loodi ka Danzigi vabalinn. 3) Loodi Reini jõe demilitariseeritud tsoon, et Saksamaa ei ohustaks Prantsusmaad. 4) Lubati Saksamaal omada 100 000 vabatahtlikku jalaväelast ja 15 000 mereväelast, samuti ka 4000 ohvitseri. 5) Saksamaa jäi ilma oma kõikidest kolooniatest 6) Tal keelati omada raskerelvastust 7) Esimest korda ajaloos anti sõjaroimarid kohtu alla. Karistuseks oli vanglakaristus või rahatrahv. Miks nimetatakse seda diktaadiks? Saksamaad ei võetud Rahvasteliitu, sest pidi esialgu tasuma reparatsioone, kohustus maksta reparatsioonimakse, sõjasüüdlaseks kuulutamine, võimalus omada vaid 100 000 vabatahtlikku sõdurit, Saksamaa ei omanud mingisugust sõnaõigust ja pidi alluma. Versailles´ süsteem esimese maailmasõja järgne maailmakorraldus, mis tugines Pariisi rahukonverentsil sõlmitud Versailles´ rahulepingule, hõlmas territoriaalseid muutusi,
rohkem kui midagi muud. Iga päev töötavad suured tehased, tarbitakse elektrit ja sõidetakse autodega ning seda kõike tänu loodusele. Kahjuks unustatakse, et loodust on vaid üks, aga selle varade tarbijaid miljardeid. Kui me loodust ei kaitse, puudub ka meie endi eludel varsti kaitse ja tulevik, sest loodus on elu alus. Juba Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas, et igaüks on kohustatud säästma keskkonda ning hüvitama keskkonnale tehtud kahju. Kuid kas rahatrahv on piisav, et hüvitada loodusele tehtud halb? Kui suur hulk mürgiseid gaase on atmosfääri poole lendu lastud, siis ei too tagasi neid mingi rahasumma ning tegu on tehtud. Tihti ei mõisteta, et kõike ei ole võimalik lahendada rahaga ning mõnele probleemile peaks lähenema südametunnistusega. Loodusel on siin maailmas siiski rohkem võimu kui kellelgi teisel. Inimesed on sõltunud loodusest juba nende eksisteerimisest alates. Kuid vanasti kui
Laidoner määrati sõjaväe ülemjuhatajaks * keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused * riigikogu ja presidendi valimised lükati edasi * valitsusjuhiks määrati Karl Einbund (Kaarel Eenpalu), kes Pätsi ja Laidoneri kõrval kujunes kolmandaks võtmeisikuks autoritaarse reziimi kehtestamisel * riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said otsealluvusse Kaitsevägede ülemjuhatajale * kaitseseisukorra rikkumise eest oli ette nähtud karistus: arest, vangistus kuni kolme kuuni või rahatrahv kuni kolmetuhande kroonini * viiendat Riigikogu rohkem kokku ei kutsutud Alanud perioodi kutsutakse Vaikivaks ajastuks.
(1) 57. vähemalt 3,5 m³ 58. vähemalt 10 m³ 59. vähemalt 15 m³ 18. Millised peavad olema olmeruumid? (2) 60. ventileeritavad 61. temperatuur peab vastama kasutusotstarbele 62. temperatuur peab olema vähemalt +22°C 19. Milline on maksimaalne karistusmäär karistusseadustiku järgi, kui töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramisega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus? (1) 63. rahatrahv kuni 3000 eurot 64. üheaastane vangistus 65. kolmeaastane vangistus 20. Millise rahatrahvi võib määrata tööõnnetuse varjamise või uurimata jätmise eest füüsilisele isikule? (1) 66. kuni 100 trahviühikut 67. kuni 200 trahviühikut 68. kuni 300 trahviühikut 21. Milliseid isikukaitsevahendeid tuleb kasutada asbestitöö puhul? Filter, respiraator ja teised hingamisseadmed Kaitseriietus
60-70 % mullinätsust on suhkur Mullinäts on enamasti roosa, kuna selle leiutajal oli see ainus järelejäänud värv ja sellee värvi kasutamine on siiani säilinud Suurim mull puhuti 1994 a. ja see oli 58 cm lai Singapuris on 1992 a. alates nätsu kasutamine keelatud, riik otsustas sedasi, kuna nätsu puhastamine tänavatelt tõi palju kulutusi. Turistidel on lubatud kaasa võtta kuni 2 pakki nätsu inimese kohta. Nätsu jätmisel tänavale on karistuseks: rahatrahv, üldkasulik töö või avalik peksmine bambusvarrega. Rahatrahvid ulatuvad 500-5000 dollarini. Itaalia kunstnik Maurizo Savini teeb närimiskummidest skulptuure Kasutatud allikad http://www.youtube.com/watch?v=qt03qI0fS_I http://www.hambaarst.ee/artiklid/173/ http://www.chewinggumfacts.com/ http://bubblegumisbeast.weebly.com/fun-facts.html http://www.gleegum.com/fun-facts.htm http://www.unbelievable-facts.com/2012/06/chewing-gum-can-help-your-brain.htm
