Mehed ja naised rahva variatsioonis, üksikud ja abielus, homoseksuaalsed või heteroseksuaalsed mõistavad seda tunnusjoont (Fehr, 1993). Ka Hatfield ja Rapson (1993) eristasid kirglikku armastust ja sõbraarmastust. Kirglik armastus on intensiivne emotsionaalne seisund, mis on tuvastatav segaste tunnetega, nagu õrnus, seksuaalsus, vaimustus, valu, ärevus, rahuldus, altruism ja armukadedus. See on defineeritud kui: Intensiivne vajadus kuuluda kokku teisega. Vastastikust armastust seostatakse rahulduse ja ekstaasiga, vastamata armastust aga tühjuse, ärevuse või lootusetusega. Sügav psühholoogiline virgeseisund. Kirgliku Armastuse Skaala loodi selleks, et hinnata kognitiivseid, psühholoogilisi ja käitumuslikke kokkusattumisi armastuse korral (Hatfield ja Specher, 1986). See sissekanne puudutab kirglikku armastust. Sõbraarmastus on vähem intensiivne emotsioon, ühendades sõbralikku kiindumust ja sügavat kokkukuuluvustunnet. Seda iseloomustab sõprus mõistmine
4 professionaalne häkker, kellel oli ülimalt liberaalne arusaam moraalist ning eetikast. Ta töötas Milton Security nimelises turvafirmas taustauuringute tegijana, kuna oli võimeline iga isiku kohta ka kõige räpasema ja hästivarjatuma informatsiooni päevavalgele tooma. Lisbethile meeldis sobrada teiste inimeste elus ja paljastada saladusi, mida nad püüdsid varjata, ja ta oli teinud seda ühel või teisel moel nii kaua, kui mäletas. See andis talle omamoodi rahulduse, see oli täpselt nagu keeruline arvutimäng, ainult et tegemist oli inimestega. Ta täitis uurimisülesandeid mittekoosseisulisena ja töötas omapäi, kuna ta ei hoolinud kõige vähematki normaalsest tööajast ega rutiinist, samuti ei saanud ta kaastöötajatega läbi. Lisbeth oli vaikne ning osales harva vestluses. Kui temalt küsiti midagi ta eraelu kohta, sulgus tüdruk nagu merikarp ja andis ühesilbilisi vastusi või lihtsalt ignoreeris esitatud küsimusi
hoolt ja austust enda ja oma partneri vastu; see tähendab HIV-nakkuse ennetamist. Turvaseks pöörab tähelepanu erinevatele seksuaalsetele tegevustele - suudlemine, fantaseerimine, hellitamine, kallistamine, silitamine, eneserahuldamine vms. Sedasi õpid 8 täiuslikumalt tundma nii enda kui partneri keha ja leiad uusi võimalusi seksuaalse rahulduse saamiseks, ilma et oleks ohtu haigestuda või soovimatult rasestuda. 11. Kaitsevahendid Kondoom on lateksist, kummist või lambanahast kaitse, mida kantakse peenise peal. Ta takistab sperma sisenemist vagiinasse (see omakorda takistab sperma sisenemist emakasse ja munaraku viljastumist). Kondoome on palju erinevaid sorte. Nad võivad olla libestiga, soonelised või spermitsiitedega. (vaata lisatud pilte lehel 9)
Emotsioonid Emotsioon - afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega. Emotsioonid on indiviidi kaasasündinud omadused. Võime tunda rõõmu, viha, hirmu, kurbust, häbi, süütunnet jne ei ole omandatud, vaid kaasasündinud võimed. Tulenevalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas positiivsed (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivsed tunded (ärevus, hirm, kurbus, süütunne, viha, häbi). Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid) ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena (kurbus-, süü-, viha- ja hirmutunnetena). Kindlasti ei ole emotsioonid iseenesest psüühikahäirele viitavad elamused. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid v...
Lisaks ka põhimõte, et ühiskond üritab alati liikuda tasakaalu poole. Aktiivse auditooriumi konseptsioon - auditoorium valib meedia (mitte vastupidi). Kaasaja uuringutes kolm eeldust: Esiteks, inimesed kasutavad meediat aktiivselt oma eesmärkidel; teiseks, inimesed teavad, mis need eesmärgid on, ja oskavad neid sõnastada, ning kolmandaks, hoolimata inimeste meediakasutuse variatsioonidest on võimalik määratleda teatavad põhilised vajaduste ja kasutusest saadava rahulduse mallid (Williams 2003: 177. lk 58) Uurimused mõõtsid lühiajalist mõju, esitamata küsimust, milline võib olla meediumi mõju pikemas perspektiivis. Kriitilise suuna aluseks on arusaam, et ühiskonda viib edais konflikt ja konkurents. Peamised mõisted, mille kaudu ühiskonda ja meedia rolli ühiskonnas analüüsitakse on võim, domineerimine, ideoloogia, konflikt. Kriitiline kommunikatsiooniuurimine, mille ülesandeks paljastada meedia negatiivne roll.
Lapse mäng on täiskasvanutetegevuse dramatiseerimine. Mäng on käitumine, sest lapsed käituvad mängides nii nagu nad on näinud täiskasvanuid tegutsemas. Laps areneb läbi mängu (kui tüdrukud mängivad nukkudega õpivad nad laste eest hoolitsema, kui poisid mängivad.Spencer esitas oma raamatus The Principles of Psychology (,,Psühholoogia põhitõed", 1878, viimane väljaanne 1898) mängu vähem entusiastliku käsitlusviisi. Tema arvates toimub mäng ,,kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu". Ta väitis, et kõrgelt arenenud loomad saavad paremini hakkama pigem elu vahetute vajadustega ja et närvisüsteem, mitte pikka aega tegevusetuna olemine, stimuleerib mängu. ,,Nii juhtub, et rohkem arenenud olevustel jääb sageli koheste vajaduste rahuldamisest energiat üle, /---/ mistõttu tekib kalduvus kasutada liigseid ja kasutuid oskusi, mis on olnud rakenduseta." Spenceri käsitlusviisi nimetatakse ,,liigse energia" teooriaks.
