Raha ja panganduse korraldajate KT TEEMAD 1. Raha tekkimise eeldused ja vajadus. Raha on üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu propotsioonides, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Ehk raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha tekkis koos kauba tootmisega. Algselt olid rahaks standartsed kaubad. Raha tekkimise eeldus oli kaubavahetuse sünd ja areng. Ühtede hüviste (kaupade ja teenuste) ülejääk ja vajadus teiste järele tingis ühiskonnas vahetuse tekke. Vahetuse eeesmärk oli mitmekesistada tarbitavate hüviste valikut. Esialgu toimus vahetus kaup kauba vastu. Hüviste vahetuse mahu kasvades kasvas ka vahetusprotsessis osalejate arv. Kõik osalejad ei soovinud aga seda kaupa, mida konkreetsel vahetuspartneril pakkuda oli. Probleemiks sai sobiva vahetuspartneri leidmine. Nii oli tekkinud eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik vahetusprotse...
9,33%, Saksamaa 6,09%, Leedu 4,76%, Ameerika Ühendriigid 4,26% (2009).[12] [redigeeri] Import Eesti suurimad impordiartiklid on[12] * masinad ja seadmed (35%) * tekstiilid (19%) * mineraalsed kütused (19%) * keemiatooted (9%) * toidukaubad (6%) Eesti tähtsaimad impordipartnerid on Soome 14,52%, Leedu 10,84%, Läti 10,47%, Saksamaa 10,33%, Venemaa 8,59%, Rootsi 8,34%, Poola 5,63% (2009).[12] [redigeeri] Vaata ka * Eesti maksusüsteem * Eesti rahapoliitika * Eesti Vabariigi rahareform aastal 1928 * Eesti Vabariigi rahareform aastal 1992 * Eesti Vabariigi rahareform aastal 2010 [redigeeri] Ajalugu Next.svg Pikemalt artiklis Eesti ajalugu [redigeeri] Esiajalugu Next.svg Pikemalt artiklis Eesti esiajalugu Pronksiaegsed kivikirstkalmed Põhja-Eestis. Esimesed inimesed liikusid Eestisse kagu poolt. Arheoloogilistel andmetel jõudsid nad Eestisse
Raha ja pangandus Arvestustöö nr 1 MÕISTED 1. Finantssüsteem (financial system)( )- süsteem, mis koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada viimase arengut. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele investeerimisteenuseid, finantseerimisteenuseid, arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid. Esmased finantssüsteemi alged on toiminud juba pikka aega. Näiteks krediiti anti põllumajandusele Mesopotaamias 3000 e.m.a. ja pangaalged eksisteerisid Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. 2. Finantsinstitutsioon (financial institution)( )- on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, ...
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 09.09.2013 · Paberkandjal materjalid kontrolltöödes lubatud · Eamets ,,Sissejuhatus majandusteooriasse" · Kontrolltööle registreerumine kohustuslik · Tõde on see, millel pole põhjendatud vastuväiteid. Tõde pole absoluutne, vaid suhteline. · Sisendid (inputs) lähevad musta kasti päikesepaiste, inimesed. · Väljundid (outputs) kasum, uus info, looduse reostamine. · Ceteris paribus üks muutub, teised konstandid jäävad samaks ehk muutus pannakse ühe tunnuse arvele Sisendid Väljundid Analüüsikeeled · Verbaalne - sõnadega saab analüüsida kõike. Kõige kergemini tulevad tahtmatud vead. Palju on ka tahtlikke vigu. · Graafiline Alati teadlikku demagoogiat ei tee. Ei võimalda täpset analüüsi. Nt teljestikud P-Q. Vig...
