väed linna ja Eesti iseseisvus katkes. Saksamaa ei tunnustanud Eesti Vabariiki. Rahvusväeosad saadeti laiali, poliitiline tegevus keelustati, trükisõna allutati tsensuurile, omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega, ametlikuks keeleks sai saksa keel. Paljud rahvuslikud poliitikud vangistati. 3. Vabadussõda vabadussõja põhjused, miks oli Eesti olukord sõja algul üpris lootusetu, kuidas toodi sõja käiku murrang, Landeswehri sõda, Tartu rahuleping (millal, kes, mis tingimustel sõlmis). Ptk. 29. [11. novembril 1918 toimus üle mitme kuu esimene Ajutise Valitusese legaalne koosolek (saksa revolutsiooni tõttu sattusid sakslased tõsistesse raskustesse ja pöördusid ise Eesti rahvuslike jõudude poole olukorra normaliseerumiseks).] Põhjuseks oli Venemaa enamliku juhtkonna unelm kommunistlikust maailmarevolutsioonist. Selleks oli vaja ühendada Vene ja Saksa jõud, Balti riigid jäid aga teele ette. Vabadussõda puhkes 28
loobus trooniks, Saksamaa kuulutati vabariigiks aga kuna see kuulutati välja Weimaris, hakati seda nimetama Weimari vabariigiks. Rahvasteliit – maailma kõikide riikide ühisorganisatsioon, mis ei lase riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada. Sõjakommunism – kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad aga ka tasu suure hulga teenuste eest, toiduaineid jaotati tsentraliseeritud korras. 7. Sõja lõpp (millal, kus)ja Versailles`i rahuleping. Saksamaale esitatud rahutingimused. – 11. November 1918 lõppes sõda Compiegne’i rahulepinguga. Alla kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne’i metsas kindral Fochi staabivagunis. Vaherahu tingimused olid Saksamaale rasked, ta pidi oma väed välja viima mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumitelt, vaid ka Reinimaalt ning Elsassist ja Lotringist, üle tuli anda sõjavarustus liitlastele, kaasaarvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik. 18
8. Kindralstaap keelustati 9. Keelati omada lenuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, suuri sõjalaevu a allveelaevu 10. Sak. laevastiku jäänused anti Sbr.le 11. !! Võitjad tahtsid Saksa laevad omavahel ära jagada, kuid meeskonnad uputasid need Ingl. Sadamas ära (21.juuni 1919 Scapa Flow`s ) Põhjalikult : · Versailles'i rahuleping Saksamaaga kirjutati alla 28. juunil 1919 a. Versailles'i lossi Peeglisaalis. Lepingu sõlmimisaeg ning koht polnud valitud juhuslikult: 28. juunil möödus viis aastat I maailmasõja ajaendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atendaadist. Versailles'i lossi Peeglisaal oli aga Saksa keisririigi väljakuulutamise koht. Ka Pariisi rahukonverentsi alguskuupäev polnud valitud juhuslikult. 18. jaanuar oli Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev
Loodi ÜRO ühinenud rahvaste organisatsioon. Eesmärk riikidevaheliste probleemide rahumeelne lahendamine ja omavaheline koostöö. Pariisi rahukonverents 1945-1947 Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. 1951 teine San Francisco konverents Rahuleping Jaapaniga, sellele Jaapan alla ei kirjutanud, sest 6. aug 1945 ja 9. aug 1945 heitsid Jaapanlased Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid. Tegelikult ei ole siiani sõlmitud II MS aegne rahuleping Saksamaaga. II MS lõpetamine. 8. mai 1945 kapituleerus Saksamaa. Sellega lõppes sõda Euroopas. 2. sep 1945 kapituleerus Jaapan. Sellega lõppes II MS. Sõjas sai kannatada kõige rohkem NSVL hukkunuid oli umbes 30 miljonit inimest ja 2/3 oli neist tsiviilelanikud. Positiivne oli see, et NSVL rahvusvaheline positsioon kasvas. Teravad suhted NSVL ja tema liitlaste vahel.(demokraatiat mõisteti täiesti erinevalt) Pärast II MS oli NSVLil 2 valikut 1
Versailles' süsteem kas lüüasaanute karistamine või uus kord ? Esimene maailmasõda algas 28. juuli 1914 ning lõppes 11.novembril 1918. aastal. See sõda loeti lõppenuks, kui Antandi ja Saksamaa esindajad kirjutasid alla Compiegne'i vaherahule 11. novembril 1918. aastal. 18. jaanuaril 1919. aastal toimus Pariisi rahukonverents, millest võttis osa 26 Keskriikidega sõdinud riiki, kaotajaid ei kutsutud. Tähtsamad osavõtjad olid Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja USA. Pariisi rahukonverentsil slmiti 28. juunil 1919. aastal Saksamaa ja vitjate vahel Versailles' rahuleping. Versaille' rahulepingu tingimused oli karmid ning ebaõiglased sõja kaotanud riikide aga kõige rohkem Saksamaa suhtes, keda peetakse Esimese maailmasõja algatajaks. Saksamaad karistati mitmes aspektis. Esimeseks karistuse punktiks olid reparatsioonid. Sõja käigus tekitatud kahjude eest nõudsid kõige rohkem korvamist Prantsusmaa...
