arengust sõltuvam kui kunagi varem. Siseturu põhituumaks on vaba konkurents, ühelgi ettevõttel ei tohi olla eeliseid teiste ees. Neli vabadust ühtse turu keskmes. Neli vabadust ehk tootmistegurite vaba liikumine: kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine EL-s Praegu on veel piiranguid kaupade ja tööjõu vabas liikumises, näiteks eestlased ei saa veel vabalt tääle minna kõigisse EL riikidesse,. Ühine raha ning Euroopa majandus-ja rahaliit · 1988 Euroopa Komisjoni president J. Delors esitas ettepaneku luua Euroopa Majandus ja Rahaliit, ühine raha ja rahapoliitika · 1.jaanuar 1999 euro arveldusrahana · 1.jaan. 2002 euro sularahana · praegu on euro kasutusel 15 liikmesriigis · eurot ei ole: Suurbritannia, Taani, Rootsi, Eesti, Läti, Leedu, Poola, T+sehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria Miks on euro kasutuselevõtmine kasulik???? mõelge- majanduskriisiga seoses!!!
Euroopa Monetaarsüsteem Sisukord Euroopa Rahasüsteemi algus ERS-i olemus Eküü Euroopa Rahandussüsteemi lõpp Majandus- ja rahaliit (EMU) Euroopa Rahasüsteemi algus Bretton Woodsi lagunemine 1972. Valuutakoridor 1979. Euroopa Rahasüsteem (ERS) ERS-i olemus 3 peamist tunnusjoont Euroopa valuutaühik eküü (ECU - European Currency Unit) Vahetuskursimehhanism (ERM - Exchange Rate Mechanism) Osalevate keskpankade vahelised krediiditingimused ERS-i olemus Euroopa Rahasüsteem rajatud stabiilsetele ja muudetavatele vahetuskurssidele Peamine eesmärk - vähendada vahetuskursside ebastabiilsust
võib pidada eküüd (ECU), mis on tõlgendatav kui Euroopa valuuta ühik. Tegelikult on valuutaühenduses tegemist eküü näol mitte ainult lihtsalt arvestusühikuga, vaid nüüd juba reaalselt eksisteeriva rahaga. Rääkides rahaliidust ei saa me mööda minna ühisturu mõistest. Kui Eesti Vabariik liigub Euroopa Liidu poole, tähendab see ka liitumist Euroopa ühisturuga. Ühisturg tähendab nii kaupade ja kapitali vaba liikumist liikmesriikide vahel. Rahaliit annab ühisturu ideed ellu viia tunduvalt efektiivsemalt, kuna ühtse valuutasüsteemiga on tundumalt lihtsam ja riskivabam teha arvestusi. Rahaliit vähendab kursi kõikumisest tingitud riske ja ning samuti vähenevad ka ülekannete kulud. Rahaliit annab väga hea võimaluse vabaks kapitali liikumiseks ja suurendab kindlasti usaldatavust rahaliidu liikmete suhtes. Kuigi võiks ju väita, mis Eesti jaoks ikka muutub, kui Eesti kroon on ka praegu ECU'ga seotud
aastast võtnud kasutusele euro. Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad moodustavad eurosüsteemi ehk euroala keskpankade süsteemi. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus ehk kaitsta euro väärtust. Euroopa Keskpank on kohustunud täitma kõiki keskpangandusega seotud ülesandeid tõhusalt. Selle tegevuse käigus püütakse alati järgida usaldusväärsuse, asjatundlikkuse, tõhususe ja läbipaistvuse põhimõtet. Majandus- ja rahaliit 1988. aasta juunis kinnitas Euroopa Ülemkogu eesmärgi viia järk-järgult ellu Euroopa Liidu majandus- ja rahaliit (Economic and Monetary Union EMU). Ülemkogu tegi tollase Euroopa Komisjoni presidendi Jacques Delors'i juhitavale komiteele ülesandeks uurida ja kavandada konkreetseid samme, mis viiksid rahaliidu moodustamiseni. Komiteesse kuulusid Euroopa Ühenduse riikide keskpankade presidendid, Rahvusvaheliste
Hetkel, kui Euroopas hakkasid tekkima rahvused, võtsid riigid kontrolli müntide valmistamisel enda kanda. Just nendelt Euroopa rahvastelt olemegi pärinud kunagi kasutusel olnud rahad ja vääringud. 4 2.3 Ühisrahad ajaloo vältel Enne eurot oli Euroopas katsetatud teisigi ühisraha kasutavaid rahaliite. 1873. aastal loodud Ladina rahaliit ühendas peagi Prantsusmaad, Belgiat, Šveitsi, Bulgaariat ja Kreekat kasutama ühiseid kuld- ja hõbemünte. Skandinaavia rahaliit, mis asutati samuti 1873 ühendas aga Rootsit ja Taanit. Mõlemad rahaliidud kahjuks ebaõnnestusid, sest kulla ja hõbeda suhteline hind kõikus pidevalt. Edukaks osutus aga Saksa Konföderatsiooni rahaliit. Tolliliidu moodustamine viidi lõpule 1834. aastal ning valuutakursid fikseeriti.
