkirjastanud valitsuse vastu üles. Antandi toetusel viis Kreeka oma väed Türki, kuid sai järgnenud sõjas lüüa. 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, mille president oli Kemal. Neil õnnestus sõlmida uus rahuleping, mis andis osa kaotatud alasi tagasi. Hukkus u 10 mlj inimest, haavata sai 20 milj, 3,5 milj neist jäi vigaseks. Paljud ei toibunudki sõjakoledustest. Varisesid Austria-ungari, Venemaa, Saksamaa
1.Pilet Vabadussõda 1918 – 1920, Venemaa ja Eesti vahel Landeswehr'i sõda mis leidis aset 1919 Rahvaväe ja landesweerlaste vahel. Tartu rahuleping sõlmiti 2.veebruaril 1918 aastal Tartus, mis kuulutas välja esimest korda Eesti iseseisvumise. Tartu rahuleping sõlmiti Nõukogude Liidu ja Eesti vahel, mis pani paika kahe noore riigi piirid. Vene võimu alt vabanenud Eestis oli kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu ja koostas Eesti esimese põhiseaduse aastal 1920, selle koostas seadusandlikku võimu ühekohaline parlament – riigikogu - ja täidesaatvat võimu valitsus.Valitsuse määras ametisse riigikogu ja valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Erakondades
novembris. Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati vabariigiks. Algselt nimetati vabariiki Weimari vabariigiks, sest lepingule kirjutati alla Weimaris. 11.novembrile 1918 kirjutas Saksamaa alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Vaherahu tingimused olid Saksamaale rasked. Ta pidi loobuma vallutatud aladelt, pidi liitlastele andma sõjavarustuse, k.a. allveelaevad, lennuväe ja ookeanilaevastiku. 8. Pariisi rahukonverents, Versailles´ rahuleping. * Pariisi konverents toimus 18.jaanuar 1919 * Osales 27 riiki * Konverents lükkas tagasi Ameerika rahuplaani ja keskenduti peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huvidele rahulepingu koostamisel * Versailles’i rahuleping (28.juuni 1919) kõige tähtsam dokument rahukonverentsil * Rahulepingu koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri (1919a- Rahvasteliit) * Analoogne leping Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga RAHULEPINGUPUNKTID: * Saksamaa pidi loovutama vallutatud alasid
maailmasõja. Pariisi rahukonverents. Versailles`i rahu ja Versailles`i süsteem. Pariisi rahukonverents toimus jaan 1919jaan. 1920 Konverentsist võtsid osa 26 riigi esindajad, kuid otsustavad hääled kuulusid sõja võitnud suurriikidele. Suurbritannia peaminister David Lloyd George, Prantsusmaa peaminister George Clemenceau ja USA president Woodrow Wilson otsustasid Esimese maailmasõja järgse maailmakorralduse üle. Versailles rahuleping allkirjastati 28. juunil 1919.a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. Versailles diktaadiks. Versailles`i rahulepingu tingimused ja peamised otsused Saksamaa nõrgestamine Versailles rahuleping allkirjastati 28. juunil 1919.a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. Versailles`i diktaadiks. 1) territoriaalsed muutused Euroopa kaardil Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest:
sõjamasina käsutusse; verised juudipogrommmid ehk arvetõiendamine koahliku juudi elanikkonnaga; Türgi vägede vallandatud etniline puhastus, mille käigus tapeti üle pooleteise miljoni inimese; Kadunud sugupõlvkond Koledused jäid inimeste mällu; sõda muutus järjest julmemaks; inimlikkusel ja halastusel jäi aina vähem kohta; sõjast tagasi tulnud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga; nende väärtushinnangud olid purustatud. Sõja lõpp läänes. Versailles' rahuleping USA astumine maailmasõtta Ühendriigid kuulutasid Saksamaale sõja; Saksa pealetung läänes Wilson(USA president) tegi ettepaneku sõlmida õiglane rahu; saksamaa lükkas selle tagasi; sakslased üritasid purustada ka inglaste uur kaitseliini Flandrias, kuid inglased võitlesid meeleheitliku vaprusega ega taganenud; 18. juulil 1918 läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn teises Marne'i lahingus sakslased tagasi.Saksa pealetung oli läbi kukkunud;
Eesti, Läti, Leedu ja Poola olid vastasvõim Nõukogude Liidule. Ka naaberriikidel puudus huvi rahu vastu. Huvi muutus mõne aja pärast. Arvati, et Balti riigid võiks samal ajal rahu sõlmida, aga Eesti tahtis kohe sõlmida ning Läti hiljem, sest nende idapoolsed Latgali alad olid Venemaa käes. Leedu ei olnud tol momedil üldse rahust huvitatud. Eesti oli soovis rahu sõlmida ikkagi võrdlemisi üksi. 3. jaanuaril 1920 hakkas kehtima vaherahu sõjategevus rindel lõppes. Rahuleping allkirjastati 2. veebruar 1920, nimeks Tartu rahu. Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska, Vene delegatsiooni Adolf Joffe. Rahuleping. Esmane ja kõige olulisem punkt oli vastastikune tunnustamine Nõukogude Liit tunnustas Eestit, Eesti tunnustas Nõukogude Venemaad. Teiseks määrati kindlaks riigipiir. 1919 olid olnud aktiivsed piirilahingud. Tartu rahulepingu kohaselt läks piir 10-20 km Narva jõest idas.