Millal? 18. Jaanuar 1919 Miks? - Taheti sõlmida rahu, seda hoida ja taheti lõpetada sõda. Kes osalesid? - Võitjariigid, kelleks olid Usa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan. 2. Uued riigid pärast I maailmasõda: kaart! 1) Austria muutus väikeseks vabariigiks. 2) Ungari muutus kuningriigiks 3) Tsehhoslovakkia vabariik 4) Jugoslaavia Kuningriik 3. Versailles' rahulepingu tingimused: mida otsustati ja mis olid selle tagajärjed? Mida otsustati? Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (reparatsioonid). Sakslastel keelati omada tugevat armeed. 4. Rahvasteliit: millal loodi, miks ja kui edukas/ebaedukas oli, miks? Millal loodi? 1919. aastal Miks? Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisi tülisid ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Edukas/ebaedukas, miks
teised erapooletud riigid avaldasid protesti. Reisilaevade uputamisest tuli loobuda. Tulemuseks oli USA sõttaastumine 1917. aastal Inglismaa ja Prantsusmaa poolel. 7. Compiegne’i vaherahu 11. november 1918 Saksamaa pidi oma väed välja viima kõikidelt okupeeritud aladelt lisaks ka Elsass ja Lotringist ning Reinimaalt. Kogu sõjavarustus koos allveelaevade ja ookeanilaevastikuga tuli liitlastele üle anda. 8. Wilsoni 14 punkti sisu ning hinnang selle teostamisele 9. Versailles’ rahuleping 28. juuni 1919 Saksama ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riigid. Saksamaa pidi Prantsusmaale loovutama Elsass ja Lotringi, ning muid alasi Belgiale, Taanile, Poolale, Leedule ja Tšehhoslovakkiale. Saksamaa pidi vähendama sõjaväge 100 000 mehele, ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu, pidi maksma kahjutasu võitjariikidele. 10. St. Germaini rahuleping Austriaga 10. septembril 1919
Tähtsaimaks meetmeks oli seminaride asutamine vaimulike koolitamiseks Tekkisid uued vaimulikud ordud Ususõjad 1560. aastal tõstavad mässu Hispaania võimualused Madalmaade provintsid 16. saj tekkisid konfliktid protestantide ja katoliiklaste vahel Inglismaal ja Prantsusmaal 1560. a puhkesid sõjalised kokkupõrked hugenottide ja katoliiklaste vahel Prantsusmaal hugenotid säilitasid õigused tänu Nantes'i ediktile. 1618-1648. a Saksamaal Kolmekümneaastane sõd Vestfaali rahuleping 1648. a kehtestati rahuleping Leping lõpetas Kolmekümneaastase sõja Tunnustati Hollandi ja Sveitsi iseseisvust Hakati tunnistama ka kalvinismi Vestfaali rahu üks võimalikke uusaja alguspunkte Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Varauusaeg#Renessanss_ja_varauusaeg www.elvag.edu.ee/~joosep/esitlus/Euroopa%20varauusajal.doc http://www.drawingsofleonardo.org/ Mait Kõiv, Mati Laur "Inimene, ühiskond, kultuur" Keskaeg II osa http://www.miksike
esimesel korral suudeti tänu sakslastele tagasi tõrjuda.Valitsus saatis Narva alla kõik käepärast olevad sõjalised jõud ja nii algaski EVS. d)Eesti Ajutise Valitsuse moodustamine 24.veb 1918 4 e)Eesti autonoomia saavutamine 26.märts 1917 2 f)võim sõja-revolutsioonikomiteele 27.okt 1917 3 4. Tekst 4.1 mis dukumendist antud lõik pärineb?Miks on vastav dok. Eesti ajaloos oluline? Tartu Rahuleping 3.jan 1920 . On oluline kuna alles siis saavutas Eesti teda rahuldava riigipiiri kehtestamise ja algas võimalus hakkata üles ehitama Eesti Vabariiki. 4.2Nimeta lisaks tekstis toodule veel 2 punkti , milles Eesti ja Venemaa sotsialistlik fõderatiivne nõukogude vabariik antud dokumendis kokku leppisid? Kõik Venemaal viibivad eestlased said õiguse oma kodumaale tagasi pöörduda.Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel tunnistati olematuiks. 4
esindaja} (veebruarirevolutsioon jõuab märtsirevolutsioonina Tallinna) 30.03.1917 Eestile antakse autonoomia [tähtis kuna, see aitas kaasa iseseisvumisele] 25.10.1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Enamlased saavad võimu. 23.02.1918 iseseisvusmanifest loetakse ette Pärnus 24.02.1918 kuulutatakse Tallinnas ametlikult välja iseseisvus ning moodustatakse Ajutine Valitsus 3.03.1918 Brest-Litovski rahuleping (Venemaa astub sõjast välja sellega ja loovutab alasid Saksamaale) 11.11.1918 Compiegne'i vaherahu (I MS lõpp pmst relvad vaikivad) 28.06.1919 Versailles' rahuleping (sõlmiti Saksamaa ja liitlasriikide vahel). {Kuupäeva ei valitud juhuslikult : Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atentaadist.} KELLEGA ON TEGEMIST JA TÄHTSUS AJALOOS:
INIMSUSEVASTASED KURITEOD Okupatsioon ja vägivald. (lk 52) 10. MAAILMASÕJA LÕPP IMPEERIUMITE LAGUNEMINE 1918.a. novembris puhkes Saksamaal revolutsioon. Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks. 11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne`ivaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Bresti rahu: (58) sakslastele loovutati sakslaste maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, 11. VERSSAILESI RAHULEPING JA I MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED Esimese maailmasõja lõppedes 1918 aastal tuli Pariisis kokku rahukonverents. See kestis 1920nda aastani. Tähtsamateks osalejateks konverentsil olid Suurbritannia, keda esindas David Llyod George. Prantsusmaa, keda esindas G.B. Clemenceau ja USA, keda esindas W.Wilson. Pariisi rahukonverentsi ajal koostati rida rahulepinguid, mis pidid viima elu maailmas taas rahuaegsetele rööbastele. Nendest lepingutest kõige kaalukam oli Versaillesi rahuleping.
Johan Pitka - Eesti merejõudude juhataja, soomusrongide ja soomusautode ehitamise algataja, Kaitseliidu üks loojatest. 02.02.1920 - kirjutati alla Vabadussõja lõpetanud Tartu rahulepingule. Jaan Poska - ühendatud Eestimaa kubermangu komisjon, Tartu rahulepingu sõlmimisel oli delegatsioonijuht, osales Eesti esimese põhiseaduse koostamise juures Tartu rahuleping- Esimesena tunnustab Eestit kui riiki Venemaa, teisena Soome. Tartu rahuleping lõpetab sõja Soomes ja toob ka sinna iseseisvuse. Asutav kogu- Eesti esimene esinduskogu 1919 - Võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, millega riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati seejärel soovijatele. Loodi 35 000 uut asundustalu. 1920 - Asutavas Kogus kinnitati põhiseadus, mille kohaselt kuulus kõrgeim seadusandlik võim Eestis kolmeks aastaks valitud 100 liikmeslisele Riigikogule. Esinduskogu poolt valitud Riigivanem täitis ühteaegu nii peaministri kui presidendi rolle.