Euroopa Liidu majanduslik olemus "Ühise huvi küsimus" Majanduspoliitika eesmärk Tagada püsiv majanduskasv Suurem tööhõive Tagada paremad sotsiaaltagatised Ühtse turu ja suure kaubandusbloki kooskõlastamine Majandus- ja rahaliit (EMU) EMU esimene tugisammas põhineb: - Majandus- ja eelarvepoliitika kooskõlastamine - Stabiilsus- või konverentsiprogrammid - Maastrichti kriteeriumide täitmine - Eelarvetetasakaalu nõuete järgimine Maastrichti kriteeriumid Inflatsioonikriteerium Intressikriteerium Vahetuskursi kriteerium Riigieelarve kriteerium Riigivõla kriteerium EMU teine tugisammas: - Ühtne rahapoliitika -
........................................................... 3 2. Euroopa Liidu ajaloost........................................... 3 3. Euroopa Liidu kaart............................................... 4 4. Euroopa Liidu nõukogu......................................... 5 5. Euroopa Liidu parlament........................................ 5 6. Euroopa Liidu keskpank......................................... 6 7. Euroopa Liidu majandus-ja rahaliit ning euro........ 6 8. Euroopa Liidu kohus............................................... 7 9. Euroopa Liidu regionaalpoliitika............................ 8 10. Kodanike Euroopa.................................................. 8 11. Euroopa Liidu lipp.................................................. 9 12. Kasutatud kirjandus................................................ 10 Sissejuhatus
Euroopa Liidus on 500 miljonit inimest ja 28 liikmesriiki. EL loodi 1951. Euroopa ühendus kujutati ringi 1982 EL-ks e toimus Euroopa Liidu sünd. EL toetub 3 sambale: *ühisturg ja rahaliit, *julgeolek ja välispoliitika, *justiits- küsimused, politseitöö, kuritegevuse tõkestamine. EL-i seadusandlik võim: 1)EL Parlament (766 kohta), 2)EL Nõukogu. EL Parlament: *valitakse 5 aastaks, *kõik vähemalt 18-aastased EL kodanikud saavad valida. Eestis on 6 kohta EL Parlamendis. Suure üldkogu istungid 12 korda aastas Strasbuuris ja Brüsselis. Iga parlamendi liige töötab ka mingis komisjonis. Iga kuu palk 12 000
Põhieesmärk ühtsete reeglite alusel toimiv EL siseturg 1958-Euroopa Majandusühendus 1960.aastate lõpuks tekkis tolliliit ( 6 riigi vahel kaotati tollid, ülejäänutele ühtne tollimaksumäär) 1985- avaldati Valge Raamat siseturu loomise kohta NELI VABADUST ehk tootmistegurite vaba liikumine 1) kaupade 2) teenuste 3) kapitali 4) isikute vabaliikumine ei ole tänaseks veel realiseerunud ÜHTNE RAHA 1988- J.Delors´ mõte luua Euroopa Majandus-ja Rahaliit 1.jaan 1999- arveldusrahana euro 1.jaan 2002 sularahana Suurbritannia, Taani, Rootsi ei Loodud Euroopa Keskpank Eurole ülemineku plussid: ....................................... ........................................ ................................ Miinused: .......................................... ..........................................
vajadusele, et hoida vahetuskursid tasakaalus. · Aidata tagada, et siseriiklikud ametivõimud teostaksid nõuetekohast finantsturgude ja -institutsioonide järelevalvet ning, et maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta. · euroala keskpankade volitamine emiteerima euro pangatähti · hinnasuundumuste jälgimine ja nende suundumuste ohu hindamine hinnastabiilsusele euroalal. Majandus- ja rahaliit 1988. aasta juunis kinnitas Euroopa Ülemkogu eesmärgi viia järk-järgult ellu majandus- ja rahaliit (EMU). Ülemkogu tegi tollase Euroopa Komisjoni presidendi Jacques Delors'i juhitavale komiteele ülesandeks uurida ja kavandada konkreetseid samme, mis viiksid rahaliidu moodustamiseni. Komiteesse kuulusid Euroopa Ühenduse riikide keskpankade presidendid, Rahvusvaheliste Arvelduste Panga tollane peadirektor Alexandre Lamfalussy, Taani majandusprofessor Niels
vajadusele, et hoida vahetuskursid tasakaalus. · Aidata tagada, et siseriiklikud ametivõimud teostaksid nõuetekohast finantsturgude ja -institutsioonide järelevalvet ning, et maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta. · euroala keskpankade volitamine emiteerima euro pangatähti · hinnasuundumuste jälgimine ja nende suundumuste ohu hindamine hinnastabiilsusele euroalal. Majandus- ja rahaliit 1988. aasta juunis kinnitas Euroopa Ülemkogu eesmärgi viia järk-järgult ellu majandus- ja rahaliit (EMU). Ülemkogu tegi tollase Euroopa Komisjoni presidendi Jacques Delors'i juhitavale komiteele ülesandeks uurida ja kavandada konkreetseid samme, mis viiksid rahaliidu moodustamiseni. Komiteesse kuulusid Euroopa Ühenduse riikide keskpankade presidendid, Rahvusvaheliste Arvelduste Panga tollane peadirektor Alexandre Lamfalussy, Taani majandusprofessor Niels
konsulteerimist komiteega, mille ülesanne on anda arvamus nende ülesannete täitmiseks esitatud kandidaatide sobivuse kohta. Nende ametiaeg on kuus aastat, võimalusega seda pikendada. Nad valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kellel on oma riigi kõrgeimatesse kohtunikuametitesse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon või kes on tunnustatud ja pädevad juristid. Euroopa Kohus asub Luksemburgis. Majandus- ja rahaliit Euroopa majandus- ja rahaliit (European Economic and Monetary Union, EMU) on kokkulepe Euroopa riikide vahel, et omada ühist raha eurot ning ühist majanduspoliitikat koos fiskaalse vastutuse põhitingimustega. 27 praegust liikmesriiki on EMUga ühinemisel eri etappidel. 13 liikmesriiki on euro kasutusele võtnud: Austria, Belgia, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Portugal, Sloveenia ja Hispaania.
