*Venemaa loobus kõigist nõudmistest Eesti suhtes *Eestist röövitud varad lubati tagastada *Venemaal viibivatel eestlastel lubati koju pöörduda *Tunnistati Eesti suveräänsust õigus ise toimetada Eesti Vabariik 1920-1940 Mis takistas majanduse normaalset toimimist peale iseseisvumist ja Vabadussõda? *Suur seotus Venemaaga ja sõltuvus idaturust *Eesti kaupade konkurentsivõime lääneturul *Sõda ja revolutsioonid Venemaal olid Eesti majanduse osaliselt halvanud *Vaja oli korda teha rahandus ja Vabadussõja aegne võlg vajas maksmist 1920. aastate majandustõus Põhjused Milles seisnes? Millal ja kuidas lõppes? 1924. Otto *Kärbiti riiklikke kulutusi *Vabaneti Venemaa Strandmani *Piirati sissevedu majanduslikust nn. "uus *Suurendati väljavedu ülemvõimust
§1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille ainus eesmärk on riigi julgeolek või tsiviilkaitse; 2) rahandus või eelarvekavale, programmile ja strateegiale; 3) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille alusel kavandatavat tegevust kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest või Euroopa Põllumajanduse Arendus ja Tagatisfondist aastatel 20042006. §2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk (1) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on: 1) teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks
· Kongressi otsused jõustuvad peale presidendi kinnitust III Ülemkohus (Supreme court) · 9 sõltumatut liiget, kelle president nimetab eluajaks ja kinnitab senat · Teostavad põhiseaduse ja seadusandluse õiguslikku järelvalvet · Oluline esimees John Marshall 1801-1835 (pärit Virg) · Uued seadused peavad vastama põhiseadusele I Föderaalvõimude (valitsuse) valitsuse pädevuses: · Riigikaitse: sõja- ja mereväe moodustamine ja ülalpidamine · Rahandus: õigus makse sisse nõuda, tollimaksud · Välispoliitika ka indiaaniküsimused · Väliskaubandus · Ühismaade haldamine · Uute osariikide vastuvõtmine vanadega võrdsetel alustel: I Vermont 1791 · Välismaalaste naturalisatsiooni ehk kodakondsusküsimud II osariikide pädevuses: · Liiklus, usu- ja haridusasjad, õiguskord ja politsei (peab olema kooskõlas üleriikliku põhiseadusega) Tähendus:
MAKSUNDUS 1. MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED: - Maksustamine maksude kehtestamine või määramine - Makse kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Mak...
ebavõrdust muuta? a) Poola b) Saksamaa 5 c) Venemaa Sotsioloogia vs. Majandusteadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi nagu d) Hiina rahandus, majanduslike hüvede vahetus, tootmine jne. 7. USA valitsus on juba aastakümneid viinud läbi Eeldab, et indiviid on egoist ja individualist ja proovib pidevalt individuaalset kasu maksimeerida. uurimust nimega General Social Survey (GSS). Sotsioloogia uurib sotsiaalseid nähtusi nagu inimeste GSS-i andmed on internetis saadaval
EESTI MAAÜLIKOOL HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaol...
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Riskianalüüs ja töökeskkonna ohutus Referaat Juhendaja: Jaan Reidolv Koostajad: xxx 2010 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja ) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomis...
