tegelikult ka mitte Töötajate õigused: Aktiivne lobby Lääne-Euroopas, EL enda töötajad, Raha, Seadusandlus on tegelikult ebaühtlane ja nõrk Immigratsioon: Kuidas kaasata immigrante tööpoliitikasse, EL vs välisimmigratsioon Peamised probleemid: Pensionid, Perepoliitika, Tervishoid, Tuleks vähendada ringi kolimist Ei toimi ei vasakpoolne ega parempoolne lähenemine. Mida ss teha ?? Hariduspoliitika Peamised teemad: Erinevate osapoolte õigused, Rahastamine, Hariduse võrreldavus (eelkõige kõrghariduses), Kõrghariduse muudatused Bologna protsess: Õppekavade võrreldavus, tasemete võrreldavus, Kõrghariduse kvaliteedi parandamine, VÕTA jne Muud teemad: kvaliteet, rahastamine, konkurentsivõime Siseasjad millega tegeltakse Immigratsioon: EL sees ja väljast Schengen: Tollid-piirid, Viisad Kuritegevus: Europol Õigusloome: Kokkulepped, koostöö, ühtlustamine Muud teemad: Pääste, kriisid, igapäevane infovahetus
koosnedes kuludest: 1.Krunt 2.Krundi hõivamine ja selle ettevalmistamine 3.Lammutus ja muud tööd krundil 4.Projekteerimis tööd 5.Ehitus tööd 6.Tasud konsultantidele seoses eelloetletud tegevustega 7.Möbleerimine, sisustus, seadmed jne. 8.Ehitise kasutuskõlbulikuks tegemine, et seda müüa või välja üürida 9.Erinevad maksud seoses eelloetletud maksustatavate artiklitega 10.Projekti rahastamine (intressid) 11.Ehitus juhtimine, kasutamine ja säilitamine Ehituskulud on vaid osa kogukulust, mida tellija peab kandma ja nendega arvestama. Seega võib arvata, et paljude maksumusplaanimise ülesannete puhul, on liigselt nähtud vaeva vaid ühe kuluartikliga (ehituskulud), selle asemel, et optimeerida kogukulusid. Näiteks krundi maksumusel võib olla nii suur osakaal kogukuludest, et kõik ülejäänud kulud on temast
ravikindlustussüsteem .LOENG 7 LK.3 · Eesti Tev.hoiu.süst. peamised karakteristikud ja edukus reformi üheks peamiseks prioriteediks valiti süsteemi kuluefektiivsus. El. riigid kulutavad tervishoiule keskmiselt 7,5% SKP-st, Eesti aga 5% SKP-st. Palju tugevaid ja erinevaid huvigruppe nt. Arstkond, meditsiiniäri, patsiendid, erakonnad. Eesti tervishoius on 3 tugisammast. Sotsiaalkindlustusel tuginev tervishoiu rahastamine, perearstidele rajatud esmatasandi terv.hoiusüst, teenuseosutajate autonoomsus. ???????? loeng 7 lk.3 ja 5. · Eratoimijate roll Eestis Eestis erasektori kulutused tervishoiukuludele 1,2% ,samalajal nt Prantsusmaal 63%, Hollandis 55,5%. Erasektor tervishoiuteenuse pakkujana- osakaal 95% ( haiglatest erasektoris umbes 30%, perearstid FIE 100%, Hambaravi 99%. Loeng7 lk.5-6 · Riikliku tervishoiu peamised õigustused - ?? loeng 7 lk.2....
Kas laste hoolekanne on tõhus? Psühholoogilisest aspektist vaadatuna peetakse lapsele parimaks väikses koosluses kasvamist. Asenduskodudes on kolm korda rohkem lapsi kui hooldusperedes, kuigi perekonnas hooldamine on lapsesõbralikum ja tagab eluks parema ettevalmistuse. Asenduskodus hooldamine on riigile ka mitu korda kallim, kui see on hooldusperedes, sest asenduskodudes on ettenähtud suur hulk kasvatajaid. Kuna rahastamine aluseks on pearahasüsteem, siis on asenduskodud huvitatud võimalikult paljude laste asenduskodusse võtmisest. Ka kohalikul omavalitsusel on lihtsam ja kasulikum suunata vanemliku hoolitsuseta lapsed asenduskodusse, mitte hooldusperesse. Samuti mõjutab KOV otsust saata laps asenduskodusse see, et info vabadest asenduskodukohtadest on paremini kättesaadav kui kohalikest hooldusperedest. Paljud asenduskodud ja hoolduspered ei
vahel,mis sai nn Balti Atlandi aluseks. *Neutraliteedipoliitika-1938a deklareerisid Le,Lä Ja Est et ei loe endale kohustuslikuks Rahvasteliidu pakti artikleid ,mis aitavad vältida sõda Balti regioonis. *Saksamaale lähenemiseks üritati igasuguseid võimalusi,kuid Berliin polnud Eestist huvitatud *kuni 1939a kahe riigi Venemaa ja Saksamaa vahel balanseerimine õnnestus,kuid pärast II Maailmasõda muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks. Kultuurielu Eesti Vabariigis Kultuuri rahastamine: Alkoholi-ja tubakaaktsiis,maksud lõbuasutustelt Eesti Kultuurkapital(loodi 1925a) 6Sihtkapitali: Kirjandus,näitekunst,helikunst,kujutavad kunstid,ajakirjandus,kehakultuur Teaduse finantseerimine(pool EKK sissetulekutest) Eesti Kunstimuuseum,Eesti Kultuurilooline Arhiiv,Eesti Rahva Muuseum Preemiad,auhinnad Kultuurautonoomia: *Eestile oluline rahvusvähemuste lojaalsus. *1925.a rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus:
Riiklik valimiskomisjon kontrollib esistatud dokumentide vastavust seadusele. Tavaliselt tegutseb 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loob konkurentsi erakondade vahel. 2.3 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed: Et mitte mõjutada valijate eelistusi, tagatakse kõigile kandideerijatele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks on õigusaktidega reguleeritud valimispropaganda tegemine ja valimiskampaania rahastamine. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks võrdne hääl (nt juuksur=president=pensionär). Paiksustsensuse nõue on riigiti erinev, mitu aastat peab isik valimisõiguse omandamiseks antud piirkonnas elama, määrab riigi valimisseadus. 3. Peamised valimissüsteemid 3.1 Majoritaarne valimissüsteem: ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, kehtib Uus-Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas.