,,Ilu ja inetus keskajal ,, Kursuse jooksul oleme läbivaadanud keskaja kirjanduse põhimõtteid Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia näitel. Käsitlesime trubaduuride luulet, rüütliromaane ja erinevai tuntuid teoseid. Tänaseks teemaks on ilu ja inetus läbi keskaegse kirjanduse. Selleks, et analüüsida seda tuleb esiteks defineerida neid samu ,,ilu" ja ,,inetust". Ilu ja inetus kuuluvad lahutamatult kokku. Eri aegadel on püüdud ilu täpsemalt kirjeldada ja ei jõudnud ühe ja sama variandini. Inetuse defineerimisega ei ole nii palju probleeme. Inetust võib kirjeldada kui ilu vastandust, kuid vastupidi ei saa öelda. Ilu puhul me analüüsime, võtame kokku , inetuse puhul aga klassifitseerime ja loendame. Räägitakse,et ilu on vaataja silmades, ja Eco on sellest tõdemusest teinud oma teose nurgakivi. Umberto Eco defineerib ilu eelkõige nagu nähtust, mida me naudime sellisena, nagu ta on. Ilusat imetletakse, ent ei ihaleta. ...
frustratsioon kaitsemehhanismid eesmärk->hüvitamine->tarbe rahuldamine->tekib uus vajadus, seot. esialgse tarbega. 2.frustratsioon(pingeseisund, meeleolu langus, enese alahindamine)-> kaitsemehhanismid. Motivatsiooniteooriad Motivatsiooni lähtealused võivad olla psühholoogilist või juhtimislikku laadi, nad võivad baseeruda traditsioonilistel või inimsuhete mudelil. *Hedoism- in. püüdleb oma olemuselt rahulduse poole ja hoidub ebameeldivustest ja valust. *Võimendi teooria- in-d on oma käitumises oluliselt mõjutatud varasematest käitumuslikest kogemustest ja tagasisigest. *Kognitiivsed ja ootuste teooriad käsitlevad indiviidi kui ratsionaalselt ja teadlikult käituvat subjekti. *Võrdluse teooria tugineb in. soovile võrrelda omavahel tööd ja selle eest saadavat tasu teiste inimeste analoogsete tulemustega. *Vajaduste teooria käsitleb inimeste põhivajadusi ja nende rahuldamise seaduspärasusi.
mängude vahele ning saavad alguse koolieas. Tema moraalse arengu teooria tugines reeglitel põhinevaid mänge (nt nipsumäng) mängivate laste vaatlemisele. Piaget´d huvitas kõige rohkem see, kuidas loogilised reeglid mängu juhtima hakkavad. Eelkooliealisele lapsele võib mäng pakkuda erinevat liiki rahuldust, kuid alles konkreetsete operatsioonide perioodil muudab ausa mängu reeglite mõistmine selle rahulduse seaduspäraks (Butterwort., Harris 2002: 199). Reeglitega mängud jäävad Piaget järgi püsima kogu eluks. Reeglite juures toob Piaget esile kahte liiki reegleid: ühed, mis antakse edasi ühelt põlvkonnalt teisele ja teiseks spontaansed reeglid, mis tulenevad rituaalidest või kujutavad endast eelneva mängulise kogemuse tulemust, näiteks ,,Röövel ja politseinik" (Saar 1997: 20). 3. DANIIL BORISSOVITS ELKONIN Võgotski teooriale tuginedes töötas D
1) Kes on võimelised sujuvaks ühistööks suurtes rühmades. 2) Kes tahavad üha rohkem tarbida. 3) Kelle maitse on standardiseerunud seega kergesti mõjustatav ja ette aimatav. - Lõbu - emotsioon, mis siseneb rahulduses, mida saadakse kaupade, vaatamisväärsuste, toidu jookide, sigarettide inimeste, loengute, raamatute, filmide tarbimisest ja «sisseahmimisest». Kõik, nii vaimne kui ka materiaalne, muutub vahetus- ja tarbimisobjektiks. Armastus ei ole seksuaalsuse rahulduse tulemus, vaid seksuaalne õnn - isegi teadmised niinimetatud seksuaaltehnikast - armastuse tulemus. - Armumine - ebanormaalsuse piirimail, seda saadab alati pimedus tegelikkuse suhtes, sundidele alistumine, lapsepõlve armastuse ülekandumine uutele objektidele. Võtmeks inimesest arusaamisel ei ole keha ega mõni instinkt, et vajadus toidu ega omandi järele, vaid inimese terviklik eluprotsess, tema «elupraktika».
väärtus) kui ka objektiivsest väärtusest (vastand: subjektiivne). 15. Väärtuste ja moraali seos Väärtuste kaudu, me tuletame selle, mis on oluline ja millised moraaliprintsiibid neid väärtusi säilitada, arendada aitavad. 16. Väärtused on objektiivsed, platon, Me soovime Head, sest see on Hea. Samas väidab subjektivist Perry, et väärtus on pelgalt huviobjekt. 17. Sensualism ja satisfikatsionism masohhismi paradoksist. Masohhist naudib valu(aistinguna) rahulduse mõttes. Ta ei naudi valu aistinguna aistingu mõttes. See nauding valust on tema peas, psühholoogiline. 18. Eetikatõed on olemas objektivistide kohaselt, kuna neile on moraalinormid sõltumatud ning seega tõed. Subjektivistide jaoks seevastu on moraalinormid sõltuvad ning seega ei saa neid tõdedeks lugeda. 19. Fakti-väärtuse seos.Naturalism:moraaliotsused on väited, mis osutavad eetilistele fakiväidetele.Väärtusväited saab määratleda faktide kaudu
