28. kriminaalasja algatama vägivallakuriteo tõttu start criminal action against for a crime of violance 29. ühiskonnavastaseks käitumiseks pidama consider anti-social behaviour 30. oht ühiskonna heaolule ja korrale danger to the well-being and order of society 31. leidma süüdi olevat (milleski) find guilty of (a crime) 32. riigivastane süütegu offence against the state 33. rahatrahv fine 34. vangistus imprisonment 35. juriidilised kohustused legal obligations 36. vaidlusi lahendama (kohtus) settle disputes in a court of law 37. kinnisvara võõrandama transfer real estate 38. testamenti tegema make a will 39. äriühingut asutama set up/ establish/ found/ form/ start a company 40
isiku õiguste ja vabaduste piiramine. Varalised tõkendid, privaatsuse piiramine, isikupuutumatuse ja vabaduse piiramine. Tõkendi kohaldamine on seaduslik sel juhul, kui oli haldusõiguserikkumine) ja halduskaristused (õiguslik repression, mis avaldub õiguserikkuja õiguste ja vabaduste piiramises ja talle täiendavate karistuslike kohustuste panemises. Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused: rahatrahv, eriõiguse äravõtmine ja haldusarest. Jur.isikud: rahatrahv, tegevuse peatamine, tegevuse lõpetamine). Haldusmenetlus Praeguseks on Eestis vastu võetud ning jõustunud HMS, kuid see ei tähenda, et seadus sisaldab Eesti haldusmenetlusõiguse kõiki norme. HMS on üldseadus, mis sätestab haldusvaldkondade ühised menetlusnõuded; suur osa haldusmenetluse üksikasjadest tulenevad muudest seadustest või nende alusel antud rakendusmäärustest. Seaduses kirjeldatakse haldusmenetlust halduses tehtavate
Euroopa varauusaja algul 1. Varauusaeg (16.-18. saj.) a. Säilisid keskaegsed struktuurid ja seisuslik kord. b. Toimus rida uusajale omaseid muutusi: · Koloniaalvallutused · Reformatsioon · Absolutism · Valgustus c. Euroopa erinev arengutase: · Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale. · Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne- Euroopat. d. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: · Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus. · Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut. · Euroopast lähtusid maadeavastajad ja kolonisaatorid, kes kehtestasid oma võimu Ameerikas, Aasias ja Aafrikas. 2. Lääne- ja Kesk-Euroopa a. Kujunesid rahvusriigid ja tugevnes kuningavõim: · Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa · ...
teenistuses joobnuna viibimine; 2) ametiasutusele süüline varalise kahju tekitamine või niisuguse kahju tekkimise ohu süüline loomine; 3) vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust. 39. Ametnikele määratavateks distsiplinaarkaristusteks on: 1) noomitus; 2) rahatrahv mitte üle ametniku 10-kordse päevapalga; 3) palga maksmise peatamisega teenistusest kõrvaldamine mitte kauemaks kui 10 järjestikuseks graafikujärgseks tööpäevaks; 4) üleviimine madalamale palgaastmele kuni kolme astme võrra mitte kauemaks kui üheks aastaks; 5) teenistusest vabastamine Iga süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. 40. Distsiplinaarkaristus kantakse teenistuslehele. 41. . Atesteerimise mõiste
Prokurör ehk süüdistaja (esitab süüdistus, pakub karistuse) Tunnistajad Kohtunik 2 abi rahvakohtunikud (25-70a, valitakse kohaliku omavalitsuse poolt viieks aastaks) Karistused: rahatrahv, arest (kuni 2 kuud), vanglakaristus (kuni 20 aastat või eluaegne) Kui ei olda tulemusega rahul on võimalus edasi kaevata ehk apelleerida II astme kohtusse. II astme kohus Ringkonnakohus (Tallinn, Tartu) 3 kohtunikku otsustavad, kas muuta eelnevat karistust või otsust. Kui ikka ei olda rahul võib esitada kassatsiooni ehk edasikaebuse Riigikohtusse. III astme kohus Riigikohus (kõrgeim kohus) ülesanded:
3) Isikuvastaste kuritegude osa. Siin osas sõltusid karistused kannatanu sotsiaalsest seisundist. Elanikkond jagunes selles kontekstis kolme gruppi: 1) avilum vabad mehed. Kui tema vastu midagi tehti, kehtis põhimõte silm silma, hammas hamba vastu. Lex talionis tasuõigus. 2) muskenu(m) suurmaavalduste sõltlased. Mitte orjad, aga teatud kohustustega, mis teeb neist esimesest madalama seisuse. Kui nende vastu midagi tehtud, järgneb rahatrahv. 3) wardu(m) orjad, omanikule tuleb kahju hüvitada, kui wardude vastu midagi on tehtud. 4) Sõjaväeteenistuskohus ja teatud garantii sõduritele. 5) Võlaorjus. Võib kehtida kuni kolm aastat. 6) Oskustööliste tasustamise ja karistamise kohta käivad eeskirjad (nt ebaõnnestunud kirurgil käsi maha). 7) Perekonda, abielu ja pärandust puudutavad sätted. Patriarhaarne ühiskond. Abielu on leping mehe ja naise perekonna vahel.