1973 sõja lõpetamise kokkulepe. Vietnamis sai ühtne kommunistlik riik. Usa kaotas 56000 meest,haavati 300000. hingeline kriis. 1980. Ronald reagan asus majandust reformima. Reagonoomika-tema majanduskava . ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamine, ettevõtjate piirangute tühistamine, maksude alandamine. Usa pidi loobuma pingelõdvendustest. Idablokk muutus nõrgemaks ja ei suutnud majanduslikult enam usaga võistelda. Jaapan 1951.aastani USA okuoatsioon Jaapanis , San Fransisco rahuleping. maareform(kaotati suurmaaomadus , anti talupoegadele maad). suuretevötete (dzaibatsude) tegevuse piiramine. 1946 Jaapani pöhiseadus(meie , jaapani rahvas, toimides parlamenti seaduslikul viisil valitud esindajate jaudu). Pöhiseaduslik monarhia , keisri öigusi piirati. mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. 1960 körge koht tööstustoodangus. kiire majanduskasv 1950-60( Jaapani majandusime). 1970 energia- ja majanduskriis. piirati tööstusharusid.
Enamus Euroopa riike olid Ameerikale sõja eest võlgu (u. 21 miljardit dollarit), Soome oli ainus riik, kes maksis võla ausalt ära (1976). USA saavutas võimu Ladina- ja Lõuna Ameerika üle ning tänu abivahendite ja krediitide saatmisele Euroopasse, jõudis ta maailma majanduses ja poliitikas esikohale (Euroopa riigid hakkasid USA-s majanduslikult sõltuma). Teine võitja I maailmasõjas oli Prantsusmaa, põhipõhjus oli Versailles'i rahuleping, mis kaitses Prantsusmaa ja ka Inglismaa huve. Prantsusmaa nõudis Saksamaalt suuri kahjutasusid, mille Saksamaa ka tasus. Samas olid ka kahjud Prantsusmaal küllaltki suured, kuna inimkaotused olid võrreldavad Saksamaa omadega ning piirkonna endale. Minu arvates võib ka Inglismaa võitjate hulka lugeda, kuna sõja rahuleping kaitses tugevalt Inglismaa huve, seega materjaalne kahju püüti minimaalsena hoida. Samas hakkas peale
Sudeedi sakslaste probleem muutus 1930. aastatel Tsehhoslovakkia jaoks saatuslikuks. Selle alad läksid Serbia- Horvaatia-Sloveenia kuningriigile mis hiljem hakkas kandma Jugoslaavia Kuningriige nime. 7. Kirjelda Saksamaa taasrelvastumist ja Itaalia ja Jaapani vallutusi. 1933. aasta algul tuli võimule Natsionaalsotsilistik Töölispartei(natsid) Adolf Hitleri juhtimisel, kes teatas oma kavatsusest tühistada "ebaõiglane ja Saksamaad alandav" Versailles' rahuleping. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidus välja. Hitler ja tema abilised asusid looma võimast sõjaväge.1935. aastal toimus Saarimaal rahvahääletus. Seal oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale. Järgmisel aastal sisenesid Saksa väed Reini piirkonda, kuigi Versailles' rahuleping seda keelas. Kuna Saksamaa ei
1) Põhjused,ajend,tagajärjed.P.Esimese maailmasõja põhjuseks olid suurriikide vahelised vastuolud – Prantsusmaa ja Inglismaa olid jõudnud enda kätte haarata suurema osa Aafrikast ja Aasiast, alles 19. sajandi lõpul ühtse riigini jõudnud Saksamaa tundis, et tema huvid on jäänud tahaplaanile, oma mõju püüdis suurendada ka Venemaa. Liitlassuhete kaudu olid nende riikidega seotud suurem osa Euroopa riike, nii oli paratamatu, et ükskõik milline konflikt võib paisuda sõjaks, mis haarab endasse suurema osa maailmast. A.- 28.juuni 1914Serbiast üliõpilane Gabrilo Princip tapab Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi T. Maailmasõja rinnetel hukkus hinnanguliselt 10 milj inimest, teist sama palju suri haigustesse ja nälga, umbes 3,5 miljonit inimest jäid invaliidiks, suur osa Euroopast oli varemetes. Sõja tagajärjel kaotasid trooni Venemaa, Austria-Ungari ja Saksamaa monarhid, Austria-Ungari riik kadus kaardilt, suurtest ...