kiiresti.a. Probleemi teadvustamise etapi tähtsus seisneb järgmises: 1. Kui turundusjuht teab milliseid vajadusi rahuldab tarbija, saab ta muuta oma kauba omadusi ja funktsioone kasutajale meelepärases suunas. 2. Kui turundaja teab, milline on vajaduse intensiivsuse kõikumine, saab ta reklaamivõtetega intensiivust tõsta. b. Informatsiooni kogumine- Kui vajadusel on küllaldane intensiivsus ja müügil on nõuetele vastav toode, siis inimene ostab selle ja saab rahulduse. Sageli ei saa soove asjaolude tõttu kohe täita. Sel puhul vajadus salvestub mälus ja tooterahuldus lükatakse edasi. Olenevalt intensiivsusest on tarbija kahesuguses olukorras: Kõrgendatud tähelepanu seisund inimene paneb tähele oma vajadust ja selle rahuldamisega seotud infot. Ta ei otsi aktiivselt teavet, aga on selle suhtes vastuvõtlik. Informatsiooni aktiivse kogumise seisund inimene otsib aktiivselt teavet oma probleemi lahendamiseks. c
4) Noorem kooliiga – töökus vastandatult alaväärsustundele. Nauding lapsepõlvele omaste intellektuaalse, isiksusliku, sotsiaalse ja füüsilise arengu ülesannetega toimetulekust. Kujunemise aluseks on püsivad edukogemused ja positiivse arengu tunnustamine. 5) Noorukiiga – identiteet vastandatult identiteedi hajumisele. Stabiilsuse ja rahuldustunde kujunemine identiteedi ja isiksusliku suundumuse vallas. Kujunemise aluseks on eduelamuse ja rahulduse pidev kogemine kombineeritult aktsepteerimise ja tunnustamisega noorukitele oluliste inimeste poolt. 6) Noorusiga – intiimsus vastandatult isolatsioonile. Püsivate intiimsuhete loomise võime kujunemine. Kujunemise aluseks on isiklik avastus ja usaldatavus, mida toetab jätkuv rahuldust pakkuvaf kogemused suhtlemisel intiinpartneritega. 7) Täiskasvanuiga – generatiivsus vastandatult stagnatsioonile
empaatiavõimest ning armastusest on ka looduse poolt inimesele kaasa antud tugev seksuaalne ja erootiline tõmme. Oma soo tunnetamine ja seejärel endale sobiva partneri leidmine on inimelu oluline mõõde. Mõnikord kutsutakse seda keemiaks, enamasti aga ka sugutungiks või erootikaks. Laias laastus jaguneb armastus kaheks suureks rühmaks. Mitteseksuaalne, üldine, jumalik, ideaalne, mis iganes muud liiki üldine armastus ning inimeste ja sugude vaheline tunnetel, kirgedel ja seksuaalse rahulduse saavutamiseks põhinev füüsiline armastus. Seksuaalsus ja seksuaalne armastus omakorda koosnevad kahest põhilisest asjast. Esimese poole moodustavad asjad ja nähtused, mis on tugevasti seotud inimeste vahel tekkivate erutavate suhete ja füüsilisest kontaktist lähtuvate mõnu- ja naudingtunnetega. Naise seksuaalsus Paljude meeste arvates on naised voodis liiga arad ning ei julge eksperimenteerida.
Miski Id alateadvus eksisteerib sünnihetkel kontrollimatu, organiseerimatu, irratsionaalne Naudinguprintsiip pleasure printciple Rahuldada saab: a) refleks reflex action kaasasündinud reaktsioon b) primaarne protsess primary process tungi rahuldava objekti kujutlemine (hallutsinatsioon, unenägu) Mina Ego alateadvus, eelteadvus, teadvus ratsionaalne rahulduse edasilükkamine delay of gratification sekundaarne protsess secundary process tungi rahuldava objekti saamine tegutsemisplaan, plaani kontroll reaalsuses Reaalsuse printsiip reality printciple Eesmärk: hoida indiviidi elus ja tervena ning saada järglasi Ülimina Superego alateadvus, eelteadvus, teadvus sotsiaalne kontroll, vanemad perfektsionism alateadvus moonutab vanemate soovid a. ideaal-mina, ego ideaal ego ideal
tegevus, mis viib edule b) situatsiooni kategoriseerimine, kodeerimise strateegiad (characterizing event) personaalne tähendus, eesmärgist sõltuv c) ootused (expectancies) tulemuste prognoos, mis toetub kogemusele d) subjektiivsed väärtused, tulemuste tähendus (values of outcomes) sarrustuse `kaal' e) enesereguleerimise süsteemid (self-regulatory plans) olukorrast lähtuv käitumise adekvaatsuse hinnang, teostuse võimalused rahulduse edasilükkamine - delay of gratification Näit. Impulsiivsus ja antisotsiaalne käitumine III Albert Bandura ( 1925 - ) retsiprookne determinism (behavior, person, external environment) imiteeriv õppimine ( observational learning) näit. agressiivsus ja TV 1. mudel (model) mudeli omadused ( vanus, sugu jne.) vaatleja omadused (enesehinnang jne) tagajärgede ootus sümbol 2
vajadus Sotsiaalsed vajadused Turvalisuse vajadus Füsioloogilised ehk esmased vajadused Füsiloogilised vajadused ● ... ehk esmased vajadused tulenevad inimese kui bioloogilise olendi loomusest ● Eluks on vaja toitu, vett, soojust, õhku jne, lisaks on inimesel soojätkamise, füüsilise rahulduse ja naudingu vajadus Turvalisuse vajadus ● ... on seotud nii sotsiaalse kui ka bioloogilise elukeskkonnaga. ● Inimene vajab kaitset nii füüsilise kui sotsiaalse vägivalla eest. Sotsiaalsed vajadused ● ... on seotud inimese nn karjainstinktiga. ● Meil on vajadus olla koos ja suhelda, olla armastatud ja kuhugi kuuluda. ● Paljud tänapäevased teenused on suunatud just inimese sotsiaalsete vajaduste rahuldamisele. Tunnustusevajadus ● ..
