o Riigi kulutused o maksud(mõjutavad ka erakulutusi) o laenude tase. 18. Rahapoliitika peamised ülesanded: o Rahapakkumise kujundamine o Nominaalse rahapakkumise kasv o Rahasüsteemi eest vastutamine o Kodumaise rahapakkumise ning rahvusvaheliste valuutasuhete kordineerimine o Raha väärtuse stabiilsus 19. Rahapoliitika strateegiad ja instrumendid: Ainsaks tõhusaks rahapoliitika instrumendiks peetakse reaalset rahapakkumist. Rahapakkumine peaks kasvama määral, mis vastab tootmispotentsiaali kasvule (monetaristid). Vastupidiselt monetaristide reeglile rahapakkumise kohta soovitavad keinsianistid keskpangapoolset intressimäärade taseme kontrolli täieliku tööhõive tasakaalu saavutamiseks. Paljud tänapäeva majandusteadlased eelistavad piiratud intressimääraelastset reaalse rahapakkumise strateegiat. See kujutab endast reaalse rahapakkumise kohandumist reaalsetele tingimustele. 20. Ostujõu pariteedi teooria:
Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu. Ekspansiivne rahapoliitika - poliitika, mille eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust Kitsendav rahapoliitika - poliitika, mille eesmärgiks on vähendada rahapakkumist ja majanduse "ülekuumenemist", pidurdada kogunõudlust. Kitsendav rahapoliitika Ekspansiivne rahapoliitika Rahapakkumine väheneb Rahapakkumine suureneb Intressimäär tõuseb Intressimäär alaneb Planeeritud investeeringud vähenevad Planeeritud investeeringud suurenevad Kogunõudlus väheneb Kogunõudlus suureneb Inflatsioon aeglustub Sisemajanduse koguprodukt suureneb Rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine on keskpanga ülesanne. Rahapoliitika eesmärgid: 1. hindade stabiilsus 2
Sularaha osatähtsuse vähenemist soodustavad: sularahata pangandusteenuste kättesaadavus, varimajanduse ja sularahas tehingute vähenemine Rahakordaja mm Arenenud riikides mm=5-8 (USA=5; Euroala=7) Arengumaades mm=2-3 (Venemaa=2,8) 15. Intressimäära kujunemise teooriad Klassikaline teooria Rahanõudlus ettevõtjate (laenuvõtjate) soov investeerida Rahapakkumine säästude pakkumine majapidamiste (laenuandjate) poolt Mida kõrgem intressimäär, seda vähem soovivad investorid võtta laenu ja seda kõrgem on säästude tase. Rahaturul kujuneb tasakaalu intressimäär Keyeneslik teooria: Rahapakkumine on määratud pangasüsteemi poolt Rahanõudlusel on kolm komponenti: o Tehingunõudlus (raha vajatakse maksevahendina)
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 09.09.2013 · Paberkandjal materjalid kontrolltöödes lubatud · Eamets ,,Sissejuhatus majandusteooriasse" · Kontrolltööle registreerumine kohustuslik · Tõde on see, millel pole põhjendatud vastuväiteid. Tõde pole absoluutne, vaid suhteline. · Sisendid (inputs) lähevad musta kasti päikesepaiste, inimesed. · Väljundid (outputs) kasum, uus info, looduse reostamine. · Ceteris paribus üks muutub, teised konstandid jäävad samaks ehk muutus pannakse ühe tunnuse arvele Sisendid Väljundid Analüüsikeeled · Verbaalne - sõnadega saab analüüsida kõike. Kõige kergemini tulevad tahtmatud vead. Palju on ka tahtlikke vigu. · Graafiline Alati teadlikku demagoogiat ei tee. Ei võimalda täpset analüüsi. Nt teljestikud P-Q. Vig...