…….4 2.2 1873- 1993……………………………………………………………………………………… ……4-5 2.3 1993- ……………………………………………………………………………………………… …….5-6 2.4 Laienemisprotsess………………………………………………………………… ………………6-7 3 Majandus 3.1 Majan dus- ja rahaliit …………………………………………………………………………….7 3.2 Rahan duskoostöö ajalugu………………………………………………………………………8 3.3 ERS- ist sai EMU………………………………………………………………………………………8 3.4 Majan dus- ja rahaliit (EMU)
a) sooduskaubanduspiirkond (teatud riigid vähendavad omavahelisi tollitariife) b) vabakaubanduspiirkond (sellesse kuuluvate riikidevahelises kaubanduses ei kohaldata mõnede või kõikide kaupade suhtes sisetariife) c) tolliliit (kolmandate riikide suhtes rakendatakse ühesuguseid tollitariife ja ühtset kaubanduspoliitikat) d) ühtne turg (ühtsed tooteid käsitlevad eeskirjad ja kaupade, tööjõu ning teenuste vaba liikumine) e) majandus- ja rahaliit (ühtne turg, ühisraha ja ühine rahanduspoliitika) f) täielik majanduslik lõimumine (kõik eelnev ja lisaks veel ühtlustatud maksu- ja muu majanduspoliitika Euroopa Liit on praegu majandus- ja rahaliidu etapis. Euroopa Majandus- ja Rahaliit 29. Miks tekkis vajadus luua Euroopa Majandus- ja Rahaliit? Majanduse globaliseerumine: a) piiriüleste kapitalivoogude suurenemine b) rahapoliitika koordineerimine oli vajalik võitlemaks turujõudude vastu
Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus,millel on 27 liikmes riiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.aastal. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike,kaupade,teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria,Belgia,Bulgaaria,Eesti,Hispaania,Holland,Itaalia,Iirima,Kreeka,Küpros,Leedu, Läti,Malta,Poola,Luksemburg,Portugal,Pratsusmaa,Rootsi,Rumeenia,Saksamaa,Slovak kia,Sloveenia,Soome,Suurbritannia,Taani,Tsehhi,Ungari. Euroopa Liit Click to edit Master text styles Second level Third level ...
vastavalt vajadusele, et hoida vahetuskursid tasakaalus. · Aidata tagada, et siseriiklikud ametivõimud teostaksid nõuetekohast finantsturgude ja -institutsioonide järelevalvet ning, et maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta. · euroala keskpankade volitamine emiteerima euro pangatähti · hinnasuundumuste jälgimine ja nende suundumuste ohu hindamine hinnastabiilsusele euroalal. Majandus- ja rahaliit 1988. aasta juunis kinnitas Euroopa Ülemkogu eesmärgi viia järk-järgult ellu majandus- ja rahaliit (EMU). Ülemkogu tegi tollase Euroopa Komisjoni presidendi Jacques Delors'i juhitavale komiteele ülesandeks uurida ja kavandada konkreetseid samme, mis viiksid rahaliidu moodustamiseni. Komiteesse kuulusid Euroopa Ühenduse riikide keskpankade presidendid, Rahvusvaheliste Arvelduste Panga tollane peadirektor Alexandre Lamfalussy, Taani
külje paljud erinevad kujundused peegeldavad Euroopa mitmekesisust, ajalugu, piirkondi ja kultuure. Näiteks Eesti euromüntide taga olev Eesti kaardi siluett võimaldab teiste eurotsooni riikide kodanikel tutvuda meie riigi kontuuridega andes meie rohkem tuntust eurotsoonis. Seega sümboliseerib euro Euroopa majanduslikku integratsiooni ühtseks turuks ja Euroopa integratsiooni üleüldist edukäiku ning muutes Eesti üheks vankumatuks osaks Euroopast. Majandus- ja rahaliit ning euro võimaldavad Euroopa majandusel paremini toimida, mis loob meile rohkem töökohti ja suurendades eurooplaste jõukust. Euro on endaga loonud maailma suuruselt teise majandusruumi, mis annab rohkem võimalusi nii töötajatele kui ka tööandjatele. Euroga liitumine on näidanud minevikus, kuidas riikide SKP hakkab tõusma ning seejärel elavdab riikide majandust. Seda võib näha Slovakkia näitel, kes liitus Euroga 2009. aastal ning nende SKP on tõusnud 7% ning jätkab kasvamist
EUROOPA RIIGID Helina Saar 10B EUROOPA LIIT Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. MAJANDUS JA RAHALIIT Euro on Euroopa Liidu ühisraha. Kolm riiki (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei kuulunud kõnealusesse rahaliitu. Uued liikmesriigid valmistuvad europiirkonnaga liitumiseks, mis toimub niipea, kui nad on täitnud vajalikud tingimused. EUROOPA RIIGID EESTI ELiga ühinemise aasta: 2004 Pealinn: Tallinn Üldpindala: 45 000 km² Rahvaarv: 1,3 miljonit Rahaühik: Euroala liige alates 2011 (€) See on põhiliselt tasandikuline, paljude järvede ja saartega riik Läänemere idaka...
väiksem kui 5................................................................................................................... 9 Euroopa Keskpank................................................................................................................ 10 Euroopa kohus...................................................................................................................... 11 Majandus- ja rahaliit ning euro.............................................................................................. 12 Regionaalpoliitika.................................................................................................................. 13 Kodanike Euroopa................................................................................................................. 14 EL ja Maailm................................................................................................................