tarka ega tema õilsaid püüdlusi. Ta arvab, et tuleks egoistlikult haarata rikkalikult leiduvaid elu rõõmusid. Faust vaidleb talle vastu. Ta ei muretse mitte enese pärast. Teda vaevab kogu inimkonna saatus. Faust taha tunnetada inimeste elamise mõtet, mis on põhjus, miks ta kirjutas lepingule alla. 8. Kuidas asub Mefistofeles lepingut täitma ehk milliseid naudinguid pakub ta Faustile? Kas Faust leian nendes rahulduse? Miks? Mefistofeles on arusaamal, et kui inimesele pakkuda kõige labasemaid maiseid naudinguid, siis läheb ta kindlalt patusele teele. Seda üritab ta teha ka Faustile. Esmalt viies ta doktori Auerbachi keldrisse, kus ta tahab meest ahvatleda muretule jõudeolule, saavutab Mefistofeles ometigi just vastupidise tulemuse. Tal on õnnestunud sisendada doktorisse ainult uut vastikust endaga rahuloleva parasiitluse vastu. Järgmiseks viib Saatan Fausti nõiakööki selleks, et
Sõprussuhted saavad noorte elus endisest olulisema koha. Noorte omavahel koos olemine tugevdab areneva nooruki minatunnet ja identiteeti. Muret tekitav on olukord, kus nooruki suhted eakaaslastega ja sõpradega katkevad ja ta jääb ilma eakaaslastelt saadavast kasvujõust. (Laste- ja noortepsühhiaatria 2006:45) 3.1 OBJEKTISUHTED 3.1.1 Vanemad Vähenevad oidipaalsete objektirepresentatsioonide hõivangud järg-järgult, mis tähendab, et need ei ole enam libiidse rahulduse allikaks. Nooruk kogeb seda silmanähtavalt kui võõratunnet, võõrandumist suhetes vanematega. See tundereaktsioon viib sageli regressioonini, kuid endised projektiivsed ja introjektiivsed mehhanismid reaktiveeruvad ja kui „kurjad“ ja „head“ arhailised objektipildid segunevad elamuslikult tegelike vanemafiguuridega, mõjutades nooruki käitumist nende suhtes. (Mangs, Martell 2000:326) Tüdruku jaoks tähendab saabuv menstruatsioon normaalselt tuge vabanemiselt sõltuvusest emast
õppimine võtab väga palju aega ja tihti on see meestele keeruline ning raske. Emotsionaalne pinge on kõrge ning lohutust leitakse seksiostmisest. Prostituudi juurde minek võimaldab teatud mõttes pääseda ajutiselt ühiskondlike ootuste ja soorollile esitatavate nõudmiste masinavärgist. Seksiäri võimaldab meestel olla vabam ning mitte vastata traditsioonilisele mees-peab-alati-suutma-naist-rahuldada põhimõttele. Prostituudi juures pole oluline, kas viimane ka seksuaalse rahulduse saab. Makstud raha arvatakse olevat piisav rahuldus. Samuti meeldib meestele mõelda, et prostituut on tulnud seksiärisse, et ühendada oma töö ja hobi. Sellise mõtlemisega on mugav ennast eetilise tegutsejana tunda. [Eespere, K (2008) Prostitutsiooni peidus pool - Meie aja müüdid. Sotsiaalministeeriumi toimetised] Eestlaste hulgas on levinud ka arvamus, et prostitutsioon on vabatahtlik tegevus elatise teenimiseks
Miski Id alateadvus eksisteerib sünnihetkel kontrollimatu, organiseerimatu, irratsionaalne Naudinguprintsiip pleasure printciple Rahuldada saab: a) refleks reflex action kaasasündinud reaktsioon b) primaarne protsess primary process tungi rahuldava objekti kujutlemine (hallutsinatsioon, unenägu) Mina Ego alateadvus, eelteadvus, teadvus ratsionaalne rahulduse edasilükkamine delay of gratification sekundaarne protsess secundary process tungi rahuldava objekti saamine tegutsemisplaan, plaani kontroll reaalsuses Reaalsuse printsiip reality printciple Eesmärk: hoida indiviidi elus ja tervena ning saada järglasi Ülimina Superego alateadvus, eelteadvus, teadvus sotsiaalne kontroll, vanemad perfektsionism alateadvus moonutab vanemate soovid a. ideaal-mina, ego ideaal ego ideal
tegevus, mis viib edule b) situatsiooni kategoriseerimine, kodeerimise strateegiad (characterizing event) personaalne tähendus, eesmärgist sõltuv c) ootused (expectancies) tulemuste prognoos, mis toetub kogemusele d) subjektiivsed väärtused, tulemuste tähendus (values of outcomes) sarrustuse `kaal' e) enesereguleerimise süsteemid (self-regulatory plans) olukorrast lähtuv käitumise adekvaatsuse hinnang, teostuse võimalused rahulduse edasilükkamine - delay of gratification Näit. Impulsiivsus ja antisotsiaalne käitumine III Albert Bandura ( 1925 - ) retsiprookne determinism (behavior, person, external environment) imiteeriv õppimine ( observational learning) näit. agressiivsus ja TV 1. mudel (model) mudeli omadused ( vanus, sugu jne.) vaatleja omadused (enesehinnang jne) tagajärgede ootus sümbol 2
3.Tagajärgede hindamisel ei peeta silmas mitte individuaalset, vaid üleüldist kasu kõigi kasu, keda tegu puudutab. ,,Suurim õnn, suurimale hulgale" Hedonism-eetika suund, mis peab naudingut ja lõbu inimese elu kõrgeimaks väärtuseks ning eesmärgiks. Utilitarismi erivormid: 1)Hedonistlik (psühholoogiline ja aksioloogiline)- õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne NAUDINGU näol (Bentham) 2)Eudaimonistlik- -,,- , mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol (Mill) 3)Eelistus- -,,- rahuldavad kõige paremini igaühe soove, eelistusi UTILITARISMI 2 LIIKI: 1)Teo-utilitarism (act utilitarianism) Küsitakse, kas vastav tegu aitab kaasa õnne hulga suurenemisele. Kaalutakse iga tegu eraldi. Arvesse võetakse asjaolusid, teo konteksti. 2)Reegli-utilitarism (rule utilitarianism) Hinnatakse mitte üksikuid tegusid vaid tegevusreegleid kasulikkuse seisukohalt. Küsitakse, kas oleks hea, kui kõik järgiksid alati neid reegleid.