a) Õige b) Vale 6. Mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antud pangalaenude intressimäärad püsisid 2017. aastal ja 2018. aasta alguses endiselt rekordmadalal tasemel või selle lähedal. a) Õige b) Vale 7. 2014. aasta juunis kuulutati välja EKP krediidileevendusmeetmed. Selle aja jooksul on pankadelt mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antud laenude koondintresside määrad langenud üldiselt palju enam kui turuintressi viitemäärad, mis näitab, et rahapoliitika meetmete mõju ülekandumine pangalaenude intressidesse on paranenud. a) Õige b) Vale 8. EKP hinnangul avaldub euro kallinemine ettevaateperioodi jooksul alusinflatsioonile kasvusurvet, kuid osaliselt tasakaalustavad seda euroala sisenõudluse paranenud väljavaated, mis omakorda pidurdab inflatsiooni. a) Õige b) Vale 9. M1 tähistab kitsamat rahapakkumist. M1 koosneb ringluses olevast sularahast ja üleöö hoiustest. a) Õige b) Vale 10. M3 tähistab laia rahapakkumist
kulud on seaduslikud ja ausad. Igast liikmesriigist on üks liige, st 27 liiget, nõukogu nimetab nad ametisse kuueks aastaks õigusega tagasi nimetada. Eestit esindab praegu Kersti Kaljulaid. Kokku töötab kontrollikojas u 550 töötajat. Euroopa Keskpank Asutati 1998. Paikneb Frankfurdis. Kannab hoolt, et hinnad eurotsooni riikides püsiksid stabiilsed (inflatsioon ei tohi olla üle 2% aastas). Keskpanga nõukogu paneb paika eurotsooni rahapoliitika, näiteks vastutab vahetuskursside määramise eest. Pank on oma otsuste tegemisel riikide valitsustest ja muudest organitest sõltumatu. Euroopa Keskpanga president on Jean-Claude Trichet. Euroopa Ombudsman Euroopa Ombudsmani e õigusvahemehe ametikoht loodi Maastrichti lepinguga 1992. a. Ombudsman on vahendajaks kodaniku ja EL-i ametiasutuste vahel. Tal on õigus vastu võtta ja uurida EL-i kodanike, ettevõtjate ja institutsioonide ning ükskõik millise mõnes EL-i liikmesriigis
) Krediidiasutuse rajamiseks on vajalik luba finantsinspektsioonist. Esitada tuleb järgmised dokumendid. Asutamisleping, põhikiri, äriplaan, struktuurikirjad. Andmed aktsiate kohta, juhtimine. Üldkoosolek kus on aktsionäärid. Planeeritud üldkavas nõikogu liikmed töötavad välja ideaalse strateegia. Juhatus Krediidikomitee. Krediidiasutuse usaldusväärsuse tagamiseks on järgmised meetodid: 1. Omavahendite minimaalväärtus 2. Ligviitsus Eesti panga ülesanded: 1. Üldine rahapoliitika. 2. Teiste pankade järelvalve. 3. Raha emissioon (Raha trükkimine) Kui finantsinspektsioon leiab, et mingi pank on raskustes, siis võib ta kehtestada morratooriumi, siis määratakse haldur panka juhtima: 1. Saneerimine saab korda. 2. Pankade liitmine. 3. Pankrott Valimiste seadusandlusrevulutsioon. On olemas otsene ja kaudne demokraatia. Valimissüsteeme on Eestis mitmesuguseid kuid ideaalselt ei ole: 1. Isiku valimine. Nimekirja valimine 2. Propotsionaalne ja majoritaarne.
Nõo Reaalgümnaasium Jaapan pärast II maailmasõda Referaat Koostaja Aron Alt 12.A Nõo 2011 SISSEJUHATUS Minu referaadi teemaks on Jaapan pärast Teist maailmasõda ja selle teema valisin isiklikel põhjustel, mitte suvaliselt. Jaapan on väga huvitav maa, millel on tõeliselt teistsugune kultuur. Asjaolu teevad veel huvitavamaks jaapani keel, seal valitsev usk ning tema ääretult huvitav ja mitmekülgne ajalugu. Samuti on Jaapan hästi tuntud oma looduskatastroofide poolt. Selle ehtsaks näiteks võiks tuua hiljuti toimunud Sendai maavärina. Teemad, millest referaat räägib, on üksteisest üsna erinevad, kuid kajastavad kõige paremini seda, mis on Teise maailmasõja lõpust tänapäevani juhtunud ja mis on muutunud paremaks või mis halvemaks. Suhteliselt põhjalikult kirjutan ma Hiroshima ja Nagasaki linna kohta, mis ...
1) Majapidamiste otsused tööjõu pakkumise kohta - reaalpalk - eelistused (vaba aja alternatiivkulu) 2) Ettevõtete otsused tootmismahu määramisel - hinnad, tehnoloogia, kasum - tööjõu piirtootlikkus Klassikaline koolkond. Põhiseisukohad. a) Majanduse tüüpiline seisund on tasakaal b) Tasakaal saabub täishõive tootmismahus, st. tööturg on tasakaalus c) Parim majanduse mõjutamise vahend on rahapoliitika d) Majandus reguleerib ennast ise. Stimuleerida tuleb pakkumise poolt, kogunõudlus on passiivne, väheoluline tasakaalu seisukohalt. e) Kogupakkumise kõver on vertikaalne sirge f) Kogupakkumine on samal tasemel ühiskonna potentsiaalse tootmismahuga g) Pikaajaliselt põhjustab kogunõudluse muutus vaid hindade, mitte tootmismahu muutuse · POTENTSIAALNE TOOTMISMAHT reaalne SKP, mille majandus
ka tõendeid, et valitsus vähendaks kulutusi. Tegelikult on OECD riikides on alates 60-ndatest riiklikud kulutused kasvanud. Hobsoni sõnul ei ole ka globaliseerumise tagajärjel makse alandatud, sest neid on vastupidiselt suurendatud ajal, mil oli globaliseerumise intensiivne periood. Becki sõnul pidi globaliseerimise tagajärjel muutuma riigid neopoliitilisteks, kus on konservatiivne rahapoliitika ja laissez-faire süsteem. Tegelikkuses seda aga ei toimunud, riigid otsustasid hoopis globaliseerumist ära kasutada ning selle tagajärjel kujundati majandust läbi rahvusvaheliste suhete. Beck mainis, et globaliseerumise mõjul muutub kapital eriti liikuvaks ja see pidi põhjustama kriisi riigi eelarves. Kapital võis muutuda küll mobiilsemaks, kuid kapital liikus üldjoontes vaid riikides, sest see polnud muutunud globaalsemaks. Näiteks USA omab 48.5% kogu
See kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. Näiteks ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne. Seda riski on erinevatesse väärtpaberitesse investeerides võimalik hajutada. Süstemaatiline risk – (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine). Seda riski pole võimalik hajutada. Mõne aktsia süstemaatiline risk on suurem kui teisel suurema riskiga on need aktsiad, mis kõiguvad turu keskmisest kõikumisest rohkem ja vastupidi. Standardhälve- statistiline näitaja, mis iseloomustab väärtpaberi riskantsust (ehk tulususe varieerumist). Mida suurem on standardhälve, seda suurem on risk. Tulumäärade vaheline korrelatioon – statistiline näitaja, mis iseloomustab seda, kui seotult portfellis olevad
EKSAMIKS 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,oma...