oma teenust teises liikmesriigis samadel tingimustel kui selle riigi enda kodanikel. Tööjõud- tööjõu vaba liikumine tähendab, et iga EL-i kodanikul on õigus otsida tööd teises liikmesriigis samadel tingimustel kui selle liikmesriigi kodanikel. Kapital- kapitali vaba liikumise üldpõhimmõtte järgi keelatakse kõik kapitali vaba liikumise piirangud ning maksepiirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. Ühine raha ning Euroopa majandus- ja rahaliit. Euroopa Liit on võtnud kasutusele ühise rahapoliitika ja ühise raha- euro. Esimesed sammud selleks asutati 1988. aastal, kui tollane Euroopa Komisjoni president tuli välja sooviga luua Euroopa Majandus- ja Rahaliit. 1. jaanuaril 1999 võeti euro esmakordselt arveldusrahana käibele. 1. jaanuaril 2002 võeti euro käibele ka sularahana. Suurtest riikidest puudub euro Suurbritannias, Taanis, ja Rootsis. Miks on euro Eestile oluline? · soodne investeerimiskliima
õigustikku, esitada kaebuse Euroopa Kohtule. Euroopa Liidu täidesaatva asutusena viib komisjon ellu nõukogu otsuseid, näiteks ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas. Komisjon on suuresti vastutav Euroopa Liidu ühise poliitika, näiteks teadusuuringute, arenguabi, regionaalpoliitika jne eest. Ta haldab ka nende valdkondade eelarvet. Komisjoni teenistuses on 36 peadirektoraadi ja talituse ametnikud, kes asuvad põhiliselt Brüsselis ja Luxembourgis. Majandus- ja rahaliit Esimene etapp, mis algas 1. juulil 1990, hõlmas: kapitali vaba liikumist Euroopa Liidus (valuutakontrolli kaotamine); Euroopa piirkondade vahelise ebavõrdsuse kõrvaldamiseks eraldatud rahasummade suurendamist (tõukefondid); majanduslikku lähenemist liikmesriikide majanduspoliitika mitmepoolse järelevalve kaudu. Teine etapp algas 1. jaanuaril 1994. Selles etapis nähti ette:
olnud ma ennem teadlik ka Euroopa Liidu majandusjuhtimise süsteemist üldiselt. Väheste teadmiste tõttu polnud mul aimugi, kui lai see teema on alustades majandus- ja rahaliidu loomisega ning lõpetades ESM lepinguga. Järgnevalt üritan anda teemast mingit ülevaadet ja teha see ka endale arusaadavaks, tuua välja tähtsamad punktid ESM lepingust ja erinevaid arvamusi ESM-i kohta ning anda edasi ka enda seisukoht asjast. Majandus- ja rahaliit Majandus- ja rahaliit on ELi üha tiheneva majandusliku integratsiooni tulemus. See on ELi ühtse turu laiendus, mida iseloomustavad ühised toote-eeskirjad ning kaupade, kapitali, tööjõu ja teenuste vaba liikumine. Euroalal, mis praegu koosneb 19 ELi liikmesriigist, on kehtestatud ühisraha euro. Kõik 28 ELi liikmesriiki, välja arvatud Ühendkuningriik ja Taani, peavad võtma euro kasutusele pärast vähemalt kaheaastast ERM II-s osalemist ja lähenemiskriteeriumide täitmist. Euroopa Keskpank (EKP) paneb
rahanõudluse suurenemisest. Euroopa Rahasüsteemist saadeti välja naelsterling (UK) ja liir, 3 valuutat devalveeriti ehk alandati raha kurssi (escudo, punt, peseta), 3 valuutat (prantsuse frank, taani kroon, belgia frank) olid pinge all. Lisaks sellele sai 1993.aaastal kõigi valuutade lubatud kõikumisvahemikuks +/-15% keskkursist kummalegi poole, kuna riikide keskpangad ei suutnud kursse varem kehtestatud kitsastes piirides hoida. Majandus- ja rahaliit (EMU) 1988. aasta juunis Hannoveris (saksamaal) toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel loodi komitee, mis pidi välja töötama plaani majandus- ja rahaliidu käivitamiseks. Selle esimeheks sai komisjoni tolleaegne president Jacques Delors ja sellesse kuulusid kõik Euroopa keskpankade juhid. Nende üksmeelses ettekandes, mis avaldati 1989. aasta aprillis, sõnastati rahaliidu eesmärkidena täielik kapitali liikumise liberaliseerimine, finantsturgude
Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. 67,5% rootslastest on luteri usku. Rahaühik Rootsi kroon on Rootsi rahaühik. Selle valuutakood on SEK ning lühendatud vorm kr. Kroon jaguneb 100 ööriks (öre). Kroon võeti kasutusele riigitaalri asemele Skandinaavia rahaliidu .Vastavalt lepingule käibis Rootsis, Taanis ja Norras sama raha. Rahaliit lagunes Esimeses maailmasõjas, ent kõik kolm riiki otsustasid säilitada rahaühiku nime. Transport Rootsis on võimalik reisida parvlaevaga(suurim meretransporti korraldav ettevõte Eesti ja Rootsi vahel on Tallink); lennukiga(nimetatud lennuliinil opereerivad lennundusettevõtted Estonian Air, FlyBe ja Ryanair); autoga(Rootsis oli 2009. aasta lõpu seisuga registreeritud üle 4,30 miljoni sõiduauto (1 auto 2,2 elaniku kohta), 514
Euroopa Keskpanga missioon Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad moodustavad eurosüsteemi ehk euroala keskpankade süsteemi. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus ehk kaitsta euro väärtust. Euroopa Keskpank on kohustunud täitma kõiki keskpangandusega seotud ülesandeid tõhusalt. Selle tegevuse käigus püütakse alati järgida usaldusväärsuse, asjatundlikkuse, tõhususe ja läbipaistvuse põhimõtet. Majandus- ja rahaliit (EMU) Majandus- ja rahaliit (EMU) on suur samm edasi ELi riikide majanduse lõimimisel. See tähendab liikmesriikide majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimist, ühtset rahanduspoliitikat ja ühisraha euro kasutuselevõttu. Kuigi majandusliitu kuulub 27 ELi liikmesriiki, on mõned riigid läinud lõimumisel kaugemale ja võtnud kasutusele ühisraha. Need riigid moodustavad üheskoos euroala. Kui EL 1957. aastal asutati, keskendusid liikmesriigid ühise kaubandusturu loomisele. Aja
leping sõlmiti 1951 (kehtima hakkas 1952) Söe- ja Teraseühendus 1957 Rooma leping Euroopa majandusühendus Euroopa tuumaenergiaühendus Need 3 moodustavad tänapäeva koostöö I samba riigi ühine sammas otsuseid võetakse vastu nendel tasanditel riigid ei saa ise otsustada 1967 need 3 ühendati Euroopa ühendus 1973 laienes põhja poole Suurbritannia, Taani, Iirimaa 1979 esimesed Europarlamendi valimised + ECU rahaliit 1981 liitus Kreeka, 1986 Hispaania, Portugal 1992 Maastrichti leping (hakkas kehtima 1993) muutus Euroopa Liiduks pandi paika edasine Majandus- ja Rahaliidu arengukava ja fikseeriti nõuded Rahaliidu liikmetele 1995 astusid Soome, Rootsi, Austria (15 riiki) 1998 loodi Euroopa Liidu keskpank 1. jaanuar 1999 võetakse kasutusele Euro, kui arveldusühik ka hinnad olid avaldatud eurodes 2001 - liitus Kreeka alates 1
