jõeni, keeldusid inglased edasi minemast, pidades suurt ja laia jõge Eesti piiriks. Kõige esimesena pöördus Venemaa eestlaste poole, et arutada piiri küsimusi. Eestlased tahtsid rääkida ka rahukokkulepetest nii Soome kui ka Lätiga, kuid läbirääkijateks jäid siiski Eesti ja Venemaa. Nõukogude Liit soovis vaherahu, et end koguda ja siis alustada maailmarevolutisooni. Kokkulepe oli nende jaoks üsna tühine, lepingud on ju selleks, et neid rikkuda. Venemaa eesmärgiks oli teha rahu vähemalt ühe riigiga. Eesti soovis sõja lõppu, Venemaa tunnustust iseseisvuse kohta ja õiget riigi piiri. Kahjuks olid eestlaste nõudmised piiri suhtes üsna hulljulged ja need jäid täitmata. Prantsusmaa oli rangelt nende läbirääkimiste ja rahulepingu vastu. Eesti esindajaks läbirääkimistel olid Jaan Poska, kes tundis venelaste hingeelu ja loogikat ning oli väga agar nendega vaidlema. Teiseks esindajaks oli Jaan Soots. Venelasi esindas
Tartu rahu 1919 aastal 31.augustil saatis Nõukogude valitsus raadio teel Eesti valitsusele ametliku ettepaneku asuda läbirääkimistesse, mille sihiks oleks Eesti riigipiiri ja Vene ning Eesti väede vahel asuva neutraalse tsoonipiiri ja samuti teiste detailsete küsimuste kindlaks määramine Eesti riigi sõltumatuse tunnustamise alusel. Sellele rahupakkumisele oli alla kirjutanud Nõukogude Vene välisasjade komisaar Tsitseil. Eestis mõjus see uudis pommiplahvatusena kuid pärast hetkelist erutust saatis välisminister vastunoodi konkreetse ettepanekuga. Kongressi 417 saadikust vaid 33 inimest ei pooldanud kommuniste. Eesti Nõukogude Vene rahukõnelused algasid pärast väikeest viivitust 17.septembril. 18.septembril kirjutati protokollidele alla ja sõideti laiali kinnitades et rahuläbirääkimised peatselt jätkuvad. Edasi arenesid sündmused peadpööritava kiirusega. 10.oktoobril alustas valgete loodearmee viimas...
Tartu rahu Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr. XI 1922. aastal.Leping ratifitseeriti Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt 4.veebruaril ja Eesti Asutava Kogu poolt 13. veebruaril 1920. Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Eesti esindajad olid Jaan Poska ja Jaan Soots.Venemaa esindajad olid Kesktäidesaatva komitee liige Adolf Joffe, kaubanduskomissar Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek, Issidor Gukovski.Tartus viibisid ka Soome, Ukraina, Valgevene ja Poola vaatlejad.Läbirääkimised toimusid Tartus Aia tänava majas nr. 3...
Tartu rahu Tartu läbirääkimised algasid detsember 1919. Samal ajal käisid lahingud Narva all. Detsembri lõpul Punaarmee rünnakud Narva all nurjusid ning Vene diplomaadid olid sunnitud Tartu rahulepingule alla kirjutama. Relvarahu hakkas kehtima 3. jaanuar 1920, kell 10:30. Seejärel jätkusid rahuläbirääkimised piiri- ja majandusküsimustes. Nendes punktides jõuti üksmeelele 2. veebruar 1920. Tartu rahu hakkas kehtima 30. märts 1920. Tartu rahulepingu Eesti delegatsiooni juht oli Jaan Poska, Vene delegatsiooni juht Adolf Joffe. Tartu rahuga saavutati: · Poliitika vallas o Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust o Sõlmiti riigipiir o Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tagasi tulla · Majanduse vallas o Venemaa maksis Eestile 15 miljonit kuldrubla o Eesti vabanes Venemaa suhtes kõigist võlgadest
Karuotsa Keskkool Kati Karu Tartu rahu Referaat Tallinn 2008 Sõda ja rahu on lahutamatud kaaslased. Neist räägitakse alati. Nii oli see ka Eesti Vabadussõja ajal. Esimesed läbirääkimised rahu üle Ida-Euroopas toimusid Pariisis, kuid need vaibusid peagi. 25. juulil 1919 tegi Venemaa Eestile ettepaneku rahuläbirääkimiste alustamiseks, millesse Eesti pool suhtus kui sõjalisse propagandasse. Kuigi Eesti valitsus nõustus hiljem läbirääkimiste pidamisega Pihkvas, ei andnud need tulemusi. Uus rahuläbirääkimiste ajajärk algas uue, Jaan Tõnissoni poolt juhitava valitsuse moodustamise järel. 16. novembril 1919 tuli Nõukogude Liidu esindaja Litvinov
Lev Tolstoi ,,Sõda ja Rahu" I- Toimub Anna Pavlovna Scherer suaree. Omavahel räägivad Anna Pavlovna ja vürst Vassili (räägitakse vene ja prantsuse keeles segamini, nagu selle aegses kõrgseltskonnas kombeks). Nad räägivad poliitilisest olukorrast Euroopas (Napoleon) ja jõuavad välja selleni, kui Anna teeb vürstile ettepaneku naita tema poeg Anatole vürst Bolkonskai tütrega. Vürst, kes peab oma poegi lollideks on plaaniga nõus ja palub Annal asjad ära korraldada. II- Peole koguneb väheaval Peterburikoorekiht. Anna viib kõik külalised oma vana tädi juurde, kes tema igavat juttu puhtalt viisakusest kuulavad. Tähtsamad külalised prantsuse pagulased abee Morio ja Mortemart. Peole saabub vürst Bezuhhovi vallaspoeg Pierre, kes on seltskonnas kogenematu ja hajameelne ning rikub seetõttu paljusid viisakusreegleid. III- Pierre kohtub peol vana tutava Andrei Bolkonskiga, kes on minemas sõtta (Napoleoni vastu). Oma raseda naise plaanib ta saata maa...