NSV Liidu keskvõim Moskvas. Ainupartei ÜK(b)P Rahvakomissaride Nõukogu NSVL keskvalitsus Liiduvabariikide pädevus Igal oma valitsus ja esinduskogu. Punaarmee liiduvabariikides sees. Puudus välissuhtlemise õigus, oma raha, välismajandussuhted. 1921 - 29 Uus majanduspoliitika NEP NEPi olemus: eraomandil põhineva ettevõtluse lubamine väiketööstuses ja põllumajanduses. Majanduse võtmevaldkonnad rahandus, pangad, maa, mets, suurettevõtted, kaevandused - jäid riigi kätte. Talupojad harisid riigimaid, maksid kindla suurusega toitlusmaksu (naturaalmaks). Ülejäänuga võisid vabalt kaubelda. Riiki kutsuti välismaiseid ettevõtjaid, ettevõtteid anti rendile, metsa ülestöötamisele. Tulemus majanduslik tõus. I maailmasõja ja kodusõja aegsest vaesusest ja majanduslikust madalseisust ülesaamine. Stalini ajastu NSV Liidus (1924 53)
organisatsioonid. 1955. aastast tegutseb maailma Kaubanduse Organisatsioon (WTO). Sellesse organisatsiooni kuuluvad riigid kauplevad omavahel soodustingimustel alandavad omavahelises kauplemises tolle. 1945. aastast tegutseb Rahvusvaheline Valuuta Fond (IMF). Peale II ms asutati Maailmapank (BRD), mille ülesandeks on liikmesmaadele majanduse arendamiseks teostada mitmeid investeerimisprogramme ja anda riikidele laenu. Et maailma majandus ja rahandus organisatsioonid saaksid korralikult tegutseda, on vaja, et finantsturud püsiksid stabiilsena. Väliskaubandus on rajatud riikide vastastikuse kasusaamise põhimõttele. Ostetakse kaupu, mis võimaldavad oma riigis tööd kokku hoida ja rahva heaolu suurendada. Riikide vahel tekib riikidevaheline tööjaotus ning see võimaldab ka arenguriikidel lülituda rahvusvahelisse majandusse. Arengumaades on odav tööjõud ja seda kasutatakse mitmesuguste detailide
Siiski suudeti jõuda Euroopa viie rikkama riigi hulka, tagada riigi regionaalselt ja sotsiaalselt tasakaalustatud areng ja Iirimaa majanduse rahvusvahelise konkurentsivõime kasv. Rajati tuhandeid kilomeetreid Euroopa parimaid raud ja maanteid, sadu keskkonna, tervisekaitse ja kultuurirajatisi. Ka Iirimaal tõi liitumine ELiga paratamatult kaasa avaliku administratsiooni suurenemise eelkõige rahandus, põllumajandus, tööstus ja kaubandusministeeriumides ning maksuametis. Ainult ELi küsimustega tegelevate ametnike arv kasvas 1400ni. Valdav osa euroametnikest oli seotud Iiri Rahvusliku Arenguplaani väljatöötamise, elluviimise ja järelevalvega, mida koordineerisid rahandusministeerium ja Iiri Arengu Agentuur (IDA). Iirimaa kogemus on tõestanud, et ühest vaesest Euroopa ääremaast suure ja võimuka naabri läheduses sai
kasutada efektiivselt ettevõtte tehnoloogilised võimalused ja vaba tööjõuressurssi ning toota 71 135 jm maksimaalse kasumi saamiseks. Mida enam suudab organisatsioon toota ja müüa tänavavalgustusposte, seda suurem on ettevõtte kasum ja seda rikkamad on omanikud. Töö autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud. 38 KASUTATUD KIRJANDUS Alver, J. & Alver, L. (2011). Majandusarvestus ja rahandus. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Alver, J. (2009). Kuluarvestussüteemi täiustamine. Raamatupidamisuudised nr 1 (112). Alver, J. & Reinberg, L. (2002). Juhtimisarvestus. (2.trükk). Tallinn: Deebet. Arrak, A.,Eamets, R. & Karm, T. (2002). Majanduse ABC. (3.trükk). Tartu: Avatar Brauer, M. (2012). Toode, turg ja meeskond – veenva äriidee kolm vaala Kuidas äriideed analüüsida. E-ajakiri: Director, 4/2012. Kasutamise kuupäev: 20.02
raha ja jääb bilansi seis perioodi lõpul (lõpp jääk) 2. kaugmeetod – kaugmeetod on koostatud rahavoogude aruandes teisendatakse kasumi aruandes esitatud puhas kasum. Põhitegevusest tuleneva rahajäägi suurenemiseks või vähenemiseks. Investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse raha käive esitatakse raha tegeliku kasutamise või laekumise järgi. Kaugmeetodil korrigeeritakse aruande perioodi puhast kasumit: a. mitterahaliste rahandus tehingute mõjuga (N: amortisatsioon) b. äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega c. investeerimis- või finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega (N: kasum põhivara müügist) A. Rahavood äritegevusest kasutatakse nii otse- kui kaugmeetodil (ühte korraga, mitte mõlemat korraga). Kajastatakse äritegevuse all: 1. kaupade ja teenuste müügist laekunud raha 2
1) Liberaalne institutsionalism ↓ Režiimiteooriad – tänapäevast süsteemi püütakse lahti seletada režiimiteooria järgi, maailm koosneb režiimidest. Need on kokkulepetele tuginevad koostöövormid. Kokkulepped üldreeglina kuidagimoodi kirjapandud, põhimõtted fikseeritud. Ühelt poolt võivad olla institutsioonid ise, teiselt poolt institutsioonide poolt teostatav poliitika või nende tegevus. Režiimiteooria valdkonnad: - rahandus ja majandus, Bretton w. - kuld ja dollar - keskkonnakaitsealane: konkreetne lepe, mida kasutataksegi režiimi nimetusena – Kyoto protokoll ↓ allrežiim: Hegemoonilise stabiilsuse teooria - režiimi käimalükkamiseks, paikapanemiseks on vaja hegemooniat, kusagil peab olema hegemoon (mõnesmõttes läheb vastuollu liberalismi üldise arusaamaga, üldiselt püüavad vältida kellegi esilekerkimist). Nt ÜRO loomise hegemooniks olid sõjavõitjad.
Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt
mooduli nõudlus osutub väiksemaks eelneva asuva mooduli vajadusest. MRP II –s algab plaanimine ettevõtte äriplaanist, mille alusel koostatakse müügiplaan, siis tootmise koondplaan ja seejärel keskne tootmiskava. MRP on omakorda aluseks ressursikasutuse plaanile ja ostutegevustele ning lõpuks tootmistegevuste plaanimise ja kontrollimise toimingutele. ERP (ettevõtte ressursside planeerimine) on tarkvara, mis integreerib ettevõtte kõik äritegevused, sellised nagu müük, rahandus, inimressursid, tootmine ja jaotus, eesmärgiga saavutada optimaalset tõhusust kogu ettevõtte ulatuses. ERP võimaldab kogu ettevõtte tasandil plaanida ja juhtida ressursse, mis on vajalikud äritegevuseks. ERP on oma olemuselt MRP süsteemide uusim põlvkond, mis kujutab endast MRP põhimõtete laiendatud kasutust tarneahela jaoks. Keskne andmebaas on relatsiooniline info hoidla kogu ERP süsteemi jaoks: Kliendifailid- sisaldab infot ettevõtte klientide kohta
kaubandust, lepingud pole kõigi liikmesriikide jaoks otsekohalduvad, võetakse leping vastu kui kõik poolt. Liikmeks riigid kogu maailmast, asutati 1995. WTO riigid on pigem vabakaubanduse vastu. Bretton Woodsi instituudid on Maailmapank (World Bank, rahvusvaheline rahandusorganisatsioon, mis on loodud arengumaadele rahalise ja tehnoloogilise abi andmiseks, majanduskriisi ajal abistab ka arenenud riike) ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF, jälgib et riikide rahandus, majandus ja eelarve oleksid stabiilsed). Bretton Woodsi süsteem lõi finants- ja kaubandusreeglid USA, Kanada, Lääne-Euroopa, Austraalia ja Jaapani vahel. Loodi selleks, et majandus enam kokku ei kukuks. Sõjaolukorras olevatele riikidele ei saa selle järgi laenu anda (põhjus miks Ukraina ei tahtnud sõda välja kuulutada). Maailmapank koosneb kahest organisatsioonist. Koos veel kolme organisatsiooniga loob ta Maailmapanga Grupi
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, ava...
ning EL-i ära kasutamist, katmaks riigil lasuvat võlga. Selle väärtused põhinevad institutsionalismi loogikal ning selle väärtused on sarnased kasumit taotlevate ettevõtete põhised – samas El loogika on vastupidiselt orienteeritud solidaarsusele ning üle-esindamisele liikmesriikide suhtes. Antud mudelit on rakendatud näiteks ESM-i ning EFSF mudelite disainimisel. Antud mudeli konteksti on rakendatud ka rahvusvahelise rahandus fondi puhul. Mudeli kontekst oleks sobilik ka suurte liikmesriikide majanduslike raskuste ületamiseks, kuid väikeriikidele see ei sobi. Hoolimata selle praktikas mittesobivusele, on mudelit toetanud ka Eesti endine peaminister Andrus Ansip. Kogukonna mudeli lihtsustamine ja selle parandamine. Antud mudelist lähtub EL ka praegu. Selle loogika seisneb pidevas laienemises ning selle kompetentsi süvendamises laiemadele aladele ning liikmesriikidele. Seda
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Martin Seymour Lipset: demokraatia on poliitiline süsteem, mis pakub reeglipäraseid konstitutsionaalseid võimalusi valitsusametnike vahetamiseks ning sotsiaalset mehhanismi, mis lubab suurimal võimalikul elanikkonna osal mõjutada peamisi otsuseid, valides poliitilisi ametimehi erinevate kandidaatide seast. Jean Grugel: Olla demokraat tähendab uskuda inimesesse, arvata, et inimestel on võõrandamatu õigus teha enda jaoks otsuseid ise, ja olla veendunud arusaamas, et kõik inimesed on fundamentaalselt ja sisuliselt võrdsed. Autokraatia on siis vastupidine. Äkki kellegil midagi lisada sinna? 2. Polity IV režiimide hindamise süsteem Analüüsib režiime kolme muutuja kaudu: 1) protseduuride olemasolu, millega kodanikud võivad väljendada erinevate poliitikate ja poliitikute eelistamist, 2) täidesaatva võimu kasutamise piirangud, 3) kodanikuvabaduste garanteeritus. Esi...
