sõdima lubades selle eesti Itaaliale osa Austria-Ungari valdustest. · Mais kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja, avades sellega uue rinde. · Saksamaale tõi kergendust liitlase Bulgaaria sõttaastumine. · Bulgaaria ühinemine keskriikidega otsustas Serbia saatuse, Serbia väed purustati. · Türgi sõttaastumine Kolmikliidu poolel 1916 · Rumeenia astus Antandi poolel sõtta Sõja lõpp läänes. Versailles' rahuleping USA astumine maailmasõtta: USA oli Antanti sõja algusest peale toetanud suurte laenudega ning varustusega. Ühendriikide sõttaastumist soodustasid: seal levisid saksavastased meeleolud, kuuldused Saksa üksuste metsikustest Belgias, Lusitania uputamine, sakslaste allveesõda, mis röövis Ühendriikidelt nii imimelusid kui kaubanduslikke kasumeid. 6. aprill 1917 kuulutas USA Saksamaale sõja. Saksa pealetung läänes: *Ühendriikide president Wilson tegi 8
Soome jäi erapooletuks. Sellest hoolimata alustasid nõukogude lennukid soome linnade pommitamist. See peale otsustas soome parlament 25.juuni 1941 aastal kuulutada NSVL'e sõja. Tulemused: Sõjakäigus vallutas soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas NSVL'e kuulunud karjala alad. Kui punaarmee asus uuesti pealetungile 1944. pidid soome väed nendelt aladelt taganema. 19. sept 1944 sõlmiti soome ja NSV liidu vahel vaherahu ja hiljem allkirjastati ka rahuleping. Talvesõjas kaotatud alad jäid NSV liidule aga ka seekord säilitas soome iseseisvuse 3.MRP's Eesti annekteerimiseni ehk eesti iseseisvuse häving Pärast MRP sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua eestisse punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. 28.sept 1939 kirjutas Eesti baasidelepingule alla. Punaarmee okupeeris eesti 17 juunil 1940. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,töörahva revolutsiooni". Juulis
Pljussa- 1583. aastal sõlmitud rahu Venemaa ja Rootsi vahel, mis jättis Rootsile nii Põhja- Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. 1590. aastal puhkes taas sõjategevus. Täyssinä- 1595. aastal sõlmitud rahu Rootsi ja Venemaa vahel, millega viimane tunnustas Rootsi valdusi Põhja-Eestis, Rootsil tuli aga loobuda oma vallutustest Ingerimaal. Stolbovo- 1617. aastal sõlmitud rahu Venemaa ja Rootsi vahel, millega viimane sai soodsalt oma valdusesse kogu Ingerimaa. Rahuleping nihutas Rootsi-Vene piiri Narva jõest märksa kaugemale itta, kus see püsis Põhjasõjani. Altmargi- 1629. aastal sõlmitud rahu Poola ja Rootsi vahel, millega Rootsi sai kogu Eesti mandriala enda võimu alla. Rootsi valdusesse läks ka tänapäeva Läti koos Riiaga. Brömsebro- 1645. aastal sõlmitud rahu Rootsi ja Taani vahel, mis lõpetas Taani aja Saaremaal Uusikaupunkki- 1721. aastal sõlmitud rahu Rootsi ja Venemaa vahel, mis lõpetas Rootsi aja Eestis.
2. Hitler ja tema abilised asusid looma võimast sõjaväge. 3. Inglismaa sõlmis Saksamaaga merekokkuleppe (Saksamaa sai tunduvalt suurendada sõjalevade arvu). Samuti koostöö Jaapani ja Itaaliaga. 4. 1935. aastal toimus Saarimaa rahvahääletus, kus enamik sealsetest elanikest olid Saksamaa taasühinemise poolt. 5. Järgmisel aastal sisenesid Saksa väed Reini piirkonda, kus Prantsusmaa ei hakanud neile vastu. (Saatanlikud kolmekümnendad) * * Sakslasi ajas vihale Versailles rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustada. Üleskutse see leping tühistadaning sõjakaotus tasa teha leidis Saksamaal suurt poolehoidu. * Antandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, kuna nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Seetõttu otsustasid nad seda jõuga haarata. * Pärast I maaimasõda kehtestatud uued riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Mitmes riigis arvati, et
on samuti nafta eksportija, saab ka tõsta nafta hinda. NSVL jääb tehniliselt maha. 1978 Camp Davidis rahuleping (USA, Iisrael, Egiptus) USAs võimul J. Cartes, kes on inimõiguste võitleja; Egiptuses A. Sadat, kes toetub lääneriikide
Soome jäi erapooletuks. Sellest hoolimata alustasid nõukogude lennukid soome linnade pommitamist. See peale otsustas soome parlament 25.juuni 1941 aastal kuulutada NSVL'e sõja. Tulemused: Sõjakäigus vallutas soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas NSVL'e kuulunud karjala alad. Kui punaarmee asus uuesti pealetungile 1944. pidid soome väed nendelt aladelt taganema. 19. sept 1944 sõlmiti soome ja NSV liidu vahel vaherahu ja hiljem allkirjastati ka rahuleping. Talvesõjas kaotatud alad jäid NSV liidule aga ka seekord säilitas soome iseseisvuse 3.MRP's Eesti annekteerimiseni ehk eesti iseseisvuse häving Pärast MRP sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua eestisse punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. 28.sept 1939 kirjutas Eesti baasidelepingule alla. Punaarmee okupeeris eesti 17 juunil 1940. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,töörahva revolutsiooni". Juulis
Eisenhoweri doktriin '57- aasia rahvaste aitamine. Endine NATO vägede ülemjuht 1960 – John F. Kennedy, noor demokraat, leidis, et ameeriklased peavad rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tapeti 1963 Dallases. 1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64 1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74. 1974 – Gerald Ford, ilmetu president 1977 – Jimmy Carter, ebakindel president 1981 – Ronald Reagan, majpol aluseks oli arusaam, et sotsprobleemide lahendamine vaid tulude ümberjaotamise abil pidurdab maj arengut. Kärpis sotsprogramme, makse. Tugines rohkem eraalgatusele ja turumaj- algul suur tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. 84 valiti tagasi.