vähemaks, seda eriti Põhja- ja Lääne-Euroopas. Kodanikuõiguste seadus (1964) Kelas osariiklikel valitsustel ja kohalikel omavalitsustel, avalikel asutustel, töölisühingutel ja osariigivahelistel äriühingutel inimesi rassi või rahvuse tõttu diskrimineerida. Samuti andis seadus USA peaprokurörile õiguse algatada kohtuasju rassieralduspoliitika lõpetamiseks koolides ja lubas föderaalvalitsusel katkestada diskrimineerivate ettevõtete või osariikide riiklik rahastamine ja jäädvustada hääletusõiguste rikkumised. See silmapaistva tähtsusega õigusakt aitas suuresti kaasa meie varasemate eksimuste heastamisele ja USA saamisele üleilmseks vabaduse ja võrdsuse etaloniks. USA astub Vietnami sõtta (1964) Richard M. Nixon Detente ja Nixoni doktriin Detente ehk pingelõdvendus. NSV Liit hakkas suhteid parandama teiste Euroopa riikidega, ntks Prantsusmaaga ja Poolaga.
Üks oluline probleem on eestikeelse õppe sisseviimine vene koolidesse. Sellest ma täna räägin. Alates 1725. aastast on Eestis toimunud ka venekeelne õpe. Venekeelne haridus on erinevatel perioodidel olnud tõusuteel. Praegu võime me näha inimeste haridustasemes järsku langust. Kui vastame küsimusele miks, siis võime eristada peamisi põhjusi: 1. Mitte kuskil ei õpetata õpetajad, et õpetada vene koolides 2. Vähe kvalifitseerituid õpetajaid 3. Kasine rahastamine 4. Keeleinspektsiooni pidev kontroll, mis loob närvilise keskonna. 5. Liiga palju tähelepanu pööratakse eesti keele tundidele, mis vähendab teiste ainete teadmisi(aga eesti keele teadmised ka puuduvad) 6. Kooli politiseerumine, ka õpetaja ja koolijuhi elukutse 7. Madal palk, mis ei anna õpetajale motivatsiooni oma tööd paremini teha 8. Ja teised Milline on selle reformi sisu? Kui üldiselt, siis muuta õppimine vene gümnaasiumites eestikeelseks
siseturgude toetusel mujalt maailmast (eriti Kagu-Aasiast) lähtuv konkurents, mis baseerub oma eelistes madalamatel töökuludel (odavam tööjõud). 1 Vastupanemise edukus.abi söe- ja terasetööstuse ümberkorraldamiseks,abi laevaehitusele, spetsiaalsed kaubanduslepingud (Kagu-Aasia konkureerivate sõiduautode impordipiirangud);baas- impordipiirangud);baas- ja rakendusuuringute rahastamine uue tehnoloogia harudes 26) Res-de olemasolu põllumaj tootmiseks. Soojusress:Summaarsete temperatuuride nõue,Vegetats-iooniperioodi pikkus päevades ,Kasvu alguse temperatuurid ,Talvised kriitilised temperatuuri absoluutsed maksimumid.niiskusress: Aastakeskmine sademete hulk,Aurumise intensiivsus periood, millal langeb enamus sademetest .reljeef: Riigi valdav pinnamood tingib suures osas haritava maa osatähtsuse üldiste maaressursside
Kaspar Bork Ege-Elizabeth Kaldaru 11. klass Näitus „Alar Kotli – sümbolite arhitekt“ Uurimistöö Juhendaja: Kadri Kopso Väike-Maarja 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 1. ALAR KOTLI ELU JA TEGEVUS 2. NÄITUS „ALAR KOTLI – SÜMBOLITE ARHITEKT“ 2.1 Näituse ettevalmistustöö 2.1.. Idee 2.1.2 Koostöö 2.1.3 Rahastamine 2.1.4 Näituse eksponaadid 2.1.5 Koostamine 2.1.6 Kujundamine 2.1.7 Näituse ülespanek 2.2 Näitus Väike-Maarjas 2.2.1 Väljapaneku ülesehitus 2.2.2 Avamissündmus 2.2.3 Näituse töökord 2.2.4 Külastajad 2.2.5 Küsitlused ja nende analüüs 2.2.6 Meediakajastused 2.2.7 Õpitoad 2
EL veterinaaria, keskkonna, fütosanitaaria ja toidukvaliteedi nõuetaga ning loomakaitse ja keskkonnanõuetega. *PHARE programm loodi 1989. aastal. Lühend Phare on tuletatud ingliskeelsest terminist «Poola-Ungari abistamine ning ülesehitus». Tänaseks hõlmavad Phare programmid kõiki Euroopa Liidu kandidaatriike. Phare on peamine instrument, mille kaudu on tulnud senine toetus, ning selle kaudu jätkub ka edaspidi ELi ja kandidaatriikide vahelise liitumiseelse protsessi rahastamine. Phare esmane ülesanne kandidaatriikides on aidata saavutada vajalik tase Euroopa Liidu ühtse seadustiku rakendamiseks. * TACISE programmid on suunatud SRÜ riikidesse ja Mongooliasse. Euro ja selle kehtestamise võimalused Eestis Euro (lühend EUR, tähis ) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja firmades. 1. jaanuaril 2002 aastal tuli euro ringlusse ka sularahana
sotsiaalkuludele juba kolmandik või enam riigieelarvest, pensioni-ja tervisekindlustus oli umbes 90%-il elanikest. Heaoluriigist oli saanud selline ühiskonnakorraldus, mille hüvesid ja teenuseid tarbis praktiliselt kogu elanikkond. 1960.-1970.aastad heaoluriigi kuldaeg. 3) 1980.aastatel aga naftahind maailmaturul tõusis ning surus majanduskasvu alla ning heaoluprogrammide rahastamine muutus raskemaks. Makse laekus vähem, ent abi vajavaid töötuid ja vaesunud inimesi oli rohkem. Tekkis riigieelaeve defitsiit ja hakati rääkima heaoluriigi kriisist. 4) Need riigid, kus rahva heaolule tehti jätkuvalt suuri kulutusi riigieelarvest, suutsid majanduslangusest kiiremini välja tulla ning asuvad täna maailma edetabelite tipus nii inimarengu näitajate kui ka majandusliku konkurentsivõime poolest. Nt. Soome, Norra, Kanada.