..............................................................................8 Euroopa Parlament...................................................................................................................10 Euroopa Komisjon....................................................................................................................12 Euroopa Keskpank...................................................................................................................13 Majandus- ja rahaliit.................................................................................................................15 Euroopa kohus..........................................................................................................................18 Regionaalpoliitika....................................................................................................................20 Kodanike euroopa...........................................................................................
– samuti “mini” plenaaristungjärk Brüsselis (2 päeva) - 6 korda aastas 5.12 Majandus- ja sotsiaalkomitee • 344 Euroopa ühiskonnaelu erenevate sektorite esindajat • Jaotatud rühmadesse: tööandjad, töötajad, mitmesugused huvirühmad • Töö kuues sektsioonis (põllumajandus, maaelu arendamine ja keskkond, ühtne turg, tootmine ja tarbimine,transport, energeetika ja infoühiskond, tööhõive ja sotsiaalküsimused, rahaliit ja ühtekuuluvus,välissuhted ) 5.13 Eesti ja EL suhted • AUGUST 1991 - seati sisse ametlikud suhted pärast seda, kui Euroopa Ühendus tunnustas Eesti iseseisvust • JAAN. 1992 - Brüsselisse Euroopa Komisjoni juurde akrediteeriti Eesti suursaadik • 11. MAI 1992 - sõlmiti Kaubandus- ja majanduskoostöö leping (Trade and Economic Cooperation Agreement) • JUULI 1994 - sõlmiti Vabakaubandusleping (Free Trade Agreement) Jõustus 1
Eesti, läti, Leedu, Bulgaaria. 1997.aastal : Tsehhi ja Sloveenia kokku 13 riiki. Tekkinud EL edasise laienemise ja koostöö tingimused pandi paika Amsterdami lepingus 1997.a. juunis. Jõustus 1999.a. mais. Paraku ei jõudnud liikmesriigid laienemise tingimustes kokkuleppele, mis tõttu sõlmiti 26.veeb. 2001 Nice leping. Jõustus veebruar 2003. Nice leping sisaldas muu hulgas tuleviku programmi Agenda 2000. Eurotsoon EL ühisvaluuta euro kinnitati Maastrichti leppega. Tekkis majanduse rahaliit. Liidu loomine toimus 3 etapis: · 1.juuli 199031.detsember 1993 Liikmesriikide majandus ja rahapoliitikate sarnaseks muutmine, liberaliseeriti kapitalide liikumist liidu piires, keskpankade vahelise koostöö süvendamine. · Jaanuar 199.4jaanuar 1999. Konkreetsed ettevalmistused eurole üleminekuks. Loodi Euroopa keskpankade süsteem. Loodi Euroopa rahainstituut(euroopa keskpanga eelkäija). · Alates jaanuar 1999
Lissaboni lepingu jõustumisega 1.detsembril 2009 sai sellest institutsiooni . Ülemkogu valib eesistuja kvalifitseeritud häälteenamusega. Eesistuja vastutab ülemkogu kohtumiste ettevalmistamise ja juhtimise eest. Eesistuja ametiaeg on kaks ja pool aastat ning teda võib tagasi valida ühe korra. 1.Jaanuar 1999 oli see ajalooline päev, mil üksteist Euroopa Liiduriiki (praeguseks on neid kuusteist) määrasid lõplikult kindlaks enda omavääringute ja euro vahetuskursid. Sündis euroopa rahaliit koos ühisraha euroga. Järgnes üleminekuperiood, kus euro oli üksnes ülekanderaha. 1. Jaanuaril 2002. aastal lasti aga euro pangatähed ja mündid ringlusesse. 1.jaanuaril 2002. aastal hakkasid euro pangatäheti ja münte kasutama kaksteist riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome. Esimesena 2004. aastal ELiga liitunud kümnest riigist ühines euroalaga 2007. aastal Sloveenia, talle järgnesid 2008
tunda. esites 57 kirjutati alla rooma lepinule, aastal 2007 tehti euroopa liidu tippkohtumine. Euroopa aaotimi ühendus ja majandus ühendus loodi Rooma lepinguga. 1967 euroopa ühendused, erinevad insitutsioonid ühinevad, loodi e parlament, nõukogu ja komisjon. 89ndal aastal jõuti nii kaugele, et euroopa liidu lepingu vajadus on suur, 1992 Maastrichi lepinguga loodi Euroopa Liit, 12 liikmesriikide parlamendis ratifitseeriti ELi asjad. 2002 võetakse vastu euroopa raha ja mündid. 2003 rahaliit, 2004 10 riiki liituvad eesti kaasaarvatud. kuidas saada liikmeks? pärast seda kui komm blokk kukkus, ja teised riigid hakkasid huvi tundma liitumisega ELi ja NATOsse. et üks org toimiks, on vaja kriteeriumeid. riigid küsisid et mida nad peavad tegema. suht mõtetud aga samas peavad oleams olema. 1. poliitiline kriteerium, peab toimima stabiilne riigiaparaat ja (DEMOKRAATIA) 2. austama inimõigusi 3. vähemuste kaitse. toimiv turumajandus
........................................................................ 8 Euroopa Parlament......................................................................................................................9 Euroopa Komisjon.................................................................................................................... 10 Euroopa Keskpank.................................................................................................................... 11 Majandus- ja rahaliit (EMU).....................................................................................................11 Euroopa Kohus..........................................................................................................................12 Regionaalpoliitika..................................................................................................................... 12 Kodanike Euroopa..................................................................................................