ROOTSI AEG "Vana hea" Rootsi aeg Olla eestlane tähendas olla pärisori. Balti provintsid olid Rootsile vajalikud kaitsevallina Venemaa ja Poola vastu. Rootsi võim muutis Eesti kultuuriliselt osaks PõhjaEuroopast, pani aluse luteriusule, rahva haridusele ja kirjakeele arengule. *Rahvastik 17. sajandi alguses oli rahvaarv langenud 100 00ni. Kõige vähem kannatasid sõdades Saaremaa ja Hiiumaa. Saarlasi asustati vägisi ja meelitati mandrile. Toimus sisseränne Venemaalt, Soomest, Lätist, kuid tuli isegi sotlasi ja hollandlasi. Sisserändajad segunesid eestlastega v.a. venelased. 17. sajandi lõpuks tõusis rahvaarv 400 000 ni. *Balti maariigi kujunemine 12 liimeline maanõunike kollegium oli mõlemas kubermangus kuberneri eesistumisel kõrgeim võimuasutus. Eestimaal ka kõrgeim kohus. Riigivõim ei saanud ühtegi olulist otsust Balti provintsides läbi viia ilma kohalike aadlike nõusolekuta. Nii tekkis 17. sajandi keskel nn Balti maariik. ...
Valgevene ja Ukraina. 3. märtsil 1918 oli Lenini valitsus sunnitud sõlmima Bresti rahu, millega Venemaa loobus kõigist kaotatud aladest ning lisaks Taga-Kaukaasiast. Saksa väed maabusid ka Soomes, aidates seal punaste ja valgete vahel puhkenud kodusõjas valged võidule. Pealinn viidi Petrogradist Moskvasse. Novembris 1918 Saksamaal alanud revolutsioon andis Nõukogude Venemaale ajendi rahuleping tühistada · 1918-20 toimus Kodusõda · 1920. aastate algul oli olemas 6 vormiliselt iseseisvat nõukogude vabariiki: Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia ja Gruusia. 1921 moodustasid kolm viimast Taga-Kaukaasia föderatsiooni. 1922. aastal loodi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, kus nõukogude liiduvabariigid allutati järk-järgult keskvõimule. Kodusõja aastad - Sõjakommunismi poliitika 1918-20
USA sai sellest teada ja Kennedy teatas sellest kogu maailmale 1962 ja nõudis rakettide eemaldamist ning valmistus rünnakuks. Lõpuks andis NSVL alla. 1964-75 Vietnami sõda 1954 jagunes Vietnam nagu Kuubagi kaheks ja Põhi oli NSV Liidul ja Hiina toetusega ning Lõuna USA mõju all. Lõunas puhker partisanisõda, mida tõetas Põhi ning see läks väga veriseks. Maailm nõudis sõja lõpeta,ost ja 1973 sõlmiti tänu Nixonile Pariisi rahuleping. Kodusõda kestis edasi ja 1975 liideti lõuna põhjaga ning kehtestati kommunism. 1968 Tsehhoslovakkia kriis ja Praha kevad võimule tuli Dubcek, kes kehtestas omanäolise sotsialismi, millele lisas turumajanduslikke elemente, näiteks väikeettevõtlus, tsensuuri kaotamine jne. Kõik toimus vägivallatult. See andis lootust rahvale ning Dubceki reforme nimetati Praha kevadeks. Aga NSV Liidule see ei meeldinud ning
jaanuar 1919 Utria rannal maabunud Soome vabatahtlikud tungisid Narva ja tõrjusid koos Rahvaväe üksustega Punaarmee Narva jõe idakaldale. · Veebruar 1919 Rahvavägi Valgani ja Võruni, Eesti puhas vaenuvägedest. · Mai 1919 Mitu suurt operatsiooni sõjategevuse Eestist väljaviimiseks. · 23. juuni 1919 Võnnu vallutamine, tähistatakse võidupühana. Peale seda sõjategevuse vaibumine ja otsese ohu vähenenemine Eesti iseseisvusele. · Veebruar 1920 Tartu Rahuleping, sõja lõpp. · 1920 Põhiseadus, ühekohaline parlament Riigikogu. · 1930 algus Eesti majanduse ja ühiskonna kriis. · Oktoober 1933 Vabadussõjalaste poolt koostatud põhiseaduse parandused rahvahääletuse poolt heakskiidetud. · Aprill 1934 Pidid toimuma Riigipea ja Riigikogu valimised. · 12. märts 1934 K. Päts ja J. Laidoneri sõjaväeline riigipööre. · 1937 Uus põhiseadus, presidendi koht (K. Päts). · 1920 algus Püüti sõlmida Balti Liit
1935. aastal oli ta alustanud Saksa armee Wehrmachti taastamist, mis oli Versailles' rahuga keelatud. 1936. aastal okupeeris Hitler Reini demilitariseeritud tsooni. See sai võimalikuks, kuna Euroopa riikide tähelepanu oli Aafrika piirkonnas: samal ajal käis Itaalia-Etioopia sõda. Prantsusmaa, keda see Versailles' lepingu rikkumine eriti ohustas, jäi reageerimisega hiljaks ning seati toimunud fakti ette. Itaalia-Saksamaa suhted tihenesid Jaapaniga. Kuigi Versailles' rahuleping oli soosinud patsifismi, kasvas Antikominternipaktist peagi välja Berliini-Rooma-Tokyo telg. 1937. aasta lõpul koostatud salajases Hossbachi memorandumis kinnitas Hitler, et tema eesmärkideks on territoriaalne ekspansioon Kesk-Euroopas eluruumi (Lebensraum) võitmiseks ja juutide hävitamine. Esimesena kaotas 1938. aastal iseseisvuse Austria. Seejärel üritas Hitler likvideerida Versailles' rahuga rajatud deemokraatlikku Tehhoslovakkiat
Augustis 1918 Amies'I lahinguga õnnestus Pr. Sakslastest puhastada. 19) Keskriikide sõjast väljaastumine. Sept. 1918. pöördusid sõjaväelased keisri poole palvega alustada läbirääkimisi Sept. 1918 alustas rahuläbirääkimisi Bulgaaria Okt. 1918 sõlmis vaherahu Türgi Nov. 1918 kapituleerus A-U 20) Versailles' rahukonverents: aeg, osalenud riigid, valitsenud õhkkond, tulemused 18.01.1919 algas, Wilsoni rahuplaan lükati tagasi. Rahuleping arvestas peamiselt Prantsusmaa ja UK huve. Rahulepingule kirjutati alla 28.06. 1919 -sõjasüü Saksamaa Elsass-Lotringi loovutamine Pr. Kaotas kolooniad ja 1/8 põlistest aladest Sõjaväe suurus Reini jõe piirkond demilitariseeritud piirkond Reparatsioonimaksed 21) Rahvasteliidu ülesanded. Ei laseks riikide vahelisi tülisid lahendada ning suudaks taltsutada agressoreid. 22) I maailmasõja tagajärjed. *Suurim inimohvrite arv; *Kadunud põlvkond *Rahvusriikide tekkimine *jõudude
