Tarbija ostuotsust mõjutavateks teguriteks on vahendaja maine, kaubavalik, teenindustase, isiklikud kontaktid, hinnasoodustused, maksetingimused jm. 5. Ostujärgne käitumine Toote tarbimisväärtust hinnatakse peale ostmist. On kaks võimalust kas tarbija on oma tehinguga rahul või mitte. Rahul ollakse, kui ost vastab ootustele. Konkreetne info salvestub mälus ootama järgmist korda, kui ostja on otsustusprotsessi esimeses etapis. Tarbimisel kogetud rahuldus soodustab inimese kinnistumist (lojaalsust) kaubamärgi püsiostjaks. Kui ost ei too kliendile rahulolu, langeb tema silmis selle väärtus ja arvatavasti ta jätab tolle kauba edasistest otsustustest välja. Negatiivne reaktsioon tekib tarbimisprotsessis kohe või mõne aja möödumisel. Näiteks kui tarbija kuuleb midagi halba toode on tootmisest juba maha võetud või seda oleks võinud osta ka madalama hinnaga. Sellist reaktsiooni nimetatakse rahulolu dissonantsiks
Mis on internaliseeritud väärtused- keelud, käsud, normid, põhimõtted, väärtused.. Ülimoraalne. Kui ego üritab olla moraalne ja superego on ülimoraalne, siis ID on amoraalne. Kõik see, mis on moraalitu. Instinktid. S. Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed- seotud faasidega. Faasid on kirjeldatud sellega, missuguse keha erogeense stsooniga seondub sel arenguetapil suurim nauding. 1. oraalne- sünd kuni 1 eluaasta- rahuldus suu kaudu- rinna imemine, pöidla imemine.. 2. anaalne faas- 1-3 eluaasta- rahulduse saamise prototüübiks on defekatsioon 3. falliline faas- 3-6 eluaasta- alguses mõtlemad mõlemist soost lapsed, et neil on fallus (peenis) ja sel ajal ilmnevad oidipuse kompleks (poistel) ja tütarlastel elektra kompleks (peenisekadedus). 4. Latentne faas- 6-14 eluaasta-seksuaalsete ihade mahasurumine. 5. Genitaalne faas- 14-20 eluaasta- adekvaatne seksuaalsus
Nõudlus iseloomustab ostusoove, mis on tarbijatele taskukohased ja hinnalt vastuvõetavad. Kuna kõigi soovide rahuldamine ei ole võimalik, siis peab nende hulgas tegema valiku ja välja valima kõigepealt need soovid, mis pakuvad kõige enam rahuldust. Järelikult tuleb kindlaks määrata iga soovi kasulikkus oma tarbimiseelarves. Pärast seda on võimalik asuda tarbija käitumise mudeli koostamisele. Kasulikkus rahuldus, mida inimene tunneb kaupa või teenust tarbides. 7 Kauba või teenuse piirkasulikkus lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides ainult seda ja ainult seda hüvist ühe ühiku võrra rohkem Majandusteoorias eristatakse kardinaalset kasulikkust ja ordinaalset kasulikkust. Kardinaalse kasulikkuse
osalevad seksuaalihade kujunemisel, ei mõjuta nad inimesel seksuaalkäitumist enam nii tugevalt kui loomadel. Tähtsamat rolli mängib inimese seksuaalvajaduses hoopis aju. Seepärast mõjutab inimeste seksuaalihasid ka erootilise materjali nägemine, kuulmine või lugemine ning esinevad vastavad ettekujutused. Seksuaalsuse areng Freudi järgi Austraalia arst ja psühholoog Sigmund Freud esitas 1989. aastal teooria inimese seksuaalse arengu kohta. Ta arvas, et igasugune emotsionaalne rahuldus on seksuaalne ja inimese seksuaalsus algab sünnihetkest. Freudi teooria alusel võib eritada järgmisi seksuaalse arengu faase: 1. Oraalne faas- sünnist kuni 12. elukuuni, peamiseks naudingualuseks on suu. 2. Anaalne faas- 1. kuni 3. eluaastani, iseloomulik on lapse huvi roomamise vastu. 3. Falliline faas- 3. kuni 5. eluaastani, elavneb huvi suguelundite vastu. 4. Latentne faas- kestab murdeea alguseni. Seksuaalreaktsioonide ja- huvid alanevad
Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika o...
Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine reguleerime kriminaalseadustikuga. Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid/efektiivseid karistusmeetmeid. (Ve...
Selline seisund on Freudi terminoloogia järgi nartsislik (Fromm 2006). Välisel tegelikkusel, inimestel ja asjadel on tähendus ainult sedavõrd, kuivõrd nad kehaliselt rahuldavad või häirivad. Tõeline on ainult see, mis on sisemine; kõik väline on tõeline vaid sõltuvalt minu vajadustest - mitte kunagi sõltuvalt välise enese olemusest ja vajadustest. Kui laps kasvab ja areneb, muutub ta ka võimeliseks asju sellistena tajuma, nagu need on; rahuldus, mille ta saab toitmisest, eristub rinnanibust, rind emast. Lõpuks kogeb laps janu, piimast saadud rahuldust, rinda ja ema eraldi. Ta õpib tajuma paljusid erinevaid asju, millel kõigil on oma olemine. Sel ajal õpib ta neid nimetama. Samal ajal õpib ta nendega ürnber käima: ta saab teada, et tuli on kuum ja valus, et ema keha on soe ja meeldiv, et puu on kõva ja raske, et paber on sirge ja seda võib tükkideks rebida. Ta õpib, kuidas inimestega ümber käia: et ema naeratab, kui ma
Nietzsche objektiivne tõde eksisteerib ja seda saab avastada teaduse kaudu. Tegelikkus on tema jaoks tõestatav ehk verifitseeritav. Pierce verifikatsioon, oli pragmaatik, kõike ei saa verifitiseerida James Dewey kontekstist lähtuv teaduslik .... Pragmatismi tõeteooria-pragma=tegutsemine, tegu. Tõde on alati praktiline, tõesed on sellised uskumused mis töötavad ja on reaalselt olemas. Tulemuseks ei pea olema käegakatsutav asi, selleks võib olla nt emotsionaalne rahuldus, heaolu. Empiirika (kogemus) ja funktsionaalsus, tõde tuleb mõista kasulikkuse või rakendatavuse kaudu. Willian James- pragmaatik, tõene on väide kui see ennast ära tasub. Ntks see nuga on terav ehk saame seda tõestada nuga kasutada, läbi kogemuse ja empiirika. Werner - Kogemus tähendab ka usku, tõde on see mis töötab Richard Rorty tõde on see mida inimesed lubavad sul vestluses öelda (konsensusteooria), nii kaua kuni vestluspartnerid noogutavad kaasa siis on kõik korras
siin on esteetikal tavapärane tähendus, mitte nii nagu "Puhta mõistuse kriitika" "transtsendentaalsel aisteetikal). On olemas aga ka teine avar valdkond, kus me pidevalt langetame hinnanguid "otstarbekuse" kohta: s.o. orgaanilise elu valdkond. Otstarbekuse printsiip on siin aga teiselaadne kui esteetikas. Kaunis kutsub minus esile naudingutunde, kuna see seisab millegagi minus, esteetilise tundega harmoonias. Rahuldus, mille ma saan, kui ma vaatlen elava organismi otstarbekat ehitust, ei ole seotud mitte niivõrd tundega kui mõistusega, mis haarab tolle objekti vormi - mis seisab harmoonias tolle objekti olemuse ja määratlusega. See on objektiivne otstarbekus. Elava looduse vaatlusel ei saa me läbi otstarbekuse põhimõtteta. Anorgaanilise moodustise, näiteks kivi puhul, võin ma osasid vaadelda mõtlemata tervikule. Kivi tekib üksikosade liitmisest
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks....