Eksogeense rahapakkumise korral mõjutab keskpanga tegevus aga otseselt tootmistegevust, tööhõivet ja inflatsiooni. Eksogeense rahapakkumise korral toob rahanõudluse suurenemine kaasa intressimäärade tõusu, muidugi juhul kui keskpank ei suurenda rahapakkumist. Täielikult endogeense rahapakkumise korral ei tõuse intressimäärad rahanõudmise suurenemisel, kuna pakkumine suureneb koos nõudmisega. Suurem osa empiirilisi uurimisi on jõudnud järeldusele, et rahapakkumine on eksogeenne, kuid on teadlasi, kes on vastupidisel seisukohtadel. (TÖÖST OLI JUTTU SIIN) Rahapakkumise mõõtmine Rahapakkumise all mõistetakse kogu ringluses olevat raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses. Rahaga sooritatakse erinevaid tehinguid, mis on seotud, kas reaal või finantsvaradega. Kui ei suudaks mõõta ringluses olevat rahahulka ning selle dünaamikat, siis on suhteliselt keeruline teostada rahapoliitikat ning seetõttu hinnata ka võimalikke tagajärgi
· Keskpank saab neid mõjutada kaudselt, diskontomäära ja raha pakkumise kaudu. · Rahapoliitika jaguneb: Range rahapoliitika on raha suhteliselt vähene pakkumine võrreldes SKP kasvuga. Tulemuseks intressimäära tõus, investeeringute vähenemine ja majanduskasvu aeglustumine. 11 Rahapoliitika (2) Ekspansiivne rahapoliitika on raha suhteliselt suurem rahapakkumine võrreldes SKP kasvuga. Selleks võib keskpank raha juurde trükkida, laenata raha, obligatsioone müüa jms. Selle poliitika tulemusena intressimäärad vähenevad, investeeringud suurenevad ja toimub majanduse üleüldine elavnemine. Keskpanga sõltumatus (1) · Keskpanga sõltumatuse valitsusest määrab keskpanga suhted riigieelarvega ja valitsuse esindatus keskpanga nõukogus. · Eesti Pangal on keelatud otseselt või kaudselt
: euro, dollar, mark, kroon. · deposiitraha s.o pankadesse ja nõudehoiustele paigutatud raha. 2. Raha kui arvestusühik kauba väärtust (hinda) väljendatakse rahas ja raha kasutatakse ka arvestuse pidamiseks. 3. Raha kui akumulatsioonivahend inimene säästab raha (säilitab e. akumuleerib) ja kasutab seda kunagi hiljem. Kuid seda peab tegema nii, et raha oma väärtust ei kaotaks (pannes raha tähtajalisele hoiusele, loob see raha juurde). 9.2 RAHAPAKKUMINE Rahapakkumine on kogu rahavaru, mis on majanduses saadaval. Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid: 1. rahaagregaat Mo rahabaas, s.o. keskpanga poolt emiteeritud sularaha, mis võib asuda keskpangas, kommertspankade kassades või ringleb inimeste käes; 2. rahaagregaat M1 = Mo + nõudehoiused e. jooksvad arved pankades + tsekid. Suhteliselt likviidne rahahulga osa. LIKVIIDSUS on võime muutuda sularahaks, näitab
Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kommertspangad Kindlustusseltsid Investeerimispangad Liisingufirmad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: Faktooringufirmad kaubanduspangad, Pensioni-ja investeerimisfondid hüpoteekpangad, Riskihajutamisfondid hoiupangad Fondivalitsejad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu- Investeerimisühingud laenuühistud ...