Freud arendas need välja, et uurida vaimseid protsesse. Psühhoanalüütilised tehnikad on järgnevad: a) hüpnoos b) vabade seoste (assotsiatsioonide) meetod c) eksiteod d) unenäod Freudi meelest juhib inimest kaks tungi: seksuaal- ja agressiivsustung. Need on tema meelest kaasasündinud. Psühhoanalüüsis on oluline Freudi artikkel "Ego ja Id": isiksus koosneb miskist ainus kaasasündinud komponent - id on energiaallikas ja püüdleb rahulduse poole. U kuuendal v seitsmendal elukuul tekib ego see tunnetab tõelist `mina'. Ego juhib idi ja peab mõlemat tasakaalustama. Kolmandaks tekib superego e ülimina. See on inimese südametunnistus, mis tekib keeldude ja käskude tulemusena. Kujuneb välja 10. eluaastaks. 3. Sigmund Freudi tähtsamad teosed Freud ise pida oma teostest tähtsamaiks "Unenägude tõlgendamisest" ja "3 esseed seksuaalteooriast"
Freud arendas need välja, et uurida vaimseid protsesse. Psühhoanalüütilised tehnikad on järgnevad: a) hüpnoos b) vabade seoste (assotsiatsioonide) meetod c) eksiteod d) unenäod Freudi meelest juhib inimest kaks tungi: seksuaal- ja agressiivsustung. Need on tema meelest kaasasündinud. Psühhoanalüüsis on oluline Freudi artikkel "Ego ja Id": isiksus koosneb miskist ainus kaasasündinud komponent - id on energiaallikas ja püüdleb rahulduse poole. U kuuendal v seitsmendal elukuul tekib ego see tunnetab tõelist `mina'. Ego juhib idi ja peab mõlemat tasakaalustama. Kolmandaks tekib superego e ülimina. See on inimese südametunnistus, mis tekib keeldude ja käskude tulemusena. Kujuneb välja 10. eluaastaks. 3. Sigmund Freudi tähtsamad teosed Freud ise pida oma teostest tähtsamaiks "Unenägude tõlgendamisest" ja "3 esseed seksuaalteooriast"
org/wiki/Cybersex (13.11.07) 7 Pornosõltuvus kui armukese pidamine Nii, nagu igasugust sõltuvust, iseloomustab ka Internetiporno sõltuvust kasvav tolerants tarbimise osas, edutud katsed tungi kontrollida, ärrituvus, endassetõmbumine tarbimise takistuste puhul ja sotsiaalse suhtlemise häirumine. Mingil momendil saadakse heaolutunne (või halva enesetunde maha surumine) kätte lihtsamalt kui reaalelus. Pole vaja endal pingutada, rahulduse saamine ei sõltu oma võimetest jne. Edaspidi kasutab inimene pornograafia vaatamist toimetulekuviisina uuesti. Kas siis kehva meeleolu korral või tundes oma elus midagi puudu olevat. Sõltlane kulutab küberseksile korduvalt rohkem aega, kui ta selleks algul planeeris. Veelgi enam, ta keskendub pornole ka ajal, mil peaks tegelema hoopis muude asjadega, nt õppima või töötama. Nii muutubki sõltlase elu rusuvaks ja üksildaseks. Ta veedab tunde üksinda
Naine võib fantaseerida ka mõnest kunagisest eriti elamuslikust hetkest oma praeguse partneriga. Selline hetk oli millegi poolest tavapärasest erinev.See võis olla täis kirglikku seksi või siis erilist romantilist õrnust. Loomad Koer on inimese parim sõber ka fantaasiates.Leidub naisi,kes fantaseerivad,et koer noolib ta häbet või ühtib naisega. Loomafantaasiate teine soosik on hobune.Loomade kasutamisse seksuaalse rahulduse objektina on meie ühiskonnas alati negatiivselt suhtutud.Seepärast tunneb nii mõnigi naine pärast loomafantaasiat hämmeldust ja piinlikkust.Süütunnet suurendab see,et fantaasia tundus erutav. 6 Selliste fantaasiate algpõhjust ei osata seletada.On teada,et nii mõnigi naine tunneb meelelist ja isegi seksuaalset naudingut mõne looma puudutamisest.Kas see loobgi aluse loomafantaasiatele
oletatavat mõju tema käitumisele ja otsustele. Näib, otsekui oleks kogu Napoleoni tegevust determineerinud naised. Ühelt poolt ema oma karmi ja domineeriva iseloomuga, mis tulevase keisri kujunemisele saatuslikuks sai. Teisalt esimesed suured armastused ja selle pinnal kujunenud suhted paljude tolle maailma vägevatega. Kolmandaks pidev (ja igati loomulik) vajadus sugulise rahulduse järgi, mis vaata et ei lasknud isegi lahinguid korralikult juhtida, arukaid poliitilisi otsuseid langetada ega koguni mitte Püha Helena saarel rahulikult hääbuda. Keisririigi ajal jätkusid arengutendentsid, mis olid alanud pärast 9.termidoori riigipööret. Kõrgseltskonnas muutusid mõjukaks salongid, mida pidasid aristokraatlikud daamid. (lõpuks ometi)Need olid kohad, mida külastasid uusrikkad, poliitikud ja ohvitserid, samuti haritlased
sellest ei pääse ükski naine. Menopausiga kaasnevad omad plussid ja miinused. Naised ei pea muretsema menstruatsiooni pärast. Aga hormonaalsest tasakaalutusest tekivad kuumahood, lihase-, liigese- ja peavalu, südamepekslemine, peapööritus, uriinilekked. Sageli väheneb ka huvi seksuaalelu vastu. Mehed on küll seksuaalsem sugu, kuid meeste seksuaalsuse langus algab umbes kolmekümnendal eluaastal. Vanemad mehed omavad küll intiimsuhteid, aga neid pigem läheduse kui rahulduse pärast. Vananedes hakkavad inimesed suguelust vähem huvituma, nad ei pea seda enam nii oluliseks, kui nooremana, aga kindlasti ei peaks intiimelu vanemas eas jätma. (Postimees, 2011) (Delfi, 2011) (Postimees, 2014) 6. Peamised surmapõhjused 9 Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel sureb 75% üle 65-aastastest mingi haiguse või terviserikke tagajärjel, olgu selleks südamehaigus, vähk või midagi ootamatut nagu insult või