on tahe). See tahe avaldub ka loodusjõududes. Elus ja surmas kogeme kõik, kui halb on olla looduse osa oleme haaratud sellesse igavesse lõputusse, õgimisse ja sigimisse. Meie kired ja instinktid ajavad meid mingi rahulduse poole, mida pole kunagi võimalik rahuldada. Arvame, et saadav nauding rahuldab meid, kuid tegelikult on see kätte saadud nauding juba surnud nauding ootame uut ja paremat. Igasugune rahuldus on nagu kerjusele visatud almus, mis aitab täna toime tulla, et venitada oma viletsust homseni (korraks tore, aga homme jälle jama). Kui inimene saab oma kannatusest puhkust, tabab teda järgmine häda igavus. Elu on pidev pendeldamine kannatuse ja igavuse vahel. Kuna inimese mõtlemises kuuluvad kõik kannatused põrgu valdkonda, siis taevasse jääb igavus. Elu on lõputu pettus ja kannatus. See maailm on kõigist võimalikest maailmadest halvim
Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Kuklaosas esmane nägemiskeskus; laubaküljel kõnekeskus; meelekohas kuulmiskeskus jne. Laiapiirilisemad keskused sisaldavad kitsamate ülesannetega alapiirkondi. Kaasaegne elektroentsefalograafia (EEG)- aju bioelektriliste protsesside registreerimine ja mõõtmine ning eelkõige selle mikroelektroodide kasutav variant on võimaldanud kindlaks teha ka agressiivsus, hirm, nauding, rahuldus jne ruumilise asukoha ajus. Positronide emissiooni tomograafia (PET)- võimaldab luua arvutipildi sellest, kuidas erinevate tegevuste ajal või erinevate psüühikahäirete korral aju erinevad osad erinevalt aktiveeruvad ja pidurduvad. Vaatamata spetsialiseerumisele on aju piirkonnad omavahel tihedalt seotud ning aju töötab tervikliku organina. Aju funktsioonid on sageli reflektoorsed (refleks on kõigil NS-i omavate organismide
arengutingimuse puudumise. Vajadus elatakse seega läbi millegi puudumise; see võib olla nt sotsiaalne. Vajaduste erinevad liigid määravad ära ka tegevuste erinevad liigid. Vastavad ajuprotsessid asuvad domineerima; Aju saab signaale, et midagi on puudu ning inimene pole millegiga rahul. Seejäärel suunatakse oma tähelepanu ning käitumine. Vajaduste mitterahuldatust signaliseerivad protsessid toimivad enamasti tsükliliselt: vajadus – signaalid – rahuldamine – rahuldus – rahuliikumatus. Tsüklilisusel on mitmed põhjused: 1. Kui vajadus on rahuldatud, siis pole enam mõtet täheldada (nt: ülesöömine jne). 2. Vajadusi on mitmeid ja erinevaid ning neid korraga rahuldada ei saa. Seega toimib süsteem tsükliliselt, et saaks esmalt ühed, siis teised vajadused rahuldatud. Mõne vajaduse lahendamise tsükkel on üsna kiire – nt hingamisvajaduse rahuldamine. See on aga
Kui eneseavamisega kaasas intiimsuse areng (mitteverbaalne &verbaalne).... areneb suhe....??? Tõestus: sõprussuhe, romantiline armastussuhe. b. Sotsiaalne vahetus. 1. Maksimaalne kasu (kinnitus) ja minimaalne kahju (mittekinnitus). Maksimaalne kasu on see, mida inimene peab väärtuslikuks; aeg, jõupingutused; loomeprotsessid; võimalused. Sedikies, Oliver & Canebeh???, 1994. Mehed- sagedamini Kasu: kaaslus või seotus (60%), seksuaalne rahuldus (45%), armastuse tundmine ja andmine (43%), intiimsus (42%), suhete kogemusja teadmised suhetest (40%)...................... 2. Suhted on dünaamilised. Erinevatel suhete faasidel kaalutlemine kasu/kahju terminites. 3. Hinnangud mõjutavad suhte arengut. 4. võrdsus suhetes. A kasu = B kasu taju A kahju B kahju Kui suuhet nii tajutakse, on suhe võrdne. Selline suhe on püsiv. Kasu/kahju psühholoogiliselt (tajutav)....???????????