tsaarivastasusega. 36. Veebruarirevolutsiooni tulemused – Tsaar lahkub troonilt, kutsutakse kokku ajutine valitsus. Lubavad rahvale demokraatlikke vabadusi. Asutava Kogu kokkukutsumine, Nõukogude Venemaa. 37. Venemaa Ajutine Valitsus ning selle saatus – Sinna kuulusid Kadetid, esseerid ja VSDTP (menševikud, bolševikud) Saatus: püüab riiki kriisiseisunidt välja tuua, vähendadkas emajanduses bürokraatiat, rikastele lisamaks, tulumaks. 38. Brest- Litovski rahuleping – Venemaa bolševike ja Saksamaa vahel. 3.märts separaalrahu ( liitlased jäävad välja) Soome pidi jääma neutraalseks. Leedu, Eesti, Läti, Poola, Ungari jäid Saksamaale. 39. USA esimeses maailmasõjas – Sekkub sõtta 1917 a suvel. Kuulutab sõja Saksamaale. Oli aelgane, sest maaväig oli väike ja väljaõpetamata. Woodrow Wilson teeb ettepaneku sõlmida rahu. Saksamaa lükkab selle tagasi. 40
koolipoisid. Detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastik, aastavahetusel jõudsid rindele vabatahtlikud Soomest, hiljem ka Taanist ja Rootsist. 7.jaanuaril 1919 vabastati Tapa, Kunda, Rakvere, Jõhvi. 18.jaanuaril vabastasid soomepoisid koos Rahvaväe üksustega Narva jõe läänekalda. 11.veebruaril jõuti Valga ja Võruni, seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud. Detsembris 1919 ründas Punaarmee ägedalt Narvat,kui löödi tagasi. 2.veebruaril 1920 kirjutati alla Tartu rahuleping ja sellega oli Vabadussõda lõppenud. 16.Millal toimus Landeswehri sõda, miks toimus, kellega, kuidas lõppes, millal tähistatakse võidupüha.? Eestlaste sattumine Läti pinnale ei meeldinud Sakslastele, nad käskisid Eestlastel tagasi tõmbuda. Eestlased aga seda ei kuulanud ja see konflikt Eestlaste ja Sakslaste vahel kasvas üles Landeswehri Sõjaks. Vallutati Võnnu linn, kuid eestlased võitsid selle 23. juunil tagasi
alla kirjutama. Lisaks puudus Venemaa esimesse maailmasõtta astus Antanti liige tsaari-Venemaa. Oktoobris sai Venemaast Nõukogude-Venemaa, mis tegi Venemaa Saksamaaga separaatrahu. Ei Inglismaa ega Prantsusmaa ei olnud nõus kommunismiga, selle tõttu neid ei kutsutud. Venemaa kaotas esimeses maailmasõjas, sest selle käigus tuli neile kommunism ning kaotati usaldus teiste poolt. Pariisi rahukonverentsil sõlmiti viis rahulepingut. Nimeliselt vaid Versailles'i rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga. Eraldi lepingud sõlmiti veel Austriaga, Bulgaariaga, Ungari ja Türgiga. Austria ja Ungari olid sõja lõpuaastal lagunenud, selle tõttu oli nendega ka eraldi leping. Versailles'i rahuleping. Saksamaa sai suuri territoriaalseid kaotusi. Elsass-Lotring läks tagasi Prantsusmaale. Seal oli palju rauamaaki ja kivisütt. Saarimaa läks 15 aastaks Prantsusmaale, (ametlikult läks Rahvasteliidule, kuid Prantsusmaa valitses)
esindajate vahendusel. 19. juuni Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Limbazi lähedal. 22. juuni Eesti väed alustasid vastupealetungi Landesveerile. 23 . juuni Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse Võidupühana. 31 dets 1919 eesti rahudelegatsiooni juht j. Poska ja vene poolelt adolf joffe kirjutavad alla vaherahulepingule. See nägi ette et sõjategevus lõpetatakse 3 jaan 1920. 2 veebruar 1920 kell 00:45 kirjutatakse tartus eesti ja vene rahuleping. Eestipoolt kirj alla poska ants piip, püümann. J Selgmaa ja Soots vene poolelt Joffe ja Gukowski. Rahuleping sisaldab 20 artiklit +lisad vabadussõja tähtsus: 1)edukas sõda andis riikliku tunnustuse ja usalduse teiste riikide poolt 2)eestlased olid esimesed kes peatasid enamlaste pealetungi lääne suunas 3)vabadussõda mõjutas paljude riikide käiku ja ajalugu 4)võit sisendas usku tulevikku 5)saadi palju kasulikke sõjakogemusi
Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisis tülisid, ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd, lõid Pariisi rahukonverentsil osalejad organisatsiooni, mille nimeks sai Rahvasteliit. Peakorter asus Genfis. 1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord kogu maailmas järsult teravnema. Saatanlikud kolmekümnendad Rahvusvahelise olukorra teravnemise ja sõjakollete kujunemise põhjusi oli mitmeid. * Sakslasi vihastas Versaille rahuleping, ning see et Inglismaa ja Prantsusmaa ei taha Saksamaad suurriigina tunnustada. * Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud sõjas osalemise eest piisavalt asumaid. * Uued riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid tsiviil-elanikes. * Rahvasteliit polnud suuteline lahendama kriise. Jaapan vallutas Mandzuuria, millesse nad lõid Jaapanist sõltuva Mandzuko riigi. Jaapan astus Rahvasteliidust välja. 1933. aasta algul tulid Saksamaal võimule natsid, mille
aastal. 1635. aastal astus sõtta ka Prantsusmaa, kelle eesmärk oli oma põlisvastaseid Hasburge nõrgendada. Prantsusmaa ja Rootsi väed võitsid küll mõned olulised lahingud, kuid järgnevad aastad ei toonud otsustavad ülekaalu kummalegi poolele. Sõda venis järjest pikemaks ning siis hakati mõtlema rahu sõlmimisele. Rahuläbirääkimisi hakati pidama kahes Vestfaali linnas. 1648. aasta sügiseks oli rahuleping valmis ning ajalukku on see rahuleping läinud Vestfaali rahuna. Vestfaali rahu võeti Saksamaal vastu suurte lootustega. Rahvas uskus, et õigusetuse ja vägivalla asemele astub nüüd rahu ja kord. 17. sajandi teisel poolel oli sõjaliselt kõige tugevam riik Euroopas Prantsusmaa. Kuningas Louis XlV soov Prantsusmaa piire laiendada, viis ta lakkamatutesse sõdadesse Habsburgiga, kelle valdused ümbritsesid Prantsusmaad. Euroopa riikide liitumine Prantsusmaa vastu nurjas Louis XlV edasised vallutuspüüded.
aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord äärmiselt pingeliseks. Maailm seisis uue suure sõja lävel. Saksamaa sammud sõja suunas- 1933 tuli saksamaal võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei (natsid) Adolf Hitleri juhtimisel. Tahtis tühistada alandava ning ebaõiglase Versailles'i rahulepingu. Nõuti võrdseid õigusi, sealhulgas ka relvastuses ja sõjajõududes. 1933 astus Saksamaa välja ka Rahvasteliidust. 1936 sisenesid Saksa väed Reini piirkonda Versailles'i rahuleping keelas seda. Hitler kartis, et sellele kohe reageeritakse ning käskis vägedel kohe lahkuda kui märgatakse Prantsusmaa vägede liikumist. Kuid Prantsusmaa ei võtnud midagi ette ning Saksamaa alustas Versailles'i süsteemi lammutamist. Demokraatia tunnused+ ühe riigi näide- *Kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus. mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus,
Kuid sakslased ei olnud loobunud mõttest Balti Saksamaaga ühendada, siis kukutasid nad Läti valitsuse. Kui eestlased Lätti jõudsid oma vägedega, tahtsid sakslased nad välja ajada, kuid tekkis sõjaline konflikt rahvaväelaste ja landesveerlase vahel, mis kujunes Landesweri sõjaks. Sakslased vallutasid võnnu, siis tekkis Võnnu lahing, kus toimus otsustav murrang. Seal eestlased võitsid ja sakslased sõlmisid rahu ja viisid väed Baltimaalt välja. 6. Tartu rahuleping Eesti vene rahukonverents toimus Tartus ja kestis ligi 2 kuud. Kokku leppeteni jõuti läbi keeruliste läbirääkimiste ja vaidlustega. Rahuleping andis Eestile soodsa ida piiri ning lahendas majanduslikud probleemid. Venema tunnustas Eesti iseseisvumist ja loobus õigustest Eesti üle. Tartu rahu oli olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos 7. Iseloomusta 3lausega kunsti, sporti ja muusikat Eestis II maailmasõja vahel Sport :
Prantsusmaa Eiffeli torn Üks prantsuse tundtuimaid ehitisi Valminud 1889 Pariisi maailmanäituseks 324 m kõrge ja kaalub 7300 tonni Louvre kunstimuuseum Üks maailma suurimaid muuseume Avati 1793. aastal 35 000 ainulaadset kunstiteost Tuntuim neist Mona Lisa 1989. aastal ehitati muuseumi sisehoovi klaasist ja metallist püramiid, millest on saanud üks Pariisi kuulsamaid objekte. Nimes Les Arènes Maison Carrée. Versailles' loss Euroopa suurim lossi- ja pargiansambel Ehitati 1661-1710 Rahuleping 1919, 28.juunil Transport 474 lennujaama Suurim lennujaama Pariisis Charles de Gaulle Rahvuslik lennufirma Air France Raudteede teedevõrk 29 213 km pikk Teedevõrk on 1 027 183 km pikk Aitäh kuulamast!
VIETNAMI SÕDA Tulemused: 1973. A sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel USA väed pidid lahkuma Kodusõda jätkus, 1975. a vallutasid Põhja-Vietnami väed Lõuna Vietnami 1976. a kuulutati välja Vietnami Sotsialistlik Vabariik USA-s jõuti järeldusele, et sõjalisel teel ei suudeta kogu maailmas kommunismi levikut tõkestada USA otsustas alustada detente'i 1975. a tulid kommunistid võimule ka Laoses ja Kambozas MIKS USA KAOTAS SÕJA ? 1. USA televisioon näitas sõjakoledusi 2
· 28. November Joala lahing Tähtsamad väejuhid : · Johan Pitka · Karl Partsi · Anton Irv . · Hans Kalmi · Mattias Ekströmi · Andres Larka · Karl Parts · Aleksander Tõnisson 5) Tulemus : Sõda lõpes sellega , et lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat . Kell 10.30 j õustus vaherahukokkulepe. 6) Tagajärg : Sõlmiti Tartu rahuleping. Allikad : · www.hot.ee/vabadussõda · http://et.wikipedia.org/wiki/Vabaduss%C3%B5da
Suhkruseadus Tempelmaksu seadus Townshendi seadused Bostoni veresaun "Bostoni teejoomine" Esimen kontinentaalkongress Philadelphias Kokkupõrked Lexingtoni ja Concordi all Ameerika iseseisvussõja algus Teine Kontinentaal kongress George Washingtoni nimetamine Ameerika Ühendriikide esimeseks presidendiks Thomas Paine'i "Terve mõistus". Iseseisvuvdeklaratsiooni vastuvõtmine Põhja-Ameerika Koolooniate Könferatsiooni lepingu allkirjastamine Cornwallise alistumine Yorktowni all Pariisi rahuleping Shaysi mäss Konstitutsioonilien konvent Põhiseaduse vastuvõtmine Loodealade määrus Põhiseaduse ratifitseerimine George washingtoni valimine Ameerika esimeseks presidendiks Ameerika ühendriikide esimese keskpanga asutamine. Puuviljapuhastusmasina leiutamine John Adamsi valimine USA presidendiks Muulaste ja mässuseadused Thomas Jeffersoni valimine Ameerika Ühendriikide presidendiks. Pealinna viimine Washingtoni John Marshalli nimetamine Ülemkohtu presidendiks Lousiana ost M. Lewisi ja W
november 1918 Lõpetas esimese maailmasõja, sõlmiti Saksamaa ja Antandi riikide poolt. Pariisi rahukonverents (18. jaanuar 1919): Wilsoni 14 Punkti ehk Neliteist teesi Wilsoni 14 punkti olid seisukohad Euroopa taasülesehitamise põhimõtete kohta. Kõnes esitas Wilson plaani õiglase ja püsiva rahu saavutamiseks Euroopas pärast I maailmasõda. Mõned punktid: Salakokkulepete kaotamine. Desarmeerumine. Vabakaubandus. Versailles rahuleping | 28. juuni 1919 Saksamaa pidi andma Prantsusmaale tagasi Elsass-Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Pidi loobuma kõigist kolooniatest. Saksamaal kaotati sõjaväekohustus. Saksamaa pidi maksa reparatsioonimakse. Saint-Germaini rahuleping | 1919 Austria eraldati ametlikult Ungarist ja selle pindala vähendati ainult 25%-ni alast Kinnitas Austria vabariigi rajamise.