Sisukord Sisukord................................................................................................................................................... 1 ................................................................................................................................................................. 1 1.Euroopa Liit........................................................................................................................................... 2 2.Eesti keel ja kultuur Euroopa Liidus...................................................................................................... 3 3.Eestlased Euroopa institutsioonides..................................................................................................... 4 4.Eesti eesmärgid Euroopa Liidus........................................................................................................... 5 5. Eurioopa liidu plussid ja mi...
on takistanud jäätmeseaduse põhieesmärgi täitmist (Ratas J., & Ratas R., 2005). 3. Probleemi õiguslik reguleeritus Jäätmete ebaseaduslik loodusesse jätmine on karistatav rahatrahviga. Kui saastajat ei õnnestu kindlaks teha siis seaduse järgi peab jäätmed koristama maaomanik. Näiteks RMK koristab igal aastal suuri hulki jäätmeid riigimetsast ning puhkealadelt. Lähtuvalt saastaja maksab printsiibist peab jäätmekäitluse rahastamine jätkuma ka edaspidi. Korraldatud olmejäätmeveo rakendumisel määratakse kindlaks jäätmeveo teenustasu 7 piirmäär, mis peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Lisaks segaolmejäätmetele hõlmatakse korraldatud jäätmeveo süsteemi ka biolagunevad jäätmed, mille käitlemise eest peab jäätmevaldaja
Näiteks võivad toetuse vähenemisest tingituna olla raskendatud ettevõtluse-, hariduse-, keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna areng. Samas on positiivne külg see, et kokkuvõttes on Eesti piisavalt arenenud, et toimida 5 vähese välise toetusega ning tulevikus juba ise hakkama saada ning panustada Euroopa Liitu rohkem kui sealt toetustega tagasi saab (Pott 2017). Kasutatud materjalid Euroopa Liit (2017). ELi-poolne rahastamine. Kättesaadav: https://europa.eu/european-union/about-eu/funding-grants_et#rahastamise_taotlemine, 15. detsember. 2017. Kikas, A (2016). Eurotoetused suurendavad Eesti konkurentsivõimet. Kättesaadav: http://arileht.delfi.ee/archive/eurotoetused-suurendavad-eesti- konkurentsivoimet? id=75805793, 12. detsember. 2017. Keskkonnaministeerium Keskkonnakorralduse osakond (2017). Eesti Aasta Keskkonnasõbralik Ettevõte. Kättesaadav: http://www.keskkonnaauhind.ee/, 15
Äriplaan Koostanud: Taavi Müürsepp Sisukord 1.Ettevõtte üldandmed 2.Lühikokkuvõtte 3. Projektikirjeldus 4. Ruumid, seadmed ja tööjõud 5. Turg 6. Konkurents 7.Müük ja turustamine 8. Juhtimine ja personalistrateegia 9.Tootmine ja teenindamine 10. Projekti maksumus ja rahastamine 11. Projekti finants ülevaade 1. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi ja juuriidiline vorm: reklaamindus Registreerimisnumber Registreerimise aeg ja koht: Omanikud, nende osa kapitalist: osakapital 40000 on jaotatud võrdselt. Juhatuse liikmed: Põhikapital: Aadress: Telefonid: E-mail: Kontaktisik, tema telefon: 2. Lühikokkuvõte ------------------------------ asutati 18.02.2007 ---------------------- ja tegutseb reklaaminduse ja trükinduse valdkonnas
Teenuse tarbijat on võimalik välistada. On võimalik ise finantseerida. Palju erakliinikuid. Pakub, sest on monopoolne, puudulik info, neg välismõjud kui ei tarbi, pos kui tarbib o Mitmeid teenuseid osutavad teised sektorid delegeeritud Nt. toitlustamine koolides 2 või osutabki ise. Nt. erakliinikud, erakoolid o Avalike teenuste rahastamine on segane Keskvalitsus, kov, teised finantseerijad, lõpptarbija Nt. osa tasub haigekassa, osa tuleb kliendil endal maksta 3.Iseloomustage avaliku sektori tegevuskeskkonda ja võrrelge seda erasektori tegevuskeskkonnaga Kui avalik sektor on avatud ja läbipaistev kõigi suhtes, o siis erasektor on pigem kinnine. Firmade tegevusest on palju firmasaladuse all
Loovtöö Erivajadustega laps tavakoolis: sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus 2012 Tõenäoliselt on raske kahelda väites, et jätkusuutlikus ja turvalises ühiskonnas on hoolivus, sallivus ja koostöövalmidus vajalikud väärtused ja hoiakud. Võtmeküsimus on, kuidas saavutada see, et need hoiakutena ühiskonnas domineeriksid. Praktiliselt toimiva väärtuskasvatuse eelduseks on sotsiaalse võimekuse teadlik arendamine ning käitumismudelid, mis sotsiaalseid väärtusi taastoodavad. Mõtlen siin eelkõige kommunikatiivseid oskusi, isikutevahelisi oskusi , eneseanalüüsi harjumust jms. Usun, et eesti sotsiaalpoliitika üks tegematajätmisi on see, et alahinnatakse haridussüsteemi rolli sotsiaalsete võimete arendajana. Sotsiaalse võimekuse arendamine algab muuhulgas ka sellest, et haridussüsteemi väärtustatakse mitte üksnes insener...