Tarbija ostuotsust mõjutavateks teguriteks on vahendaja maine, kaubavalik, teenindustase, isiklikud kontaktid, hinnasoodustused, maksetingimused jm. 5. Ostujärgne käitumine Toote tarbimisväärtust hinnatakse peale ostmist. On kaks võimalust kas tarbija on oma tehinguga rahul või mitte. Rahul ollakse, kui ost vastab ootustele. Konkreetne info salvestub mälus ootama järgmist korda, kui ostja on otsustusprotsessi esimeses etapis. Tarbimisel kogetud rahuldus soodustab inimese kinnistumist (lojaalsust) kaubamärgi püsiostjaks. Kui ost ei too kliendile rahulolu, langeb tema silmis selle väärtus ja arvatavasti ta jätab tolle kauba edasistest otsustustest välja. Negatiivne reaktsioon tekib tarbimisprotsessis kohe või mõne aja möödumisel. Näiteks kui tarbija kuuleb midagi halba toode on tootmisest juba maha võetud või seda oleks võinud osta ka madalama hinnaga. Sellist reaktsiooni nimetatakse rahulolu dissonantsiks
· Õnnest kui eesmärgist lähtuv moraal on · 0TSUSTUSVÕIME KRIITIKA heteronoomne. · Orgaanilise elu valdkonnas valitseb otstarbekuse · Üldkehtiv printsiip võib tekkida vaid mõistuse abil. printsiip. · Maksiim põhilause, mis maksaks iga üksiku · Rahuldus mille ma saan, kui vaatlen elava inimese tegevuse kohta. organismi otstarbekat ehitust, seisab harmoonias · Kategooriline imperatiiv selle objekti olemuse ja otstarbekusega. · Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal · See on objektiivne otstarbekus. ajal olla maksev üldise seadusandluse · Otstarbekusele rajatud vaatlus on teleoloogiline. põhimõttena.
lubaduse pidamine. Egoismi definitsioon on sellisel kujul väär, sest küsimus ei ole mitte tahtele allumise faktis, vaid selles, mis on selle tahtmise sisu. Tahta teha heategusid on altruism. 2. argumendi vastu Tuleb vahet teha teo eesmärgil (motiivil) ja tagajärjel. Tõsiasi, et heateod toovad kaasa rahuldustunde, ei tähenda, et see tegu tehtigi rahuldustunde pärast. Tegu võidi teha altruistlikust motiivist lähtudes (omakasupüüdmatult), rahuldus tuli pealekauba (heameel kordaläinud heateost). Heateost tunnebki rahulolu ainult isetu inimene. Kui inimene tunneb heateost rahulolu, siis see näitabki, et ta on isetu inimene, mitte isekas. Mida tähendab olla isekas? · Kui me oleme isekad, kas me siis teeme vaid seda, mis on meile tõeliselt kasulik? o Kuidas on lood ahelsuitsetajaga? Kas tema tegevus on talle tõeliselt kasulik? o Tõepoolest, ahelsuitsetaja võib käituda isekalt (tehes seda, mida ta tahab,
Täiskasvanud võiksid seda kogu lugeda raamatutest saadava positiivse laengu pärast. Optimistlikud, humoorikad ja leidlikult puänteeritud luuletused sobivad lugemiseks kõigile. Eelkõige tavalise perekonna igapäevaelu seikadest rääkivad värsid paistavad silma vaimukate lahenduste poolest, neis on palju ottarderlikke krutskeid. Stiilivõttena kasutatud puänt ei mõju otsitult humoorikalt. Puändi kohta ütleb kirjandusteadlane Mart Mäger, et see on uudsest ja ootamatust seosest saadav rahuldus, millega teosest lahkume (Mäger 1979c: 149). Kogust ,,Tere!" tooksin näitena luuletuse ,,Mutionude vaidlus": Mutionud katkestasid vilka kaevetöö vaieldes kas päev on valgem või on valgem öö asi toimus mulla all ja mutt on muidu pime lahendust võis aidata neil leida ainult ime Kaevusid siis mutid välja suure hunnikuna väljas aga taevas rippus eha purpurpuna Asjata nad polnud aga aega surnuks löönud reinuvader rebane sai täna õhtul söönuks. (Vilep 2002: 24).