valuutatehingud börsidel. Vaba valuutakursi pooldajad näevad tema peamist eelist selles, et toimub kursside automaatne korrigeerimine vastavalt välisvaluuta nõudmisele ja pakkumisele ning selle kaudu maksebilansside defitsiidi ja aktiva muutumine tasakaalu suunas. Vabakursside süsteemi puudused on: 1) määramatuse ja riski suurenemine põhjustab majanduses sageli investeeringute vähenemist ja pidurdab arengut, 2) raskendab maksu- ja rahapoliitika abil täishõive saavutamist ja hindade stabiilsuse tagamist. See puudutab eriti neid maid, kelle eksport-import moodustas 20 - 30 % RKT- st. 2) Fikseeritud valuutakursside süsteem kujuneb kas antud maa oma raha hinna ühepoolse sidumisena mingi maa valuutaga, või vastastikuste kursilepingute sõlmimise teel. Peamine probleem on selles, kuidas tagab valitsus väljakuulutatud valuutakursi, arvestades, et aja möödudes nõudmise ja
seaduslikud ja ausad. Igast liikmesriigist on üks liige, st 27 liiget, nõukogu nimetab nad ametisse kuueks aastaks õigusega tagasi nimetada. Eestit esindab praegu Kersti Kaljulaid. Kokku töötab kontrollikojas u 550 töötajat. Euroopa Keskpank Asutati 1998. Paikneb Frankfurdis. Kannab hoolt, et hinnad eurotsooni riikides püsiksid stabiilsed (inflatsioon ei tohi olla üle 2% aastas). Keskpanga nõukogu paneb paika eurotsooni rahapoliitika, näiteks vastutab vahetuskursside määramise eest. Pank on oma otsuste tegemisel riikide valitsustest ja muudest organitest sõltumatu. Euroopa Keskpanga president on Jean-Claude Trichet. Euroopa Ombudsman Euroopa Ombudsmani e õigusvahemehe ametikoht loodi Maastrichti lepinguga 1992. a. Ombudsman on vahendajaks kodaniku ja EL-i ametiasutuste vahel. Tal on õigus vastu võtta ja uurida EL-i kodanike, ettevõtjate
Riigi sekkumine majandusse on vajalik. Oht, et majandus satub liiga suurde sõltuvusse riigi abist. Majanduse muutumine bürokraatlikuks, arengu pidurdumine. Monetarism: Milton Friedmani (1912-2006) põhiseisukohaks on idee turu sisemisest stabiilsusest. Majanduskriisid on seotud ressursside mitteküllaldase pakkumisega. Riigi ülesandeks on Friedmani järgi tagada stabiilsete hindade läbi eraettevõtluse õitseng. Selle eesmärgi saavutamiseks on tõhusaks vahendiks rahapoliitika, mille väljendus praktikas oleks valitsuse kulutuste ja maksude vähendamine ning ohtliku inflatsiooni vältimiseks liigse rahamassi turule paiskamisest hoidumine. Riikide ja teooriate teke: Vana Kreeka Aristotelese filosoofias on oluline koht nähtuste jagamisel loomulikeks ja ebaloomulikeks. Tootmist kui sellist pidas ta loomulikuks, nagu ka raha kasutamist väärtuste mõõdupuuna. Kuid raha kasutamise uue raha loomisel luges ta ebaloomulikuks, milline asjaolu viitab
n Uurimis- ja arendustegevuse toetamine: abirahad, infrastruktuuri väljaehitamine n Kartelli- ja eramonopolivastane poliitika n Maksupoliitika: majandusarengut soosivad maksusoodustused n Investeeringuriskide vähendamine (laenud ja laenutagatised) n Riigihankepoliitika (ostetakse kodumaist kaupa) n Majanduspoliitika valdkonnad (Wrobel): n Korrapoliitika n Konkurentsipoliitika n Stabilisatsioonipoliitika n Rahapoliitika n Struktuuripoliitika n Regionaalpoliitika n Väliskaubanduspoliitika n Sotsiaalpoliitika Näide: majanduspoliitika vahendid Soomes ® Traditsiooniline: (a) subsideerimine, (b) siseturu kaitse, (c) edukate rahvusvaheliste ettevõtete loomine ® Planeeriv lähenemine ® Positiivsed poliitikad (struktuursele muutusele kaasaaitamine) ® Turule suunatud (finantsturgude, insti-tutsioonide, infrastruktuuri arendus)