ei võta c. krediitraha on raha, mis on välja laenatud d. krediitraha on raha, mille vahetamist väärismetalli vastu riik garanteerib 34. Kaupraha on: a. kaup, millel on väärtust ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana b. defitsiitne kaup, mida kuskilt ei õnnestu kätte saada c. tavaline paberraha d. kaup, mille kättesaadavus on tagatud kõigile soovijatele 35. Endogeenne rahapakkumine tähendab, et: a. keskpanga poolset rahapakkumist tehakse majanduse elavdamiseks; b. majandusarengu kiirenemine põhjustas keskpangapoolse rahapakkumise kasvu c. keskpank pakkus raha välispankadesse hoiule d. välisivestorid sisenesid suurte rahadega majandusse 36. Kui kohustuslik reservi määr Rr = 15% ja pank peab hoidma reservis 750 miljonit krooni, siis on panga nõudehoiuste suurus: a. 5000 miljonit krooni b
Informatsioonipoliitika, otsene hinnaregulatsioon, poliitilised sekkumised, iseseisev keskpank, selge konkurentsipoliitika. 20. Rahapoliitika peamised ülesanded Rahapakkumise kujundamine, nominaalse rahapakkumise kasv. Rahasüsteemi eest vastutamine, kodumaise rahapakkumise ning rahvusvaheliste valuutasuhete kordineerimine. Raha väärtuse stabiilsus. 21. Rahapoliitika strateegiad ja instrumendid Ainsaks tõhusaks rahapoliitika instrumendiks peetakse reaalset rahapakkumist. Rahapakkumine peaks kasvama määral, mis vastab tootmispotentsiaali kasvule. (Monetaristid, joonis). Vastupidiselt monetaristide reeglile rahapakkumise kohta soovitavad keinsianistid keskpanga- poolset intressimäärade taseme kontrolli täieliku tööhõive tasakaalu saavutamiseks. Kuivõrd ei ole võimalik täpselt tuvastada majandusliku ebastabiilsuse põhjusi, on mõlemad monetaarstrateegiad problemaatilised. Fikseeritud intressimäärade taseme strateegia kutsuks
suurendab pankade poolt loodava raha hulka (hoiused suurenevad; kui rahamultiplikaator on näiteks 2, siis need hoiused omakorda kasvavad kahekordseks). Kõrgema intressimäära korral soovivad ka kommertspangad hoida vähem reserve, kuna nende eest nad intressitulu ei teeni (või teenivad väga vähe). Mida vähem pangad reserve hoiavad, seda rohkem on nad võimelised raha looma ja seda suurem on ka rahapakkumine. Intressi - SM DM Raha kogus Joonis 16. Rahaturu tasakaal 5.4. Raha, SKP ja inflatsioon Millist mõju võib rahahulk avaldada peamistele makroökonoomilistele näitajatele nagu seda on SKP, tööpuudus ja inflatsioon? Kas rahal on üldse mingit tähtsust ehk
d. Keynesi suguvõsa matusekohta USAs 71. Ülesanne lahendage kasutades alljärgnevat joonist, kus vertikaalteljel on kajastatud säästmisfunktsioon S ja horisontaalteljel kasutatav tulu Qd.Kui kasutatav tulu Qd = 1500, siis kogutarbimine on: a. 1000 b. 1200 c. 1400 d. 1500 72. Kas raha pakkumise vähenemine nihutab LM kõvera: a. vasakule ehk LM1 kohale ja intressimäär kasvab b. paremale ehk LM2 kohale ja intressimäär kahaneb c. ei juhtu midagi ja LM kõver jääb samale kohale d. rahapakkumine ei saagi suureneda 73. Ülesanne lahendage kasutades alljärgnevat joonist, kus vertikaalteljel on kajastatud säästmisfunktsioon S ja horisontaalteljel kasutatav tulu Qd. Millega võrdub säästmise piirkalduvus MPS? a. 0,2 b. 0,3 c. 0,4 d. 0,5 74. Kas joonisel märgitud piirkond a LM kõveral on: a. klassikaline piirkond b. reaalne piirkond c. Keynesi piirkond d. endogeenne piirkond 75. Milline on lihtsa rahakordaja arvväärtus, kui keskpanga poolt kehtestatud kohustuslik reserv on 12,5%
c) kodumajapidamiste j p säästmine jja investeeringud g kasvavad; d) töötajad eelistavad enam vaba aega töötamisele; e) importkaupadele kehtestatakse tollid ja kvoodid; f) ettevõtetevaheline konkurents kasvab. 12 Kogunõudlus Id kasvab kui: 12. a) eksport kasvab ja import kahaneb; b) üldine üldi maksukoormus k k k kasvab; b c) rahapakkumine suureneb; d) intressimäärad tõusevad; e) kodumajapidamised on nooremad ning keskmisest suurema liikmete arvuga; f) avaliku sektori kulutused kasvavad. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 13. Majandustsükli langusfaasi iseloomustavad: a) ettevõtte kaubavarude vähenemine; b) tarbijate poolt kestvuskaupadele tehtavate kulutuste vähenemine; c) tööpuuduse p suurenemine;