Karistatav ainuld tahtlik tegu Väärteo puhul on karistatav üksnes täideviimine. Karistuse liigid ja määrad. Kuritegu Põhikaristus rahaline karistus 30500 päevamäär Lähtudes teo toimepanija päevamäärast, kuid mitte vähem kui 50kr. Noorem, kui 1830-250 päevamäär. Lisakaristus rahaline. Juriidiline isik al. 50 000 kuni 250mln kr. Vangistus Alates 30 päevast kuni 20 aastani või eluaegne. Alla 18 aastane kuni 10 aastat. Väärteod. Põhikaristusena rahatrahv 3-300 trahvi ühikut(trahvi ühik on 60 krooni). Juriidiline isik 500 50 000 kr. Konkurentsialane väärtegu kuni 500 000kr. AREST kuni 30 päeva. Lisakaristused. 1. Tegutsemiskeeld (teataval alal) kuni 3 aastaks 2. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni 3 aastaks 3. Relva ja laskemoona omamise õiguse äraqvõtmine kuni 5 aastat 4. Jahipidamise ja kalapüügi õiguse äravõtmine kuni 3 aastaks 5. Varaline karistus 6
Teisest küljest, pole andmeid, et ta oleks oma ema päraku reisi ajaks kinni õmmelnud. (Haskins 2003:156) 4. Narkootikumide Vastased Seadused Eestis Eestis kehtivad 1992. aastal välja antud kriminaalkoodeksi kohaselt järgmised seadused: Alaealiste kallutamine narkootilistele ainete tarvitamisele vabadusekaotos kuni 8 aastat Narkootiliste ainete väikeses koguses omamine ja nende tarbimine ilma arsti ettekirjutuseta rahatrahv või arrest Narkootiliste ainete tootmine, hoidmine, väljastamine, veo või edasisaatmise eeskirjade rikkumine rahatrahv või kuni kaks aastat vabaduse kaotost Narkootiliste ainete valmistamine, omamine ja hoidmine eesmärgita edasi müüa raha- trahv või vabadusekaotus kuni kaks aastat Narkootiliste ainete valmistamine, omamine ja hoidmine eesmärgiga edasi müüa raha- trahv või vabadusekaotus kuni kolm aastat Narkootiliste ainete varastamine vabadusekaotus kuni 5 aastat
ette vabaduskaotus üle 8 aasta või surmanuhtlus. II aste. Teise astme kuritegu on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu tehtud tegu, mille eest kriminaalkoodeksis nähakse ette raskeima karistusena vabaduskaotust mitte üle 8 aasta. III aste. Kolmanda astme kuritegu on tahtlikult või ettevaatamatusest toimepandud tegu, mille eest kriminaalkoodeksis nähakse ette mittevabaduskaotuslik karistus, s.t. rahatrahv, teataval ametikohal töötamise või tegutsemise õiguse äravõtmine või arest. SÜÜ VORMID Kuritegu võib olla toime pandud tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu. Tahtlus võib olla otsene või kaudne, ettevaatamatus on kas kergemeelsus või hooletus. Tahtlus on otsene, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse tagajärgedest ning soovib nende tagajärgede saabumist. Tahtlus on kaudne, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest ning näeb ette selle
vangistus on asendatud üldkasuliku tööga. Rahalist karistust ei mõisteta lisakaristusena koos varalise karistusega. ● Vangistus ● Juriidilise isiku sundlõpetamine 17. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu kujutab endast haldusõigusrikkumist. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudestkaristusseadustiku kõrval ka teistes seadustes ● Rahatrahv ● Arest (kuni kolmkümmend päeva) ● Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 18. Millised kohtu liigid kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse? Halduskohtud (Tallinna, Tartu) ja Maakohtud (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) 19
7. Kohtunike sotsiaaltagatised: Hõlmavad ametipalka, kohtuniku lisatasusid, pensioni, puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad kohtuniku kui kõrge riigiametniku ametiseisundiga ja tema kõrgendatud vastutusega kohtuasjade arutamisel ja otsustamisel EV nimel. 8. Kohtuniku distsiplinaarvastutus: Süüline ametikohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine, ka vääritu tegu. Karistuseks võib olla noomitus, rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses, ametipalga vähendamine kuni 30% üheks aastaks, ametist tagandamine. 9. Justiitsministeeriumi, kohtudirektori ja kohtu esimehe roll kohtu juhtimisel: · Kohtudirektor korraldab kohtuasutuse asjaajamist, vara asutamist, kooskõlastatult kohtu esimehega valmistab ette kohtu eelarve eelnõu ja esitab selle justiitsministrile. Käsutab kohtuasutuse
raaamatukogule või muuseumile, siis viimasel on küll omandiõigus, kuid autoriõigused on autoril. (Autor...). 4 1.1. Autoriõiguste rikkumine ,,Autoriõiguste rikkumine tähendab eespool mainitud autori isiklike või varaliste õiguste rikkumist." (Hanson jt 2015: 25). Tavaliselt autori isiklike õiguste rikkumise puhul kahju rahaliselt ei hinnata, kuid autoriõiguse seaduse kohaselt on võimalik määrata rahatrahv. Autorsuse rikkumise ehk võõra isiku teose või teose esituse oma nimel üldsusele teatavaks tegemise eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. (Hanson jt 2015: 25). 2. PLAGIAAT Plagiaat on loomevargus ehk ,,teisele autorile või allikale kuuluvate mõtete, ideede või tekstiosade esitamine oma nime all, ilma originaali autorile ja allikale viitamata või autorsust muul viisil osutamata." (Hennoste 2014).