· Austria-Ungari keisriiriigi aladel loodi Austria Vabariik, Ungari kuningriik ja Tsehhoslovakkia vabariik · Venemaal lagunes tsaariimpeerium, mille koosseisust iseseisvusid Eesti Vabariik, Läti VR, Leedu VR, Poola VR, Soome VR · Sõdade edaspidiseks vältimiseks -> Rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit · USA ei astunud Rahvasteliitu · 1920.aastad rahulikud · 1930.aastal hakkas maailm liikuma uue sõja suunas 1) Sakslasi vihastas Pariisi rahuleping 2) Itaalia ja Jaapan soovisid rohkem asumaid 3) Meelevaldselt kehtestatud riigipiirid tekitasid rahvastevahelisi pingeid 4) Rahvasteliit ei suutnud lahendada kriise, kui neis osalesid suurriigid 5) 1929.a. Tabas maailma suur majanduskriis. Inimesed pettusid demokraatias. Võimule said diktaatorid · diktatuur- ühe inimese või grupi ainuvõim · demokraatia- rahvavõim
06.1991 o Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel Horvaadid said võidu Suur osa serblasi lahkus Horvaatiast Tekkis etniliselt puhas Horvaatia riik · Bosnia ja Hertsegoviina: o Kuulutas end iseseisvaks 03.03.1992 o Algas 1992-1995 kestnud sõda bosnia moslemite, horvaatide ja serblaste vahel o 1995 Srebrenica massimõrv, suurim massimörv pärast IIMS o 1995 Daytoni rahuleping lõpetas sõja. Bosnia sõda on läbi, jagati ära rahvuse järgi, 5 presidenti. · Makedoonia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.09.1991 Kulges veretult o Peamine probleem riigis on arvukas albaanlaste vähemus. 2001 olid relvakokkupõrked albaanlaset ja valitsusvägede vahel. · Montenegro: o Kuulutas end iseseisvaks 03.06.2006 o Eurotsooni ei kuulu, kuid rahaühikuks on euro. · Kosovo:
EESTI VALITUSE SAMMUD VASTUPANU ORGANISEERIMISEL: 1 veebruar Eesti väed vallutasid ??? Eesti valitsus ei ostutanud vastupanu ??? eestlased pidasid ägedaid lahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing 5.NOV taasalustati läbiääkimisi Tartus nõukogude venemaaaga TÄHTSAMAD LAHINGUD JA OLUKORD RINDEL: 28.nov.1918 Vene väed tungisid Narva -> algas Vabadussõda; 23.juuni 1919 Võnnu lahing -> esmakordselt peale mitmeid sajandeid saavutasid eestlased; 2.veeb.1920 - Tartu rahuleping -> sõjategevus lõpetati, seati sisse piirid Eesti ja Venemaa vahel, Venemaa pidi tunnistama Eesti iseseisvust ning kõik Venemaal viibinud eestlased said loa kodumaale tagasipöördumiseks 5.juuni Landesweri sõda
Soome Vabariik 1917-2000 1809 sai Soomest Vene Keisririigi autonoomne osa 1906 andis Vene valitsus loa ühekojalise Eduskunna valimisteks 6 detsember 1917 kuulutati välja iseseisev Soome Vabariik 1919-1932 kuluseadus Talvesõda 1939-1940 1941-1944 jätkusõda Algul määrati reparatsioone 300milj dollarit (6aasta), hiljem alandati 226,5milj ning pikendati tagasimakse perioodi 8 aastani 1952. sai makstud 1946. presidentiks saab Juha Kusti Paasikivi 1947. sõlmitakse Pariisi rahuleping NSV ja Soome vahel 1948 Sõpruse, koostöö ja vastastikkuse abistamise leping NSV-liiduga 1952 Helsinki olümpiamängud 1955 Soome võetakse vastu ÜRO-sse (sellega seoses Parkala antakse Soomele tagasi ning Soome liitub Põhjamaade Nõukoguga.) 1956 Soome presidendiks saab Urho Kaleva Kekkonen 1961 Kekkoneni visiit Suurbritanniasse, Kanadasse ning USA-ss, noodikriis 1964 11-14. märts külastas ta Eestit. 1965 avati regulaarne laevaliin Tallinna ja Helsinki vahel
Tartu rahu Tartu rahulepingu sõlmimine · Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Rahuläbirääkimise protsess · Vaherahu sõlmimise idee esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919 · Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda Läbirääkimiste osapooled
a Veebruarirevolutsioon Venemaal? (Venemaal moodustatud Ajutine Valitsus jätkab sõjas, kuid edutult; Saksamaa alustab uut pealetungi 1917. a sügisel.) 23. Milliseid muutuseid tõi idarindel kaasa 1917. a Oktoobrirevolutsioon Venemaal? (Võimule tulnud enamlased sõlmisid 1917. a lõpus vaherahu Saksamaaga; Saksamaa jätkab pealetungi 1918. a alguses; Venemaa väljub sõjast 1918. a märtsis Saksamaa ja selle liitlaste seatud tingimustel (Brest- Litovski rahuleping 03.03.1918)) 24. Millised olid Brest-Litovski rahulepingu tagajärjed? (Venemaa loobus Baltikumist ja Ukrainast; Saksa väed vallutasid Krimmi ja tungisid Gruusiasse ja Soome.) 25. Millise riigid sõdisid I maailmasõja käigus Balkanil? (Kes kelle vastu, kes kelle liitlane?[lk 85]) 26. Kirjelda Jüüti merelahingut. (31. mai 1916 Taani ranniku lähistel Põhjameres, Saksamaa püüdis purustada Inglismaa laevastikku ja murda mereblokaad, kuid
ründasid Riiat Liivimaa Kubermangus. · Taani ründab Rootsi liitlast Holstein- Gotlopi ja 11. märtsil kuulutas Rootsile sõja. Sõjakäik 1 · Inglismaa ja Hollandi provintside haldur William III asus Rootsi poolele. · Eskaader Rootsi toetuseks Göteborgi. · 23. juuli 1700 Karl XII koos liitlastega asus hõivama Taani maa-alasid. Sõjakäik 2 · Frederik IV alustab rahuläbirääkimisi. · 18. august Holstein-Gtlorpi ja Taani vahel Traventhali rahuleping. · Taani lahkus Rootsi vastasest koalitsioonist. · Taanile keeld 9 aasta jooksul Rootsi vaenlasi toetada. Sõja käik 3 · 30. august 1700 kuulutab Venemaa Rootsile sõja. · Ründas Rootsile kuuluvat Soomet ja Ingerimaad. · 23. september asus Venemaa Narvat piirama. · 30. november Narva lahing-Rootsi väed võidukad. Kuramaa vallutamine · Peeter I uuendab liitu August II-ga. · 19. juuli 1701 Spilve lahing Daugava ääres. · Oktoober 1701 Kuramaa Rootsi poolt vllutatud.