b. ei juhtu midagi ja IS kover jaab samale kohale c. kulumultiplikaator ei saagi muutuda d. kohale IS2, see tahendab, et kovera tous muutub jarsemaks ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 74 (1 point) Kas raha pakkumise suurenemine nihutab LM kovera: a. vasakule ehk LM1 kohale ja intressimaar kasvab b. ei juhtu midagi ja LM kover jaab samale kohale c. paremale ehk LM2 kohale ja intressimaar kahaneb d. rahapakkumine ei saagi suureneda ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 75 (1 point) Milline alljargnevast ei ole kitsendav rahapoliitika a. pankade kohustusliku reservi suurendamine b. volakirjade muuk keskpanga poolt c. volakirjade ost keskpanga poolt d. diskontomaara tostmine ----------------------------------------------------------------------------- ---
rahapakkumist. Vastavateks vahenditeks on : diskontomäär, kohustusliku reservi nõue, avaturuoperatsioonid. Diskontomäär on intressimäär, millega keskpank laenab kommertspankadele raha. Kui diskontomäära tõstetakse, väheneb raha pakkumine (ja vastupidi). Kohustusliku reservimäära alandamine suurendab raha pakkumist (ja vastupidi). Avaturuoperatsioonid tähendavad, et keskpank ostab või müüb varasid ja väärtpabereid avatud turgudel. Kui keskpank müüb varasid, väheneb rahapakkumine, kui ostab siis suureneb rahapakkumine majanduses. ÄRITSÜKKEL JA TÖÖTUS 1.Äritsükli olemus ja põhjused Majandusteadlased on seisukohal, et majandus jõuab tasakaaluseisundisse, küsimuseks on, kas saabuv tasakaal asub potentsiaalse tootmismahu lähedal( täishõive tasakaal) või allpool seda taset(tasakaal koos tööpuudusega). Erinevad majandusteadlaste koolkonnad
D IT Kolledz Neoklassikalised Monetarismi põhimõtete arendus majandusteadlased j Põhiteesid: 1. Majandus on põhiliselt stabiilne. 2. Valitsus ei suuda kuidagi Väidavad, et ärimehed näevad majandus mõjutada. läbi iga valitsuse katse majandusega manipuleerida ning kasutavad selle oma huvides ära. 3 Rahapakkumine peab mõõdukalt ja stabiilselt kasvama. 3. kasvama 4. Riiklik sektor peab olema nii väike kui võimalik. 28 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Neokeinslikud majandusteadlased 1. Majandussüsteemidel on kalduvus ebastabiilsusele. 2. Valitsuse sekkumine on sageli vajalik. 3. Majandussüsteemi isekorrigeerumine on majanduslike languste puhul võimalik.
· erinevaid asjaolusid, asjaolusid mis võivad mõjustada rahapoliitika efektiivsust. efektiivsust Rahapoliitika efektiivsust saab hinnata üldise majanduspoliitika kontekstis. Seega eeldatakse eeldatakse, et eelarvepoliitika on kooskõlas rahapoliitikaga Sageli näib, nagu käsitleks keskpank raha kasvu kui rahapoliitika lõplikku eesmärki. Tegelikult on rahapakkumine ainult üks mitmest vaheeesmärgist, vaheeesmärgist mida kasutatakse eesmärkide (SKP kasv, hindade stabiilsus, maksebilansi tasakaal jne.) saavutamiseks. Kuna majandust mõjutab ka fiskaalpoliitika ja juhuslikkus, ei sea keskpangad väga tä id eesmärke. täpseid ä k Parim, mida keskpank võib saavutada on finantskeskkonna loomine, milles poliitika
Statistikaamet, kes avaldab igakuiselt andmed tarbijahinnaindeksi ning selle osakomponentide muutuste kohta. Lühiajaline hinnataseme muutuse mõju varahindadele ei ole üheselt määratav, sest varade hinnad sõltuvad paljudest teguritest peale hinnataseme. Pikaajalise ning kõrge inflatsiooni korral on mõju varahindadele negatiivne. Kuigi lühiajaliselt võivad hinnataset mõjutada mitmed tegurid, on pikas perspektiivis kõige olulisem hinnataseme determinantrahapakkumine. Rahapakkumine ja intressimäärade reguleerimine võimaldab keskpangal mõjutada majanduses toimuvat. Rahapakkumise suurendamisega ärgitatakse inimesi kulutama ning investeerima, rahapakkumise vähendamisel on vastupidine mõju. Tänapäeval on majandusteadlaste seas levinud arusaam, et stabiilse majanduskeskkonna tagamiseks on kestev kuid madal hinnataseme tõus vajalik. Inflatsioonimäära langemise eest soovitud vahemikku vastutavad üldiselt keskpangad. Nii Euroopa Keskpank kui ka