eesmärk oli taastada Eesti Vabariigi iseseisvus. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon ilma verevalamiseta. Perestroika 1980. aastate keskel algatas Mihhail Gorbatsov NSV Liidus uuenduspoliitika - perestroika, mis saavutas Eestis oma haripunkti 1987. aastal ning kasvas 1988. aastal üle iseorganiseerunud laulvaks revolutsiooniks. Tähelepanuväärsel viisil algasid umbkaudu samal ajal analoogilised ühiskondlikud protsessid ka paljudes teistes Nõukogude Liidu liiduvabariikides. Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Balti kett oli 23. augustil 1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks Leedu Sjdise, Läti Tautas Fronte ja Eesti Rahvarinde ja Balti Nõukogu algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi kulgevat katkematut inimketti
Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada. Saksamaa ning NSVL olid muutnud suuremaks ja tugevamaks ning püüdsid Euroopat vallutama hakata. Majanduslikud eeldused Saksamaa tahtis hakata arendama sõjatööstust, et saada majanduslikult heale järjele, NSVL asus aga tugevdama sõjaväge. Ideoloogilised eeldused Saksamaa vajas oma rahvale eluruumi, mida tuli hakata hankima naaberrahvastelt, NSV Liit tahtis muuta kogu maailma kommunistlikuks. Teise maailmasõja algusaastad Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sissetungiga Poola. Hitler küll lootis, et lääneriigid tema vallutustesse ei sekku, kuid juba 3. septembril 1939. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja. 17. septembril 1939. aastal sisenes Poola ka Stalini sõjavägi, asudes vallutama Poola idaosa. Poola alistati kahe nädalaga ning peagi kuulus NSV Liidu koosseisu ka Leedu. 1939. aas...
· 1919 toimus ootamatu pööre eestlased olid organiseerunud, abistasid Soome vabatahtlikud, merelt Inglise laevastik · Kindral Laidoneri juhtimisel löödi 1919 jaanuari lõpuks punaväed Eestist välja · 1919 alanud pealetungi käigus vallutasid eestlased Pihkva ja Põhja-Läti · Enamlaste võim Lätis likvideeriti · Eesti-Läti väed sattusid vastamisi Saksa vägedega nn Landeswehri sõjas · Saksa väed purustati, taastati Läti vabariik Vabadussõja lõpp, rahuleping · Punaarmeel ei õnnestunud vaatamata rasketele lahingutele edu saavutada · Ka Eesti pool oli sõjast kurnatud · Venemaa tegi ettepaneku rahuläbirääkimisteks, lootes murda Lääneriikide blokaadi, eestlased nõustusid Venemaa kodusõja lõpp · Enamlaste olukorda nõrgestas talurahvasõda ning sõda Poolaga · 1922 oli kodusõda lõppenud enamlased olid saavutanud võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi aladel
(sakalased, ugalased, saarlased, läänemaalased) aga omapoolsete retkedega. Koostati sõjaplaan: taheti vallutada Toreida linnus ja seejärel rünnata Riiat. Toreidasse aga tulid abiväed Riiast, seega eestlased jäid kahe ründaja vahele. Eestlased oli suurte kaotuste tõttu sunnitud rahu paluma ja nõustuma ristimisega. Vaenlased tegid veel sõjaretki Eestisse, lisaks sõjakannatustele oli puhkenud katk. Vajati hingetõmbeaega ja asuti rahuläbirääkimistele. 1212 Toreida rahuleping. Eestlasi sundisid rahuläbirääkimistele ka pinevad vahekorrad venelastega. II PERIOOD (1215-1221) Sakslased murdsid vaherahu ja tegid 1215 rüüsteretke Ridalasse ja Sakalasse. Pärast eestlaste kaotust Leo all, koostati vastupealetungi kava, mille lõppeesmärgiks sai siinse piirkonna saksa koloonia täielik hävitamine. See aga loodetud tulemusi ei toonud, sest osalenud jõududest jäi lihtsalt väheseks. Seejärel tahtsid ristisõdijad
10.mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades kõikki erinevaid jõude. See toimis igati, 12.-13.mail purustasid sakslased kogu prantslaste põhiväe. Inglased suutsid suure vaevaga evakueerida oma väed, kahjuks aga pidi loobuma varustusest. Varsti astus sellesse sõtta ka Itaalia sakslaste poolelt. Prantslaste vastupanu ei andnud ikkagi tulemust ja 22.juuni 1940 sõlmiti Compoegne’i metsas Prantsusmaa ja Saksamaa vahel rahuleping. 2/3 Prantsusmaast läks saksa okupatsiooni alla. Chales de Gaulle lõi Inglisaal liikumise Vaba Prantsusmaa ja jätkas sõda Hitleri vastu. 9. Lahing inglismaa pärast Prantsusmaa alistumise järel jätkas vastupanu vaid Suurbritannia, mille peaministriks oli saanud Winston Churchill. Viimane lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. Nii pidi Hitler valmistuma dessandiks. Esmalt pidi purustama Briti õhujõud. 16.juuli 1940
Maapäev kõrgeima võimu kandja Eestis (15. november 1917) – ainult Maapäeva otsused on legitiimsed ja tehti otsus, et Eestist peab saama iseseisev riik Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (23./24. veebruar 1918) – Edasitungiv Saksaama okupeeris nüüd Venemaa asemel uue iseseisva riigi Vabadussõja algus (28. november 1918) – Eesti iseseisvuse kehtestamine relvajõul Võnnu lahing (22. juuni 1919) – võit Landeswehri üle, võidupüha Tartu rahuleping (2. veebruar 1920) – Vabadussõja lõpp, Nõukogude Venemaa tunnistab Eesti iseseisvust detsembrimäss (1. detsember 1924) – eesti kommunistide läbikukkunud sõjaline riigipöördekatse autoritaarne riigipööre Eestis (12. märts 1934) – demokraatia lõpp, vaikiv ajastu MRP (23. august 1939) – Molotovi-Ribbentropi pakt, salajane lisaprotokoll Baaside leping (28. september 1939) – NSVL-i baasid Lääne-Eesti saartele, Paldiskisse ja Tallinna Narva diktaat (17