või taim. Tapmise küsimused lahendatakse igas riigis juriidiliste seadustega, kuid rahva moraal võib nendest paljuski erineda. Eestis läbiviidud küsitluste põhjal 2006. a oli enamus inimestest surmaotsuse pooldajad, kuigi seadustega on see keelatud. Õnn kujutab hinge tasemel sisemist rahulolu ja vaikust, hinge ühtsustunnet kõiksusega, millega kaasneb pingete puudumine ja hirmu kadumine. Õnn kehalisel tasemel on seotud emotsioonidega, ta on hetkseisund, emotsionaalne elamus, kõlbeline rahuldus, millega kaasneb rõõmu- ja vaimustusetõus, kehaliste ja vaimsete jõudude täiuse tunne. Õnn on tegelikult positiivne stress. Õnn on seotud isiku enda poolt saavutatu hindamisega, unistuse täitumisega ning sõltub suurel määral tema teadvuse tasemest, kujutlusest elu mõtte ja eesmärgi üle. Õnn võib olla ka ootamatu ja üllatav väljaspool isiku mõjuulatust tekkiv seisund – loteriivõit, pärandus, varanduse leidmine, kohtumine väärika isikuga jms. Ühiskondlik
Kuidas valib majapidamine tarbitavate kaupade ja teenuste kogused? Vastamaks sellele küsimusele tuleb appi võtta piirkasulikkuse teooria. Vaatame Anu tarbimisotsuseid. Anu igakuine sissetulek on 300 krooni. Kogu oma sissetuleku kulutab ta kahe kauba, pitsa ja veini, ostmisele. Pitsa hind on 60 krooni tükk ning veini hind on 30 krooni pudel. Kuidas jagab Anu oma 300 krooni nende kahe kauba vahel? Vastus sellele küsimusele sõltub Anu eelistustest ja maitsest. Kasulikkus Kasulikkus on rahuldus, mida inimene tunneb kaupu või teenuseid tarbides. Kahjuks ei saa kasulikkust mõõta. Me teame, et inimene, kes armastab pirne, saab ühe pirni söömisest teatud rahuldust ning lisanduvat kasulikkust, kui ta sööb ära veel teise pirni. Me ei saa aga mõõta, kui palju rahuldust see inimene saab. Majandusteaduses siiski eeldatakse, et kasulikkust on võimalik mõõta, hinnates kui palju andis kasulikkust esimese või teise pirni söömine
Kuidas valib majapidamine tarbitavate kaupade ja teenuste kogused? Vastamaks sellele küsimusele tuleb appi võtta piirkasulikkuse teooria. Vaatame Anu tarbimisotsuseid. Anu igakuine sissetulek on 300 krooni. Kogu oma sissetuleku kulutab ta kahe kauba, pitsa ja veini, ostmisele. Pitsa hind on 60 krooni tükk ning veini hind on 30 krooni pudel. Kuidas jagab Anu oma 300 krooni nende kahe kauba vahel? Vastus sellele küsimusele sõltub Anu eelistustest ja maitsest. 4.2.1 Kasulikkus Kasulikkus on rahuldus mida inimene tunneb kaupu või teenuseid tarbides. Kahjuks ei saa kasulikkust mõõta. Me teame, et inimene, kes armastab pirne, saab ühe pirni söömisest teatud rahuldust ning lisanduvat kasulikkust kui ta sööb ära veel teise pirni. Me ei saa aga mõõta, kui palju rahuldust see inimene saab. Majandusteaduses siiski eeldatakse, et kasulikkust on võimalik mõõta, hinnates kui palju andis kasulikkust esimese või teise pirni söömine.