ja suurema osa inimsesed elasid maal. 2. Majanduspoliitika. Riigi välisvõlg. Eelarvepoliitika. Maksusüsteem. Majanduspoliitika tähendab riigi sekkumist majandusse. Eesti majandus on turumajandus, kus kõrvuti on era- ja riigisektor. Riigisektor pakub ühishüve (haridus, tervishoid ja riiklik meedia) ning hoolitseb riigivara (hooned, metsad) korrashoiu eest. Riik sekkub majandusse seadusandluse kaudu ja maksude kehtestamise ja kogumiseda. Riigi rahapoliitika tähendab kontrolli finantsasutuste tegevuse üle, raharingluse korraldamist ja käibiva valuuta väärtuse tagamist. Riigivälisvõlg on võlg välismaisele võlausaldajale, mis jaguneb kaheks: Koguvälisvõlg – summeerib kõikide riigi institutsionaalsete sektorite võlad Netvälisvõlg – näitab riigi kõikide institutsionaalsete sektorite tagasimaksmisele kuuluvate võlanõuete ja võlakohustuste vahe
1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuh...
tähenduses. Kitsamas tähenduses moodustab valitsuse kesk- ja kohalik täitevvõim, see on ka avalik sektor kitsas mõistes. Laiemas tähenduses on avaliku sektori all ka need asutused ja organisatsioonid, kelle tegevuse rahastamiseks ei kasutata maksutulu ja seega ei finantseerita neid riigieelarvest ega kohalike omavalitsuste eelarvetest. Näiteks on need kasumit mittetaotlevad organisatsioonid (mittetulundusühingud), riigi- ja munitsipaalettevõtted, riigi keskpank, kelle ülesandeks on rahapoliitika kujundamine. Avaliku sektori suuruse määramiseks lähtutakse tema funktsioonidest, need on järgmised: riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine, seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine, riigi kodanikkonna määratlemine. Teise suure rühma moodustavad funktsioonid, mis on vajalikud suuremate inimrühmade või ühiskonna kui terviku seisukohast: 1) keskkonnakaitse,
kontrollida (internet, satelliittelevisioon) Lisaks IT arengule teisendavad kultuuri ka rahvastikuprotsessid, eriti massiline rahvastikuränne. Mittetulundusühingud MTÜ loomiseks vaja vähemalt kahte liiget ja põhikirja. Majandussfäär Majanduse keskseks küsimuseks püüd lahendad ük soove ja vajadusi. Soovid piiramatud, ressursid piiratud Avalik ja eramajandus Valitsuse majandustegevus ja majanduspoliitika Majanduse regulatsioon seaduste, maksu- ja rahapoliitika ning turumehhanidsmide abil: Ük majandamisel tuleb tasakaalustamata majandus muuta tasakaalustatuks, kus ük suudab oma liikmete vajadusi rahuldada olemasolevate ressursside ja majkäibes kehtiva olukorra kohaselt 8 Valitsuse majanduslikud ül-d on: Tagada majtegevuseks seadusandlus riik kehtesta seadused ettevõtluse toimimiseks
[14] 16 Eesti suurimad impordiartiklid on [14]: masinad ja seadmed (35%), tekstiilid (19%), mineraalsed kütused (19%), keemiatooted (9%), toidukaubad (6%). Eesti tähtsaimad impordipartnerid on Soome 14,52%, Leedu 10,84%, Läti 10,47%, Saksamaa 10,33%, Venemaa 8,59%, Rootsi 8,34%, Poola 5,63% (2009). [14] Vaata ka Eesti maksusüsteem, Eesti rahapoliitika, Eesti Vabariigi rahareform aastal 1928, Eesti Vabariigi rahareform aastal 1992, Eesti Vabariigi rahareform aastal 2011. 17 9. AJALUGU 9.1. Esiajalugu Esimesed inimesed liikusid Eestisse kagu poolt. Arheoloogilistel andmetel jõudsid nad Eestisse pärast jääaja lõppu umbes 11 000 aasta eest, sellest ajast on teada Pulli asulakoht Pärnu lähedalt.
