KORDAMISEKS I Daatumid: Isikud: 1. Karl XI Rootsi aja viimane 1. 1582 Jan Zaplzki rahu kuningas 2. 1583 Pljussa rahu 2. Karl XII Rootsi kuningas, alustas 3. 1629 Altmargi rahu Põhjasõda, 18 saj. algus 4. 1632 Tartu ülikooli asutamine 3. Gustav II Adolf Rootsi kuningas 5. 1645 Brömserbo rahu, taani andis 17. saj. keskel, asutas Tartu ülikooli alad rootsile 4. Bengt Gottfried Forselius 6. 1681 Reduktsioon Asutas Tartu lähedale õpetajate 7. 1684 Algas Forseliuse seminar seminari 1684 - 8. 1686 Rootsi kiriku seadus - enne 5. Johan Skytte Asutas Tartu ei saa keegi abielluda, kui ei oska Ülikooli, kindral kuberner lugeda, Lõuna-Eesti keelne uus 6
Millal algas esimene maailmasõda? 1914.28.juuni. Algas Franz Ferdinandi tapmisega Serbia poolt. Serbia tahtis endale saada Austria-Ungari maid. See aga nõudis Austria-Ungari nõrgestamist. Millal lõppesid esimese maailmasõja lahingud ja kuidas seda rahu nimetati? Compiegne vaherahu 11.nov.1918. . I ms lõppes Pariisi rahukonv. 1919-1920 . Versaille rahu. Kõige raskem oli see Saksamaale, sest ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Millised 3 impeeriumi lagunesid? Saksa,Vene , Austria-Ungari - uued: Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola,Rumeenia,Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Saksamaa. Rahvasteliit - Loodi selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke
Eesti Laura-Liisa Vikat 9.kl Tähtsaimad rahvusvahelised organisatsioonid, kuhu Eesti kuulub: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) Euroopa Liit (EL) ÜRO Loodud 1945 Peakorter New Yorgis Peasekretär : Ban KiMoon 192 liikmesriiki Eesti ühines : 17.september 1991 ÜRO eesmärgid: Tagada rahvusvaheline rahu ja julgeolek Inimõiguste kaitsmine Rahvusvahelise koostöö edendamine Lahendada rahvusvahelisi probleeme Tähtsaimad ÜRO organid: Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest enamik küsimustest arutatakse eelnevalt läbi komiteedes Julgeolekunõukogu koosneb 15 liikmest, kellest viis (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina) on alalised ja omavad vetoõigust vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest ÜRO peakorter New Yorgis
- võit andis usku Viljandi piiramine - 1211 kevadtalvel sakslased piirasid Viljandi linnust rüüstati naabruskonda, tapeti vangistati inimesi - I kokkupõrkes õnnestuti sakslased tagasi lüüa saagiks nende varustus - Sakslased kasutasid kiviheitemasinat lõhuti kindlusesein selle taga oli veel teine eestlased suutsid taastuda - Ei suudetaud 5 päevaga linnust vallutada läbirääkimised sõlmiti rahu ulatuslikku ristimist ei olnud - Vaenuvägi lahkus pantvangideks vanemate ja ülikute pojad Eestlased pealetungil - Sakalased, ugalased, saarlased, läänemaalased rüüstasid vaenlaste alu - 1211 suveks suurem tõsine sõjaplaan eesmärgiks Toreida linnuse vallutamine ja Riia ründamine mandrieestlaste maavägi + saarlaste laevastik piirasid linnuse sisse, algas rünnak
1. ALLIKA ANALÜÜS 1.1. Sissejuhatus Vestfaali rahuleping (ladina keeles Instrumentum Pacis Osnabrugensis ja Instrumentum Pacis Monasteriensis) sõlmiti 24. oktoobril 1648. aastal Münsteris ja Osnabrückis. Instrumentum Pacis Osnabrugensis sõlmiti Osnabrückis Püha Saksa-Rooma Keisri ning Rootsi kuninga ja tema liitlaste vahel. Instrumentum Pacis Monasteriensis sõlmiti Münsteris Püha Saksa-Rooma Keisri ning Prantsusmaa kuninga ja tema liitlaste vahel. Vestfaali rahu lõpetas Kolmekümneaastase sõja (1618-1648). Kolmekümneaastane sõda oli esimene sõda, mis haaras enamiku Euroopa riike. Sõja alguseks loetakse 23. mail 1618. aastal tsehhide ülestõusu Prahas. Ühelt poolt sõdisid katoliiklik Habsburgide Hispaania ja Austria, kellel oli olemas ka paavsti toetus, Saksa vürstid ja Poola-Leedu. Teiselt poolt olid vastasteks protestantlikud Saksa vürstid, kellel oli olemas Prantsusmaa, Taani ja Rootsi sõjaline toetus.
Norrat. · Rootsi varustuslaevastik hävitati Dynekileni lahingus. · 1717 Taani kaks ebaõnnestunud rünnakut Göteborgi ja Strömstad juures. otsustavamad aastad 8 · 1718 Rootsi ja Venemaa läbirääkimised Ahvenamaal. · 30. november Karl XII langes Norras Fredrikshaldi kindluse piiramisel. · Rootsi väed taandusid Norrast. · 1719 uueks valitsusajaks Karl XII õele Ulrika Eleonorale. otsustavamad aastad 9 · 20.-9. november 1719 rootsi rahu Hannoveriga. · 21. jaanuar 1720 Rootsi rahu Preisimaaga. · 29. veebruar uus Rootsi kuningas Frederik I. otsustavamad aastad 10 · 3. juuni 1720 Rootsi rahu Taaniga. · 7. august vene laevastik võitis Grönhamni lahingus. Põhjasõja lõpp · 10. september 1721 Uusikaupungi rahu. · Rootsi loovutas Liivimaa kubermangu, Ingerimaa, Eestimaa kubermangu, Saaremaa, Hiiumaa, Lõuna-Karjala Kannase ja Viiburi. · Rootsi sai tagasi Soome. · 1732 Poola ja Rootsi ametlik rahu.
teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika valdkondadega. Minu meelest see argument on väga tähtis,sest usulised inimesed oma religiooniga alati arendavad ise ennast.Veel usk annab inimestele toetust ja lootust,et elus kõik võib muuta heaks. Sest olid paljud loot, millal inimeste usk päästis nende elu. Näiteks,sõja ajal usk alati andis inimestele lootust. Minu meelest, usk ja religioon annab inimestele hingelisi rahu. See toetab inimeste psühilisi süsteeme stresiilisis situatsioonis. Sõja ajal selline rahu päästis inimeste elu. Kui mina räägin religioonist,siis muidugi pean ütlema Piiblist.Seal on kirjutatud kuidas peab elama usuline inimene. Ta ei pea tapma, alkohooli jooma, palju sööma jne. Minu meelest, selliseid reegleid annavad inimestele võimalust elada tervisliku eluviisiga ja elada nii kaua ,kui ta saab. Piibli reegleid annavad võimalust inimesele tasakaaluda tema elu
Alguses vene alluvuses, hiljem Poola teenistuses. Ivo Schenkenberg- Tallinna käsitööline, kes omas väesalka, kelle retked ulatusid Tartuni. Russow- kroonika kirjutaja, kirjutas Liivi sõjast. Sigismund Teine August- Poola kuningas, kelle võimu alla läks Liivimaa viimane iseseisev riik- Riia peapiiskopkond ja ordu, kinnitas kohaliku aadli privileegid. Batory- Poola kuningas 1576, kes alustas venelaste vastu pealetungi. Eesmärgiks oli vallutada Moskva ja teha rahutingimused- Jam Zapolski rahu. Rootsi võimu alla Eesti minek: 1561- Põhja-Eesti alistub Rootsile. 1570- Seitsmeaastase Põhjamaade sõja lõpp: Taani loovutab Rootsile Lääne- ja Hiiumaa. 1629- Almargi vaherahu: Poola loovutab Rootsile Lõuna- Eesti ja Põhja- Läti. 1645- Brömsebri rahu: Taani loovutab Rootsile Saaremaa ja Muhu. 1660- Oliva rahu: Kuramaa piiskopkonnale kuulunud Ruhnu saar läheb viimase eesti alane ( kui Setumaa v.a) Rootsi võimu alla. PÕHJASÕDA
Ivo Schenkenberg - käsitööliste väesalga juht Tallinnas; tema retked ulatusid Tartuni; hiljem sattus venelaste kätte ja hukati. 1576- Stefan Batary (Poola kuningas) 1578-ulatuslik pealetung venelaste vastu 1582- Venemaa-Poola vaherahu (sõlmiti Pihkvamaal) 2.) RAHULEPINGUD 1582- Poola-Venemaa vaherahu. Poola sai kõik venelaste vallutatud kindlused ! 1583- Venemaa-Rootsi vaheruhu (Pljussa) Rootsi sai nii Põhja-Eesti kui Ingerimaal vallutatud kindlused. 1595- Venemaa-Rootsi (lõplik rahu, Täyssinä rahu) Rootsi pidi loobuma valdustest Ingerimaal. Venemaa tunnistas Rootsu valdusi Põhja-Eestis. 1617- Stolbovo rahu. Rootsi-Venemaa. Rootsi sai kogu Ingerimaa. R-V piir liikus kõvasti Rootsi kasuks ja püsis nii kuni põhjasõjani. Venemaa oli nüüd läänest täiesti ära lõigatud. 1629- Altmargi vaherahu. Rootsi-Poola. Kogu mandri-Eesti läks Rootsi võimu alla. (+Riia ja Põhja-Läti) * Rootsi valdusi hakati kutsuma EESTIMAAKS !
prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta. 13. Somme` lahing- toimus 1.juulist 18.novembrini 1916 Somme`i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Kumbki ei saavutanud edu, lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim Esimeses maailmasõjas. 14. Millal ja kelle vahel sõlmiti Compiegne` vaherahu?- 11. november 1918 esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Compeigne`i linna lähedal sõlmitud vaherahu. Esmakordselt kasutati tanke. 15. Bresti rahu ?- 1918 märts sõlmiti Bresti rahu, Venemaa loobus seni kõigist sõjas kaotatud aladest( Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga- Kaukaasia. Kui idarindel oli sõda lõppemas otsustas Saksamaa rakendada kõik jõud, et võita sõda läänerindel. 21 märts- 17 juuli neli suurt pealetungi, mis aga kokkuvõttes ei toonud edu, kaotati 700000 meest. 16. Kes olid sõjas kaotajad, kes võitjad ?- Venemaa oli kaotaja ja kokkuvõttes polnud keegi võitja. 17
Mari-Liisa Reigo Kas esimeses maailmasõjas oli võitjaid? Esimeses maailmasõjas kaotati palju, aga võideti veel rohkem. Võitsid need riigid, kes taastasid oma iseseisvuse, võitjateks on kogu inimkond, sest toimus tehnika, tööstuse ja majanduse areng ning alguse sai ka naiste võrdõiguslus. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome.
Kordamine. Rahvusvaheline olukord 1918-1939. 1. Versailles` rahu tähtsamad punktid. 2. Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Saksamaal keelati ära sõjatehnika omamine ja üldine sõjaväekohustus, seega ei saanud nad vastu sõdida ja pidid nõustuma raskete rahutingimustega. 3. Millised territoriaalsed muudatused leidsid aset pärast I maailmasõda? (osata nimetada impeeriume, mis lagunesid, ja uusi loodud/tekkinud riike) Vt. kaart õpik lk. 14. Kontrolltöös võib olla kaart. Lagunes Osmani impeerium.
Muud märkimisväärsed varauusaja suundumused olid eksperimentaalse teaduse areng, suhteliste vahemaade kahanemine seoses transpordi ja sidevõimaluste paranemisega. 18. sajandil oli poliitiline olukord enne võimule saamist väga vilets. Jakobiinide võim oli muutnud rahva olukorra kehvaks, kuna elati pidevas hirmus saada giljotineeritud. 1799ndal aastal kukutas Bonaparte koos kahe mehe abiga Direktooriumi, sai esimeseks konsuliks ning kehtestas uue riigikorra. Sõlminud rahu Austria ja Inglismaaga, hakkas Napoleon korraldama riigi siseolusid kodanluse huvides. Konsulina piiras ta süvenevat anarhiat ja tegi lõpu kodusõjale. Aastal 1804 kroonis Napoleon Bonaparte end keisriks. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. Selle aja jooksul jõudis Napoleon jätta endast ajalukku märkimisväärse jälje, kuid kui positiivne või negatiivne see mälestus temast on?