diplomaatidega. 18. veebruar 1918- algas saksa pealetung. 19 veebruar 1918- Päästekomitee loomine.( Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konstantin Konik) 23. veebruar 1918- iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus. 24. veebruar 1918- iseseisvusmanifesti ettelugemine Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. 3 märts 1918- Brest-Litovskis sõlmiti Vene- Saksa rahuleping. Eesti- ja Liivimaa kubermangud jäeti Venemaale, kuid tegelikult kuulus kogu võim Saksa sõjaväelastele. Aprill 1918- Riias peeti Baltimaade maanõukogu. Novembri algus 1918- Saksamaal puhkes revolutsioon. 11.november 1918-Eesti Ajutine Valitsus hakkab Saksa okupatsioonivägede juhtkonnalt Võimu üle võtma. Lõpeb Esimene maailmasõda. 28. november 1918-Punaarmee rünnakuga Narvale algab Eesti Vabadussõda.
1 millal oli kahe maailmasja vaheline aeg miks need aastad 2. nimeta kahe maailmasja vahelist aegu iseloomustavavaid mrsksnu (4) 3.selgita mis thendab Versaille diktant(misk selline nimi 4.kuidas on seotud 1 m ja 2 m puhkemine ? 5. kirjelda saksa poiitika tegevust 1930 a 6. USA ja Saksa maj olukord 1920 . 7 Suur depr. mis phjustas . Roosevelt uus kurss 1. 1918-1939. 2. majanduskriis, rahuleping, patsifism, demokraatia, hiljem ka diktatuur. 3. Versailles'i diktaat oli ks rahulepingutest, millega lpetati I maailmasda. Seda kutsuti Versailles'i dikaadiks kuna see slmiti Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossis. 4. Mlemad sjad puhkesid tnu Saksamaale. 5. Aasias, Jaapan 1931. eesmrk: saada kogu aasia valitsejaks, sissetung: hiinasse, tagajrg: said agressoriks, lid jaapanist sltuva riigi Mandukuo. 6. 1920. aastad olid USA jaoks itsengu ajastu.Tormiliselt arenes auto- ja
*1708 -Lesnaja küla juures hävitasid Venelased Rootslaste toidu-ja moonavoori. *1709a. suvel-Poltaava Lahing.Venelased saavutasid võidu Rootsi vägede üle. (8.juuli 1709) *1708-Tartu hävitamine. *1710-Riia,Pärnu,Kuressaare ja Tallinna vallutamine venelaste poolt. *Sõjategevus jätkus Soome ,Norra aladel ,Läänemerel jne. *1721-Uusikaupunki rahuleping. Rootsi oli sunnitud Venemaale andma Eesti-ja Liivimaa,Ingerimaa ja Lõuna -Karjala. *1741-1743 ning 1788-1790 -Rootsi katsed baltimaad tagasi vallutada. Liivisõda 1558-1583 *killustatud-5 *Moskva Suurvürstiriik. Poola-Leedu,Taani,Rootsi. *1554-Tartu maks *1558a jaan-Vene vägede rüüsteretked Tartu PK.
· Nikolai Judenits- vene jalaväekindral ja Venemaa valgekaardi juhataja Baltimaades Vene kodusõja ajal, üritas koos eestlastega Peterburgi vallutada · Josef Pilsendski- Poola sõjaväelane ja riigitegelane Poole sõjaväe rajaja. 1918- 1922 oli ta Poola riigipea. Aastatel 1926-1935 Poola diktaator, peatas punaarmee edasi tungi Reasta 1. E Punase terrori väljakuulutamine enamlaste poolt 2. A Inglismaa laevastik jõuab Läänemerele 3. C Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel. 4. D rahuleping Venemaa ja Poola vahel. 5. B kodusõja lõpp Venemaal Esimese maailmasõja lõpp · 8.jaanuaril 1918. A tegi Ühendriikide president Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. · Wilsoni programmi 14 punkti(õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) Tähtsamateks momentideks olid: · Euroopa rahvastel peab olema õigus ise otsustada oma tuleviku üle; riigid
võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos Compiegne'i vaherahu- Esimese maailmasõja lõpetanud leping, millele Saksa delegatsioon 11.novembril 1918 alla kirjutas Versailles'i rahuleping-leping, mis sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal. 10. jaanuaril 1920. aastal jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I maailmasõja reparatsioonid-sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt Rahvaste Liit-aastal 1919 rajatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgiks oli edaspidiste sõdade välistamine ja riikide vahelise rahu tagamine interventsioon-ühe või mitme riigi (vägivaldne) sekkumine teise riigi
Inglismaalt: D. Lloyd Georg, Prantsusmaalt- G. Clemensau, Usa president- W. Wilson. 1922 a- Mussolini marsib Rooma.- Itaalia muutub totalitaarseks riigiks. W.Wilson teeb ettepaneku sõlmida rahulepingud kontrebutsioonide ja allektsioonideta. (kahjutasu, mutumatud piirid). Sellega ei nõustu ei Prantsusmaa ega Inglismaa. Wilson töötab välja rahvasteliidu põhikirja (RL). Juuni 1919.- Versailles rahuleping. Versaille lossi peeglisaalis. Saksamaa kaotab 1/8 oma territooriumist. Ida-Preisimaa jääb iseseisvaks. Rahvasteliidu mandaatsüsteem- luuakse selleks, et hallata(valitseda) kaotatud riikidelt äravõetud kolooniaid. 1 Ms tagajärjel laguneb 4 impeeriumit- Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite impeerium ja Venemaa. Koloniaalsüsteem veel säilib. Prantsusmaa saab tagasi osa territooriumist.