r r LM(M0/P) Ms/P= M0/P 15% b 15% 10% 10% a Md (Q=2000) Md(Q=1000) 18 M/P 1000 2000 Lembit ViilupQ Ph.D IT Kolledz 32. Monetaar- elik rahapoliitika on efektiivsem kui: r LM a) LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge (joonis 4); b) LM kõver on lauge ja IS kõver on järsk (joonis 5); IS c) rahanõudlus on intressitundlik; Q d) investeeringud on intressitundlikud. Joonis 4 33
5.1.5.1 Eesti Panga funktsioonid, õiguslik seisund. Eesti pank on eesti keskpank. Funktsioonideks on raharinglus ja maksete korraldamine ning finantssüsteemi stabiilsuse eest seismine. Eesti pank toetab oma volituste piires Vabariigi valitsuse majanduspoliitikat, ja annab majanduspoliitilistes küsimustes nõu. Eesti pank on ka Euroopa Keskpankade Süsteemide liige. Eu liitudes võttis eeesti kohustsue kasutusele võtta Euro. Pärast seda on üheks olulisemaks ül: Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine nign Euroopa Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine. Eesti pank ei emiteeri enam eestis kasutusel olevat raha. Eesti panga ül jäävad ka pärast ühisrahaga liitumist: siseriikliku raharingluse ja maksesüsteemi korraldamine. Finantsinspektsiooni ül on finantsasutuste järelevalve. Eesti pank tegutseb seaduse alusel. , tal on juriidilise isku staatus-sellega püütakse rõhutada asjaolu, et eesti pank on
· raha pakkumine laiem rahaturu agregaat, mis saadakse rahabaasile nõudmiseni hoiuste ehk deposiitraha liitmisel; tähistatakse enamasti M1 · rahabaas kitsaim rahaturu agregaat, mis peegeldab keskpanga poolt emiteeritud raha; tähistatakse enamasti M0 · rahade asendamine situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkavad koduse raha asemel ringlema kas mingid kaubad või teised valuutad · rahapoliitika vahendite ja meetodite kogum raha ja kapitaliturgude tasakaalustamiseks ning selle abil majanduskeskkonna stabiliseerimiseks · rahaturg väärtpaberituru osa, kus kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on kuni üks aasta · rahaturufond investeerimisfond, mis paigutab investorite vahendid lühiajalistesse võlakirjadesse ja pangadeposiitidesse · rahavoog ettevõtte rahaliste vahendite laekumiste ja väljaminekute vahe
turu vale valik jne. Neid riske on võimalik juhtida hajutamise teel ja süsteemivälised riskid on: · äririsk · likviidsusrisk · finantsrisk Teine riskikategooria on süsteemsed riskid, mida ei saa juhtida hajutamise teel kuna neid riske mõjutavad välised tegurid. Süsteemne risk ei ole omane ainult antud investeeringule vaid sõltub üldisest majandusseise muutusest. Süsteemse riski allikateks võivad olla inflatsioon, majandustegevuse aktiivsus, maksu- ja rahapoliitika jne. Sellesse kategooriasse kuuluvad: · intressirisk · tururisk · ostuvõimerisk Väärtpaberite hindamine Varade hindamine tähendab varade väärtuse kindlaks määramist. Väärtusel võib olla mitu erinevat tähendust, võib see sõltuda sellest kas hinnatakse ettevõtet kui tervikut või kui üksikuid vara komponente. Väärtuse liigid ettevõttega seotud: 1. tegutseva firma väärtus- selle väärtuse liigi määramisel võetakse arvesse nii reaalne
olemasolevale kattevarale raha pakkumine - laiem rahaturu agregaat, mis saadakse rahabaasile nõudmiseni hoiuste ehk deposiitraha liitmisel; tähistatakse enamasti M1 rahabaas - kitsaim rahaturu agregaat, mis peegeldab keskpanga poolt emiteeritud raha; tähistatakse enamasti M0 rahade asendamine - situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkavad koduse raha asemel ringlema kas mingid kaubad või teised valuutad rahapoliitika - vahendite ja meetodite kogum raha- ja kapitaliturgude tasakaalustamiseks ning selle abil majanduskeskkonna stabiliseerimiseks rahaturg - väärtpaberituru osa, kus kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on kuni üks aasta rahaturufond - investeerimisfond, mis paigutab investorite vahendid lühiajalistesse võlakirjadesse ja pangadeposiitidesse rahavoog - ettevõtte rahaliste vahendite laekumiste ja väljaminekute vahe
Eestis. 1) Muistne vabadusvõitlus- ristisõjad, nende tulemusena algab Eestis Keskaeg. 2) 1929. a peale Liivisõda hakkab Eestis kindlustuma Rootsiaeg- hakkab arenema Eesti kultuur, luuakse mitmeid koole jne. 3) Reformatsioon- aitas kindlustada Eesti kirjakeele 4) 1988- 1991. a Eesti taasiseseidvumine- Eesti sai lõpuks vabaks. 5) Põhjasõda- Eesti läheb Vene tsaarivõimu alla. 2. Majanduspoliitika- finants- ja monetaarpoliitika Finants- ja monetaarpoliitika ehk rahapoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust. Monetaarpoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära (ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega Eriti kiiret hinnataseme tõusu nimetatakse “hüperinflatsiooniks” Hüperinflatsioonist räägitakse tavaliselt 50%-lise või kõrgema inflatsioonimäära korral kuus) kontrollitavust. 3
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sankt...