Saksa DV-s kasutati sportlaste saavutuste parandamiseks anaboolseid steroide. Mehed alustasid dopinguprogrammiga 1960. aastate lõpus ning sellesse arvati ka üheksa-aastased lapsed. Treeneritel soovitati oma noortele hoolealustele aga ütelda, et nad annavad neile vitamiine. 1970. aastatel valitsesid vaid 17- miljonilise rahvaarvuga idasakslased spordimaailma juba täielikult. 1974. aastal koostas SDV valitsus seaduseelnõu, millega garanteeriti dopinguprogrammi riigi poolt rahastamine ja selle saladuskatte all läbi viimine. Ida- Saksamaa oli medalite arvu poolest kõige edukam riik 1984. aasta Sarajevo taliolümpiamängudel: 9 kulda, 9 hõbedat, 6 pronksmedalit. Saksa DV-s ei mõeldud steroidide halbadele külgedele ja sellest ei teavitatud ka sportlasi. Üks tuntuim näide anaboolsete steroidide ekstreemsest mõjust on Saksa DV kuulitõukaja Heidi Kriegeri juhtum. Kunstlikult musklisse aetud keha tundus talle nii ebaloomulikuna, et 1997.
Osaliselt täidetud. Arvamus: Idee on hea ja kasulik, pärast selle täitmist oleks vaja aktiivseid inimesi, kes neid võimalusi ka kasutaks. Kindlasti saab neid võimalusi rakendada õigel juhtimisel millegi positiivse kordasaatmiseks. Muidugi on ka teine pool, kus n.ö. annetamisega võib kaasneda erinevaid petuskeeme. 4. Kodanikuühendustele kindel rahastamine: a. muudame riigi kogutavad andmed vabaühenduste kohta - aastaaruanded ja põhikirjad kättesaadavaks ning eristame registris vabaühendused ja avaliku võimu asutatud ja kontrollitavad mittetulundusühendused. Ettevalmistamisel. Arvamus: Ma kindlasti tundun teile väga pessimistliku inimesena, aga see punkt tundub mulle pigem võimalusena riigile kontrollimaks vabaühendusi.
SEB FAKTOORING Faktooring võimaldab Teil pakkuda oma klientidele pikemaid maksetähtaegu parandades sealjuures Teie likviidsust. Faktooringut kasutades loovutate ostjatele esitatud müügiarved SEB-le ja saate vastu tervikliku teenuse - arvete rahastamise, arvete haldamise ja ostjate makseriski maandamise krediidikindlustusega. Faktooring sobib Teie ettevõttele, kui puutute äritegevuse käigus kokku järgmiste teemadega Ostjad suurendavad tellimusi ja soovivad pikemaid maksetähtaegu. Pikem maksetähtaeg võib olla oluline müügieelis. Faktooring võimaldab Teil ostjatega kokku leppida pikemates maksetähtaegades. Maksetähtaega ootavate arvete tõttu ei saa Te oma raha kasutada. Faktooring võimaldab kiiret rahastamist. Avansilise osa arvest kanname Teie arvelduskontole enamasti päeval, mil arve meieni jõuab. Täiendava finantseeringu saamiseks ei ole sobivaid tagatisi. Faktooringu puhul on finantseeri...
riigieelarve kogukuludest. Aastaks 2020 kasvab osakaal ministeeriumi hinnangul 50%ni. Riigi tegevusvaldkondade kulude jaotuse prognoos on toodud Rahandusministeeriumi 2016. aasta suvises majandusprognoosis, kuid silmas tuleb pidada, et tegemist pole riigieelarve, vaid valitsussektori kuludega. Andmetest nähtub, et võrreldes aastaga 2016 on osakaaluna SKPst riigi tegevusvaldkondadest ainsana lootus lisaraha saada vaid sotsiaalse kaitse ja tervishoiu valdkonnal. Prioriteetne on ka riigikaitse rahastamine. (Vt tabel 6.) Välistoetuste osakaal riigieelarve kulude katmises jääb aastatel 20162020 prognoosi kohaselt vahemikku 8,411,3%. Riigi eelarvestrateegia 20172020 kohaselt kavandati valitsussektori 2016. aasta investeeringuteks ca miljard eurot, millest 369 miljonit eurot ehk 36% tuleb välisvahenditest. Aastatel 20172019 suureneb ELi toetuste osakaal investeeringute rahastamisel seoses ELi toetuste suurema kasutuselevõtuga veelgi (vt joonis 3).
Reeglina hoitakse eeluurimist ja politseilist tegevust ning kohtupidamist ja karistuse elluviimist eraldi, et repressiivne võim ei koonuduks ühe isiku st ministri kätte. Venemaal see paraku nii ei ole, vanglad alluvad Siseministeeriumile (MVD). Samuti on MVD alluvuses kriminaaluurimine, avaliku korra tagamine (politsei) ja juriidiline peakontor. See tähendab, et võim on koondunud ühe minstri kätte. Vastupidiselt Lääne ühiskonnale, kus toimub vanglate rahastamine riigi poolt maksumaksjate rahaga, on Venemaal vanglad tootmisüksused, mis peavad üleval ennast ja riiki. 1990 alguses oli vanglate kogutoodang umbes 1 miljon USA dollarit ja metsandusel põhinevates laagrites 27 miljonit USA dollarit. Kuna vangid varustavad oma toodanguga riigiettevõtteid, siis kogevad nad ka majanduse tagasilööke. Kriminaalhooldust selle klassikalises mõttes Venemaal ei ole. Tingimisi karistatute järelevalve on antud miilitsale, kes seda jõudumööda ka teeb
10 1.2 Hind............................................................................................................. 11 1.3Garantii........................................................................................................ 11 1.4 Vaidlused..................................................................................................... 11 1.5 Järelevalve................................................................................................... 12 Ettevõtte rahastamine....................................................................................... 12 1.1Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse starditoetus........................................12 1.2 Euroopa Liidu struktuurifondide toetused...................................................12 1.3 Stardilaen.................................................................................................... 13 Keskkonnakaitse.............................................................................