Korea Toetasid: NSVL, Kuuba, Tšehhoslovakkia, Bulgaaria, Ida-Saksamaa, Rumeenia, Poola, Ungari ja Rootsi Kriisi käik https://www.youtube.com/watch?v=aoXySB-WlZE Vietnami jagunemine Vietnami Demokraatlik Vabariik 1957. aastal Lõuna-Vietnamis partisanisõda 1960.aasta detsembris Lõuna-Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne 1973.aastal Pariisi rahuleping Tagajärjed Põhja-Vietnami võit 1976. a. ühendati põhja- ja lõunaosa Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks Vietnami sündroom Põhja-Vietnam- 900 000 surnut, 2 miljonit haavatut Lõuna-Vietnam- 250 000 surnut, 600 000 haavatut Kontrollküsimused Mis kuupäeval algas Vietnami sõda? Mida tähendab doominoefekt? Mis aastal jagunes Vietnam kaheks riigiks? Mis loodi 1960
Tartu rahu Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr. XI 1922. aastal.Leping ratifitseeriti Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt 4.veebruaril ja Eesti Asutava Kogu poolt 13. veebruaril 1920. Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Eesti esindajad olid Jaan Poska ja Jaan Soots.Venemaa esindajad olid Kesktäidesaatva komitee liige Adolf Joffe, kaubanduskomissar Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek, Issidor Gukovski.Tartus viibisid ka Soome, Ukraina, Valgevene ja Poola vaatlejad.Läbirääkimised toimusid Tartus Aia tänava majas nr. 3...
11B Klass I MAAILMAÕDA Referaat TALLINN 2016 1 Table of Contents 1. Maailmasõja puhkemise põhjused, ajend 3 1.1 Ajend 3 2. Sõjaplaanid 4 3. Rinnete väljakujunemine 5 4. Tähtsamad lahigud ……………………………………………………………6 5. Venemaa kokkuvarisemine ………………………………………………7-8 6. Maailmasõja lõpp, Versaille’is rahuleping, Rahvasteliit …………………8-9 7. ALLIKAD 2 1. Maailmasõja puhkemise põhjused ja ajendid Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, kujunes välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi ( 1814 –
võrdsustati, talupojad pidid ära andma enda vilja mida valitsuse arvates neil vaja ei lähe) terror: hirm Weimari vabariik: 1918. aasta revolutsiooni käigus troonist loobus Wilhelm II, Saksamaa kuulutati vabariigiks ja kuna kuulutati välja Weimaris siis riiki hakati nimetama Weimari vabariigiks interventsioon: ühe või mitme riigi sekkumine teise riigi siseasjadesse. Sõja lõpp 11. november 1918, Compiegne metsas, kindral Fochi vaherahu Versailles'i rahuleping: 28. juunil 1919 alla kirjutatud Versailles' lossis - Saksa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja järel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poole ja Tšehhoslovakkia. Saksa pidi vähendama oma sõjaväge, ei tohtinud olla lennu- ega allveelaevaväge, Suured reparatsioonid. Kaotajad ei saanud kaasa rääkida, otsustasid ainult võitjad. Revolutsioonid Venemaal: Veebruarirevolutsioon: Ajendiks on Petrogradi vilets varustamine
Teise maailmasõja põhjused 1. Saksamaa püüdlused saada juurde nn eluruumi, mida kavatseti võtta teistelt rahvastelt jõuga 2. Versaille's rahuleping oli Saksamaa suhtes ebaõiglane ja saksa rahvas oli valmis selle eest kätte maksma 3. Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et saada oma käsutusse valutatud maade tööstus, tooraine ja odav tööjõud 4. Lääneriikide lepituspoliitika julgustas Saksamaad agressiivsele tegevusele 5. Nõukogude Liit taotles sotsialismi laiendamist lääne suunas 6. MRP muutis Saksamaa ja Nõukogude Liidu liitlasteks ja see soodustas Saksamaa poolt sõjategevuse algust 7
Kuuba Üldandmed Pealinn Havana Riigikeel Hispaania Pindala 109,884km2 Populatsioon 11,3 mil Hispaania valitsus Aastast 14921898 Kolumbuse ekspeditsioon, Kuuba leidmine 28.10.1492 Kuulutas Hispaania alaks Arenes kaunis aeglaselt Tohutult orju Iseseisvus Carlos Manuel de Caspedes eesmärk iseseisvumisele Mässajate ülestõus, Ten Years' War Ei tunnustatud Iseseisvus 190259 Pariisi rahuleping 1898 Said iseseisvuse 20.5.1902 Kuuba valitsus peale II MS 1933. a toimus Kuuba armee edukas vastuhakk Ülemjuhatajaks Fulgencio Batista Mitmed mõttetud riigijuhid peale Batistat Miks rahvas oli Batista poolt: // Kuuba sai populaarseks turistimagnetiks // Kuubalased olid väsinud korrupeerunud valitsusest // Batista rajas taristuid ja koolimaju // Majanduslik edu Opositsiooniparteid korraldasid vastuhakke Lõpuks leiti Batista ühendused maffiaga Fidel Castro ja sõbrad