Tahe on mõistuseta ja pime tung, tunnetamatu. Tahe objektiveerub ideedes, mis on eeskujuks üksikutele asjadele. Üksnes geenius on võimeline alluma ideedele ja looma neist teose. Eetika. Eristab empiirilist ja intelligiibset (mõistusega tunnetatav) iseloomu. Inimene on allutatud loodusseadustele. Inimene tunnetab seda, mida tahab. Inimese teod lähtuvad tema iseloomust. Moraali aluseks on kaastunne. Kogu elu on kannatus. Tahe püüdleb rahulduse ja täiuse poole, kuid ükski rahuldus ei ole püsiv ja täiuslikkuse püüdlustel ei ole lõppu. Kannatuste mõõt kasvab koos teadvuse avardumisega. Tahte jaatuses võtab inimene elu nagu ta on. Tahte eitamises otsitakse kannatuse ületamist elutungi kustutamise teel. SÖREN KIERKEGAARD (1813-1855) Kujuneb Põhjamaade kiriku vaimuliku ärkamise üheks indikaatoriks. Söreni isa kardab, et elab oma lastest kauem. Kord ühe äikesetormi ajal oli Jumala ära neednud. Loodusmotiividel ,õhjamaade mõtlejate elus tähtis funktsioon
Psühhoanalüüsi kohaselt koosneb isiksus kolmest funktsionaalsest osast: ID – Miski: on inimese alateadvus, mille keskmeks on sugutung ehk libiido. Isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus. Bioloogiliste tungide keskus kust pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Id on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega. Id lähtub naudingu printsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus. Peamised Id-ist lähtuvad tungide grupid on seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega( nn elu- ja surmatungid: eros ja thanatos). EGO - "Mina" - puhver Id-i ja välismaailma vahel, lähtudes reaalsusprintsiibist. Ego ohjeldab tungide energiat, kuni vajaduste rahuldamine on võimalik ja sobiv ega ohusta indiviidi ning sotsiaalset keskkonda. Kujuneb esimene kahe eluaasta jooksul. Otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada
stabiilsus, mis aga ei takista muutusi. Mainitud kahe sotsiaalse struktuuri vahel on võimalik efektiivne tasakaal vaid seni, kuni isikud, kes alluvad mõlematele piirangutele, saavutavad rahulolu (jutt on rahulolust eesmärkide saavutamise üle ja rahulolust ühiskondlikult heakskiidetud vahendite kasutamise üle). Sellistel tasakaalustatud juhtudel koosneb edu kahest momendist. Edu hinnatakse siin resultaadi ja protsessi terminites e lõpptulemuse ja tegevuse terminites. Püsiv rahuldus peab tulenema konkurentsis osalemisest endast ja konkurendi ees edu saavutamisest. Juhuslikud ohvid, mis seonduvad ühiskondlikult heakskiidetud käitumisega, peavad olema sotsiaalsete stiimulitega kompenseeritud. Staatuste ja rollide jaotus võistluse kaudu peab olema organiseeritud nii, et iga ettenähtud positsiooni jaoks oleks mingi positiivne faktor, mis stimuleeriks igaühe vastavust oma rollile ja staatusega seotud kohustuste täitmist
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 ...
Väikelaps ei saa oma seksuaalsust normaalselt rahuldada, vaid peab seda tegema ebaloomulikul kujul enne kui suguline rahuldamine jõuab genitaalideni, täidavad selle rahuldamise funktsiooni teised kehaosad. Vaatame siis faaside kaupa, millised kehaosad seda funktsiooni täidavad. SEKSUAALSUSE FAASID: · oraalne (sünd1,5 a) väljendub nt sõrme imemises, milles saab sõltumatuse tunde Oidipaalse kompleksi arenemine. · anaalne (1,5-3 a) seotud pärakupiirkonnaga, moraalne rahuldus, kui saab ise potil käia · falloseline (4. aastast) huvi suguelundite vastu, nt arstimängud · latentne piirkond konkreetne huvipiirkond puudub · puberteet taas domineerib suguorganite piirkond On oluline, et just need kolm esimest faasi määrab ära, milliseks inimene kujuneb. On kolm viisi kuidas inimene võib reageerida oma väljakujunenud erootilistele tendentsidele-harjumustele : 1) neid jätkata, 2) hakata neile vastu