See sõit peab olema pidev, ilma peatusteta jne välja arvatud force major olukordades nagu torm. Ei tohi kasutada ega ähvardada kasutada jõudu rannariigi vastu või mingil muul moel rikkuda RÕ põhimõtteid, mis on ÜRO hartas sätestatud. Ei tohi kasutada relvi, koguda kahjulikku informatsiooni, ei tohi teha propagandalist akti, ei tohi välja saata lennukeid, militaaresemed, asju. Ei tohi maha ega peale laadida kaupa , raha kupüüre, inimesi mis on vastuolus tolli, rahandus, immigrantsiooni või sanitaar regulatsiooni või seadustega, mis on sätestanud rannariik, ei tohi kalastada, reostada, uurimist ega kaardistamis tegevust läbi viia. Pm kõik see mis ei ole otseselt seotud tema läbisõiduga on keelatud. *Allveelaevad peavad tõusma veepinnale ja näitama oma lippu. Arhipelaagriigi meres seda pole vaja teha. Külgvöönd - See on kuni 24 meremiili kaugusele territoriaalmere laiuse mõõtmiseks
protsess, mille käigus tööandja tasub teht. töö eest, kasut rahal. ja mitterahal. tasusid, 6) arendam. koosn. tööt. teadmiste ja tööoskuste arendam., koolitusest ja karjääri juhtim., 7) eestvedam. juhtimisalane tegevus, põhin. juhi võimetel, oskustel ja autoriteedil mõjut. ning motiv. tööt. tegevust vastavalt org-i vajad. ja eesm. Pers. juhtim. mõjut. org. väline ja -sisene keskkond. Org. sisekeskkond - org-i ametlik ja mitteametlik strukt. (tootmine, turundus, rahandus, personal) ning töötajatevah. suhted ja org-i missioon, eesm., kultuur, pol. ja strat. Org-i väliskeskkond - jaguneb mikro- ja makrokeskkonnaks. Org-i makrokeskkond sisaldab org-i teguts. regionaalseid ja makromaj. aspekte, sh.: 1) rahvusvah. ülemaailmsed ja rahvusvah. ühendustega seonduvad suhted, sh. kõrgtehnol., inform., keskkonnakaitse, sots. garantiid; 2) õigusl. seadustik ja valitsuse regulatiivsed aspektid, sh. konkurentsi, tööhõive, turukaitse jm. seadusandl. aktid;
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Ja...
Sularahata arveldamine – kviitung ehk lihtveksel (1. Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes. Homogeensus – kõik ühesugused rahaü...
1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus,...
Korporatiivse strateegia kaks komponenti: Kesksed väärtused ideed, veendumused, juhtmõtted. Korporatsiooni roll juhtkonna tegevus sünergia suurendamiseks strateegiliste äriüksuste tasandil. 2. Ühisettevõtted ja strateegilised liidud Killustatud ettevõtted, kus väärtusahela eri osades opereerib mitmeid ettevõtteid ühise lõpptulemuse nimel. 3. Korporatsioonide ja allüksuste tugiteenistused Hooldusteenindus, personaliosakond, hankimine, infotehnoloogia, rahandus jne Võimalus osta sarnaseid teenuseid väljastpoolt oma ettevõtet või korporatsiooni. Personali ja tugiteenused ettevõtte sees peaks aitama luua konkurentsieelist. 4. Riiklikud ja mittetulundusorganisatsioonid Finantsosa seab reeglina piiranguid Milline on tulemuslikkus ja tõhusus? Määrata konkreetsed eesmärgid klientide ja huvigruppide osas. 34
Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikas...
