fikseeritakse intressimäär. Ujuva intressimäära puhul seotakse laenuintressimäär mingi baasintressimääraga, mille muutumisel toimub muutus ka konkreetse laenu intressimaksetes. Määratakse ka intresside arvutamise alused, millest sõltub ka tegelik intressimäär. 66. Mis on EURIBOR ja kui suur on praegu 6 k EURIBOR ja selle areng viimasel 10 aastal? EURIBOR (European interbank offered rate) on euro laenuintressimäär üleeuroopalisel pankadevahelisel rahaturul. Küsimused 67-77 67. Millest sõltub laenumarginaal? Laenumarginaal sõltub laenusummast, sissetulekust ja olemasolevatest kohustustest, ehk laenu teenindusvõimest kokku ning lisaks senisest krediidiajaloost ja ka tagatise likviidsusest. Laenumarginaal võib laenulepingu muutmisel laenuperioodi jooksul nii tõusta kui ka langeda. 68. Nimetage erinevaid laenuamortisatsioonigraafikuid ja mis on nendest enim kasutatav Eestis?
muutuse otse vastavateks investeerimissoovideks. Siin peitub võimalus kriisinähtudeks. Kord on investeeringuid liiga palju (kogunõudlus kasvab ja tekib inflatsioon) ning kord on liiga vähe (pankrotid, tööpuudus, deflatsioon). Investeeringute majanduslik analüüs seisneb kolme teguri vastastikuse mõju väljaselgitamises. Need on 1) investeeringunõudlus- ettevõtete, majapidamiste jaa valitsuse nõudlus kapitalikaupade järele 2) raha hulk rahaturul (mida kaudselt kontrollib riigi keskpank 3)laenuprotsent, mis tuleneb osaliselt eelmisest 1.45.1 Otsus selle kohta, kas investeerida või mitte sõltub kahest asjaolust 1)investeeringu oodatavast tulumäärast s.o. ettevõtte aastatulu oodatav juurdekasv, mida antud investeeringuga loodetakse saada. 2)laenukulust, s.o. hind, mida laenusaaja maksab laenatavate vahendite eest. Kui laenukulu on väiksem oodatavast tulumäärast, siis on majanduslikult kasulik planeerida investeerimist.
järjestikuse tööpäeva vältel. Ettenähtud päevaks peab pank reservi taastama, kui ta ei suuda likviidsusprobleemi lahendada, lõpetab keskpanga arveldusvalitsus väljamaksete tegemise panga kontolt, kuni probleemi lahendamiseni. Vabaturu tehingud Finantssektori areng on kaasa toonud rahapoliitika elluviimisel vabaturu tehingud, mis on üheks keskseks rahapakkumise juhtimise vahendiks. Vabaturu tehinguteks nimetatakse selliseid, kus keskpank ostab või müüb rahaturul riigi lühiajalisi võlapabereid. Tavaliselt toimuvad tehingud tagasiostu lepingu vormis, tagasiostulepinguid nim. repotehinguteks, mis tähendab väärtpaberite müüki tingimusel, et müüa neid kokkulepitud ajal ja hinnal tagasi ostab. Sisuliselt on tegemist laenuga väärtpaberi tagatisele. Reeglina on sellised tehingud lühiajalised, piirdudes mõnikord vaid kahe päevaga kui tehingupikkuseks on 1 päev nim. Neid üleöötehinguteks või üleöö tagasiostutehinguteks
Teema 9, 1 osa Enesekontrolli test 112. Kui valitsussektori kulutused suurenevad, siis lühiperioodil on IS-LM mudelis üldjuhul tulemuseks intressimäära ……………. ning kogutoodangu ………………. ……..: tõus; suurenemine 113. Kui valitsussektori kulutuste suurenemise tulemusel on IS-LM mudelis hüviste turul tagajärjeks kogutulu suurenemine, siis rahaturul ………………… raha …………………. : suureneb; nõudlus 114. Kui LM kõver on vertikaalne ja valitsussektori kulutused suurenevad G võrra, siis IS-LM mudeli kohaselt suureneb tasakaalutulu: 0 (null) 115. Kui MPC=0,75 ja autonoomsed maksud alanevad 100 ühiku võrra, siis IS kõver nihkub kõikide intressimäärade juures üles paremale …………. ühiku võrra: 300 116. Kui IS-LM mudelis M/P suureneb, siis üldjuhul lühiperioodil intressimäär