Võimalikud sooduskrediidid sisseseade muretsemisel ja asukoha leidmisel. Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 3 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 4 (VÄIKE)ETTEVÕTTE RAHASTAMINE: Ettevõtluses võib rahastamise objektiks võib olla nii ÄRIPLAAN ettevõtja kui investor kui ka ÄRIPROJEKT. Väikeettevõtte finantseerimise võimalused ja praktika erinevad riigiti, Ärijuhtum kuid lihtne pole see kusagil
Analüüs põhineb allikate ja fondide kasutamise lähenemisel, nimelt hoiuste laekumisel ja nendelt varade teenimisel. Kommertspankades on hoiused jagunenud kolme suuremasse kategooriasse: · tähtajadeposiidid ehk tähtajalised hoiused · hoiupanga hoiused · jooksevkonto hoiused Nendes kolmes kategoorias on hoiuste ja hoiustajate motiivid erinevad. Tähtajadeposiidi hoiustajate motiiviks on investeerimine või rahastamine, ehk siis nad soovivad teenida sissetulekut vabadelt fondidelt selle aja jooksul, kui nad ise neid fonde oma tavalise äritegevuse käigus ei kasuta. Panganduses saavad tähtajadeposiidi ehk tähtajalise hoiuse kategooria hoiustest investeerimishoiused. Pangad investeerivad need hoiused tehes nad kättesaadavaks neile isikutele, kes vajavad investeerimisfonde, et nende pealt teenida sissetulekut. Intressivabas panganduses oleksid need investeerimisfondid või laenud
sotsiaalsfääri vajaduste täitmiseks. Heaoluriigi arenguetapid ja tulevik 20. sajandi keskpaigaks saavutas heaoluriik laia leviku. Heaoluriigist oli saanud selline ühiskond, mille hüvesid ja teenuseid tarbis praktiliselt kogu ühiskond. 1960.-1970. aastaid hakati kutsuma heaoluriigi kuldajaks. 1980. aastatel, kui naftahinna tõus maailmaturul oli majanduskasvu alla surunud, muutus heaoluprogrammide rahastamine raskemaks. Hakati rääkima heaoluriigi kriisist. Parempoolsed väitsid, et heaoluriik oma suurte kulutustega selles süüdi ongi. Need riigid aga, kus jätkati suurte kulutuste tegemist rahva heaolule, suutsid 1980. aastate majanduslangusest kiiremini välja tulla ning asuvad täna maailma edetabelite tipus nii inimarengu näitajate kui majandusliku konkurentsivõime poolest. Nendeks riikideks on näiteks Norra, Soome, Taani ja Kanada. Demokraatia levik
lange ajaliselt kokku. Sageli võib ajavahe olla väga pikk (Nt. põllumajanduses ja töötlevastööstuses hooajalised). Hooajalisuse põhimõtte võib tekkida majandusvaldkondades, kus tootmisprotsess on väga pikk. 3) erakorraline finantseerimis vajadus tavapraktikas võib see olla seotud ostjatelt laekumata arvetega; valmistoodang jääb realiseerimata (toodetud lattu). Finantsjuhtimise teoora raskemaks problmeemiks on investeerimis projektide e. äriplaanide vastuvõtmine ja nende rahastamine. Vastavalt erinevate majandusprobleemide tekkimisele ajaloos ja nende tähtsustamise vajadusele on sellega kaasas käinud ka rahanduslik mõtte areng. 1880 - 1900 periood puudub õiguslik regulatsioon. Ettevõttete ja suur ettevõttete moodustamine- Hakkab kujunema investeerimis pangandus. Ja kui juba see hakkab toimima, siis tekib kapitali soetamine. 1900 1920 periood toimub massiline ettevõttete ühendamine (liitumine), mille tulemusel tekivad suur konsernid
ja suvalise tahtega, vaid üldiste ja avalike seaduste objektiivsel alusel Kant: riik on inimrühma liit õiglase seaduse all Õiglased vs toimivad seadused (Kelsen) Avaliku ja eraõiguse eristus Mandri-Euroopa õigussüsteemis Õigusriiki ei tohi segi ajada demokraatiaga: ka suur valijatoetus ei anna luba rikkuda seadust Weberi bürokraatiamudel Kindlate reeglite alusel püsiv töö Süsteemne tööjaotus Kindel hierarhia Erialane ettevalmistus Riiklik rahastamine koos avaliku vastutusega Keeld ametikohta osta või pärida Asjaajamise dokumenteerimine Umbisikulisus Bürokraatia vead Korruptsioon Parkinsoni seadus Peteri põhimõte Moonutamine Kafka sündroom 1 . b ü ro k ra a t 2 a . b ü ro k ra a t 2 b . b ü ro k ra a t 3 a . b ü ro k ra a t 3 b . b ü ro k ra a t 3 c . b ü ro k ra a t 3 d . b ü ro k ra a t
kombinatsioonid) • sööjate arv (selle võimalikud muutused tulevikus • tooraine ettevalmistatuse aste • sööjate eripära (sugu, töö raskusaste, muud erinõuded) • toidukaardi kvaliteet, laius ning portsjonite arv • nn esindustoitlustusruumide vajadus ning suurus • igapäevased lahtiolekuajad • teenindusvorm (valmis portsjoneerimine, iseteenindus vms) • toorainete saadavus ning lao ringlus • rahastamine • personal • söögile asetatavad eeltingimused Tootmisiseloomust tulenevaid teadmisi ära kasutades määratletakse ruumivajadus. Eriti vana kööki uuendades piiravad uusi plaane kasutada olevad ruutmeetrid, ruumide kuju ning ruumide vaheline liikumine. Sama tähtis kui õiged mõõdusuhted on ruumide paigutumine hoones. Söögikohta kasutavad peaaegu kõik, nii et söögisaal peab asetsema keskses kohas ja liikumissuundade ristumiskoha lähedal
Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. 5. Ehituse ja ehitamise mõisted Ehitus on ehitiste püstitamine, rekonstrueerimine, laiendamine ja remontimine. Ehituse kaks aspekti- planeering ja ehitamine Ehitamine on ehirustöö tegemine,järelvalve, projekteerimine, rahastamine ja rojekti juhtimine. Ehitamise kaks aspekti- kuhu ja mida ehitada, kuidas ehitada. 6. Ehitistele esitatavad põhinõuded (ehitusseadus) §3 1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 2 1. DEMOKRAATIA LIIGID.............................................................................................. 3 1.1 Liberaaldemokraatia.......................................................................................... 3 1.5 Otsedemokraatia............................................................................................... 5 1.6 Kristlik demokraatia.......................................................................................... 5 1.7 Osalusdemokraatia............................................................................................ 5 1.10 Konstitutsiooniline demokraatia......................................................................6 1.11 Korporatiivne demokraatia.............................................................................. 6 ...