toimepanija vastutusele võtta riik, kes süüdlase kinni peab. Karistusseadustiku järgi on karistused sõltuvad sellest, kas karistatava teo on toime pannud füüsiline või juriidiline isik ja kas toime on pannud füüsiline või juriidiline isik ja kas toime on pandud kuritegu või väärtegu. Süüteod on kuritegu ja väärtegu. Väärtegu on karistuseadustikus või muus seaduses sättestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest või mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Süüdi saab olla vaid süüvõimeline isik. Isik on süüvõimeline, kui ta: 1)on vähemalt 14a vanune; 2)on võimeline aru saama oma teo keelatusest(psüühikahäired); 3)on võimeline oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. (l.101) Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte,
2. Kuriteo ja väärteo piiritlemine KarS § 3 lg 2, 3, 4. KURITEGU - lg 3 Kuritegu on käesolevas seadustikus VÄÄRTEGU - lg 4 Väärtegu on käesolevas sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus mille eest on põhikaristusena ette nähtud ja juriidilisele isikule rahaline karistus rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. 1) Vangistus- 1 kuu kuni 20 a. 1) arest - mõistetakse päevades, kuni 30 päeva, 20 aastat või eluaegne vanglakaristus (maksimaalne võib määrata vaid kohus karistus) Minimaalne vanglakaristus on 1 kuu-20 aastat 2) Rahaline karistus, määrab kohus, sõltub 2) rahaline trahv, selle määrab menetlev asutus nt
ius publicum avalik õigus ius civile 1. tsiviilõigus; 2. Rooma kodanike suhteid reguleeriv õigus legitimatio seadustamine; õiguspäraseks tunnistamine lex seadus; määrus; korraldus; kirjutatud õigus ius gentium rahvaste õigus (tänapäeval tähistatakse selle mõistega ka rhv õigust) ius naturale loomuõigus, loodusõigus, loomulik õigus ius privatum eraõigus ius honorarium Rooma kõrgete riigiametnike (preetorite ja ediilide) loodud õigus leges duodecim tabularum "Kaheteistkümne tahvli seadused" (451-450 eKr, Rooma vabariigi aegne seadus, roomlaste õiguse ius Quiritium'i peamine allikas) a testato testamendijärgne pärimine ab intestato seadusjärgne pärimine (pärimine seaduse eeskirjade kohaselt, kui testamenti ei ole tehtud) hereditas pärand, pärimine legatum legaat; kellelegi testamendiga määratud varaline hüve; annak fideicommissum fideikomiss; testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda...
Keelunormi rikkumised jagunevad kaheks: 1)Kuritegu 2)Väärtegu Süütegu Kuritegu on üksnes karistusseadustikus sätestatud tegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või rahaline karistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus ja sundlõpetamine. Väärtegu on karistusseadustikus või muus õigusaktis sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena on ette nähtud rahatrahv või arest. Süütegu- kui tegu vastab vääreo või kuriteo tunnustele üheaegselt ning isikut karistatakse ühes korras, ei saa teist liiki karistust enam määrata. Kuritegude raskusastmed Esimese astme kuritegu on süütegu mille eest raskeima karistusena on ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne või sundlõpetamine. Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest raskeima karistusena on ette nähtud tähtajaline
1) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine. 2) Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Väärtegu on süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu t
1) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine. 2) Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Väärtegu on süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.
ja need erinevad õigusharuti. Õigusrikkumisteks on ainult inimeste teod ja tegevusetus, mitte aga nende mõtted ja kavatsused. 6. Õigusrikkumiste liigid. Õigusrikkumiste õigusharulise kuuluvuse, aga ka nende kahjulikkuse astme ja rakendatavate mõjutusvahendite (sanktsioonide) iseloomu järgi liigitatakse õigusrikkumised nelja rühma: ·kuriteod karmilt karistatav tegevus või tegevusetus, karistuseks rahatrahv või vangistus ·väärteod ehk haldusõigusrikkumised kergem süütegu, karistuseks rahatrahv või arest ·tsiviilõigusrikkumised lepinguliste kohustuste mittetäitmine, karistus lepinguline vastutamine (kahju hüvitamine) ·tööõigusrikkumised ehk distsiplinaarsüütegu töölepingu rikkumine töötaja poolt, karistuseks noomitus, rahatrahv, töölt kõrvaldamine, töölepingu lõpetamine 1. Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid.
Sissejuhatus Mis on õigus? Õigus peab arvestama inimeste vajadustega ja loomulikke õigustega. Õigus on suhtelise iseloomuga. Kuidas tekkis õigus? Tavaõigused tekkisid juba vanal ajal siis kui inimesed elasid veel koobastes jne. Tänapäeval on siianigi veel tavaõigusi kuna kõiki õigusi ei panda paberile. Antakse üle suuliselt. (Nt. vanemad lastele jne..) Õiguse kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hamurapi seadustekogu 18 17 saj. e.m.a. Prohvet Moosese 10 käsku 14 12. saj. e.m.a. Riik Organisatsioon Riigi territoorium riigipiir Riigipiiri tähistamise aluseks on: Looduslikud pinnavormid (mäed, jõed) Kunstlikud tähised (kanalid, tarad) Tegelikult loetakse riigi territooriumiks: Riigi registrisse kantud õhu-ja kosmosesõidukid Sõja-ja kaubalaevad, sõja-ja tsiviilsõidukid Avamere põhja pandud rajatised Õiguse allikad Tavaõigus Lepingud Kohtulahendid e. pretsedendid Õigusteadla...