Täideviimine on võib olla vahendlik ja vahetu. Kihutaja on see kes veenab, ähvardab või muul viisik tekitab isikus tahtluse kuriteo toime panemiseks. Kaasaitaja on isik, kes on teadlik ja tegutseb tahtlikult. Kaasaitaja võib olla füüsiline, vaimne ja vaikne. Süüteo katse on tahtlik tegu mis algab süüteo toimepanemisest. Kõlbmatu katse kõlbmatuse tõttu ei saa katset lõpuni viia. KARISTUS Väärtegude eest on ettenähtud rahatrahv või arest. (kuni 30 päeva aresti) See eristab väärtegu kuriteost. Vangistus algab 30.st päevast, min.1 kuu - maksimaalselt 20 aastat või elu aeg. Lisakaristus on tegutsemiskeeld mingil kindlal erialal (nt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, relvaloa ära võtmine, jahi-ja kalapidamisõiguse äravõtmine) Elukoht on koht, kus inimene parajasti elab. (alaliselt ja peamiselt) Kui inimene on 5 aastat kadunud, võib teda lugeda surnuks
senine autonoomia ÜK likvideeritakse. Enam valimist pole, vaid määratakse. · Levitatakse õigeusku ja soovitatakse sellesse ümberasumist. Tabab eeskätt Em kubermangu- tabab paljusid inimesi. Ehitatakse õigeusu kirikuid, Nevski katedraal, Kuremäe nunnaklooster. Tagasiteed õigeusust luterlusse pole, sest kirikuõpetajad, kes võtsid vastu õigeusku pöördunuid ja tahtsid tagasi luterlusse, neid karistati riigi poolt- nt rahatrahv, kõrvaldati ajutiselt ametist või jäädavalt ametist taganemine. 1885-1894 Sm toimus 199 kohtuprotsessi, kus arutuse all luteri kirikuõpetajate teod. See kõik moodustab kultuurilise venestamise- neg. Poliitilise elu kaasajastamine: 1882-1892 kohtureform- inimestele olenemata seisusest tagati formaalselt võrdne kohtupidamine. Linnareform- keskajast pärit raad likvideeriti, tuli linnaduuma. Erinevad arusaamad venestusaja erinevatel suundadel siinse elanikkonna tulevikust.
Määrdunud jalanõude kotid tuleb koguda kokku ja viia riidepesuruumi ,,rätikud/linad" pesukasti. Kontrollida üle pandikassa vahetusraha ning anda administraatorile info mitu kotti õhtujooksul ei tagastatud. Kaotatud riidehoiunumbril olevate esemete väljastamisel tuleb veenduda, ega vastav number pole õhtu jooksul Kontserdimajast leitud. Numbri mitteleidmise puhul TULEB külastajalt nõuda rahatrahv 10 (makset saab teha kõikides Kontserdimaja kassades) ning paluda tal 6 kirjeldada võimalikult täpselt isiklikke garderoobi jäetud esemeid. Olude sunnil tuleb paluda külastajal jääda ootele, kuni garderoob on tühjenenud sellevõrd, et teenindaja saaks tuvastada kliendi poolt väidetava omandi. Kui garderoob on tühi, kontrollib viimane teenindaja
ametipalgast. Kohtuniku pension - 75% tema viimasest ametipalgast. Õigus saada isikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt 15 aastat ja kes on jõudnud pensioniikka. Kohtuniku puhkus - enamusel 49 kalendripäeva, Riigikohtu kohtunikel 56 kalendripäeva. 8. Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus? Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest ja vääritu teo eest. Karistused: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 3) ametipalga vähendamine kuni 30% kuni üheks aastaks; 4) ametist tagandamine. Vaikimiskohustuse rikkumise eest võib karistada isegi pensionil olevat kohtuniku kuni üheks aastaks pensioni vähendamisega kuni 25% ulatuses. 9. Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel? Justiitsministeerium töötleb kohtute infosüsteemis olevaid andmeid. Haldab I ja II astme kohtuasutusi. Korraldab kohtunike valimiseks avalikke konkursseid
Tööõnnetuse või kutsehaiguse varjamine Tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise, samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või kutsehaigestumise registreerimise või uurimise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2 000 €. Distsiplinaarvastutus rahatrahv töölt kõrvaldamine töölepingu lõpetamine Kriminaalvastutus rahatrahv vabadusekaotus
Haldussunnivahendite liigid on: haldustõkendid(mittekaristuslikud sunnivahendid, isiku õiguste ja vabaduste piiramine. Varalised tõkendid, privaatsuse piiramine, isikupuutumatuse ja vabaduse piiramine. Tõkendi kohaldamine on seaduslik sel juhul, kui oli haldusõiguserikkumine) ja halduskaristused (õiguslik repression, mis avaldub õiguserikkuja õiguste ja vabaduste piiramises ja talle täiendavate karistuslike kohustuste panemises. Füüsiliste isikute suhtes kohaldatavad halduskaristused: rahatrahv, eriõiguse äravõtmine ja haldusarest. Jur.isikud: rahatrahv, tegevuse peatamine, tegevuse lõpetamine). Haldusmenetlus Praeguseks on Eestis vastu võetud ning jõustunud HMS, kuid see ei tähenda, et seadus sisaldab Eesti haldusmenetlusõiguse kõiki norme. HMS on üldseadus, mis sätestab haldusvaldkondade ühised menetlusnõuded; suur osa haldusmenetluse üksikasjadest tulenevad muudest seadustest või nende alusel antud rakendusmäärustest