1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti alad Saksa Ordule 1347 Saksa ordu kõrgmeister annab Põhja-Eesti alad Liivi Ordule 1347-1558 Eesti haldusjaotus ei muutu 1558-1583 Liivi sõda (sõdade ajastu kestab aastani 1629) 1561 Põhja-Eesti langeb Rootsi kätte 1570-1577 eksisteerib Liivimaa kuningriik (hertsog Magnus) 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel 1583 Pljussa rahu Venemaa ja Rootsi vahel · Põhja-Eesti Rootsile · Lõuna-Eesti Poolale (Rzeczpospolita) · Saaremaa oli Taani käes (alates 1559) Poola ajal on Lõuna-Eestis asehaldur. Maa jagati 3 presidentkonnaks, mis hiljem nimetati Poola eeskujul vojevoodkondadeks. Need omakorda jagunesid staarostkondadeks. Põhja-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks, Rootsi riigi kõrgeim esindaja siin oli kuberner. Ala jaotati seitsmeks linnuselääniks.
02. 1917, sõjavägi läks rahva poolele üle · 03.03.1917 Nikolai II loobus troonist ja andis võimu Ajutise Valitsuse kätte Kaksikvõim Venemaal: · Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning Ajutine Valitsus jagasid võimu · Parteide esiletõus: nende hulgas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) marksistlik organisatsioon (enamlased) Enamlasten esiletõus: · Lubasid rahvale kõike (leiba, rahu ja maad) · Saksamaa toetus, ka rahaline · Lenin käivitas kampaania Ajutise Valitsuse vastu ja nõudis Venemaa sõjast väljaastumist Oktoobripööre: · 26.10.1917 läks võim Ajutiselt Valitsuselt enamlastele · Moodustati esimene nõukogude valitsus ehk Rahvakomissaride Nõukogu, eesotsas Leniniga · Võeti vastu rahu-ja maadekreet, kus esitati ettepanek maailma riikidele sõja lõpetamiseks Enamlaste võimu laienemine 1917-1918:
Nelikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi. 2. I maailmasõja puhkemise põhjused ja ajend? Võitlus turgude, toorainete, kapitali ja ekspordi võimaluste pärast. Mõjupiirkondade ja asumite pärast. Puudus rahvusvaheline organisatsioon. Sõjatööstuse ja sõjaliste ringkondade suur mõju. Sõda romantiseeriti, ei nähtud ohtu. Ajend: 28. juuni.1914-atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile, Serbia terroristide poolt. 3. I maailmasõja tulemused? Bresti rahu: 1918. märts. Sõlmiti Brest Litovskis Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel separaatrahu. Venemaa väljus I maailmasõjast, sõda idarindel oli lõppenud. Kõik vallutatud alad jäid Saksamaale, ka Eesti. Compiegne´i rahu: 11. november. kell 11, 1918 a. Kirjutas Comoiegne´i metsas marssal Foi staabivagunis saksamaa esindaja Enzberger alla vaherahule. I maailmasõda oli lõppenud Nelikliidu riikide lüüasaamisega. 4. Üldised tulemused: Sõjaväkke mobiliseeriti 70 mil
Taani abivägedega) veebruar 1919-Saaremaa mäss 24.02.1919-Johan Laidoner kinnitas, et Eesti on vaenlastest vaba aprill 1919-Asutav Kogu. Põhjakorpus(Vene valgete armee) aitasid eestlasi. mai 1919-sõda liikus Eesti piiridest välja juuni 1919-Landeswehri sõda(Lätis; eestlased ka sõdisid, tehti relvarahu ning võideti baltisakslasi) 23.06.1919-Võnnu(Cesise) lahing oktoober-detsember 1919- lahingud Narva taga. Loodearmee. 02.02.1920-sõlmiti Tartu rahu. 6. Tartu rahu tähtsus Eesti Vabariigi kindlustumisel. Tartu rahu sõlmiti 02.02.1920. aastal. Tartu rahu on esimene dokument, millega määrati piir Venemaa ja Eesti vahel. Lepinguga lõpetati Vabadussõda ametlikult; Venemaa pidi tunnustama Eesti iseseisvust ning tasuma 15 mln kuldrubla(oma riigi kullavaradest; tunnustus majanduse edendamise eest), tagastama I maailmasõja Eestilt võetud kultuurivarad(sh ka Tartu Ülikooli muuseumi asjad). Eesti ei pidanud tasuma
OLULISED AASTAARVUD: EESTI 17. SAJANDIL 1558-algas Liivi sõda 1582-Jam Zapolski rahuVenemaa-Poola vahel Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti läksid Rootsile 1583-Pljusa rahuVenemaa-Rootsi vahel Põhja-Eesti läks Rootsile 1629-Altmargi rahu - Poola loovutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile 1645-Taani loovutas Rootsile Saaremaa (Bromsebrö rahu) 1661 Kärde rahu- Venemaa loobus nõudmistest Baltimaadele 1630-asutati gümnaasium Tallinnasse ( praegune Gustav Adolfi-nimeline) 1632-asutati gümnaasium Tartusse 1632-asutati Tartu Ülikool (Academia Gustaviana) asutamisele kirjutas alla Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1660-1688-Bengt Gottfried Forseliuse eluaastad 1684-asutas B.G