võlakirjal) ajaperioodi t1 jooksul. Valemiga S P (1 r1t1 ) arvutatakse siis tähtpäevaväärtus. II. Etapp. Müügikuupäeval peab võlakirja valdaja leppima selle hinnaga, mis arvutatakse tähtpäevaväärtusest turul sel hetkel valitseva intressimäära r2 järgi, st võlakirjasummaks on tähtpäevaväärtuse S nüüdisväärtus V müügikuupäeval (st t2 aastat enne tähtpäeva), mis sõltub turul valitsevast intressimäärast r2. Kuna võimalikul ostjal on rahaturul võimalik valida erinevate võimaluste vahel, siis ta lihtsalt ei ole nõus väärtusest r2 väiksema intressimääraga; võlakirja müüja aga pole nõus väärtusest r2 suurema intressimääraga, kuna vastavalt turul valitsevale olukorrale on tal võimalik leida ostja, kes nõustub intressimääraga r2. Väljaandmise kuupäev Müügikuupäev Tähtpäev
raha multiplikaatoriga 1/r, kus r on reservisuhe. Raha multiplikaator on deposiitide laienemine jagatud sularaha reserviga Kui reservinõue on 20 %, võib pankade laenutegevuse tulemusena raha pakkumine majanduses suureneda kuni 5 korda. 1/ 20% = 1/ 0,2 = 5 Raha tasakaal Rahaturu tasakaalu määrab nõudluse ja pakkumisevahekord. Raha hind ehk tasakaaluintressi määr tekib rahanõudluse ja raha pakkumise kõverate lõikepunktis. Joonisel on näha, et tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nii nõutav kui pakutav raha kogus on võrdsed. Raha nõudlus Nõudlus DM on negatiivse tõusuga, sest mida kõrgem on intressimäär, seda kõrgem on raha hoidmise alternatiivkuluning raha nõutav kogus väheneb Kui toimuvad muutused mõnes teises raha nõutavat kogust mõjutavas teguris, toimub DM kõvera nihe. Raha pakkumine Rahapakkumise SM kõver on positiivse tõusuga,sest mida kõrgem on intressimäär,
Kui kellegi sissetulek on näiteks 5000 krooni kuus, siis soovib ta iga päev hoida rahakotis või arveldusarvel teatud hulk raha, et teha igapäevaseid tehinguid. Tehingunõudlust võivad muuta intressimäärade muutused, hinnataseme muutused, sissetulekute muutused. Varade nõudlus tekib inimeste soovist hoida mingeid raha tagavarasid ettenägematute juhtumite tarbeks. Joonisel 16 näidatakse, et tasakaal rahaturul tekib intressimäära juures, kus nii nõutav kui pakutav raha kogus on võrdsed. DM on negatiivse tõusuga, sest mida kõrgem on intressimäär, seda kõrgem on raha hoidmise alternatiivkulu ning inimeste soov raha hoida väheneb. Kui toimuvad muutused mõnes teises raha nõutavat kogust mõjutavas teguris, toimub DM kõvera nihe. SM kõver on positiivse tõusuga, sest mida kõrgem on
Отсюда следует что G = 100, MPC=0.75. составляем уравнение. дельта Y/100 = 1/ 1-0.75. Y=400 80. Kui valitsussektori kulutused suurenevad, siis lühiperioodil on IS-LM mudelis üldjuhul tulemuseks intressimäära ……………. ning kogutoodangu ……………….……..: tõus; suurenemine 81. Kui valitsussektori kulutuste suurenemise tulemusel on IS-LM mudelis hüviste turul tagajärjeks kogutulu suurenemine, siis rahaturul ………………… raha …………………. : suureneb; nõudlus 82. Kui LM kõver on vertikaalne ja valitsussektori kulutused suurenevad G võrra, siis IS-LM mudeli kohaselt suureneb tasakaalutulu. 0 (null) LM kõver kajastab raha nõudluse ja pakkumisega seonduvat 83. Kui MPC=0,75 ja autonoomsed maksud alanevad 100 ühiku võrra, siis IS kõver nihkub kõikide intressimäärade juures üles paremale …………. ühiku võrra: 300 ??? Y=C+I+G.