maksta makse. 18. Rahaturu tasakaal: raha nõudmine ja pakkumine Rahaturu tasakaalu määravad rahanõudmise ja rahapakkumise kokkulangemine. Rahanõudmise ja rahapakkumise kujunemise vahel on oluline erinevus nõutakse reaalset raha, kaudselt nõutakse ju mitte raha vaid asju, mida raha eest osta saab ja nii suureneb koos hinnatasemega ka nõutav rahakogus. Kas ka spekulatsioonimotiivil .... Samas on rahapakkumine nominaalne keskpank on väljastanud teatud (nominaalse) koguse rahatähti, ka rahavõimendi võimendab vaid sama nominaalset kogust. Seega raha nõudmine sõltub hinnatasemest, raha pakkumine ei sõltu. Uue tasakaalu saavutamiseks on neli teed esiteks hinnataseme tõus, mis suurendab nominaalse raha nõudlust; teiseks intressimäära langus, mis samuti suurendabraha nõudlust, kuid hinnatase jääb samaks; sissetuleku tõus, mis suurendab raha nõudlust; ja
rahamassi ja intressitaset. Väärtpabereid pankadelt kokku ostes suurendab keskpank nende eest makstes pankade reserve ja seega rahamassi. Väärtpaberite müüki paiskamine vähendab rahahulka. Diskontomäär Diskontomäär on intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank suurendab diskontomäära, siis laenavad kommertspangad keskpangast vähem raha ja väljastavad seetõttu ka tarbijatele vähem laene, mistõttu rahapakkumine väheneb Diskontomäära alandades on võimalik keskpangal rahapakkumist suurendada. Kohustusliku reservi määr (kui palju deposiitidest peab olema reservis) Keskpangad nõuavad kohustuslikus korras kommertspankadelt teatud osa hoiustehoidmist reservidena keskpangas. Keskpank saab mõjutada rahapakkumist kohustuslikku reservimäära muutes. Kui reservimäära tõstetakse, siis saavad pangad inimestele vähem laenu
teatud tulubaasi mitte kaotada on kommertspangad passiivsed võlakirjaemissioonide korraldamisel. · Suurettevõtete teadlikkus võlakirjaemissioonide küsimisel on väike. Takistuseks võib olla ka emitentide ka suurem kartus avaliku huvi ees. Võlakirjainvestoritele tuleb tõestada nende ettevõtte usaldusväärtust ja finantseeritavate projektide headust. Laenu puhul piirduks huvi vaid laenu andva pangaga. · Võlakirjainvestorite rahapakkumine on kõikuvam kui pankade poolne rahapakkumine. Seega võlakirjade refinantseerimise risk (erinevalt pangalaenust) on suurem. Kuid siiski on võlakirjade nõudluse reeglina suurem kui pakkumine. · Võlakirjade avaliku emiteerimise kallidus ja pikk protseduur võrreldes laenudega. Kuna enamus sääste on konsentreerunud kommertspankade või investeerimisfondide kätte, siis
- poliitilised sekkumised - iseseisev keskpank - selge konkurentsipoliitika 38. Rahapoliitika Eesmärk stabiilse raha tagamine, millega tegeleb peamiselt keskkpank. Peamised ülesanded: - rahapakkumise kujundamine - rahasüsteem - riika ja keskpank - rahvusvaheliste valuutasuhete reguleerimine - raha väärtuse stabiilsus NB! Tegelik raha ja krediidiraha eksisteerib koos. Ainsaks tõhusaks instrumendiks peetakse rahapakkumist. Rahapakkumine peab kasvama määral, mis vastab tootmispotentsiaali kasvule. Kui kodumaine inflatsioonimäär on kõrgem kui välismaine, siis tulemuseks on kodumaise vääringu devalveerumine. Nominaalse vahetuskursi ülesandeks on kodumaise ning välismaise inflatsioonimäära erinevustest (konkurentsivõime) tulenevate mõjude kompenseerimine ning reaalvahetuskursi stabiliseerimine. Eriti on kodumaise vääringu devalveerimine poliitikute jaoks tähtis poliitikainstrument ekspordi