Õigusrikkumiste liigid.- 1. Kuriteod on ainult karistusseadustikus sätestatud tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 2. Väärtegu on karistusseadustikus ja muudes seadustes sätestatud tegevus või tegevusetus , mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või 30.p aresti. 3. Tsiviilõigusrikkumine (Lepingu tulenevate kohustuste mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälises suhtes) 4. Distsiplinaarsüüteod on riigi teenistujate, KOV teenistujate poolt teenistuskohustustega seotud süüline üleastumine. (tööõigusrikkumine, mis seisneb töölepingu seadusega 16
Kohtuniku palk ja lisatasud on reguleeritud otse kohtute seaduse §-des 75 ja 76. Kohtuniku vanaduspension on 75 % tema viimasest ametipalgast ja selle saamise õigus tekib isikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt 15 a ning jõudnud vanaduspensioni ikka. Kohtuniku iga-aastane puhkus on 49 kalendripäeva, Riigikohtu kohtunikel 56 kalendripäeva. Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuse täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest (noomitus, rahatrahv jne). Kohtuniku ametist vabastamine Kohtunik vabastatakse ametist: tema soovil; vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel; ametisse sobimatuse tõttu (3 a jooksul peale ametisse nimetamist); kohtu likvideerimisel; kohtunike arvu vähendamisel jm seaduses loetletud põhjustel (Kohtute seaduse § 99). I ja II astme kohtuniku vabastab ametist Vabariigi President Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtunikud vabastab ametist Riigikogu. Riigikohtu esimehe võib Riigikogu ametist vabastada esimehe enda
§ 3. Süütegude liigid (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. (3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus. (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. 36. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest. Kuritegu on KarS sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele
tsiviilõigusrikkumised; töö-õigusrikkumised ehk distsiplinaarsüüteod (distsiplinaarüleastumised). Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu - tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele iskule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärtegu on kuriteole lähedane süütegu, formaalse tunnuse järgi eristab teda kuriteost vaid see, et seadus näeb väärteo toimepanemise eest ette kuriteoga võrreldes kergemad karistused (rahatrahv või arest kuni kolmkümmend päeva). Karistusi väärteo toimepanemise eest kohaldavad selleks vastavat pädevust omavad riigiorganid ja ametiisikud (politsei, inspektsioonid, piirivalve, toll). Aresti kohaldab ainult kohus.
juhtimisõigus peatub ajani, kui on täidetud kõik seadusega esitatud nõuded; - veapunkte ei rakendata § 202- § 208; § 210- § 220; § 225; § 228; § 229; § 243- § 225; § 259- § 262 osas. 12 Rahatrahvi suurus Määratavate veapunktide arv Suuline hoiatus ja rahatrahv kuni 50 trahviühikut 2 Rahatrahv 51-100 trahviühikut 4 Rahatrahv üle 101 trahviühiku 6 Tabel 4. Veapunktide määramine lähtuvalt rahatrahvi suurusest Isikul, kelle juhtimisõigus on põhi- või lisakaristusena ära võetud, taastub juhtimisõigus pärast karistusaja möödumist eeldusel, et ta on läbinud vastava rehabiliteeriva nõustamise
-1ÕIGUSE TEOORIA - PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUSE TEOORIA PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUS ·Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. õigus ·Käitumisreeglite kogum ·Kehtestatud riigi poolt ·Selles väljendub riigi tahe ·Üldkohustuslike normide kogum ·Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus ·Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. ·Õiguses väljendub riigi tahe. ·Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Õigus ja poliitika ·Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. ·Riik on poliitilise võimu organisatsioon. ·Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. ·Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsept...
tagajärjed. Klassikalised sunni kohaldajad on ametid, inspektsioonid, kohtud. Väärteomenetlus: • Kehtib nii füüsilise kui ka juriidilise isiku kohta • Enne karistamise otsust ei tohi kedagi süüdlasena käsitada (süütuse presumptsioon) • Karistatakse nii tahtlikku kui ettevaatamatut tegu 20. Väärteo eest kohaldatavad karistused. Asendustäitmine ja sunniraha. Väärtegu – kergem õigusrikkumine Arest Rahatrahv (kuni 30 trahviühikut) Kuritegu – raskem õigusrikkumine Vangistus Rahaline karistus Põhikaristusele võib määrata lisakaristusi: Tegutsemiskeeld (nt. kalastuskeeld) Riigist väljasaatmine Sunnivahendid (mõjutusvahendid) – ei ole käsitletud karistusena: Asendustäitmine – pädev haldusorgan võib korralda kohustuse täitmise adressaadi kulul, kui adressaat pole kindla tähtaja jooksul oma kohustust täitnud.