Kätlin Viilukas 10A Rahulolematuse rahu Elu on nagu lind, kes käib kaugetel maadel puhkamas, talvitumas. Koduigatsus, rahutus toob ta ikka tagasi oma koju, oma pesasse ja siin on ta mõnda aega õnnelik elades rahus. Miks me oleme rahulolematud, kuigi meil on olemas kõik, et olla rahul omaenese eluga? Miks ei osata hinnata seda, mis meil on ja olla lihtsalt õnnelikud? Seda suures osas sellepärast, et ei osata hinnata õigeid elemente elus. Tihtipeale saadakse
Rooma rahu lõpp. Lääne rooma riigi languse ja feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüdiks oli rooma rahu lagunemine. ( pax romana ) . see juhatas sisse sajanditepikkuse kriisi- ja muutuseajastu. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et äärmeaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpp tähendas, et impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Seee tõi kaasa üha uusi impeeriumi piiridelt lähtuvaid välismõjutusi, mis saidki lõpuks snisele ühiskonnakorrale saatuslikuks. Enim puutusid kokku roomaga barbarid, kelle seast tõusid esile geldid ja germaanlased. Otustavalt kiirendas Rooma rahu lagunemist caracalla edikt 212. aastast. Tagades kõigile
Minu rahu, vaikus Paik, mida külastada, kui vajan eemaldumist sotsiaalelust asub vaid nelja kilomeetri kaugusel kodust. Kohake on vaikne, mere kohin paitab kõrvu, linnud siristavad kõrgel okstel, päike loojub punktipealt samast kohast ning juuksed lendlevad õrnast tuulest. Kui sattuda õigel ajal, peatub aeg, kaovad mured, tekib võimalus olla õnnelik. Tahtmine on jätta kõik seljataha, alustada uut elu. Piirkonnas elab vähe inimesi. Suviti võib leida turiste kui ka noori telkimas, lõbusalt aega veetmas ja see näitab juba, et sinna tasub minna, kui soov puhata. Pole vajadust käia armastatud kohas igapäevaselt, muutub igavaks ja ei paku enam rõõmu, kuhu minna kui reaalsest elust tüdimus peal. Tuleb minna siis, kui elus on raske periood, vaja vaheldust argipäevale, arutleda endamisi elu üle järele, teha vaikselt valikuid või lihtsalt mõelda omi mõtteid. Selleks väikeseks paigakeseks osutus minu elus Triig...
Rahu ja õiglus Rahu on miski milleni inimesed ei ole täielikult suutnud veel jõuda. Miks me sõdime üksteisega, kui saaks ka rahulikult ja õiglaselt tegutseda? Teisest küljest tahab iga riik saada omale võimu, iseseisvust ja oma riigipiiri laiendada, kasutades viise millega nad vaid endale mõtlevad, sest hävitamine ja soovimatu eemaldamine tundub ju kõige lihtsam tee. Afganistanis olevad eestlased ja teisedki sõdurid on seal tagamaks rahu ja korda. See, et need sõdurid seal peavad elama hirmu, pinge ja ka tule all ei ole just väga mõistlik. Nad ei suudaks muuta sealset antud olukorda ja sündmusi, mis on juba pikka aega kestnud. Oleks ju suurepärane kui ükskord tullakse koju teatega, et missioon on läbi ja saavutati mida siiani üritatakse. Arvan, et sellisel liigsel pingutamisel ei leidu mõtet, kuna paljud eesti mehed seal võideldes saavad vigastada ja ka hullemal juhul hukkuvad
,,Sõda ja rahu" Carl Maask 11AC 2012 16 November 1805, Schöngrabernis, Hollaburnis. Lahing Prantsuse armee osa ja Vene armee osa vahel. Vägede juhatajaks olid Murat ja Bagration. Bagration suutis Murat'ile jätta mulje et tegemist on terve armeega ja seetõttu pakkus Murat ette vaherahu tegemist. See ka tehti ja seetõttu venis lahing pikaks. Kui Napoleon sellest teada sai, oli ta väga vihane ja sundis Murat peale tungima. Tänu sellele sai Vene armee tulevastest lahingutes väikese eelise. Schöngraberni lahing Schöngraberni lahing 2. Detsember 1805 Austerlitzi linna juures. Prantsuse ja Vene-Austria ühendvägede vahel. Lahing algas Napoleoni mitme pettemanöövriga. Olles teadlik keisrite ülbest rumalusest, olid tema pettemanöövrid edukad ja ta saavutas võidu. Baltisakslasest jalaväekindral krahv Friedrich von Buxhoeveden pidi lahingus juhatama Vene-Austria vägede vasakut tiiba, kuid oli lahingu ajal purjus, mis aitas Napoleonil lihtsam...
Tartu rahu Tartu rahulepingu sõlmimine · Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Rahuläbirääkimise protsess · Vaherahu sõlmimise idee esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919 · Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Eesti osapoolel olid Jaan Poska, kindral Jaan Soots, Ants Piip, Julius Seljamaa Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Venemaa osapoolel olid Adolf Joffe, Leonid Krassin, Maksim Litvinov Lepingu tagajärjed · Lepingu sõlmimise jooksul lepiti kokku, et Eesti saab Narva- tagused vallad ja Petserimaa tagasi · Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15...