PÕHIMÕTE: Tootmisressursside plaanimine - MRP I laiendus. Kaasatud on ettevõtte finants-, turundus- ja logistikategevuse komponente. EESMÄRK: Kinnitab müügi- ja tootmisplaanid, tehes kindlaks, et nende täitmiseks on piisavalt ressursse, ning määrab kindlaks ka varude kogused jne. PÕHISISENDID: Äriplaan – müügiplaan – tootmise koondplaan – keskne tootmiskava. 51. Mis on ERP? Ettevõtte ressursside plaanimise tarkvara, mis integreerib ettevõtte kõik äritegevused (müük, rahandus, inimressursid, tootmine ja jaotus), eesmärgiga saavutada optimaalne tõhusus. Andmebaas on väga mahukas. ERP süsteeme on erinevaid vastavalt vajadusele. 52. Millised allkulud loetakse logistikakuludesse? transpordikulud laokulud varude säilituskulud klienditeeninduse ja tellimuste töötlemise kulud halduskulud 53. Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla? Kapitalikulu varude teeninduskulu
Karu, S., Zirnask, V. (2001). Rahakäibe juhtimine II osa. Tartu:Rafiko, 252 lk. 46 Kitvel, E. (1993). Ettevõtte finantsaruandluse analüüs. Tallinn: RAS Logistika Maja, 66 lk. Needles, B. E., Anderson, H. R. jt (1996). Principles of accounting (Sixth Edition). Hougton Mifflin Company, 1238 lk. Peterson, M. (2000). Finantsanalüüs. Tallinn: Külim, 168 lk. Raudsepp, V. (1999). Finantsjuhtimise alused. Ettevõtte rahandus. Tallinn: Külim, 221 lk. Ross, S. A., Westerfield, R. W., Jaffe, J. (1996). Corporate Finance, 4th Edition. Chicago: Irwin, 899 lk. Rünkla, J. (1996). Ettevõtte finantsseisund, konkurents ja strateegia. Tallinn:Külim, 92 lk. Rünkla, J. (2003). Ärirahandus. Tallinn: Külim, 182 lk. Teearu, A., Krumm, E. (2005). Ettevõtte finantsjuhtimine. Tallinn: Pegasus, 223 lk. Tsistjakov, S. (1996). Finantsanalüüs ja selle meetodid. Vana-Võidu: Atlex, 47 lk. Van Horne, J. C. (1995)
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
materjalid ja töövahendid; ● transpordikulud seoses vara viimisega tema tööasukohta; ● vara asukoha ettevalmistamise ja installeerimisega seotud kulutused; ● vara testimisega seotud kulutused; ● vara soetamisega otseselt seotud teenustasud (näiteks notaritasud, riigilõivud). 6. Nimetage vähemalt 7 tegurit, millega projekti kitsa vaate korral ärisfääri analüüsides peaks arvestama? 1. Hinnad 2. Rahandus 3. Seadused 4. Turundus 5. Regulatsioonid 6. Turustus 7. Tehnoloogia 8. Litsentsid 9. Patendid 10. Konkurents 11. Turud 7. Nimetage vähemalt 7 tegurit, millega projekti laiema vaate korral regionaalse, riigi rahvusvahelise sfääri kontekstis peaks lisaks ärisfääri teguritele arvestama? 1. Kultuur 2. Elukvaliteet 3. Majandus 4. Poliitika 5. Sotsiaalsed eesmärgid 6. Inimesed 7. Esteetika 8
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................
keskkonnast. Sotsioloogia – uurib üksikindiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või paljusid indiviide korraga. Sotsioloogia ja psühholoogia vahelisel üleminekualal asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub võrdselt nii psühholoogia kui sotsioloogia alla. Sotsioloogia ja majandusteadus Traditsiooniline eristus nende vahel: Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi (majanduslike hüvede vahetus, tootmine, rahandus jms.). Sotsioloogia uurib teisi sotsiaalseid nähtusi. Tegelikult uurib ka sotsioloogia palju nn. majanduslikke nähtusi. Spetsiaalselt tegeleb sellega majandussotsioloogia. Teine võimalik eristus: Majandusteadus eeldab, et inimene on individualist, egoist ja püüab pidevalt oma kasumit maksimeerida. Sotsioloogid eeldavad pigem, et inimene on sotsiaalne ja sõbralik. Sotsioloogia ja õigusteadus Traditsiooniline eristus nende vahel: Õigusteadus uurib õigust, seadusi
EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas Koostas: Triinu Valge ja Kristiina Ots Toiduainete Tehnoloogia Tartu 2011 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonn...