3.8. Kokkuvõte majandusest Majanduse tugevad küljed on, et kohalik tööstus on hästi arenenud, seetõttu on Brasiilia piirkonna juhtiik. Tohutud loodusvarad: maailma suurim kohvi ja sojaubade tootja, üks suurimaid suhkru ja apelsinimahla eksportijaid. Brasiilias on suured kulla-, hõbeda-, ja rauamaagivarud. Maailma peamisi terasetootjaid. 18 Majanduse nõrkadeks külgedeks saab lugeda, et osariikide korrastamata rahastamine ähvardab riigi majanduslikku tasakaalu. Välisinvesteerijaid peletab korruptsioon, majandusreformide haprus ja riiklike kompaniide müümisel Brasiilia kompaniide eelistamine. Parlamendi opositsioon viivitab kiireloomuliste maksu- ja sotsiaalhoolekandereformide käivitamisega ja erastamisega. Hoiuste ja investeeringute intressid on umbes poole võrra väiksemad kui tema peamistel Ida-Aasia konkurentidel.
..14 5.3 Hariduse kontroll...........................................................................................15 5.3.1 Väliskontroll......................................................................................15 5.3.2 Sisekontroll........................................................................................15 6. Ülikoolid Suurbritannias......................................................................................17 6.1 Rahastamine...................................................................................................18 Kokkuvõte...........................................................................................................19 Kasutatud allikad.................................................................................................20 Lisad Lisa 1. Õppimise võimalused noortele Suurbritannias alates 16. Eluaastast.......21
EKOH: 1. rahalised vahendid vastavuses PSga seotud kohustustega 2. osa peab tulema maksudest, koormistest 3. rahandussüsteem peab olema paindlik, et kaasas käia kulutuste muutustega 4. tuleks väiksemate KOVide kaitseks rakendada ühtlustamismehhanisme 5. rahaliste vahendite ümberjaotamisel tuleks KOVga konsulteerida 6. toetused- nende projketide fnantseerimisega 7. laenude võtmise õigus KOVil piiratud seadusega PS 154 alusel- RK kohustuste kulupõhine rahastamine ehk kulud vastavad kohustsutele. 1. määrata kindaks kui palju ühe kohustuse rahastamise jaoks on raha vaja 2. kui palju raha võib vajada KOV Teiseks peab olema regulatsioon, et KOVil oleks omatulu omaül täitmiseks- saadakse kohalike maksude kehtestamise, riiklike maksude otse kohalikku eelarvesse laekumise või riigieelarvest tehtavate eraldistega. Tulubaas peab aga tagama kohalike ülesannete täitmise vähemalt minimaalselt vajalikus mahus
§ 67 õiguskindlus. ei ole õiguspärane muutmine. Erakooliseadus § 2. Erakooli mõiste ja liigid (2) Erakooli liigid on: 1) koolieelne lasteasutus § 22. Finantseerimine (1¹) Koolieelses lasteasutuses koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel töötavate pedagoogide palgad ja õppevahendite soetamise kulud võib katta valla- või linnaeelarve vahenditest koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud alustel. Koolieelse lasteasutuse seadus § 27. Rahastamine (1) Lasteasutuse rahastamine toimub: 1) riigieelarve ja valla- või linnaeelarve vahenditest (7) Valla- või linnavalitsus kinnitab igas eelarveaastaks lasteasutuse majanduskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestusliku maksumuse ühe lapse kohta. 5. Meessoost kinnipeetav K toimetati Viru Vanglast Tartu Vanglasse. Koos temaga saadeti samas sõidukis Tartu Vanglasse ka teisi nii nais- kui meessoost kinnipeetavaid ja vahistatuid. Et
tugevdamine; avaliku võimu ja kodanikualgatuse partnerlusel põhineva koostöökultuuri juurutamine, heade koostöötavade tutvustamine ja laialdane kasutuselevõtt ning koostöövõrgustiku loomine; kodanikualgatuse tugisüsteemi toimimise tagamine [6, lk 2]. Arengukava seab aastaks 2010 järgmised eesmärgid: avalik sektor on kodanikuühenduste ja aktiivse üksikisiku haldussuutlik partner ühiskonnaelu edendamisel; kodanikuühenduste toetamine ja rahastamine on süsteemne, põhinedes teadmistel ja kogemustel; avalik sektor on järjekindel ja tulemuslik kodanikuühenduste kaasamisel otsustusprotsessidesse; avalik, äri- ja mittetulundussektor on vastastikku hästi informeeritud ja neil on valmisolek koostööks kodanikuühiskonna tugevdamisel; aktiivse ja hooliva eluhoiakuga inimesed on toetatud ja pädevad panustamaks ühiskonnaellu [6, lk 6].