21. II nõukogude kongress võimu ülemineku enamlastele vormistanud kongress 26. 10. 1917, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu. 22. Rahvakomissaride nõukogu 26.10. 1917. aastal moodustatud esimene nõukogude valitsus, mis oli enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsusega. Selle esimeheks sai enamlase liider Vladimir Uljanov ehk Lenin. Kongress võttis vastu rahu-ja maadekreedi. 23. Bresti rahu - rahuleping, mis kirjutati alla 3.märtsil 1918. aastal Brest-Litovskis Venemaa ja Keskriikide vahel, Venemaa esimesest maailmasõjast väljumise kohta. Sakslased said maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstusest ning kolmandik põllumajanduslikust maast. See leping andis ka bolsevikele võimaluse Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola isesisevuse kinnitamiseks. 27. augustil 1918. aastal
Jaapan Aasia imelaps 1945. aastal sattus Jaapan USA okupatsiooni alla, ent sellele pani lõpu 1951. aastal sõlmitud San Fransisco rahuleping. Tõepoolest, käike käisid enne küll ameeriklased, kuid just nende juhtimisel viidi Jaapanis läbi põhjalikke ümberkorraldusi, tänu millele sai alguse ka sealse majanduse kiire taastumine ja kasv. Seega olid USA poolsed torked majanduslikult ja poliitilselt seisukohalt minu silmis Jaapani jaoks vägagi kasulikud. Ümberkorralduste koha pealt hakkas näiteks kehtima maareform, lisaks võeti vastu uus põhiseadus, mis tähendas
Kuni 1 sajand leötide Gallia aeg. 1-3 sajand Rooma-Gallia aeg. 5-8 saj Merovingide Gallia. 8-10. saj Karolingide Gallia. Piirkonna hõimud: Belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid. 238 märgiti franke esimest korda rooma allikates. 253 tungisid frankide ja alemannide hõimud üle Gallia piiri. 5 saj lõpp ja 6 algus - kuningas Chlodovech Merovech (481- 511). 496 ristiusu vastuvõtmine Chldovech I poolt. Saali õigus kujutas endast saali frankide tavaõiguste üleskirjutamist. 6 sajandi keskel korjas Chlotar Chlodovechi valdused jälle kokku. 7 saj keskpaik laiskade kuningate ajastu. 714 võimule sai Karl Martell kes loobus majordoomuse nimetusest ja hakkas Frangi hertsogiks. 732 Poitiers'i lahing. Pippin-Lühike (741-768) tegi 754 ja 756ndal aastal korraldas ta 2 sõjaretke Itaaliasse ja aitas luua Kirikuriiki. Karl Suur (768 814). 774 võis Karl Suur panna endale pähe Itaalia valitseja krooni. 801 vallutas ta Barcelona. 782...
Tuleb tõdeda, et see on Eestis talvituvate Hansa kaupmeeste esmamainimine 800 aastat tagasi. Tõenäoliselt ovõis kaupmeeste talvituspaigaks olla Viljandi. Viljandi linnus oli tollal hästi ehitatud ja nii kindlameelsete võitlejatega mehitatud, et suudeti Vilajndit kaitsta Mõõgavendade ordu ja Riia kaupmeeskonna poolt ettevõetud rünnakute ja piiramiste vastu aastatel 1211-1223. 1217.aastal peale 21 septembrit sõlmiti rahuleping sakslastega ja nad lubati linnusesse. 1223. aasta 29.jaanuari pühapäeval missa ajal tapeti linnuse õuel ja osalt vangistati krirkusse kogunenud rüütlid ja kaupmehed.Algas eestalste üleüldine uus võitlus saksalsyte vastu, mille põhjused tulenesid Taani ja saksa läbirääkimistest Eestimaa halduse üle. Viljandi linn sai tekkida pärast 1224.aastat, mil asuti kivilinnuse rajamisele varasema puidust muinaslinnuse asemele.Selleks andis käsu Mõõgavendade ordu meister Volquin
Relvakonfliktid enne Esimest maailmasõda (Inglise-)Buuri sõda 1899-1902 Suurbritannia ja hollandi kolonialistide järglaste buuride vahel. Transvaal ja Oranje teemant ja kuld. Briti sisserändajad (200k)pol. õigused/kodanikukohustused. 1899 sügisel koondab GB väed piirile. 13.03.00 O. Bloemfontein ja 5.06 T. Pretoria. Jõudude vahekord oli 423/45k Edasi partisanisõda, 20k. 1902 rahu. Afrikaani keel. LA Liit '10. Vene-Jaapani sõda 8.02.1904 5.09.1905 esimene suur 20. saj sõda. Huvide põrkumine Mandzuurias ja Koreas. Vene rentis 1898 püsisoojad sadamad Vaiksel Ookeanil Port Arthur (kindlus) ja Dalni. Aitas maha suruda bokserite ülestõusu, sai Mandz. Ja Põhja-Mongoolia 1901/02. Anglo-Jaapani leping 1902 kui liitub kolmas riik Vene poolel, sekkub Inglismaa. Jaapan saab toetust USAst ja GB'st, 8.02.1904 ründab admiral Heihachiro Port Arturit. 20.12.1904 alistub kindral Stösseli käsul PA. Vangi langeb 32000 meest (seni langenud 10 ...