Pärast septembris Pihkvas toimunud esimeste Eesti-Vene rahukõneluste luhtumist üritasid enamlased nüüd uue pealetungiga sundida Eestit vastu võtma halvemaid rahutingimusi. Pealetung aga luhtus ning Nõukogude Venemaa nõustus 1919 aasta lõpus asuma uutesse rahuläbirääkimistesse. (EA VI: 44; Laamann 143-144) Septembris 1919 koos Eestiga rahukõnelustesse lubada asunud Läti ja Leedu tõmbusid hiljem aga oma lubadusest tagasi nimelt oli kiiresti rahu vaja sõlmida ainult Eestil, et vältida edasisi sõjapurustusi. Läti tahtis enne rahukõnelustesse asumist puhastada enamlastest Latgale alad, Leedul seevastu ei olnud üldse rahust huvitatud, kuna tal puudus rinne Punaarmee vastu. Seetõttu astus Eesti separaatläbirääkimistesse ning kuigi teised Balti riigid moraalselt Eestit toetasid, jäid nad ootama, mis rahukõnelusest enamlastega saab. Diplomaatiliselt toetasid Eesti-Vene rahukõnelusi ka Ameerika
Versailles'i[Versai] rahu. 11.November 1918 Compiegne'i[kompjän] vaherahu. Peale vaherahu kutsutakse kokku Pariisi rahukonverents. Pariisi rahukonverentsil otsustati euroopa tulevik, uued riigipiirid, sõjakahjude tasumine[reparatsioonid], Saksamaa saatus. USA president W. Wilson tegi 10 rahuettepanekut. Konverentsil domineeris Prantsusmaa, kes surus saksamaale peale väga alandava Versailles'i rahu: · Saksa armee võis olla ainult 150 000 meest kergrelvastusega. · Hiigelreparatsioonid prantsusmaal saksamaa maksis prantslastele tehtud kahju eest raha. · Saksamaal keelati pidada laevastikku, lennu-, ning suurtükiväge. · Saksamaalt võeti ära hulk territooriume. · Prantslased okupeerisid Reinimaa Pariisi rahukonverents kestis pooltest aastat. Kokkuleppe tulemusena toimus euroopas rida muutusi:
Korea sõda. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Võib öelda kokkuvõtteks, et Teine maailmasõda ei toonud rahu.Tekkisisd mitmesugused pingekolded.Põhiliselt USA ja NSV liidu vahel.Estlastele lõppes soda alles siis kui NSV liit lagunes ja Eesti taasiseseisvus. Mait Toots 12.r
Versailles' rahu ja Versailles süsteem 18.01.1919 Pariisis kogunenud rahukonverentsi eesmärk oli: *Teha kokkuvõte I MS tulemustest *Määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus Otsustavad hääled kuulusid nn suurele nelikule UK'le, Prantsusmaale, USA'le ja Itaaliale. Rahulepingut Saksamaaga arutati pea pool aastat ning see allkirjastati Versailles' 28.06.1919. *Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning umbes kaheksandiku Euroopa aladest: ElsassLotring läks Prantsusmaale, PõhjaSchleswig Taanile, Saarimaa jäi 15 aastaks Rahvasteliidu valdusesse, mõned piirkonnad liideti Belgiaga, Posen, osa Pommerist ja Sileesiast läksid Poola kosseisu, Hultschin anti Tsehhoslovakkiale, Memel Leedule ning Danzigist sai vabalinn. *Saksa sõjaväge vähendati 100 000 meheni. SM pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ning moodustama oma sõjaväe vaid vabatahtlikest. Keelati allveelaevade omamine. Reini vasakkallas ning 50 km laiune ala paremkaldal ku...
- Peale Riia vallutamist suundusid sakslased põhja, kus nad Võnnu piirkonnas kohtasid eestlasi. - 4. päeva kestnud lahingus Võnnu all surus Rahvavägi sakslased tagasi. - Võidupüha 23. juuni eestlased vallutasid Võnnu. 1919. aasta augusti lõpupäeval saadi venelastelt ettepanek alustada rahuläbirääkimisi. Septembri keskel Pihkvas toimunud rahukõnelused lõppesid tulemusteta, sest teised olid arad ja üksi Eesti rahu sõlmida ei söandanud. Narva kaitselahingud: - Novembris koondasid venelased Narva alla 160 000 meest ja 200 suurtükki, et linn iga hinna eest võtta. - Detsembri alguseks olid rünnakud tõrjutud, sest eestlased tõid ka reservid kohale. - Detsembri algul algasid rahuläbirääkimised ja venelased alustatid uut pealetungi Narvale, et oma delegatsiooni toetada. 31. dets 1919. a lõpetas Punaarmee rünnakud(väsis ära). Tartu rahu
Naine- rahu või rahutuse allikas? Ajaloost joonistub selgelt välja, et naissugu on enamasti jäänud tahaplaanile, kuid samas, seda ei saa vaidlustada. Kuid ei ole mitte ühtegi tsiviliseeritud riiki, kus ei ole olnud vähemalt ühte, väga tähtsat ja suuri tegusid teinud õrnema soo esindajat. Kas naine toob siia ilma siis pigem rahu või rahutust? Naise rolli ühiskonnas määrab tihtipeale sealne religioon. Piibel kirjutab, et Eeva on esimene inimene, kes on kõigis inimkonna hädades süüdi. Naine oli nõrk ja andis järele ahvatlusele ning sõi hea ja kurja tundmise vilja. Jumal määras talle karistuseks menstruatsiooni ja sünnitamine valu. Samas, Hiinas õpetati usule kohaselt naisi kuuletuma oma isadele, siis abikaasadele ja lõpuks abikaasade surma korral nende poegadele. Hindu kultuuris kuulutati naised
Lev Tolstoi ,, Sõda ja rahu'' "Sõja ja rahu" tegevus algab aastal 1805. Lõbutsetakse luksuslikel vastuvõttudel, ballidel ja väljasõitudel. Peterburis käib koos kõrgem seltskond. Tütred näitavad oma uusimaid tualette; noorhärrad püüavad muljet avaldada üksteise laua alla joomise ja vastupidavusega hasartmängudes; nende vanemad arutavad pooleldi naljatades, pooleldi murelikult dünastia jätkamise strateegiaid, mis aitaksid neidudel võimalikult soodsalt tanu alla saada. Salongides kõneldakse prantsuse keelt, seda peetakse sikiks nagu kõike, mis on pärit Prantsusmaalt. See mood aga muutub peagi: pool Euroopat on konfliktis Napoleoniga, kes võidab ühe lahingu teise järel ja on suunanud nüüd oma himustava pilgu tsaaririigi poole. Riik peab taas kaitsele asuma ja paljud aadlikud tõmbavad selga oma tipp-topp univormid. "Sõda ja rahu" oli pikk ja keeruline protsess, mis kestis mitu aastat ja lõpetati alles aastal 18...