meelevalda. Inimesed, kes tajuvad oma tundeid paremini, juhivad oma elu kindlamal käel. Emotsioonide juhtimine. Oskus käia tunnetega ümber nii, et nad on asjakohased, põhineb eneseteadvusel (ohjeldamatu rahutuse taltsutamine, raskemeelsuse või ärritusega toimetulek). Enesemotivatsioon. Enda motiveerimisel on oluline mobiliseerida emotsioonid eesmärgi teenistusse. Igasuguste saavutuste aluseks on alati emotsionaalne enese-kontroll (näiteks me lükkame rahulduse edasi). Emotsioonide äratundmine teistes. Empaatia on üks põhilisi suhtlemisoskusi. Empaatiavõimega inimesed on paremini häälestunud vastu võtma teiste vajadustest või tahtmistest märku andvaid signaale. See annab neile edumaa hoolitsemist ja abistamist nõudvates ametites, õpetamises, müügitöös ja juhtimises. Empaatia tugineb eneseteadvusele; mida avatumad me oleme iseenda emotsioonidele, seda osavamini me tundeid loeme. Suhtekorraldus
jääme nende meelevalda. Inimesed, kes tajuvad oma tundeid paremini, juhivad oma elu kindlamal käel. · Emotsioonide juhtimine. Oskus käia tunnetega ümber nii, et nad on asjakohased, põhineb eneseteadvusel (ohjeldamatu rahutuse taltsutamine, raskemeelsuse või ärritusega toimetulek). · Enesemotivatsioon. Enda motiveerimisel on oluline mobiliseerida emotsioonid eesmärgi teenistusse. Igasuguste saavutuste aluseks on alati emotsionaalne enese-kontroll (näiteks me lükkame rahulduse edasi). · Emotsioonide äratundmine teistes. Empaatia on üks põhilisi suhtlemisoskusi. Empaatiavõimega inimesed on paremini häälestunud vastu võtma teiste vajadustest või tahtmistest märku andvaid signaale. See annab neile edumaa hoolitsemist ja abistamist nõudvates ametites, õpetamises, müügitöös ja juhtimises. Empaatia tugineb eneseteadvusele; mida avatumad me oleme iseenda emotsioonidele, seda osavamini me tundeid loeme. · Suhtekorraldus
Suguühe, võimaldades ülima naudingu tundmist, eeldab vastutust. Otsene suguakt on ainult osa seksuaalsusest. Seksuaalsuse olulisemaid näitajaid on naudingulisus ehk rahulduvus. Rahuldusel ehk orgasmil on mitmeid erinevaid võimalusi: kehaline, suguelundite- või emotsionaalne rahuldus. Seksuaalkontakt ei pruugi kaugeltki alati tähendada otsest suguühet. Siia alla kuulub ka petting seksuaalsed hellitused ja partneri erogeensete piirkondade erutamine rahulduse tekkimiseni, seejuures otsesesse genitaalsesse kontakti astumatta. Paljudel juhtudel on petting seksuaalse suhtlemise viisiks enne tõelise suguelualgust. Seksuaalsuses on oluline ennekõike paarisuhe, kuid igal inimesel on perioode, kus ei ole partnerit. Aga see ei tähenda, et inimene jätaks seksuaalsuse. Seksuaalelu laiemas mõttes ei tähenda mitte alati suguelu partneriga. Kui partnerit pole, siis on omal kohal seksuaalfantaasiad ja masturbatsioon. Umbes 90% meestest
Noorukid, kes on tarvitanud uimasteid, kogevad vahetult tajutavat positiivset efekti. Kui neilt küsitakse uimastite tarbimise põhjusi, vastavad nad, et tahavad meeleolu tõsta. Et uimastite abil saab hästi lõdvestuda, kergemini argipäeva unustada, takistusi ületada, üksteisele lähemale pääseda. Toodud vastusevariantidest näeme, mis on need asjad, millest noorukid oma elus puudust tunnevad ja mida nad uimastite abil saavutada tahavad. Uimastitest leiavad nad puuduvad elamused ja rahulduse oma vajadustele. Tuleks leida tee, kuidas noorukid saaksid neid vajadusi ilma uimastiteta realis Vanemad saavad neid selle tee leidmisel aidata, õpetades ja näidates neile mis on armastus ja mis on õnn. Telefon: 1707 Anonüümne narko, HIV ja AIDSi nõustamistelefon, kus kõnedele vastavad psühholoogid. Sinna võid alati helistada nii lisainfo küsimiseks kui ka oma muredest rääkimiseks. Helistamine on tasuta kõikjalt Eestist, helistada saab kl 9.00-20.00, eesti ja vene keeles
ning suudab lugeda ja kirjutada lihtsat teksti. (4 lk 13) Funktsionaalseks e. toimetuleku kirjaoskuseks nimetatakse seda, kus inimene oskab lugeda ja kirjutada tasemel, mis võimaldab tal sotsiaalses keskkonnas täisväärtuslikult igapäevaselt toime tulla. (4 lk 13) Rekreatiivne e. taastav kirjaoskus on selline, kus inimene kasutab lugemist- kirjutamisest enesearenguks, analüüsiks ja sünteesiks ning emotsionaalse rahulduse (heaolu) saavutamiseks. (4 lk 13) Kreatiivseks, ehk loovaks kirjaoskuseks nimetame sellist kirjaoskust, millele tänu suudab inimene luua ja fikseerida uusi mõttekonstruktsioone, mõelda, avastada, korrastada, sõnastada ja mõtestada mõeldut. (4 lk 13) 5 2. Kriitline mõtlemine ehk arutlev ja analüüsiv mõtlemine. (arukas mõtlemine)
Allikas: ENE4 lk 390-391 Katariina II, Jekaterina II , Vene keisrinna 1762-96, päritolult Anhalt-Zebsti printsess Sofia Frederike Auguste. Tuli Venemaale 1744, abiellus 1745 Vene troonipärija, tulevase keisri Peeter III-ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseri abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste talupoegade üle. Tegi 1764 ringsõidu Liivimaal, nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist. 1773-75 Pugatsovi juhtimisel toimunud talurahvasõja mahasurumisega kaasnes avalik reaktsioon: keskvõimu tugevdati, vormistati aadli seisuslikud eesõigused ( 1775 kub- ureform,1785 aadliarmukiri ja linnade armukiri) Balti kub-des kehtestati 1783 asehalduskord. Poola jagamiste (1772, 1793, 1795) tagajärjel ühendati Venemaaga Paremkalda-Ukraina, Valgevene ja suurem osa Leedut; 1795 liidendati ka Kuramaa. Vene-Türgi sõdade(1768-74 ja 1787-91) tulemusen...