Eesti Vabariigi hümn Eesti Vabariigi hümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Ajalugu Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Järgnes Saksa okupatsioon Eestis. 1918. aasta novembris algas Vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu. Rahuleping sõlmiti Venemaaga 1920. aasta 2. veebruaril. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.-7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. Valimised 6. märtsil 2011 valis Eesti kodanikkond XII Riigikogu. Riigikogu käis valimas 580 264 kodanikku 913 346 hääleõiguslikust kodanikust, mis on 64 protsenti. Riigikokku kandideeris 789 kandidaati
võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai AustriaUngari troonipärija hertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil. 1914. AustriaUngaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi. Venemaa asus toetama AustriaUngari surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas AustriaUngari Serbiale sõja. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Saksamaaga sõlmitud Versaillesi rahuleping, mis kirjutati alla Versaillesi lossis 28. juunil. 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt, purunes neli impeeriumi: Saksamaa, AustriaUngari,Osmanite riik ja Venemaa. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa
1)Millal toimus vabadussõda? Vabadussõda toimus 1918 –1920 Vabadussõda algas 28. novembril 1918, kui Punaarmee ründas Narvat. 2)Miks algas vabadussõda? Sest Nõukogude Venemaa ei tunnustanud Leedu ja Läti iseseisvust ning alustas 1918 sõda Baltikumi vallutamiseks. 4)Kes oli sõja algul edukam? Sõja algul oli edukam venemaa, kes vallutas Narva, Võru, Rakvere ja Tartu. 1919. a jaanuari alguseks jõudis Punaarmee Tallinnast mõnekümne kilomeetri kaugusele. 5))Miks näis sõja algul Eesti Vabariigi olukord lootusetu? Ainuke Eesti ohvitser, kes langes Vabadussõjas diviisiülemale vastaval ametikohal. mil vastloodud Eesti Vabariigi olukord näis pea lootusetuna 6)Kes oli Johan Laidoner? Johan Laidoner oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik ja ülemjuhataja. 7)Miks hakkas eestlastel varsti sõjas hästi minema? Laidoner, Inglise laevastik, relvastus, abi Soomest, soomusrongid. 8)Paljud koolipoisid ja üliõpilased läksid vabat...
Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja tagajärjed: Surma sai palju tsiviilelanikke. Hävisid mitmed kultuuriehitised. Inimesed surid nälga. Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju. 1951 kehtestati San Franciscos rahuleping Jaapaniga ja Austria läks NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa koosseisu. 1955 viidi Austriast okupatsiooniväed välja ja Austriaga sõlmiti rahuleping. Austria sai vabaks. Saksamaalt viidi väed välja alles 1994. aastal, kuna Saksamaalt oli vaja natsionaalsotsialism välja juurida. Okupatsiooni eesmärki saab sõnastada järgmiselt: Toimus denatsifitseerimine. Demokratiseerimine Saksamaa jaotati NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel neljaks sektoriks
omas 2000 kuulipildujat, 300 suurtükki, 10 soomusrongi, 12 soomusautot ja tanki, 28 lennukit, 25 sõjalaeva ja paarkümmend abilaeva. Võiduka Vabadussõja Venemaaga lõpetas 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahu, millega Venemaa tunnustas Eesti riiki selle etnilistes piirides ja loobus igaveseks kõigist pretensioonidest Eesti territooriumile. Vabadussõda nõudis ohvriks 5000 eestlase elu. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Sellega loobus Venemaa igaveseks ajaks kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus tasuma sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile. Samuti määrati kindlaks Eesti- Nõukogude Vene piir. Tartu rahulepingut on nimeta- tud Eesti riigi sünnitunnis- tuseks. See on õige. Tõepoolest, leping oli esimene de iure tunnustus noorele Eesti riigile, pealegi endise
9A 1 2.Sisukord 19.Sõja tagajärjed 3.Sõja algus 20.Sõja tagajärjed 4.Eellugu 21.Sõja tagajärjed 5.Eellugu 22.Sõja tagajärjed 6.Eellugu 23.Kaotused 7.Eellugu 24.Kaotused 8.Relvajõud Talvesõjas 25.Kaotused 9.Punaarmee ülesanded 26.Kaotused 10.Punaarmee ülesanded 11.Sõjategevus 27.Pilt 12.Sõjategevus 28.Pilt 13.Sõjategevus 29.Pilt 14.Sõjategevus 30.Kasutatud kirjandus 15.Sõjategevus 16.Välisabi Soomele 17.Välisabi Soomele 18.Välisabi Soomele 2 Sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel Osa Teisest maailmasõjast Sõda algas 1939 Nõukogude Liidu rünnak Soome Vabariiki Rünnak toimus sõda kuulutamata 3 Saksamaa ja Venemaa staatuse t...