- Peale Riia vallutamist suundusid sakslased põhja, kus nad Võnnu piirkonnas kohtasid eestlasi. - 4. päeva kestnud lahingus Võnnu all surus Rahvavägi sakslased tagasi. - Võidupüha 23. juuni – eestlased vallutasid Võnnu. 1919. aasta augusti lõpupäeval saadi venelastelt ettepanek alustada rahuläbirääkimisi. Septembri keskel Pihkvas toimunud rahukõnelused lõppesid tulemusteta, sest teised olid arad ja üksi Eesti rahu sõlmida ei söandanud. Narva kaitselahingud: - Novembris koondasid venelased Narva alla 160 000 meest ja 200 suurtükki, et linn iga hinna eest võtta. - Detsembri alguseks olid rünnakud tõrjutud, sest eestlased tõid ka reservid kohale. - Detsembri algul algasid rahuläbirääkimised ja venelased alustatid uut pealetungi Narvale, et oma delegatsiooni toetada. 31. dets 1919. a lõpetas Punaarmee rünnakud(väsis ära). - Tartu rahu
Sõda,sõjavägi ja piinamine keskajal Essee Michael Howard'i "Rahu Leiutamine" põhjal See raamat ,hoolimata pealkirjast, keskendub peamiselt sõjapidamisele ja sõjaväe ülesehitusele keskajal.Samas on seal juureldud ja sõja tähtsuse,vajalikkuse ja tagajärgede üle.Sõjapidamise põhieesmärgiks on olnud läbi aegade uute maavalduste hõivamine. Keskaja ühiskond soosis sõjamehe elukutset,kuna ühiskonna kõrgkiht koosnes suures osas sõdalastest ning jõud oli aktsepteeritud ja mõjuv vahend enda tahtmise läbi viimiseks.Kuigi näiteks kirik taunis üldiselt verevalamist, nõustus ka tema, et on olemas "õiglased" sõjad, ehk siis sõjad, mida peeti seadusliku ülemvõimu nimel, õiglasel eesmärgil.Näiteks võetu tagasivõtmine oli õiglane.Võitlused kristlaskonna vahel olid halvad, kuid paganate vastu sõjapidamine oli lubatud ning isegi soositud.Üheks selle näiteks on Urbanus II kõne Clermontis 1095. a., kus ta kutsub rüütleid ü...
SÕDA JA RAHU Lev Tolstoi "Sõja ja rahu" oli pikk ja keeruline protsess, mis kestis mitu aastat ja lõpetati alles aastal 1869. Lev Tolstoi sai seda endale lubada. Ta oli rikas krahv ja tal oli aega ellu viia oma idee, mille hiiglaslikud mõõtmed ilmnesid varsti pärast töö alustamist. Algil oli tal plaanis kirjutada romaan 1825. aasta dekabristide ülestõusust. Dekabristid oli aadlisoost ohvitserid, kes tõusid tsaar Nikolai I vastu üles ja keda karistati kas surmanuhtluse või pagendusse saatmisega. Tolstoi kavatses kirjeldada ühe vastuhakkaja elu ja saatust ja sattus nii Napoleoni sõdade ajastusse. Ulatuslikust materjalist, mis kirjanik nende aastate kohta kogus, koorus välja teine, ajalooliselt tunduvalt sügavamale ulatuv aines. Ta pani "Dekabristid" kõrvale ja see jäigi fragmendiks. "Sõja ja rahu" tegevus algab aastal 1805. Vene aadel naudib kuldset ajastut: lõbutsetakse luksuslikel vastuvõttudel, ballidel ja väljasõitudel maale. Mondääns...
Sõda ja rahu tänapäeval Sõda ei ole enam tänapäeval sama, mis see oli enne ja pärast I ning II maailmasõda. Kui seni tapeti relvaga vaenlasi ja domineeriti militaarse jõuga, siis täna kasutatakse selliseid meetodeid vähem ning sõjapidamine käib enamjaolt läbi informatsiooni ja propaganda. Seetõttu on sõda muutunud tavakodanikule vähem nähtavaks ja keerulisemaks mõista, ning jääb mulje, et me elame rahu ajal, kuigi sõda käib vahetpidamata igas maailma riigis. Milline on sõda tänapäeval? Nähtav sõda, kus sõdurid püssiga ringi jooksevad ja vaenlase pihta tulistavad, toimub ebaselgetel põhjustel Lähis-Idas ja sellesse on kaasatud isegi väike Eesti. Kuna meil on vaja rahvusvahelist tunnustust ja võimaliku ohu korral militaarabi, siis peame ka omi mehi suurematele riikidele nende eesmärkide eest võitlemisel appi saatma. Mispärast
Rahu Retsensioon Käisin 14. veebruaril Kuressaare ajamajas vaatamas näitust koos klassikaaslastega. Aega oli vähe ning ootasin eest järjekorset tavalist näitust. Kunstnikuks on Hando Henno, kes on samuti saarlane ning ka ääretult mitmekülgne inimene. Teda huvitab sport, füüsika, bioloogia, matemaatika, ajalugu ja arhitektuur. Hennole on joonistamine lapsest saati meeldinud ning esimese personaalnäituse avas juba 16-aastaselt Anne Tootmaa galeriis. Silmad läksid suureks kui sellest lugesin. Enamus töid olid tehtud akrüüliga, mõned ka guassiga. Üks huvitavamatest töödest oli kindlasti ,,Teel uude maailma", sest need detailid olid ülimalt hästi välja toodud. Ta kirjutas endast, et on teinud väga palju visandeid, et suurematel maalidel täpsust paremini välja tuua ning see on minu arust parim näide sellest. Pildil kujutati merel sõitvat vana...