11. novembril 1918 sõlmiti Antanti ja Saksamaa vahel Compiegne´i vaherahu, millega lõppes I maailmasõda. 23. Sõja tagajärjed? Millised uued riigid tekkisid Euroopas? - Tagajärjed: - majandus halvas seisus - muutused sõjapidamises - sotsiaalne olukord halvenes - uute riikide teke - impeeriumite kaotused Uued riigid: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome. 24. Pariisi rahukonverents ja Versailles´ rahuleping. - *Pariisi rahukonverents 1918a. püsivate rahulepingute väljatöötamine, arutati sõjaaegseid tingimusi. Osales 27 riiki, peamiselt Prantsusmaa, USA ja Inglismaa. *Versailles' rahuleping võitjate (Prantsusmaa, USA, Inglismaa) ja Saksamaa vaheline leping. 25. Riigipöörded ja kodusõda Venemaal. - 26. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. Eesti Vabadussõda. - 27. Isikud: - *J. Vilms Päästekomitee liige; üks sotsiaaldemokraatliku liikumise tegelane, asutas Eesti
4. juunil 1920 arahulepingud Ungariga(Trianoni) ja 1o sept. Austriaga(Saint-Germani). 1)Doonau monarhia, kui suurriik likvideeriti, tekkisid 3 riiki: 1.Austria, 2. Ungari 3.Tsehhoslovakkia 2) Endised Austria-Ungari alad liideti Serbiaga 3) Kõik kolm Austria-Ungari järglasriiki olid kohustatud maksma reparartsioonimakse. Rahuleping Bulgaariaga 27. Nov 1919: 1)Reparatsioonid 2)Alade loovutamine Kreekale ja Jugoslaaviale-kaotas väljapääsu Vahemerele. Rahuleping Türgiga- Sevresi rahuleping 10. Aug. 1920- Osmanite impeerium kaotas palju alasid Osmanite impeeriumile kuulunud araabia alad ja Saksamaale kuulunud kolooniad läksid Inglismaale(Palestiina, Iraak, enamik Aafrika alad), Prantsusmaale(Süüria, Liibanon) ja osa said ka Belgia ja Portugal. Need alad olid mandaatterritooriumid ehk teatud aja pärast saama iseseisvuse. Rahvasteliit- Rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Pariisi rahukonverentsi otsusega.
· 1907 loodi Eesti Kirjanduse Selts · 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum · 1912 15.04 Titanicu hukk · 1914 puhkes I Maailmasõda · 1918 11.11 lõpetas Compiegne'i vaherahu I Maailmasõja · 1918 24.02 kuulutati välja Eesti Vabariik Tallinnas · 1918 1.03 algas Saksa okupatsioon · 1918 28.11 algas Eesti Vabadussõda (Punaarmee rünnakuga Narvale) 1919 · 18.01 Pariisi (Versailles') rahukonverentsi algus · 28.06 Versailles' rahuleping Saksamaaga · Juuni 3.juuli Landeswehr'i sõda (Eesti ja baltisakslaste vahel), mis kulmineerus 23. juunil võiduga Võnnu all · 23.04 tuli Tallinnas kokku Asutav kogu · 10.10 võttis Asutav kogu vastu maareformi · 1.12 Tartu Ülikoolis algas eestikeelne õppetöö 1920 · 3.01 vaherahu Nõukogude Venega sõjategevus Vabadussõja rinnetel vaibub · 2.02 Tartu rahu; esimese riigina tunnustab Nõukogude Vene Eesti sõltumatust de jure · 21
4. Iseloomusta sõjategevust idarindel (sõdivad riigid, kaotatud alad) Miks, millal ja mis tingimustel sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Bresti rahulepingu? Sõjategevus idarindel: 1914 Venemaa pealetung Ida-Preisimaal Saksamaa vastu ja Galiitsias Austria-Ungari vastu. Tannenbergi lahingus Vene vägede ränk lüüasaamine. Manööversõda pikal rindel, taganemised. Kaotati Poola. Venemaa, serbia, Rumeenia, Kreeka. Bresti rahuleping: 3. Märts 1918. Loovutati sakslastele ala, kus elasid venelased. 5. Pariisi rahukonverents: peaotsustajad ja nende eesmärgid. Rahulepingute üldised sätted. Otsustajad: Wilson(USA), Clemenceau(Prantsusmaa) ja Lloyd George(Inglismaa). Rahutingimused: reparatsioonide maksmine, maade kärpimine võitjatele, kaotajate sõjavägede piiramine, kaotajatel ei või olla relvaliike(lennuvägi, allveelaevad), Saksamaa ja Austria ei võinud
- aprill 1949 1972 SDV ja SLV ühinevad 23.mai Sak.Liitvab. (SLV) 1972 vietnamiseerimine 1949 umbes okt.1949 Sak.Dem.Vab. (SDV) 1972 - Vietnami kodusõda jaan. Vastastikuse Maj.-abi 1975 1949 Nõuk. (VMN) 27.jaan.1 Pariisi rahuleping aprill NATO 973 1949 3.-7.juuli 1973 Eur. julg.- ja koostöönõup. I 1950- Aafrika riigid iseseis. etapp ndad sep.1973 - Eur. julg.- ja koostöönõup. II 1950 - Korea sõda 1975 etapp 1953 30.aprill 1975 Saigon kapituleerus
4. juunil 1919. aastal võttis Asutav Kogu vastu "Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra". Sellega kuulutati kõrgeimaks võimuks rahvas ja selle teostajaks Asutav Kogu. Seadustati enamik seniseid riigiõiguslikke akte. Asutav Kogu määras ametisse valitsusi ja võttis vastu nende tagasiastumispalveid, määras riigi eelarve ning otsustas sõja ja rahu küsimusi. Seega tegutses Asutav Kogu kui parlament. Asutav Kogu valiti ja tegutses Vabadussõja ajal. Rahuleping Nõukogude Venemaaga pani aluse Eesti Vabariigi rahvusvahelisele tunnustamisele. 10. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, mis oli üks radikaalseimaid tollases Euroopas. Mõisamaad riigistati, tükeldati ja anti väikepõllupidajatele. Maaseadus vastas täielikult rahva ootustele. Vabadussõda muutus nüüd tõepoolest sõjaks oma maa pärast. 15. juunil 1920 aastal võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse
18.01.1919- 21.01.1920 Pariisi rahukonverents sõlmiti rahulepingud ja lõpetati 1MS juriidiliselt. Kujundati maailm kahe maailmasõja vaheliseks perioodiks. Säilitati pingekolded Euroopas ning saksamaa militarismialused. Osales 27 keskriikidega konfliktis olnud riiki: saksamaa ja liitlased kutsuti vaid rahulepingute allkirjastamiseks. Venemaa polnud kutsutud. Baltiriigid osalesid mitteametlikult. Kaotajatega koostati 5 rahulepingut, mis olulisim: versailles rahuleping Versaille rahuleping saksamaa oli sõja süüdlane. Saksamaa pidi võitjatele maksma reparatsioone. Saksa armee vähendati 100 000 meheni, ajateenistus keelati, lennuväe, tankide, allveelaevade omamine keelati, sõjalaevastikku piirati 6 laevani. Saksamaa pidi loovutama 10% territooriumist ja kõik oma kolooniad andma võitjatele. Loodi Reini demilitariseeritud tsoon Compiegne vaherahu 11.11.1918 Suurriikide huvid SB- koloonia säilitamine, saksamaa nõrgestamine, liitlased (prants. ;venemaa)
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1920.-30. AASTAIL MAAILMAMAJANDUS 1920.-30. AASTAIL 1.Pariisi rahukonverents ja Versailles´ rahuleping: millal ja miks toimus rahukonverents (lk 12) Pariisi rahukonverents toimus 18. jaanuar 1919. Seal töödati välja rahulepingud ja kaotajad pidid neid allkirjastama. Versailles´ rahulepingu peamised tingimused (lk 13) Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest (territoorium vähenes kaheksandiku võrra), asumaad anti võitjate valitseda. Kaotajal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Saksamaa
1) Pariisi rahukonverents Millal? Jaanuar 1919 – jaanuar 1920 Kes osalesid? I maailmasõja võitnud riigid (Antandi riigid) Tähtsamad otsused? Vessailles’ süsteem 2) Verssailles’ rahuleping Kes sõlmisid? Rahuleping Saksamaa ja Antandi riikide vahel Millal sõlmiti? Sõlmiti 1919. aasta juunis. Tähtsamad punktid? Saksamaa territoorium vähenes kaheksandiku võrra, kaotati Elsass-Lotring, Saksamaal kaotati sõjaväekohustus, Saksamaal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega
1809-asutati autonoomia Soomes 1906-lubas Vene valitsus Soomel valida ühekojalise Eduskonna. 1917.6.12-kuulutas Soome end iseseisvaks vabariigiks 1919-1932-eestlastele kasulik aeg,kehtis keeluseadus(kuiv seadus) 1939-1940-Talvesõda 1941-1944-Jätkusõda 1946-J.K-Paasikivi 1947-Pariisi Rahukonverentsil kirjutati alla rahuleping 1948-sõpruse koostöö ja vastastiku abistamise leping 1952-OM(olümpiamängud) 1955-ühines ÜDO-ga ja Põhjamaade nõukoguga.Saab tagasi Porkkala 1956-Soome presidendiks Urho Kaleva Kekkonen 1964-külastab Kekkonen Eestit,peale sõda avaldas kaastunnet. 1965-avati Tallinn-Helsingi vaheline laevaliin 1969-OECD.Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni liige 1975-EJ ja KK.euroopa julgeoleku ja koostöö konverents 1982-presidendiks Mauno Koivisto 1989-EN(euroopa nõukogu)
Oktoobripööre - "1917: Kornilov üritas kehtestada sõjaväelist diktatuuri;Lenin,Kerenski;AjutiseVal liikmed arreteeriti, 8nov esimene nõukogude valitsus-Nõukogu Rahvakomissaaride ... ;Vägivald ja terror, teisitimõtlemise eiramine, maailmarevolutsiooni idee õhutamine teistes riikides" 4 Pariisi konverents - 1945-46: Ita,Rum,Bulg,Unga,Soome(saksa poolel) Pariisi rahukonverents - 1919-1920;SBR-George,FR-Clemanceau,US- Wilson;Versaille rahuleping Saksa:Loovut Elsas-Lot,reparats,keelati om lennu,allvee, armee vähend 100k Patsifism - Põhimõtteline suhtumine, mille järgi ei saa inimeste tapmist ega sõjapidamist kunagi õigustada ning, mis näeb sõda kui mastaapset tapmist. PearlHarbour - Jaapani üllatusrünnak Ameerika sõjaväesadamale. Plaan 17 - Prantsuse sõjaplaan I maailmasõjas. Positsioonisõda - Nii nimetati I maailmasõja stiili. Hoiti sama positsiooni kuid, kui mitte aastaid.
Eesti Vabadussõda 1918 1920 Vabadussõja eel Eestimaa Päästmise Komitee tegevusse astumine Eesti iseseisvuse manifest Saksa okupatsioon Bresti rahuleping ja Compiegne'i vaherahu Eesti rahvavägi Vabadussõja algus Algas 28. novembril 1918 Punaarmee laialdased vallutused Sõjaseisukorra väljakuulutamine ja sundmobilisatisoon Abi väljaspoolt Soomusrongid U ue hooga rünnakule Jaanuaris 1919 taandumiste maksimum Väeosade koosseisud kõvasti kahanenud Rünnakute tagasilöömine Vastupealetung Rasked ja verised lahingud lõunapiiri ääres M äss Saaremaal veebruaris Sõjategevus väljaspool Eesti piire
Loire´i oru lossid Sissejuhatus Prantsusmaal 40 lossi(Chambord,Blois, Chenonceaux,Chinon ,Langeais jt.) 1418-28.mai Burgundlased Kirev elu Õukonna lahkumine Iga aasta miljon turisti Usse:Okasroosikese loss Charles Perrault Nelinurkne põhiplaan Ümartornid Ühelööviline lossikirik(1523-1535) Neitsi Maarja kuju(Luca della Robbia) Populaarne abielupaik Loches:Sõja ja armastuse loss Charles VII ja Agnes Sorel Sorel maetud lossi Kaitsemüürid,tornid Jeanne d' Arci ja Charles VII kohtumine Amboise:Suured ajaloosündmused 503-Clodovech ja...