töötanud vähemalt viisteist aastat ning on jõudnud vanaduspensioni ikka. Kohtunikupensioni ei maksta kohtunikuna töötamise ajal. Kohtuniku iga-aastane puhkus on maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunikel 49 kalendripäeva, Riigikohtu kohtunikel 56 kalendripäeva. Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuste täitmata jätmise või mitte kohase täitmise eest kui ka vääritu teo eest. Karistuseks võib olla noomitus, rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses, ametipalga vähendamine kuni 30% kuni üheks aastaks või ametist tagandamine (Kiris 2009). KOKKUVÕTE Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Eesti Vabariigis on 4 maakohut, 2 halduskohut, 2 ringkonnakohut ning Riigikohus. Maa- ja halduskohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse (või on sellest vabastatud) ja on sooritanud
Sel juhul ei muudeta ega täiendata inkorporeeritavaid õigusakte. nendele normidele. Otsusevõime on isikuvõime tehingu toime Ei toimu õigusaktide sisulist töötlust: ametlik (nt. RT); panemise ajal aru saada oma tegudest või neid juhtida. KarS 33 mitteametlik (nt. üksik isikud või asutused). Kodifitseerimine: Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki vähemalt 14 aastane juhtimisõiguse äravõtmine. Väärtegu 30 päeva aresti Rahatrahv on füüsilisele isikule 3-300 trahviühikut Juriidilisteks faktideks nimet. selliseid tegelikkuses toimuvaid (4€/trahviühik) Juriidilisele isikule 32-32000€ muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja
Süüteod: kuritegudeks ja väärtegudeks. 36. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest. Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus Rahaline karistus Vangistus 37. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Arest Rahatrahv Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 38. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse (kõige madalamasse astmesse? Maakohtud (Harju, Pärnu, Tartu, Viru) ja halduskohtud (Tallinn, Tartu/ kohtumajad on aga Tartus, Tallinnas, Jõhvis ja Pärnus) 39. Millised kohtud kuuluvad kohtusüsteemi II astmesse? Ringkonnakohtud (Tallinn, Tartu) 40. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus?
1.Mis on õigus? Mis on õigussüsteem? Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem on õigusnormid, mis reguleerides ühiskondlikke suhteid, toimivad teatava kvalitatiivselt määratletud ühtsusena. 2.Nimeta suuremad õigussüsteemid maailmas, kuidas neid eristada? Millisesse õigussüsteemi nendest kuulub Eesti? Kontinentaalne: õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormidele, kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Õiguse rakendamise küsimused ei ole olulised, nendega tegelevad praktikud. Peamiseks õiguseallikaks on riigi normatiivaktid. Üldine: õigusnormi abstraktsuse aste on madalam, eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikus, vaid käesoleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Õigusemõistmist reguleerivad normid on märksa olulisema...
1934-21.06.1940 *Vaikivat ajastut alustas 12. märtsil 1934 aastal riigivanem K.Pätsi välja kuulutatud kaitseseisukord, millega kindral J.Laidoner määrati (kehtiva Põhiseaduse vastaselt ) vägede ülemjuhatajaks. *Vapside liidud suleti kogu riigis ja kõik nende ajalehed suleti. Vangistati nende juhid. *Riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said otsealluvusse kaitsevägede ülemjuhatajale. Kaitseseisukorra rikkumise eest oli ette nähtud karistus: arest, vangistus kuni kolme kuuni või rahatrahv kuni kolmetuhande kroonini. Isamaaliit- oli ainuke erakond. 1-parteiline süsteem. Kutsekoda- neid loodi selleks, et riigil oleks parem kontroll. (nt arstide kutsekoda) Balti antant(Balti liit)- sept 1934 Balti riikide vaheline poliitiline liit (sõjalised liidud jäävad seekord välja, puhtalt poliitiline koostöö) Asutav Kogu *120 saadikukohta (rahva poolt valitud) *Valimised: 5.-7.04.1919 *Avaistung: 23.04.1919 (Estonia teatrimajas) *Eesmärgid: -Põhiseadus -Maareform
3. Intressi arvestamise aegumisetähtaeg on .........aastat, arvates maksusumma või isikule tagastatud summa tasumise või tasuarvestamise päevast 4. Riiklike maksude maksuhalduril on õigus jääda tagastusõpe rahuldamata ja tasaarvestada see sama maksuhalduri poolt hallatavate maksukohustuslase rahaliste kohustustega , mille tasumise tähtpäev onsaabuvad või saabub enne tagastamise tähtpäeva saabumist. Tasaarvestamine toimub järgmises järjekorras · Rahatrahv · Intress · Maksusumma · Sunniraha · Asendutäitmise kulud 5. Maa hindamise jaguneb · Korraliseks · Erakorraliseks · Õigusvastaselt võõrandatud maa hindamiseks 6. Maa maksustamishind väljendatakse kroonides ja ümmardatakse maatüki(krundi) kohta · Krooni täpsuseni · 50 Krooni täpsuseni · 100 Krooni täpsuseni 7. Kui puudusi maksuhalduri määratud tähtajal ei kõrvaldata(, , ) , loetakse deklaratsiooni esitamata jäetuks- tõene, väär 8