Arvamus- Kas esimene maailmasõda oli paratamatu ? Esimene maailmasõda oli ajaloo üks suurimaid sõdu .Hukkunuid oli ligi 10 miljonit ja sõda kestis aastatel 1914-1918 . Maailmasõda ei oleks saanud vältida kuna suurriigid tahtsid saada võimu ja käis pidev maade jagamine, mis tekitas väiksemaid sõdu ja tülisid. Valitses pingeline olukord ja suurriigid sõlmisid omavahel lepinguid, et saada niiöelda kindlustunnet . Näiteks Saksamaa sõlmis lepingu Austria-Ungariga kuhu hiljem tuli ka Itaalia.Neile vastu sõlmisid liidu Inglismaa ja Prantsusmaa, millega hiljem liitus Venemaa. Omakasu tahtsid ka paljud väiksemad riigid ja pinget suurendas ka jagelemine kolooniate pärast. Kui terrorist tappis Austria-Ungari troonipärija F.Ferdinandi saigi sõda alguse.Võib küsida, et kui terrorist ei oleks tapnud F.Ferdinandi, kas oleks olnud võimalik sõda ära hoida? Ilmselt mitte kuna Euroopa riigid olid juba valmistunud sõjaks ja see oleks võinud alguse saada mi...
NSVL tarnis Kuubasse rakette. USA sai rakettidest teada ning kehtestas blokaadi. NSVL andis järgi ja Hrustsov lubas raketibaasid eemaldada. Vietnami sõda:1946-1954 Indo-Hiina sõda, Tekib 2 Vietnami. Partisani sõda. Vietnam oli Prantsusmaa koloonia, peale II ms kuulutati välja Vietnami Demokraatlik Vabariik. Prantsusmaale see ei meeldinud. II etapp, 1964-1973, P-V(NSVL) ja L-V(USA). Sõlmiti Pariisi rahuleping. Sõjategevus pidi lõppema ning USA oma väed välja viima. Kodusõda kestis edasi. Vietnamid ühendati. Kehtestati kommunism. 7) Pingelõdvendus (tähendus, olulised lepingud ja nende mõjud, pingelõdvenduse tulemus ja tagajärjed) Lääneriikide välispoliitika oli jõudnud ummikusse: ei oldud suudetud takistada kommunismi levikut, majanduslikult oli olukord kehv, samal ajal näis NSVL tugevnevat. Lääneriigid vajasid hingetõmbeaega, algas pingelõdvendus ehk
· Majandus riigi kontrolli alla. 7. Natsiaalsotsialistid Saksamaal · Maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud hakkasid koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler. · 1923 üritas Hitler võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti maha ja Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas teose "Mein Kampf". Sisu: Saksamaale suur tulevik, milleks tuli tühistada Versailles' rahuleping ja laiendada sakslaste eluruumi. Tuli kehtestada uus kord, mis pidi teised kõrvaldama. Aaria rass teistest rassidest kõrgemaks ja selle puhtuse säilitamine Saksamaa suurimaks eesmärgiks. · Ülemaailmse majanduskriisie puhkemisel avanes natsidel uus võimalus. Sakslased arvasid, et "punast katku" saab peatada vaid "pruuni katkuga" - natside populaarsuse kasv. · 1933 lasi Hitler ennast kantsleriks nimetada.
pearahaga, mis hõlmas ühtviisi peaaegu kogu elanikkonda) ning kaasas naisi seltskonnaellu, mida seni oli peetud kõlbmatuks. 8. juulil 1709 aastal said Rootslased Potaava lahingus hävitavalt lüüa. Venemaa vallutas pärast seda järjest uusi alasid ja saavutas väljapääsu Läänemerele. 1721. aastal kirjutati Venemaa ja Rootsi vahel alla Uusikaupunki rahu millega sõda lõppes. Aastal 1711 ründas Peeter Türgit ja sai tõsise kaotuse osaliseks. Rahuleping kohustas teda ära andma Musta mere äärsed sadamad, mis ta 1697 oli vallutanud, sultan aga kohustus mitte liituma Põhjasõjas Karl XII-ga. Isiklikku Aastal 1724 kroonis ta keisrinnaks oma teise abikaasa Katariina. Keiser oli temaga elanud alates 1703. aastast, mil ta kohtas teda oma parima sõbra Aleksandr Mensikovi juures. Kahekümneaastane endine leedu talutüdruk ja teenija, kelle nimi oli siis Marta Skawronska, oli Mensikovi armuke. Varsti sai temast Peetri armastatu
· 1910 Korea annekteerimine · 1927 Tanaka memorandum Jaapani ülemvõimu kehtestamine Aasias · 1931 Mandzuuria okupeerimine · 1936 Kominternivastane pakt- Venemaa vastane · 1937 Hiina-Jaapani sõja puhkemine, Hiina pm. vallutatatakse Jaapani poolt · 1940 Kolmikpakt · 1941 kallaletung USA-le, Pearl-Harborile · 1945 kapitulatsioon, II MS saab maailmas läbi (2.september) · 1946 põhiseadus · 1951 San Francisco rahuleping · 1951 julgeolekupakt USAga HIINA: · Suure pindala ja rahvaarvu ning pika ajalooga Hiina oli muutunud mahajäänud ja sisetülidest haaratud maaks, mida teised suurriigid olid omavahel mõjusfäärideks jaganud ning selle küljest ka tükke endale hõivanud. · 1911 noorhiinlaste revolutsioon · 1912 Sun Yat-Sen kuulutab Nankingis vabariigi. Mongoolia ja Tiibet kuulutavad end iseseisvaks · 1927 1936 Guomindangi võim - demokraatlik
nim. Oli ,, Wilsoni 14. Punkti ,, , mis nägi ette sõja lõpetamise ilma reparatsioonide nõudmiste ja võõraste maade ära võtmiseta. Samuti oleks ka koloniaal valduste küsimuses lahendatud ära avaliku diskutsiooni teel. Saksaväe juhatus lükkas selle tagasi, lootes veel võita I MS ja sai hoopis rängemad tingimused, Versaillese rahulepingu järgi. Saksamaaga sõlmitud Versallie lahuleping, mis kirjutati alla Versaille lossi peeglisaalis. 28.juuni 1919 Versaille rahuleping. Seejärgi jäi saksamaa ilma 1/8 territoorimusist. 1) Elsas Letringi piirkond läks taas Prantsusmaa kätte 2) Poola koridoriga tükeldati Saksama ära Dantsigi linn nim ümber dankstiks ja see kuulutati Poola tolli piirkonnas vabalinnaks.