Paikneb Luxembourgis. Jälgib lepingute ja aktide täpset tõlgendamist ja kohaldamist vastavalt seadusele. Kohtunikke on 15. Euroopa Kontrollikoda (Court of Auditors) Paikneb Luxembourgis. Kontrollib finantsjuhtimise korrektsust ja seaduspärasust. 15 liiget, valitakse 6 aastaks. Euroopa Keskpank Asutati 1998. Paikneb Frankfurdis. Kannab hoolt, et hinnad eurotsooni riikides püsiksid stabiilsed (inflatsioon ei tohi olla üle 2 % aastas). Keskpanga nõukogu paneb paika eurotsooni rahapoliitika. Kolm sammast Alates Maastrichti lepingu jõustumisest 1. novembril 1993 on levinud kujund, millel Euroopa Liidu tegevus toetub kolmele sambale. Esimene sammas koosneb varasematest Euroopa ühendustest, EÜ ja EURATOM, ning majandus- ja rahaliidust. Teine sammas hõlmab välis- ja julgeolekupoliitikat ning kolmas politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades. Esimene sammas on üles ehitatud EÜ ja Euratomi asutamislepingutele tuginedes. Just see sammas annab ELile
erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. Näiteks ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne. Seda riski on erinevatesse väärtpaberitesse investeerides võimalik hajutada. -Süstemaatiline risk (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine). Seda riski pole võimalik hajutada. Mõne aktsia süstemaatiline risk on suurem kui teisel suurema riskiga on need aktsiad, mis kõiguvad turu keskmisest kõikumisest rohkem ja vastupidi. -Standardhälve- statistiline näitaja, mis iseloomustab väärtpaberi riskantsust (ehk tulususe varieerumist). Mida suurem on standardhälve, seda suurem on risk.
majandusteadus, mille põhiprobleemiks on ühiskonna rikkust maksimeeriva ressursipaigutuse saavutamine. Selleks tuleb anda ressursiomanikele kõigepealt stiimulid sellise olukorra poole püüdlemiseks (siit pärineb erastamise soovitus) ja tagada informatsiooni vaba lii-kumine. Et turumajanduses on infokandjateks hinnad, siis teiseks tähtsaks reformielemendiks on hindade ja väliskaubanduse liberaliseerimine. Range eelarve- ja rahapoliitika eesmärgiks on omakorda valitsuse tegevusest johtuva määramatuse vähendamine. Olles andnud firmadele ja tarbijatele stiimulid ning vajaliku informatsiooni oma parema äranägemise järgi tegutsemiseks, annab valitsus juhtimise üle Smithi “nähtamatule käele”, s.o isereguleeruvale turusüsteemile, mille tasakaalus – nii teooria väidab – parim võimalik ressursipaigutus saavutataksegi. Eesti majanduse struktuurilise kriisi tingimustes 1990. aastatel ei juhtinud olukorda
Raha peab olema: · kergesti äratuntav ja raske järele teha · riigilipu värvides · vastupidav ja kulumiskindel · purunematu · jaotatav · ümmargune · üldtunnustatud ja stabiilne PANGANDUS EESTIS Pangandussüsteemi toimimisel on oluline roll riigi keskpangal. Eesti keskpank on Eesti Pank, mis allub Riigikogule ja tegutseb Eesti Panga Seaduse alusel. Keskpanga peamiseks ülesandeks on tagada riigi raha, rahapoliitika ja -süsteemi stabiilsus ning toimimine. Selleks korraldab keskpank raha emissiooni, kehtestab kommertspankadele arvestuse ja aruandluse korra ja teostab nende üle järelevalvet. Alates Eesti krooni kehtestamisest 1992. aastal hakkas Eestis kehtima nn. valuutakomitee põhimõtetele rajatud fikseeritud vahetuskursi süsteem. See tähendab, et Eesti krooni vahetuskurss eurosse (15,6466 krooni = 1 euro)on fikseeritud seadusega ja seda saab muuta ainult Riigikogu. Kõik Eestis käibelelastud
Töötuks jäädes langeb elatustase oluliselt. Majanduslik kahju töötute poolt tootmata jäänud toodang rakendamata ressursid on raiskamine Sotsiaalne kahju lühiajaline tööpuudus vs pikaajaline tööpuudus pikaajaline tööpuudus muudab inimeste harjumusi, kaovad senised oskused, psüühika kannatab; tekib soodne pinnas kuritegevusele jne Majanduse regulatsioon seaduste, maksu- ja rahapoliitika ning turumehhanismide abil Ühiskonna majandamisel tuleb tasakaalustamata majandus muuta tasakaalustatuks, kus ühiskond suudab oma liikmete vajadusi rahuldada vastavalt olemasolevatele ressurssidele ja majanduslikus käibes kehtivale korrale. Valitsuse majanduslikud ülesanded: 1) seadusandluse tagamine majandustegevuseks riik kehtestab seadused ettevõtte toimimiseks N: töö- ja puhkeaja seadus, tarbijakaitse- ning
hõivatuse määr, töötuse määr ja tööjõust osavõtu (aktiivsuse) määr. Hõivatuse määr näitab protsentuaalselt hõivatute osa kogu tööealisest rahvastikust. Tööjõust osavõtu määr ehk aktiivsuse määr näitab, milline on aktiivse rahvastiku osa kogu tööealises rahvastikust. Töötuse määra kasutatakse tööpuuduse mõõtmiseks, näitab protsentuaalselt töötute arvu tööjõus Pikaajaline töötus üle ühe aasta. Majanduse regulatsioon seaduste, maksu- ja rahapoliitika ning turumehhanismide abil Miks vajab riik makse? Peamine põhjus ikkagi on avaliku sektori (riigisektori) rahastamine rahastada on vaja ju haridussüsteemi, meditsiiniabi, valitsuse enda tegevust jne Riigi võimalused maksude abil majanduselu reguleerida madalad maksu näiteks jätavad inimestele kätte enam raha, mida nad saaksid tarbimiseks kasutada. Ettevõtjate madalad maksud peaksid nagu soodustama investeerimist majandusse.