tagada inimestele turvaline elu; soodustada tasakaalustatud majanduslikku ja sotsiaalset arengut; lahendada globaliseerumise probleemid ja säilitada Euroopa rahvaste mitmekesisus; toetada eurooplaste ühiseid väärtusi, nagu säästev areng, rikkumata keskkond, inimõiguste austamine ja sotsiaalne turumajandus. o Maastrichi kriteeriumid: Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKP-st. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5
) f) võivad jaguneda ka materiaal- ja menetlusõigusnormideks. [vahetegu materiaal- ja menetlusnormide ning materiaalse ja formaalse kehtivuse vahel!] 4.1.Munitsipaalõigusinstituut Munitsipaalõigusinstituut on munitsipaalõigusnormide kogum, mis reguleerib vastastikku seotud ja munitsipaalõiguse aine raames iseseisva, eraldatud grupi moodustavate ühiskondlike suhete ringi (volikogude valimised, munitsipaalomand, kohalik rahandus jt). 5. Munitsipaalõiguse allikad Siin on tegu õiguse allikatega kitsamas mõttes, millest saab teadmisi kehtiva õiguse (seadused, määrused jne) kohta. Munitsipaalõigus ei ole taandatav üheleainsale õigusallikale. 5.1. Euroopa Liidu õigus: Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. On jagatud EÜ seadusandluse siseriikliku õiguskorraga seotuse aspektist kolme kategooriasse: liikmesriikide õigussüsteeme
ähvardas oht. Pärast tähtaega pidi sooritatu kohta vastust andma. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, võisid ka sõjaväge juhtida, konsulit asendada. Tsensorid olid 5 aastat, valiti endiste konsulite hulgast; korraldasid kodanike loendust, koostasid senaatorite nimekirja, valvasid kodanike elukombeid. Senat valitsev riiginõukogu koosnes endistest ja tegevatest magistraatidest, ametis eluaegselt; välispoliitika, sõjandus, rahandus, seaduseelnõu pidi senatis heaks kiidetud olema, senati otsus oli tähtis. Rahvakoosolekud kutsuti kokku, et hääletada koosolekut juhatava magistraadi ettepanekute üle, lihtkodanikud ei võinud ettepanekuid teha; võis vastu võtta või tagasi lükata seaduseelnõusid, hääletada valitsevate magistraatide poolt või vastu, hääletamine toimus elamispiirkondade ja sõjaväeosade kaupa iga väeosa või piirkond andis kokku ühe hääle, jaotused olid aga nii, et eelise said jõukamad
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. a. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või ne...
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutava...
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks o...
· Ameeriklased võtsid kasutusele lahkrivi viirgude asemel · 1778.saatis ameerikasse oma abiväed Prantsusmaa · 1781. Inglise vägede purustamine York towni all · 1782. Vaherahuiseseisvussõja lõpp · 1783. Pariisi rahu · Sõda kestis 1775-1783 · 1789 USA põhiseadus valitsevaks sai föderalism · USA muutus liitriigiks · Osariigid majandus, õiguskord ja haridus · Föderaalvõim rahandus, riigikaitse, välispoliitika ja väliskaubandus · 1789. Sai presidendiks George Washington · Pealinn Washington Pilet 12 1.Filosoofia ja teadus Vana-Kreekas · filosoofia mõtteteadus, tarkusearmastus = uurib kõige üldisemaid seaduspärasusi looduses ja ühiskonnas · Thales VI. saj I p. eKr Mileetose linnas, kõige alus on vesi. · oli rännanud Idamaades, Egiptuses ja Mesopotaamias, tundis geomaatriat, matem., astronoomiat,
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
nimetatakse detsentraliseerimiseks. Detsentraliseerimine tähendab lõpliku otsustusõiguse üleandmist iseseisvatele õigussubjektidele ning ta sisaldab endas olulisi demokraatlikke väärtusi. Avalik-õigusliku ülesande eraõiguslikele isikutele üleandmine Õiguslikud piirid: PS-likud piirid näevad ette, et riik ei saa teatud ülesandeid üle anda. Teatud juhtudel tulenevad ka preambulist (N: politseifunktsioone ei tohi üle anda turvafirmadele). PS-s välissuhted, rahandus, seadusandlus ja õigusmõistmine. § 37 – riik peab looma hariduse andmiseks vajalikul arvul asutusi. Riik peab põhiosa täidesaatvast võimust täitma ise või avalik-õiguslike juriidiliste isikute kaudu. Põhiõiguste tagamine – üleandmisel muutub põhiõiguste kaitse viis ja kvaliteet. Riigi ülesandeks jääb kaitseõiguste tagamine. Riik on garandiks avalikku ülesannet täitva
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15 § 9 Demokraatia põhimõte 15 § 10 Õigusriik 19 § 11 Sotsiaalriik 21 § 12 Rahvusriik ...