o Avalike hüviste ja kasulike toodete liiga vähene tootmine 29. Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid ja korraldus Eesmärgid: o Põllumajanduse tootlikkuse tõstmine o Kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase o Stabiliseerida turud o Tagada toiduainetega varustamine o Tagada mõistlikud tarbijahinnad Korraldus: o Ühtne turg ühtsete hindadega o EL kaupade eelistamine o Ühine rahastamine 30. Regionaalpoliitika eesmärgid o Arendada alasid, kus SKT elaniku kohta on alla 75% ELi keskmisest o Abistada raskustesse sattunud piirkondi o Võidelda tööpuudusega 31. Regionaalpoliitika strateegiad ja instrumendid Strateegiad: o turule orienteeritud o ressursisubsideerimine o innovatsioonile orienteeritud o ekspordile orienteeritud o infrastruktuurile orienteeritud Instrumendid: o Euroopa Regionaalarengu Fond o Euroopa Sotsiaalfond
Esialgsed plaanid on enamuselt realiseerinud, arendamine jääb omafinantseeringu ja projektid fondide avamisperioodi ootele. Esimesed 3aastat olid rasked, ettevõttele pidi palju peale maksma enda palgast. Näiteks elekter ja vesi, talvekuudel oli tulu väike. Hiljem, kui ettevõte oli end inimeste seas tõestanud hakkas suusõnaline reklaam levima ning tulu tõusis. Seejärel tõstis omanik hinda ning kliente tuli ikka juurde sest nõudlus oli suur. Ettevõtte rahastamine toimus oma vahenditest ning kaasfinantseerija rahadest. Maja osteti kinnisvara languses, hiljem turg hakkas kasvama ning lõpuks kasvatati vahetasu topelt tagasi. 7 3. VÄÄRTUSPAKKUMINE OSTERWALDERI MUDELI JÄRGI 3.1. Osterwalderi mudel Ärimudel kirjeldab ettevõttet ehk mida kellegile pakutakse ja kuidas. Ärimudeli analüüs on strateegia osa strateegia väljatöötamisest ja muutumisest. Populaarne on Alex Osterwalderi mudel
vähenemine, kõrbestumine, veepuudus, reostus, saastus lahendus: prügi sorteerimine, elektriautod, filtrid, taastuvenergia Valitsemise jätkusuutlikkus legitiimsus - võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas efektiivsus - eri sotsiaalsete gruppide huvide tasakaalustamine läbipaistev ja kaasav Sotsiaalne jätkusuutlikkus - ühiskonna kvaliteedinäitaja arstide rahastamine pikad järjekorrad, alkoholi tarbimine, vähem mehi ülikoolis, virtuaalmaailmas elamine, stereotüübid, vägivald, vaesus Demograafiline jätkusuutlikkus - ühiskonna kvantiteedinäitaja suur välja ränne, iibe vähenemine, suremus, rahvastiku vananemine Majanduse jätkusuutlikkus tööjõu probleemid, toetused, ületootmine, raiskamine DEMOKRAATLIKU ÜHISKONNA VALITSEMINE JA KODANIKUOSALUS RIIK JA RIIGI VORMID
See konseptsioon põhineb ühe keskse jaotuskeskuse kasutamises mitme jaotuskeskuse asemel tarneahelas ning tarnekauguse mõõtmises ,,ajaga" mitte pikkusühikutes. EL transpordiruum EL transpordipoliitika alused ja põhisuunad Euroopa ühisturu kujunemisel on oluline: 1. Kapitali, kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumise tagamine 2. Aus konkurents 3. Liikmesriikide seaduste ühtlustamine 4. Transpordi infrastruktuuri arengu ühine rahastamine EL transporti iseloomustavad näitajad: · Liiguvad suured kauakogused · Hästi korraldatud infrastruktuur ja selle rahastamine · Edukas vedude koordineerimine ja veotakistuste kõrvaldamine · Edukalt toimiv teabevahetus Eesti vabariigi transpordiruum Traspordi arengustrateegia: · Strateegilised põhieesmärgid: 1. Individuaalne vabadus 2. Juurdepääsetavus 3
peavad säästma toidukaupade arvelt. Pea pooled vastajatest (11) on vahetanud teenusepakkujat odavama hinna pärast ja 2 inimest teeksid seda, kui sissetulek peaks muutuma. Bränditooteid ei kasuta 4 inimest, samas 15 inimest ei jälgi brände teadlikult ega osanud seetõttu vastata, kas on vahetanud oma lemmikbrändi odavama vastu või siis täielikult loobunud bränditoodetest. 5 vastajat pole vahetanud oma lemmikbrändi mõne teise vastu. 4.3.Majanduslanguse aja kallimad ostud ja nende rahastamine Uurisin, mida on inimesed saanud endale kriisi tingimustes lubada, mis on olnud nende suurimad rahalised väljaminekud. Üks inimene jättis küsimusele vastamata ja üks tunnistas, et polegi nagu ühtki suuremat ostu teinud. Ülejäänud vastused jagunesid alljärgnevalt: · Auto (6 vastust); · Korter; maja (5); · Korteri; maja renoveerimine ja sisutus (4); · Teler (4); · Stepper; · Pliit; · Sülearvuti; · Roller; · Külmkapp; · Pesumasin;
(reeglid ja normid) Miks erineb suurriikide välispoliitika väikeriikide omast?: Väike riikidel on vähem ressursse, kui suurriikidel. Majanduses- Majandus on suurriikidel suurem ja suhtelised kulutusmäärad on erinevad (UK 2% on suurem kui Eesti 2% SKPst). Parem võimalus üle elada majanduskriis ja finantseerida eelarve puudujääke. Sõjavägi- koosseis, tehnika, võimalused. Dipolmaatia- koosseis, rahastamine väliseid organisatsioone, see annab võimu (areng, poliitiline abi). Suurriikidel on võimalus saada üksi hakkama ja promoda koostööd. SUUR STRATEEGIA: Mis see on? “Fundamentaalne teadlikkus ja tegevus, mida rahvus püüab teostada välispoliitikas- millist maailma see loodab ehitada ja milliseid ressursse see tööle paneb, et tegutseda selles maailmas” (Martel 2014). “Selge väljendus riigi huvidest, mis on paaris operatiivsete plaanidega, et neid arendada.