C. kohale IS2, see tähendab, et kõvera tõus muutub järsemaks 0% D. ei juhtu midagi ja IS kõver jääb samale kohale 0% 68. Kas raha pakkumise suurenemine nihutab LM kõvera: Student Response Value Correct Answer A. paremale ehk LM2 kohale ja intressimäär kahaneb 100% B. vasakule ehk LM1 kohale ja intressimäär kasvab 0% C. rahapakkumine ei saagi suureneda 0% D. ei juhtu midagi ja LM kõver jääb samale kohale 0% 69. Milline alljärgnevast ei ole kitsendav rahapoliitika Student Response Value Correct Answer A. võlakirjade müük keskpanga poolt 0% B. võlakirjade ost keskpanga poolt 100% C. pankade kohustusliku reservi suurendamine 0% D
Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 Üks õige vastus 1. Isiklik tulu (PI) - see on: A. aastas toodetud kaupade ja teenuste maksumus B. majapidamiste poolt aastas saadud tulu C. isiklikuks kasutamiseks mõeldud tulu peale maksude tasumist D. antud maal erasäästude arvel kujunenud summa E. SKP miinus amortisatsioon ANSWER: B 2. Allpooltoodust lülitatakse SKP sse: A. koduperenaise teenused B. kasutatud auto ostmine naabrimehelt C. uute aktsiate omandamine bõrsimaaklerilt D. õpiku maksumus kohalikus raamatuäris E. aktsiate ostmine äriühingult ANSWER: D 3. Kapitali kuluks tehtavad eraldised on: A. puhasinvesteeringud B. puhtad välisinvesteeringud C. kulum D. fondid, mida ei saa kasutada tarbekaupade soetamiseks E. vahendid, mida saab kasutada kaudselt isiklikuks tarbimiseks ANSWER: C 4. Kui rahvatulust arvata maha tulumaks kasumilt, jaotamata (säilitatud...
toimub DM kõvera nihe. Raha pakkumine Rahapakkumise SM kõver on positiivse tõusuga,sest mida kõrgem on intressimäär, seda vähem raha soovivad inimesed sularahana hoida, suurenevad säästud ning see suurendab pankade poolt loodava raha hulka Kõrgema intressimäära korral soovivad ka kommertspangad hoida vähem reserve, kuna nende eest nad intressitulu ei teeni. Mida vähem pangad reserve hoiavad, seda rohkem on nad võimelised raha looma ja seda suurem on ka rahapakkumine. Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika Rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine on keskpanga ülesanne. Rahapoliitikal võib olla mitmeid eesmärke, mis on erinevates riikides väga erinevad. Rahapoliitika eesmärke Põhiliselt võib eristada järgmisi rahapoliitika eesmärke: hindade stabiilsus majanduskasv kõrge tööhõive finantsturgude stabiilsus intressimäära stabiilsus välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitika
Diskonto Pank tõmbas endaga kaasa Kommertspanga, mis pankrotistus 1931. aasta jaanuaris. Pärast Kommertspanga maksujõuetuks jäämist algas hoiusummade massiline väljavool, mis kiirenes veelgi pärast naelsterlingi devalveerimist ja Scheeli panga maksujõuetuks muutumist. Esimene usalduskriis küll vaibus peagi, ent sellele järgnenud teine hoiuste väljavool kestis kauem, mida tingisid ka levima hakanud kuuldused vääringu muutumisest. Rahapakkumine langes võrreldes 1930. aastaga 1932. aastal 14 protsenti. Eesti tööstuses ilmnesid kriisi tõttu tekkinud raskused teravamalt 1931. aastal. Tööstustegevuse madalaim seis oli 1932. aastal, mil toodangu netoväärtus oli kahanenud kriisieelse ajaga võrreldes 20 protsenti. Eesti põllumajanduse olukord kujunes veel raskemaks kui tööstusel. Algul püüti hinnalangust korvata müügikoguste suurendamisega, ent peagi selgus, et sel viisil tasakaalu hoida ei ole võimalik
Arvestuse teemad 1.1 Majanduse üldteooria mõiste Majandusteaduse teke 17.-18.sajandi Lääne- Euroopas, kus hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi, mitte enam Jumala tahet. Erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem, pakkumine loob ise enesele vastava nõudluse, kasulikkuse teooria; * neokeinsistlik esindaja J.M. Keynes. Tema väitis, et majanduse isekorrigeerivad jõud on nõrgad ja aeglased ning põhiprobleemiks on töötus; * monetaristlik (Chicago koolkond) majandus on oma põhiolemuselt stabiilne, valitsuse vahelesegamine teeb tavaliselt rohkem head kui halba, pakkumine on olulisem kui nõudmine; * uusklassikaline - esindajad A. Marshall ja M. Friedman. Nemad lausa eitavad valitsuse võimet majandust mõjutada, majandus on täiesti isereguleeruv tänu hindade ja palkade paindlikkusele; * postkeinsistlik ma...