Aristophanes – kuulsaim komöödia kirjanik (?) Choirilos – osav saaturdraamade looja. Maskide ja kostüümide looja. Pratinas – tegeles samuti saaturdraamaga. Teksti osa domineerib rohkem kui muusikasaade. Phrynichos – Ateenast pärit. Lisaks klassikalistele teemadele tõi sisse kaasaegsed teemad, mis on seotud sõjaga ning tõi naistegelased. Tema loomingust on säilinud ainult fragmente. Tema näidend keelati ja määrati rahatrahv. Aischylos - rõhutab üleinimlikke jõude. Tegelastel vähe iseloomujooni. Ühe eesnäitleja asemel on kaks. Sophokles – tegelaste individuaalsusel on suur rõhk. Vähendas koori osa tunduvalt vähemaks. Vähe visuaalseid effekte. Poeetiline keel. Isiku valikuvabaduse teema. Euripides – melodraama eelkäija/isa. Psühholoogiat on tunduvalt rohkem. Naistegelaste osakaal on suurem. Pigem realistlikum laad, mitte arhailine tragöödia. Realismi tunnustega. Kodaniku tunnet kinnitavad sündmused
· Lisa o Tegutsemiskeeld o Ettevõtluskeeld o Sõiduki juhtimise äravõtmine o Relva omamisõiguse äravõtmine o Jahipidamise ja kalapüügõ. äravõtmine o Loomapidamisõiguse äravõtmine o Varaline karistus o Riigist väljasaatmine välismaalastele Väärtegu: · Põhi o Rahatrahv o Arest o Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine · Lisa o Riigisaladusele ja välisteabele juurdepääsu äravõtt o Loomapidamise õiguse äravõtt 22. Milliseid mõjutusvahendeid võib kohaldada süüdlasele peale karistuse? Konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi või alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid. 23. Kas juriidiline isik võib olla karistusõiguse subjektiks ja milline on
olenemata nende asukohast. 302. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kes on need isikud, kellele ei kohaldata karistust? V: Kõik Eesti Vabariigi kodanikud. Nendele ei kohaldata karistust kes on vabastatud karistuse kandmisest. 303. Milline tegu või tegevus on süütegu? V: Süüteod on kuriteod ja väärteod. 304. Mille poolest erineb väärtegu kuriteost? V: Väärtegu erineb selle poolest, et selle süüteo eest on põhikaristus kas arest või rahatrahv. Mitte vangistus. 305. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? V: On. Siis kui isik oli tagajärge õiguslikult kohustatud ära hoidma. (nt. turvamees) 306. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? V: Objektiivsed- tegevus või tegevusetus millega põhjustatakse tagajärg. Subjektiivsed- ettevaatamatus. 307. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? V: Süüteokoosseis on alus mille järgi hinnatakse kas tegemist on süüteoga või mitte. 308
praktiliselt kõik võistlejad elukutselised sportlased. Kuigi olümpiavõitjaid autasustati ainult pärjaga, oli neil hiljem teistel võistlustel võimalik raha teenida. Amatöörsportlase mõistet ei tuntud. On teada vähemalt üks juhtum, kus kuulus sportlane pidi stardiraha maksma. Rusikavõitleja Theogenes oli 22 aastat elukutseline sportlane, saavutas 1300 võitu, nendest 24 pärjamängudel, ja rändas pidevalt ühest kohast teise. Kord määrati talle olümpiamängudel passiivsuse eest rahatrahv, mis võrdus päevilise perekonna 33 aasta sissetulekuga. Võistlused toimusid kahes kategoorias: meeste ja poiste seas. Ka hobused jaotati täiskasvanud loomadeks ja varssadeks. Vanusepiir ei ole teada. Kohtunikud otsustasid, kes millisesse kategooriasse kuulub. Tuli ette, et poiste olümpiavõitja järgmistel võistlustel varsti pärast olümpiamänge võitis meeste olümpiavõitjat. Olümpiavõitjad 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud andsid maailmale 4237
pandi väärtus ületab 500 kr. 14. Kinnispant (hüpoteek) Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. Hüpoteek seatakse kinnisasjale. Hüpoteegipidjal on õigus nõuda vastavate tingimuste saabumisel võlasumma tasumist hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist saadud rahast ja kinnisasja omanik on kohustatud lubama kinnisasja müümist. 15. Rahaline karistus- füüsilisele isikule 30-500 päevamäära. Juriidilisele isikule 50 tuhat- 250 mijl. Rahatrahv 3-300 trahviühikut (60kr) Juriidlilsele isikule 500-500tuhat kr. 16. Õigusrikkumise subjektiivne koosseis Subjekt- õigusrikkuja peab omama deliktivõimet Subjektiivne koosseis- isiku suhtumine oma teosse ja selle tagajärgedesse. (Ettevaatamatus või tahtlus) Õigusrikkumise objektiks on need rikutud õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. objektiivne koosseis- aktiivne tegu, või tegevusetus 17
2. Sekundaarnormid e reaktsiooninormid-Määratud ametiisikute jaoks, kuidas ametiisikud peavad käituma kui käitumisnormi nõudeid on rikutud. Normis on 3 struktuuri osa: Õiguslik fakt-F , sunnielement-S, õiguslik tagajärg-G Koosta kaks õigusnormi: ALTERNATIIVNE Avalikus ruumis pestes autot veekogu ääres või visates maha prügi või põletades prügi või plastikjäätmeid rakendub käesoleva normi alusel füüsilisele isikule rahatrahv vahemikus 50- 1000 eurot sõltuvalt väärteo raskusastmest ning süüdlane on kohustatud teostatud piirkonna viivitamatult puhastama. KEERULINE Omandades füüsilise isiku eraelulisi(perekond,maksuvõlgnevused )/delikaatseid andmeid (pol.vaated,pärilikkus, terviseseisund) ja esitledes neid avalikkuse ees, tingimustel, et isik on tuvastatav ja tõestusel, et andmed pole saadud ausal teel, on kannatanud isikul õigus nõuda tsiviilkorras hüvitist ja (põhiõiguste ja –vabaduste) kaitset.