· Kannatanu nõusolek · Oma õiguste teostamisele suunatud tegu · Teenistus- või kutssealaste kohustuste täitmisel toimepandud tegu. Õigusrikkumiste liigid Kuriteod on KarS-is sätestatud süüteod, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus. Väärteod on KarS-is ja teistes seadustes sätestatud süüteod, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Distsiplinaarsüüteod on teenistus-, töö- või muu õigussuhte kaudu organisatsiooniga seotud isiku poolt toime pandud õigusvastased teod. Tsiviilõigusrikkumised on lepingust või muust tehingust tuleneva kohustuse või keelu rikkumised. Tööõigusrikkumised on töölepingust tuleneva kohustuse rikkumised (Kiris jt 2012). Juriidiline vastutus Juriidiline vastutus on riiklik sund toimepandud õigusrikkumise eest.
Süüteod jagunevad omakorda: 1. Kuritegu. Selle mõiste võib anda läbi kahe tunnuse. 1. kuritegu on tegu, mis on karistusseadustikus sätestatud. 2. eristab kuritegu väärteost ja teeb seda karistuse järgi. (vangistus või rahaline karistus, mitte rahatrahv). Juriidilise isiku puhul on vangistuse asemel sundlõpetamine. 2. Väärtegu. 1. väärtegu on KaS-s või muus seaduses sätestatud tegu. 2. väärteo eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest, või sõidukijuhtimisõiguse äravõtmine. Süüteo koosseis koosneb teo objektiivsetest tegevustest, tegevusetustest, tagajärjest, põhjuslikust seosest teo ja tagajärje vahel ja subjektiivsetest tunnustest(tahtlus või ettevaatamatus jne..) Karistusseadus on: 1. KaS 2. Muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest Karistusõigus struktureeritakse: I. Põhi- ja haruõigus II. Karistusõiguse üld- ja eriosa III. Karistusõiguse kolm sammast: a
kord; üldised käitumisreeglid töökohal; teenistusest puudumise teavitamise kord; Sisekorraeeskirjad kehtestab ametiasutuse juht 9) ergutused: 1) tänu avaldamine; 2) rahalise preemia andmine; 3) hinnalise kingituse andmine; 4) kõrgemale palgaastmele viimine. 10) karistamine: distsiplinaarsüütegu(oma teenistuskohustuste süüline mittetäitmine; varalise kahju tekitamine; vääritu tegu) karistusteks on: noomitus, rahatrahv maksimaalselt 10ne kordne päevapalk, teenistusest kõrvaldamine maksimaalselt 10 päeva; madalalae palgaastmele üleviimine, võib viia allapoole maksimaalselt 3 astet; teenistusest vabastamine. Karistuse valib ametiasutuse juht, peab läbi viidud olema menetlemine. Ütlusi ei pea andma ainult oma lähedased sugulased; karistused märgitakse teenistuslehele, kustuvad ära aasta möödudes; karistust võib enne tähtaegselt kustutada.
1) Kuriteod 2) Väärteod 3) Tsiviilõigusrikkumised 4) distsiplinaarõigusrikkumised Juriidiline vastututus on riiklik sunnivahend mis seisneb õigusrikkuja käitumise hukkamõistmises õigusvastase teo toime paneku pärast. Õigusharude järgi liigitatakse vastutust 1) Kriminaalvastutust riiklikke sunnivahendeid mis järgnevad kuritööle 2) Haldusvastutus järgneb väärteole nad on väiksema ühiskondliku ohtlikusega. Arest ja rahatrahv 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumises või siis kahju tekitamisel. 4) Distsiplinaarvastutus seda kohaldakse töölepingu kohustuste rikkumiste eest(avaliku teenistuse seadus) Kohaldatava organi järgani järgi kohtulikku vastutust ja haldusvastutust. Haldusorganite poolt rakendavad vastavad organisatsioonid n: politsei, toll jne.
3. tsiviilõigusrikkumised; 4. töö-õigusrikkumised ehk distsiplinaarsüüteod (distsiplinaarüleastumised). Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu - tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele iskule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärtegu on kuriteole lähedane süütegu, formaalse tunnuse järgi eristab teda kuriteost vaid see, et seadus näeb väärteo toimepanemise eest ette kuriteoga võrreldes kergemad karistused (rahatrahv või arest kuni kolmkümmend päeva). Karistusi väärteo toimepanemise eest kohaldavad selleks vastavat pädevust omavad riigiorganid ja ametiisikud (politsei, inspektsioonid, piirivalve, toll). Aresti kohaldab ainult kohus.