edaspidises sõjas. R.Nixon alustas Tet-i rünnaku tulemusena liitlaste taganemisega ning ta plaaniks oli luua ARVN ehk Vabariikliku Vietnami sõjavägi, mis võtaks üle LõunaVietnami kaitsmise. Sellist poliitikat kutsuti "Vietnamisatsiooniks". 1970 aastaks olid Ameerika liitlased Vietnami piirilt taganenud. 1971 aastal tungis Lõuna-Korea Kamboodzasse ja Laosesse, kuid selle suutis kommunistlik Põhja-Vietnam tagasi lüüa. 27. jaanuar 1973 loodi Pariisi rahuleping ning mõned kuud hiljem lahkusid Vietnamist ka viimased USA väed. Järgmise aasta detsembris rikkus Põhja-Vietnam Pariisi rahulepingut ning ründas Lõuna-Vietnami. Selle tulemusena kapituleerus Saigon tingimusteta Põhja-Vietnamile. 2. juulil 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik ning võimule tõusid kommunistid. Ühendriikide poolt kaotatud sõda tõi kaasa suure hingelise kriisi, mida tuntakse Vietnami sündroomi nime all. Joonis 10
Ajaloo eksami kordamisküsimused 1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939. Õpik 1. Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Sest neid kuulutas Versialles’ rahuleping sõjas süüdlaseks. Nad pidid loobuma suurtest aladest ja tasuma sõjalised kahjud. 2. Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versialles’ diktaadiks? Sest pidevalt avaldasid Sakslased rahulolematust Versialles’s koostatud dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi neile peale. 3. Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4
Tagajärjed hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavatuid 20 miljonit. Sõda neelas terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunud. Algas USA esiletõus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. Demokraatia kriis ja äärmuslikud liikumised. Ei õnnestunud lahendada ühtki suurt probleemi ning need viisid teise maailmasõjani. Tagajärjed Eestile Eesti sai iseseisvaks riigiks ning vabanes tsaarivõimu alt. Pariisi rahukonverents, sealhulgas Versailles rahuleping ja Rahvasteliidu asutamine. 18. jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingute koostamisele. Versailles' rahuleping oli tähtsaim leping sellel konverentsil, see kirjutati alla Versailles' lossis 28. juunil 1919
Hankis aastatel 1918-1919 Eesti välissaatkonna juhina Euroopas Eesti Vabariigile diplomaatilist tunnustust ja võttis osa Pariisi rahukonverentsist. 1919. aastal alanud läbirääkimistel Venemaaga oli Jaan Poska Eesti rahudelegatsiooni juht. Riigipiiri küsimustes moodustati kaheliikmeline komisjon, millesse kuulusid Jaan Poska ja Adolf Joffe. Kahe mehe aruteludes jäid Jaan Poska võimed diplomaadi ja psühholoogina peale. Lõpptulemusena sõlmiti 2. veebruaril 1920 Tartus rahuleping, mida hiljem on nimetatud Eesti Vabariigi nurgakiviks ning mis kehtib tänapäevani. Rahulepingu allkirjad. Jaan Poska kirjutab rahulepingule alla. Jaan Poska lõpp Sündinud Laiusel 12. jaanuaril 1866, sureb ta vaid pisut enam kui kuu aega pärast Tartu rahulepingu sõlmimist oma kodus Kadriorus. On 7. märts. Mikroinfarkt oli teda tabanud ka rahuläbirääkimiste ajal Tartus
Usuti, et kui riiki valitseb tugev juht, siis lahenevad probleemid päevapealt. Usas saadi kriisist üle kuna loodi Taastamise Finantseerimise Selts. Roosevelt ja uue kursi poliitika. Devalveeriti dollas, suurendati makse ja koondati raha föderaalvõimu kätte, mis investeeriti ehitusprojektidesse. Tööliste kaitse seadused. Saksamaal kasutas olukorda ära Hitler ning tuli võimule 1934 (Saksamaa diktaator ehk füürer). Tuli tühistada Versailles rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi. Aarja rass oli kõige kõrgem ja selle puhtus tuli säilitada. Juutide tagakiusamine. Riigis toimuvat kontrolliti relvastatud rühmituste poolt. Hitleri võimu tugisambaks oli SS (kaitsemalev), mis juhtis H.Himmler. SS-le allus riiklik salapolitsei ehk Gastapo. Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas Sakamaad kiirest taasrelvastada, sõjaväekohustus, sõjalaevastik jne.
keskpäeval marssisid aga Tallinna sisse sakslased, kes Eesti iseseisvust ei tunnustanud. Eesti ala hõivamine sakslaste poolt kestis 3. märtsini. Samal ajal muutus Nõukogude Venemaa sõjaline olukord järjest kehvemaks ja ta olid nõus sõlmima sakslastega rahu mistahes tingimustel. Vahepeal katkenud Bresti rahuläbirääkimised jätkusid ja 3. märtsil 1918 sõlmitigi Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel Bresti rahuleping. Selle kohaselt eraldati Venemaast Poola ja Baltikum, sinna jäid Saksa väed. Kui Esimene maailmasõda 1918 novembris Saksamaa kaotusega lõppes, tühistas Nõukogude Venemaa Bresti rahu ja asus neid alasid tagasi vallutama. IV Saksa okupatsioon Eesti oli Saksamaa poolt okupeeritud veebruari lõpust/märtsi algusest 1918 kuni novembri keskpaigani 1918, seega umbes 9 kuud. NB! Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust ega Eesti Vabariigi võimuorganeid!
Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB
Sõtta astub ka Bulgaaria Serbia vastu. Serbia saab Bulg vägede käest lüüa ja sõdalased taanduvad. Sks asumaade kaotamine, ei olnud ressursse ja ülekaal Sks vastaste käes. Läänerindel püsib positsioonisõda, mürkgaaside kasutusele võtt. 22. aprill Ypres'i lahing Sks väed kasutavad esimest korda keemiarelva, kuid see ei aidanud siiski rindest läbi murda. Saksamaa hakkas panustama Venemaa nõrgestamisele, et saada rahuleping ja sõda lõpetada. Itaallaste pealetung A-U'le, mis oli küll edukas, kuid mitte märkimisväärne. Türgi ja Bulgaaria pealetung Serbiale Saksamaa allveelaevad ründavad kaubalaevu ja ka USA reisilaeva, mille tulemusena USA sõtta astub 1916 veeb-sept Verduin'i lahing Prantsusmaale sisse saamiseks tuli Sks minna läbi Verduini kaitserajatiste läbimurre ei õnnestu, kuid suured inimkaotused 26. juuni 26
suunal olid saksid, kellega sõditi 772804 ning lõpuks nad ka alistati. 788 liideti riigiga Baierimaa. 796 tungis ta Balkanile ja purustas avaaride keskse kindluse Ringi. 795 asus Karl Suur isiklikult sõjaretkele paavsti vaenlaste vastu ja tänutäheks sai keisri tiitli (800). Veel samal aastal võttis keiser ette midagi ootamatut: ta tungis kallale Bütsantsile. Loomulikult käis see tal üle jõu ning lõpuks 812 sõlmiti Karl Suure ja basileus Michael I vahel rahuleping, mis selle sõja lõpetas. Varakeskaegsete impeeriumide eluiga oli lühike, sest nende territooriumitel elas palju erinevaid rahvaid, kes olid sõjalise jõuga alistatud. Pidevalt toimusid ülestõusud, mille mahasurumine lõpuks üle jõu käis. Varakeskaegsetel impeeriumitel puudud tugev keskvõim, seadusandlus, korralik maksusüsteem. Nende puudumisel polnudki võimalik riigil kaua püsida. Karolingid pidasid end roomlaste pärandi järglasteks
Ukrainasse. Et Liivi- ja Eestimaa valduste tagasivallutamist raskendada, käskis Peeter Tartu ja Narva linnaelanikud küüditada. Lisaks sellele lasti Tartu linn ka õhku. Ent 1709. aasta suvel võitis Peeter Poltaava lahingu, millega toimus sõjas otsustav murrang. 1710. aastaks alistas ta kogu Eesti- ja Liivimaa ning 1714. aastaks vallutas ka Soome. Aastal 1711 ründas Peeter Türgit ja sai tõsise kaotuse osaliseks. Rahuleping kohustas teda ära andma Musta mere äärsed sadamad, mis ta 1697 oli vallutanud, sultan aga kohustus mitte liituma Põhjasõjas Karl XII-ga. Põhjasõjas taotletud eesmärgi saavutas Venemaa Uusikaupunki rahuga (1721), Venemaaga liideti Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja Ida-Soome koos Viiburi linnaga. Seejärel vallutas Peeter I Kaspia mere lääneranniku. Pärast põhjasõda Aastal 1721 andis Venemaa Senat Peetrile keisritiitli. Peagi tunnistasid seda ka Poola,
Prantsusmaa oli muidugi Saksamaa lõpliku ühendamise vastu.Ja see oli ka Saksamaale takistuseks.Mõlemad pooled otsustasid üksteise vastu sõtta asuda. Sõda Prantsusmaa ja Preisimaa vahel puhkes 1870.aastal.Prantsusmaa armee oli aga halvasti ette valmistatud ja Sedani all nad lõplikult kaotasidki,Napoleon III läks vangi. Sissepiiratud Pariisis puhkes ülestõus ja Prantsusmaa kuulutati taas vabariigiks.Pariis oli sissepiiratud ja Prantsusmaa pidi alistuma.1871.a kirjutati alla rahuleping. Pariisi kommuun. Rahvas nõudis Saksamaaga sõja jätkumist ja hakkas organiseerima pealinna kaitseks rahvurkaarti.Valitsus aga püüdis rahvuskaarti relvituks teha,selle tagajärjel puhkes aga valitsusvastane ülestõus.Pariis sai ülestõusnute kontrolli alla.Võim läks omavalitsuse Pariisi Kommuuni kätte.Kommunaarid hakkasid tööliste olukorra parandamiseks tegema ümberkorraldusi. Võitlus vabariigi eest. Vabariiklik riigikord jäi Prantsusmaal püsima
sõjaretkedega Taani koosseisu kuuluva Norra vastu, kuid langes 11. detsembril 1718. a. Fredrikshaldi juures Fredriksteni kindluse piiramise. Olukord sõjatandritel muutus Rootsile lootusetuks. Vene väed tegid dessante Rootsi rannikualadele, neid julmalt rüüstates. 1719. ja 1720. sõlmiti rahulepingud enamiku vastastega. Rootsi oli sunnitud loovutama valdava osa oma valdustest Saksamaal. 1721. a. kirjutati Soomes Uusikaupunki väikelinnas alla rahuleping ka Venemaaga. Rootsi oli sunnitud andma Venemaale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Lõuna-Karjala, kuis sai siiski tagasi Soome. Rootsi oli lakanud olemast Euroopa suurriik, aga sellega tuli leppida, sest Rootsi rahvaarv ja ainelised ressursid polnud suurriigi mõõtu.
· Eesti väejuhataja Johan Laidoner Umbes 80 000 meest (Eesti sõjavägi) lisaks 4000 Soome vabatahtlikku 200400 Taani ja Rootsi vabatahtlikku ning 20 000 Vene valgekaartlast · Nõukogude Venemaa väejuhatajad Jukums Vacietis ja Sergei Kamenev Umbes 160 000 meest · Saksa Landeswehr väejuhataja Rüdiger von der Goltz Umbes 9500 meest EESTI KAOTUSED:36004000 langenut, 14 000 haavatut ja 667 vangilangenut TULEMUS:Tartu rahuleping, millega Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti riikliku iseseisvust I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist.
Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. 19. mail 1919. a võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti 2 riiklikust iseseisvusest, milles selgitati maailmale Eesti Venemaast lahkulöömise ajaloolisi põhjusi. 4. juunil seadustati Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord. 10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad. 13. veebruaril 1920 ratifitseeriti 2. veebruaril allakirjutatud Tartu rahuleping. 15. juunil võttis Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse (avaldati Riigi Teatajas nr 113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. 27. - 29. novembril toimusid I Riigikogu valimised. Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 8. maini 1919.Otsustati luua ka regulaarsõjavägi, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel. Loodi Eesti Kaitseliit. Nad võtsid 1918
piire 1941.aasta seisuga Jalta konverents-1945, kinnitatakse teherani kokkulepet, võetakse vastu otsus asutada ÜRO Potsdami konverents-1945,USA, GB ja NSVL. Korraldasid saksamaa sõjajärgseid küsimusi, jagasid saksamaa ära 4-ks, otsustatakse pidada kohut natside üle Pariisi rahukonverents-10.02.1947-saksamaa liitlased peavad maksma reparatsioone San Francisco rahukonverents-8.09.1951, Jaapani ja USA vaheline rahuleping Komintern- 1919 Kommunistide loodud valitsus venemaal, kelle eesmärgiks oli maailmarevolutsiooni ideede levitamine ning võimu haaramine vägivallaga Hüperinflatsioon-inflatsioon on riigi kontrolli alt väljunud, kiire hinnatõus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtust. Saksamaal eelkõige, mõjutab tervet euroopat Rahvarinne- poliitiline organisatsioon, tavaliselt laiapiiriline vasakpoolsemate jõudude koondis Gestapo- saksamaa riigisisene poliitiline politsei aastate 1933-1945
NL survestas Eestit vastastikuse abistamise e baasidelepinguga 28.09.1939 (muidu ähvardab sõda) -5 ja 10 oktoober sõlmisid baasidelepingu Läti ja Leedu. -Samalaadse lepingu ettepanek tehti ka Soomele. Soome venitas vastamisega. NL muutus kärsituks. NL väitis, et Manila aladelt avati tuli NL pihta. ->põhjus vastuhakuks/sõja alustamiseks-> -30. November 1939 (30.10.1939)- algas Talvesõda NL ja Soome vahel, mis kestis 13. märtsini 1940, kui sõlmiti Soome ja NL vaheline rahuleping, millega Soome loovutas Karjala alasid, Viiburi linna ning rentis NL sõjaväebaaside jaoks Hanko pls. -Saksamaa tahtis vallutada Norrat (kaubasadama pärast) ja Taanit( väljapääs Läänemerele). Ettekäändeks, miks Saksamaa tahab Taanit ja Norrat vallutada, ütles Saksamaa, et kui ta ei astu Taani ja Norra kaitseks välja, vallutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa nad ära. -1940 -10.mai 1940-Saksa vägede pealetung Prantsusmaale: 1)Variosa Maginot liinil (Saksa-Prantsusmaa liin)
Üldajalugu 16) I MS tagajärjed demokraatia levik majanduskriis sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuajal tingimustega kohaneda, maailma kaubandus ei taastanud oddatud kiirusega, rahandus oli ebakindel. äärmuslus (kõva käsi) Komitern Oma II kongressil 1920. aastal kuulutas Komitern Avalikult välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule Proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele uued piirid Euroopas (Versailles' rahuleping) USA Kiire areng, kasvas nii riigi väline võimsus kui kodanike jõukus. Kehtestati nn. kuiv seadus, mis ei lõpetanud Alkoholi tarbimist. Salaalkoholi toel rikastus maffia, suurendades sellega märkimisväärselt oma mõju. Tagasilöögid aga ei suutnud esialgu Ameerika unelmat kahjustada. 1929. aastal algas majanduskriis ja rahva Vaesumine. Roosvelti reformikava New Deal (Keynesi teooria). Isolatsionismi poltiika. Suurbritannia Kaotas maa...
Hiinat asusid toetama NSVL ja USA 4) 1938-1939. toimusid USA ja Jaapani vägede vahel Mongoolias vägede vahelised sõjalised kokkupõrked 5) 1939. aastal okupeeris Itaalia Albaania 1935. astub välja DEU, 2. Lääne demokraatlikud rigid ei teinud midagi agressorite peatamiseks, sest: 1) loodeti et neile järelandmisi tehes rahunevad nad maha 2) loodeti et õnnestub neid üksteise vastu ässitada 3) saadi aru et Versailles rahuleping oli tõesti saksamaa suhtes ebaõiglane Sellist poliitikat on hakatud nim. Lepituspoliitikaks (appeasement) 2. Suur Saksamaa idee elluviimine 1938. aastal viidi läbi "ansluss"(österreiche liitmine Saksamaaga). 1) ans 2) 29. sept. 1938 Müncheni sobing (leping millega sunniti Tsehhoslovakkiat loovutama sudeedisakslastega asustatud alad, leping sõlmiti Prantsusmaa(daladür) Suurbritannia (Chamberlain)
* Sinna ei kuulunud mitmed võimsad riigid nagu USA. *Otsustusprotsess oli aeglane. *Juhtivad riigid olid omakasupüüdlikumad. *Majandussanktsioonid ei toiminud. *Lepinguid, millele Rahvasteliik toetus, peeti ebaõiglasteks. Pariisi rahukonverents - 18. jaanuar 1919 algab Pariisi rahukonverents, osalesid võitjariigid. Juhtroll: G. Clemenceau prantsuse peaminister, W. Wilson USA president, D-L-George Suurbritannia peaminister. Versailles süsteem 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping, sõlmiti Saksamaaga. *Saksamaa peab loobuma piirialadest(Elsass-Lotring), vähenes 1/8 territooriumist. *Saksamaa pidi maksma reparatsioone. *Saksamaa jäi ilma Danzigist. *Saksamaalt võeti ära tema kolooniad. *Saksamaa sõjaväe suuruseks kinnitati 100000 meest. *Saksamaa ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjaväe lennuväge. *Reini piirkond kuulutati demilitariseeritud piirkonnaks. Kodusõda Venemaal: Kelle vahel? Punased ehk enamlased, valged ehk endised Asutava Kogu liikmed Millal