8.12. Keskpanga mõju rahaturule Keskpanga funktsioonideks on kodumaise raha emiteerimine, laenuandmine kommertspankadele, otsene rahapoliitika, pangandusjärelvalve ja valitsusele laenu andmine. Raha emiteerimine tähendab nii raha tehnilise emissiooni korraldamist, vahetuskursi juhtimist kui ka panga reservide juhtimist. Rahapoliitika dilemma See seisneb selles, et keskpank ei saa kontrollida korraga nii raha hulka kui ka intressimäära. Rahapoliitika mõjul kujuneb rahaturul tasakaaluintressi määr, mis omakorda mõjutab investeeringute mahtu ja seeläbi kogunõudlust hüvisteturul. 8.13. Ootamatu ja äraarvatud inflatsiooni majanduslike tagajärgede erinevused Ootamatu inflatsiooni korral majandussubjektid ei oska või ei jõua enam ennast kaitsta, kuid äraarvatud inflatsiooni puhul on see prognoositud majandussubjektide poolt õigel ajal ja täies ulatuses ning seetõttu ka tehingutes kajastatud. 8.14. Inflatsiooni head küljed
arengumaadele saadud tooraine eest õiglasema hinna maksmises. 1971 Valuuta kriis - Bretton-Woodsi süsteem varises sest: Prantsusmaa, president de Gaule, vahetas järjekindlalt dollareid USA kulla vastu, sest tahtis olla iseseisev. 77 SLV ja Jaapan hakkasid USAle majanduse arengus järgi jõudma. USA kulutis kasvatas Vietnami sõda. USA teatas, et tühistab ajutiselt seose kulla ja dollari vahel. 1973 tühistati seos lõplikult. Rahaturul mindi üle vabakursile. 1979 Eurropa Ühenduses - loodi Euroopa Valuuta Süsteem, mille arvestuslikuks ühikuks sai eküü (ECU). Nafta kriis - algas 1970ndatel. Ülemaailmne energia ja tooraine (ennekõike nafta) kriis. Puhkes 1973, peale Jom Kippuri Sõda. Iisrael hakaks sõdima araabia riikide vastu. Need karistasid Iisraeli ja tõstsid OPECi otsusega nafta hinna nelja kordseks. (OPEC - naftata tootvate ja eksportivate riikide liit. Loodi 1961 Viinis). Selle
muutu kodumaine raha välisaktivateks. Kolmandal juhul on tegemist Keynesi majandusega, mis töötab allpool täishõive piiri, ning neljas juhul on Eesti väike avatud majandus, kus puudub kapitalikontroll ja on fikseeritud kurss. Keinsistid arvasid, et majandusse peab sekkuma riik. Monetaristid arvasid, et majandus on stabiilsem kui me arvame ning poliitika ei peaks sinna nina toppima. 19. Nominaal- ja reaalintress Nominaalintress rahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv raha tasakaaluhind. Reaalintress saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära lahutamise teel. 20. Inflatsioon: liigid, positiivne ja negatiivne mõju 21. Kuna inflatsioon on üldine hinnataseme tõus, siis on ta seotud muutustega kogunõudluses või kogupakkumises ning tulenevalt sellest eristatakse ka nõudluspoolset ja pakkumispoolset inflatsiooni. Liignõudlusest tulenevat inflatsiooni nimetatakse nõudlusinflatsiooniks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