2) seletada majanduse üldist seisundit kasutades selleks kogunäitajaid ja nende vahelisi seoseid; 3) anda oma väidetele empiirilist kinnitust makromajandusliku statistika (ökonomeetria abil); Makroökonoomika põhilised käsitlusained on 1) sisemine kogutoodang, rahva kogutoodang ja selle muutumine 2) majanduskasv ja selle tsüklilisus 3) tööhõive ja tööpuudus 4) inflatsioon 5) eelarve e. fiskaalpoliitika 6) raha ja rahapoliitika monetaarpoliitika 29 7) kaubandusbilanss e. riigi ekspordi-impordi vahekord. Makroökonoomika uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, kogutoodang ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg, intressimäärad jms. Makroökonoomikas ei vaadelda üksikute majandussubjektide käitumise detaile või hindade kujunemist
ümberjagamise vajaduse. Seejuures on riigieelarveliste eraldiste süsteem väga killustunud ja muutub sageli, mis ei võimalda omavalitsustel oma tegevust pikaajaliselt planeerida. 3. ÜHISKONNA MAJANDAMINE Majandussüsteemi põhitüübid ja koostisosad. Ühiskonna majandusressurss. Riik ja majandus. Turumajanduse toimimine. Tööturg. Tööhõive. Tööpuudus. Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas - majanduspoliitika. Majanduse regulatsioon seaduste, maksude ja rahapoliitika ning turumehhanismide abil. Makromajanduse põhinäitajad. Välismajanduspoliitika. IMF. Euroopa Liidu fiksaalpoliitika ja ühisturg. Ühiskonnal on piirmaatud soovid ja piiratud ressursid, seetõttu peab iga ühiskond vastama küsimustele: ,,Mida (ja kui palju) toota?", ,,Kuidas toota?" ja ,,Kellele toota?". Nimetatud küsimustega tegeleb majandusteadus. Ressursid ehk tootmistegurid koosenvad: loodusvaradest (maa, maavarad, hapnik jne),
vajaduse. Seejuures on riigieelarveliste eraldiste süsteem väga killustunud ja muutub sageli, mis ei võimalda omavalitsustel oma tegevust pikaajaliselt planeerida. 3. ÜHISKONNA MAJANDAMINE Majandussüsteemi põhitüübid ja koostisosad. Ühiskonna majandusressurss. Riik ja majandus. Turumajanduse toimimine. Tööturg. Tööhõive. Tööpuudus. Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas - majanduspoliitika. Majanduse regulatsioon seaduste, maksude ja rahapoliitika ning turumehhanismide abil. Makromajanduse põhinäitajad. Välismajanduspoliitika. IMF. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg. Ühiskonnal on piirmaatud soovid ja piiratud ressursid, seetõttu peab iga ühiskond vastama küsimustele: ,,Mida (ja kui palju) toota?", ,,Kuidas toota?" ja ,,Kellele toota?". Nimetatud küsimustega tegeleb majandusteadus. Ressursid ehk tootmistegurid koosnevad: loodusvaradest (maa, maavarad, hapnik jne), reaalkapitali
1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus,...