Esmatähtsaks kujunes Eesti Vabariigi majandusliku olukorra tervendamine. Esialgu oli raskusi, kuid majanduslike raskuste ületamine ja edu sõjategevuses tugevdas vaid valitsuse autoriteeti. Oli väga raske, lahinguid oli ju palju. Viimane lahing toimus 1919. aasta viimasel päeval, 31. detsembril, kui Punaarmee tegi viimase katse Narva vallutamiseks. Samal päeval lõpetas Punaarmee rünnakud. Üheskoos asuti Tartu rahuläbirääkimistele. Rahu kiiret sõlmimist nõudis nii Eesti majanduslik olukord kui ka sõjaline situatsioon. Tartus alanud läbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska, Eesti riigimees. Mees elas ajaperioodil 24. jaanuar 1866 - 7. märts 1920. Konverentsi esimese etapi eesmärgiks oli vaherahu sõlmimine. Piiriküsimustes puhkesid loomulikult kõige suuremad vaidlused. 31. detsembril kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 3. jaanuaril. Rahukonverents jätkus uuel aastal
Kui nimetada kogu inimajalugu iseloomustavaid nähtusi, siis üheks tähtsamaks neist võib lugeda sõjapidamist. Naljatlemata öeldakse, et rahu on hingetõmbepaus kahe sõja vahel. Need, kellel on olnud võimalik elada rahuajal, võivad arvata ennast õnnelike hulka. Paljud ei ole aga aegade jooksul saanud selle vilju maitsta. Sõja eesmärk on ainult üks: laiendada oma võimu nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Iseenesest on see loomulik, teevad seda loomadki kassid ja koerad, hundid ja lõvid. Inimeste puhul teeb asja aga erilisemaks see, et meie kõrgem intelligentsustase aitab meil sõjapidamist
· Nikolai II loobus troonist (03.08.1917) · Moodustati Ajutine Valitsus Keisrivõimu langemise järel kujunes Venemaal välja kaksikvõim : · Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvov , lubas tagada demokraatlikud vabadused ning kutsuda kokku Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. · Petrogadi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu eesotsas A.Kerenski. Rahva pettumuseks sõda Saksamaaga ikka jätkus. Rahva põhinõudmisi rahu ja maa küsimuses Ajutine Valitsus ei lahendanudki. Kaksikvõimu perioodil muutus vene poliitiline elu kirevaks. Parteidest tõusid esile 4 : 1. RAHVA VABADUSE PARTEI ( KADETID ) oli mõjukaim kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku Vabariigina. 2. SOTSIALISTIDE-REVOLUTSIONÄÄRIDE PARTEI (ESSEERID ) oli suurim pahempoolne partei kellel oli eriti suur mõju talurahva hulgas. Nad kontrollisid nõukogude tegevust
Kas selleks, et elada rahus, peab valmistuma sõjaks? Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Venelased olid maad rängalt laastanud, nii et Eesti võis olla kaotanud kuni kolmveerandi oma elanikkonnast. Kuid mis takistab Venemaad, minevikku kordamast ja kas me oleme selle ise endale kaela vedanud? Venemaa, 17miljoni km2 suurune presidentaalne vabariik, on meist, väikesest Eestist kiviviske kaugusel. Kui praegusel hetkel elab Tallinnas rohkem Vürstiriigist inimesi, kui eestlasi. Siis tekib kananahk peale, mõeldes, mis toimub paarikümne aasta pärast, kui Eesti on venelaste poolt vallutatud ja eestlased on kaotanud on vabaduse. Eestlastele, kui vabale rahvale on vabadus väga erineva tähendusega. Vabadus on ikka südames, mitte betoonis, mida Eesti riigipead millegipärast ei mõista. Gigantseid monumente ehitavad ikka ebakindlad ning orjarahvad. Vabadus peab olema tundes ...
1699.a luuakse Rootsi vastu liit Rootsi läheb oma liitlastega tülli, kes oli isegi juba omavahel tülis ning tulemusena 12. veebruar 1700.a algab sõda. 2. Narva lahing (osapooled, vägede suurused, tulemus) Narva lahing algas 19. november 1700.a. Osapooled:Venemaa ja Rootsi Vägede suurused:Venemaal 30 000 ja Rootsil 10 500 meest. Tulemus:Rootsi võit 3. Põhjasõja lõpp, Uusikaupungi rahu Sõjategevus Eesti alal vaibus ning Tallinn kapituleerus, kuid kannatused eesti rahva jaoks veel ei lõppenud. Liikvel oli rootlaste sõjaväelt tulnud katk. Rahvaarv langes 120 000140 000 inimeseni. Maal liikusid ringi sissid. Rootsi maavägi oli purustatud, kuid nende merevägi oli veel kaunis tugev ning sõda siiski jätkus veel paarkümmend aastat. Riigis oli rahapuudus. 1721
Versailles'e rahu ja Versailles'e süsteem 18. jaanuar 1919 18. jaanuar 1919 algas Pariisis Versaille rahukonverents, mille eesmärk oli teha kokkuvõtted I MS-st ja määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Selles osalesid 26 riigi esindajad. Otsustavad hääled kuulusid neljale riigile - Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Itaalia. Kahel viimasel sõjaaastal suuremad raskused sõjas. "Suur kolmik" USA president Woodrow Wilson, Prantsusmaa peaminister Georges Clemencean, Inglismaa peaminister David Lloyd George. Itaaliat hakati nim. kaotajateks võitjate hulgas. Itaalia liitus Saksamaaga (II MS-s). Selles kolmikus olid ka suured erimeelsused rahulepingi osas. Prantsusmaa nõudis karmimaid nõudmisi rahulepingus. USA ja Inglismaa olid selle vastu kahel põhjusel - 1) nad ei tahtnud, et Prantsusmaast saaks EU-s riik #1 2) USA oli huvitatud, et Saksamaa säi...