A aegumine истечение срока давности alaealine несовершеннолетний ametiühing профсоюз ametiühingute seadus Закон о профсоюзах ametnik чиновник asjaolud обстоятельства avaliku teenistuse seadus Закон о публичной службе B bioloogilised ohutegurid биологические факторы опасности D direktiiv директива dokumentaalsed tõendid документалъные доказательства E edasi kaebama обжаловать Eestisse lähetatud Закон об условиях труда töötajate töötingimuste работников, командированных в seadus Эстонию ennetusmeetmed превентивные меры ennetustegevus превентивная деятельность eriosa особая часть esindaja, seadusjärgne представитель, представительство esindus по закону esmaabivahendid средства первой ...
Kanepist ja seadusest Et marihuaana ja muud kanepisaadused on keelatud uimastid, on seadus siin täpselt sama range kui ükskõik missuguse muu narkootikumi puhul. Vahet ei ole, kas jääda vahele kokaiini või marihuaana omamise, müümise või muul viisil käitlemisega, karistused on ühtviisi ranged. Alates 14. eluaastast vastutab inimene ise oma tegude eest. Kui politsei leiab kelleltki vähem kui 50 grammi marihuaanat, on see väärtegu. Karistus: rahatrahv kuni 12 000 krooni või arest kuni 30 päeva. Suurema koguse puhul on karistus rangem: siis on tegemist juba kriminaalkuriteoga ning karistus ulatub rahatrahvist kuni viieaastase vangistuseni. Kellelegi kuni 50 grammi marihuaana müümise eest karistatakse rahatrahvi või kuni kolmeaastase vangistusega, suuremate koguste puhul tuleb arvestada vanglakaristusega kolmest kuni viieteistkümne aastani. Kõik seesama kehtib loomulikult ka hasisi ja kanepiõli puhul, suured kogused
Teisel korral jäin vahele paar aastat hiljem Lõuna-Eestis, kus lubatud sõidukiirus oli juba rohkem kui 20 kilomeetrit ületatud. Tol korral jäin kohapeal juhilubadest ilma ja karistuse määramiseks pidin minema komisjoni. Komisjonis olin väga hirmul, kuna antud teo eest oli ettenähtud karistuse määramise vahemik 600 2400 krooni. Komisjoni ees käitusin alandlikult, tunnistasin ja kahetsesin oma süüd. Lõpptulemusena määrati mulle 800-kroonine rahatrahv. Nende kahe juhtumi puhul on huvitav tagantjärgi mõtiskelda, milliste parameetrite ja näitajate alusel politseiametnikud langetasid oma otsused karistuse kohaldamise suhtes. Siinkohal on mitmeid tegureid, mis mõjutavad politsei otsuseid antud teemas. Esmasena võib välja tuua riigi seadusandliku poole, millega on politseile etteantud kindlad karistuse kohaldamise etapid ja raamid, mille piires karistuste kohaldamine toimub.
erandkorras 24.00-ni: kunsti, kultuuri, spordi alal. · Töösuhte peatumine ehk töötaja ei pea tegema tööd: 1. Kokkuleppel: palgata puhkuse võtmine. 2. Ajutine töövõimekus: töötaja on haige 3. Puhkus: iga aasta korraline puhkus. 4. Töötaja võtab osa streigist. 5. Ajateenistuses viibimine. 6. Kui töötaja on arestis või vahi all.Kuritegude puhul vahistatakse.Maksimaalselt 6 kuud. Väärtegude puhul arest.30 päeva võib arestis olla.Väärtegude puhul rahatrahv, 3 kuni 300 trahviühikut.1 trahviühik on 4 eurot. Kuritegude rahakaristus on päevamäärades. 7. Joobes töötaja on töölt kõrvaldatud. · Töö- ja puhkeaeg:paragrahv 42 1. Vaba aega peab töötajale andma tööandja. Tuleb anda mõistlikult. Hea usu põhimõte. Vaba aja andmine on siis, kui on vaja arsti juurde minna, tehingut tegema 2. Täistööaeg on 8 tundi päevast, nädalas 40 tundi. Kui on lepitud kokku lühemat aega, siis nimetame seda osaliseks tööajaks
SAKSAMAA AJALUGU 18.jaanuaril 1701 kroonitakse Brandenburgi kuurvürst fruedrich III Köningsbergis Preisi kuningaks Friedrich I nime all. 1870,-1871, toimus Prantsuse-preisi (saksa) sõda. napoleon II sai lüüa ning 18.jaanuaril kuulutati välja barokses Versaille's lossis Saksa Keisririik. Sõja tulemusena saab Saksamaa Prantsusmaalt ka Elsass-lotringi tööstuspiirkonna,mille Prantsusmaa võtab I maailmasõjas (28.juuli 1914-11.november 1918) sõjaga tagasi. Kättemaksu soov Prantsuse-Preisi sõja eest on üks I maailmasõja põhjuseid. Dünastiaks ikka Hohenzollern. Kolm valitsejat: Wilhelm I ( 1871- 1888 ), Friedrich III (1888), Wilhelm II (1888-1918). [ Wilhelm II oli vaid sada päeva keisrina valitsenud Friedrich III poeg ja esimene Saksa keisri Wilhelm I pojapoeg. Wilhelm II oli inglise kuninganna Victoria vanim lapselaps. Tema üks käsi oli sünnitrauma tagajärjel äärmiselt nõrk, Wilhelm jaksas seda vaevu tõsta,ku...