Siis läheme tagasi selle negatiivse mõtte juurde, millega me selle negatiivse tunde lõime, mida me siis süüdistame iseennast! Miks mu elus on igasugust jama, miks mu elu on nii halb, miks mu elus ei ole edukust, jne. Hing on see, kes tahab saada kogemusi ja ta ei tee vahet, kas see on positiivne või negatiivne. Ta tahab kogeda tundeid. Mida rohkem ta kogeb, seda põnevam ja rikkam on teie elu. Kui te tagasi vaatate lõpusirgel, mida rohkem te olete läbi elanud, seda sügavama rahulduse te oma elust saate hingelisel tasandil. "Ego" võib hoopis teist juttu rääkida: minul on kõik halvasti läinud; minul ei ole midagi hästi, teistel on ikka paremini. Aga hing on rahul, et ta on kogenud sellist elu. Tavaliselt, kui me loome endale teadmata oma tundeid, siis seal taga on tõekspidamised. Kuna oleme oma tõekspidamistes küljes kinni, siis mõtlemegi, et nii peabki asi olema! Näiteks: eesti kultuuris peab mees naisele olema truu. Peab kohe ühe naisega elu lõpuni elama
Laialt on tuntud tema lause: inimene mängib ainult siis, kui ta on inimene selle sõna tõelises tähenduses ja ta on ainult siis inimene, kui ta mängib. · Herbert Spencer(1820-1903) - põhjendab mängutungi järgnevalt: mäng tuleneb energia ülejäägist, mida bioloogilise liigi alalhoiuks enam ei vajata. Kõikidele mängudele on tema arvates omane võidu saavutamine ning vastasvõistlejatest üleolemise püüe. Tema arvates toimub mäng ,,kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu". Seda käsitlusviisi nim ,,liigse energia" teooriaks. · Granville Stanly Hall(1844-1924) - näeb mängus kaasasündinud atavistlike omaduste esiletulekut. Tema põhiteesiks oli, et ontogenees kordab fülogeneesi , indiviidi areng kujutab liigi arengu lühendatud kordust (rekapitulatsiooni). Mänguline käitumine on pärilikkuse poolt määratud ja kulgeb vastavuses inimese arengulooga
Üleüldse olid nad väga erinevad, neil olid eluks väga erinevad eesmärgid ning nende maailmavaated erinesid liiga palju. Margaretal oli ka kanda tohutu süükoorem ning talle määratud karistus. Õige lõpplahendus ongi see, et Margareta otsustab oma karistust kanda, et patud andeks saada ning sellega autor tõestab, et tegelikult on inimloomus hea. Kui Fausti tunded oleksid jäänud sellisteks, nagu nad olid alguses, siis oleks ehk Faust leidnud selle rahulduse ja väljapääsu oma muredele, mida ta otsis ning sel juhul oleks kurat võitnud. 4.1. Mefistoteles on kaval, leidlik ja lõbus. Ta võis vabalt teisi ohvriks tuua selle nimel, et ise nalja saada, näiteks Auerbachi keldris üliõpilastega juues ja neid ninapidi vedades. See pakkus talle lõbu ja ta pidas joojaidki lõbusaks, ehkki arvas, et neil vähe vaimu. Ta pilkas tihti kõiki ja naeris inimeste üle. Näiteks naeris ta Margareta üle ja pilkas
Laialt on tuntud tema lause: inimene mängib ainult siis, kui ta on inimene selle sõna tõelises tähenduses ja ta on ainult siis inimene, kui ta mängib. Herbert Spencer(1820-1903) - põhjendab mängutungi järgnevalt: mäng tuleneb energia ülejäägist, mida bioloogilise liigi alalhoiuks enam ei vajata. Kõikidele mängudele on tema arvates omane võidu saavutamine ning vastasvõistlejatest üleolemise püüe. Tema arvates toimub mäng „kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu“. Seda käsitlusviisi nim „liigse energia“ teooriaks. Granville Stanly Hall(1844-1924) - näeb mängus kaasasündinud atavistlike omaduste esiletulekut. Tema põhiteesiks oli, et ontogenees kordab fülogeneesi , indiviidi areng kujutab liigi arengu lühendatud kordust (rekapitulatsiooni). Mänguline käitumine on pärilikkuse poolt määratud ja kulgeb vastavuses inimese arengulooga
alalhoiuks enam pole tarvis. Kõikidele mängudele on tema arvates omane võidu saavutamise ning kaasvõitlejast üleolemise püüe. Ta leidis, et kui lapsed mängivad, siis nad kasutavad energiat ja samas ka kaotavad seda. Seega inimese kui aktiivse organismi motivatsioon oma aktiivsuse arendamiseks on kaasasündinud. Tema arvates toimub mäng „kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu“. Seda käsitlusviisi nim „liigse energia“ teooriaks. *Inglise filosoof, bioloog, sotsioloog ja poliitikateoreetik. Autodidakt, kes on kirjutanud „Sotsaalse staatika“, „The principles of psychology“ ja ka „The study of sociology“. Granville Stanley Hall (1844 –1924): Ta näeb mängus kaasasündinud atavistlike omaduste esiletulekut. Tema põhiteesiks
ühiste taustateadmiste hankimine sotsiaalseks suhtlemiseks. Kuidas siduda meedia kasutusmotiivid inimese personaalse konteksti ning isiksuse iseärasustega? Selleni jõudsid kaasaaegse ajajärgu uurijad. kaasaaegse ajajärgu uuringud: inimesed kasutavad meediat aktiivselt oma eesmärkidel; inimesed teavad, mis need eesmärgid on, ja oskavad neid sõnastada; hoolimata inimeste meediakasutuse variatsioonidest on võimalik määratleda teatavad põhilised vajaduste ja kasutusest saadava rahulduse mallid (Williams 2003). Auditooriumi liikmed teevad motiveeritud valikuid ja need baseeruvad auditooriumi liikmete eelneval meediakogemusel. Mil määral meedia ise loob vajadusi, mida ta rahuldab? (Katz et al 1974) McQuaili kaasaaegse tarvete ja tasude kontseptsiooni peamised oletused: kanali sisu ja valik on üldiselt ratsionaalne ja suunatud teatavate konkreetsete eesmärkide ja rahulduste saavutamisele (auditoorium on aktiivne ja selle moodustumist saab seletada loogiliselt);
varajane vanus, mis vajab laialdasemat tähelepanu. Uimastid levivad, sest kaubitsemisse on kaasatud hulk noori, kes sellega edasitarnega tegelevad. Noored ei mõtle sellest kui kuritegevusest, vaid kui rahateenimise viisist (Allaste 2005). Narkootikume peetakse ka odavamaks kui alkoholi ja seetõttu ongi pidudel üha enam levinumaks saanud ecstasy ja muud sarnased ergutid. Teisest küljest, aga keelatud ainetest sõltuvusse sattunud noored vajavad rahulduse saamiseks üha suuremaid ja tihedamaid doose, mis muutub pikapeale väga kulukaks ning raha leidmiseks satuvad mitmed sõltuvuses noored vargusteni ning üleüldiselt kriminaalsele teele. 7 Narkootikumide kuritarvitamine võib endaga kaasa tuua mitmeid probleeme ja seda eriti veel noorele arenevale organismile. Erinevad sisalduvad keemilised ained põhjustavad muutusi vaimses, füüsilises ja emotsionaalses talitustes inimese kehas.
tarbijarühmade poolt. Uue toote vastuvõtmisel näidatava innukuse alusel on eristatud viit tarbijagruppi: liidertarbijad (2,5%), varajased järgijad (13,5%), varajane enamus (34%), hiline enamus (34%), mahajääjad (16%). 4 2. MOTIVATSIOON JA MOTIIVID TARBIJAKÄITUMISES 2.1. Vajaduste ja soovide olemus Mis paneb inimese tegutsema? x Immanuel Kant rahulduse saamise iha/soov x Sigmund Freud alateadvusesse surutud seksuaaliha x Alfred Adler - ... Seega, inimese käitumine on determineeritud vajadustest. Tarbija vajaduste (needs) olemus: x teadustatud vajadused x teadvustamata vajadused- tarbijas on olemas teadvustamata vajadused, uusi vajadusi ei ole võimalik juurde luua. Turundaja jaoks kõige olulisemad: turundaja tekitab tarbijas nõudlust uute asjade järele. Tarbija soovid (wants). Oluline on teha vahet terminitel needs ja wants
PSÜHHOPATOLOOGIA Psüühikahäirete avaldumise tasemed: 1) sümptom väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon) 2) sündroom enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), 3) maaniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), 4) hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus-hirmutunne jne). Sümptomeid võib liigitada: 1) PSÜÜHILISTE FUNKTSIOONIDE ALUSEL: a) teadvus, b) tajumine, c) mõtlemine, d) emotsioonid, e) mälu, f) intellekt, muud sümptomid; 2) POSITIIVSED JA NEGATIIVSED SÜMPTOMID; 3) PSÜHHOOTILISED JA MITTEPSÜHHOTILISED. Teadvuse seisund Mõistega "teadvuse seisund" tähistatakse meditsiinis psüühilise aktiivsuse üldist taset, millega...