Mõlema tehinguga suureneb raha mass ringluses, sest nii võlakirjade kui laenulepingu vastu saab valitsus raha, ning raha pakkumine ringluses kasvab. Seega kui keskpanka, mis on suhteliselt sõltumatu valitsusest, ei huvita eriliselt emissiooni kulud, kuid samas valitsuse kontrolli all olev keskpank on hoopis teistsuguses olukorras, kuna teda huvitav ja mõjutab riigieelarve olukord. Valitsuse huvi täiendava rahapakkumise vastu tuleneb veel ka teisest põhjusest –kiirenev täiendav rahapakkumine toob reeglina kaasa inflatsiooni suurenemise, mis omakorda vähendab riigivõla reaalväärtust. See tähendab, et kõrge inflatsiooni tingimustes on valitsusel lihtsam täita oma võla kohustusi, kuna raha väärtus langeb koos inflatsiooniga. Mingi perioodi võib eelarve defitsiidi katmise lisa emissiooniga majandust elavdada, kuid pikemas perspektiivis vähendab see usaldust nii keskpangale kui ka inflatsioonis raha väärtuse vähenemine raha vastu. Usalduse kadumine raha vastu tekitab
majapidamist, ettevõtet) ning nende otsustusprotsessi. Makroökonoomikas võetakse majandust agregeerituna (kui kokku liidetuna): kui palju toodetakse kokku, milline on üldine hinnatase, kui palju on majanduses töötuid, kui suur riigivõlg või riigieelarve. Samuti uuritakse seoseid agregaatide vahel – inflatsioon ja intressimäär, SKP ja töötus, inflatsioon ja töötus, rahapakkumine ja inflatsioon jne. 1 Majandusprotsesse uuritakse erinevas mastaabis MIKROÖKONOOMIKA MAKROÖKONOOMIKA 1) Kas minna ülikooli või tööle? 1) Kui palju on Eestis töötajaid kokku? Proovida teha mõlemat? Kui palju on töötuid? 2) Kui palju maksta palka kolledži 2) Milline on keskmine brutokuupalk valvurile? Eestis
Säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seataksepiiranguid selle raha kasutamisele. · M3 = M2+ tähtajalised hoiused 14. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Rahakordaja - esialgse hoiuse kasvukordaja, valem: m=1/r kus m rahakordaja, r kohustusliku reservi määr Tegelik rahakordaja - näitaja, mis võtab arvesse nii täiendavad reservid kui ka raha väljavoolu pangasüsteemist. Valem RP = CU + DD kus RP rahapakkumine, CU ringluses olev raha, DD nõudehoiuse summa 15. Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 16. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile.