hoides ära finantskriise kuidas? teeb riikide majanduslikke analüüse annab arengusoovitusi annab laene (oma arveldusühikutes, mida reaalselt ei eksisteeri 185 liiget aastast 1992 ka Eesti IBRD Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengu Pank üks allorganisatsioon maailmapangagrupist üldsusele paistab välja just see, muidu on kokku 5 loodi 1945 kõikide riikide arengutaseme soodustamine arenguülevaate tegemine teatud projektide rahastamine (haridus ja keskkonna) laenude andmine USD'tes esialgu andis Lääne-Euroopale sõjapurustuste korvamiseks hiljem arengumaadele siis endistele plaanimajandusriikidele EBRD Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengu Pank toetab rahaliselt (teede ehitus + objektid(nt Tartu Vangla)) võib olla laenupuhkus, max 5 aastat launud maksab kinni tarbija GATT Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe moodustati 1948
tegevusest või kasutatud meetmetest, vaid looduslik-ajaloolistest tingimustest. Eelmise punktiga seoses tuleb rõhutada, et nii keskkonna kui looduse alane teadlikkus ja loodushariduse seis tervikuna on Eestis kehvapoolne ja pigem halvenev. Kõigest eeltoodust johtub ka biomitmekesisuse valdkonna rahaline kitsikus, mis otseselt seotud sellega, et bioloogiline mitmekesisus ning selle kaitse ja säästlik kasutamine ei ole otsustajate jaoks prioriteet. Looduskaitse rahastamine riigieelarvest siiski absoluutarvudes aasta-aastalt suureneb, kuid see pole piisav, et katta kõiki konventsioonist tulenevaid kohustusi. Praktilises kohustuste täitmise võtmes tähendab see, et puudus on kvalifitseeritud ja vajalike kogemustega töötajatest, eriti neis valitsussektorites, kus biomitmekesisus pole põhitegevus. Kuna bioloogilise mitmekesisuse kaitse on riiklike haldusorganite jaoks suhteliselt
tehnikapublikatsioonide poolest on Kanada EL-i keskmisest veidi üle, samas jääb pisut alla patenteerimisaktiivsuselt. Kanada eeliseks on avatud majandus ning kõrge haridustasemega elanikkond, kes on ühtlasi aktiivne info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutaja. G7 riikidest on Kanadas madalaimad tööjõukulud ning ettevõtte loomisega seonduvad kulud. Ülikoolide ja erasektori koostöö on küllalt aktiivne, ent selles esineb siiski lünki (ebapiisav rahastamine, koordineerimisraskused), mistõttu kõiki kommertsialiseerimisvõimalusi ei realiseerita. Kanada on üks maailma juhtivaid riike riskikapitalivahendite kättesaadavuse poolest, seda nii ettevõtte varases kui hilises staadiumis. Samal ajal kui üritatakse piirata välisotseinvesteeringute mahtu, kehtivad Kanadas atraktiivsed maksustiimulid teadus- ja arendustegevusele. Vaatamata edukusele, on Kanada näitajad erasektori T&A investeeringute osas OECD riikide seas ühed madalaimatest
Venemaa on kutsunud VeneraD nimelises missioonis osalema ka Euroopa teadlasi. Uus missioon peaks andma vastuse mitmetele viimasel ajal tõstatatud küsimustele salapärase naaberplaneedi kohta. Seetõttu peaksid Veenusele lähetatava kosmoseaparaadi pardal seniste plaanide järgi paiknema tundlikud mõõteaparaadid ja sondid Veenuse atmosfääri uurimiseks ning maandurid. Praeguseks missiooni tõsiseimaks valupunktiks saab selle rahastamine majanduskriisi ajal. Kavandatav missioon kujuneb uueks katseks, millega Vene teadlased üritavad Veenust uurida koos eurooplastega. Eelmine katse EVE (European Venus Explorer) projektiga ühinemiseks kukkus aga läbi, sest Euroopa teadlased soovisid omapäi asju ajada. Vastav projekt on hetkel veel algstaadiumis, kuid selle arendamine vajab tohutuid ressursse ja investeeringuid. Aga Venemaal pole lood ka
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond AP III kõ B grupp LASTEAED ,,TÄPI" Rühmatöö Juhendaja: L. Tuuling Rakvere 2010 1 Sisukord 1.Üldandmed............................................................................................................................................................. 2 2.Lähtepositsioon ..................................................................................................................................................... 4 2.1.Juhtimine...............................................................................................................4 3.2.Personal.................................................................................................................5 3.3.Õppe- ja kasvatustöö..............................................................
ideede turuleviimist soodustav raamistik. Euroopa seadusandluses on innovatsioonipoliitika üha tähtsamal kohal. 3 2 Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika Traditsiooniliselt kalduvad innovatsioonipoliitikad keskenduma pakkumispoolsetele meetmetele. Nende hulka kuuluvad näiteks rahalised toetused riikliku riskikapitali vormis, ettevõtete tulumaksu vähendamised, teadusuuringute rahastamine, koolituse toetamine ja muud meetmed. Lisaks sellele pakuvad avaliku sektori tugiorganisatsioonid mitmesuguseid informatsiooni- ja maakleriteenuseid ning samuti võrgustike soodustamise teenuseid edendades nõnda piirkondlikke ja riiklikke innovatsioonisüsteeme. [1] Kuigi pakkumise meetmed on innovatsioonisüsteemi kaasatud organisatsioonide innovatsioonipotentsiaali tõstmiseks väga olulised, soodustavad innovatsioonide levikut
moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel iseseisvalt juhtida ja korraldada kohalikku elu. 64. Tooge välja kohaliku omavalitsuse süsteemi peamised tunnused ja selgitage neid. Tooge välja integratiivse (riigikeskse) ja autonoomse omavalitsussüsteemi peamised tunnused. Subsidaarsus põhimõte- Otsustamine võimalikult madalal tasemel. Autonoomia- otsustamis- ja tegutsemisvabadus. Detsenraliseeritus- sõltumatus oma ülesannetes keskvõimust. Riigikesksel rahastamine peamiseld valitsuselt. Autonomse puhul toimub rahastamine KOV eelarvest. Protsentuaalne oskaal näitab ära, kui autonoomne või riigikeskne KOV on. 65. Selgitage tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise plusse ja miinuseid. Mida tähendab dekontsentratsioon ja kus seda kasutatakse? Tsentraliseerimine: rahvuslik ühtsus. Ühetaolisus, võrdsus, strateegiad/majandus, dekonsent. Detsenraliseerimine: osalus, vastutus, legitiimsus, vabadus/paindlikkus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