KASUTATUD KIRJANDUS 1. [WWW] URLhttp://ec.europa.eu/economy_finance/netstartsearch/euro/kids/money_et.html (26.10.2009) 2. Hagelberg, R. 2002. Raha meie elus. Eesti Pank 3. Hanni, R. Eesti raha ja pangandus - [WWW] URLhttp://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eesti_raha.html (26.10.2009) 4. Leimus, I., Erelt, P., Laar, M., Sakk, I. 2006. Eestlaste raha läbi aegade. Tallinn. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS. 5. Maasik, M. 2001. Euroopa majandus- ja rahaliit, euro ja Eesti. Tallinn. Eesti tööandjate ja Tööstuse Keskliit. 6. Sõrg, M. 1997. Raha. Tartu Ülikooli Kirjastus. 7. Zirnask, V., Liikane, K. 1994. Raha, pangad ja finantsturud I osa. Tallinn. 11
arengumaades, et kaitsta kodumaiseid tööstusharusid välismaise konkurentsi eest. WTO- maailma kaubandus org, asutati 1947, peakorter Genfis, Eesti liitus 1999, tänapäeval kuulub sinna 153 riiki, IMF- rahvvusvaheline valuutafond, peakorter Washingtonis, eesmärk on soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskurside stabiilsus, loodi 1945, eesti liitus 1992, eesti esindaja on eesti panga president . EMU- euroopa majandus ja rahaliit, tegutseb alates 1988a- abistab riike, kus võetakse käibele euro. börs ehk rahvusvaheline finants turg, mille eesmärk on raha vajajaid ja pakkujaid omavahel kokku viia jaguneb: rahaturud- kauplemine valuutadega. väärtpaberiturud- kauplemine väärtpaberitega (võlakirjad, aktsiad). NewYorkis, Londonis, Tokyos. 19. EL vabadused. 20. EURO (kasutamine, ajad, riigid). võeti käibele 1999 arveldus rahana- elektrooniline raha pankades, firmades. 2002 ka sularahana
Ühendus hõlmas nende riikide koostööd söe- ja terase tootmise valdkonnas, mis oli oluline relvatööstusele ning oli nendevahelise kaubanduse põhiartikkel. Koostöö eesmärk oli sillutada teed Euroopa suurema ühtekuuluvuse poole, muutes riigid vastastikku sõltuvaks üksteise söe- ja terasetootmisest, vältimaks seeläbi nendevahelist sõjategevust ja tagamaks Euroopas kestva rahu. c. EMÜ 1957 majandus- ja rahaliit. Integreerimine üldise majanduselt ühise turule juurde. Euratom 1958 majandus- ja sotsiaalkomitee, mi soli eriti edukas Prantsusmaal. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM on 3 ühendust mis tegelesid ühise eesmärgiga. d. Ühtse Euroopa Akt 1987 siseturu uus algus. Eesmärk: reformida institutsioone, et valmistada neid ette Hispaania ja Portugali liikmesuseks ning kiirendada otsuste tegemist ühtse turu ettevalmistamisel
valmistada uute riikide ühinemist euroalaga. See nõukogu koosneb EKP presidendist ja asepresidendist ning kõigi 27 ELi liikmesriigi keskpankade juhtidest. EKP on täielikult sõltumatu. EKP, eurosüsteemi kuuluvad liikmesriikide keskpangad ega ükski nende otsustusorganite liige ei tohi küsida ega järgida ühegi teise asutuse juhtnööre. Kõik ELi institutsioonid ja valitsused peavad austama seda põhimõtet. Euroopa Majandus ja rahaliit Majandus- ja rahaliit (EMU) on suur samm edasi ELi riikide majanduse lõimimisel. See tähendab liikmesriikide majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimist, ühtset rahanduspoliitikat ja ühisraha euro kasutuselevõttu. Kuigi majandusliitu kuulub 27 ELi liikmesriiki, on mõned riigid läinud lõimumisel kaugemale ja võtnud kasutusele ühisraha. Need riigid moodustavad üheskoos euroala. Euroopa Ülemkogu võttis majandus- ja rahaliidu loomise otsuse vastu 1991. aasta detsembris
Ühine välis-ja julgeolekupoliitika Koostöö õigus ja siseasjades Euroopa Ühendus Euroopa poliitiline koostöö Koostöö politsei, immigratsiooni, Ühisturg, põllumajandus, asüüli ja justiitsküsimustes kalandus, arendustöö, kultuur, keskkond, haridus, tarbijakaitse, viisapoliitika, rahaliit, sotsiaalküsimused, tolliliit. 1997. aasta 2 oktoobri sõlmiti Amsderdami leping. Selle lepinguga kinnitati Euroopa Liidu kodakondsuse sisseseadmine. Kuna Eesti ühines Euroopa Liiduga 2004. aastal, siis alates 1. maist 2004 on Eesti kodakondust omav inimene ka Euroopa kodanik. Euroopa Liit ei arene riigiks, vaid kujutab endast riikidevahelise koostöö kõrgelt arenenud vormi. Koostanud: Madis Somelar 2 1997
1999. Maailma Maailma Terviseorganisatsioonil on 193 liikmesriiki, neist 191 ÜRO juures tegutsev rahvusvaheline tervishoiuorganisatsioon, mille eesmärgiks Terviseorganisatsioon WHO 1948 ÜRO liikmesmaad, lisaks Cooki saared ja Niue on inimeste tervise tagamine ja võitlus haiguste vastu Majandus- ja rahaliit EMU 1990 OPEC-i põhiülesanne on liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide Naftat Eksportivate Riikide Alzeeria, Angola, Araabia, Ecuador, Iraak, Iraan, Katar, Kuveit, kindlaksmääramise läbi toornafta hinna reguleerimine maailmaturul.