16 Kaubamärgi alla kuulub ainult nimi, sümbol, kujundus, aga brändi alla lisaks nendele kolmele veel lojaalsus, identiteet, toode, imago, personaalsus, tuntus. 16. Eristumine Eristumine on, kui toode/ teenus erineb konkurentide omast ja tarbija jaoks on see ainulaadne. 17. Kliendirahulolu Rahulolu tekib siis, kui ost/ teenus vastab kliendi ootustele. Tarbimisel kogetud rahuldus soodustab kinnistumist kaubamärgi/ teenuse püsiostjaks/ kasutajaks. 18. Hind Kitsamas mõistes tähendab hind toote väärtus rahas väljendatuna. Seega on hind rahasumma, mida nõutakse mingisuguse toote/teenuse eest. Laiemas mõistes on hind väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omamise ja tarbimise tulenevate kasumite vastu. Hinnaotsustusi mõjutavad firma sisesed ja välised tegurid. Sisemised tegurid on:
Lapse sünni puhul peeti suured pidustused ja tema auks lauldi valjusti kiitust. Peagi sai temast kõikide maade rikas ja võimas valitsejanna ning Amon-Ra armastatu suur kuninganna, kelleks jumalate kuningas ta määratud oli. Nagu kirjutab lõpus Lewis Spence, "Niiluse orus püstitati kuninganna Hatshepsuti tempel. See tempel seisab seal tänase päevani ja seda tuntakse Deir el-Bahri, Põhjakloostri nime all". Hatshepsut ei võtnud ette ühtki sõjakäiku; ta rahuldus oma isa Thutmosis I võitudega. Hatsepsut nähtavasti loobus oma esivanemate sõjakäikude jätkamist, et olla meelepärane oma pooldajatele, arvestades seejuures vist ka laiade rahvamasside meeleolusid. Kuninganna tegeles ehitamisega ning taastas purustatud linna ja templeid, mis hüksoslaste ajast saadik seisid varemeis. Oma "isa"Amoni meeleheaks alustas Hatshepsut toreda templi ehitamist, mis asetseb kaljude jalamil Teeba läänekaldal Deir el-Bahris.
tulevikus · Teistel hetkedel püüavad samad inimesed nautida käesolevat hetke ja "viibida" selles hetkes nii kaua kui võimalik. Tulevikueesmärke nimetab Apter lõppeesmärkideks ja praegusele orienteerituid hetke-eesmärkideks · Apteri teooria keskmeks on oletus, et lõppeesmärkide ja hetke-eesmärkide vahel ümberlülitusi tehes võib aktivatsiooniga seotud emotsioon samuti ümber lülituda · Sel juhul saabub rahuldus mitte aktivatsiooni kõrgest või madalast nivoost, vaid käesolevale eesmärgile kohasest aktivatsioonist. · Saavutussituatsioonis võib madal aktivatsioonitase olla meeldiv ja vastav seisund oleks lõdvestus. Naudingute otsimise sisuatsioonis oleks meil sama madala aktivatsioonitaseme korral aga tegemist igavusega · Saavutussituatsioonis võiks kõrge aktivatsioonitase olla väga ebameeldiv (ärevusttekitav) ning naudingute otsimise staadiumis jälle
On vähe tõenäoline, et näiteks oskamatud mängijad pääsevad meeskonda, ja kui see juhtub, siis on nad rohkem kohatäitjad. Seepärast on üsna ootuspärane, et sportlased isegi sel juhul, kui nad on meisterlikkusele orienteeritud, kuid kahtlevad oma või- mekuses, ei oota eriti, et neil õnnestub võistluses oma oskusi parandada. Sellest võib tuleneda, et sportlane, kes ei taju end küllalt võimekana, ei saa või ei oota spordist rahuldust. Akadeemilises sfääris oli rahuldus seotud meisterlikkuse orientatsiooniga, seoseid enda võimekaks pidamisega või ego-orientatsiooniga ei leitud. Kokkuvõtvalt võib võistlusi tähtsaks pidada nii isiksuse kui ka ühis- konna kontekstis. • Võistlused ja konkursid annavad võimaluse avastada ja tuvastada an- dekaid lapsi (võrdlemine mingi püstitatud etaloniga). • Võimalus võrrelda enda ja eakaaslaste võimeid (ehk enda võrdlemine taustaga).
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuurit...