Duuma Nõukogu Rahvas Töölised ja sõdurid Kaksikvõim Enamlased(blosevikud) VSOPT-Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei(enamlased) Hästi organiseeritud maffia tüüpi partei, kelle eesmärgiks oli kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega sotsialismi ülesehitamine. Enamlaste juhiks oli V.I.Lenin. · Enamlased lubasid rahvale rahu,leiba,maad · Enamlasi toetas Saksamaa,kes lootis,et enamlaste võimule tulles astub Venemaa sõjast välja. 1917.a juulis üritasid enamlased riigipööret, kuid see suruti maha. Seda sündmuist loetakse ka kaksikvõimu lõpuks. Kogu võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Peaministriks sai Aleksander Kerenski. Oktoobripööre · Ajutise valitsuse ebakindel olukord ajendas kindral Lavr Kornilovit üritama sõjaväelist riigipööret, mis aga ebaõnnestus. · 25
Igatsen maale, kus on rahu ja vaikust Muinasjuttuedes valitseb kuningriikides igavene rahu, õnn ja vaikus. Sellisest elust unistavad ilmselt kõik maailma inimesed, kuid taoline unistus jääbki raamatu kaante vahele. Reaalses maailmas on igapäevaelu kõrval sõjad, poliitilised pinged, terrori- ja küberrünnakud, varastamised, tapmised, petmine, valetamine. Võib ju mõelda, et kui end nende muredega ei vaeva, siis pääseme neist, kuid tegelikult on nad kogu aeg ja igal pool. Nende segaduste ja raskuste keskel igatsevad kõik maale, kus on rahu ja vaikus.
rahu ehk vaenu puudumine ja leplikus vaikus ehk müra (täielik) puudumine Igatsen maale, kus on rahu ja vaikust Miks on inimesel rahu ja vaikust üldse vaja? Sellepärast, et inimese hing vajab aeg-ajalt puhkust, see aitab enda sees luua selgust ja rahutunnet. Miks just maale(?), sama hästi võiks istuda vaikselt oma toas ja puhata. Maakohtades peitub maagia ja ilu, tuleb lihtsalt osata seda näha. Igal hommikul on erinev päiksetõus ja igal õhtul uus loojang, milles on igal päeval miljon erinevat värvi, mis on kõik loodusest, mitte arvutiekraanilt. Maal on suured, vanad puud, mis
Igatsen maale kus on rahu ja vaikust Inimesed elavad erinevates kohtades. Mõnele meeldib elada linnas, mõnele maal. Mina eelistan maaelu. Ma igatsen maale, sest seal on minu pere, lemmikloomad ja koduhoov, kus olen üles kasvanud. Minu jaoks on harjumatu, et aknast välja vaadates näen tänavavalgustusposte ja kiirustavaid inimesi. Kõik on hoopis teistmoodi. Maal uksest välja astudes tervitab mind õues vastu jooksev koer ja linnulaul ning mis kõige tähtsam: värske õhk. Vahel juhtub muidugi ka seda, et tuul on seafarmi poolt küla poole, kuid olles sellega harjunud, siis võib tekkida hetki, kui mõtled, et pole ammu seda õiget maalõhna enam tundnud. Mulle meeldib, kui saan oma koduhoovi eest hoolitseda, seal muru niita ja taimi rohida. Perekond on see, mis tekitab õige kodutunde ning meil on väga tähtsal kohal ka lemmikloomad. Minul on kodus neli lemmiklooma. Nad kõik on meie jaoks väga tähtsad. Meile on olu...
Edurne García Almagro Kaaskiri: Sooviksin teie käest teada saada, kes te mulle tagasisidet annate, kas minu artikli struktuur tundub teile loogiline, kas sisu on arusaadav, kuidas teie arvates artikli pikkus ja üldmulje tunduvad. Kas peaksin Eurovisiooni emotsioonidest rohkem kirjutama? Sisukord vajab mul veel korrastamist. Sisukord Isiklik elu 2 Muusika karjäär 2 1994: Trasto......................................................................................................... 2 2005: Operation Triunfo........................................................................................ 2 2006: Esimene stuudioalbum...............................................................................2 2007: Teine stuudioalbum; Grease.......................................................
Igatsen maale, kus on rahu ja vaikust Rahu ja vaikus on inimestele väga tähtis, nii ka minule. Usun, et iga inimene on vahel mõelnud, et tahaks kaugele ära. Lihtsalt me vahel vajame seda, et saaksime rahus ja vaikuses olla ja puhata -see on elu. Kuna suurema osa oma lapsepõlvest olen ma veetnud maal, siis on sealne keskkond mulle üsnagi tuttav. Olgugi, et lapsepõlves maal eriti vaikust olla ei saanud, kui lapsed ringi mõllasid ning kõlasid vaid rõõmsate mudilaste kilked
Kui kaheksa aastat tagasi perega Tallinnast välja Harkujärve külla kolisime, algas minu jaoks uus elu. Kiiresti leidsin uued sõbrad, 2 neist olid tol ajal isegi mu klassikaaslased, kellega olime koos seitse päeva nädalas ja iga päev vähemalt kuus tundi õues. Aeg kulus nii kiiresti tehes kõiksuguseid vägitegusid, näiteks püüdsime ojast vähke ja ronisime võidu tuhamäest üles, et hiljem pepupeal alla lasta. Kuigi tegelesin pidevalt enda elu põnevaks tegemisega, oli tol ajal rahu ja vaikust siin küllaga. Mis küll muutus? Üha enam inimesi hakkas otsima sellist elu nagu minu pere ehk meie naabruskond ehitati erinevaid maju täis. Kuigi elame ikka oja kaldal ning maja kõrval on mets ja naabreid ei huvita, kas käin pidzaamas aias ringi või ei, muutus elu minu jaoks. Nüüd tunnen puudust sellest nö maaelust. Maaelu all mõtlen ma kruusateid, vastu jalutavaid tuttavaid inimesi ehk kõik tunnevad kõiki, naabrilaste hüüdeid ning linnulaulu. Isegi üle aia elav pere,
For and against Estonian troops on peace- keeping missions. I am sure that nobody likes war. Nowadays peace-keeping missions are becoming very popular. Different countries for example Estonia send troops to keep peace in some country where at this instant the war is taking place. But is it necessary? Some point of view peace-keeping missions are important. For example counrty what needs help, can be very weak and needs reinforcement. Also then Estonian forces knows, that if Estonia have foreign policy problems, then this country might helps us too. Secondly if Estonian troops are on peace-keeping missions, then powerful countries might see that our troops are quite practical and this increases our relationships with world countries. Negative is that peace-keeping missions can be very dangerous. Like couple year ago, Estonian soldier died in Afganistan, but he hasn`t been the only one. Even now, estonia...