Enamlastele alluvad väeüksused võtsid Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutatud, pealinlased suhtusid kohati isegi ükskõikselt toimuvasse. Võimu üleminuke enamlastele vormistas nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomisssaride Nõukogu. Esimeheks sai enamlaste liider Lenin. Oktoobripööre sai juhtuda, kuna rahvas oli juba valitsuses pettunud ja soovis rahu. Enamlased lubasid just rahvale kõik kokku, mida taheti kuulda. Enne oktoobripööret oli ju toimunud ka veebruarirevulotsioon. Oli näha, et kõik liigub riigipöörde poole. Ja vaadates rahva poolelt oli see täitsa arusaada, ükski rahvas, ei tahaks sõjas elada. Tänu sõjale oli olukord nii halvaks muutunud, et toidu saamisega olid halvad lood. Selle tulemusel sõjavägi läks revolutsiooni mahasurumise asemel, hoopis sellega kaasa. Loodeti saada enamlastelt abi. Võimule saades
1. Loetlege Esimese maailmasõja tulemused. Milliseid neist võiks pidada positiivseteks, millised negatiivseteks? Miks te nii arvate? Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome
SININE rahustab meeli , lõõgastab närve, aeglustab mõttetegevust. Sinine on rahu ja harmoonia. Teda on peetud ka hingelise tundlikkuse ja intuitsiooni, sisekamuse värvuseks. Ent kui sinise keskel pikka aeg aviibida, võib see värvus mõjuda külmana. Sinine seostub tundesügavuse, rahu ja vaikusega, ühendava või kaugustesse pürgiva kurvameelsusega. Tumesinine viitab ka kohanemisele olemasolevate võimalustega, valmisolekule anda ja loobuda, tagasihoidlikkusele. Sinine kui tundlikkuse ja kõikemõistvuse värvus tähistab ühteaegu nostalgilist leppimist olemasolevaga ja andumist kui ka võimalust olla samaaegselt eemal ja ära. Sinist alati ja kõiges eelistav inimene on Max Lüscheri arvates üsna tõenäoliselt heasüdamlik
Seda ründas paarkümmend korda väiksem ordu väesalk, mis hävitati. See oli ordu viimane välilahing. 1561. a juunis alistusid Tallinna linn ning Harju, Viru ja Järva rüütelkond Rootsi kunnile Erik XIV-le algas Rootsi suurriigiajastu. Maa jagamise järel algas pikk ja kurnav rüüstesõda Rootsi, Taani, Poola-Leedu ja Lübecki vahel. Sõjategevus hakkas vaibuma pärast seda, kui Rootsis tuli 1568 riigipöördega võimule Johan III. Rootsi ja Poola-Leedu sõlmisid rahu, Taani tegi sedasama. Poola-Leedus loodi 1569. a ühisriik Rzeczpospolita (vabariik), mis kujutas endast aadlivabariiki eluks ajaks valitava kuningaga. Venelased lülitusid uuesti sõjategevusse mõni aeg hiljem, kui nad vallutasid pea kogu mandri-Eesti aastatel 1572-1577. Rootsi ei suutnud oma valdusi tagasi vallutada. Liivi sõja tulemuse otsustas suuresti juhus : uus Poola-Leedu kunn, ungarlane Stefan Batory ja Johan III olid kälimehed, kes leidsid sõjas Venemaaga kähku ühise keele.
vallutatud linused. 1595- Täyssinä rahuga tunnustas Venemaa Rootsi valdusi Põhja- Eestis, Rootsil tuli loobuda oma vallutustest Ingeimaal. Rootsi ja Vene piir hakkas kulgema piki Narva jõge. 6. Kuidas läks kogu Eesti Rootsi võimu alla (vaherahud)? 1617- Rootsil ja Venemaal Stolbovo rahu- Rootsi sai endale kogu Ingerimaa 1645- Brömsebro rahu- Rootsi tugevnes, selle vaherahuga sai Rootsi Taani alad. 1660- Oliwa rahu, millega Poola tunnustas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale. (Samalaadne rahu 1661.aastal Kärdes Rootsi ja Venemaa vahel, sellega lubasid venelased Eesti ala ,,igaveseks ajaks" Rootsile. Vene väed lahkusid Rootsi aladelt.) 7. Mis põhjustas Põhjasõja? Rootsi oli muutunud tõeliseks suurriigiks, Läänemeri oli muutunud praktiliselt Rootsi sisemereks ja see tekitas suurt rahulolematust Rootsi naaberriikides. Venemaa ambitsioon oli püüda välja jõuda Läänemere äärde. Taani tahtis tagasi saada oma valdused
Võimu pärast hakkasid võitlema 50 parteid, kellest tõusid esile 4. Igaüks nägi tulevast Venemaad ette omamoodi, kuid võimu haarasid enamlased, kes tahtsid vägivaldsete meetoditega üles ehitada sotsialistlik Venemaa. Kuid kas see oli tõesti tol ajal ainuke variant? Ajutine Valitsus püüdis riiki kriisist välja tuua, aga sõja jätkamine liitlasriikidega ärritas rahvast veel rohkem. Enamlased teadsid, kuidas rahvas enda poolele meelitada- nad lubasid neile rahu, leiba ja maad, seda mida inimesed kuulda tahtsid. Kornilovi riigipöördekatse läbikukkumine tugevdas enamlaste mõju ka tööliste ja soldatite nõukogudes. Ajutise Valitsuse maine oli nii madalale langenud, et enamlased ei näinud mingit takistust võimu üle võtmisega ning võimu üleminek enamlastele vormistati 26. Oktoobril 1917. Kongress võttis vastu maa- ja rahudekreedi, kus otsustati alustada läbirääkimistega rahu sõlmimiseks ja likvideeriti mõisnike surmaomandus.