kokku 15 erinevas valdkonnas. Eurooplaste seisukohad omavad olulist kaalu ajal, mil ELi institutsioonid on välja töötamas ühenduse tulevikuplaane. Euroopa Parlament on teinud tööd liidu senise ülesehituse täiendamise nimel. Euroopa Komisjon on sel aastal käinud välja viis aruteludokumenti, mis on aluseks debatile ELi tulevikustsenaariumite üle. Aruteludokumendid keskenduvad järgmistele teemadele: sotsiaalne mõõde, globaliseerumine, majandus- ja rahaliit, kaitsekoostöö ja eelarveküsimused. Brexit ei ole Euroopa Liidu tulevik“ Tihedamalt lõimitud Euroopa tähendab ühtlasi seda, et euro ei oleks vaid valitud grupi vääring, vaid ühisraha, mis liidaks kogu kontinenti.„Euro peab saama kogu Euroopa Liidu ühisvaluutaks!“ Tuletades meelde, et vaid kahel Euroopa Liidu liikmesriigil – Taanil ja Suurbritannial – on seadusega tagatud erand ühisrahaga mitte liituda.
aktist (Eurpean Single Act) 1987? · Ühenduse liikmesriigid leppisid ühisturu loomises kokku Luksemburgis Ühtse Euroopa aktiga 1. Juuni 1987 · ÜEA kujutas endas Rooma lepingute parandusi, kus kehtestati täpsed reegelid, mille abil tolliliidust luua ühtne turg. · Nähti ette, et 1. Jaanuar 1993 saavutatakse neli vabadust: kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste piiranguteta liikumine ühest liikmesriigist teisse. · Sihiks seati moodustada ühtne rahaliit. · ÜEA andis ministrite nõukogul õiguse kiita siseturu seadusandluse ühtlustamiseks tarvilikud meetmed heaks kvalifitseeritud häälteenamuse varasema ühehäälsuse asemel. · Suurendati Euroopa parlamendi õigusi, parlament sai vetoõiguse assotsieerumislepingute ja uute liikmete vastuvõtu heakskiitmisel. 10. Millised tegurid mõjutavad ühe või teise riigi legitiimsust? institutsioonid, mis omavad sunnivahendeid
EL SISETURUÕIGUS 31. jaanuar 2012 1. Vabakaubandusala. NAFTA 2. TOLLILIIT liikmisriikide vahel on kaotatud tollimaksud ja muus tõkked. Ühtsed reeglid, st tollide mõttes on Euroopa Liit on just kui üks liit. 3. ÜHISTURG (common market) 4. RAHALIIT 5. MAJANDUSÜHENDUS st lisaks ühisele rahale koordineeritakse väga tugevalt majanduspoliitikat. 6. POLIITILINE LIIT st seda liitu iseloomustab ka koostöö muudest valdkondadega, nt valis ja julgeoleku poliitika, immigratsiooni küsimused, olemas parlament ehk demokraatlikud institutsioonid 7. TÄIELIK ÜHENDUS Ei ole enam veht tegemist on ühe riigiga kus on ühised reeglid
MAJANDUSPOLIITIKA Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemateks ja parandades otsustusprotsessi. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed Majanduspoliitika puhul on oluline rõhutada selle tihedat seotust majandusteooriaga. Majanduspoliitilise teooria ülesandeks on maj...