mängu hariduslikku tähtsust võrreldes mehhaanilise õppimise käsitlusviisiga, mis 9 kõigest hoolimata muutus omaseks paljudele lasteaedadele 19.sajandi lõpus (Whitbread 1972).[1] Herbert Spencer Spencer esitas oma raamatus The Principles of Psychology (,,Psühholoogia põhitõed", 1878, viimane väljaanne 1898) mängu vähem entusiastliku käsitlusviisi. Tema arvates toimub mäng ,,kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu". Ta väitis, et kõrgelt arenenud loomad saavad paremini hakkama pigem elu vahetute vajadustega ja et närvisüsteem, mitte pikka aega tegevusetuna olemine, stimuleerib mängu. ,,Nii juhtub, et rohkem arenenud olevustel jääb sageli koheste vajaduste rahuldamisest energiat üle, /---/ mistõttu tekib kalduvus kasutada liigseid ja kasutuid oskusi, mis on olnud rakenduseta." Spenceri käsitlusviisi nimetatakse ,,liigse energia" teooriaks
e järjekorranumbrites 7 NB!! Ülesannete kogust lk 37 ül 15 8 TARBIMISE OPTIMEERIMINE ÜKK (ükskõiksuskõver, samakasukõver, võrdeelistuskõver) on joon, mille punktid esitavad kahe hüvise kõigi võimalike koguste kombinatsioone, mis kindlustavad tarbijale võrdse rahulduse e samasuure tarbimisest saadava kogukasulikkuse TU. ASENDUSE PIIRMÄÄR MRSXY Väljendab ühe hüvise (Y) hulka, millest tarbija võiks loobuda teise hüvise (X) lisaühiku kasuks, püsides samal ÜKK-l (TU=const.) QY hüvise Y koguse muut MUY hüvise Y piirkasulikkus EELARVEJOON EJ EELARVEJOONE TÕUS absoluutarvuliselt
Elurõõmu saavutamise kunst seisneb selles, et tuleb jätta vigade otsimine ja selle asemel otsida seda, mis on õige. Kuivõrd elu on ise ennast teostav prohvetisõnum, on positiivsete sihtide sedamine ja tugev tahtmine neid saavutada väärt kogu selleks kulutatud aega ja energiat. Seejärel tuleb sihilepääsuks rakendada kogu jõud ja visadus. Me ise peame täitma ennast tulvava huumori, kasvava rõõmu ja kõigi nende tunnetega, mis toovad meile rahulduse. 10 Kokkuvõte Meie kõik koos oleme need, kes loovad uut maailma, uut tegelikkust, kus asetame esikohale humaansuse, armastuse, hoolitsuse ja tarkuse. Kus avame oma silmad ja arendame ning rakendame oma võimeid ja tõelisi kavatsusi, kui jumalad ja jumalannad, kes me tõeliselt oleme. Meie, täiskasvanud peame ennast avama ja jälle otsekui lasteks saama, nõnda et suudaksime vaadata
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ I-1 Svetlana Müürsepp VARANE LAPSEIGA Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. LAPSE ARENGU ERIOMADUSED VARASE LAPSEPÕLVE PERIOODIL ..............3 1.1. Füüsiline ja psüühiline areng.......................................................................................4 1.2. Aineline tegevus .........................................................................................................6 1.3. Mängutegevus ............................................................................................................ 7 1.4. Kõneareng ...................................
käsud, eeskujud, väärtused, põhimõtted. Ülimina on ülimoraalne. Ego ehk mina, tegutsemine reaalsuse printsiibil, reguleerib kohanemist. Id ehk tema, instinkte teeniv osa, allub mõnuprintsiibile. See on psüühika osa, millest inimene ise teadlik ei ole. Irratsionaalsed alateadvuslikud impulsid, mis on oma olemuselt füsioloogilised. Kui ego üritab olla moraalne ja superego on ülimoraalne, siis id on amoraalne. Psühhoseksuaalsed arenguastmed: * oraalne faas (0-1a) sugulise rahulduse saab inimene suu kaudu - imemine. * anaalne faas (1-3a) rahulduse saamise prototüübiks on defekatsioon. * falliline faas (3-6a) algselt mõtlevad lapsed, vahet pole mis soost, et tal on fallos. sel ajal ilmnevad Oidipuse kompleks poistel ehk kastratsiooniärevus ja tütarlapstel Elektra kompleks ehk peenisekadedus. * latentne faas (6-14a) seksuaalsete ihade mahasurumine. * genitaalne faas (14-20a) adekvaatne seksuaalsus. see võib kesta ka kõrge eani.
Naine pidi olema truu abikaasa, et mehed saaks anda pärandust oma seaduslikele järglastele, seega oli sooline ideoloogia seotud klassihuvidega., sest selle lõi mees enda jaoks oma teatud probleemide lahendamiseks.. Keskklassi ja töölisklassi kuuluvat naist vaadati erinevat viisi. Viimast peeti lodevaks ja seksuaalselt saadaval olevaks. Mehelik pilk See algab mehe füüsilisest erinevusest naisest. Naine tekitab mehes komplekse? Mehelik pilk on seotud seksuaalse rahulduse asendajana ja on seotud mehe hirmudega. Naiste ruum Keskklassi kunstnikel nagu Morisot ja Cassatt, ei olnud võimalik oma maalides kasutada nii suurt hulka erinevaid kohti nagu nende meeskolleegidel valitsevate seisukohtade tõttu, missugune kesskkond on naisele sobiv ja milline mitte.. Mehed käisid baarides, lõbumajas aga naiste sündsustunne keelas seal käia. Seega maalisid naised põhiliselt kodu, mõningaid kohti linnas, teater, ooper sest viimases kahes võis ta koos meestega viibida.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