valitsuse järele · Majandusraskused Autoritaarne valitsemine- võim ühe isiku käes, rahval puudub võimalus poliitikas osaleda, pole reeglina vägivaldne. Totalitaarne valitsemine- võim on koondunud ühe isiku või partei kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja tegevuste üle, massirepressioonid, rikutakse inimõigusi. Fasistlik diktatuur Itaalias Fasistliku diktatuuri kehtestamise põhjused · Rahulolematus Versailles' rahu tulemustega · Majandusraskused · Kommunistide väljaastumised ja streigid · Fasistlik partei lubas taastada korra ja taltsutada kommuniste ja töölisi Fasistliku õpetuse põhiseisukohad: · Muuta Itaalia suurriigiks · Rahvuse huvide esiletõstmine Diktatuuri kujunemine Itaalias · 1922 määrati Mussolini peaministriks · 1925 kehtestati üheparteisüsteem · Salapolitsei ja koonduslaagrid, samas puudus ulatuslik terror · Majandus riigi kontrolli all
Rootsi esimesed võidud [redigeeri] Võit Taani üle Rootsi kuningas otsustas saata Holsteini 17 000 sõdurit. Ta kuulutas välja mobilisatsiooni. Rootsi sõjavägi ei olnud palgaarmee nagu enamikus teistes maades. Sõdurid elasid rahuajal talupoegadena külades. Ühe üksuse sõdurid elasid ühes külas. See lähendas neid lahingus. Deserteerimine oli Rootsi armees sama hästi kui tundmatu. William III, kes oli tol ajal nii Inglismaa kui ka Hollandi kuningas, soovis säilitada Põhja-Euroopas rahu ning status quo'd. Et Taani oli ründaja, asus William Rootsi poolele ning saatis 25 liinilaevast koosneva Inglise-Hollandi eskaadri admiral Rooke'i juhtimisel Rootsi toetuseks Göteborgi. Rootsil oli sõjalaevastik 38 liinilaeva ja 12 fregatiga, Taanil oli 33 liinilaeva ja 7 fregatti. Julge manöövriga õnnestus Rootsi laevastikul sõita läbi Sundi väiksema faarvaatri, jäädes Sundi kaldal asuvate Taani kindluste suurtükkide laskeulatusest väljapoole. Rootsi laevastik ühines Inglise-
Neid võidakse mitte märgata ja veri avastatakse mikroskoopilisel uurimisel. Ilmne veriköha on juba laguneva vähi tunnus. Üks sagedamaid nähte on aeg-ajalt esinev vilistav heli hingamisel. Mõnikord vaevab neid hingeldus, algul lühiajaliste, hiljem järjest pikenevate ja süvenevate hoogudena. Valu rindkeres tekib siis, kui kasvaja areneb kopsu perifeersemas osas ja kaasnev põletik ärritab parietaalselt pleurat. Sageli tõuseb kehatemperatuur (Bogovski, Loogna, Rahu 1989). Kopsuvähi ravi Mitteväikeserakulise kopsuvähi tervendav ravi on võimalik üksnes kasvaja ja tema levikuteede kirurgilisel eemaldamisel. Lokaalse kasvajavormi korral on kirurgilise ravi valikmeetoditeks lobektoomia ja pneumonektoomia. Operatsiooni käigus eemaldatakse kopsu üks sagar või terve kops ühelt poolt koos mediatsinaalsete lümfisõlmedega. Kui teine kopsupool on normaalne, mida
23. aprill 1343 Jüriöö ülestõus 1346 Taani müüs PõhjaEesti valdused Saksa Ordule 1347 Saksa Ordu müüs PõhjaEesti valdused Liivi Ordule 22. jaanuar 1558 Liivi sõja algus 2. august 1560 Oomuli lahing. Liivi Ordu viimane lahing. 1561 Liivi orduriigi lõpp. PõhjaEesti Rootsile. Osa alad venelaste käes. Ülejäenud (LõunaEesti) alad Poolale. 1582 Jam Zapolski rahu. Venemaa ja Poola vahel. Taastati sõjaeelne olukord. 1583 Pljussa rahu. Venemaa ja Rootsi vahel. 1629 Altmargi rahu. Kogu MandriEesti Rootsi valdusesse. 1632 Avati Tartu Ülikool 1645 Brömsebro rahu. Saaremaa Taanilt Rootsile. 1656 1661 Vene Rootsi sõda. Kärde rahu. 1660 Oliva rahu. Ruhnu Rootsile. 1661 Kärde rahu.
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson)
merelt blokeerinud. Toimus Jüüti lahing, kus inglased üritasid Saksa laevastikku hävitada, kuid mõlemad kandsid suuri kaotusi. Mereblokaadi tõttu kannatasid Kesk riigid suuremat toidu, tooraine ja küttepuudust kui Antandi riigid. AustriaUngari oli kurnatud, slaavi rahvaste vastupanu nende riigis kasvas. Rahva sõjaväsimuse tõttu tegi Saksa valitsus 12. detsembril kõigi Keskriikide nimel ettepaneku sõda lõpetada ja sõlmida rahu. Antandi riigid lükkasid selle tagasi. Aasta 1917 1917 aasta alguses oli jõudude vahekord Antandi kasuks. Seepärast asus Saksamaa strateegilisele kaitsele ja pani suuri lootusi 1. veebruaril 1917 kuulutatud piiramatule allveesõjale (seda peeti ka erapooletute riikide laevade vastu). See asjaolu sundis seni erapooletut, kuid Antandi riikidele laenu andnud USAd Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma (6. aprillil). Saksamaale kuulutasid sõja 11 LadinaAmeerika riiki.