ÕIGUSÕPETUS - KONSPEKT................................................................................................................ 3 1. Õiguse mõiste ja olemus ........................................................................................................................... 3 2. Õigussüsteem. Millised on suuremad õigussüsteemid maailmas? Millisesse kuulub Eesti? .................... 3 3. Õiguse allikad............................................................................................................................................ 3 4. Õigusnormi mõiste .................................................................................................................................... 3 5. Õigusnormi loogiline struktuur ................................................................................................................. 3 6. Üldakti ja üksikakti erinevus.....................................................
Kuriteod on esimese ja teise astme kuriteod. (2) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine. (3) Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Seega võib väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudest karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes, näiteks liiklusseaduses. 96. Kuriteo eest kohaldatavad karistused. Rahaline karistus, vangistus, juriidilise isiku sundlõpetamine; füüsilisele isikule lisakaristused- tegutsemiskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, varaline karistus, väljasaatmine 97. Karistamise alus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.
EKSAMIKÜSIMUSED TÖÖÕIGUSES 1. TÖÖ- JA TEENINDUSSUHE 2. INDIVIDUAALNE JA KOLLEKTIIVNE TÖÖSUHE 3. TÖÖTAJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 4. TÖÖANDJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 5. TÖÖLEPINGU ERISTAMINE TÖÖVÕTULEPINGUST Kaks erinevat asja. Töövõtulepingu poolteks on töövõtja ja töö tellija. Võlaõigusseaduse kohaselt kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtja teeb tööd omal riisikol. Ta võib selle lasta enda eest ära teha ka kellelgi teisel (kui lepingus ei ole sellekohast keeldu), kuid tellija ees vastutab ta ikkagi ise. Töö tegemisel ei allu töövõtja tellija pidevale kontrollile, tema suhtes ei kehti näiteks töösisekorraeeskiri, mille rikkumisel saaks töö-võtjale määrata distsiplinaarkaristuse. Töövõtulepingu võib sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult, soovitatavalt siiski ki...
Läänemaa talurahvaõiguse järgi kuulub lasteta naine ja pärijateta mehe mahajäänud varandus feodaalile, seega võis ainult mehe varandus päranduda ka kõrvalliinis. Aga ei olnud ka haruldane, et talupoja pärand omastati feodaali poolt isegi otseste järglaste olemasolu korral. 3. Kohus ja karistused: raskeim karistus oli surmanuhtlus- rakendati röövimise, ettekavatsetud tapmise, nõidumine ja ketserluse eest. Kõige tavalisem karistus oli rahatrahv. Vanglakaristust talurahvaõigused veel ei tunne. Pisivarguse eest oli ettenähtud ka varga häbimärgistamine tulise rauaga. Talupoegade peksmine, Kehtiva feodaalse õiguse klassiiseloom avaldus väga ilmekalt selles, et eriti raskesti karistati feodaali kahjustamist. 26.Maa ja linna suhted: Linnad tekkisid eelkõige kaubandussõlmedesse veekogude lähedusse. Linnal pidi olema linnaõigus. Linnade kodanikkonna hulgas etendasid suuremat rolli sakslased
Tallinna Tehnikaülikool Sotsiaalteaduskond Õigusteadus EESTI KARISTUSÕIGUS Referaat Koostaja: Annika Kukk HAJB10 Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................6 1. Sissejuhatus karistusõigusesse............................................................................................7 1.1. Mõisted................................................................................................................7 1.2. Karistusõiguse õigusriiklikud põhimõtted..........................................................7 1.3. K...
Kuriteod on esimese ja teise astme kuriteod. (2) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine. (3) Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Seega võib väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudest karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes, näiteks liiklusseaduses. Väärte eest kohaldatavad karistused on rahatrahv 3 kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva. 104. Kuriteo eest kohaldatavad karistused. Põhikaristused on rahaline karistus, vangistus ja sundlõpetamine. Rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära ning vangistus. Vangistuse võib kohus mõista 30-päevase kuni 20-aastase või eluaegse
ametiisikut või nende esindajaid, kutsuda Konkurentsiametisse seletusi andma või võtta nendelt seletusi kohapeal. Seletused vormistatakse kirjalikult ning iga seletuse lehekülg allkirjastatakse seletuse võtja ja seletuse andja poolt. Kui seletuse andja keeldub seletusele alla kirjutamast, tehakse seletusse kanne seletusele allakirjutamisest keeldumise ja allakirjutamisest keeldumise motiivide kohta. 10.4. Ettekirjutused, sunniraha ja rahatrahv Konkurentsiameti peadirektoril või tema asetäitjal on õigus teha ettekirjutus füüsilisele või juriidilisele isikule, kui nimetatud isik: 1) jättis Konkurentsiameti kirjalikus taotluses nõutud teabe või materjalid tähtajaks esitamata; 2) takistas ettevõtja asukoha või tegevuskoha kontrollimist; 3) jättis suulisele arutamisele või seletuse andmisele ilmumata; 4) jõustas koondumise, mis kuulub kontrollimisele ning mille kohta ei ole käesoleva seaduse § 27
Janeli Põder, RP14 Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? Maksukorralduse seadus reguleerib riigi maksusüsteemi ning selle põhjal teostatakse seadusliku maksu maksmise korda. §1 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tuli saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustus. §2 3. Millised on riiklikud maksud? Tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli-, aktsiisi- ja raskeveokimaks. §3 (2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. §5 (1);(2) 5. Kes on maksukohustuslane? Maksumaksja, maksu kinnipidaja, muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja ...