Vietnami sõda 1964- 1973: 1954 jagunes kaheks Põhja toetas NSVL ja Hiina, Lõuna(ebademo ja diktaatorlik) USA. 1957 algas Lõunas partisanisõda, mida toetas Põhja valitsus eesotsas Ho Chi Minh. Punapartisane nim vietkongideks. Põhja pommitati. Verine, julm . 1968 presidendiks valitd Richard Nixon alustas sõja „vietnamiseerimist“ (sõjapidamise üleandmist lõunavietnaamlastele, lootuses, et need suudavad Ameerika relvade abil vastu pidada). 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidid ameeriklased lahkuma ja sõjategevus lõppema. Kodusõda jätkus. Abita Lõuna sai lüüa. 1975 kehtestati seal kommunism. 1976 Lõuna ja Põhi ühendati. Praha kevad 1968: Tšehhoslovakkias tuli uus partei juhtkond, eesotsas Alexander Dubcekiga, kes kuulutas välja uue kursi, nn inimnäolise sotsialismi (riigi otsustav sõna majanduselus jäi ja kompartei juhtiv roll, kuid lisati väikeettevõtlus, kaotati
vahel, nii et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda. Demokraatlik partei. 5) Richard Nixon (1969-1974) alustas vietnami sõja „vietnamiseerimist“ ja sellega paralleelselt rahuläbirääkimisi, pingelõdvendus. Vabariiklane. 6) Gerald Ford (1974-1977) jätkas pingelõdvendust, vietnami sõja lõpp, osales helsingi protsessil. Vabariiklane. 7) Jimmy Carter (1977-1981) iisraeli ja egiptuse rahuleping, suurenes inflatsioon, boikoteeris moskva olümpiamänge. Demokraatlik partei 8) Ronald Reagan (1981-1989) asus kärpima sotsiaalprogramme, reaganoomika, majandus hakkas peale tööpuudust tõusma, külma sõja lõpp. Vabariiklane 5. USA sise- ja välispoliitika ning majanduskesksed probleemid Külma sõja ajal: Hirm kommunismi leviku ees, USA tuumamonopoli kaotamine, kommunistide võimulepääs Hiinas, vaesus, klasside vahelised probleemid,
mitmesugust relvastust. Suusõnaliselt toonitasid Kremli isandad korduvalt, et pakt ei kahjusta kuidagi Eesti suveräänsust. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Lätile (5. okt) ja Leedule (10. okt). Soome aga keeldus sellest kategooriliselt, mispeale alustas Venemaa 30. nov 1939 sissetungi Soome, vallandades Talvesõja. Kuigi soomlased jäid Punaarmee vastu üksi, suutsid nad raevuka vastupanuga tekitada NL- ile suuri kahjustusi, seepärast sõlmiti 13. märts 1940 rahuleping, milles Soome oli küll sunnitud loovutama 1/10 oma territooriumist, kuid säilitas oma iseseisvuse. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allakirjutamist NL-i protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Eriti teravaks tegi asja Talvesõda, milles Eesti lennuväljadelt startisid Vene pommitajad Soome linnu ründama. Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisemaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. Seega lakkas
bilanss muutus negatiivseks, riigieelarvet ei suudetud tasakaalus hoida, rahva üldise elatustaseme langusega kaasnes rahulolematuse kasv valitsuse ja Riigikogu tegevusega. 3. Välispoliitika 1920. aastate välispoliitika- Peamine eesmärk omariikluse ja julgeoleku kindlustamine. 1920. aastail tihenesid suhted Rootsi, Poola, Läti ja Soomega- 1921 tunnustati Eestit demokraatlike suurriikide poolt, 1921 astus Eesti Rahvasteliitu, 1923 sõlmiti Eesti – Läti liiduleping, Tartu rahuleping 2.02.1920. 1930. aastate välispoliitika- rõhuasetus poliitilisel, kultuurilisel ning mitteriiklike organi- satsioonide koostööl. Kaks peamist ohustajat Nõukogude Lliit ja Fašistlik Saksamaa, Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus probleemide lahendamisel. Eesti, Läti ja Leedu poliitilise koostöö lepe ei andnud mingit tagatist iseseisvuse säilitamiseks. Balti Liit ja selle ebaõnnestumine- Regionaalne sõjalis-poliitiline kaitseliit Soome,
luuakse Saksa Liitvabariigi Armee e Kundeswehr. ? Lääne-Saksa relvastamine on põhjuseks Idariikide sõjalise liidu tekkimisele. 1955 luuakse VLO ehk Varssavi pakt kuhu kuuluvad kõik sotsialismileeri maad välja arvatud Jugoslaavia. Selle organisatsiooni juhitakse Moskvast ja selle põhimõtteks ongi, et Moskva saaks kasutada liikmesriikide sõjavägesid. Moskva kasutab neid reziimivastaste väljaastumiste mahasurumiseks. 1951. a San Fransiscos sõlmitakse Jaapaniga rahuleping, millele kirjutavad alla kõik ÜRO liikmed. Loobub Lõuna-Sahhalinist ja Kuliinide saarest (?), mis lähevad NSVLe. Jaapanil kaotatakse sõjavägi ainult 250 000 meest, riigi julgeoleku eest vastutab USA. Külma sõja kriisid: 1. Berliini blokaad juuni 1948-mai 1949 (Seda nim ka külma sõja alguseks) Põhjuseks: Lääne-Berliinis pannakse rahaühikuna kehtima läänesaksa mark, seepeale NSVL blokeerib kogu Lääne-Berliini maismaa. Asju tuuakse ainult lennukiga.
de on samuti nafta eksportija, saab ka tõsta nafta hinda. ees NSVL jääb tehniliselt maha. märg 1978 Camp Davidis rahuleping (USA, Iisrael, iks Egiptus) USAs võimul J. Cartes, kes on inimõiguste oli võitleja; Egiptuses A. Sadat, kes toetub lääneriikide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