Molotov-Ribbentropi pakt 1939 23.aug(NSVL-Saksamaa) 1939 1.sept algas, mil Saksa tungis Poolale kallale(kummaline sõda) 22.juuni 1940 Compiegnei rahu. Pr saatus: 1. Põhja Pr, Lääne Pr, Pariis- okupeeriti Saksa poolt 2. Lõuna Pr jäi Pariisi valitsus. Saksastamise plaan: Ost. Tähtsad lahingud 1-Stalingrad(1942.a.murrang, esimesi suuremaid kaotusi->sõja pöördepunkt NSVL-i ja Antandi kasuks)2.Kursk(1943.a.saksa ebaõnnestumine) 24.apr 1945 punaarmee ja liitlasväed kohtusid Elbe jõel. Konverentsid: 1 Teheran(1943-Baltimaad Nõukogudeliidule) 2 Jalta(1945-Saksamaa purustamine
1917-1920 Veebruarirevolutsioon Venemaal 1917 I maailmasõda oli Venemaa viinud krahhi äärele · Inflatsioon, puudus tarbeasjadest · Kukutati tsaar · Võimule sai Ajutine valitsus (Lvov ja Kerenski, ei lah. maa küsimust ega sõlminud ka rahu, Venemaast oli saamas demokraatlik riik) · Osaliselt juhtis Venemaad ka Petrogradi Nõukogu Eestis toimusid rahutused 2.märtsil, suunduti pol.sõjavange vabastama, rüüstati politsei-ja kohtuasustusi, öö oli väga rahutu. Autonoomia · 1916, Jüri Vilms ütles esimest korda välja Eesti autonoomia mõte. Ajutisele valitsusele anti taotlus, et Eesti saaks autonoomia. · AV kubermangukomissar-Jaan Poska · 26
Uue laevastiku ehitamine oleks olnud liiga kulukas ja aeglane ning Napoleon lootis, et niimoodi suudaks ta Inglismaa alistada. Kirjeldage, kuidas mõjus kontinentaalblokaad Prantsusmaad ennast. Aastatel 1805-1812 tõusid Prantsusmaal hinnad kuni 300%. Napoleon ei suutnud täielikult blokaadi rakendada, sest Euroopa mandril oli suur nõudlus Briti odavate kaupade (eriti tekstiilitoodete) järele. Salakaubandusest Inglismaaga ei suutnud hoiduda isegi Prantsuse kaupmehed. V Tilsiti rahu 1807 (lk 86-87) Sõda Preisimaa ja Venemaa vastu lõppesid Prantsusmaa võiduga. Venemaaga sõlmiti Tilsiti rahu, mille alusel: 1) Venemaa tunnistas Prantsusmaa tegevusvabadust Lääne-Euroopas 2) Venemaa kohustus liituma kontinentaalblokaadiga 3) Preisimaa poolt vallutatud Poole aladest moodustati Varssavi hertsogkond 4) Venemaa sai endale tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas ning vallutas sõjas Rootsiga (1808-1809) endale Soome
sõlmivad omavahelise liidu, millest lähtuvalt ründasid Saksi väed 22. veebruaril 1700. aastal Riia linna. SÕJAS OSALEJAD JA VÄEJUHID: * Rootsi- Karl XII * Poola- Leedu * Venemaa- Peeter I * Preisimaa * Saksamaa- August II Tugev * Kasakad * Taani- Frederik IV * Hannover * Türgi- Ahmed III SÕJAKÄIK: William III, kes oli tol ajal nii Inglismaa kui Hollandi provintside haldur, soovis säilitada Põhja- Euroopas rahu ning asus Rootsi poolele, kuna Taani oli ründaja. Rootsi laevastikul õnnestus läbi sõita Sundi väiksema faarvaatrist, jäädes Taani kindluste suurtükkide laskeulatusest väljapoole. Rootsiga ühines ka Inglise- Hollandi eskaadriga. Nii ei julgenud Taani enam merelahingut pidada. Nüüd asus Rootsi Kopenhaagenit piirama, kuid nad ei vallutanud seda. Taani tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahuläbirääkimisi. 18. augustil sõlmiti Rootsi ja Taani vahel Traventhali rahu.
Euroopa Liit-: 1) riikide liit 2) 27 riiki 3) u 500milj elanikku 4)15 riigis EL-i ühisraha 5) Schengeni viisaruum. Eesmärgid: 1) tagada elanikele rahu, heaolu ja stabiilsus. 2)ühendada Euroopa maailmajagu 3) Tagada inimestele tavaline elu 4)Soodustada ja tasakaalustada sotsiaalset arengut 5)lahendada ja kasvatada euroopa rahvaste mitmekesisust 6)toetada eurooplaste ühiseid väärtusi( säästev areng, inimõigused, turumajandus) EL asutajad: Jean Monnet (fra), Robert Schuman (fra), Churchill (gb)
Julma ning Magnuse vahel läksid nad omavahel tülli ja viimane pages Poola kuninga kaitse alla. Sellega lakkas Liivimaa kuningriik olemast. Rootsi tahtis sõjaga laiendada oma ülemvõimu Läänemerel ja ühtlasi takistada Taani liidripositsiooni haaramist ning Venemaa tegutsemist. 1561. aasta juuni algul kehtestatigi Põhja- Eestis Rootsi võim, kui kuningale Erik XIV-le alistusid Tallinna linn ja Harju, Viru, Järva rüütelkonnad. Sellega algas Rootsi suurriigiajastu. Rahu Rootsi ja Venemaa vahel sõlmiti 1583. aastal, millega rootslased said Lääne- ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa. Poola eesmärgiks sõjas oli saada endale tagasi kaotatud alad. Kuigi Poola garnison aeti rootlaste poolt 1561. aastal Tallinnast välja, siis 1561. aasta novmebris alistusid Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskop Poola kuningas Sigismund II Augustile. Kui Rootsis toimus riigipööre, sai võimule Johan III, kes oli Poola kuninga õemees. Seejärel sõlmisid Rootsi ja Poola rahu; 1582
ROOTSI AEG Kultuurielu põhijooned Kõrgharidus *liivimaa kindral kubener J.Skytte eesvõtul avati 1630a. Tartus Gümnaasium. *30.Juulil 1632 kirjutas GustavIIAdolf alla Tartu Ülikooli asutamis ülikule. Talurahva koolid *1684-avati Tartu lähedal Piiskopimõisas õppeasutus külakooli õpetajatele välja koolitamiseks. *1687-liivimaa maapäeva otsusega tuli igasse kihelkonda asutada kool talulastele ja palgata koolmester. Eesti keele trükisõna *1637-anti välja eesti keele grammatika õpikH.Stahl *17.sai lõpul korraldati piibli konv. Kus tegeleti eest keele uurim. Ning õigekirja reeglite paika panemisega. *1693-avaldati J.Hornungi käsitlus Tallina murdelise kirjaviisi kohta. *1686Tõlkisid ja avaldasid Andreas ja Adrian Virginius uue testamendi(Wastse Testamendi)- Lõuna murdeline. *Ajakirjanduse algust loetakse ajalehest ,,Revalsche Post-Zeitung" 1689-1710 Vana hea Rootsi aeg Positiivne: *pandi täpsemalt paika talupoegade koormised *kiriku kirraldus...