konkurss, katseaeg kuni 6 kuud. Esmakordsel ametisse astumisel annab ametivande. · Teenistusse astumiseks on vajalikud järgmised dokumendid: avaldus, cv, kinnitus, et vastan nõuetele, haridust tõendav dokument, isikut tõendav dokument, tööraamat (kui see on olemas) · Ergutused: rahaline preemia, kirjalik tänuavaldus, hinnaline kingitus, kõrgemale palgaastmele viimine (1 aastaks) · Karistused: kirjalik noomitus, rahatrahv (kuni 10 päeva palk), palga maksmise peatamine, madalama palgaastmele viimine (kuni 1 aastaks), teenistusest vabastamine · Ametnikke atesteeritakse ja teenistusest vabastamisel makstakse hüvitust. Kinnise asja sundvõõrandamine · ..on kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest. · Üldised huvid: 1) Riigikaitse 2) Sadamad 3) Elektrijaamad 4) Kalmistud 5) Avalikud tänavad
-ühiskondlikku või loodusõnnetus ära kasutades -üldohtlikul viisil -raske tagajärje põhjustamine -teise süüteo varjamiseks, hõlbustamiseks -grupi poolt Alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid: -hoiatus -allutamine käitumiskontrollile -noortekodusse paigutamine -erikooli panemine Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Arest- isikult vabaduse võtmine kuni 30p ja seda kohaldab ainult kohus. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat, nt üks isik põhjustab ettevaatamatuse tõttu teise isiku surma kriminaalasi, kohus otsustab isiku süütuse üle, süüdioleku korral määrab õiglase karistuse. Maakohtute tsiviilasju arutab kohtunik ainuisikuliselt. Maakohtutes, kui arutamisel on esimese
· eraldikehtestatudmenetlusnormidealusel Klassikaline sunni kohaldajad on ametid, inspektsioonid, kohtud. Väärteomenetlus: · Kehtib nii füüsilise kui ka juriidilise isiku kohta · Enne karistamise otsust ei tohi kedagi süüdlasena käsitada (süütuse presumptsioon) 15 · Karistatakse nii tahtlikku kui ettevaatamatut tegu 29. Väärteo eest kohaldatavad karistused. Asendustäitmine ja sunniraha. Väärtegu kergem õigusrikkumine · Arest · Rahatrahv (kuni 30 trahviühikut) Kuritegu raskem õigusrikkumine · Vangistus · Rahaline karistus Põhikaritusele võib määrata lisakaristusi: I. Tegutsemiskeeld (nt. kalastuskeeld) II. Riigist väljasaatmine Sunnivahendid (mõjutusvahendid) ei ole käsitletud karistusena: · Asendustäitmine pädev haldusorgan võib korralda kohustuse täitmise adressaadi kulul, kui adressaat pole kindla tähtaja jooksul oma kohustust täitnud.
Hälbiva käitumise sotsioloogia Tallinna Ülikool 2012 I. 1. loeng sissejuhatav loeng Hälbiva käitumise vastand on normaalne käitumine. Norm on ühiskonna poolt loodud käitumisreegel väljendab ootusi käitumise suhtes. Kui inimesed käituvad ootuste kohaselt st vastavalt mingile normile, nimetatakse neid konformseteks. Kui inimesed ei käitu ootuste kohaselt, nimetatakse neid hälbivateks. Hälbivus norme eirav käitumisviis. Normaalsus on suhteline. Iga käitumisviis võib saada erinevaid hinnanguid. Arusaamine normidest ja hälbivusest on inimeste kollektiivse tegevuse tulemus. Émile Durkheim: miski pole iseenesest paha, vale ega hälbiv sotsiaalset käitumist tuleb tõlgendada kontekstist lähtuvalt. Seega on see sotsiaalsest konstrueeritud. Hälbivus on suhteline. Normid sõltuvad ajast, kohast ja grupist --> ajalooline dimensioon, kultuuriline dimen...
(1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. (3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. 11.2 Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks? Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas karistatavad kõige raskemini? 12. Kohtkorraldus 7.1 KOHTUVÕIM KUI ÜKS VÕIMUDE LAHUSUSE ELEMENT
Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt) Tallinna radikaalid e parempoolsed: Juht: Konstantin Päts Vaated: * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * propageeris majanduse edendamist (sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast kõrvale tõrjuda) * lo...