◦ Põhjakorpus juuni –Landeswehri sõda ◦ Rüdiger von der Goltz ◦ 23. juuni Võnnu lahing Okt-dets – lahingud Narva taga ◦ Loodearmee 2. veebr 1920 – Tartu rahu sept 1919 – rahukõnelused Pihkvas nov – läbirääkimised Tartus ◦ Jaan Poska ◦ Adolf Joffe 31. dets – vaherahuleping 3. jaan 1920 kell 10.30 - vaherahu jõustus 2. veebr – Tartu rahuleping 30. märts – rahuleping jõustub Sõja lõpetamine Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust Pandi paika riigipiir Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga Eestile makstakse välja 15 milj (11,6 tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivarad Rahvuskaaslaste opteerimine (38 000 eestlast) Vahetatakse sõjavangid, sõjas tekitatud kahjude eest tasu ei nõuta apr 1919 – Asutav Kogu juuni 1920 –
→ keskajast pärit korraldus jäi püsima → kodanluse esile kerkimine majandus → manufaktuurid → oluline oli tõkestada raha väljavoolu riigist kommunikatsioon → postiteenistus ja ajakirjad → maailmapilt suureneb → informatsiooni edastamine ja tarbimine suureneb Põhja-Ameerika iseseisvussõda 4.juuli 1776. aasta 1. Briti väeosad 2. Põhja-Ameerika konstinentaalarmee sõjalaevastik + prantslastest ja hispaanlastest liitlased Pariisi rahuleping 1783. aastal → Lõplik rahuleping → Suurbritannia tunnistab Ameerika 13 ühendriigi iseseisvust, annab maad juurde Prantsuse revolutsioon algus: 14. juuli 1789. aastal põhjused → vilets majanduslik olukord (rahvast rõhusid suured maksud, kuna suured laenud, luksuslik eluviis) → suured laenud → valgustus filosoofide ideed (võrdsus, loomulikud õigused) → Ameerika revolutsiooni mõjud → ebaõnnestunud rahanduspoliitika (Necker ja tema laenud)
oktoobril 1894 Venemaal ja suri 2.veebruaril saadud haavadesse. ¤Kindral Ernst Põder-sündis 10.veebruaril 1879 Võrumaal ja suri 24.juuni 1932. ¤Kindral Johan Laidoner-sündis 12.veebruar 1884 Viljandimaal ja suri 13.märts 1953. Tulemus:Eesti-Vene rahukonverents toimus Tartus ja kestis kaks kuud,sest poolte seisukohad olid tihtipeale vastandlikud ning kokkulepeteni jõuti vaid keeruliste läbirääkimiste ja pikkade vaidluste tulemusena.2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Tagajärg:Sõlmitud rahulepinguga loobus Venemaa igaveseks ajaks kõigist pretensioonidest Eestile.Venemaa tunnustas tingimuseta Eesti iseseisvaks ning kohustus tasuma sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile.Eesti sai tagasi soodsa idapiiri.Rahuleping lahendas mitmed majanduslikud(varade jaotamis)probleemid.Tartu rahu oli olulisem välisleping kogu omariikluse ajaloos.
· Moodustati Eesti Maanõukogu (alates 28.novembrist kõrgeim võim Eestis) · Tegevus komissarina lõppes bolsevike võimuhaaramise tõttu J. Poska tegevus 1917-1919 · 1917.a. valiti Poska Vene Asutava kogu liikmeks. · 1918.a. määrati ta Eesti välisministriks. · Ta kuulus Eesti ajutisse valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina. · Hankis Eestile Lääne-Euroopas diplomaatilist tunnustust. osales Pariisi rahukonverentsil. · 1919.a. naases Poska kodumaale. Tartu rahuleping · Poska nimetati Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhiks. · 15.12.1919 avas ta Tartu rahukonverentsi eestikeelse kõnega. · 02.02.1920 vormistati Jaan Poska abiga ametlikult Tartu Rahu. · Pärast rahulepingule allakirjutamist ütles Poska: "Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700-aastases ajaloos: täna esimest korda Eesti määrab ise oma tuleviku saatust." Viimased eluaastad · Pärast rahulepingule allakirjutamist jätkas
se olmas tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi Neljas tase Teine tase Viies tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Vallutamised 1481.aasta piiramine Liivi sõjaaegne piiramine JamZapolski rahuleping 1600.a vallutasid linnuse rootslased Linnus käis PoolaRootsi sõdades käest kätte 1611.aastaks linnus purustatud Milline võis olla esimene kivihoone, mis Viljandi linnuses ja Viljandis esimesena valmis ehitati? Huvitavad leiud 2003.aastal leiti veel üks linnuse osa, mille kohta kirjalikud allikad puuduvad Leiti Veneetsiast pärinevate peekrite killud 2006.aastal avastati üle 500 aasta vana keldriruum, mille otstarve on teadmata
Balti Liidu loomisele. 6) Ajaline järjekord Landeswehri sõda- (1918-1919 23.juuni) 1. I Eesti põhiseadus- (1920, peale iseseisvuse väljakuulutamist ) 3. Pätsi valimine presidendiks- (1938 ) 6. Eesti Vabariigi väljakuulutamine- (24.veebruar 1918) 2. Konstantin Pätsi riigipööre- (12.märts 1934 ) 4. Vaikiva ajastu algus- (1934, peale riigipööret) 5. 7) Tartu Rahuleping Missuguste sündmustega lõppes? Milles seisneb ajalooline tähtsus? Rahukonverents kestis ligi 2 kuud, sest poolte seisukohad olid tihtipeale vastandlikud ning kokkulepeteni jõuti vaid keeruliste läbirääkimiste ja pikkade vaidluste tulemusena. See oli olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos, sest see lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed majanduslikud probleemid, Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja
toetajatele 4x naftahinna tõus Tulemuseks läänemaailma energiakriis (ühiskonna haavatavus) Sõjajärgsed aastad Sõjaväsimus (Araabia riigid) Egiptusel uus president Anvar Sadat Demokraatlikud ümberkorraldused Ei sõltlassuhetele NSV Liiduga Loobuti üheparteisüsteemist Tegevusvabadus era ja väliskapitalile Egiptus ja Iisrael taaselustasid suhteid November 1977 Sadat visiidil Iisraeli 1979 Egiptuse ja Iisraeli vaheline rahuleping Valge revolutsioon Naftavarude avastamine > tööstuse areng Kasvas läänelike väärtuste tähtsus Traditsioonilised positsioonid kadusid Riigi poliitikat mõjutasid enam majandushuvid Valge revolutsioon (1960ndatel, sahh Mohhamad Reza Pahlavi) Ulatuslik läänestamine Patriarhaalne elukorraldus maal lagunes Islamiliikumine (linna tööd otsima suunduvad talunikud) Mahasurumisel kasutatud vägivald kahandas ümberkorralduste pooldajaid
Kordamis ülesanded § 1-6 1) Täida lüngad. a) 11.novembril 1918.aastal sõlmiti ...................vaherahu. b) Versailles' rahuleping sõlmiti ................... ja ........................vahel. c) .............................. ehk Atatürk oli Türgi ohvitseride juht ja Türgi Vabariigi rajaja. d) Suure depressiooni peamiseks põhjuseks oli .......................... . e) Ameeriklased süüdistasid kriisi tekkimises ...................... . f) Konservatiivide põhiliseks vastaseks kujunesid tööliskonna huve kaitsvaid ..................... ja .................................... . g)1927.a
1) Eesti sisepoliitika aastatel 1920-1934 nimeta parlamentaarse demokraatia tunnused (4) 2) Eesti sisepoliitika aastatel 1934-1940 nimeta autoritaarse võimu tunnused (4) 3) Iseloomusta Eesti välispoliitikat : · 1920-ndatel (3) · 1930-ndatel (3) 4) Tea: Eesti Vabadussõda (millal-kuupäev?kelle vahel? tulemus?) Balti Liit (mida endast kujutas? kuidas õnnestus?) Landeswehri sõda (millal-aasta? kus? kelle vahel?tulemus?) Tartu rahuleping (millal-kuupäev?kelle vahel?tulemus? 4 põhipunkti?) Iseseisvuspäev 24.veebruar 1918 Eesti esimene põhiseadus koostas asutav kogu , 1920 K.Pätsi riigipööre-koos Johan Laidoneriga 1934 12.märts Võnnu lahing (millal- kuupäev?kelle vahel?) Võidupüha (millal-kuupäev? mille puhul nii nimetati?) 5) Isikud (kes olid? roll Eesti Vabariigis 1920-1940) · Konstantin Päts Oli Eesti esimene president , eelnevalt mitu korda
Tänu inglaste abile oli Eesti rannik Nõukogude Punalaevastiku eest julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. Briti laevastik kaitses Eesti rannikut kuni 1919. aasta 5. jaanuarini, mil lahkus Läänemerelt. · USA andis humanitaarabi Vastased: · Nõukogude Punaarmee 160 000 meest · Saksa Landeswehr 20 000 meest 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu linnas rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel mida nimetatakse ka Tartu rahulepinguks.
Arvestamine Saksamaa toetusega RAHU Versailles` süsteemi loojad David Lloyd George - Suurbritannia peaminister Vittorio Orlando- Itaalia peaminister Georges Clemenccau - prantsuse peaminister Woodrow Wilson - USA president Rahvaste Liit RAHULEPINGUD 11 nov 1918 Compiegne´i vaherahu, Ims lõpp sõlmiti kõigi kaotajariikidega eraldi ja erinevatel tingimustel sõlmiti erinevates kohtades, sestap erinevad nimed Versailles´ rahuleping Saksamaaga 28 juuni 1919 Kahjuks muutus ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita võetud ülesandeid. Põhjuseks peamiselt see, et USA kui üks maailma võimsamaid riike ei taha liikmeks tulla(valisid isolatsioonipoliitika) seega puudus ja organisatsiooni võimsus.
1922 valiti Mussolini peaministriks, juba 1925 aastal aga piiramatu võimuga juhiks. Saksamaal, kui kommunistlik partei korraldas mässe ja proovis riiki üle võtta üritas Hitler ja Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Kommunistlikule Parteile vastu hakata. Hitlerlased lõid kõik relvastatud rünnakrühmad. Hitler arvas, et Saksamaa peab saama jälle suureks aga, et seda saavutada on vaja lõpetada Versalies rahuleping ja teised Saksamaad alandavad lepingud. Sammuti tuli luua uus kord Saksamaal, seda kõrvaldades kõik segavad tegurid nagu näiteks demokraatia, kommunism ja juutlus, ning teised õõnestavad tegurid. Aastal 1933 toimus Riigipäevahoone põleng ja pärast seda valitsus korraldas ühepartei süsteemi. Kõik teised parteid peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei saadeti laiali. Samas kui teistes suuremates juhtivates riikides vahetus võim dikatuuriliseks, jäi Inglismaal ja
Vägivaldselt ühendas ta Saksamaa Austriaga ja pööras tähelepanu ka Ida-Euroopa riikidele. 1939.aastal tungis Saksamaa kallale oma naabrile Poolale. Algas Teine maailmasõda. Saksa armee saavutas ühe võidu teise järele. 1941.aastal ründas ta Nõukogude Liitu. Teiste piirkondade seast vallutas ta ka Eesti. Alles Venemaal sai Punaarmee nende tungi peatada. Ka teised riigid alustasid rünnakuid. Sõda lõppes Saksamaa kaotusega. Rahuleping sõlmiti 8.mai 1945.aastal. Adolf Hitler tappis end enne Teise maailmasõja lõppu 1945ndal aastal. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler Õpik ,, Inimesed ajas ,, 2.osa Film ,, The Rise of Evil ,, Ma valisin Adolf Hitleri, sest olen temast filmi näinud ja tahtsin temast rohkem teada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