majanduskasvule ja hinnastabiilsusele, ülimalt konkurentsivõimelisele turumajandusele koos täieliku tööhõive ja sotsiaalkaitsega, ning keskkonnakaitsele, võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimisega, soodustada teaduse ja tehnoloogia arengut, soodustada liikmesriikide majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja solidaarsust, austada Euroopa Liidu rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning rajada majandus- ja rahaliit, mille ühisrahaks on euro. ELi eesmärgid on hoida inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumist. (Europa, EList lühidalt) Väärtused Euroopa Liidu väärtused on ühised liikmesriikidele ja nende ühiskondadele, kus austatakse kaasamise, sallivuse, õigluse, solidaarsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet. Nende väärtuste hulka kuuluvad inimväärikus, vabadus (liikumis-, isiku- ja teabevabadus ELi kodanikele),
Euroopa Ühendus Ühine välis- ja julgeoleku poliitika Koostöö õigus- ja siseasjades Riikideülene koostöö Valitsuste vaheline koostöö Valitsuste vaheline koostöö Endiste EÜ leppingute Euroopa Poliitilise Koostöö Koostöö politsei, arendamine arendamine immigratsiooni, assüüli, justiitsküsimustes Majandus- ja Rahaliit WEU Ehk lähemalt: I sammas: Uus Euroopa Ühendus · Subsidiaarsuse põhimõte · Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) · õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel · õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) · konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) · Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) · majanduspoliitika (art. 98-104) · rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111)
301 marketing mix turundusmeetmestik 302 mean deviation keskmine hälve 303 mediator vahendaja 304 member fee liikme maks 305 merchant banks kommertspank 306 microeconomics mikroökonoomika 307 minimum wage miinimimpalk 308 monetary crisis rahanduskriis 309 monetary policy rahapoliitika 310 monetary union rahaliit 311 money illusion raha illusioon 312 monopoly monopol 313 mortgage hüpoteek, pant 314 mortgage loan hüpoteelaen 315 move offshore välismaale viima 316 nameplate nimesilt 317 national currency rahvusvaluuta 318 national debt riigivõlg 319 national economy rahvamajandus 320 national income rahvatulu 321 negotiation läbirääkimine
leping sõlmiti 1951 (kehtima hakkas 1952) Söe- ja Teraseühendus 1957 Rooma leping Euroopa majandusühendus Euroopa tuumaenergiaühendus Need 3 moodustavad tänapäeva koostöö I samba riigi ühine sammas otsuseid võetakse vastu nendel tasanditel riigid ei saa ise otsustada 1967 need 3 ühendati Euroopa ühendus 1973 laienes põhja poole Suurbritannia, Taani, Iirimaa 1979 esimesed Europarlamendi valimised + ECU rahaliit 1981 liitus Kreeka, 1986 Hispaania, Portugal 1992 Maastrichti leping (hakkas kehtima 1993) muutus Euroopa Liiduks pandi paika edasine Majandus- ja Rahaliidu arengukava ja fikseeriti nõuded Rahaliidu liikmetele 1995 astusid Soome, Rootsi, Austria (15 riiki) 1998 loodi Euroopa Liidu keskpank 1. jaanuar 1999 võetakse kasutusele Euro, kui arveldusühik ka hinnad olid avaldatud eurodes 2001 - liitus Kreeka alates 1
Kontrolltööks Sunday, March 28, 2010 11:18 PM 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Maj poliitika kuulub maj teaduste hulka ja on sarnaselt teiste valdkondadega tihedalt seotud ühiskonnateadustega. Maj pol teooria uurimisobjektiks on praktiline majanduspoliitika st. suure hulga intsitutsioonide (valitsus, keskpank, parlament, rahvusvah org ja huvigrupid) tegevus, et mõjutada majanduslikke protsesse ühiskonnas. Maj pol teooria põhieesmärgiks on kirjeldada nende institutsioonide tegevust, hinnata nende ajendeid ja ka tegevuse tagajärgi. Maj pol hõlmab maj pol eesmärkide, abinõude ja strat uurimist, samuti ka maj arengu prognoosi. Eesmärgiks on prakt maj pol tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemaks, parandades otsustusprotsessi, konfl situatsioonide lahendamist jne. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed Maj pol teooria ülesandeks on maj teoreetiliste teadmiste alusel püstitada vajalikke...
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
kullastandardi vahel tagatiseks lisaks kullale ka välisvaluutareservid. Põhilised omadused, millel valuutakommitee baseerub: · fikseeritud vahetuskurss · sularaha ja hoiused (valuutakommitee kohustused) on tagatud kulla ja välisvaluuta reserviga · konverteeritavus Eelised o lihtsus o aitab tekitada usaldust riigi vääringu suhtes o mõjutab positiivselt väliskaubanduslike transaktsioone 3.Euroopa rahakursside süsteem. Euroopa majandus- ja rahaliit. 1978. aastal loodi Euroopa monetaarsüsteem. Eesmärgid · Uue stabiilse süsteemi loomine · Inflatsiooni kontroll · Vahetuskurssipoliitika kordineerimine kolmandate riikide suhtes Kõik EL-u rigid olid liikmed. Võtsid kasutusele rahaühiku ECU (European Currency unit), mis oli · arveldusvahend · maksevahend · reservvaluuta · teiste valuutade hind ei tohtinud ECU suhtes kõikida rohlem kui 2,25 % (1993 15%) ECU-d füüsiliselt ei eksisteerinud.
vastavalt vajadusele, et hoida vahetuskursid tasakaalus · aidata tagada, et siseriiklikud ametivõimud teostaksid nõuetekohast finantsturgude ja -institutsioonide järelevalvet ning, et maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta · euroala keskpankade volitamine emiteerima euro pangatähti · hinnasuundumuste jälgimine ja nende suundumuste ohu hindamine hinnastabiilsusele euroalal. Euroopa majandus ja rahaliit Euro on Euroopa Liidu ühisraha. 1999. aastal võttis kaksteist liikmesriiki tolleaegsest viieteistkümnest euro kasutusele sularahata tehingutes ja 2002. aastal, kui käibele tulid euro pangatähed ja mündid, ka kõikide maksete tegemisel. Kolm riiki (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei kuulunud kõnealusesse rahaliitu. Uued liikmesriigid valmistuvad europiirkonnaga liitumiseks, mis toimub niipea, kui nad on täitnud vajalikud tingimused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