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1) ÜRO Globaalne, eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Peaassamblee - koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu - on tähtsaim püsivalt tegutsev organ
Napoleoni elu ja tegevus. By:Jan Tiiksaar. Napoleoni elu. Ta sündis 1769 aastal 15 augustil . Napoleon 1. Trafalgari merelahing. Sõdisid saksamaa ja inglise-hispaania laevastikud. Saksamaa kaotas inglise-hispaania laevastikule. Tilsiti rahu. · Preisimaa purustamise järel algas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel,mis lõppes 1807.aastal Napoleoni hiilgava võiduga. · Sama aasta juulis kohtusid keisrid Napoleon ja Aleksander I Ida-Preisimaal ning sõlmisid rahu-ja liidulepingu. Ülessanne klassile. · Mis lahing see on.
1211. aasta kevadtalvel oli sakslaste suurimaks ürituseks Viljandi linnuse piiramine. Esimeses kokkupõrkes linnuse värava juures õnnestus kaitsjatel sakslased kaotusrohkelt tagasi lüüa ja saada saagiks vaenlase sõjavarustust. Sakslased kasutasid siin esmakordselt Eestimaal kiviheitemasinat. Suutmata viie päevaga linnust vallutada, alustasid sakslased kuuendal läbirääkimisi. Kuna linnuses oli veepuudus, palju haavatuid ja langenuid, siis sõlmisid vanemad piirajatega rahu. Eestlased pealetungil. 1211. aasta suveks valmis suur tõsine sõjaplaan, mille eesmärgiks oli sakslaste liitlasele Kaupole kuuluva Toreida linnuse vallutamine ja seejärel juba Riia ründamine. Kooskõlastatud kava kohaselt ilmusid kindlal kokkulepitud päeval Toreida alla mandrieestlaste maavägi ja saarlaste laevastik. Linnus piirati sisse ja algas selle ründamine. Peagi jõudis Riiast kohale sakslaste suur abivägi, kellega piirajatel äge lahing puhkes.
" Me võime kurta- ja tihti just seda teemegi- et Eesti väiksus ei lase meil midagi teha. Seejuures kipume aga unustama, et tugevus peitub sisus. " - Toomas Hendrik Ilves. Kui tõstatada küsimus, kas on hea Eestis elada, siis leian et ühtset vastust sellele küsimusele polegi. Tean, et mulle meeldib siin elada aga leidub ka agasid. Siiski usun et plussid kaaluvad miinused üle. Eesti riigis elamine sobib neile, kellele meeldib rahu. Meil on olemas rahulik kliima, ilus loodus ja rahulik elukeskkond. Pole looduskatastroofe, sõdu- suuremaid rahutusi ja mis peamine, siin elavale inimesele peaks meeldima see põhjamaade kargus, mis ka siinses kliimas esineb. Samuti pole meil ka palju kerjuseid tänavatel hulkumas, võiks öelda et Eesti elu on suisa idülliline. Eriline keel ja kultuur. Olenemata erinevate okupatsioonide mõjust, on suutnud meie keel ja kultuur püsima jääda
Rahvusvahelise õiguse põhimõtete ja normide täpsustamisel, selgitamisel ja edasiarendamisel mängis olulist rolli Rahvusvaheline Alaline Kohus. 1.3 2.4. ÜRO põhikirjast külma sõja lõpuni (1945- 1989) Rahu ja stabiilsuse tagamine muutusid pärast Teist maailmasõda eriti oluliseks, mistõttu otsustati 1945. aastal luua Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, mille põhieesmärgiks oli rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine ning rahvusvaheliste probleemide lahendamine. „ÜRO põhikirja artikkel 2 (4) keelustas jõu kasutamise ja jõuga ähvardamise. Põhikirjaga loodi julgeolekunõukogu, keda volitati tarvitusele võtma meetmeid, juhul kui mõni riik rikub vastavat keeldu.“ (Rahvusvaheline õigus, 2010) Põhikirja vastuvõtmine aitas tugevalt kaasa rahvusvahelise koostöö tugevnemisele erivaldkondades. Pärast Teist maailmasõda toimusid olulised muutused rahvusvahelises ühiskonnas
DAATUMID 1582 sõlmiti Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel. Venemaa sai poolakate vallutatud linnad tagasi, kuid Venemaa käes olevad Liivimaa linnused pidi andma Poola valdusesse. 1583 sõlmiti Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel. Rootsalased said venelaste Liivi sõja ajal vallutatud maad endale(Narva, Tartu, Ingerimaa, Karjala) 1629 sõlmiti Altmargi rahu Rootsi ja Poola-Leedu ühendatud riigi vahel. Lõpetas Poola- Rootsi sõja. Rootsi säilitas Preisi linnad ja Liivimaa alad, mis olid põhja pool Daugava jõge. 1632 asutati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf suri Saksamaal Lützeni lahingus. 1641 Piiskop Joachim Jhering andis välja esimese teadaoleva eestikeelse aabitsa. 1645 sõlmiti Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel. Rootsi sai Saaremaa endale. Kogu Eestimaa v.a. Setumaa Rootsi käes. 1660 Suri Rootsi kuningas Karl X
20. SAJANDI KUNST Kristina Kasemägi Sisukord Kunstiteos, mis on minu arvates meisterlik Kunstiteos, mis on minu arvates kõige vähem meisterlik Maal mis väljendab minu jaoks kõige enam: Kurbust Rõõmu Üksindust Armastust Rahu Valgust ja helgust Pimedust ja süngust Muusikat 2 maali, mis väljendavad kaasaaja ühiskonna valupunkte Kõige futuristlikum kunstiteos Kunstiteos, mis on minu arvates meisterlik Kunstiteos, mis on minu arvates kõige vähem meisterlik Kurbust Rõõmu Üksindust Armastust Rahu Valgust ja helgust Pimedust ja süngust Muusikat 2 maali, mis väljendavad kaasaaja ühiskonna valupunkte Kõige futuristlikum kunstiteos TÄNAN KUULAMAST!