Enam valimist pole, vaid määratakse. Levitatakse õigeusku ja soovitatakse sellesse ümberasumist. Tabab eeskätt Em kubermangu- tabab paljusid inimesi. Ehitatakse õigeusu kirikuid, Nevski katedraal, Kuremäe nunnaklooster. Tagasiteed õigeusust luterlusse pole, sest kirikuõpetajad, kes võtsid vastu õigeusku pöördunuid ja tahtsid tagasi luterlusse, neid karistati riigi poolt- nt rahatrahv, kõrvaldati ajutiselt ametist või jäädavalt ametist taganemine. 1885-1894 Sm toimus 199 kohtuprotsessi, kus arutuse all luteri kirikuõpetajate teod. Uus rahvuslik tõus Enamik seltse tegutses edasi. Tekkisid uued seltsid: karskusselts- tervise hoidmine on rahvuslik kohustus, moodustati kutseühinguid ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse. Rahvusliku liikumise uus juht Villem Reiman. Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo uurimisele. 1884a
Oma tegevuses on riigikogu liige sõltumatu. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga enne tähtaegselt teda tagasi kutsuda ei saa. Kõigile neile on antud isikupuutumatus (saadikupuutumatus) riigikogu liiget ei tohi kriminaal vastutusele võtta ilma riigikogu enamuse loata. Ettepaneku võtta riigikogu liige kriminaal vastutusele teeb õiguskantsler ja see ettepanek peab saama riigikogu enamuse heakskiidu. Süüteod: 1. väärteod kergemad õigusrikkumised. maksimum 30 päeva, rahatrahv kõigub 60 18000 krooni. 2. kurteod raskemad õigusrikkumised. Rahatrahv või vabaduse kaotus. Riigikogu volitused lõpevad ennetähtaegselt : 1. kui riigikogu liige astub tööle mingisse riigiametisse. (minister, ministriabi) 2. kui jõustub süüdimõistev kohtuotsus. 3. vabatahtlik tagasiastumine. 4. kui riigikohus on leidnud, et riigikogu liige on töövõimetu. 5. surm. Riigikogu tööd korraldavad : 1. kodukorra seadus 2. töökorra seadus
Tööõnnetuse või kutsehaiguse varjamine Tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise, samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või kutsehaigestumise registreerimise või uurimise nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 2 000 . Distsiplinaarvastutus rahatrahv töölt kõrvaldamine töölepingu lõpetamine Kriminaalvastutus rahatrahv vabadusekaotus
BES, mis sisaldab rohkesti Rooma õiguse printsiipe, on saabunud rootsiaegse kohtupraktika kaudu. Kriminaalõigus. Rootsiaegses kriminaalõiguses kasutati keskaegseid norme ning osalt ka Karolinat, mis levis eriti Põhja- Eestis. Kriminaalõiguse printsiibi järgi pandi suuremat rõhku süütegija subjektiivsele küljele. Keskajal arvestati objektiivset külge, Rootsi ajal arvestati psühholoogilist momenti enam. Karistusena kasutatud ihunuhtlust tarvitati vähem, selle asendas rahatrahv ja vangistus. Kõrgema karistusena kasutati surmanuhtlust. Häbistavad karistused olid suurenenud- kiriku häbiposti asetamine pühapäeval ning raekoja ette linnades. Endised isiku- ja varandusevastased süüteod püsisid, vaid nõiaprotsesside arv ajastu lõpul langes. Mõisa käest läks karistamisõigus peaaegu täiesti riigi kätte, mõisnikule jäi vaid distsiplinaarkaristusõigus- kodukariõigus. 17. Kohtukorraldus Rootsi-aegses Eestis. Kohtukorralduses P
palgaastmele viimine kuni 1 aastaks. · Edutamine kõrgemasse ametigruppi üle viimine · Karistamine distsiplinaar vastutus oma kohustuste süüline täitmata jätmine, usalduse kaotamine (varalise kahju tekitamine), vääritu tegu (ka väljaspool töaega ja kohta) Karistused, mis järgneda võivad: - noomitus käskkirjas - 6 kuu jooksul teo toimepanekust - Rahatrahv (max ametniku 10 päeva palk) - Palga maksmise peatamine (max 10 tööpäeva) töölt kõrvaldamine - Üle viimine madalamale palgaastmele (max 3 astet, max üheks aastaks) - Kehtivad ühe aasta - Ametist vabastamine - Reguleerib seadus - Kustutamine kustub 1a. jooksul arvates karistuse teadustamisest töötajale; kustutada võib ametiasutuse juhi korraldusega. Ametnike atesteerimine -> ametnike hindamine tsükliline.