Sellest lähtuvalt omistab Keynes väga suurt tähtsust valitsussektori võimele suunata kogunõudluse taset, seega vähendada tööpuudust ja suurendada kapitalihõivet. Keinsistliku käsitluse kohaselt sõltub tootmismaht eelkõige kogunõudluse tasemest. Siinjuures pannakse oluline roll valitsussektori tegevusele kogunõudluse kujundamisel ja reguleerimisel. Erinevalt klassikalise majandusteooria arusaamast, mis rõhutas eelkõige rahapoliitika olulisust kogunõudluse-kogupakkumise tasakaalu kujundamisel, näeb Keynes peamise vahendina siin eelarvepoliitilisi instrumente. Tema arvates on eelarvepoliitika eelistatavam sellepärast, et tal on jõulisem toime kui rahapoliitikal, tema tulemused on täpsemini prognoositavad ning ühiskonna seisukohti paremini arvestavad. Lühi- ja pikaajaline tasakaal Kogupakkumise seos hinnatasemega on periooditi erinev ning sõltub sellest, kas vaatleme majandust
aastaks veel vähemalt 26. Kokku oleks 2020. aastaks juurde vaja vähemalt 59 lastekaitsetöötajat võrreldes 2012. aasta lõpu seisuga (vt tabel 2). Vajatavate lastekaitsetöötajate arvu leidmisel on lähtutud ainult Statistikaameti prognoosidega laste arvu muutumise kohta üleriigiliselt. Regionaalsete erisustega siinkohal ei arvestata. Arvestades, et mõnes KOVis võib ühe lastekaitsetöötaja kohta olla vähem lapsi kui sihtindikaatorid ette näevad, aga 4 Rahapoliitika ja majandus. Hetkeseis ja ettevaade. Eesti Pank 2013. 5 Siin ei ole arvestatud vajadusega asendada neid lastekaitsetöötajaid, kes siirduvad pensionile või lahkuvad töökohalt. Arvestatud on, et lastekaitsetöötajad töötavad täiskohaga sellel töökohal. Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Süsteemi rakendamisega seotud kulud
· Sama lepinguga loodi ka uus organisatsioon: EL. · EL lepingusse kirjutati sisse uued valdkonnad: - ühine välis- ja julgeolekupoliitika, - justiits- ja siseküsimused, s.h politseikoostöö, varjupaigaõigus, välispiiride kontroll ja immigratsioonipoliitika. · Maastrichti leping: alus ühisele majandus- ja rahaliidu loomisele (selle tulemusena pidi kasutusele võetama ühisraha). Moodustati Euroopa Keskpank (EKP). · Alates 1.01.1999 alustas EKP ühise rahapoliitika elluviimist. · Sularahana lasti 1.01.2002 käibele euro. 83. EL õigusaktid. · Euroopa Liidu õigusaktid · Määrus on üldkohaldatav õigustloov akt, tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides. · Direktiiv on täitmiseks kohustuslik nendes liikmesriikides, kellele see on suunatud. Riigil on õigus otsustada rakendamise meetodi ja vormi üle. · Otsus on tervikuna siduv, kuid see ei ole õigustloov akt. Kui otsuses on täpsustatud selle adressaate,
majandussfääri kindlustamine kvalifitseeritud tööjõuga; regioonide majandusarengu tasakaalustamine; õigusliku baasi loomine efektiivseks majandustegevuseks; stabiilse raha ja pangasüsteemi hoidmine; majanduslikult ja sotsiaalselt õigustatud maksusüsteemi loomine; kontroll majandustegevuse tulemuste üle; välismajandus (osalus rahvusvahelistes majandusorganisatsioonides, vabakaubandus- ja tollilepingute sõlmimine jm). Majanduse regulatsioon seaduste, maksu- ja rahapoliitika ning turumehhanismide abil Ühiskonna majandamisel tuleb tasakaalustamata majandus muuta tasakaalustatuks, kus ühiskond suudab oma liikmete vajadusi rahuldada vastavalt olemasolevatele ressurssidele ja majanduslikus käibes kehtivale olukorrale. Valitsuse majanduslikud ülesanded: seadusandluse tagamine majandustegevuseks riik kehtestab seadused ettevõtluse toimimiseks; tulude ümberjaotamine ühiskonnas toetused ja abirahad; avalike hüvede pakkumine riigikaitse, kultuur.
majandussfääri kindlustamine kvalifitseeritud tööjõuga; regioonide majandusarengu tasakaalustamine; õigusliku baasi loomine efektiivseks majandustegevuseks; stabiilse raha ja pangasüsteemi hoidmine; majanduslikult ja sotsiaalselt õigustatud maksusüsteemi loomine; kontroll majandustegevuse tulemuste üle; välismajandus (osalus rahvusvahelistes majandusorganisatsioonides, vabakaubandus- ja tollilepingute sõlmimine jmt.) Majanduse regulatsioon seaduste, maksu- ja rahapoliitika ning turumehhanismide abil. 24 Ühiskonna majandamisel tuleb tasakaalustamata majandus muuta tasakaalustatuks, kus ühiskond suudab oma liikmete vajadusi rahuldada vastavalt olemasolevatele ressurssidele ja majanduslikus käibes kehtivale korrale. Valitsuse majanduslikud ülesanded: 1) seadusandluse tagamine majandustegevuseks riik kehtestab seadused ettevõtte toimimiseks N: töö- ja puhkeaja seadus,
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