1. õiguse mõiste Õigus on riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. 2. õigussüsteem Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisili ülesehitatud õigusnormide kogumit ja õigusasutuste süsteemi. 3. õiguse allikad Õigusvorm (e. õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud v tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajalooloise arengu protsessis on õigusvõrmidena olnud kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. 4. õigusakt Õigusakt on juriidiline dokument, millel ...
Esimene anne. I kohaleminemine ; lehm II lk.15 tutvumine III lk.23 kõrts ; tutvumine Pearuga IV lk.33 Pearu kojutulek ja vägivaldsus V lk.42 kraavi kaevamise arutelu ja kokkulepe VI lk.51 Nelipühad ; kirikuskäimine ; naabrid Eesperes külas ; rammukatsumine (Andres ja Oru sulane Kaarel) VII lk.64 sõnnikuvedu ; Mäe tüdruk Mai Oru Kaarel VIII lk.72 heinategu ; Krõõt rase ; Andres taipab, et krunt polegi nii hea ; Vargamäe (Kuusiksaare) ajalugu IX lk.84 konflikt ree pärast ; Krõõt ja Andres saavad tütre (Liisi) X lk.93 Mai läheb, sulane Juss jääb ; saunatädi kuulutus koera järgi ; sead Tagapere rukkisse (Pearu Krõõt ,,hele jaal") XI lk.105 teine aasta talus ; heinategu ; uus tüdruk Mari ; Mari Juss (üle jõe ujumine) ; kraavi valmimine ; Andres ehitab aiaaugu kinni Pearu vihastab ja laseb Andrese hobused koplist välja Pearu ei anna Andresele hobuseid kätte suur tüli ; enne jõule ...
Kinnisasi-maapinna piiritletud osa (maatükk). Omand- isiku täielik õiguslik võima asja üle. Igaüks võib olla omanikuks(eraõiguslik isik, avalik-õiguslik isik). Korteriomand- omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa reaalosa juurde kuuluvast tervikust. Valdus-tegelik võim asja üle. Kinnisomand- omand kinnisasja suhtes. Ruumiline ulatus. Ei ulatu maavaradele. Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused, eelkõige omandiõigus. Kinnisvara- isikule kuuluvad kinnisasjad, ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Kinnisvara füüsilised omadused:liikumatus, ainulaadsus, hävimatus, topograafia, kolmemõõtmelisus. Kinnisvara majanduslikud omadused: piiartud kogus, pinnase tüüp, parim kasutusviis, infrastruktuur ja investeeringute püsivus, asukoht. Kinnisvara õiguslikud alused: kinnistu moodustamine, hindamine ja maakasutus, asjaõigused. Kinnistamine- kinnisvara kohta sõlmitud õigus...
Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused 1. töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Töölepingu sõlmimine 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) tähtaeg määratud või määramata ajaks 3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks näda Kohustuslikud tingimused: kirjalikult, 2 ekspemplaris, isikuliselt allakirjutatud, suuliselt võib t 2. töölevõtulepingu erisused Töövõtuleping: 1.tellimustöö ettevõte teeb töö ära enda vahendite ja meetoditega 2.kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada 3.tasu saab, kui töö valmis 3. töösisekorraeeskirja...
Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Põhikaristused: Rahaline karistus, vangistus, sundlõpetamine 6. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Põhikaristused: Rahatrahv, arest. 7. Töölepingu mõiste Tööleping on kestvusleping, sest enamasti seovad töölepingu pooled end pikaajaliselt ning töö on kestev ja jätkuv. Eeldatakse, et tööd tehakse teise inimese kasuks ja isiklikult. Töölepingu mõiste : tööleping on võlaõiguslik leping, mille alusel teeb füüsiline isik(töötaja), teisele isikule tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollimisele. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt teatud oodata
teenistusaegade võrdsuse korral vanim kohtunik. Kedagi ei tohi nimetada kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku. Kohtuniku distsiplinaarvastutus. Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu.Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 3) ametipalga vähendamine; 4) ametist tagandamine. Kui pensionil olev kohtunik ei täida vaikimiskohustust või nõupidamissaladuse hoidmise kohustust, võib distsiplinaarkaristusena vähendada tema kohtunikupensioni kuni 25%. Pensioni ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks. Ühe ja sama süüteo eest võib kohtunikule määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Sama teo eest määratud kriminaalkaristus või karistus väärteo
teenistusaegade võrdsuse korral vanim kohtunik. Kedagi ei tohi nimetada kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku. Kohtuniku distsiplinaarvastutus. Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu. Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 3) ametipalga vähendamine; 4) ametist tagandamine. Kui pensionil olev kohtunik ei täida vaikimiskohustust või nõupidamissaladuse hoidmise kohustust, võib distsiplinaarkaristusena vähendada tema kohtunikupensioni kuni 25%. Pensioni ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks. Ühe ja sama süüteo eest võib kohtunikule määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Sama teo eest määratud kriminaalkaristus või karistus väärteo
Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine. loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Jäätmeseadus Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine: Jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool selleks ette nähtud kohta - karistus kuni 300 trahviühikut. Kui juriidiline isik- rahatrahv kuni 50 000 krooni Jäätmete käitlemine jäätmeloata või loa nõudeid rikkudes: Jäätmeloata või loa nõudeid rikkudes - rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Juriidilise isiku poolt toime pandud - kuni 50 000 krooni rahatrahv. Jäätmete käitlemine registreerimistõendita Registreerimistõendi puudumisel - rahatrahv kuni 100 trahviühikut Juriidilise isiku poolt toime pandud - kuni 10 000 krooni. .... Keskkonnaohutuse seisukohalt muu olilise teo tegemata jätmine
Töötaja peab andma kuupäeva tutvumise kohta ja allkirja. Kui töötaja ei nõustu allkirja andma ja dokumendi läbi lugemisest, siis tuleb kutsuda 2 tunnistajat ning lugeda nende juuresolekul käskkiri ette, panna alla seletav olukorra kirjeldus ning sel juhul jõustub käskkiri. Valitud karistusi ei fikseerita v.a. avaliku teenistuse töötajatel. Karistuste täide viimine: Noomitus peab olema ka käskkirjas kirjas, ühekordne toiming. Rahatrahv max 10 keskmist päeva palka ühes kalendri aastat ei tohi olla seda rohkem kui 20 päevapalka. Trahvirahasid tööandja endale ei saa, need lähevad riigi tuludesse; töötajale peab alles jääma 50% väljamakstavast palgast või peab töötajale kätte jääma vähemalt 80 % kehtivast miinimum palgast. Trahvi kinni pidamist tuleb alustada hiljemalt teisest palgast ja see tohib olla järjest ainult 3 kuud. Kui vahepeal
Töötaja peab andma kuupäeva tutvumise kohta ja allkirja. Kui töötaja ei nõustu allkirja andma ja dokumendi läbi lugemisest, siis tuleb kutsuda 2 tunnistajat ning lugeda nende juuresolekul käskkiri ette, panna alla seletav olukorra kirjeldus ning sel juhul jõustub käskkiri. Valitud karistusi ei fikseerita v.a. avaliku teenistuse töötajatel. Karistuste täide viimine: Noomitus peab olema ka käskkirjas kirjas, ühekordne toiming. Rahatrahv max 10 keskmist päeva palka ühes kalendri aastat ei tohi olla seda rohkem kui 20 päevapalka. Trahvirahasid tööandja endale ei saa, need lähevad riigi tuludesse; töötajale peab alles jääma 50% väljamakstavast palgast või peab töötajale kätte jääma vähemalt 80 % kehtivast miinimum palgast. Trahvi kinni pidamist tuleb alustada hiljemalt teisest palgast ja see tohib olla järjest ainult 3 kuud. Kui vahepeal
KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? Töötaja hoolsuse määr töötaja peab tööandja vara kasutamisel käituma heauskselt ja kohusetundlikult, püüdma kahju tekkimist igal juhul vältida ehk vastalt TLS§ 16: töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord. Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Rasedat ja t...
rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Kuritegusid võib kahjustava õigushüve alusel liigitada: isikuvastane, varavastane, omandivastane, keskkonnavastane, riigivastane, poliitiline, ametialane, majanduslik jne. 21. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. 22. Eesti kohtusüsteemi astmed? Esimene: Maakohtud ja halduskohtud Teise: Ringkonnakohtud Kolmandasse: Riigikohus
- Vastutab ka oma oma bürootöötajate tekitatud kahju eest. - Ettevaatamatusest tekitatud kahju. Kohtutäitur vastutab ka pärast ametist vabastamist tahtlikult/süüliselt tekitatud kahju eest tööl oleku ajal. 2) Distsiplinaarvastutust - Kohaldada saab Justiitsministeerium ja Aukohus - Süüteoks võib olla vääritu käitumine/tegu, õigusnormide rikkumine - Karistuseks võib olla rahatrahv (max 6400), noomitus, ametist tagandamine või ametiteenuste osutamise õiguse äravõtmine kuni 3 aastaks. 3) Kriminaalvastutust Kohtutäituri kriminaalvastutuse saavad kaasa tuua ametialased kuriteod. Kõne alla võivad tulla: - ametiseisundi kuritervitamine - ametialane lohakus - pistis - altkäemaks - vara teadvalt ebaseaduslik arestimine ja müük 4) Kohtutäituri tasu, täitekulud
INIMESE ARENG ASTROPOGENEES Ida-Aafrika inimeste häll 1.Geoloogiline tegur: vulkaanipursked(seal maakoor kõige õhem). Nendega kaasneb viljaka tuha kujunemine/ladestumine. 2Klimaatilised tegurid:soe kliima,vihm ja kuiv periood vahelduvad 3.Looduslikud olud: savannide teke-tuli tõusta kahele jalale,et oleks parem ülevaade saagile 4.Loomne toit:aju areng(valk+P) 5.Taimne toit:aju areng-tärkliserikkad mugulad 6.Ühiskondlik suhtlemine-sotsiaalne tegur EGIPTUSE TSIVIL. SÜND 1)Kus sai alguse põlluharimine? Miks seal? Lähis-Idas. Sest jääaeg sai läbi,kliima oli seal soe ja niiske. Sadas küllaldaselt vihma. See sai alguse nn viljaka poolkuu alal:mägede ümbruskonnas. Väike-Aasia,Iraani mägede vöönd. 2)Millised muutused toimusid ühiskonnas seoses põlluharimise ja metallide kasutusele võtmisega? Põlluharimisega: elanikkonna arvukus tõusis,tekkis paikne asustus, maa valdamine muutus olulisemaks, tekkisid suuremad aastasadu püsivad asulad, haka...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