Sõda ja rahu tänapäeva maailmas Nüüdisaja ühiskonnas on enamusele jäänud mulje, et elatakse rahuajastul ning sõda on minevikuteema. Tegelikkus on see ,et sõjapidamine pole kuhugi kadunud,lihtsalt muutunud mitmekülgesemaks ja vähemkajastatuks. Konfliktide põhjuseks on enamasti raha. Vahenditena kasutatakse massimeediat, luureinfot ja lepinguid,mis on kasulikud ühele osapoolele ning millest mitte kinni pidamisele järgnevad suured rahatrahvid ja isegi ähvardused. Millises maailmas me tegelikult elame? Millised ohud meid ähvardavad? Raha on üheks suurimaks motivaatoriks ning ühe väga ilmeka näite saab tuua lähiajaloost. Iraagi sõja ettekäändeks oli, et minnakse hävitama massihävitusrelvi, kuigi esitati raporte relvade leidmiste kohta, on selgunud, et tegemist oli valeraportitega. Praeguseks on selge, et Iraagist pole leitud ühtegi keemiarelva ega selleks vajalikke tooraineid. Leitud on vaid kloori...
Igas demokraatlikus riigis peab olema 3võimu, mis on üksteisest lahus: 1..Seadusandlik võim 2..Täidesaatev võim 3..Kohtuvõim Pr-l oli a 1302 seadusandlikuks võimuks generaalstaadid 5.mai 1789 kutsuti generaalstaadid uuesti kokku. #kolmas seisus lahkus+aadlikud RAHVUSKOGU I asutav kogu 1791.a esimene põhiseadus(lõpetab asutava kogu tegevuse II 1.okt 1991 Seadusandlik kogu jakobiinid SOO monarhistid ´´Isamaa on hädaohus`` Pr ründasid teised riigid, et revolutsioon maha suruda. Seasusandliku kogu viimane istung 20.sept 1792 21.sept 1792 loodi rahvuskonvent (vasakpoolsed) 1793 kondidtsioon Täidesaatev võim oli ajutine täitev nõukogu 1795 aug uus konditsioon seadusandlik korpus Täidesaatev võim oli direktoorium 9nov 1799 Napoleon piias sõjaväega ümber seadusandliku korpuse. Täidesaatev võim kolm konsulit. 9 nov 1799 Pr revolutsiooni lõpp. Napoleon k...
Tänapäeva sõda ja rahu Eelnevad põlvkonnad on näinud läbi aegade lahinguid Maarjamaal, rahutusi rahvaste vahel, nende lahendamist ja nende eest ka pagemist. Juba vanas Egiptuses peeti sõdu, vallutati võõraid maid ja allutati võõraid rahvaid seda vaid enda võimu, au ja kultuse suurendamise nimel. Vähe on olnud neid valitsejaid, kes oma nime on tõestanud sõnade, arukate tegude või rahva eest hoolitsemise läbi.
KULTUURILOOD I 30.09.2009 Sõda,rahu ja eepos Hektori ja tema nais ekohtumine justkui üks väikene rahu koht.Kas sõjal on mõtet?Kuidas sõdida,Andromake annab sõjastrateegilist nõu- kaitse,mitte ära ründa.Sest ta ei taha Hectorit kaotada.Hektor vastab argumendiga - au ei luba paigale jääda,linna müürid kaotada.Väike poeg kuuleb seda jutuajamist pealt.Hector ei taha poja ees häbisse jääda ja ei taha et tema naisest saaks orjatar.Kas on võimalik sõjale vastu hakata? Eleos - halastus,hoolimine Kleos - aupaiste Surra ei tohi põlvili,anumise läbi,haigusesse
Roland Keiso 12a 28. novembril 1918. a algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Pärast Narva vallutamist tõsteti esile eesti enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, omanikelt konfiskeeriti vara ning poliitilised vastased suruti maha ,,punase terrori" läbi. Eesti Vabariigi olukord oli meeleheitlik. Sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Ometi otsustas Eesti valitsus eesotsas peaminister Konstantin Pätsiga võitluseta mitte alistuda. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed ainult taganesid. Punaarmee vallutas Kirde ja KaguEesti. Vaenlase ...