Prantsuse baasides streike ja revolutsioonilisi liikumisi sõjaväes. Ka Cambrai lahingus (juulist novembrini) ei suudetud vaatamate relvastuse ülekaalule (esimene tankisuurrünnak) sakslaste kaitset läbi lüüa · Vene kodanlus tahtis ka peale Veebruari- revolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Oktoobrirevolutsiooni läbi võimule tulnud Nõukogude valitsus tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, sellele ei reageeritud · Nõukogude valitsus sõlmis 3. märtsil Saksamaaga Bresti rahu, millest võitis Saksamaa palju · Caporetto lahing (24. oktoober) Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus suure võidu Prantsuse vägi päästis Itaalia kokkuvarisemast Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda · Saksa väed saavutasid mitmel rindel edu, aga see ei olnud märgatav. Allveesõda muutus tänu
..mina olen saar, sina oled saar ja kauguses paistab ainult ribake tõelisust.“ Luulekogu ülesehitus on hästi mõistetav tänu ühtlasele ja voolavale sisule. „Kaitsealas“ esinevad päevikukatkendid, mis on nummerdatud kuupäevadena ning esinevad sissejuhatustena samateemalistele luuletustele. Just need katkendid aitavadki paremini jälgida teose sisu ja mõtet. Luuletused põhinevad peamiselt neljal teemal, armastus, loodus, üksindus ja rahu. On ka selliseid luuletusi, kus kõik eeltoodud teemad sulanduvad ühte. Luulekogu lõpeb luuletusega, milles on kirjeldatud sellesama luuleteekonna lõppu, Ehin kirjutab: „...suure valge surmajärve kaldal algas elu... kaks tumedat elujõge voolas sisse ja ainult üks tuli välja“, arvan, et Ehin mõtles selle all oma elamuste lõppu ja lahkumist saarelt, et see säilitav rahu, millega Ehin oma loomingut tegi jääb saarele, kuid tema ise lahkub ning teda ootab uus elu.
Valitsus, mille eesotsa sai vürst Lvov, esindaja oli Aleksandr Kerenski. Ajutine Valitsus lubas tagada demokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edasise riigikorralduse. Valitsus alustas reforme, mis mõnevõrra parandasid rahva olukorda . Ajutise Valitsuse liberaalsed sammud demokraatia poole siiski vaid suurendasid anarhiat Venemaal, rahuldamata rahvast, kes nõudsid rahu ja maad. Nende autoriteet langes. Kerkis esile 4 parteid: *kadetid, kes nägi Venemaad demokraatlikuna. *esseerud, kellel oli suur mõju talupoegade seas ja nägid Venemaad sotsialistlikuna tulevikus .*vähemlased :(suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas) samad eesmärgid eelmisega. * enamlased eesmärk oli kehtestada vägivaldsete meetoditega üles sotsialistlik Venemaa. Enamlased lubasid rahvale kõike, mida nad soovisid. Lenin käivitas kampaania
3. Millised riigid sõdisid Läänerindel? Mida kujutas endast positsioonisõda? Milliseid uusi relvi kasutati? Millal ja mis tingimustel sõlmiti Compiegne vaherahu? Prantsusmaa, Suurbritannia, USA + liitlased VS Saksamaa Positsioonisõda – kaevikusõda e. sõjategevus on pikaks ajaks paigale jäänud, tugevasti kindlustatud positsioonidel. (720 km) Kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid 11. november 1918 Compiegne rahu, Saksamaa alistus ning pidi tagastama vangid, loovutama tehnika ja relvastuse ning viima välja väed okupeeritud aladelt. 4. Mida kujutas endast manöövrisõda Idarindel, miks sõlmis Venemaa Bresti rahu? Manööversõda – Püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel, olukorra kiire ning ootamatu muutumine. 3. märts 1918 Bresti rahu – Sõlmiti, kuna see oli ainus võimalus säilitada bolševike võim Venemaal 5
!!!) Eesti Vabariigi areng aastail 1920−1940: probleemid ja lahendused 1. Mis tunnused iseloomustavad demokraatlikku Eestit aastail 1918–1934? 2. Miks kehtestati 1934. aastal autoritaarne riigikord? 3. Mis tunnused iseloomustavad vaikivat ajastut? 4. Miks ei suutnud Eesti Vabariik säilitada iseseisvust? 5. Anna hinnang Eesti Vabariigi arengule aastail 1918–1940. Lahenda ülesanded! 1. Milline Eesti ajaloo tähtsündmus sellel pildil aset leiab? Tartu rahu leping Millise sõja see lõpetab? Vabadussõja Kes allkirjastab dokumendi ja kes ta oli? Jaan Poska, ta oli välisminister. (versailles konverentsil ka osales) Eesti delegatsiooni juht. Milles seisneb selle dokumendi ajalooline tähtsus Eesti jaoks? Eesti sai esimest korda iseseisvaks. 2. Järjesta sündmused alates varasemast! a Kommunistide riigipöördekatse 6 b) K. Pätsi riigipööre 5 c Landeswehri sõda 3 d) Tartu rahu 4
ette valmistama riigipööret b)Oktoobripööre- enamlaste võimuhaaramine 25. Okt. 1917 · Ristleja ,,Aurora" kogupauk oli signaaliks Petrogradi töhtsamate asutuste vallutamisele · Talvepalees arreteeriti AV liikmed Võimu ülemineku vormistas II ülevenemaaline nõukogude kongress c)Moodustati Rahvakomissaaride Nõukogu- esimene nõukogude valistus eesotsas V. Leniniga · Rahudekreet- ettepanek maailma riikidele alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks · Maadekreet- likvideeriti mõisnike suurmaavaldus ja lubati talurahvale maad d)Bolsevike võimu kindlustamine · Poliitilised jõud ja rahvas nõudis Asutavat Kogu- Laiapõhjalist rahvaesindust · Saamata valimistel enamust, lahkusid bolsevikud AK-st ja ajasid selle laiali (1918 jaanuaris) · 1918 kevadeks oli nõukogude võim kindlustunud suuremal osal Venemaast 4.Bresti rahu Saksamaaga 3. Märtsil 1918 a)Venemaa loobus suurtest läänealadest sh. Eestist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