7. Õigusrikkumine ja karistus Hammurabi koodeksi normide järgi 7.1. Tsiviil- ja kriminaalõigusliku vastutuse eristamine Ma arvan, et need teod, mis nägid karistusena ette surmanuhtlus või vigastust, siis tegu oli kriminaalõiguse valdkonda kuuluva pügalaga. 7.2. Süüteod 7.2.1. Süüteoliigid Kuriteod Karistused Isikuvastased Surmanuhtlus; vigastavad karistused (taliooni printsiibil); rahatrahv Omandivastased Surmanuhtlus; vigastavad karistu- sed; rahatrahv Perevastased Kvalifitseeritud surmanuhtlus; vigastavad karistused; "häbistavad" karistused Õigusmõistmise Rahatrahv 12x hagi väärtuses ja vastased kohtuniku ametist kõrvaldamine 7.3. Karistus
72.. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õigusrikkumise neli rühma: Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Tsiviilõigusrikkumine ehk tsiviilüleastumine võib seisneda lepingulise kohustuse mittetäitmises või kahju tekitamises lepinguvälises suhtes. Distsiplinaarüleastumine on tööõigusrikkumine. Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt: Kriminaalvastutus hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. Haldusvastutus järgneb väärteole. Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele. Distsiplinaarvastutus
Karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 2) Väärtegu ehk haldusõigusrikkumine Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 3) Tsiviilõigusrikkumine Lepinguliste kohustuse mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälistes suhetes. 4) Tööõigusrikkumine ehk distsiplinaarsüütegu Seisneb tööõiguslpeingust tulenevate kohustuste rikkumises. // Juriidilise vastutuse liigitamine õigusharude järgi: 1) Kriminaalvastutus Hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2)
rakendatavate mõjutusvahendite iseloomu järgi: 1) Kuritegu – Karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu – tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 2) Väärtegu ehk haldusõigusrikkumine – Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 3) Tsiviilõigusrikkumine – Lepinguliste kohustuse mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälistes suhetes. 4) Tööõigusrikkumine ehk distsiplinaarsüütegu – Seisneb tööõiguslpeingust tulenevate kohustuste rikkumises. // Juriidilise vastutuse liigitamine õigusharude järgi: 1) Kriminaalvastutus – Hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2) Haldusvastutus – Järgneb väärteole,
karistatavad teod. On selleks siis tegevus või tegevusetus. Süüteo eest kohaldatavad karistused on: rahaline karistus, vangistus. Juriidiliste isikute puhul on karistuseks nende sundlõpetamine kohaldatakse sel juhul, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud süütegude toimepanemine. 2) haldusõigusrikkumised ehk väärteo toimepanemine. Selle eest on ette nähtud põhikaristuseks rahatrahv, seda 30 300 trahviühiku ulatuses; või siis hoopiski arest. Seda aga saab mõista ainult kohus ja saab mõista seda kuni 30 päeva ulatuses. On veel ka terve rida lisakaristusi, mida kohaldatakse füüsiliste isikute suhtes. Need on tegutsemiskeeld, sõiduki juhtimisõiguse ära võtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse ära võtmine, jahipidamise ja kalapüügi õiguse ära võtmine ning ka varaline karistus ja on ette nähtud ka
alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid (hoiatus, allutamine käitumiskontrollile, noortekodusse paigutamine, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine). Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest rahaline karistus ja sundlõpetamine ning väärteo eest rahatrahv. 1) rahaline karistus 50.000-250.000.000 eek. 2) sundlõpetamine kui isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine 3) rahatrahv 500-50.000 eek Kui isik paneb toime mitmes eri paragrahvis sätestatud kuriteod ja teda ei ole nende eest varem karistatud, mõistetakse karistus iga kuriteo eest eraldi ning seejärel liitkaristus kas karistusi liites või ühte neist suurendades, lugedes kergema raskemaga kaetuks, ületamata seejuures raskema paragrahvi santktsiooni ülemmäära. Kui liitkaristuse mõistmisel on üheks neist eluaegne vangistus, on liitkaristuseks ainult eluaegne vangistus.
1806.aastal hakkas Tartus esimese eestikeelse ajalehena ilmuma „Tarto maa rahwa Näddali-Leht“. Haritlased asutasid ka mitmeid teaduslikke seltse. 8.klass Uusaeg ll osa 34.peatükk Rahvuslik ärkamine Eestis Talurahvas valis valla volikogu ja maetimehed.Valla eesotsas seisis vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas valitseks kord. Vallavanemal oli õigus määrata rahatrahv või üleastunu arestikambrisse toimetada. Valla eelarvet käsutas volikogu, kehtestas maksud ning määratles valla kulutused (k.a toetused). Eestlased harjusid endale esindajaid valima, kohut mõistma ja koosolekuid pidama. Nõnda omandati kogemused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. Rahvusliku ärkamise üheks eelduseks oli rahva haridusliku taseme kasv. Talupoja haridustee algas kolmeaastases vallakoolis. Edasi mindi kihelkonnakooli, mille lõpetamisega enamiku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