A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. ...
Põhiülesanne on teenindav funktsioon või täidavad muid ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas (riigi muuseumid, riigi teatrid, riigi koolid). 1.6 Avalik-õiguslike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine. Õiguslikud piirid: PS-likud piirid näevad ette, et riik ei saa teatud ülesaneid üle anda. Teatud juhtudel tulenevad ka preambulist (N: politseifunktsioone ei tohi üle anda turvafirmadele). PS-s välissuhted, rahandus, seadusandlus ja õigusmõistmine. § 37 – riik peab looma hariduse andmiseks vajalikul arvul asutusi. Riik peab põhiosa täidesaatvast võimust täitma ise või avalik-õiguslike juriidiliste isikute kaudu. Põhiõiguste tagamine – üleandmisel muutub põhiõiguste kaitse viis ja kvaliteet. Riigi ülesandeks jääb kaitseõiguste tagamine. Ta on garandiks avalikku ülesannet täitva
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
Põhiõigused, vabadused ja Reguleerib riigi ja isiku vahelist suhet kohustused III. Rahvas Organid IV. Riigikogu V. Vabariigi president VI. Vabariigi valitsus VII. Seadusandlus Funktsioonid VIII. Rahandus ja riigieelarve IX. Välissuhted ja välislepingud X. Riigikaitse -------------- Küsitav on, kas punktiirist edasi on XI. Riigikontroll endiselt funktsioonid või organid? XII. Õiguskantsler
vahetuma. Lõpuni kõigile küsimustele ei vasta ükski teooria! Põhiseaduse struktuur I. Üldsätted + PS täiendamise seadus II. Põhiõigused (vabadused ja kohustused) III. Rahvas (reguleeritud kui riigiorgan) IV. Riigikogu V. Vabariigi President VI. Vabariigi Valitsus VII. Seadusandlus VIII. Rahandus ja riigieelarve IX. Välissuhted X. Riigikaitse XI. Riigikontroll XII. Õiguskantsler XIII. Kohus XIV. Kohalik omavalitsus XV. Põhiseaduse muutmine III - VI riigiorganid VII X funktsioonid XI - XIV organid Õigusnormide hierarhia · Mida raskemini muudetav on norm, seda kõrgemal asub ta õigusnormi hierarhias.
Eestlasi 87,7 1922, 88,2 1934. aastal Vähemusrahvusteks oli venelased, lätlased, rootslased, sakslased, juudid, aga ka muid. Venelased olid koondunud Petserimaa idaossa, Narva-tagustesse valdadesse ja Peipsi kanti, samuti ka linnadesse. Rootslastel oli Noarootsi poolsaare vallad ja saared. Lätlased olid Valgas, Võrus, Petseris. Sakslased ja juudid elasid suuremates linnades. Majandusareng 1918–40 Majandusolukord Vabadussõja ajal: tööstus, põllumajandus ja toitlusolud, rahandus. Eesti majandus oli maailmasõjast ja revolutsioonist täielikult ruineeritud. Sõja ajal olid hävinud mitmed tööstusettevõtted, paljud aga evakueeriti Venemaale. Samal ajal sai alguse terav kütteainete kriis ja üha süvenev puudus kõikvõimalikest tööstuskaupadest. Põllumajanduses tekitas meeste mobiliseerimine j ahobuste rekvireerimine tööjõupuuduse, millest tulenevalt põllupind ja saagikus vähenes. Vähenes oluliselt ka kariloomade arv. Saksa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