Vabadussõda Sõja algus 28. novembril 1918.aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Eesti töörahva kommuun § Jaan Anvelt Murrang sõjas 7. jaan 1919 Eesti armee pealetung § vabatahtlike üksused § välisabi § Johan Laidoner Asutav kogu Tartu rahu Novembri läbirääkimised Tartus § Jaan Poska § Adolf Joffe 2.veeb sõlmiti Tartu rahuleping Rahulepingu tingimused Sõja lõpetamine Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust Pandi paika riigipiir Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga Eestile makstakse välja 15 milj (11,6 tonni) kuldrubla Venemaa kullavarudest Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus evakueeritud kultuurivarad Rahvuskaaslaste opteerimine (38 000 eestlast)
suurem tankilahing) sõdurite massiline deserteerumine. Antanti poolel alustas sõda USA Saksa väed asusid pealetungile, vallutasid Riia, Põhjaläti ja Eesti saared S-V, Brest-Litovski rahu 1918 Esimesed Ameerika sõdurid LR. Veebruaris sakslased Sõjast astusid välja katkestasid vaherahu, Bulgaaria, Türgi, Austria- Märtsis juulini Saksamaa poolt 4 vallutasid Eesti, Läti, Leedu Ungari. suurt pealetungi, mis ebaõnnestusid ja suure osa Ukrainast Sõlmisid rahu lääneliitlastega
Tilsiti rahu 1807. Venemaa nõustus prant. vallutustega. Tsiviilkoodeks sätestas inimeste võrduse Seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ja Kiriku lahutamise riigist. Napoleoni ajal võeti Tsiviilkoodeks, Katoliku usk kuulutati pran usuks, loodi Riiklik keskpank, soodustati tööstusev. Suured reformid tõid saksmaale päris- orjuse kaotamise, kodanikuõigused juutidele, tsiviilkoodeks, vandemeeste kohus, ilmalik abielu, riigivalitsus ja omavalituse ümber korraldus. Pran.oli liidetud belgia, illüüria, osa Itaaliast, Holland, loode-saksamaa. Liitlased- austria, Preisimaa, venemaa, taani Sõltumatud- inglismaa, rootsi, Portugal, türgi. Saksa liit- 41 saksa riiki, loodi viini kongressi otsusega. Püha liit- monarhide liit, revol. liikumise Mahasurumine- Nelja riigi liit- inglismaa, venemaa, austria, Preisimaa liit, mis lubas kaitsta relvaga viini uut poliitilist korraldust. Metternichi süsteem-eesmaräk oli seisusliku korra ja düna. Võimu säilita...
Reisilt naasedes üritas rahvale läheneda ja aidata. 1858 avas Jasnaja Poljanas kooli, kiindus töösse väga, oli tugev side talurahvaga. Laps peab õppima oma huvist lähtuvalt, mitte sunniviisiliselt. Abiellus nimeka arsti tütre Sophis Bers'iga. Tolstoi oli abielludes 34-aastane, naine oli 16 või 18-aastane. Anna Karenina põhiprobleemid: · Anna on kahevahel, üheltpoolt on Vronski ja Anna iseseisvus ja teiselt poolt emalikud kohustused ja sotsiaalsed tavad. Sõda ja rahu Peategelane on rahvas. Üldiselt käsitleb ta venemaa ajalugu ja rahvast. Toob välja seisukoha, et ajalugu ei kujunda mitte üksikisikut vaid rahvast. Uurijate poolt on võetud mõiste parv, parve moodustavad inimesed, kes moodustavad sotsiaalse rühma, nt. ühiskonna alus on perekond. Kesksed tegelased ja nende elukäik ilmestavad ja annavad rahva käekäigust seespoolt ülevaadet. Kui mõni tegelane hukkub või sureb, siis on toodud välja, et üksikisiku
Lev Tolstoi´d ja tema romaani "Sõda ja rahu" saab pidada Vene tsaaririigi 19. sajandi peegelpildiks. Ta kujutas tolleaegset elu täpselt nii kehvasti, kui see tegelikult oli. 19. sajandi Venemaad valitses aadli õukonnakultuur, mis enda pillava eluviisi ja võimuahnusega varjutas kogu riiki. Maad valitsevad vürstid käisid pidevalt peolt peole ja raiskasid vanemate, kui ka oma talupoegade teenitud varandust. Antud tegevust iseloomustab hästi Dolohhovi joomatuur, kus ta tõestas teistele seltskonnas viibijatele enda võimet aknalaual käed lahti seistes pudeli viski ära juua. Sisuliselt tegeleti sarnaste seltskonnaõhtutega vaid põhjusel, et endale huvitavat tegevust leida ja abielusid sõlmida. Napoleoni revolutsiooniga kaasnenud sõda tõi välja võimu puuduva soovi tegevust mõista ja probleemi lahendada. Sõda Venemaa poolel juhtivad kindralid viibisid reaalsest lahinguväljast eemal ja ei tundnud sugugi huvi lahinguväljal toimuva vastu. Nii pett...
1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: Anna Karenina nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke Vronski nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja Levin armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT *Raamatu alguses on Darja Aleksandrovna Oblonskaja (Dolly) saanud teada oma mehe, Stepan Arkadjits Oblonski (Stiiva) armusuhtest endise guvernandiga. Nende majja on oodata Stiiva õe Anna saabumist. Samuti on saabumas Stiiva lapsepõlvesõber Levin, kes on juba pikemat aega armunud Dolly nooremasse õesse, Kittysse. *Stiiva sõnad annavad talle palju enesekindlust (räägib sellest, et ta naine tunneb inimesi ja teab, et tema ja Kitty on kokku loodud), kuid Kitty ei võta tema ab...
jäämise eest. Ainult aukartusel elu ees põhinev eetika on täielik. Ta on seda igas suhtes. Eetika, mis käsitleb ainult inimese suhtumist kaasinimestesse, võib olla väga sügav ja elujõuline. Juba hakatakse tunnistama, et aukartusel elu ees põhinev eetika, mis nõuab headust kõikide elusolendite vastu, vastab mõtleva inimes loomulikule tunnetusele. Eetiline suhtumine läbi kõigesse elavasse saavutame vaimse sideme universumiga. Maailmas on elutahe iseendaga konfliktis. Meis teeb ta rahu iseendaga. Maailmas 8 elutahe avaldub, meis ta ilmutab end. Vaim nõuab, et me oleksime teistsugused kui maailm. Aukartusega elu ees saame lihtsalt, sügavamalt ja elujõuliselt vagaks. 9 Inimene ja inimene Ükski inimene pole kunagi teisele täiesti ja jäädavalt võõras. Inimsed kuuluvad ühte.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