Fourth level Fifth level Hinnom teenis vabadussõjas: 2. Eesti jalaväepolk 2. diviisi tagavarapataljon Soomurongide Diviis Vabadussõda 1918 Punaarmee pealetung (Narvast ) Eestil vähe toitu, relvi ja riideid Punaarmee jõudis Tallinnast 30 KM kaugusele. Soomest tulid relvad, laskemoon ja vabatahtlikud. Aitas Suurbritannia 1919 Narvas lahingud 1920 Tartu rahuleping 1933. aastast töötas ta Tallinnas Raudtee Peatehase raamatupidajana. 1944 põgenes Saksamaale 1957 sai loa, et USA'sse elama asuda Tegutses raamatupidajana Suri 1989
Teine maailmasõda : Põhjused : · Versaille´s rahuleping · Saksamaa tahtis saada maailma vallutajaks · Agressorriikide olemasolu · Rahvaste Liidu nõrkus · Suurriikide lepituspoliitika · Rahupooldav mõtteviis( patsifism). Iga hinna eest rahu · Agressorriikide poliitika MRP : · Sõlmiti 23.august 1939 · Ehk mittekalleletungileping · Saksamaa püüab sellega ära hoida sõda kahel rindel · Nõukogude Liidu eesmärk oli tsaaririikides taastada Nõukogude Liit.
jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Nad tegid koostööd K.Pätsiga. Sõjavägi oli varustatud moodsa ja küllusliku käsirelvastusega, omas 2000 kuulipildujat, 300 suurtükki, 10 soomusrongi, 12 soomusautot ja tanki, 28 lennukit, 25 sõjalaeva ja paarkümmend abilaeva. Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Vabadussõjas langes 5000 Eesti sõdurit.
maailmasõja. Pariisi rahukonverents. Versailles`i rahu ja Versailles`i süsteem. Pariisi rahukonverents toimus jaan 1919jaan. 1920 Konverentsist võtsid osa 26 riigi esindajad, kuid otsustavad hääled kuulusid sõja võitnud suurriikidele. Suurbritannia peaminister David Lloyd George, Prantsusmaa peaminister George Clemenceau ja USA president Woodrow Wilson otsustasid Esimese maailmasõja järgse maailmakorralduse üle. Versailles rahuleping allkirjastati 28. juunil 1919.a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. Versailles diktaadiks. Versailles`i rahulepingu tingimused ja peamised otsused Saksamaa nõrgestamine Versailles rahuleping allkirjastati 28. juunil 1919.a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. Versailles`i diktaadiks. 1) territoriaalsed muutused Euroopa kaardil Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest:
sõjamasina käsutusse; verised juudipogrommmid ehk arvetõiendamine koahliku juudi elanikkonnaga; Türgi vägede vallandatud etniline puhastus, mille käigus tapeti üle pooleteise miljoni inimese; Kadunud sugupõlvkond Koledused jäid inimeste mällu; sõda muutus järjest julmemaks; inimlikkusel ja halastusel jäi aina vähem kohta; sõjast tagasi tulnud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga; nende väärtushinnangud olid purustatud. Sõja lõpp läänes. Versailles' rahuleping USA astumine maailmasõtta Ühendriigid kuulutasid Saksamaale sõja; Saksa pealetung läänes Wilson(USA president) tegi ettepaneku sõlmida õiglane rahu; saksamaa lükkas selle tagasi; sakslased üritasid purustada ka inglaste uur kaitseliini Flandrias, kuid inglased võitlesid meeleheitliku vaprusega ega taganenud; 18. juulil 1918 läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn teises Marne'i lahingus sakslased tagasi.Saksa pealetung oli läbi kukkunud;
Saksamaa pidi prantsusmaale loovutama Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Saksamaa jäi ilma ligi kaheksandikust territooriumist, ta pidi oma sõjaväge vähendama 100 000 mehele, kellest 4000 võisid olla ohvitserid. Ei tohtinud kehtestada sõjaväekohtustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Tuli maksta reparatsioone. Austria ja Türgi kaotasid samuti suured territooriumid. Versailles'i rahuleping oli ebaõiglane ja tekitas uusi pingeid. Türgis tõusid rahvuslased rahuleping allkirjastanud valitsuse vastu üles. Antandi toetusel viis Kreeka oma väed Türki, kuid sai järgnenud sõjas lüüa. 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, mille president oli Kemal. Neil õnnestus sõlmida uus rahuleping, mis andis osa kaotatud alasi tagasi. Hukkus u 10 mlj inimest, haavata sai 20 milj, 3,5 milj neist jäi vigaseks. Paljud ei toibunudki sõjakoledustest. Varisesid Austria-ungari, Venemaa, Saksamaa
1.Pilet Vabadussõda 1918 – 1920, Venemaa ja Eesti vahel Landeswehr'i sõda mis leidis aset 1919 Rahvaväe ja landesweerlaste vahel. Tartu rahuleping sõlmiti 2.veebruaril 1918 aastal Tartus, mis kuulutas välja esimest korda Eesti iseseisvumise. Tartu rahuleping sõlmiti Nõukogude Liidu ja Eesti vahel, mis pani paika kahe noore riigi piirid. Vene võimu alt vabanenud Eestis oli kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu ja koostas Eesti esimese põhiseaduse aastal 1920, selle koostas seadusandlikku võimu ühekohaline parlament – riigikogu - ja täidesaatvat võimu valitsus.Valitsuse määras ametisse riigikogu ja valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Erakondades
novembris. Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati vabariigiks. Algselt nimetati vabariiki Weimari vabariigiks, sest lepingule kirjutati alla Weimaris. 11.novembrile 1918 kirjutas Saksamaa alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Vaherahu tingimused olid Saksamaale rasked. Ta pidi loobuma vallutatud aladelt, pidi liitlastele andma sõjavarustuse, k.a. allveelaevad, lennuväe ja ookeanilaevastiku. 8. Pariisi rahukonverents, Versailles´ rahuleping. * Pariisi konverents toimus 18.jaanuar 1919 * Osales 27 riiki * Konverents lükkas tagasi Ameerika rahuplaani ja keskenduti peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huvidele rahulepingu koostamisel * Versailles’i rahuleping (28.juuni 1919) kõige tähtsam dokument rahukonverentsil * Rahulepingu koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri (1919a- Rahvasteliit) * Analoogne leping Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga RAHULEPINGUPUNKTID: * Saksamaa pidi loovutama vallutatud alasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