majandust? põmst, ma alguses vastasin neile küsimustele hästi korralikult ja tublisti, et sellega peaks hakkama saama, lõpus enam ei viitsinud, ja teooriast küsiti mikros ainult seda, et mis on majapidamine ja muutuvkulu (vist), neid pidi defineerima, makros oli, et kuidas saavad majapidamised oma raha hoida ja millest see sõltub - see on siis põmst hoiused vs investeerimine ja siis, et millest sõltub eesti rahapakkumine M0 ja M1. makro osa oli üldiselt väga lihtne, aga helje jääb ikka heljeks ju :) 14 makros oli see kogunõudlus, kogupakkumine ülesandeks; kõverate joonistamine ja mis kõik veel; siis olid väited, üldiselt nende väidetega ei tohiks üldse probleemi olla. Makros oli veel
e)) importkaupadele p p kehtestatakse tollid jja kvoodid;; f) ettevõtetevaheline konkurents kasvab. 12 Kogunõudlus D e. 12. e tarbimine kasvab kui: a) a) eksport eksport kasvab kasvab ja ja import import kahaneb; kahaneb; b) üldine üldi maksukoormus k k k kasvab; b c) rahapakkumine suureneb; d) intressimäärad tõusevad; e) kodumajapidamised kodumajapidamisedon onnooremad nooremadning ningkeskmisest keskmisestsuurema suuremaliikmete liikmetearvuga; arvuga; f) avaliku
majandust? põmst, ma alguses vastasin neile küsimustele hästi korralikult ja tublisti, et sellega peaks hakkama saama, lõpus enam ei viitsinud, ja teooriast küsiti mikros ainult seda, et mis on majapidamine ja muutuvkulu (vist), neid pidi defineerima, makros oli, et kuidas saavad majapidamised oma raha hoida ja millest see sõltub - see on siis põmst hoiused vs investeerimine ja siis, et millest sõltub eesti rahapakkumine M0 ja M1. makro osa oli üldiselt väga lihtne, aga helje jääb ikka heljeks ju :) 14 makros oli see kogunõudlus, kogupakkumine ülesandeks; kõverate joonistamine ja mis kõik veel; siis olid väited, üldiselt nende väidetega ei tohiks üldse probleemi olla. Makros oli veel
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] ...
Säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seatakse piiranguid selle raha kasutamisele.) 20. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Pank peab osa klientide rahast üle kandma keskpanka, Eestis 2%, (Eesti krooni käibeloleku ajal oli see 13%). Seda nimetatakse kohustuslikuks reserviks. Selle reservi loomisega püüab keskpank pankade poolt väljalaenatava raha hulka kontorollida. RP = D + D (1-r) + D (1-r)2 + ...+ D (1-r)n (RP rahapakkumine, D esialgne hoius, R kohustusliku reservi määr , n hoiustamise arv) Valemist selgub, et teades esialgse hoiuse suurust ja kohustusliku reservi määra, võime hinnata raha pakkumist. Või teisisõnu, valemist leiame, kui suur on esialgse hoiuse kasvukordaja ehk rahakordaja. Lihtsama määratluse kohaselt on rahakordaja kohustusliku reservi pöördväärtus: m=1/ r (m rahakordaja, r kohustusliku reservi määr) Seda nimetatakse ideaalseks rahakordajaks. 21. Euroraha teke. 1992
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektor...
MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegut...
Vale põhjuse viga · Otsusta, millise tootmisteguriga on iga alljärjneval juhul tegemist: o Kassaaparaat toidupoes kapital o Hapnik, mida inimesed hingavad maa o Tööriistapoe treipingid kapital o Kalapüügi piirkond Läänemeres maa o Müüja tegevus toidupoes töö · Kapitali kui tootmisteguri alla kuulub: Telekomi aktsia (investeering), T-särk, veoauto, hoiuarve · Normatiivne on järgmine seisukoht: o Kui rahapakkumine väheneb, siis intressimäärad tõusevad o Kui kauba hind langeb, ostavad tarbijad seda kaupa rohkem o Riigieelarve peaks alati tasakaalus olema o Hüviste kogutoodang on piiratud, kuna inim-ja kapitaliressurside hulk on piiratud. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on: Eesti majanduse kogutoodang, piima hind Eestis, Eesti töötajate koguarv, hindade üldine tase Eestis. II loeng Majandussüsteemid
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turu...
suurusest oleneb kommertspankade võime luua uut raha. Keskpanga rahapoliitika viljelemise vahendid on järgmised: 1. Vabaturu operatsioonid. Eesmärgiga muuta reserve ja koos sellega rahapakkumist, võib keskpank müüa turul võlakirju või siis kasutada repotehinguid. Tavalise müügi korral on tehing ühekordne ja lõplik, repo korral lepivad ostjad ja müüjad kokku võlakirja tagasiostu kuupäeva suhtes. Rahapakkumine väheneb, kui keskpank müüb valitsuse võlakirju ja rahapakkumine kasvab, kui keskpank ostab võlakirju kokku. Viimasel juhul tõusevad võlakirjade hinnad ja intressimäärad alanevad. 2. Intressimäära muutmine. Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele antavatelt laenudelt küsitav intressimäär. Kui keskpank tahab suurendada rahamassi, siis ta alandab diskontomäära.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