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
· majanduslikust vaatenurgast vaadatuna annab see töötajale võimaluse saada vahendeid eluks vajalike asjade ja teenuste vastu vahetamiseks. Uuringud näitavad, et kui pakkuda inimestele võimalust töötada vähem tunde, kuid ka väiksema tasu eest, ei soovi nad seda teha, sest eelista-takse olla rikkam; · psühholoogiline aspekt seisneb selles, et töötajal tekib tunne, et ta on midagi saavutanud. Niisiis aitab hüvitus saavutusvajadust rahuldada, kusjuures seesmine rahuldus on vahel olulisem kui lisaraha eest ostetud asjad. Hüvituste võrdlemise abil määratakse staatust: kas firma poolt antud ametiauto on Mercedes või Ford. Staatus on inimese sotsiaalne positsioon teistega võrreldes. Areng, edasiminek ja palgatõus on eesmärgid, mille nimel töötaja on valmis suuremaid jõupingutusi tegema. Samas on motiveerivalt mõjuvad hüvituse suurus ja tüüp iga inimese jaoks isesugused. 237 Ruth Alas. Personalijuhtimine. Külim, 2001, lk. 108
varju ta nägu jäi, poleks tal käes olnud kullatud papist rulli, mis täiskü-litud litriribadest kohevil oli ja milles asjatundlik silm kohe ära tundis välgu, poleks ta jalad ihuvärvi trikoos kreeka moodi rihmadega kinni seotud olnud, siis oleks võinud teda ta range välimuse poolest võrrelda ükskõik millise bretoonlasest ammukütiga de Berry sõjaväest. II. PIERRE GRINGOIRE * Sel ajal kui ta pidulikult kõneles, hajus üldine rahuldus ja imetlus, mida ta ülikond oli äratanud, ja kui ta jõudis nende õnnetute sõnadeni: «Niipea kui kõrgeauli-kum kardinal siia jõuab, alustame kohe», kadus ta hääl kisa ja lärmi sisse. «Silmapilk alustage! Andke meile müsteerium, aga kohe!» kisendas rahvas. Ja kõigist häältest üle kuuldi Joannes de Molendino häält, mis tungis lärmist läbi nagu vilespill Nimes'i karnevalil. «Alustage silmapilk!» kiunus skolaar. «Maha Jupiter ja Bourboni kardinal
ja punastas tugevasti. Isand Coquenard oli pärast Porthose tulekut heitnud murelikke pilke suurele kapile, mis asetses tammepuust kirjutuslaua vastas. Porthos taipas, et see kapp, kuigi ta ei vastanud oma vormilt sellele, mida ta oli näinud unes, pidigi olema too ihaldatud kirst, ja ta õnnitles ennast, sest tegelikkus oli kuus jalga kõrgem unelmast. Isand Coquenard ei jätkanud enam oma genealoogilisi uurimusi, ta libistas mureliku pilgu kapilt tagasi Porthosele ja rahuldus lausega: «Enne sõjakäigule minekut osutab meie härra nõbu meile seda au, et lõunastab kord meiega, eks ole, proua Coquenard?» Seekord tabas löök Porthost otse kõhtu ja ta tundis seda. Näis, et proua Coquenard omalt poolt ei jäänud samuti ükskõikseks, sest ta lisas: «Minu nõbu ei tule tagasi, kui ta leiab, et me teda halvasti kohtleme, kuid vastupidisel juhul on tal Pariisis olemiseks ja järelikult meie külastamiseks jäänud nii vähe aega, et
" küsis direktor ja näitas Indreku artiklile, millel pealkirjaks: ,,Jumal ja inimene." ,,Mina," vastas Indrek. ,,Väga hea," ütles direktor. ,,Aga kui teie olete selle kirjutanud, siis lugege meile siit ette." Ta näitas katkendile, mis märgitud punasega. Indrek lõi silmad kirjutisele ja ta tundis, et ta seda lugeda ei saa, ei või, sest tal hakkas millegi pärast häbi. Kirjutades ei olnud, aga nüüd oli. See oli talle nii imelik ja uus, et ta muutus otse sambaks. Öösi oli vaimustus ja rahuldus, nüüd piinlikkus ja häbi! ,,Lugege," käskis direktor äkki jõhkralt, ,,meie ootame." ,,Ei," vastas Indrek kindlasti ja astus paar sammu lauast eemale. ,,Siis lugege teie, härra Ollino, sest meie kõik tahame ometi teada, mida kirjutab meie pikk Paas." Ollino võttis lehe ja luges: ,,Sinu päevad on loetud..." ,,Kes on see sinu?" küsis direktor vahele. ,,See on Jehoova," ütles Ollino. ,,Tähendab, jumal," seletas direktor. ,,Seda peame meeles. Ja nüüd palun edasi."
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
